Valitsust nõustav Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) kogunes täna aasta esimesele istungile, kus kinnitati tööplaan, arutati teadlaste järelkasvu üle ning käsitleti uurimistoetuste valdkondliku jagunemisega seotud küsimusi.
Loe edasi: TAN ARUTLES NOORTE TEADLASTE JÄRELKASVU ÜLE
Tallinna Tehnikaülikooli Targa Linna Tippkeskuses arendatud hoone Digiauditi lahendus arvutab kord kuus mõõdetud tarbimise põhjal hoone energiatõhususklassi, arvestades tegelikke ilmaolusid. Eesti ettevõte R8 Technologies viib nüüd targa lahenduse kinnisvaraomanikeni.
Loe edasi: EESTI TEADLASTE LOODUD LAHENDUS TEAB TÄPSELT KUHU KULUB HOONES ENERGIA
Täna ja homme Tallinnasse kogunevad teadlased otsivad koos uudseid ja ainulaadseid materjale ning lahendusi, et toota päikesest elektrit ning teha seda senisest keskkonnasõbralikumalt, odavamalt ning ressursisäästvamalt.
Loe edasi: TULEVIKUS PÕLDUDEL JA HOONETEL PÄIKESEPANEELID KERGEMAD NING TÕHUSAMAD
Belgia teadlased leidsid, et üldkasutamiseks mõeldud näomaskides esineb sageli titaandioksiidi (TiO2) nanoosakesi. TiO2 on sisse hingates potentsiaalne kantserogeen. Uuring avaldati 15.02.2022 väljaande Nature ajakirjas Scientific Reports (artikkel nr 2529).
Loe edasi: TITAANDIOKSIID NÄOMASKIDES
Prototroni 27. vooru finišisirgel kihutavad 35 000 eurose auhinnafondi nimel 10 eriilmelist ideed. Suitsukonidest tehakse 3D printimismaterjali ning mürkgaasid muudetakse värskeks õhuks. Ideid paremaks ja värskemaks tulevikuks jagub voorus teisigi.
Loe edasi: PROTOTRONI FINAAL PANEB PROOVILE TULEVIKKU MUUTVAD IDEEDPernova loodusmajas toimunud teadushuviliste Pärnu linna kooliõpilaste esitlusel osales noorima osavõtjana Sindi gümnaasiumi 5. klassi õpilane Joosep Ailiste.
[pullquote]Vast üks paremaid fotosid oli inglaste rahvuslinnust, tõesti väga liikuvast punarinnast, kus kõik tema peamised tunnused on hästi tabatud[/pullquote]Eile, 8. mail kogunesid Pernova loodusmajja Pärnu Kuninga tänava kooli noored keemikud, samuti Pärnu Ülejõe põhikooli, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi ja Pärnu Koidula gümnaasiumi erinevate huvivaldkondade õpilased. Keemikud demonstreerisid leegikatset, valmistasid kummikommi ja kartulipüssi, tegid paukgaasi ja elevandi pastat. Teiste koolide ettekanded olid Rosetta missioonist, Estcube 1 projektis osalenutest, bakterifloora olemasolust koolimajas.
Demonstratsioonesinemisi ja ettekandeid modereeris Aarne Paul, loodusmaja astrokeskuse juhataja ja õpetaja.
Tartu ülikooli senat valis 29. aprillil teaduskoolile uue direktori, kelleks sai olümpiaadide osaleja, nende korraldaja ja Eesti võistkondade juhendajana suurt kogemuste pagasit omav Mihkel Kree.
Kree näeb, et teaduskool võiks oma potentsiaali tulevikus mh välismaale eksportida ning suurendada erinevate valdkondade osakaalu teaduskooli tegevuses. Uus direktor alustab tööd 1. augustil 2016.
Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma ütles kandidaate hinnanud ekspertkomisjoni nimel, et Mihkel Kree võtmeteguriks, miks ta osutus valituks, on tema senine kogemus vedada eest andekatele noortele suunatud tegevusi ja olla noortele isiklikuks eeskujuks oma saavutustega olümpiaadidel ja teadustööde konkurssidel.
