toetus

Kalandustoetuste rakenduskava kiideti heaks

Põllumajandusministeeriumi juures tegutsev kalandusnõukogu andis põhimõttelise heakskiidu Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) vahendite Eesti rakenduskavale aastateks 2014-2020. Kokku investeeritakse järgmise kuue aasta jooksul Eesti kalandusse ja rannapiirkondade arengusse ligi 130 miljonit eurot.

„Uuel rahastamisperioodil pöörame suurt tähelepanu töötlemisele ja turustamisele, milleks plaanime kokku 32,5 miljonit eurot. Meie võimekus töödelda kala ja seda turustada kaugematel turgudel on praegu Venemaa poolt Euroopa Liidule kehtestatud toiduainete sisseveokeelu taustal eriti oluline. Uute turgude leidmine on meie strateegiline eesmärk,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Samuti plaanitakse rakenduskavasse 27,7 miljonit eurot rannapiirkondade arenguks, 26,2 miljonit eurot kalapüügivahenditega ja keskkonnahoiuga seotud investeeringuteks ning 17,8 miljoni eurot vesiviljeluse arendamiseks. „Need investeeringud ja toetused peavad tagama, et aastaks 2020 on Eesti kalandussektor ja rannapiirkonnad elu- ning konkurentsivõimelised,“ lisas Padar.

Pärast kalandusnõukogu heakskiitu saadetakse rakenduskava kooskõlastuseks ministeeriumidele, seejärel kinnitab kava Vabariigi Valitsus. Lõpliku heakskiidu peab kavale andma ka Euroopa Komisjon.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 2014–2020 on programm, mis hakkab pakkuma rahalisi vahendeid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ning jagab mitmeid investeeringutoetusi kalandussektori ettevõtetele ja rannapiirkondadele.

Perioodil 2014–2020 on fondi Eesti rakenduskava eeldatavaks mahuks 129,6 miljonit eurot, millest 100,9 miljonit eurot tuleb EMKF vahenditest ja 28,6 miljonit eurot Eesti riigieelarvest. Lõppeva, 2007-2013 rahastusperioodi mahuks oli koos Eesti omaosalusega 112,8 miljonit eurot.

Kalandusnõukogusse kuuluvad Põllumajandusministeeriumi, Eesti Maaülikooli, Eesti Mereakadeemia, Eesti Kalakasvatajate Liidu, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, Rahandusministeeriumi, Eesti Rohelise Liikumise, Eesti Kalaliidu, Peipsi Alamvesikonna Liidu, Eesti Kalapüüdjate Ühingu, Veterinaar- ja Toiduameti, Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi, Eesti Kaugpüüdjate Liidu, Keskkonnaministeeriumi, Eesti Kalaspordi Liidu, Keskkonnainspektsiooni ja Eesti Kalurite Liidu esindajad.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Võru Maavalitsuse projektitaotlus sai EMP programmist rahastuse

Võru Maavalitsus esitas 2014. aasta märtsikuus taotluse Justiitsministeeriumi poolt välja kuulutatud Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmi “Riskilapsed ja-noored” väljundi 3 “Kogukondlikud kuriteoennetuslikud algatused” väikeprojektide taotlusvooru ning sai rahastuse projektile “Laste suhtlemise ja probleemilahenduslike oskuste arendamine”.

Justiitsministeerium otsustas nimetatud taotlusvoorus 37-st taotlusest toetada kaheksat projekti, sealhulgas Võru Maavalitsuse projekti. Projekti kogumaksumus on 60 000 eurot, EMP programmist eraldatakse Võru Maavalitsuse projektile 50 989 eurot.

Loe edasi: Võru Maavalitsuse projektitaotlus sai EMP programmist rahastuse

Haruldase haigusega tüdruk saab Lastefondi abiga lümfiteraapiat ja tugisukad

SA TÜ Kliinikumi Lastefond aitab osta 13-aastasele liikumispuudega Sandrale tugisukad ning toetab tema regulaarset lümfimassaaži, mis aitavad hoida kontrolli all tema haruldast haigust.

Sandra põeb Eestis harvaesinevat haigust – primaarset lümfiturset ehk lümfödeemi, millest on haaratud tema mõlemad jalad. Haiguse korral on normaalne lümfisüsteemi toimimine häiritud ja rakkudevahelisse ruumi koguneb liigselt vedelikku, mis väljendub Sandra puhul tursetena jalgades. Haigusest tingituna on häirunud lapse immuunsüsteem, mis tähendab, et ta on tundlik väikseimatelegi vigastustele nagu näiteks kriimustused või putukahammustused, mis võivad tekitada tõsise põletiku. Raskendatud on ka Sandra liikumine, sest liigeste vahele kogunev vedelik kahjustab tema liikumisaparatuuri. Seetõttu on tüdrukule määratud keskmine puue.

Vedeliku voolu lümfiteedes saab parandada ning nii haiguse kulgu kontrolli all hoida regulaarse lümfimassaažiga ja igapäevaselt spetsiaalsete tugisukkade kandmisega, mis aga on väga kallid. Üks sukapaar võib maksta kuni 1000 eurot ning massaažikord 30 eurot. Kasvava lapsena ning sukkade kulumise tõttu vajab tüdruk uusi sukki kord poolaastas ning lümfiteraapiat ideaalis paar korda nädalas. Sandrat üksinda kasvatava ema võimalused tütre abistamiseks on ammendumas ning ta pöördus abi saamiseks Lastefondi poole.

“Kuna Eesti Haigekassa meid kahjuks ei toeta, sest tugisukad ei kuulu abivahendite nimekirja ning lümfimassaaži teenust rahastataks vaid siis, kui tegu oleks taastusraviga, ning meie enda võimalused on otsa saamas, siis palun heade inimeste abi, kes meid tütre ravi osas toetada saaks,” on Sandra ema igasuguse abi eest tänulik.

