Seenioride Vabaajamess pakub nõuandeid põletavamatel teemadel

Seenioride Vabaajamess toob pühapäeval, 11.veebruaril Pärnu Kaubamajakasse seeniore nõustama eri valdkondade spetsialistid ja oma tegemisi tutvustama Pärnumaa kultuurikollektiivid ja kogukonnakeskused.

Piret Hallik-Sass tutvustab Tervise keskuses toimuvat Seenioride Vabaajamessi Foto Urmas Saard
Piret Hallik-Sass tutvustab Tervise keskuses pühapäeval toimuvat Seenioride Vabaajamessi. Foto: Urmas Saard

Vastuseid saab hetke põletavamatele küsimustele: pensionidega seonduvale, elektri- ja gaasipakettide valikuks, kinnisvara- ja notaritehinguteks. Nõu saab ka terviseküsimustes – ravimitest kuni tervisekeskuste ja ravimtaimedeni. Kaasa võetakse ülihead pakkumised seenioridele alates sooduskoodidest elektripakettidele, kontserdipiletitele ja terviseteenustele kuni erinevate tervisenäitajate mõõtmiseni.

Messi laval rullub lahti kirev programm, mis sisaldab nii kultuurikollektiivide esinemisi kui ka väärtuslikke loenguid. Kell 12 alustavad esinemist Pärnumaa kultuurikollektiivid, maalimas saab näha ka ARS stuudio maalikunstnikke.

Kell 13 astub aga lavale legendaarne südamekirurg Dr Toomas Sulling, kes tutvustab oma äsjailmunud raamatut “Südamega südamest” ja jagab hiljem ka autogramme.

Kell 14.45 tutvustab tööd teraapiakoertega Abi- ja Teraapiakoerte Ühing. Kell 15 näeb laval taaskasutusmoe kollektsiooni, mis on disainitud spetsiaalselt seenioridele ja peale seda tutvustatakse spordiklubi sobivust ja kasu eakatele.

Loe edasi: Seenioride Vabaajamess pakub nõuandeid põletavamatel teemadel

Heldor Kääratsiga kohvilauas

„Sa pole nii vanagi,“ ütles Seljametsa muuseumi juhataja Annika Põltsam kahtlustavalt kuid rohkem siiski naljatleval toonil Heldor Kääratsile, kes teatas ajaloosõpradega kohvilauas vesteldes, et alustas kohtunikuna 68 aastat tagasi.

Heldor Käärats Seljametsa muuseumis Foto Urmas Saard
Heldor Käärats Seljametsa muuseumis. Foto: Urmas Saard

Täna kogunes tunnustatud spordiajaloo huvilise ja teeneka tõstespordikohtuniku Heldor Kääratsi kutsel Seljametsa muuseumisse seltskond inimesi, et õnnitleda kõrges eas vanahärrat ja kuulata huvitavaid pajatusi käidud eluteelt.

[pullquote]Hetkelise kõhkluse järel heitnud Jüri naabrimehe enda turjale ning jooksnud sakslaste pidevast tulest hoolimata üle pika Koiva jõe silla[/pullquote]„Sündisin samal aastal, kui Mikhail Mikhailovich Gromov püstitas kestuslennus tolle aja maailmarekordi, läbides üle 12 000 kilomeetri ja püsides ühtejärge 75 tundi õhus,“ jutustas Heldor Venemaa esimesest raskekaalu tõstjast, professorist ja NSV Liidu kangelasest, kelle kätt õnnestus tal suruda 40 aastat hiljem. Sportlase ja kohtunikuna sai Heldor palju reisida mööda omaaegset Nõukogudemaad ja kohtuda erinevate inimestega. „Valgevenes, Gomelis peeti 1974. a meistrivõistluseid, kui ühtäkki sattusin koos teistega pikalt looklevasse õnnitlejate järjekorda. Sain kätelda 24. veebruaril sündinud kuulsat meest.“

Loe edasi: Heldor Kääratsiga kohvilauas

Peeter Luksepale mõeldes

„Sajandivanuseks saav Eesti Vabariik on rohkem kui poole oma ajaloost osutanud vastupanu võõrale võimule – iialgi alistumata. Ühtviisi oluline oli vastupanu relv käes kodumaa metsades ja vastupanu paguluses sinimustvalge lipp käes,“ ütleb Trivimi Velliste, kes meenutab täna Stockholmi välisvõitluse olulise keskusena.

Peeter Luksep 2008 a Pärnus Foto Urmas Saard
Peeter Luksep 2008. a. Pärnus. Foto: Urmas Saard

Velliste hinnangul oli suur poliitiline mõju sealsel Norrmalmstorgil 79 järjestikusel esmaspäeval – märtsist 1990 kuni septembrini 1991 – aset leidnud meeleavaldusel, mil järelejätmatult nõuti vabadust Eestile, Lätile ja Leedule.

[pullquote]Ta ei pidanud kunagi vajalikuks särada helgiheitjate valguses[/pullquote]„Peeter Luksep, Rootsi eestlaste juht, oli koos oma nimekate poliitiliste sõpradega nende rahvakogunemiste peamisi eestvedajaid. Ta ei pidanud kunagi vajalikuks särada helgiheitjate valguses. Tema säras sisemiselt,“ leiab Velliste.

Pro Patria Instituut korraldab 27. jaanuaril Rahvusraamatukogu suures saalis Peeter Luksepa (29.01.1955 Stockholm – 8.09.2015 Stockholm) mälestuseks rahvusvahelise konverentsi. Konverents toimub koostöös Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo ja Wilfried Martensi Euroopa Uuringute Keskusega. Kohale tulevad Peetri sõbrad ja võitluskaaslased nii Eestist kui välismaalt. Konverents püüab ehitada silda demokraatia eest võitlejate ning tänaste kriisikollete vahele.

