Valgamaal algab taas „Euroopa Liidu infojaht“

Europe Directi Valgamaa infopunkt, Valga maavalitsus ja Valgamaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus kutsuvad maakonna koolinoori tähistama Euroopa Päeva juba traditsiooniks muutuva infojahi võistlusega. „Eelmisel aastal osales infojahi üritusel 36 õpilast kaheksast Valgamaa koolist,“ täpsustas Europe Directi Valgamaa infopunkti projektijuht Marika Muru. Tegemist on võistlusega, kus meeskondadel tuleb leida vastuseid Euroopa Liidu teemalistele küsimustele. Samuti tuleb otsida infot noorte karjäärivõimaluste kohta Euroopas. Kasutada saab Europe Directi Valgamaa infopunkti trükiseid, telefone ja internetiühendusega arvuteid. Üritus toimub 10. mail kell 12:00-15:00 Valga maavalitsuses. Osaleda saab üheksa 7.-8. klasside neljaliikmelist meeskonda. Kõikidele osalejatele on Europe Directi Valgamaa infopunkt välja pannud väärtuslikud auhinnad. Esikoha saavutanud meeskonna iga liige saab auhinnaks koolitarvete kaupluse kinkekaardi väärtuses 25 eurot.
Ootame meeskondade registreerumist hiljemalt 29. aprilliks e-posti aadressile marika.muru@valgamv.ee. Täiendav info telefonil 766 6137. Ürituse korraldajateks on Europe Directi Valgamaa infopunkt, Valgamaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus ning Valga Maavalitsus.

Allikas: valgamaa.ee

Karilatsil korraldatakse 19.–21. aprillini kiigenädalat

Põlva Talurahvamuuseum kutsub rahvakalendri tähtpäevadest huvitatuid ja teisi huvilisi 19.–21. aprillil toimuvale kiigenädalale.
Lihavõtted lõpetasid vanasti paastuaja, ilmad olid selleks ajaks juba nii ilusad, et noormehed panid külavainule püsti kiige.

Kui pühadehommikul kiigele mindi, võeti kiige püsti pannud noormeestele värvitud munad kingiks kaasa. Muuseum ootab huvilisi kiikuma, vanaviisi mune värvima, mängima ja laulma. Räägime vanast lihavõttekombestikust ja sellest, miks kevadpühal nii palju nimesid on.

Kaasa tuleb võtta üks toores muna, ilmastikukindlad jalanõud ja lahke meel. Muuseumitund kestab 1,5 kuni 2 tundi ning maksab 1,5 € osalejale. Vajalik etteteatamine telefonil 797 0310 või e-aadressil muuseum@polvamaa.ee.

Pärsti vallas toimub üritus „VALLARAHVAS LIIKUMA!“

Ramsi Vaba Aja Keskus

17. aprillil matkapäev „Liigun rõõmuga“
• kella 12 -14 avatud kontrollpunktid
Päri Spordihoones,
Ramsi Vaba Aja Keskuses ja
Puiatu Lasteaed-Algkoolis. Liikumisviis vaba
(jooksmine, kõndimine, rattasõit jne).

Vastutajad: Päri Spordihoone – Leho Estorn, tel 5344 4062
Ramsi Vaba Aja keskus – Sven Jakobson,
tel 5811 9030
Puiatu Lasteaed-Algkool – Ilmar Laikoja,
tel 5650 7606

EI JÄRJESTATA, EI HINNATA, EI MÕÕDETA – TULE JA NAUDI LIHTSALT LIIKUMIST – IGA SAMM ON TÄHTIS!

Allikas ja foto: Pärsti vald

Südamenädalal toimuvad Läänemaal mitmed terviseüritused

13.04.11 kell 17 – Taastusarst dr. Gunnar Männiku loeng kõikidele huvilistele spordivigastustest ja nende ennetamisest Haapsalu Wiedemanni spordihoones

17.04.11 kell 12-14 – “Sinu sammud loevad”, mille raames on voimalus koigil  kas kõndides, joostes või jalutades sooritada Cooperi test Haapsalu staadionil. LCHaapsalu Valge Daam valmistab osalejatele pannkooke. Linna A- apteekides on kõigil võimalus mõõta vererõhku.

