Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega luuakse võimalus kasutada hambaravihüvitist ka hambaproteesitööde eest maksmiseks.
Loe edasi: HAMBARAVIHÜVITIS AITAB TULEVIKUS TASUDA KA HAMBAPROTEESIDE EEST
Pärnu linnavolikogu lubas võtta linnavalitsusel kuni 758 818,64 euro ulatuses varalisi kohustusi, et Uue Kunsti Muuseum saaks seniseid Rüütli tn 40a ruume kümne aasta jooksul kasutada.
Loe edasi: PÄRNU LINN TAGAB UUE KUNSTI MUUSEUMI KÜMNE AASTA ÜÜRI TASUMIST
Riik maksab novembris kõikidele pensionäridele, kes on vanaduspensionieas, puuduva töövõimega inimestele ja lapsetoetuse saajatele ühekordset hinnaleevendamise toetust 50 eurot.
Loe edasi: ÜHEKORDNE TOETUS EAKATELE, TÖÖVÕIMETUSPENSIONÄRIDELE, LASTEGA PEREDELE
Eesti Pärimusmuusika Keskus algatas Ukraina sõjapõgenikele kontserdipiletite ostmiseks üleskutse, mis võimaldaks neil võõras riigis omadega kohtuda.
Loe edasi: ÜLESKUTSE UKRAINA PÕGENIKE TOETAMISEKS PÄÄSMEGA DAKHABRAKHA KONTSERDILE
Äsja saabus toimetusse järjekordne abipalve: otsitakse kiiret majutusvõimalust homme saabuvale Ukraina perele ja nende lemmikloomadele.
Loe edasi: VÕRUMAAL OTSITAKSE JÜRIPÄEVAKS SAABUVALE VIIESELE PERELE PEAVARJU
Tallinna loomaaed on üks paljudest loomaaedadest maailmas, mis kogub toetusi sõjas kannatada saanud Ukraina loomaaedade töötajate ja loomade abistamiseks. Eestis elavate inimeste annetused edastatakse Tallinna loomaaia vahendusel täies mahus Euroopa Akvaariumite ja Loomaaedade Assotsiatsiooni (EAZA) päästeoperatsiooni kaudu Ukraina akvaariumitele ja loomaaedadele.
Loe edasi: TALLINNA LOOMAAED ALUSTAB UKRAINA LOOMAAEDADELE TOETUSTE KOGUMIST
Valitsus sai tänasel kabinetinõupidamisel ülevaate Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisega seotud tegevustest ja eraldas esmasteks kriitilisteks kuludeks 1,3 miljonit eurot.
Loe edasi: VALITSUSELT 1,3 MILJONIT UKRAINA PÕGENIKE KULUDEKS
Pärnu linnavolikogu muutis sotsiaaltoetuste korda, üks muutustest on esimesse klassi mineva lapse toetuse tõstmine 100 eurolt 150 eurole.
Loe edasi: ESIMESSE KLASSI MINEVA ÕPILASE TOETUS TÕUSEB 150 EUROLE
LHV remondilaenu „Kes teeb ära?“ toetusprogrammi konkursi 20 000-eurose toetuse pälvis Järva-Jaani Tuletõrje Selts. Vabatahtlikke päästjaid koondav selts kasutab raha ajaloolise komandohoone renoveerimiseks ning turvalisema väljasõidutee rajamiseks.
Loe edasi: LHV TOETAB JÄRVA-JAANI KOMANDOHOONE UUENDAMIST 20 000 EUROGA
Tallinna linnavolikogu kehtestas eilsel istungil uue ajutise abimeetmena esimese haiguspäeva toetuse, mille kohaselt hakkab Tallinna linn avalduse alusel tallinlastele maksma esimese haiguspäeva eest toetust 30 eurot.
Loe edasi: ESIMESE HAIGUSPÄEVA TOETUS TALLINLASTELE
Pärnu linnavalitsus kutsub väikeettevõtteid taotlema konkurentsi- ja ekspordivõimekuse tõstmiseks Pärnu linnalt toetust. Taotluste vastuvõtt algab esmaspäeval, 1. märtsil.