SA TÜ Kliinikumi Lastefond otsustas aidata perel soetada lapsele tugisukad ning toetada Sandra lümfimassaaži igakuise toetussummaga 120 euro ulatuses ühes kuus esialgu kuue kuu vältel.

HeaTegu kutsub lastekaitsepäeva toetama

Tänase seisuga on projekti eelarvest puudu veel 1100 eurot, et saaksime tagada kõikide esinejate tasud ja kindlustada üritusele planeeritud mahus batuute, võistlusi ja muid tegevusi. Seetõttu oleme tänuliku iga väiksemagi toetuse eest!
Heategevusühing Hea Tegu on korraldamas kõikidele Eesti lastele üritust “Lastekaitsepäev 2014”, mis sel aastal toimub 1. juunil Pärnus, Kaubaamajaka (Papimiidu 8/10) parklas.
Kell 12 algav ja 5 tundi kestev üritus on kõigile tasuta. “Lastekaitsepäev 2014” üritust korraldades on mõeldud ennekõike lasterikastele peredele. Ka kõige väiksema sissepääsuga üritustele minek tähendab suurele perele meeletut väljaminekut. Teie abiga me muudame seda “müüti”!
Lastekaitsepäeval ühendame meeldiva tervislikuga ning pakume kõikidele huvilistele võimalust tähistada lastekaitsepäeva sel aastal sportlikus õhkkonnas. Kuna iga lapse heaolu jaoks on kõige olulisem perekond, siis võime tänavust üritust julgelt nimetada kogupereürituseks, kus igav ei ole kindlasti 2-3 aastastel ega ka täiskasvanutel. Igal ürituse külastajal on võimalus võistelda pea kümnel erineval võistlusalal, kusjuures paljud võistlusalad nõuavad nii lapse kui lapsevanema osavõttu. Perekond ongi võistkond.
Mõistagi ei puudu lastekaitsepäeva peolt ka kingitused! Auhindu jagatakse ohtralt kõikide tegevusalade parematele, lisaks mitme tegevusala juures ka lihtsalt osalemise eest.
Selline, kõikidele huvilistele TASUTA pea 20 erineva tegevus-võistlusalaga üritus, on kindlasti ainulaadne kogu Eestis. Lisaks eelpool mainitule tulevad üritusele ka operatiivüksused oma igapäevast tööd tutvustama, esinetakse laval ja… Lastekaitsepäeva ürituse laval kuuleb nii lastelaulu kui näeb ka kõhutantsu. Ürituse avab oma esinemisega tuntud fantaasiapillidega esineja Silver Sepp, päeva lõpetab paljude lemmik Karl-Erik Taukar.
Teeme tihedet koostööd Eesti Lasterikaste Perede Liiduga ning nemad on lubanud saata eraldi kutse üritusele tulemiseks kõikidele Pärnumaa suurperedele. Meie omalt poolt püüame sarnaselt eelmisele aastale jagada varem osalemisest teada andnud lasterikastele peredele erikingitusi.
Heategevusühing Hea Tegu
http://teehead.ee/

Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

Siseminister Hanno Pevkur kinnitas 2014. aasta väikesaarte programmi tingimused. Programmi kogumaht on sel aastal 640 000 eurot ja selle eesmärk on toetada projekte, mis suurendavad väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on saareline eluviis paljude jaoks loomulik ja iseenesest mõistetav. “Seetõttu on oluline, et riik väikesaartel elavaid inimesi jõudumööda toetaks. Hea meel on selle üle, et esmatähtsate teenuste tagamiseks väikesaartel on riik üsna palju juba ära teinud. Nüüd peame vaatama, kuidas nende teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust suurendada,” lisas ta.

„Väikesaarte programm on lahendanud päris mitmed kitsaskohad saartel. Näiteks rajati eelmine aasta Vormsile kütusetankla, et sealsed inimesed ei peaks kütust enam mandrilt tooma. Osmussaare ja Vilsandi kogukonnad said programmi abil endale kaasaegsed paadid, millega mandri ja Saaremaa vahet liikuda. Kihnu inimesed said endale eelmine aasta vajaliku sisustusega hambaravi kabineti,“ nimetas minister projekte, mis on väikesaarte programmist toetust saanud.

Väikesaarte programm on toiminud aastat 2011 ja selle aja jooksul on sealseid kogukondi toetatud umbes 2,5 miljoni euroga. „Riik saab appi tulla seal, kus kohapeal on olemas aktiivne kogukond,“ kutsus minister väikesaare elanike üles aktiivsemalt oma kogukonna tegemistes kaasa rääkima.

Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja ettevõtjad. Toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on kuni 130 000 eurot.
Loe edasi: Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

NATURA 2000 toetuse taotlusvoor toimub tänavu varem

Sel aastal toimub NATURA 2000 erametsamaa toetuse taotlusvoor tavapärasest kuu aega varem. Taotlusi saab esitada 2.- 21. aprillini.

Taotluse esitamiseks on mitu võimalust:
1. e-PRIA kaudu (epria.pria.ee) – mugavaim ja kiireim taotluse esitamise viis;
2. e-posti teel – digitaalselt allkirjastatud taotluse saab saata e-posti aadressile natura@eramets.ee;
3. tavaposti teel – paberil täidetud taotluse palume saata Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn;
4. EMK kontoris kohapeal – taotluse saab esitada EMK kontoris Tallinnas, Mustamäe tee 50. Aitame taotluse täita ka e-PRIAs. Selleks peab Teil olema digiallkirjastamise võimalus (ID kaart ja paroolid).

Üle Eesti aitavad taotlusi täita ja esitada metsakonsulendid metsaühistutes. Info konsulentide vastuvõtuaegade kohta leiate erametsanduse infoportaalist (http://www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/natura-metsa-toetus/taotluste_taitmine_maakondades/). Konsulent aitab taotluse täita ka e-PRIAs. Selleks peab Teil olema digiallkirjastamise võimalus (ID kaart ja paroolid).