Need üritused viib läbi MTÜ Läänemaa Jalgpalliklubi

 
17.04.11 kell 12.00 –  Lihulas, koolitus tervislikust liikumisest ja kepikõnd Penijõe Mõisapargis.

Ürituse korraldab Lihula Rahvaülikool.
 
25.04.11 kell 12.00 – Südamepäev  – tervisetelk Haapsalus , Lihula mnt 12, korraldajaks on Haapsalu Kolledž. Loe edasi: Südamenädalal toimuvad Läänemaal mitmed terviseüritused

Kärdlas toimub teabepäev “Teadlik kalur”

Sõru sadam Hiiumaal

13. aprillil 2011.a. algusega kell 11.00 korraldab Lääne Prefektuuri piirivalvebüroo koostöös partneritega Kärdlas, Tuuru majas teabepäeva “Teadlik kalur”. Tegemist on ennetustöö raames korraldatava infopäevaga, mille eesmärgiks on kalurite ja kalapüügiga tegelejate teadlikkuse tõstmine meresõiduohutusest, merepäästest, esmaabist ning kalapüügijärelevalvest.

Teabepäeva kava: Loe edasi: Kärdlas toimub teabepäev “Teadlik kalur”

Mai alguses taltsutatakse Põlvas rollereid

6. mail leiab Põlvas aset suurejooneline rolleritaltsutajate paraad. Eesmärk on hoida ära rollerijuhtide süül toimuvaid liiklusõnnetusi ning parandada rollerijuhtide teadlikkust ja  sõiduoskusi.

Plaanis on rollerite paraadsõit läbi linnatänavate. Noortekeskuse ruumides räägitakse teooriast: uuest liiklusseadusest, ohutusest ja turvalisusest liiklemisel, kaitsevarustusest. Toimub viktoriin, mille käigus selgitatakse välja taibukamad ja teadlikumad.

Päev jätkub osavusharjutustega Põlva kultuuri-ja huvikeskuse parklas. Kavas on vigursõit, aeglustussõit ja teised ettevõtmised. Parimaid ootavad auhinnad. Pakutakse kehakinnitust ja mõnusat äraolemist.

Eestvõtja on Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskond. Projektijuht on Pilvi Liivamägi.

Eelregistreerimine meiliaadressil pilvi@politsei.ee või pilleriin@polvalv.ee.

Tulemas on infopäev Kambja valla edendajatele

Kambja valla lipp

7. aprillil 2011 algusega kell 16.00 toimub Kambja vallamajas infopäev mittetulundusühingute, sihtasutuste, äriühingute ja omavalitsuse juhtidele ning töötajatele. Eesmärgiks on tutvustada kolme arendusorganisatsiooni tegevust ja teenuseid: Tartumaa Arendusselts, Tartu Ärinõuandla ning Tartu Loomemajanduskeskus.

Tartumaa Arendusselts (TAS) tutvustab toetuse taotlemise võimalusi Leader programmist. Projektitoetust saavad taotleda TASi piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud, sihtasutused, äriühingud ja omavalitsused; raha jagatakse noorte, kogukondade ja ettevõtluse meetme raames.

Tartu Ärinõuandla tutvustab tugiteenuseid ettevõtjatele ja mittetulundusühendustele, lühiülevaade antakse toetusvõimalustest alustavatele ettevõtjatele. Ärinõuandla pakub ekspertteadmist ja konsultatsiooni nii ettevõtjatele, MTÜdele kui avalikule sektorile.

Tartu Loomemajanduskeskus on loomeettevõtetele inkubaatoriks, jagab erialast infot, viib läbi koolitusi ning pakub loovettevõtjatele juriidilist ja majandusalast nõustamist.

Infopäevale oodatakse osalema inimesi, kes soovivad oma loovaid ideid arendada ettevõtteks. Pakutakse tasuta äriplaani koolitust ja abi oma firma loomisel.