Kree osaleb juba neljandat aastat Saudi Araabia õpilaste rahvusvahelisteks olümpiaadideks ettevalmistuse protsessis. Kuna sealsete õpilaste baasteadmised on nõrgad, korraldatakse rahvusvahelise olümpiaadi tasemele jõudmiseks õpilastele mitmekuiseid intensiivseid treeninglaagreid, kus õppejõude imporditakse näiteks Eestist ja Ungarist.
Kree sõnul on teaduskoolil ühiskonnas läbi kaugõppekursuste ja suure kandepinnaga õpilasvõistluste väga lai roll. Kree näeb, et ajakohastamist-ühtlustamist vajab ka teaduskooli kaugõppekursuste programm. Teaduskooli haare on viimastel aastatel traditsioonilistelt ainetelt, nagu matemaatika, füüsika, keemia jt, laienenud ka mitmetele uutele õppeainetele, näiteks lisandunud humanitaaria valdkonna ained on teaduskooli sihtgruppi oluliselt laiendanud. „Seejuures tuleb jälgida, et säiliks traditsiooniliste ainete senine kõrge tase, aga samas panna tõhusalt käima töö ka uuemates ja väiksema kandepinnaga ainetes,“ tõdes Kree.
Teaduskooli direktori ametikohale kandideeris 15 inimest, kes kõik vastasid nõudmistele.
Virge Tamme
Maavarade uurimine ja kasutamine on taaskord tõusnud tähelepanu keskmesse, millega kaasneb ka palju infomüra ja ebatõest infot. Tartu ülikooli arengufondist 100 000 euro suuruse toetuse saanud ökoloogia ja maateaduste instituudi juurde loodud Eesti maapõueressursside arenduskeskus püüab erinevate valdkondade teadlastega tuua selgust mitmetesse maavaradega seotud küsimustesse.
Eesti maapõueressurssidega tegelev arenduskeskus MAREK koondab ja koordineerib maapõueuuringute, maapõueressursside kasutamise ja töötlemise ning keskkonnakaitse küsimuste rakendusuuringuid.
Teiselt poolt soovib keskus pakkuda ülikooli teadlaste eksperthinnanguid ja teenuseid erinevate maapõuega seotud küsimuste lahendamiseks riigi, omavalitsuste ja ettevõtetest partneritele ning rääkida kaasa maapõueressursse puudutavate strateegiliste otsuste tegemisel.
Virge Tamme
Ajakirja National Geographic Eesti märtsinumber keskendub ühe põhiteemana uskmatuse ajastule, käsitledes erinevaid teadusteemasid, mis on teaduses kahtlejate poolt küsimärgi alla seatud.
Teiste põhilugude lühitutvustus:
Terrori eest pakku, pelgupaika otsides
Paradiisist välja matkav autor kohtub ulatusliku ja massilise kodutusega ehk sõjast räsitud Süüriast põgenevate meeleheitel pagulaste vooridega.
Helendav elu
Üle nelja viiendiku Maal elavatest valgust tekitavatest organismidest elab ookeanis. Nende helendavat elu ilmestavad oma rõõmud ja mured.
Kaks linna, kaks Euroopat
Eurokriisi tõttu sattusid kaks pealinna vastakuti – Berliinist sai laenuandja, Ateenast laenuvõtja.
Trükiproov
Maailma lõpus – Silmast silma Gröönimaa mandrijää säravvalge tühjusega.
Lisaks tuleb juttu jõekalade päästmisest, sünagoogi kaunistavast tavatute motiividega mosaiikpõrandast, antibiootilisest resistentsusest, pisikuvaesest tervitusest jpm.
Ajakirja National Geographic eestikeelne märtsinumber jõudis müügile sel nädalal.
Koostöös Annelinna Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli Teaduskooliga alustas Tartu Ülikooli muuseum 2014. aasta sügisel projektiga „Teaduskonverents „Imeline ilm““. 1.-3. klasside õpilastele suunatud ettevõtmine on jõudnud poole peale.