Koostöös Eestimaa Looduse Fondiga loositakse e-PRIA kaudu Natura metsa toetuse taotluse esitanute seast välja neli õnnelikku, kel on võimalik koos ühe kaaslasega osaleda 12.07.2014 toimuval õpperetkel lendorava elupaikadesse. Alutaguse metsades toimuva retke toob võitjateni Estonian Nature Tours. Retke juhivad tuntud zooloog Uudo Timm ja mükoloog Indrek Sell. Estonian Nature Tours hoolib, toetades lendoravauuringuid alates aastast 2010 ja Noore Looduskaitsja Auhinda alates aastast 2005.

Esitage oma taotlus e-PRIA kaudu ja osalege loosimises!

Tutvuge õpperetke loosimise ja toetuse taotlemise tingimustega erametsanduse infoportaalis (http://www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/natura-metsa-toetus/)

Täpsemat infot NATURA 2000 erametsamaa toetuse taotlemise kohta saab telefonil 6 836 058.

Allikas: SA Erametsakeskus

Noorteühingute tegevust toetatakse poole miljoni euroga

Noorteühingu aastatoetuse eesmärgiks on noorteühingute võimekuse tõstmine ja noorsootöö ning noortepoliitika riiklike eesmärkide saavutamine. 2014. aasta prioriteediks aastatoetuse eraldamisel on noorte huvide ja oskuste arendamine eesmärgiga aidata noorel teha häid valikuid edasiseks õppimiseks ja/või tööeluks.

Noorteühingu aastatoetuse saamiseks esitati 21 taotlust, hindajate kogu tegi ministrile ettepaneku toetada 17 noorteühingut. Toetatud noorteühingud hõlmavad üle 14 tuhande noore.

Eesti Noorsootöö Keskuse asedirektori Kaur Kötsi sõnul soovitakse sel aastal toetusega suurendada noorteühingute võimekust kaasata ka mitteaktiivseid noori oma tegevusse. „Noored, kes on koolist väljalangemisohus või juba väljalangenud ning töötud noored vajavad erilist tähelepanu ka noorteühingute tegevuses,“ selgitas Kötsi.

Tänavu pälvisid riikliku toetuse järgmised ühingud: Avatud Vabariik, Eesti Gaidide Liit, Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Skautide Ühing, Eesti Väitlusselts, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Noorteühendus ELO, Noorteühing Eesti 4H, Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, Tegusad Eesti Noored, Urban Style, YFU Eesti, Eesti Breiktantsu Liit, Eesti Tänavaspordi Liit ja B.G. Forseliuse Seltsi noortekogu.

Noorteühingute rahastamist koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab ministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mille põhieesmärk on noorsootöö arendamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Allikas: Eesti Noorsootöö Keskus

Viljandimaale jagus rahvakultuuri toetuseks 4040 eurot

Rahvakultuuri maakondliku toetusprogrammi rahaliste taotluste tähtajaks, 21. veebruariks laekus komisjonile 9 taotlust kogusummas 6750 eurot. Summa, mida toetustena Viljandi maakonnas jagada sai, oli 4040 eurot.

Viljandimaa rahvakultuuri spetsialisti Anneli Kundla ja ühtlasi komisjoni esimehe sõnul õnnestus kõiki esitatud taotlusi osaliselt rahastada. „Kõik taotlused vastasid nõutud tingimustele, kuid eelarvelistest piirangutest tulenevalt toetasime neid osaliselt. Rõõmu teeb asjaolu, et projektide sisulised tegevused hõlmavad kõiki elanikegruppe lastest eakateni. Läbiviidavad sündmused leiavad aset 2014 aasta jooksul,“ selgitas Kundla.

Toetusprogramm on suunatud rahvakultuuri püsimisele ja arengu toetamisele maakondlikul tasandil. Kogu Rahvakultuuri programmi rahaline maht on 63 912 eurot, seejuures on igale maakonnale eraldatud kindel summa. Riigi poolt maakonnale eraldatava toetussumma suurus sõltub konkreetse maakonna rahvaarvust ja Kultuuriministeeriumi poolt välja töötatud koefitsiendist.

Programmi summadest toetatakse rahvakultuuril põhinevate maakondlike ja üleriigiliste ürituste korraldamist; rahvakultuurialaste koolituste, õpikodade, ümarlaudade, foorumite, õppepäevade ja õppereiside korraldamist; laulu- ja tantsupeo protsessi järjepidevusele ning maakondliku identiteedi hoidmisele suunatud projektide läbiviimist; maakondlike organisatsioonide ja maakondlike rahvakultuuri kollektiivide tegevust.
Loe edasi: Viljandimaale jagus rahvakultuuri toetuseks 4040 eurot

Avati Tartu maakonna noortekeskuste projektikonkurss

Tartu maavanem kuulutas välja Tartu maakonna avatud noortekeskuste projektikonkursi, mille eesmärk on aktiveerida noorsootööd kohaliku omavalitsuse tasandil.

Toetust saab taotleda juriidilise isiku asutus või selle struktuuriüksus, kus on olemas ruumid ja noorsootöötajad, kasutatakse avatud noorsootöö meetodit, ollakse tegutsenud vähemalt 3 kuud ning ollakse avatud noortele vähemalt 20 tundi nädalas.

Konkursi tänavused prioriteedid on terviseedendus, liikumisharrastus ja Tartumaa noortekeskuste omavaheline koostöö.