Osalejaid registreerib ja infot jagab Kaidi Randpõld, kaidi.randpold@tas.ee, tel 5358 4035

Allikas: Tartumaa.ee

29. märtsil toimub Viljandis ettevõtluspäev

Ettevõtluspäeva eesmärgiks on aidata alustavaid ettevõtjaid oma äri edendamisel ning julgustada viljandimaalasi tegelema ettevõtlusega. Viljandi ettevõtluspäevale on oodatud alustavad ettevõtjad, ettevõtluse arendamisest huvitatud isikud, üliõpilased ja õpilased.  Osalemine on tasuta.
 
Koht: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor (EEKK) õppekeskus Viljandis (Tallinna 19/21, auditoorium 4)
Info ja registreerumine: 433 3193; 526 8028 või liina.oja@mk.ee
Päeva moderaator: Andres Arrak – EEKK Mainor ettevõtluse instituudi direktor

Allikas: viljandi.ee

Teeme pühade ajal Eesti terviseradadel tiiru ümber maakera!

Eesti Terviserajad kutsuvad kõiki eestimaalasi Vabariigi sünnipäeva tähistama aktiivse liikumisega. Osalema kõikidel Eesti Terviseradadel samaaegselt toimuval sportlikul rekordiüritusel – suusata, sörgi või kõnni. Ühise rekordürituse „Eesti Terviseradadel … ümber maailma” eesmärk on tutvustada inimestele nende kodukandi looduslike terviseradade võimlusi. Kutsuda kõiki tervislikult aega veetma ja tervisekilomeetreid koguma. Tervisesportlasi ootavad üle Eesti enam kui 70 terviserada. Kõigile avatud ja tasuta kasutamiseks olevad looduslikud terviserajad annavad olulise võimaluse meil endil oma tervise eest hoolt kanda. Liikumist nautima on oodatud KÕIK!

Allikas: terviserajad.ee

MTÜ Häädemeeste Ettevõtluskoda ärgitab kohalikke ettevõtjaid

Häädemeeste valla lipp

28.veebruar kell 16:00- 18:00 toimub Häädemeeste Seltsimajas ettevõtjate kohtumine.

 Kavas on

-Projekti „ Julge Unistada“ tutvustus. Marika Kose, projektijuht
-LEADER toetused ettevõtjatele ja tähelepanekud projektide ettevalmistamiseks. Mercedes Merimaa, Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht.
.-PEAK – ettevõtjate partner. Peeter Strikholm, PEAK, ettevõtluse projektijuht.
-Kuidas tõhustada kohapeal ettevõtjate vahelist koostööd. Ettevõtluskoja projekti „ Ettevõtlikud ettevõtjad“  tegevused. Krista Habakukk, juhatuse liige.
-Häädemeeste Ettevõtluskoja logokonkursi preemiate üleandmine ja koja logo tutvustus.               

 Kava täieneb jooksvalt ja korraldajatel on õigus teha täiendusi! Kohvipausi toetus 2 EU. Tasuda saab kohapeal. 

Info ning eelregistreerimine 
Tea Hanson
tel: 528 4061 
e.posti aadressil: tea@puurvesi.ee

Noortele infopäev töö kohta

Homme on Võru Noortekeskuses kell 15.00 infopäev ” Töö või Mina või Kool?”  kuhu on oodatud osalema kõik noored.
Vastust otsitakse koos küsimustele:
Mis on minu kui noore õigused ja kohustused tööturul?
Kui vanalt ja kui palju võib töötada?
Aga mis on minu võimalused siis, kui mul on jäänud kool pooleli?
Kelle käest ja kuidas on võimalik saada juriidilist abi, kui näiteks tööandja ei taha maksta?
Mis vahe on töövõtu-, töö- või käsunduslepingul?
Praktika? Noor ja töötu!? Kui palju palka küsida?
Kool, töö või mõlemad?