„Projekt sai alguse 2014. aasta sügisel ning selle eesmärgiks on arendada kooliõpilaste vaatlusoskusi, pakkuda uurimistöö koostamise kogemust ning osalemise võimalust teaduskonverentsil,“ tutvustab konverentsi Tartu Ülikooli muuseumi haridusprogrammide kuraator Annika Pindis. „Praeguseks on Hull Teadlane külastanud kõiki osalevaid Tartu linna ja maakonna koole ning hoolimata esimesest korrast kulgeb projekt igati edukalt.“
Käesoleva aasta alguses külastas Hull Teadlane kõiki konverentsil osalevaid koole, kohtus uurimistööde tegijatega, jagas nippe uurimistööde koostamiseks ning vastas küsimustele, mis ulatusid tuule suuna mõõtmisest kuni Hullu Teadlase juusteni. Praegu on koolides käimas vaatluste tegemise ja uurimistööde kirjapaneku aeg, mille tulemused jõuavad Tartu Ülikooli muuseumisse 2. aprilliks.
Tartu Kivilinna Kooli õpetaja Anne Orava sõnul uurivad õpilased praegu ilma, teevad märkmeid ja otsivad erinevat vajalikku informatsiooni. „Töö on põnev ning on pannud laste silmad särama. Väga innustavaks sai Hullu Teadlase külaskäik, mis ergutas õpilasi aktiivselt vastaval teemal tegutsema,“ ütles Orav.
Projektiga seotud Tartu Kivilinna Kooli õpetajate arvates on sellised üritused väga vajalikud, laiendades õpilaste silmaringi ning ärgitades neid koostööle teaduse uurimises.
Parimad uurimistööd kuulutatakse välja 9. aprillil ning tulevad ettekandmisele 23. aprillil Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis toimuval konverentsi lõppüritusel. Lisaks ettekannetele saavad osalejad nautida ka vahvaid katseid ja konverentsile kohaselt kommipausi.
Teaduskonverentsil osalevad Tartu Kivilinna Kool, Tartu Erakool (TERA), Tartu Hiie Kool, Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool, Puhja Gümnaasium, Luunja Keskkool, Tartu Mart Reiniku Kool, Elva Gümnaasium ja Tartu Hansa Kool.
11. veebruaril Tartus AHHAA Teaduskeskuse toimuval TudengiTeaduse päeval tutvustavad üliõpilased säästva arengu teemalisi teadusartikleid. Kohal on ka teaduspisiku levitajad Ideelaborist ja Eesti Teadusagentuurist, läbi viiakse põnevaid töötube ja eksperimente.
TudengiTeaduse päeval tuleb ettekandmisele 13 noorteadlase teadusartiklid. Autorid on Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli tudengid.
“Tahame oma tegevustega eelkõige edendada tudengiteadust. Samas soovime ka näidata, et kõik elu valdkonnad on seotud säästva arenguga,” ütles TalveAkadeemia projektijuht Kadi Varda. “TudengiTeaduse päeval saavad noored teadlased kõige erinevamatelt erialadelt kokku ning jagavad oma nägemust sellest, kuidas aitavad nende uurimused kaasa jätkusuutlikule ühiskonnale. Meiega kaasa mõtlema on väga oodatud kõik huvilised.”
Kuulda saab ettekandeid liiklusest, haridusest, elektroonikast, magnteväljadest ja paljust muust. Ettekandeid hindab komisjon, kes päeva lõpuks valib välja parimad tööd, mis pääsevad edasi 11.-13. märtsini toimuvale TalveAkadeemia korraldatavale konverentsile “1001 digivarjundit”.
Lisaks tudengite esitlustele tutvustavad teaduse telgitaguseid Eesti Teadusagentuuri ja Ideelabori esindajad ning noorteadlane Allan-Hermann Pool USAst. Huvilistele on avatud ka õpitoad, mida viivad läbi Rändav Bioklass, Teadusbuss ja Psühhobuss. Päeva lõpetab improteater Koosen. Loe edasi: Tulekul TudengiTeaduse päev Tartus
Rahvusvaheline teaduskoostöövõrgustik ERA-Net Cofund SURPLUS kuulutas koostöös Euroopa Komisjoniga välja projektikonkursi. Konkursile saab esitada põllumajandustootmise jätkusuutlikku intensiivistamist toetavaid uurimisprojekte.