Taotluste esitamise tähtpäev on 4. aprill 2014 kell 9.00. Taotlus koos vajalike lisadega tuleb esitada e-posti teel Tartu Maavalitsusse, kus seda hindab maavanema moodustatud komisjon. Hindamiskriteeriumid on vastavus avatud noorsootöö meetodile, noorte kaasatus ning projekti ja eelarve läbimõeldus. Projektikonkursi tulemustest teavitatakse pärast tulemuste selgumist Tartu maavalitsuse veebilehel www.tartu.maavalitsus.ee.

Täpsem info ja taotlusvormid on Tartu maavalitsuse veebilehel.

Lastefond toetab ihtüoosi põdevaid lapsi

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond kogub veel sellel aastal annetusi ihtüoosi põdevate laste ja noorte toetuseks. Juba seitse aastat kestnud projekt lõpeb detsembris.

Ihtüoos on pärilik ja eluaegne nahahaigus, mida nimetatakse ka kalasoomustõveks. Ihtüoosi puhul on naha sarvkihi rakkude uuenemine kiirenenud või on aeglustunud nende irdumine. Kahjustunud nahka ei ole võimalik terveks ravida, kuid regulaarse ja korraliku nahahoolduse ja ravimite tarvitamisega on võimalik naha seisukorda oluliselt parandada. Vajalike kreemide-salvide kogus ühes kuus võib ulatuda mitme kilogrammini, kuid Eesti Haigekassa seda ravikuluna ei arvesta. Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsi president Annika Volke ütles, et nende laste jaoks on kreemid ravim ning riik peaks seda ka niimoodi arvestama.

Lastefond alustas ihtüoosi põdevate laste toetamist juba 2007. aastal kampaaniaga “Keegi pole seda väärt” ja teeb seda siiani: 2014. aastal on toetusesaajate nimekirjas 14 last, igaühte neist toetatakse kuni 64 euroga igas kuus.

Kuigi ihtüoosi põdevate laste toetamine ei ole enam ammu olnud fondi põhikampaania, leidub ikka neid, kes teevad annetuse just neile lastele mõeldes.

Põllumajandusmaadele saab hakata taas toetusõigust taotlema

Alates 2014. aastast saab taas registreerida heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaid, et nende eest oleks võimalik taotleda pindalatoetusi. Juba registreeritud maade puhul ei muutu midagi.

Senise korra järgi sai pindalatoetusi taotleda vaid nende põllumajandusmaade eest, mis olid 30. juuni 2003 seisuga kantud Põllumajanduse ja Registrite Ameti (PRIA) põllumassiivide registrisse. Eelmise aasta detsembris Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastuvõetud määrusega tehti muudatused 2014. aastal rakendatavate põllumajandustoetuste kohta, sealhulgas lõpetati võrdlusaasta arvestamine ja edaspidi saab kanda heas põllumajanduslikus korras olevat põllumajandusmaad registrisse jooksvalt. Küll peab maa olema pindalatoetuste taotlemiseks kantud registrisse õigeaegselt, enne taotluse esitamist.

“Nüüdsest on võimalik võtta arvele ja seejärel taotleda pindalatoetusi kõigi heas põllumajanduslikus korras olevate maade eest,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “See teeb maaomanike kohtlemise märksa võrdsemaks ja soosib ka vahepealsetel aastatel võssakasvanud maade ülesharimist.”

2014. aastal pindalatoetuste taotlemiseks oleks soovitav uued maad registreerida 1. aprilliks, et taotlusperioodil PRIA töökoormust vähendada. Juba registreeritud põllumajandusmaade toetusõiguslikkuse nõuetes ei muutu midagi.

Lisainfo PRIA veebilehelt .

Maaelu arengukava saab juurde ligi 70 miljonit eurot

Põllumajandusministeerium tutvustas eile maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjonile ettepanekut suurendada maaelu arengukava rahastamist ligi 70 miljoni euro võrra.

Otsetoetuste arvelt lisandub ettepaneku kohaselt maaelu arengukavasse 40 miljonit eurot ning varem maaelu arengukava vahenditest otsetoetustele planeeritud 19 miljoni eurot. 4,9 miljoni euro võrra suureneb Euroopa Liidu poolne rahastamine ja viimase kahe punktiga kaasneb ka Eesti riigi poolse kaasrahastamise suurenemine. Kokku plaanitakse maaelu arengukava rahastamist suurendada ligi 70 miljoni euro võrra.

„Ministeeriumi ja põllumajandusorganisatsioonide ühine seisukoht on olnud, et toetused peavad jõudma nende tootjateni, kes ka reaalselt põllumajandussaadusi toodavad,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Täiendavate rahaliste vahendite lisamine maaelu arengukavasse võimaldabki suunata toetused aktiivsetele tootjatele ning toob tervikuna rohkem investeeringuid põllumajandusse ja maapiirkondades majandustegevuse mitmekesistamisse.“

Ettepaneku kohaselt lisatakse vahendeid keskkonnasõbraliku majandamise, loomade heaolu, põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamise investeeringute, maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringute, kiviaia taastamise ning teadmussiirde ja teabe toetustele. Loe edasi: Maaelu arengukava saab juurde ligi 70 miljonit eurot

Noortalunikud taotlesid toetusteks ligi 9 miljonit eurot

Augustikuus esitasid 230 põllumajandusliku tegevusega alustavat noort ettevõtjat PRIA-le taotlusi 8 974 967 euro ulatuses toetuste saamiseks, toetusmeetme tänavune eelarve on aga 4 mln eurot.

Maaelu arengukava meetmest 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ saavad starditoetust põllumajandusliku hariduse või töökogemusega ettevõtjad, kel vanust kuni 40 aastat. Meetme eesmärk on motiveerida noori põllumajanduseettevõtlusega tegelema, töökohti looma ja maal vanemate alustatut jätkama.