Kõigil noortel on võimalus kaasa rääkida, arvamust avaldada, küsimusi küsida!
Aitavad läbi viia: Eesti Töötukassa ja OÜ Karjääripõld

Kuldse jänese aasta vastuvõtt Hilda Villas

Hiina kalendri järgi algab 3. veebruaril uutest võimalustest tulvil kuldse Jänese aasta, mida tasub Idamaade tava järgi austusega vastu võtta. Algava aasta märgusõnad on suhtlemine, avatus, mõistmine ja taastumine. Tegemist on aastaga, mis on täis vastuolusid, kuid võrreldes möödunud aastaga on energiad palju rahulikumad ja soovitavad pigem pöörata oma pilk enda sisse ja oma sisemistele muutustele, riskidele, otsustele. Et Yin Metall Jänese aasta meile häid võimalusi looks, tasub uus aasta austusega vastu võtta. Idamaade traditsioonide järgi toimuvad uue aasta saabumise pidustused paar nädalat.

Viljandis, Hilda Villas tähistatkse uue aasta saabumist pühapäeval, 6. veebruaril 2011 kella 15 – 17-ni. Uksed avatakse pool tundi enne algust, kavas on möödunud aasta tänamine; halva, segava ärasaatmine; viie elemendi aktiveerimine; soovide esitamine ja aktiveerimine; feng shui edukaart 2011. aastaks.
Riietuses võiks kasutada soovitavalt metalli-elemendist lähtuvaid heledaid toone või läikivaid, sest tegemist on
“Kuldse Metall Jänese” aastaga. Samuti võib kasutada metalli-elemendi energiast lähtuvaid mustreid ja materjale, nagu täpid, kaared, ovaalid, aga ka heledad läikivad kangad, sobivad ka metalsed ehted, nii hõbe- kui kuldehted.

Eelregistreerumine vajalik! Oma soovist üritusel osaleda võib teada anda
e-mailil: info@hildavilla.ee või helista telefonil: 43 33 710

Allikas: viljandi.ee
Pilt: www.great-chinese-names.com

Tähetorni tähtpäev

Mikk Sarv

Eesti on tähtis. Kõike, mida me oma keeles oluliseks peame, seome tähtedega ehk nimetame tähtsaks. Tähtsate asutuste hulgas meie maal on keskne koht Tartu Ülikoolil, mis taasavati 208 aastat tagasi. Vaid kaheksa aastat hiljem sai Ülikool veelgi tähtsama ehitise – Tartu Tähetorni.

Küllap oli tookord tähetorni avamise juures ka seitsmeteistaastane üliõpilane Priidu-Jüri-Villu ehk Friedrich Georg Wilhelm Struwe, kes järgneva poole sajandi jooksul oma avastuste ja arvutustega tegi Tartu Tähetorni ülemaailmselt tähtsaks kohaks. 1837 avaldati Struwe mõõdetuna kaugus Päikesesüsteemi-välise tähe Veegani Lüüra tähtkujus. 1816-1855 mõõdeti Tartu Tähetorni läbiva meridiaankaare pikkus enam kui 2800 kilomeetri ulatuses Põhja-Jäämere ääres asuvast Hammerfesti linnast Musta mere lähistel paikneva Izmaili linnani. Mõõdistamise ajal hõlmas Tartu meridiaanikaar vaid kahte riiki – Venemaad ja Rootsit. Tänapäeval läbib sama kaar kümmet riiki, kes üheskoos on kaare tähised liitnud UNESCO maailmapärandi nimekirjas olevaks mälestusmärgiks.

Tähed on tähtsad, sest kõik soe ja valge, mida eluks vajame, tuleb tähtedelt, eriti meie oma tähelt Päikeselt. Praegu on meie Päike Maa kumeruse taga peidus. Sellesama kumeruse taga, mille aitas ära mõõta meie tähetorni kaua-aegne juhataja Struwe. Valminud tähetorni võtmed anti esimest korda ülikooli rektorile üle talvisel päikese pesas olemise päeval. Meie pärimustarkuse järgi puhkab Päike peale talvist pööripäeva mõned päevad oma talvepesas, justnagu kogudes jõudu tagasiteeks meie poolkerale. Just see pesapäevade aeg on kõige parajam tähtsatele tegemistele aluse panemiseks. Loodame siis, et järgmised kaks sajandit on Tartu Tähetorn jätkuvalt uute ning tähtsate taipamiste sündimise paigaks nii nagu möödunud sajanditel.