„Nõudlus toidu, taastuva energia ja biomassist toodetud tooraine järele suureneb maailmas pidevalt. Samas tuleb kasutada olemasolevaid loodusressursse võimalikult säästlikult, et vähendada põllumajanduse mõju keskkonnale,“ ütles Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja Külli Kaare. „Konkursil osalemine on Eesti teadlaste võimalus sellele kaasa aidata.“
Konkursile saab esitada projekte järgmistel teemadel:
– Taimse biomassi efektiivne kasutus (Spatial targeting of land use to increase biomass production and transformation, stimulating the growth of systems for the efficient utilisation of green (plant) biomass cascading through novel transformations);
– Integreeritud toidulised ja mittetoidulised süsteemid (Developing markets for a wide range of products and services generated through integrated food and non-food systems);
– Põllumajandustootmise säästlikku intensiivistamist toetav maakasutus (Sustainable intensification of integrated food and non-food systems of agriculture, by developing integrated, systems-based approaches to land management).
Projektimeeskondadesse peavad olema kaasatud vähemalt kolme riigi teadlased. Eeltaotlusi saab esitada kuni 4. märtsini 2015 kell 15.00. Loe edasi: Algas rahvusvaheline projektikonkurss põllumajandusvaldkonna teadusuuringutele
Eelmisel reedel premeeris Eesti Maaülikooli Mahekeskus juba kuuendat korda parimaid maaülikooli tudengeid mahepõllumajanduse teemaliste lõputööde ja noorteadlasi publitseeritud teadusartikli eest eraalgatuslikult kogutud rahalise stipendiumiga. 2014. aasta stipendiumikonkursil pälvis parima bakalaureusetöö eest stipendiumi Maario Eeriksoo tööga “Viljelusviisi mõju kultuuride umbrohtumusele”. Juhendajad olid Liina Talgre ja Endla Reintam. Parima magistritöö stipendiumi sai Helena Palmeos töö “Viljelussüsteemide mõju umbrohtumisele külvikorras” eest. Töö juhendajaks oli Liina Talgre.
Publitseeritud teadusartiklite kategoorias premeeriti tänavu kahte noorteadlast. Berit Tein avaldas artikli “Farming systems affect potato (Solanum tuberosum L.) tuber and soil quality“, mis uuris viljelusviisi mõju kartulimugulate ja mulla kvaliteedile. Riina Kaasik avaldas artiklid “The relative attractiveness of Brassica napus, B. rapa, B. juncea and Sinapis alba to pollen beetles“ ja “Meligethes aeneus oviposition preferences, larval parasitism rate and species composition of parasitoids on Brassica nigra, Raphanus sativus and Eruca sativa compared with on Brassica napus”, mis uurisid erinevate taimeliikide potentsiaalset kasutust püüniskultuuri strateegia arenduseks rapsil.
“Kõigi kolme artikli publitseerimine 1.1 ajakirjades ei lase kahelda nende kõrges teaduslikus väärtuses. Mõlema autori uurimistulemused võiksid huvitada taimekasvatajaid, kuid selleks tuleks need artiklid nüüd avaldada ka eesti keeles, tuues välja tööde põhiseisukohad ja rakendusettepanekud,” ütles Elen Peetsmann Eesti Maaülikooli Mahekeskusest.
“Kuna teadusuuringute tulemuste jõudmine praktikasse on väga oluline, siis sellest aastast tunnustatakse stipendiumiga ka EMÜ üliõpilasi/töötjaid, kes avaldavad tulemusi eesti keeles,” sõnas Peetsmann.