Tänavune taotlusvoor oli sel rahastusperioodil seitsmes ja viimane. Aastatel 2008-2012 on noortaluniku toetust juba saanud alustavat 520 ettevõtjat, kellele on välja makstud üle 20 miljoni euro. Meede osutus väga populaarseks, sest abikõlblikke taotlusi on kõigis taotlusvoorudes laekunud oluliselt rohkem kui eelarve on võimaldanud toetusi maksta.

Nii on põllumajandusministeerium programmperioodi esialgset meetme 1.2 eelarvet (17,56 mln eurot) suurendanud. 19. novembriks 2013 määrab PRIA veel 4 mln euro ulatuses toetusi.

Taotluste paremusjärjestus koostatakse meetme määruses kirjeldatud hindamiste tulemusel. 197 juhul on soovitud toetust maksimaalse saadaoleva summa ulatuses.

Noortaluniku toetust võib üks ettevõtja programmperioodil 2007-2013 saada ühe korra, maksimaalselt 40 000 eurot. Pool rahast tuleb kulutada oma majapidamises põhivahendite jaoks, teine pool võib kuluda mitmesugusteks tegevuskuludeks. Toetuse saamisega käib kaasas ka kohustusi, mida kirjeldab täpsemalt meetme määrus. Näiteks kontrollib PRIA kõigi taotlejate puhul põllumajandusliku müügitulu nõuete täitmist, põhivara soetamise kohta andmete esitamist jne. Loe edasi: Noortalunikud taotlesid toetusteks ligi 9 miljonit eurot

Erametsaomanikud panevad üha suuremat rõhku metsa uuendamisele

file61149948_a517b845 — Foto: Viio Aitsam

Erametsakeskusest on võimalik igal erametsaomanikul taotleda toetust metsa inventeerimiseks, metsa uuendamiseks ja metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, samuti metsamaaparandustöödeks, metsamajandamiskava koostamiseks, kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks.

Metsa uuendamise toetuse taotlusi võeti vastu 1. juulini. Taotluste hulk oli rekordiline, neid oli kogusummas 849 000 eurot.

“Ühelgi varasemal aastal ja taotlusvoorus ei ole sellist taotluste mahtu näha olnud. See on tervitatav, et erametsaomanikud on aina suuremat rõhku panemas metsa uuendamisele,” kommenteeris Erametsakeskuse toetuste üksuse juht Maris Tõnuri “Pool taotletud summast küsiti metsakultiveerimise ehk istutusmaterjali soetamiseks tehtud kulude hüvitamiseks. Üle 350 000 euro eest on tehtud maapinna ettevalmistus- ning istutustöid. 5% taotletud summa ulatuses on tehtud istutusjärgset hooldamist,” lisas ta.

Metsakultuuri uuendamise järel on aeg teha hooldusraiet. Siin tuleb appi toetus metsa majandusliku väärtuse parandamiseks. 2013. aasta taotlusvooru võtab Erametsakeskus taotlusi vastu 1.-14. oktoobrini. Tööde tegemiseks on erametsaomanikel aega kuni 2014. aasta lõpuni. Lisaks on võimalus sel aastal esitada taotlus metsa uuendamise toetuse teise taotlusvooru, mille tähtpäev on 1. detsember.

Maris Tõnuri soovitab, et kui endal jääb teadmisi või pealehakkamist metsa majandamisel väheks, siis tasub julgelt ühendust võtta mõne metsaühistuga endale sobivas piirkonnas. Ühistud koostöös metsakonsulentidega on valmis kõiki erametsaomanikke aitama nii metsanduslikes küsimustes kui ka toetustaotluste täitmisel ja esitamisel. Metsaühistute kontaktid on hõlpsasti leitavad erametsanduse portaalis www.eramets.ee esilehel “Ava metsaühistute kaart”.

Tasub teada, et kuna toetusmeetmete eelarved on paika pandud enne taotlusvoorusid, siis suure taotluste mahu korral tuleb rakendada toetuste vähendamist erinevate kriteeriumite põhjal. Metsa uuendamise toetuse puhul arvutatakse kõiki nõuetele vastavaid taotlusi ning taotlusvooru rahastamise eelarvet aluseks võttes rahastamise määr. Arvutuse jaoks on olemas eraldi valem. Sisuliselt selgitatakse välja toetuse summa, millest väiksema summaga taotlused rahastatakse 100% ulatuses ning seda summat ülevatavad suuremad taotlused saavad rahastuse arvutatud määra ulatuses. Sellega on tagatud ennekõike just väiksemate erametsaomanike toetusvajaduste katmine täies ulatuses.

Eesti maaelu arengukava hindamiskriteeriumite puhul hinnatakse toetatavaid tegevusi, eelistatud on metsaühistud ning eraisikust metsaomanikud.

Täpsem info toetuste kohta www.eramets.ee/toetused

Lisainfo: Piia Kiivramees, Erametsakeskuse projektispetsialist toetuste üksuse juhi ülesannetes, 6836 059, piia.kiivramees@eramets.ee

Natura loodushoiutoetus on jätkuvalt populaarne

Kuni juuni keskpaigani oli võimalik esitada taotlusi Natura 2000 metsamaa toetuse saamiseks. Erametsakeskusele laekunud taotlusi oli üle 4500, hõlmates üle 56 000 hektari metsamaad. Toetusõiguslikke metsamaid on Eestis ligi 82 000 hektarit.

Natura 2000 erametsamaa toetuse saamiseks esitati 4576 taotlust, toetust sooviti 56 258 hektarile. Sellest 9998 hektarit asub sihtkaitsevööndis ja 46 260 hektarit piiranguvööndis. 2012.a esitatud taotluste maht oli samal tasemel (56 535 ha).