Eile tähistasime kahesaja päikese tagasitulemise möödumist tähetorni valmimisest. Seda tegime selleltsamalt päikeselt laenatud tulega. Tuletantsijad süütasid tulikirja, kus on tuliste tähtedega kirjas juubelinumber. Sama tuli peegeldub tagasi meie kõigi südametes – oleme ju ka ise elusolenditena peegeldus tähisest Kõiksusest. Taevas on tähtis, Ülikool on tähtis ja tähetorn on tähtis. Tähetorni valmimist tähistades oleme ka ise tähtsad ning lähemal tähtedele, kellest oleme siia ilma sündinud.

Võrumaa Puuetega Inimeste Koda on 15aastane

 Eelmisel kuul möödus 15 aastat Võrumaa Puuetega Inimeste Koja (PIK) asutamisest, mida tähistati 9. detsembril Võru kultuurimajas Kannel koos puuetega inimeste päevaga. Katusorganisatsioonina koondab PIK enda alla 16 erinevat ühingut, seltsi ja klubi enam kui 600 liikmega.

Avasõnavõtus rõhutas koja tegevjuht Väino Marjak seda arengut, mille Eesti ühiskond on läbi teinud. Enam ei hoita püsiva terviseveaga inimesi peidus, nad on teiste hulka toodud ning neile on loodud võimalused end teostada kas tööturul või huvitegevuses. “Ei üks või teine kehaline erisus või vaimu eripära vähenda inimeseks olemise suurust ja väge,” ütles ta.

Väino Marjak tunnustas mitmeid PIKi juhatuse liikmeid ning ühingute, seltside ja klubide aktiviste. Tehti teatavaks neljaetapilise mälumängu võitjad ja aasta invasportlased. 2010. aasta parima invasportlase tiitli pälvisid Anu Palover ja Väino Marjak.

Puuetega inimeste päeval osalenud Võru linnapea Ülo Tulik ütles, et võimalusel on linn valmis alati abikäe ulatama. Ta soovis rahulikke jõule ja vaprat vastupidamist toimetulekul.

Päeva lõpetas pooleteisetunnine kontsert, kus erivajadustega inimesed näitasid oma andeid ja suutlikkust. Laulud-tantsud lõid silla esinejate ja publiku vahele. Kõlasid jõululaulud, millele andis omapäraselt kauni fooni aknast paistev lakkamatu lumesadu.

Rahvusvahelist puuetega inimeste päeva tähistatakse alates 1992. aastast.

Liina Valper

Keelemees Johannes Aaviku sünnipäev täna Eesti Rahva Muuseumis

Täna tähistab Eesti Rahva Muuseum Johannes Aaviku 130. sünniaastapäeva kell 15-18 ettekandega keelemehe käsikirjalisest pärandist Eesti Kultuuriloolises Arhiivis ja ERMi 2010. aasta jõulujutuvõistluse lõpetamisega.  

  Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas on tänasest kuni 9.01.2011 avatud raamatunäitus “Keeleuuenduse kurvilisel teel”, mille koostas Sirje Madisson, materjalid on pärit Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Johannes Aaviku Seltsi kogudest. Johannes Aaviku sünniaastapäeval tutvustab arhivaar Leili Punga keeleuuenduse suurkuju käsikirjalist pärandit. Eesti Kultuuriloolises Arhiivis asuvas Aaviku isikufondis on hoiul üle kahe tuhande keelemehe tegevusega seonduva dokumendi: – kirjavahetusi, originaalkäsikirju, tõlkeid, päevikuid, märkmikke jms. Lisaks pea kakssada fotokogus säilitatavat fotot ning ligi kaks tuhat köidet sisaldav memoriaalkogu Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus.