Loe edasi: Peeter Luksepale mõeldes

Kadrinasse kogunevad jõulutaadid ja -memmed

Poolsada Eesti jõulutaati- ja memme veedavad kogu eelseisva laupäeva Lääne-Virumaal Kadrinas, kus särasilmsed väikesed ja suured juba ootavadki nende lustlikes ettevõtmistes osalemist. 2. detsembri hommikul kell 11.00 algavad Suured Sündmused Kadrina keskväljakul.

Jõuluvanad Valga raudteejaamas, teiste hulgas ka Ärni Foto Ärni isiklikust kogust
Jõuluvanad Valga raudteejaamas, teiste hulgas ka Ärni. Foto: Ärni isiklikust kogust

„Saaremaalt on tulemas jõulutaat Otte koos oma memme Milliga. Läänemaalt tulevad Eedu ja Allu, Harjumaalt Olle ja päkapikk Jan. Harjumaalt võib veel oodata jõulutaat Juliust koos memm Kutuga, samuti jõulutaat Juhkamit. Hästi palju on tulemas Tartumaalt, teiste hulgas moor Asti koos oma taadi Jollega. Põlvamaalt taadid Ivvu ja Ville. Pärnumaalt lähevad Kadrinasse Eeedu ja memm Riina, ka Tinnu, Vidi, Andu ja muidugi Ärni ise. Samuti tulevad taadid Võrumaalt, Põlvamaalt, Kesk-Eestist,“ tutvustas Kadrinasse kogunejate lõputult pikka nimekirja 17 aastat jõuluvanade konverentse korraldanud Ärni.

„Taadid tulevad kokku, sest asi näikse natuke kriitilisena. Talv nagu tahaks kuidagi tulla ja siis jälle ei taha mitte kuidagi tulla. Aga jõulud peavad ju tulema nii või teisiti, hoolimata ilma vembutamistest. Taadid tahavad hakata plaane seadma, kuidas kliima muutuses rohelise maaga jõulud maha pidada ja lasteni jõuda,“ selgitas Ärni, kellega sedakorda kohtusime Sindi raekojas, mida täna hommikuse seisuga ümbritses värskelt sadanud lumevaip.

Loe edasi: Kadrinasse kogunevad jõulutaadid ja -memmed

Eneli Arusaar, tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus

Laste- ja noorte kultuuriaasta 30. sügiskuu päeval soovitas ja laenutas raamatuid ning viis läbi lugemismänge Sindi gümnaasiumi vanemõpetajast klassiõpetaja Eneli Arusaar, kes nõustus lahkelt vastama mõnedele küsimustele.

Eneli Arusaar, tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus Foto Urmas Saard
Eneli Arusaar, tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus. Foto: Urmas Saard

Milliseid raamatuid eelistad lugeda?

Eneli: Ajaloolised romaanid, psühholoogilised raamatud, filosoofia, reisikirjeldused, erialane kirjandus ja kindlasti lasteraamatud.

[pullquote]Alates neljandast eluaastast pole mul ühtegi päeva vist ilma lugemiseta möödunud[/pullquote]Kui palju aega pühendad raamatute lugemisele?

Eneli: Loen iga päev. Alates neljandast eluaastast pole mul ühtegi päeva vist ilma lugemiseta möödunud.

Neljaselt on väga varakult! Kes oli soovitamas või ette lugemas?

Eneli: Alustasin lugemist nelja-aastaselt. Meil kodus loeti väga palju ja igal õhtul olid kodus lugemisõhtud. Telerit ei olnud kodus. Raamatukogust raamatute laenutamine oli igapäevane tegevus ja tänaseni on see harjumus mulle jäänud. Eeskujudeks lugemises olid vanaema ja ema. Ema on praegu 89, aga loeb ikka veel ja samuti iga päev.

Loe edasi: Eneli Arusaar, tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus

Ants Kaljurand andis põhjust rääkida metsavendlusest

Legendaarse metsavenna Ants Kaljuranna (20.10.1917–13.03.1951) sajanda sünniaastapäeva järgsel hommikul kogunes mõnikümmend inimest Pärnumaal Mihkli kirikaeda, kus tema mälestuskivi ette asetati pärjad ja meenutati punaterrori vastast kangelaslikku võitlust. Sellele järgnes Pärnus metsavendlust käsitlev ajalookonverents.

Konverentsi moderaatorid major Mehis Born ja noorem veebel Heiki Magnus tänavad Eerik-Niiles Krossi sisuka ettekande eest Foto Urmas Saard
Konverentsi moderaatorid major Mehis Born ja nooremveebel Heiki Magnus tänavad Eerik-Niiles Krossi sisuka ettekande eest. Foto: Urmas Saard

Metsavendluse sümboltähise juures

Nõukogude okupandid tabasid Kaljuranna 1949. a jaanilaupäeval ja hukkasid sangari sõjaväetribunali otsusega 1951. a märtsis. Kuna tema hauda ei teata, avati 2011. a 10. juulil Kaitseliidu Pärnumaa maleva algatusel metsavenna auks mälestuskivi. Laupäeva hommiku karges jaheduses ja madalalt päeva valgustanud päikese kiirte heleduses asetasid ühise pärja kivi ette nooremveebel Heiki Magnus, Eesti endiste metsavendade liidu juhatuse esimees ja major Mehis Born, Kaitseväe toetuse väejuhatuse staabiohvitser.

Rahvasuus paremini teatud Hirmus-Ants, kodaniku nimega siiski Ants Kaljurand, jääb Borni sõnul Eesti metsavendade sümboliks, mis säilitab ülekohtuga silmitsi seistes meie eneseusku jääda eestlaseks ja käituda eestlasele kohase väärikusega. Borni seisukohalt peab ajaloo mõistmine looma aluse, mille põhjal riigikaitsjad kavandavad taktikat võimalike samalaadsete tuleviku olukordade tarbeks.