Eestikeelse populaarteadusliku artikli preemia läks autorite kollektiivile Marge Starast, Priit Põldma, Eve Veromann, Kadri Karp, Kersti Kahu ja Marika Mänd , kes avaldasid artikli”Keskkonnasäästlikud kasvatustehnoloogiad aianduses”.
Mahestipendiumi fond loodi aastal 2009 Eesti Maaülikooli professor Anne Luige poolt ja stipendiumiraha koguneb üksikisikute ja ettevõtete annetustest. Mahestipendiumi eesmärk on ergutada mahepõllumajanduse teemalist uurimistööd. Stipendiumiraha koguneb üksikisikute ja ettevõtete annetustest. Igaüks saab siin kaasa lüüa, kandes toetussumma SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus arveldusarvele nr EE021700017002007162 Nordea pangas, märksõnaks “ökostipp”. Täname kõiki seniseid stipendiumifondi toetajaid.
Uus konkurss toimub 2015. aasta sügisel.
Reedel, 14. veebruaril toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuses kolmas RMK teadusseminar, kus antakse ülevaade värskeimatest teadusuuringutest looduskaitse ja säästva metsanduse vallas.
RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on fookus RMK poolt rahastatavate teadustööde praktilisel kasutusel. “Näiteks on lõppemas kolm aastat kestnud uurimisprojekt turberaiete kohta, mis peaks metsaomanikele andma paremaid teadmisi metsade loodussõbralikuks majandamiseks kohtades, kus lageraie erinevatel põhjustel pole soositud, näiteks kaitsealade piiranguvööndi metsades,” sõnas ta.
Eelmisel aastal rahastas RMK kolme olulist teadustööd, neist mahukaim tegeleb metsise elupaigakasutust piiravate ja soodustavate teguritega metsamaastikus. Eesti teadlased uurivad ka kuivendatud metsade rolli kliimamuutustes ja töötavad välja metoodikat lageraiete mõju hindamiseks ja võimalike konfliktide ennetamiseks maastiku tasandil.
Lisaks tutvustatakse seminaril kuusekändude juurimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning kuusekändude potentsiaali toormeallikana energiatootmises. Oma teadustöödest annavad ülevaate ka Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli maateaduste ja ökoloogia doktorikooli doktorandid. Loe edasi: Tartus esitletakse metsanduse ja looduskaitse teadusuuringuid
Ajakirja National Geographic Eesti veebruarinumber avab tippteadlaste vahendusel põhjalikus uurimisloos inimaju saladusi. Uued tehnoloogiad võimaldavad valgust heita elu suurele lahendamata mõistatusele: kuidas inimaju tegelikult töötab.
Teised põhilood avavad järgmisi teemasid:
Brunelleschi kuppel
Kuidas lõi üks keevaline kullassepp Firenze imelise ehitise?
Yukoni kullapalavik
Kullaotsijad tungivad Kanada suurele kõnnumaale.
Rahvahulga karma
Indias toimuvale hinduistide kogunemisele voolab kokku miljoneid palverändureid, kes leiavad rahvamurrus sisemise rahu.
Kaasa toodud meened
Teadlased ei suuda suveniiridele vastu panna. Siin toodud näited on kaunid ja harivad.
Lisaks tuleb juttu elevandi hammastest, kinoast, kortsude kasulikkusest, tsunamivarjendist jpm.
Allikas: www.national-geographic.ee
Eestis on viimastel aastatel hoogsalt tegeletud noorte teadushuvi äratamisega, selgub täna avaldatud Praxise analüüsist, mille tellis Eesti Teadusagentuur.
Analüüs toob välja, et aastail 2007–2011 on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas toimunud enam kui 250 noortele mõeldud algatust või projekti, mille eesmärk on olnud soodustada noortes huvi teaduse ja tehnoloogia, teadlase ja inseneri elukutse vastu. Igas vanuses noortel on olnud võimalus võtta osa väga erinevatest võistlustest, töötubadest, teadus- ja tehnoloogiapäevadest, näitustest ja kursustest. Vaadeldud ajavahemikus lisandus hulgaliselt uusi teaduse populariseerimise tegevusi ja nende korraldajaid.