Näitusel “Muuseum näitab keelt” on külastajaid poole aasta jooksul paelunud Aaviku reeglite järgi sõnu konstrueerida võimaldav masin. Sellest, kuidas külastajate tehtud sõnad jõuavad internetti ning milliseid uudissõnu on leiutanud ERMi külastanud kooliõpilased, annavad ülevaate ERMi näitusemaja juhataja Kristjan Raba ja giid-pedagoog Kaspar Jassa. Tutvustatakse ka Aaviku-teemalist väljapanekut ERMi näitusemajas.

Õhtu päädib üle mitme aasta toimunud ERMi jõulujutuvõistluse tulemuste teatavaks tegemisega. Aastatel 1996–2001 toimus ERMis 6 jutuvõistlust, mille parimatest paladest koostati kaks väljaannet “Minu jõulujutt”. 2010. aastal otsustati pärast mitmeaastast pausi taas võistlus korraldada ning kutsuda inimesi üles enda jõulumälestusi, soove ja -fantaasiaid kirja panema. Üleskutse tulemusena laekus ERMi 116 tööd, mille seas on nii luuletusi, muinasjutte kui põnevaid meenutusi jõuludest läbi Eesti ajaloo keerdkäikude. Jõulujutu võistluse lõpetamine algab ERMi näitusemaja loengusaalis kell 16.00.

Näitus “Muuseum näitab keelt” on avatud Eesti Rahva Muuseumis 2. jaanuarini 2011.

Mustjala looduskeskuses ootab suur sületäis meisterdamispõnevust

Mustjala looduskeskuses (Saaremaa puhkeala) ootab päkapikk alates 8. detsembrist neljal detsembrikuu päeval suuri, keskmisi ja väikesi päkapikutööhuvilisi endale külla. Saame kokku jõulueelsel päeval, et koos jõuluettevalmistustele õige hoog sisse anda. Oleme kokku kogunud hulga metsakraami: oksi, sammalt ja käbisid. Teeme loodusmaterjalist vahvaid kingitusi lähedastele ja jõulukaunistusi oma koju. Räägime jõulukommetest, joome jõuluteed ja krõbistame piparkooke.

RMK

Jõulunädal Kauksi looduskeskuses

RMK Kauksi Looduskeskus korraldab Kauksi looduskeskuses (Peipsi põhjaranniku puhkealal) alates 6. detsembrist  jõulunädala üritused Ida-Virumaa koolidele. Jõulunädalal valmistatakse lastega koos looduslikest materjalidest jõulukaunistusi. Igas vanuses lastele pakutakse jõukohast tegevust. Üritustel pakutakse kuuma jõuluteed ja maiustamiseks koduseid piparkooke. Räägitakse jõulukommetest läbi aegade ja vahetatakse põnevaid kogemusi seoses jõuludega.

RMK

Vassili Seema ja 100 aasta rahad

SEB Kuressaare kontoris on alates 01. detsembrist võimalik tutvuda näitusega Eestis viimase saja aasta jooksul käibel olnud rahadest, mida ilmestavad nende kõrval kasvanud ja elanud 100-aastase Vassili Seema kommentaarid.  
“See pole mitte lihtsalt ühe raha lõpp ja teise algus, vaid pigem ühe ajastu lõpp ja teise algus nii raha kui majanduse mõttes,” selgitas SEB Kuressaare kontori juhataja Aivar Sõrm näituse saamislugu. Mõttest näidata viimase saja aasta rahatähti võttis Saaremaa muuseum õhinal kinni ja pakkus omalt poolt välja idee näidata kõike sama vana inimese kaasabil. Näitus ongi kokku pandud muuseumi varadest, pank lisas eile hommikul näitusevitriini ka eurokupüürid ja -mündid. SEBi kontoris on näitus üleval kuu aega, edaspidi on muuseumil plaanis seda eksponeerida ka mujal.
 Allikas: Meie Maa
Foto: Irina Mägi

Raplas toimuvat pärimusmuusikapäeva täidab tuli

11. detsembril toimub Rapla Vesiroosi gümnaasiumis järjekorras seitsmes talvine pärimusmuusikapäev Tule-Tee. 