Loe edasi: PÄRNU TOETAB VÄIKEETTEVÕTTEID
Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann kinnitab, et kodu soetamise toetus on Türi valda toonud 103 uut elanikku ja toetanud lisaks 35 vallakodaniku unistust rajada oma kodu just sellesse Eestimaa paika.
Loe edasi: TÜRI VALD TOETAB KODU SOETAJAID
Valitsus otsustas täna kabinetinõupidamisel toetada COVID-19 haiguse tõttu elu kaotanud Narva haigla anestesioloogia- ja intensiivraviosakonna juhataja perekonda.
Loe edasi: VALITSUS TOETAB KOROONAVIIRUSE TÕTTU ELU KAOTANUD NARVA ARSTI PEREKONDA
Valitsuse tänasel kabinetinõupidamisel tehti põhimõtteline otsus toetada Tallinna linna 600 000 euroga juhul, kui Euroopa Komisjon valib Tallinna 2022. aasta Euroopa roheliseks pealinnaks.
Loe edasi: VALITSUS TOETAB TALLINNA EUROOPA ROHELISEKS PEALINNAKS SAAMISEL
Eesti Tööõpetajate Selts suunab ASi Mecro kingitud 5000 eurot 12 maakoolile töö- ja tehnoloogiaõpetuse tundideks vajalike tööriistade ostmiseks ning õpilastööde näituse auhindadeks.
SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetas ambuteeritud labakäega 6-aastasele Markusele müoelektrilise käeproteesi ostu, tasudes riikliku toetuse juures pere omaosaluse summa.
Müoelektrilise käeproteesi puhul on tegemist lihasimpulsside abil juhitava proteesiga, millel on haarav kolme sõrme funktsioon: müoelektrilised sensorid võtavad vastu patsiendi olemasoleva käeosa lihastes tekkinud elektriimpulsid, mis saadakse kätte nahapinnal asetsevate elektroodide kaudu. Neid võimendatud impulsse kasutatakse jäsemeproteesi elektrooniliste komponentide juhtimiseks. See võimaldab tehiskäega asjadest kinni haarata ning näha oma sõrmi liikumas nagu päris käel.
Seesugune igale patsiendile personaalselt valmistatud protees on aga väga kallis. Markuse tehiskäsi maksis 17 130 eurot. Sellest summast 90% katab Eesti Haigekassa, 10% tuleb tasuda perel omaosalusena. Antud juhul jäi üksinda kahte last kasvatava ema kanda märkimisväärne summa – 1713 eurot. Toetuse saamiseks pöördus pere nii kohaliku omavalitsuse kui Lastefondi poole, kes otsustasid Markust aidata: Tallinna linnavalitsus tasus 5% omaosaluse summast ning Lastefond samuti 5% ehk 857 eurot. Loe edasi: Lastefond aitas muretseda 6-aastasele poisile elektrilise tehiskäe
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi tunnustas riigi plaani läbi sihtasutuse KredEx toetada rahaliselt lagunenud hoonete lammutamist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi mulluse uringu kohaselt on probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist. Näiteks Valgamaal on probleemseid kortermaju 108, neist enamik Valga linnas. Kohtla-Järvel on seis sama kurb: 42 kortermaja on hullus seisukorras.
“Lagunevad korterelamud muutuvad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks. Juba on olnud juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, pudenevatest tellistest ja krohvitükkidest kõnelemata, halb sisekliima ja puudulik soojustus võivad viia tervisehädadeni. Lagunevates majades võtavad platsi eluheidikud või rüüstavad neid vandaalid,” hoiatas Mardi.
Mardi sõnul on kortermajade tühjenemine regionaalprobleemide otsene tagajärg: piirkonnas on vähe töökohti, seetõttu jääb rahvast vähemaks ning noori juurde ei tule, elanikkond vananeb. “Tegemist on aga nõiaringiga – mõnes piirkonnas ei leidu kinnivarale aga ostjat isegi mitte sümboolse hinna eest,” nentis Mardi.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Allikas: Eesti Korteriühistute Liit
Veebruarikuu jooksul saavad kõik head inimesed Tartu Kaubamaja kampaania “Tee süda soojaks” vahendusel toetada Lastefondi, ostes keskuse poodide kassadest heategevuslikku teed.