„Tore on tõdeda, et ligi pooled Praxise analüüsitud teadushuvi äratavad tegevused on olnud üle-eestilised. Igas Eesti piirkonnas on leidunud lastele ja noortele vähemalt mõni võimalus teha midagi teaduse ja tehnoloogiaga seotut,” märgib analüüsi üks autoreid, Praxise analüütik Laura Kirss. Ta lisab, et iseasi on see, kas noored ja nende juhendajad või vanemad on need võimalused üles leidnud.
Ohuks peab analüütik seda, et vaadeldud tegevuste seas oli vähem neid, mis kestsid kauem ja tekitasid osalejas sügavama isikliku huvi, rohkem oli ühekordseid üritusi ja projekte. Selgus, et palju oli üksiktegevusi, mis tekitasid teatud tegevuse või valdkonna vastu huvi, kuid nende lõppedes ei leidunud jätkutegevusi, mis arendanuks õpilase huvi edasi. Suurem osa tegevusi on seni olnud mõeldud kolmandale kooliastmele ja gümnaasiumile, jättes tagaplaanile nooremad õpilased.
„Need asjaolud võivad takistada sügavama teadushuvi tekkimist,” tõdeb Kirss. Ta rõhutab, et kui õpilasel ei teki oma huvialavalikuid tehes varakult võimalust teadushuvi arendavaid tegevusi valida, võib teadushuvi jäädagi välja arendamata ja see võib omakorda peegelduda hilisemas karjäärivalikus. Loe edasi: Analüütikute hinnangul on Eesti noortes äratatud teadushuvi hoogsalt
„Mahetootjate ees on praegu selge küsimus, kuidas tuua mahedana toodetud toit konkurentsivõimelise hinnaga mahedana märgistatuna meie toidulauale. Praegu müüakse mahetoodang sageli tavatoodanguna maha ja tootja kaotab sellega konkurentsieelise,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.
„Mahepõllumajanduse tootlikkuse kasvu võti on kindlasti teadlaste ja tootjate koostöös. Praegu tehakse uuringuid vähestel teemadel ja need ei kata kogu valdkonda,“ ütles Kevvai. „Senisest enam on vaja teha pikaajalisi tootmiskatseid, kuhu kaastakse ka tootjad.“
Töörühma kohtumisel leiti, et ka tootjate koolitus ja nõustamine vajab süsteemsemat lähenemist ning vaja oleks mahepõllumajanduse erialaõpet kutse- ja pikemas perspektiivis ka kõrghariduse tasemel.
Mahepõllumajanduse arengukava on kavas valmis saada 2014. aasta alguseks, järgmise töögrupi teema on töötlemine (sh toitlustamine), turustamine ja järelevalve.
Mahepõllumajanduse uue arengukava koostamisse on kaasatud TÜ Eesti Mahe, Eesti Mahepõllumajanduse SA, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Biodünaamika Ühing, Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Hiiumahe, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Eesti Maaülikool, Harju Mahetootjate Ühing, Wiru Vili TÜ, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ, MTÜ Virumaa Mahetootjad, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Põllumeeste Keskliit, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Aiandusliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet.
Allikas: Põllumajandusministeerium
Eesti Teadusajakirjanike Seltsi välja antava teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu merelainete uurija Tarmo Soomere.
Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudis merelainete matemaatikat uuriv Soomere tõi teadusteemad ajakirjanduse kaudu jõuliselt avalikkuse ette aastal 2005, kui hoiatas saabuva jaanuaritormi eest. Sestpeale on Soomerest saanud innukas mereteaduse tutvustaja ja populariseerija nii meedias kui ka saalipubliku ees.
Seltsi esimees Priit Ennet annab auhinnakuju Ökul Soomerele üle täna, 27. septembril Tallinnas Paksu Margareeta tornis õhtuses juturingis, kus tunniajases vestluses laureaadiga saavad osaleda ka meremuuseumi külastajad. Juturing on osa Paksus Margareetas toimuvast Teadlaste Öö programmist, mille korraldab Eesti Meremuuseum.