Kell 16.10 pühendutakse pärimustantsule. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste juhendusel saavad kõik hakkajad osalejad varba tuliseks ja selja märjaks.

Kell 17.10 peetakse videvikutundi, kus teemal „Rapla vaim” kõnelevad Nädalise ajakirjanik Margus Mikomägi, animakunstnik Valter Uusberg ning paigapärimuse uurija Jüri Metssalu. Muusikalisi vahepalu pakuvad RVG pärimusmuusikaõpilased. 


Kell 18.30 on tuleinstallatsioon RVG terviserajal.


Kell 19 läheb lahti n-ö tantsutuli.  Tantsuks mängivad TÜVKA üliõpilased ja ansambel VEM. 



Kas me oleme ikka soomeugrilased?

Homme alustab Fenno-Ugria hõimuklubi oma kümnendat hooaega. Esimesel õhtul arutlevad Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop ja kirjanik Kauksi Ülle teemal “Kas eestlased on soomeugrilased?”.

Mis on meis soomeugrilikku, küsib keeleteadlane Urmas Sutrop. Oleme ju kogu aeg pürginud eurooplaseks, meie keel on puhtast soomeugrilikust keelest ääretult kaugel. Kultuurigagi pole lood paremad – taarausk ja maausk mõlemad üpris noored tehisusundid, soomeugrilisus aga teatud osa eliidi poolt konstrueeritud. Kui meis ongi midagi soomeugrilikku, siis me ei tea täpselt mis see on.

Kauksi Ülle, kes on läbi aastate soome-ugri rahvastega koostööd teinud, väidab, et hõimutunne on vanem kui kaasaegse inimese endakeskne maailm ning ürgne sisemine kutse sunnib meid sidemeid hoidma omadega. Hõimuklubis püütakse selgemaks rääkida, kui lähedased või kauged on meile hõimurahvad, mis meid omavahel seob ja kuidas kaasaja inimene võiks leida oma tee soome-ugri maailma.

Hõimuklubi alustas tegevust 2001. aastal. Klubiõhtutel astuvad üles hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega erinevalt seotud inimesed. Koos nendega arutletakse soome-ugri rahvaste praeguse kultuurilise, sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku olukorra üle ning saadakse teavet fennougristika arengusuundadest. Fenno-Ugria korraldab Hõimuklubi koostöös Eesti Keele Instituudiga.

Hõimuklubi “Kas eestlased on soomeugrilased?” toimub homme, 24. novembril kell 17 Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn).

Järgmine hõimuklubi toimub 15. detsembril. Soome-ugri maailmavaatest idamaiste filosoofiate kontekstis räägib Anzori Barkalaja.

Karksi vallas näidatakse vanu kroonikafilme

MTÜ Tuhalaane ja Tuhalaane külamaja kutsuvad huvilisi vaatama vanu filme

Eesti Filmiarhiivi materjalidest on filmikatked valitud selliselt, et  esindatud saaks võimalikult lai teemadering. Lektor-kommenteerija ja programmi kokkupanija on FIE Olav Kruus. Filmidele lisanduvad lektori kommentaarid programmi alguses ja filmide vahel.

Filmiõhtud toimuvad:

18. novembril algusega kell 19.30 Polli külamajas

19. novembril algusega kell 12 Karksi külamajas

19. novembril algusega kell 18 Tuhalaane külamajas.

Vali endale sobivaim aeg ja koht, osalejatele on programm tasuta!

Filmiõhtuid toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.

Pärimusmuusika Keskus pühendab nädalalõpud Setomaale

Eelolevad kaks nädalalõppu mööduvad Viljandi Pärimusmuusika Aidas setode kultuuri võtmes – sel reedel peetakse suurt kirmaskit ning nädal hiljem süvenetakse Setomaa piirkondlikku pärimusse August Pulsti õpistu korraldataval kursusel.