2€ maksvaid Kubija ürditalu “Kogu pere tee” pakikesi saab soetada kuni 28. veebruarini. Teepakkide müügist saadud tulu, 1€ paki pealt, annetab kaubamaja Lastefondile sügava ja raske puudega laste hoiukodude projekti toetuseks.
Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv on Tartu Kaubamajale jätkuva entusiasmi ja valmiduse eest kõigi kaaslinlaste südameid heategevusliku tee abil soojendada väga tänulik. “Aasta kõige külmemal kuul pole vist paremat mõtet kui oma süda soojaks teha ning seeläbi ka hoiukodudes olevaid lapsi toetada,” leiab ta.
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku kahe miljoni euroga.
Merili Kärner
SA TÜ Kliinikumi Lastefond aitas Eesti Pagulasabi MTÜ-l muretseda ravimeid sõjapõgenikust 7-aastasele Iljale, kel on diagnoositud ajukasvaja.
Kasvaja tõttu on häiritud nii lapse kehaline koordinatsioon kui ka tema kognitiivsed funktsioonid ning ta vajab kaks korda aastas kuuajast ravikuuri mitmete kallite ravimitega. Viimatiseks detsembrikuiseks ravikuuriks aga perel, kes oli sõja tõttu põgenenud oma senisest elukohast Luhanskist Zaporižžja linna ning kelle ainsateks sissetulekuks talveperioodil on lapse invaliidsustoetus ja vanavanemate pension, raha ei jätkunud.
Lastefond toetas Iljat ravi 250 euroga kompenseerides sellega poisi ühe ravikuuri ravimite maksumuse.
Fondi tegevjuht Sandra Liiv toonitab, et kuigi üldjuhul Lastefond välisriikide lapsi ei toeta, siis otsustati antud juhul teha erand, kuivõrd Ukraina riik on sattunud väga keerulisse olukorda ega saa seetõttu ajutiselt ise kõigi oma abivajajate eest hoolt kanda. “Toetasime ühekordselt Ukraina põgeniku, väikese Ilja ravimite ostu, sest lisaks ümbritsevale sõjaolukorrale, peab tema perekond toime tulema ka lapse keerulise tervisliku seisundiga. Määravaks sai ka asjaolu, et MTÜ Eesti Pagulasabi poolt esitatud taotlus oli väga põhjalik ja põhjendatud,” selgitab ta rõhutades fondi tõsist suhtumist toetusotsuse tegemisse.
MTÜ Eesti Pagulasabi on 2000. aastal rajatud organisatsioon, mis viib muuhulgas ellu ka humanitaarabi projekti Ukraina sõjalisest konfliktist põgenenud inimestele “Ukraina heaks!“
Annetusi koguti kõigi Klubi Tartu Maratoni spordiürituste raames, kus Mängumaa telgiga olid kohal ka Lastefondi vabatahtlikud, et lõbustada koos maskott Mõmmiku ja Vanemuise Kollaste Kassidega mudilasi, pakkuda lastehoiuteenust ning müüa heategevuslikke rinnamärke.
Enamuse ligi 8000-eurosest annetussummast moodustas koostöös ravimifirmaga Teva läbiviidud Heateo jooks, mis toimus juba teist korda. Jooksul osalejad panustasid osalustasu näol vähemalt ühe euro liigesehaigete laste toeks, millele Teva lisas iga jooksja eest veel viis eurot. Kokku osales jooksuüritusel rekordiliselt 1073 inimest ning koos Teva panusega kogunes reumahaigete laste vesivõimlemise toetuseks 7820 eurot.
Annetuse toel rahastas Lastefond liigesepõletikuga laste regulaarseid ravivesivõimlemise treeninguid, mis aitavad säilitada ning parandada nende laste liigesliikuvust, lihasjõudu ja vastupidavust. Vesivõimlemise tunnid toimuvad Aura veekeskuses ning programmis on 2014. aasta jaanuarist tänaseni osalenud 60 last vanuses 3-17 aastat.