Nüüdseks juba kuuendat kevadet järjest on metsaomanikud saanud Erametsakeskusest taotleda toetust enda omandis oleva Natura 2000 erametsamaale seatud piirangute talumise eest. „Paljud inimesed tunnevad muret, kas ka tulevikus kompensatsiooni saab, sest teadupärast lõppeb selle aastaga Euroopa Liidu maaelu rahade kasutamise periood. Uue perioodi rahade jaotumise osas aga lõplikku selgust pole. Arvestades keskkonnakaitse olulisust võib siiski loota, et ka edaspidi peetakse toetusega neid maaomanikke väärikalt meeles, kes Eesti looduse hoidmisse oma panuse annavad,“ kommenteeris SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.

„Jätkuvalt aga on heameel selle üle, et elektroonilise keskkonna ePRIA kaudu esitatud taotluste maht on mitmendat aastat järjest kasvav (tänavu 1103 taotlust, so 24% taotluste koguarvust),“ lisas Aun. „See lihtsustab ja kiirendab taotluse menetlust, sest vajalik andmete registreerimine ning sisestamine jääb selles ulatuses Erametsakeskuse töötajatel ära. Nii jõuab toetusraha ka metsaomanikeni kiiremini.“ Loe edasi: Natura loodushoiutoetus on jätkuvalt populaarne

Maaelu arengukava juhtkomisjon arutas maamajanduse mitmekesistamist

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjon arutas tänasel istungil maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetamist mittepõllumajandusliku tegevuse suunas. Elavaimat arutelu tekitasid toetatava ettevõtte vanus ja toetuse maksimaalne summa.

Tegemist on meetmega, mille eesmärk on maaettevõtluse mitmekesistamine ja arendamine ning seeläbi maapiirkonnas püsiva majandusliku baasi ja töökohtade loomine. Toetuse saajateks on planeeritud põllumajandustootjad ning mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevad mikroettevõtjad. Ettevõtete vanuseks on esialgu välja pakutud kolm aastat, et tagada meetme kaudu juba tegutsevate ettevõtete tegevuse mitmekesistamise toetamine.

“Erinevad uuringud näitavad, et tuge arenemiseks ning tegevusvaldkonna mitmekesistamiseks vajavad ettevõtted 3-5 aasta vanuselt ehk siis räägime selle meetmega tegutseva ettevõtte tegevuse mitmekesistamise toetamisest, mitte stardiabist,” rääkis toetusmeetme esialgset lahendust tutvustanud maaettevõtluse büroo juhataja Ülle Puusta. “Hiljuti valminud maaettevõtluse uuring näitas ka, et mikroettevõtjad kavandavad järgmistel aastatel eelkõige investeerida masinatesse ja seadmetesse, mille puhul investeeringuvajadus jääb 100 000 euro piiridesse.”

Ettevõtte vanus ja toetuse maksimaalne summa perioodi kohta tekitasid juhtkomisjonis ka kõige elavamat arutelu ning tehti ettepanekuid ettevõtte vanuse piir 36 kuult allapoole tuua ja toetuse maksimaalset summat tõsta. Küll aga tõdeti, et ettevõtte tegutsemine peaks olema tõendatud vähemalt ühe majandusaasta aruandega.

“Me peame vaatama, et erinevad meetmed ei hakkaks üksteist dubleerima. Päris uute ettevõtete loomiseks on olemas muid starditoetusi, samuti on nii praegu kui ka uude maaelu arengukavasse ette nähtud omaette starditoetus noortele põllumajandustootjatele,” sõnas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Toetus sai juhtkomisjonilt põhimõttelise heakskiidu, kuid arutelu toetuse täpsemate tingimuste üle jätkab eraldi töögrupis, kus otsitakse keskteed erinevate soovide ja vajaduste vahel. Samuti ootab põllumajandusministeerium arvamusi ja ettepanekuid kirjalikult.

Tänane maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjoni istung on järjekorras kümnes ning kokku on läbi arutatud 16 toetusmeedet, järgnevates juhtkomisjonides tuleb arutlusele veel 9. Maaelu arengukava 2014-2020 jõuab plaanide kohaselt Vabariigi Valitsusse käesoleva aasta aprillis ning vastu võtmiseks uuesti sügisel. Lõpliku heakskiidu uuele maaelu arengukavale peab andma Euroopa Komisjon.

Lisainfot Eesti maaelu arengukava 2014 – 2020 koostamisest leiab Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.

MES toetas kutseõppureid 102 077 euroga

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) maksis eelmisel aastal õppetoetusi 250 maamajandusega seotud eriala õpilasele. Kokku toetati kutseõppeasutuste õppureid 102 077 euroga.
Õppetoetust saavad taotleda need noored, kes õpivad kutseõppeasutuses maamajandusega seotud erialadel ja võtavad kohustuse pärast kooli lõpetamist asuda maapiirkonda elama. Toetuse eesmärk on julgustada noori siduma oma tulevikku maapiirkondade ja maamajandusega.
Õppetoetuse saamiseks sõlmivad MES ja õpilane lepingu, mille järgi võtab taotleja kohustuse pärast õppeasutuse lõpetamist töötada maapiirkonnas tegutseva ettevõtja juures või tegeleda ise maapiirkonnas ettevõtlusega. Toetuse suurus sõltub õpilase keskmisest hindest.
2013. aastaks saab õppetoetuse taotlusi esitada alates 20. jaanuarist.

2012. aastal maksti õppetoetust koolide lõikes järgmiselt:
Hiiumaa Ametikool – 10 õpilasele, Järvamaa Kutsehariduskeskus – 42 õpilasele, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool – 32 õpilasele, Luua Metsanduskool – 19 õpilasele, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool – 57 õpilasele, Põltsamaa Ametikool – 29 õpilasele, Pärnumaa Kutsehariduskeskus – 15 õpilasele, Räpina Aianduskool – 31 õpilasele ja 15 Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilasele.
Kristo Mäe

Erametsanduse toetused aitavad metsa vastutustundlikult majandada

Metsa eest hoolitsemine tagab uue, tervema metsapõlve sirgumise ja ka loodus- ning pärandkultuuri väärtuste säilimise.