Suurel seto peol ehk kirmaskil päästavad üheskoos ja vastastikku lauluväe valla Värska naiste leelokoor ja meeskoor Liinatsuraq, tantsumuusikat teeb ansambel Klapp (fotol). Publikul avaneb muu hulgas võimalus kaasa lüüa setode laulumängudes ning õppida pärimuslikke tantsusamme.

Aida produtsent Janne Suits märkis, et Eestis on autentne pärimuskultuur järjepidevalt säilinud vähestes piirkondades ning Setomaa on neist vaieldamatult kõige silmapaistvam. Tema sõnul oskab selle maanurga rahvas juuri tunnetada ning tahab seda ka teistele näidata. Seepärast on produtsendi hinnangul igati asjakohane, kui ka Eesti Pärimusmuusika Keskus neile oma hooajategemiste raames tähelepanu pöörab.

Suits avaldas lootust, et setode omanäoline laul ning värvikirevad rõivad aitavad tuua halli novembrikuusse vaheldust ning värskust. “Setomaal on pärimusmuusikast kantud kirmask loomulik nähtus, nüüd näitame seda ka Viljandis.“

26. ja 27. novembril oodatakse enam kui 20 huvilist August Pulsti õpistu korraldatavale kursusele „Piirkondlik pärimus“, mille käigus jagavad Setomaa kohta teadmisi Õie ja Maarja Sarv.

August Pulsti õpistu eestvõttel aset leidva kursuse „Piirkondlik pärimus“ käigus tutvustavad Õie ja Maarja Sarv. Kursus aitab süveneda setode üsna suletud kultuurimaailma ja saada vahetult osa nende muusika erilisest vaimsusest. Põhirõhk on üheskoos laulmisel, mängimisel ja tantsimisel.

Õpistu õppejuhi Mare Lilienthali sõnul on kursusele veel paar vaba kohta, mistõttu tasub huvilistel aegsasti endast pärku anda e-kirja aadressil mare.lilienthal@folk.ee või telefonil 4342061.

Allikas: Pärimusmuusika Ait

Ökomess „Elukvaliteet 2010“ toimub 26.-28. novembrini Tartus

Selleaastase ökomessi peateemadeks on roheline majandus ja roheline elamine. Samad valdkonnadökomess tulitavad praegu ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Inimtegevusest põhjustatud kliimamuutused viivad paljud meeleheitele. Samas on säästlikuma tuleviku heaks igaühel võimalik midagi ära teha. Keskkonnamärgisega toodete ostmine on üks võimalus, kuidas olla säästvam tarbija ja seeläbi säästa ka loodust.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu ehk Põhjamaade valitsused otsustasid juba aastal 1989 võtta kasutusele ühtse ametliku keskkonnamärgise, mis aitaks tarbijatel parimaid tooteid välja valida. Sümboliks valiti rohelisel taustal luik – teisend Põhjamaade Ministrite Nõukogu logost. Hiljutise uuringu põhjal tunneb Luike 97 protsenti Rootsi tarbijatest, Norras on see protsent 94, Taanis 82, Soomes 88 ja Islandil 60. Nii võib julgelt väita, et Luik on võti Põhjamaade turule!

Ökomessil tutvustab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus luigemärgi põhimõtteid ja annab nõu, kuidas ökomärgist taotleda.

Allikas: norden.ee

Tsirguliina raamatukogu pakub ugrimugrit

Tsirguliina raamatukogus on avatud näitus “Soomeugrilased ja samojeedid”, näitus on toodud Eesti Rahva Muuseumist.

Näituse koostajad on Laur Vallikivi ja Svetlana Karm, kunstnik  Jane Liiv.
Näitus juhatab sisse raamatukogus 12. novembril toimiva hõimupäeva, kus  külalisteks on udmurditar Irina Orekhova ja kohalik rahvamuusik Koidu Ahk.
Peale näituse saab näha-lugeda Rein Siku raamatut: “Minu Ugrimugri”.

Allikas: Tsirguliina raamatukogu veebipäevik