Teiste seas ravivesivõimlemise tundides osalenud 6-aastase Stella ema Ülle Tarre kinnitab, et iganädalane võimlemine on mänginud lapse kaebuste leevenemisel väga suurt rolli. „Stellal diagnoositi juveniilne idiopaatiline artriit 2-aastaselt, misjärel saatis raviarst ta kohe ka liigesehaigete laste ravivõimlemisse. Täna on Stella iganädalast laupäevast treeningut üliharva nõus ära jätma. Tänu võimlemisele on laps saanud hea rühi ja toredad treeningukaaslased ning kaebusi liigeste osas enam ei esine,“ rääkis ta ning tänas südamest kõiki treenereid, kes aastate jooksul lapsi on juhendanud: Maria Velganit, Aire Arget ja Annika Liivi.
Loe edasi: Lastefond ja Klubi Tartu Maraton kogusid liigesehaigete laste toetuseks ligi 8000 eurot
Kuu aja jooksul saab taotleda 2015. aastaks toetust projektidele, mis aitavad hoida Mulgimaa kultuurilist ja keelelist eripära. Avalik konkurss kestab 15. jaanuarini. Taotlejate tähelepanu juhitakse sellele, et kasutusele on tulnud uued taotlusvormid.
Programmi eesmärk on väärtustada ja taaselustada Mulgimaale omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära. Kultuuriprogrammist toetatakse ka selliseid mulgi kultuuriga seotud tegevusi, mis leiavad aset väljaspool Mulgimaad. Eriti oodatud on projektid, mis panevad rõhku noorte sidumisele esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamisele. 2015. aastal on programmi eelarve 57 173 eurot.
„Mulgimaa kultuuriprogramm 2014–2017” on üks seitsmest piirkondlikust toetusprogrammist, mida rahastatakse riigieelarvest ja mida haldab Rahvakultuuri Keskus. Programmi teksti ja toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda veebilehel http://www.rahvakultuur.ee/?s=2518. Praegune programm põhineb aastail 2000–2009 toiminud riiklikul programmil „Lõunaeesti keel ja kultuur” ja on jätkuks programmile „Mulgimaa kultuuriprogramm 2010–2013”.
Loe edasi: Mulgimaa kultuuriprogramm ootab taotlusi jaanuarini
Alates novembrist toetab SA TÜ Kliinikumi Lastefond vähekindlustatud perede lastele raviprillide soetamist.
TÜ Kliinikumi silmakliiniku ülemõe Terell Pihlaku sõnul võib selliste laste hulk, kelle peredel pole võimalik prille majanduslikel põhjustel osta, hinnanguliselt ulatuda 20-30 lapseni aastas, kuigi konkreetne statistika või tõenduspõhine teadmine selleks hetkel puudub. Sageli on see nii just paljulapselistes peredes, kus mitmed lapsed prille vajavad.
“On üsna tavapärane, et paljulapselistele peredele käib üle jõu mitmele lapsele täishinnaga prillide muretsemine või nende väljavahetamine, kui eelmised lähevad katki, jäävad väikseks või prillide tugevus muutub. Mõni laps võib vajada paar korda aastas muudetavaid raviprille,” räägib ta, lisades, et vajalike prillide ostmine võib kohati olla üle jõu käiv isegi tavalise sissetulekuga peredele.
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond otsustas alates novembrist toetada vähekindlustatud perede lastele raviprillide soetamist, hüvitades nende maksumuse ühele lapsele kuni 100 euro ulatuses ühes kalendriaastas.
Loe edasi: Lastefond hüvitab vähekindlustatud perede lastele raviprillid
Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) kutsub kõiki vabaühendusi ja aktiivseid kodanikke 2. detsembril MEKTORY innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses toimuvale KÜSKi Kogemuspäevale.
Kogemuspäev on teist aastat järjest toimuv vabaühendusi ja aktiivseid kodanikke kokku toov üritus, kus koos vaadatakse tagasi erinevatele kodanikuühiskonna arendamiseks korda saadetud ettevõtmistele, jagatakse neist omandatud kogemusi ning suunatakse targemaks saanuna pilk tuleviku poole. Selgi korral on peaesinejateks KÜSKist viimase kahe aasta jooksul toetust saanud vabaühendused. Neil kõigil on erinevad lood rääkida, kuid üks, mis neid ühendab, on uut viisi tegutsemine oma eesmärkideni jõudmise nimel.