Keraamilise auhinnakuju Ökul autor on Piret Kändler.
Soomere on varem valitud ka Postimehe aasta inimeseks (2005) ja Tallinna Tehnikaülikooli aasta teadlaseks (2011) ning pälvinud Eesti teaduse populariseerimise auhinna (2011). Tänavu oli ta juba teist korda ka riigi teaduspreemia laureaatide seas.
1.mail kell 12-17 toimub Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis ja selle ümber mulliderohke tasuta perepäev, mille peategelaseks on end esmakordselt avalikult näitav Hull Teadlane, kelle kabinet sel päeval muuseumis oma uksed avab.
„Hull Teadlane on ainulaadne tegelane, kes vaimustub maailmast enda ümber ning õpetab ka lapsi, ja miks mitte ka täiskasvanuid, avastama maailma imesid. Tema kabinet on igati lõbus, pidevalt arenev ja täienev keskkond, kus saab mängides, vaadates, katsudes, maitstes, nuusutades ja katsetades õppida tundma teadusmaailma,“ tutvustab TÜ ajaloo muuseumi direktor ja Hullu Teadlase sõber Mariann Raisma.
Perepäeval kell 12.47 saabub Hull Teadlane Toomemäele. Enne ja pärast seda on aga võimalik kuulata TÜ puhkpilliorkestri Popsid esituses lõbusaid muusikapalasid, teha jalutuskäike hiiglaslike zorbi-pallide sees, puhuda mulle, osaleda mitmesugustes loovust, põnevust ja seiklusi täis töötubades ning olla esimeste seas, kes saavad pilgu heita Hullu Teadlase imepärasesse kabinetti. Lisaks on kohal ka mullimeistrid, kes oskavad inimesi seebimullide sisse võluda ja suuri mullilohesid taltsutada. Et avastamiseks ikka jaksu oleks, on perepäeval võimalik osta ka maitsvaid pannkooke ja magusat jäätist.
Hullu Teadlase kabinet on alates 1.maist TÜ ajaloo muuseumis avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-17, kuid lisaks igapäevastele külastustele on kõik huvilised oodatud sinna ka oma sünnipäevi pidama või koolitunde läbi viima teaduse, ilma, optika ja mehhaanika teemadel. Hullul Teadlasel on ka oma koduleht, kus koolitundide ja sünnipäevade korraldamise kohta rohkem kirjas. Lisaks saab sellel lehel ristsõnu lahendada, tutvuda kuulsate teadlaste heade mõtetega ning uurida kasulikke nippe ja trikke. Hull Teadlane ootab kõiki ka Facebookis endaga sõbraks saama, et saaksite tema tegemiste ja avastustega kursis olla.
Tehnika muutis inimese maailma loojaks ja kujundajaks. Ühes Eesti vanimas maakonnas, Järvamaal, tegutseb kolm vahvat Nutilaborit, iga üks neist eri linnas ja eri suunitlusega, mis õpetab oma teadushimulistele noortele kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste võimalusi.
Kevadpealinnas Türil tegutseb informaatikaring, mida viib läbi Laine Aluoja, kes tunnistati aasta tagasi parimaks IT rakendajaks. Türi Nutilaboris, mis alustas oma tegevust 29. oktoobril 2012, on õpilastel võimalus õppida, kuidas kasutada erinevaid nutikaid vahendeid õppeöös. Uuritakse näiteid mobiili, tahvelarvutite ja erinevate appide kasutamise võimalustest. Samaaegselt õpitakse looma õppimise huvitavamaks ja mitmekesisemaks muutmise eesmärgil veebipõhiseid ja nutitelefonis kasutamiseks mõeldud õppematerjale. Nutilabori ringis tehakse tutvust programmeerimise algtõdedega, milleks kasutatakse Scratch tarkvara, mille järel püütakse ka ise lihtsamaid mänge programmeerida ja katsetatakse, et kas need samad mängud toimivad ka nutitelefonides. Pilk heidetakse ka koodide loomisele ja katsetamisele. Õpitakse erinevate rakenduste (appide), taustapiltide ja objektide loomist.