Loe edasi: Ants Kaljurand andis põhjust rääkida metsavendlusest

Mõisaküla — väärtuslik Eesti väikelinn

Eesti Muinsuskaitse Selts koostöös Mõisaküla linnavalitsusega korraldab neljapäeval, 19. oktoobril järjekordse väärtuslikke Eesti väikelinnu tutvustava seminari.

Hoone, kus asub Mõisaküla muuseum Foto Urmas Saard
Hoone, kus asub Mõisaküla muuseum. Foto: Urmas Saard

Mõisaküla muuseumis (J. Sihveri 4) toimuva seminari juhatab sisse ja kõneleb varem toimunud väärtuslike Eesti väikelinnade seminaridest EMS esimees Peep Pillak. Varem on sarnased seminarid aset leidnud Mustlas, Tõrvas, Sindis, Paldiskis, Kundas, Türil ja Keilas. Mõisakülast kõnelevad linnapea Ervin Tamberg, muuseumijuhataja Anu Laarmann, Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi. Osalejatele esinevad Mõisaküla lasteaia laululapsed. Peale ettekandeid tehakse linnas ringkäik.

Mõisaküla kodulehe vahendusel saab teada, et linn asub Viljandi maakonna Läti piiri äärses edelanurgas. Pindala on 2,21 ruutkilomeetrit ja elanike arv (seisuga: 01.01.2017) 784 inimest. Mõisaküla on hoonestatud peamiselt ühe- ja kahekorruseliste väikeelamutega. Linnas on 401 elamut, keskosa valdavalt hoonestamata, kaetud haljasaladega. Linnas on 32 tänavat kogupikkusega 15 km, neist asfaltbetoon- või mustkattega 4,9 km. Kaugus maakonnakeskusest Viljandist 49 km, Pärnust 63 km, Tallinnast 189 km.

Seminar on tasuta, huvilised oodatud!

Urmas Saard

Endine naislinnapea loovutas valimispäeva lilled mehele

Pärast lõunat küsis Sindi Konsumisse sisenenud Jaan Pilliroog, kas valimas käidud? „Jah, käidud,“ sai vanahärra vastuseks ja muheles rõõmsalt, et talle kingiti Sindi valimisjaoskonnas kimbu valgeid krüsanteeme.

Marko Šorin tuleb valima kogu perega Foto Urmas Saard
Marko Šorin tuleb valima kogu perega. Foto: Urmas Saard

Pilliroog jutustas, kuidas ta koos Liina Maastega olnud esimesena valimisjaoskonna uste avamise ajal kohal. Maaste töötas Sindi TSN Täitevkomitee esimehena juba seitsmekümnendail ja hiljem Sindi linnapeana 1990-st 1997. aastani. Esimest valijat ootas kimp sügislilli. Härrasmehelikult pakkunud Pilliroog lillede saamise au Maastele, aga tema tõrjunud pakkumise tagasi ja eelistanud meest, kellega käivat õnn kaasas.

Keskpäeva paiku rääkis Sindi valimiskomisjoni liige Mihhail Šorin, et võrreldes eelmiste kordadega on valimisinnukus märgatavalt suurem. Põhjuseks pidas ta eelkõige väga ilusat ilma, mis meelitab inimesi välja jalutama.

Umbes samal ajal saabus valima ka Marko Šorin. Tema tuli koos abikaasa ja kahe pojaga. Külli tuli kollase vahtralehega, mida hoidis näpus ka valimisjaoskonnas oma kodaniku kohust täites.

Loe edasi: Endine naislinnapea loovutas valimispäeva lilled mehele

Tulevase Tori valla (omavalitsuslik) ajalugu

Nüüd kui haldus(piiride)reform on juba täna realiseerumas võib korraks ka minevikku vaadata. Piiride muutmine ei ole mitte midagi nii uut, kui vahel võib tunduda ning nagu ajalugu näitab ei jää ükski muudatus väga pikalt kestma.

Sindi raekoda Foto Marko Šorin
Sindi raekoda. Foto: Marko Šorin

20. sajandiks oli kihelkondade, kui haldusüksuste, tähtsus oluliselt vähenenud. Eestlaste asuala jagunes mitme kubermangu vahel (peamiselt Eestimaa ja Liivimaa kubermang, kuid Narva linn kuulus Peterburi ja Petserimaa kuulus Pihkva kubermangu). Maakondade ja kihelkondade piirid olid püsinud aga juba pikemat aega, uusi linnu polnud aga saja aasta vältel samuti tekkinud, vallapiiride osas oli tegemist väikevaldade liitmise lõppjärguga. Näiteks kadus 19. sajandi lõpus kaardilt Sindi vald (praegu oleks see suuresti tänane Paikuse vald, Sindi linn ning osa Tori ja Sauga vallast). Oluline sündmus toimus 1917. aastal, kui eestlaste asualal moodustati üks kubermang – Eestimaa kubermang. Vahepeal oli rahulikum aeg, kuni 1938. a vallapiiride reformini, millega valdade arvu vähendati kolmandiku võrra.

Loe edasi: Tulevase Tori valla (omavalitsuslik) ajalugu

Maanteemuuseumis tuleb taas laste liikluskonverents

Kolmapäeval, 11. oktoobril toimub Eesti Maanteemuuseumis II laste liikluskonverents. Sündmusel osalevad 3. klasside õpilased ja nende õpetajad viiest maakonnast.

Kanepis asuv Eesti Maanteemuuseum Foto Urmas Saard
Kanepis asuv Eesti Maanteemuuseum. Foto: Urmas Saard

Konverentsi põhieesmärk on arutada koos õpilastega, kuidas tänaval ohutult liigelda. Tähelepanu alla võetakse igapäevased (ohu)olukorrad liikluses.