Kogemuspäev toimub 2. detsembril, Tallinnas, MEKTORY innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses kell 11-17. Päeva jooksul toimuvaid arutelusid juhib ja aitab kokku siduda Hannes Lents.
Oma uuenduslikest ettevõtmistest räägivad tublid noorteühendused, nagu kevadel TEDx Lasnamäge korraldanud MTÜ Noored Ühiskonna Heaks, edukad kogukonnaelu edendajad nagu Raplamaa Noored ja Kolgaküla selts ja paljud teised julgelt tulevikku vaatavad vabaühendused. Kõik esinejad, nende teemad ja täpne päevakava on leitav http://www.kysk.ee/ootame-koiki-2-detsembril-kuski-kogemuspaevale .
Registreerida saab siin kuni 24. novembrini või kuni kohti jätkub.
Kõik vabaühendused, aktiivsed kodanikud ja muidu huvi tundjad on oodatud saama väärt kogemuste võrra rikkamaks!Veel on jäänud kaks nädalat, et esitada oma suurejooneline kodanikuühiskonda arendava sündmuse taotlus KÜSKi suursündmuste konkursile. Selle raames toetame vabaühendusi arendavaid ja kodanikuühiskonna traditsioone edasikandvaid üle-eestilise mõjuga tegevusi – nt konverentse, arendus- ja tunnustusüritusi, jmt. Küll aga pole see konkurss mõeldud valdkondlike ega ka ühekordsete ettevõtmiste toetamiseks.
Allikas: KÜSK
Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” nõukogu annab välja järjekordse toetuse. Sel korral toetab fond 29-aastast Jõgevamaalt pärit noort naist, kes vajab käärsoolevähiga võitlemisel ravimit Erbitux (Cetuximab).
“Raske on leida õigeid sõnu kirjeldamaks, mida tähendab fondi toetus kõnealusele patsiendile ja tema lähedastele. Lapsel on ema ja emal laps. Väga noorel inimesel on trööstitus võitluses uus lootus. Olen südamest tänulik eelkõige kõikidele fondi toetajatele. Ainult tänu teile saame taas teha ühele perele hindamatu kingituse,” ütles fondi nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.
Patsient on 3-aastase poja ema, kes on võitlust vähiga pidanud seitse kuud.
Patsiendi ütles: ” Saades teada, et vähiravifond toetab minule vajaliku ravimi ostmist valdas mind õnnetunne. Sain tagasi jõu elamiseks ning uus lootus täitis minu ning minu lähedaste hinge. See on kirjeldamatu, vaatasin oma lapsele otsa ning lihtsalt nutsin õnnetundest, et saan olla tema kõrval ning tema elust osa võtta. See on minu jaoks ülioluline, sest meil on pojaga meeletu side ja kõige raskem oleks mul temast loobuda, siis kui ta veel nii pisike on.” Loe edasi: Vähiravifond “Kingitud Elu” toetab 29-aastase naise võitlust käärsoole kasvajaga
Kodanikuühiskonna Sihtkapital avab taas arenguhüppe taotlusvooru. Toetame ka 2015. aastal projekte, mis keskenduvad vabaühenduse tegevusvõimekuse suurendamisele, saavutamaks ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel olulise arenguhüppe. Kokku jagame ühingutele seekord kuni 420 000 eurot.
Toetuse taotlemise eelduseks on vabaühenduse analüüs oma ühenduse arenguvajadustest, samuti oma senise tegevuse mõjust ning selle põhjal koostatud tegevuskava oma tegevusvõimekuse suurendamiseks, et toimida professionaalselt ja tõhusalt.
Toetust saab küsida kuni 12 000 eurot ning projekti ellu viia alates 1. maist 2015 kuni 16 kuu jooksul. Taotlema on oodatud nii piirkondlikult kui üleriigiliselt tegutsevad vabaühendused, taotlusi hinnatakse kahes grupis eraldi.
Projekte ootame 3. veebruariks 2015 kell 15.00. Teave taotlustingimuste kohta, taotlusvormid ning järgmisest nädalast ka infopäevade ning organisatsiooni arengu kavandamise koolituste kava leiate: http://www.kysk.ee/taotlusvoorud/ah15
Allikas: Kodanikuühiskonna Sihtkapital