Eesti riik toetab metsaomanikke ja ühistuid 2013. aastal ligi 2,9 miljoni euroga. 2. jaanuaril 2013 kinnitas Erametsakeskuse nõukogu erametsanduse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korra 2013. aastaks. Kinnitati ka siseriiklike toetuste voorude eelarved järgmiselt:

Erametsaomanike nõustamise toetus – 500 000 eurot;
Metsaühistu toetus – 450 000 eurot;
Erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetus – 750 000 eurot;
Metsa uuendamise toetus – 650 000 eurot;
Pärandkultuuri säilitamise toetus – 20 000 eurot;
Konsultantidele metsamajandamise valdkonnas kutsekvalifikatsiooni omistamise toetus – 1 500 eurot;
Metsamaaparandustööde toetus – 500 000 eurot.

Nõukogu kinnitatud toetuste korras suuri sisulisi muudatusi metsaomanike jaoks ei ole. Muutunud on taotluste esitamise tähtpäevad. Infoga saab tutvuda aadressil www.eramets.ee/toetused. Erinevalt varasematest aastatest on erametsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuse voorusid kaks (1. märts ja 1. august).

Asjatundlikku nõu ja abi kõigi metsas vajalike tööde puhul osutab metsaomanikule kohalik metsaühistu.Vajalikud kontaktid leiate erametsanduse infoportaalist aadressil http://www.eramets.ee/metsauhistud.

SA Erametsakeskus on riigi sihtasutus, mille ülesandeks on metsaomanike kompetentsi tõstmine ning keskkonnasõbraliku ja efektiivse erametsanduse edendamine.

Rakvere linn toetab orkaanis laastatud New Yorki

Rakvere linnavalitsus otsustas tänasel istungil eraldada 1000 eurot orkaani Sandy poolt suuri kahjustusi saanud New Yorgi linnale.

Rakvere linnapea Toomas Vareki sõnul on Rakvere linn mitmel korral sattunud loodusõnnetuste küüsi ning rakverlased teavad omal nahal, mida tähendab looduse stiihiat tunda. “Toetussumma on küll väike, pigem sümboolse tähendusega, aga näitame oma head tahet,” sõnas Varek. „Rakvere on linna räsinud tormides saanud tuge teistelt omavalitsustelt, asutustelt, ettevõtetelt. Me teame, kui vajalik on raskel hetkel tunda teiste toetavat tuge, lähedaste kaotust ei korva miski.“

Rakvere linnavalitsus saadab raha New Yorgi linnavalitsusele USA Suursaatkonna vahendusel, lisaks saadab Rakvere linn vastavasisulise kirja ka New Yorgi linnavalitsusele.

Suurettevõtja toetas Otepää lasteaeda

tere [1600x1200] — Tere juhataja asetäitja Ülo Kivine ja Otepää vallavanem Merlin Müür (foto: Tere AS)

Eesti üks suuremaid piimatootjad Tere AS toetas 1000 euroga Otepää lasteaeda.

Saadud rahast osteti Otepää lasteaiale täispuhutavaid mänguloomi, millega lapsed saavad hüpata. Taolised hüppeloomad arendavad lapse üldist füüsilist arengut ning aitavad omandada keerukamaid võtteid, mis nõuavad täpsemat kehakontrolli.

„Ühele väiksele omavalitsusele on sellise summa panustamine laste mänguasjade tarbeks suur asi,“ sõnas vallavanem Merlin Müür. „Täname Tere ASi helde panuse eest eest!“

Tere AS peamisteks tegevusaladeks on toorpiima kokkuost, piimatoodete tootmine ja müük. Tere tootmisüksused asuvad Tallinnas, Viljandis, Paides ja Põlvas. Tere tütarettevõtteks on Meieri Transport. Ettevõttes töötab üle 420 töötaja.

Natura erametsamaa toetust taotletakse 57 000 hektarile

Erametsakeskuses võeti kuni juuni keskpaigani vastu taotlusi Natura 2000 metsamaa toetuse saamiseks. Laekunud ligemale 4800 taotlust hõlmasid üle 57 000 hektari metsamaad. Portaali e-PRIA kaudu esitati tänavu juba ligi neljandik taotlustest.

Natura 2000 erametsamaa toetuse saamiseks esitati 4781 taotlust, toetust sooviti 57 344 hektarile. Sellest 10 332 hektarit asub sihtkaitsevööndis ja 47 012 hektarit piiranguvööndis. Võrreldes eelmise aastaga suurenes taotlemise pindala 3% võrra.

Taotluse esitajaid oli tänavu 89 võrra vähem kui mullu. 2011. aasta kevadel esitas taotluse 4870 maaomanikku ja taotluste hulk kasvas võrreldes 2010. aastaga 40%. Erametsakeskus seostab mullust taotluste hulga järsku tõusu 2011. aasta alguses läbi viidud laiaulatusliku teavituskampaaniaga. Igale Natura 2000 erametsamaa omanikule saadeti koju teavituskiri, milles tutvustati toetuse taotlemise võimalusi. Teavituskampaania oli ühekordne projekt.

Möödunud aastal esitasid oma taotluse paljud metsaomanikud, kes seni ei olnud oma võimalustest teadlikud; palju oli neidki, kes mõnel eelneval aastal olid taotluse esitamisest loobunud. „Seekordseski taotlusvoorus oli üle 500 metsaomaniku, kes varem Natura toetust taotlenud ei ole. Samas oli ligikaudu 800 neid metsaomanikke, kes 2011. aastal taotluse esitasid, kuid 2012. aastal mitte,“ kommenteeris SA Erametsakeskus toetuste üksuse juht Maris Tõnuri. Loe edasi: Natura erametsamaa toetust taotletakse 57 000 hektarile

Toeta Kasepää küla eksperimentaaletendust SPA

Eestis on käivitunud vahvate kultuuri- ja kunstiprojektide toetamise keskkond nimega Hooandja. Peispi ääres tegustev mõnus kunstimaja ambulARToorium valiti samuti esimeste hulka üht oma projekti tutvustama. Et mõte saaks toeks, palume natuke abi!