“Lapsed on täiskasvanutega samaväärsed liiklejad,” sõnas konverentsi korraldaja, muuseumi külastusjuht Triinu Õispuu. “Üsna tihti on just nemad need, kes oma vanematele kõige tavalisemaid reegleid liikluses meelde tuletavad,” lisas ta.

Samuti soovivad korraldajad tutvustada mõistet “konverents”, et lapsed paremini mõistaksid, kuhu nende vanemad aeg-ajalt lähevad. Mida seal ikkagi tehakse või näha saab?

Konverentsil tuleb juttu bussiga reisimisest ja turvavöö kinnitamisest, liiklusviisakusest, noore liikleja rollist jalakäijana, ratturina, raudteed ületades . Esinejaid on oodata Maanteeameti ennetustööosakonnast ja Lõuna Politseiprefektuurist.

Et õpilased omandaksid ka ise esinemisoskust, saavad nad õpipesades arutleda liiklemise ABC teemadel ja esitleda arutelu tulemusi teistele konverentsis osalejatele.

Konverentsile on registreerunud koolid Põlva-, Võru-, Viljandi-, Tartu- ja Jõgeva maakonnast. Konverents algab kell 10.

Triinu Õispuu
Eesti Maanteemuuseumi külastusvaldkonna juht

Ka teine hoovimüügi päev sai Sindis teoks

Tänavu teist korda Sindi linnas toimunud hoovimüügi päeva kodukohvikute reas oli sedakorda ka peagi avatav uus Sindi kohvik Julius.

Hoovimüük Sindis Kesktänav maja 22 ees Foto Urmas Saard
Hoovimüük Sindis Kesktänav maja 22 ees. Foto: Urmas Saard

Sarnaselt juulikuise hoovimüügiga ei erinenud tänane kauplemine oluliselt esimesest katsest. Kuna Külauudiste tähelepanu keskendus täna suuresti Kodu Kuubis areenal toimuvale, siis jäi vähem võimalust enamike hoovimüügi kohtadega tutvumiseks. Kesktänava äärsele jalgpallistaadionile asus kõige lähemal sama tänava maja numbriga 19, mille tagaaias oli üheks päevaks avatud kena kohvik. Lehtla katuse all teenindasid külalislahkelt ja oskuslikult päris noored Emma Brit, Mirten Mai ja Uku Troi. Maitsvate vaarikatega kaunistatud kook maitses suurepäraselt. Lapsed tutvustasid maja perenaise Leena valmistatud keraamikat, mis on tõelise meistri käega tehtud.

Kekstänav 24 maja esisel olid naised väga veenvalt oma kaupa pakkumas. Helerin Kase, Liisi Mäeväli ja Lydia Kase olid rõõmsalt üllatunud, kui said teada, et nende kauba vastu tunneb huvi uudisteportaal Külauudised, millest polnudki varem midagi kuulnud. Kohe võeti nutitelefonid pihku ja uuriti, mida sealt Sindi kohta teada saab. Noorhärra Dominik Lee toimetas abivalmilt kauba reklaamimist ja tõstis suure karbi ühest nurgast kõrgele üles.

Loe edasi: Ka teine hoovimüügi päev sai Sindis teoks

Sindi kutsub hoovimüügi päevale

Homme, 7. oktoobril, peetakse Sindi linnas teist korda hoovimüügi päeva.

Uus hoovimüügipäev 7 oktoobril Foto Sindi linna kodulehelt

Sindi linna kodulehel oleval kaardil on näidatud kauplemise kohtadena 11 tänavat, kus liikudes peaks leidma mõne müügipunkti või kohviku: Raba, Vee, Jõe, Pärnu mnt, Veski, Väike-Põllu, Leevikese, Raudtee, Kesktänav, Pikk, Tõela. Ainult laupäeval avatud kohvikuid leiab viiest kohast: Vee 14, Leevikese 19, Raudtee 20, Kesktänav 19, Pikk 22. Lisaks Jõe 16, kus pakutakse kirjade järgi lisaks suurele hulgale kaubale ainult vahvleid. Jõe tänavalt antakse teada, et kõigi ostjate vahel loositakse välja terve ports vahvleid. Mitmekesist kaupa pakutakse lisaks nimetatud kohvikute aadressidele veel vähemalt kümnes asukohas, mille kohta leiab samuti täpsemaid teateid linnakaardilt.

Sügisesed ilmad on kiiresti muutuvad ja võib juhtuda, et kõik oma müügiletti võimalikus lausvihmas ei ava või sulgevad selle enne lubatud aega. Palju kindlam on seepärast leida kauplemiseks mingi varjualune kuuri nurgas või telgi katuse varjus, soovitab Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe.

 

 

Uus hoovimüügipäev 7. oktoobril. Foto: Sindi linna kodulehelt →

Urmas Saard

Loe edasi: Sindi kutsub hoovimüügi päevale

Wales´i folkgrupi Band Arall esinemised Pärnus

Tänasel rahvusvahelise muusikapäeva kontserdil kuulis Pärnu Raeküla vanakooli keskuse saali kogunenud arvukas publik ansambli Curly Strings tuntud loo kõmrikeelse versiooni esmaesitlust.

Folkgrupi Band Arall juht Gerallt Rhun (seisja) Foto Urmas Saard
Folkgrupi Band Arall juht Gerallt Rhun (seisja). Foto: Urmas Saard

[pullquote]Et wales’lased tervitavad sõnaga shwmai, sai selgeks esimese kaasakiskuvalt rütmika tervituslauluga.[/pullquote]Kohe kui Band Arall kuus rahvamuusikut kuulajate ees kohad sisse võtsid ja ansambli juht Gerallt Rhun asus püüdlikult eesti keeles publikuga suhtlema, oligi juba esinejate ja kontserdi külastajate vahel kõrgendatud emotsionaalne side loodud. Tundeelamust lisasid ka esinejate selja taha asetatud sinimustvalge ja külalisesinejate maa lipp. Wales’i lipukanga kahe võrdse horisontaalse välja ülemine osa on valge, alumine roheline. Kanga keskel kaunistavat punast lohet on Wales’i lahingulippudel kujutatud alates seitsmendast sajandist. 1959. a võeti lipp ametlikult kasutusele.

Et wales’lased tervitavad sõnaga shwmai, sai selgeks esimese kaasakiskuvalt rütmika tervituslauluga. Kõmri keelt kõneldakse peamiselt Wales’is, kus seda räägib umbes pool miljonit inimest. Wales’is kasutatakse kõmri keelt inglise keele kõrval nii ameti- kui koolikeelena. Kuid pärnakatele püüdis Gerallt iga järgneva laulu sisu tutvustada eesti keeles. Kuuldes, et kauged külalised on vanakooli sõbrad, sai nende eriline südamlikkus veelgi paremini mõistetavaks.

Loe edasi: Wales´i folkgrupi Band Arall esinemised Pärnus

Sindi gümnaasiumi „vanad“ tegid rebaseid

Sindi gümnaasiumis kestis eilsega lõppenud rebaseks löömise riitus terve pika koolinädala, mille tulemusena arvati kümnendasse astunud õpilased gümnasistide kogukonna täisväärtuslikeks liikmeteks.

Sindi gümnaasiumi vanad, Mirette Juurikas ja Georgina Ristoja, nuputavad rebastele põnevaid ülesandeid Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi “vanad”, Mirette Juurikas ja Georgina Ristoja, nuputavad rebastele põnevaid ülesandeid. Foto: Urmas Saard

Rebaseks vastuvõtmise ehk repsimise peakorraldaja oli kujunenud tava kohaselt oma kooli abituurium. Rebastele antud ülesanded ja tegevuskava mõtlesid välja kaheteistkümnenda õpilased Georgina Ristoja ja Mirette Juurikas. Hommikuti enne tundide algust toimus rebaste kiibistamine. Kõigi riietus või nende juurde kuuluvad aksessuaarid andsid tunnistust kümnendate fantaasialennust. Neid ühendas kohustus kanda terve nädala õppevahendeid banaanikastidega. Kellele pappkasti ei jätkunud võis ka plastmassämbrisse vihikud, raamatud, pliiatsid, pintslid ja muud tarvilikud asjad panna. Must ärr-täht põsel oli aga kindel tunnus ka siis, kui muidu olnuks raske rebaseid teistest eristada.

Iga nädalapäev pealkirjastati vastavalt teemavalikule, millega vahetunnid sisustati. Näiteks neljapäev nimetati „Hullumajaks“. Ühe tegevuse sooritamiseks koguneti koolimaja õuele. Rebased moodustasid ringi. Ringipeale jagati kolm muna. Neist mõned keedetud, teised toored. Muusika mängimise ajal läksid munad käest kätte liikuma. Muusika lõppedes pidid muna käes hoidvad rebased selle purustama löögiga vastu enda otsaesist. Ühtedele nalja nabani, teistele parasjagu tuska, kui käed tilkusid valge-kollast löga ja kaunis soeng vajas põhjalikku juuksepesu.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi „vanad“ tegid rebaseid

Ettevõtlusnädal Raekülas – Tagasi kooli Raeküla moodi

Oktoobri esimene nädal on ettevõtlusnädal, mille raames on Raeküla Vanakooli Keskus otsinud üles Raeküla kooli endised õpilased. Selle nädala raames külastavad Raeküla noored muusika huvilised ka helistuudiot Stuudio89.

Pärnu Raeküla kool Foto Urmas Saard
Pärnu Raeküla kool. Foto: Urmas Saard

Ester Kose, MTÜ Selts Raeküla noorsootöötaja, teatel külastavad Raeküla koolide ettevõtlikud vilistlased ja lihtsalt koolides õppinud inimesed (nii vanas kui uues koolimajas) koolitunde ja tutvustavad oma tegemisi läbi ettevõtlikuse prisma. Ettevõtlikus ei ole vaid äriline edu vaid ka soov muuta enda ümber elavate inimeste mõtlemist. Juhtides kodanikuühendusi ja neid algatades on tegu samuti ettevõtlikusega.

Raeküla Vanakooli Keskuse huvikooli laulu- ja pillistuudio õpilased ning noortekeskuse noortebändiga külastatakse Tallinnas tegutsevat helistuudiot Stuudio89. Stuudio omanik Franck Reisner teeb noortele tutvustava ringkäigu stuudios ja räägib noortega ka ettevõtlikuse teemal. Stuudios kohtutakse veel Raekülast pärit muusiku ning õpetaja Kristjan Kaasikuga. Ringkäigu lõpetab ühine musitseerimine ja helisalvestamine.

Tegus nädal ettevõtlike inimestega näitab noortele, et südamega tehtud otsused teevad inimesed õnnelikuks ning edukaks igal elualal.

Seljametsa pärimuspäev toob vanad oskused rahva sekka

Laupäeval Seljametsa Muuseumi juures peetaval pärimuspäeval saab igaüks asetada end sajanditaguse talupere rolli- proovida kaelkookudega õunakorvide tassimist, kahemehesaega saagimist ja hobuvankrisõitu.

Pärimuspäev Seljametsal Foto pressisõnumiga
Pärimuspäev Seljametsal. Foto: pressisõnumiga

Päeva eesmärk on tuua kaduma kippuvad oskused ja tööriistad taas rahva sekka. „Maavanaemade põlvkond on kadumas ja koos nendega ka ehe maaelu,“ selgitas Seljametsa Muusemi juhataja Annika Põltsam. „Kutsume kõiki kasvõi üheks päevaks nutikesksest tänapäevast välja- maale vanaema juurde.“ Põltsami sõnutsi erineb Seljametsa Muusem teistest muuseumidest selle poolest, et paljusid esemeid lubatakse käega katsuda. Pärimuspäevaga astutakse samm edasi- esemed tuuakse riiulist välja ja neid kasutatakse töödeks, milleks nad mõeldud olid.