Püüame esmakordselt tuua ambulARTooriumisse väikese teatritüki. Et kõik huvilised saaks tasuta etendust tulla vaatama, vajame hädasti ambulARTooriumi sõprade toetust: 5 eurot. Või kel võimalust, siis võib ka sutsu rohkem.

Palume tutvuda kunstimõttega Hooandja vahendusel siin: http://www.hooandja.ee/projekt/eksperimentaaletendus-spa

Nagu näha, on meil eesmärgist veel natuke puudu.. Kui me ettenähtud päevade jooksul raha kokku ei saa, siis paraku kustutatakse ka seni kogutud annetused ja etendust ei toimu. Meie soov on siiski kunstisõpradele augustikuus Kasepää külas seda erilist kohalikku õhustikku edasiandvat etendust näidata. Loodame, et ka Sinu. Aitäh!

Annika Haas, fotograaf, ja teised ambulARTooriumi tüdrukud
Loe edasi: Toeta Kasepää küla eksperimentaaletendust SPA

Kõnnipatoloogiaga laste toetamise projekt „Käib kah“

Inimese elu võrreldakse sageli teega, teekonnaga, mida tuleb käia meist igaühel, „varustuseks“ anded, kohustused, õigused, võimalused jne. Elu võrreldakse ka palverännuga, võimalusega otseses ja kaudses tähenduses iga päev kogeda midagi uut, kohata inimesi, nendega suhelda ja kõige selle kaudu endas paremini selgusele jõuda ja maailma rohkem mõista. Kui meie „varustus“ on küllaldane, füüsiline ja vaimne tervis hea, siis on rändamine lihtne ja kerge, vahel aga on vaja tee ääres peatuda ja puhata. Olles reaalselt palverännuteel ei möödu üksi rändur teeveerel istujast ilma tervituse ja uurimiseta, kas kõik on hästi. Ja kui ta märkab, et kaaslane vajab abi, siis ta aitab.

Eesti Jaakobitee palverändurid ja nende sõbrad soovivad anda oma panuse kõnnipatoloogiaga laste, neile Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse kõnnilaboris tehtavate kõnnianalüüside rahastamiseks, sest meie jaoks on tähtis, et teisedki saavad oma teed käia kindlalt ja iseseisvalt. Me soovime toetada kõnnianalüüse, et nende põhjal tehtav ravi oleks tõhusam ja lapsed kõnniksid, jookseksid, hüppaksid, nende maailm oleks avaram, suurem ja huvitavam.

Selle eesmärgi täitmiseks ootame kõiki reedel, 20. juulil kell 19 Haapsalu Pärnu-Jaagupi kirikusse heategevuskontserdile ansambliga „Üks…seltskond“.

MTÜ Jakobiõed

Laste suvelaagrite korraldajad saavad toetust

Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill kuulutab välja projektikonkursi vähekindlustatud perede laste jaoks korraldatavate suvelaagrite toetamiseks.

Projektide sihtrühmad on paljulapseliste perede lapsed, puuetega lapsed, laste- ja turvakodude ning vähekindlustatud perede lapsed. Toetust saavad
laste ja noorte (alla 25-aastaste) suvelaagrid ja seda saavad taotleda mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Konkursi vahendite maht on 30 000 eurot. Maksimaalne toetus projekti kohta on 2000 eurot.

Abikõlblikud kulud: huvi- ja arendustegevuseks vajalikud vahendid, transport, toitlustamine, juhendaja tasu, osavõtumaks vähekindlustatud perede lastele ja muud projekti elluviimiseks hädavajalikud kulud. Projekt peab olema elluviidud perioodil 1. juuni kuni 1. september 2012. Eelistatud on projektid, kuhu on kaasatud partnerid või omavalitsused, kes panustavad eelarvesse!

Täpsem info www.paikeselill.ee.

Pindalatoetuste taotlusvoor algab 2. mail

Saabumas on pindalatoetuste taotlusvoor. Kõiki taotlejaid oodatakse juba praegu e-PRIAsse põlde elektrooniliselt sisse joonistama ja taotlust esitama perioodil 2.-21. maini.

e-PRIA portaali leiate aadressil https://epria.eesti.ee/epria/, kuhu saate siseneda ka läbi PRIA kodulehe http://www.pria.ee/. Samuti on võimalik PRIA kodulehel tutvuda e-PRIA kasutamise juhenditega.

Juba praegu on Teil võimalik kasutada aastaringselt avatud teenust „Minu põllud“, kus saate enda taotlusele lisatavad põllukaardid elektrooniliselt e-PRIAsse joonistada. Nii on võimalik enne taotlusvooru algust suur töö ära teha ja taotlusvooru ajal piisab vaid põldude taotluse juurde lisamisest ja toetuse taotlemise märgete tegemisest.

Ärge jätke taotluse esitamist taotlusvooru viimastele päevadele! Kuna taotlusvooru viimastel päevadel on e-PRIA kasutamise aktiivsus olnud tavapäraselt väga suur, siis võib PRIA suurest koormusest tulenevate probleemide ennetamiseks piirata e-PRIAsse sisenejate arvu. Kui e-PRIAs taotlust esitavate klientide arv on jõudnud kriitilise piirini, antakse sellest teistele e-PRIAsse siseneda soovijatele portaali avalehel teada ning rohkematel klientidel ei ole võimalik e-PRIAsse siseneda. Loe edasi: Pindalatoetuste taotlusvoor algab 2. mail