Pärimuspäev algab kell 11 ühise pärimustantsuga ning jätkub Soometsa külast Kärbi talust kohale toodud hobuse rakendamisega vankri ette. Lapsed saavad proovida hobuvankrisõitu.

Tutvustatakse tööriistu muuseumi püsiekspositsioonist, küpsetatakse sooja karaskit ning tehakse vana käsitööd. Muuseumi kangastelgedel saab iga soovija kududa ühisvaipa oma triibu. Mitut talutööd tutvustab kogenud muuseumipedagoog Laine Järvemäe, kes on neid töid lapsena ise teinud või kõrvalt näinud. Näiteks triigib ta sel päeval rõivaid söetriikrauaga just nii, nagu ligi 70 aastat tagasi tegi tema rätsepast vanaisa.

Päeva lõpetuseks õpetab tantsuõpetaja Malle Ormilaan pillimees Priit Kase akordionihelide saatel vanu tantse. Kogu päeva on avatud sügiseste seente ja aiaviljade näitus. Sissepääs üritusele on tasuta, üritust toetavad Kultuurkapitali Pärnumaa Ekspertgrupp ja Paikuse vallavalitsus.

Sibulatee puhvetite päev

16.septembril toimub taas Sibulatee puhvetite päev. Oma kodu väravad, uksed ja hoovid avavad kakskümmend kuus siin piirkonnas elavat ja toimetavat pere. Oodatakse külalisi, kellele meeldivad kodused ja kohalikust toorainest valmistatud road ning kes soovivad ka talvevarusid soetada.

Sibulatee puhvetite päev Foto Ahto Sooaru
Sibulatee puhvetite päev. Foto: Ahto Sooaru

Puhvetite päeva peakorraldaja, MTÜ Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe: “Sibulatee puhvetite päev sai inspiratsiooni Eesti mitmetes piirkondades suviti toimuvatest kohvikupäevadest. Sibulatee võrgustiku liikmed soovisid kogukonda aktiveerivat ning siia rohkem külastajaid toovat päeva korraldada justnimelt sügisel, sest valminud on siis kõik aedviljad, purgis on marjad ja seened ning muidugi on Kolkja-Kasepää-Varnja külatänavad palistatud kuulsa peipsi sibula müüjatest. Samal päeval toimub ka Varnja sibulalaat.”

Eesti toidu kuu ajal toimuval sündmusel on siinsed kakskümmend kuus puhvetit laiali pillutatud terve Sibulatee piirkonnas. Samas on näiteks Nina külas pea et külg-külje kõrval kolm puhvetit. Kaugemad avatud õued asuvad Välgis või hoopiski Torilas. Päris mitmed puhvetid asuvad otse Peipsi järve kaldal.

Loe edasi: Sibulatee puhvetite päev

Voose Päikesekodu on esimene põhumaja

Kõrvemaa maastikukaitseala piirkonnas asuvas Voose külas valmib Skandinaavia ja kogu Põhjamaa esimene põhumaja, mida tutvustatakse positiivse energiaga Päikesekoduna.

Tanel Talve Voose Päikesekodu ees Foto Urmas Saard
Tanel Talve Voose Päikesekodu ees. Foto: Urmas Saard

Tervislik ja energiasäästlik

[pullquote]Põhuplaati pole siinkandis terviklahendusena kunagi varem veel kasutatud[/pullquote]Nädalapäevad tagasi, 22. augustil peeti Pärnu ehitusettevõtte Kodu Kuubis OÜ eestvedamisel õppepäev, mille sihiks seati vajadus näidata Eesti inimestele põhust maja ja mis otstarvet see Harjumaa Anija valla Voose külas täitma hakkab. Kodu Kuubis OÜ eesmärgiliseks tegevuseks on olnud juba kolmel aastal hästi tervislike ja energiasäästlike looduslike ehitusmaterjalide kasutamine. Ettevõte keskendub põhuplaadi suurepäraste omaduste tutvustamisele ja sellest materjalist majade ehitamisele. Sama ettevõtte juhatuse liige Germo Karro selgitas, et ökoloogilisest materjalist ehitamine pole tellijale kulukam, aga lõpptulemusena säästab palju rohkem rahva raha ja tervist kui senised harjumuspärastest ehitusmaterjalidest majad.

Loe edasi: Voose Päikesekodu on esimene põhumaja

Sindi Rockil läidetakse muinastuled

Mart Tõnismäe on iidetulesid süüdanud 19 aastat, pärast mõneaastast vaheaega teeb ta seda jälle, tänavu Sindis.

Mart Tõnismäe muinastulede ööl Pärnu rannas aastal 2012 Foto Urmas Saard
Mart Tõnismäe muinastulede ööl Pärnu rannas aastal 2012. Foto: Urmas Saard

„Töötasin tol ajal Pärnu maakonna kultuurispetsialistina, kui minu juurde tuli keegi soome mees ja ärgitas mind muinastulede ööd tähistama,“ meenutas Mart Tõnismäe, kes praegu töötab Sindi linna haridus- ja kultuurinõunikuna. Soomes ja Eestis toimus iidetulede tava taaselustamine üheaegselt 1992. aastal. Sealt peale süttivad tuled igal aastal augustikuu viimase laupäeva päikseloojangul.

Muinas- ja keskajal näitasid rannaäärsed tuled meremeestele teed randumispaika. Avamerel kasutati tulukesi valvesüsteemi jaoks ja tarvilike sõnumite edastamiseks, tulede ahelik kandus mööda rannikut sageli sisemaani välja.

Tõnismäe ütles, et juba on kaheldud Sindi lauluväljakul läidetavate iidetulede mõttekuses. Ta selgitas, et Eestis on tava levinud ka siseveekogude äärde. Sindit läbib Läänemerre suubuv Pärnu jõgi, mis loob hea mõttelise sideme muistsete aegadega.

Loe edasi: Sindi Rockil läidetakse muinastuled

Kas Academia Pernavensis saabki teoks

Tänavuse tänavafestivali Augustiunetus esimese augustiarvamuse kogunemise paigaks valitud Pärnu Kuninga tänava põhikooli õuel kasvav kultuuriväärtuslik tamm osutus liialt väikeseks, et selle võra võinuks kõikidele osalejatele pakkuda kuuma päikese eest jahutavat varju.

Pärnu Vanalinna 3 klassi õpilane Riti Tross soovib saada Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlaseks Foto Urmas Saard
Pärnu Vanalinna 3. klassi õpilane Riti Tross soovib saada Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlaseks. Foto: Urmas Saard

Muidugi polnudki korraldajate mõttes mahtuda ainult ühe puutüve ümber, pigem määras koha valikut sümboolne tähendus. Tamme istutasid 1899. aastal koolimaja õue kaugemasse nurka omaaegse Pärnu poeglaste gümnaasiumi õpetajad ja õpilased Vene poeedi Aleksandr  Puškini vaarisa Hannibali auks.

Tollest tammest veelgi vanemana püsib ikka veel kindlalt omal kohal 1875. aastal valminud koolimaja, mis oli juba enne I maailmasõda haridustempliks kõigile Pärnust ülikooli suundunud noortele. Vaatamata korduvatele nime, sisu ja asukoha vahetustele peab tänane Kooli tänaval tegutsev Pärnu Ühisgümnaasium ennast tolle tarkusetempli õigusjärglaseks.

Tänavu 29. jaanuaril oodati Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlasi kooli praeguse hoone aulasse, kus asutati taaskord vilistlaskogu. „Kui Pärnu linn on Eesti Vabariigi sünnilinn, siis Pärnu Ühisgümnaasiumi võime õigusega lugeda Eesti Vabariigi sünnikooliks,“ kinnitas toona sama õppeasutuse vilistlane ja vilistlaskogu taasasutamise peamisi eestvedajaid Annely Akkermann pärast seda, kui esimese vilistlaskogu moodustamisest oli möödunud 88 aastat.

Loe edasi: Kas Academia Pernavensis saabki teoks

Pärnu koolidele luuakse ühist vilistlasidentiteeti „Õppisin Pärnus“

Augustiarvamus on populaarse tänavafestivali Augustiunetus eriprogramm, mis soovib Pärnusse tuua arvamusfestivali vaimu. Sel talvel taasloodud Pärnu Ühisgümnaasiumi Vilistlaskogu alustab uute vilistlastraditisoonidega, kutsudes üles looma avalikku arvamusruumi ja andma panus oma väärtuste hoidmisse.

Augustiarvamus toimub 1875 aastal valminud hoones, kus praegu tegutseb Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, aga mis enne I maailmasõda oli haridustempliks kõigile, kes Pärnust ülikooli läksid Foto Urmas Saard
Augustiarvamus toimub 1875. aastal valminud hoones, kus praegu tegutseb Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, aga mis enne I maailmasõda oli haridustempliks kõigile, kes Pärnust ülikooli läksid. Foto: Urmas Saard

Augustiarvamus toimub 1875. aastal valminud hoones, kus praegu tegutseb Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, aga mis enne I maailmasõda oli haridustempliks kõigile, kes Pärnust ülikooli läksid. Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlaste hulgas on palju eesti rahvusmõtte sõnastajaid ja Eesti Vabariigi loojaid. Aldur Vunk küsib: „Kas annab selle kooli mudel ja eeskuju ka praktilist teavet tänapäeva koolikorralduse planeerimisel (kui me üldse vajame uusi konstantinpätse ja jürivilmse)?

Pärnu koolivõrk on läbinud mitmeid reforme, paljud koolid on liidetud teistega, mitmed lihtsalt suletud. Marit Raidi küsib: „Mis saaks, kui luua reformidest räsitud Pärnu üldhariduskoolidele ühine vilistlasidentiteet ja koguda ideid, millised traditsioonid, eesmärgid ja suunad saaks olla ühised kõigile Pärnu üldhariduskoolide vilistlastele. Kuidas saavad linna ja maakonna arengusse panustada need vilistlased, kes tunnevad, et käes on tagasi andmise aeg?“

Reorganiseeritud Pärnu VI Keskkooli vilistlane Rainer Toome arvates, võiks olla võimalus ja põhjus kodulinnas taas kokku saada, olenemata, millise kooli vilistlased me oleme. Peab muutuma linn koos aja ja inimestega ning kujundama endale maine, kuhu on alati tagasi oodatud kõik Pärnus õppinud inimesed.

Loe edasi: Pärnu koolidele luuakse ühist vilistlasidentiteeti „Õppisin Pärnus“

Seto Kuningriigis valitakse uus ülemsootska

5. augustil aset leidev XXIV Seto Kuningriigi päev peetakse Luhamaal Määsi mäel, mis asub Võrumaal Misso vallas.

Seto Kuningriigi päeva sõjväe paraad Foto Urmas Saard
Seto Kuningriigi päeva 2016. a sõjväe paraad. Foto: Urmas Saard

Seto Kuningriigi pidustustega alustatakse keskpäeval. Misso valla kodulehel annab Meelike Kruusamäe ülevaatlikult teada toimuva üksikasjadest.

Esmakordselt on kuningriigis meistrite laavka, ehk aastate jooksul parimateks kuninga meistriteks valitute kaupa pakkuv pood. Samuti on oma esindusega väljas kümmekond seto küla.

„Iga aastal on kuningriigipäevale valitud peateema ja sel aastal keskendutakse seto küladele. Nii sätitakse platsile mitmete külade esindused, kus külad ennast tutvustada saavad. Parim ja aktiivseim küla saab tunnustatud Seto Kuninga külana,“ ütles Setomaa ülemsootska Aarne Leima. „Uudne on selle aasta kuningriigis ka see, et kõik kuninga meistrid läbi aegade toovad oma tunnustuse saanud toodangu meistrite lavkale müüki. Seega on sel päeval hea võimalus kaasa osta kvaliteetset seto sööki, jooki ning käsitööd.“

Loe edasi: Seto Kuningriigis valitakse uus ülemsootska

Avatud talude päeval püstitati külastusrekord

Kolmandal üleriigilisel avatud talude päeval osalesid kümned tuhanded huvilised ning 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet külastati üle 120 000 korra.

Avatud talude päev C R Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal Foto Urmas Saard
Avatud talude päev C. R. Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal. Foto: Urmas Saard

“Kõik talud, kes oma uksed avasid, väärivad suurimat tunnustust ja tänu, sest te aitate Eesti maaelu edasi kanda,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Kasvav huvi avatud talude päeva vastu näitab, et Eesti inimene hoolib maaelust ning ehedast Eesti toidust. Loodan, et inimesed kannavad seda ülimalt positiivset kogemust kaasas kogu aasta ning külastavad talusid ka muul ajal, et sealt värsket eestimaist toitu osta.”

“Soovin isiklikult tänada neid sadu vabatahtlikke, kes selle päeva korraldamisele kaasa aitasid ja kõiki toredaid Eesti inimesi, kes talusid külastasid,” lisas Tamm.

Esialgsete andmete järgi tehti pühapäeval, 23. juulil toimunud avatud talude päeval ettevõtetesse üle 120 000 külastuse. Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust.

Loe edasi: Avatud talude päeval püstitati külastusrekord

Päev Sindi hoovimüügi päeval

Sindi hoovimüügi päevade esimene päev on õhtusse jõudmas ja kõige hilisemale ajale avatuks jäänud koduväravadki sulgumas. Neist mitmed jätkavad veel pühapäeval ja nendega liituvad uued kauplejad. Hoovimüük pole üksnes raha loovutamine tarviliku kauba eest, vaid uudne võimalus kohtuda väikese kogukonna meeldivate inimestega ning üllatuda korduvalt oma kodulinna aedade ilu võlust.

Sindi hoovimüügi päevade esimene päev Foto Urmas Saard
Sindi hoovimüügi päevade esimene päev. Foto: Urmas Saard

Pikal tänaval elav perekond Piiriste pani oma koduväravasse pilkupüüdvalt kutsuva reklaami juba esmaspäeval. Hille hoolitseb Sindi linnaruumi peenarde eest. Pole siis ime, et koduaed näeb välja nagu liigirohke botaanikaaed, mida on kujundatud juba kaheksa aastat. Esimene ostja on kohal juba veidi enne kümmet. Naerataval Hillel on kõik juba aegsasti külaliste vastu võtmiseks valmis. Abikaasa Toomas on teda igal sammul abistamas. Hea kondiitrioskuseid valdav Hille õde Heili Tähepõld toob äsja ahjust võetud hõrgutisi kohvikusse. Ostja on õnnelikult rahul, et saab oma iluaeda täiendada nelja uue taimega. Müüja näib veelgi õnnelikumana ja katab esimesele tasuta kohvilaua.

Tahtmine on võimalikult palju müügikohti külastada. Seepärast ei võimalda aeg kõikjal liiga pikalt paigale jääda, kuigi kaup on aus, müüjad toredad ja valmis sinuga pikemalt kui tavakaupluses vestlema. Mõni maja vahet on siledale kiviparketile tõstetud rõivaste valiku jaoks pikem stange ja Ilme Prenge tulnud maja perenaisele appi asjatundlikult kaupa soovitama. Näib, et mitmed müügihoovid pole ainult ühe pere ettevõtmine. Ühinetakse ühisele tegevusele ka sõpruskonniti.

Loe edasi: Päev Sindi hoovimüügi päeval

Sindi esimesed hoovimüügipäevad juba käesoleval nädalavahetusel

Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe ja kepikõnni juhendaja Sirje Soovik tegid täna viimaseid ettevalmistusi sellel nädalavahetusel toimuvateks hoovimüügipäevadeks, mida korraldatakse Sindi linnas esmakordselt.

Sindi hoovimüügi päevadeks ollakse valmis Foto Urmas Saard
Sindi hoovimüügi päevadeks ollakse valmis. Foto: Urmas Saard

Ühiselt külastati neid hoovimüügi kohti, mis olid juba aegsasti registreeritud ja jõutud kanda ka eelteavitavale linnakaardile. Tõnismäe andis üle reklaamid, mis aitavad hoovimüügi külastajatel leida avatud punkte. Keda kodust leida ei õnnestunud, neile jättis Tõnismäe paberid aialauale või maja trepile. Et tuul minema ei kannaks, asetas mõne kopsakama kivi peale. Oli neidki, kes juba ise reklaami eest hoolt kandnud. Näiteks Pikk tn 22 maja ees on kõrge ja kaugele nähtav värviline reklaam üles pandud. Reklaam teatab ka kohviku avamisest.

Sirje Soovik käis hoovimüügi kohad läbi selleks, et laupäeva keskpäeval alustada raekoja eest tervislikke eluviise harrastava rahvaga kepikõndi kõige sobivamal teekonnal, mis lubaks peatuda võimalikult paljudes kauplemise kohtades.

Lisaks tosinale kaardile kantud hoovimüügile on osalejaid veelgi. Ühtekokku on praeguseks avaldanud osalemise soovi üle paarikümne pere. Keda kaardile pole kantud, nemad peavad leidma ise parima võimaluse endast märku andmiseks.

Loe edasi: Sindi esimesed hoovimüügipäevad juba käesoleval nädalavahetusel