Kui pealiskaudne arvamus on, et IT on pigem poiste kui tüdrukute pärusmaa, siis Türil näeb just tüdrukutes siirast huvi ja suurt teotahet. „Tulime, sest tahame selles valdkonnas areneda. See on väga stereotüüpiline, et IT on meeste ala. Olen kohanud väga palju tüdrukuid, kes on sel alal poistest peajagu üle ja palju targemad,“ räägib Ellu, kellel tekkis huvi IT vastu tänu oma isale ja õe kihlatule, kes olevat selles valdkonnas päris taibukad.
Nutikatest noortest saad edasi lugeda siit.
Allikas: Järvamaa infoportaal
Neljapäeval, 28. märtsil 2013 algusega kell 9.30 toimub Kohila Gümnaasiumis 2000. aastast iga kahe aasta tagant korraldatav uurimiskonverents. Alates II konverentsist kannab üritus nime “Mõtelda on mõnus”, mille pani sotsiaalteadlane, Tartu ülikooli emeriitprofessor Ülo Vooglaid.
Lisaks õpilastele on konverentsi tööst osa võtnud ka teadlased: Tallinna Tehnikaülikooli professor Tarmo Soomere, filosoofiadoktor Kristjan Kannike, Kohila Gümnaasiumi vilistlane, füüsikamagister Tiit Lukki.
Kuna tänavune “Mõtelda on mõnus” on keskkonnateemaline, siis on ka ettekanded sellest lähtuvad. Tannar Tint (12. klass) esineb ettekandega “Kooliruumide õhu mikrofloora”, millega ta saavutas sel aastal vabariiklikul keskkonnaalaste uurimistööde konkursil III koha.
“Radoonist meie majades” räägib Eesti Mereakadeemia õppejõud Lia Pahapill. Teemal “Müra koolis ja selle mõju õpilastele” kõneleb Kohila Gümnaasiumi vilistlane Holger Saare, kes vabariiklikul keskkonnaalaste uurimistööde konkursil eelmisel aastal võitis I koha.
Kokku on konverentsil kümme erinevat ja huvitavat ettekannet. Konverents lõpeb 14.30.
Olete oodatud osa saama!
Pühapäeval, 2. detsembril algasid koguduste koostöös peetavad V Rakvere kirikupäevad pealkirja all „Usk varna?“, mille avas Rakvere koguduste ühine jumalateenistus Rakvere Kolmainu kirikus, millele järgnes advendiküünla süütamine Rakvere linna keskväljaku jõulupuul. Esimese advendi tähistamine juhatas sisse viienda Rakvere kristlike kirikute, linna, kultuurikeskuse ja eraettevõtjate koostöös toimuva kirikupäevade nädala. Rakvere kui 2012. aasta metsapealinna kirikupäevade pealkiri „Usk varna?“ juhatab küsima usu tähtsuse üle tänases eesti ühiskonnas. Kas usk kuulub varna või tuleks varnast võtta?
Usu kohast ja rollist nende elus ja loomingus kõnelevad kirjanikud Tõnu Õnnepalu ja Kaur Kender Hannes Hermaküla juhitaval vestlusõhtul „Kirjaniku usk“. Maailma tuleviku ja selle võimaliku lõpu üle arutlevad kolmapäevasel populaarteaduslikul tulevikukonverentsil majandusmõtleja ning -analüütik Peeter Koppel, usundiuurija ning maiade asjatundja Tarmo Kulmar ja usuteadlane Heiki Silvet. Vastamisi astuvad religiooni ja teaduse vahekorda klaarima üks füüsikaõpetaja ning usundiõpetaja, avatakse Pereraadio Rakvere stuudio ning peetakse maha taas kolmetunnine teleprogramm, mida võimalik jälgida kõigil huvilistel nii raadotseetris kui pildiraadios ning mida juhib Maalehe ajakirjanik Bianca Mikovitch.
Esmakordselt toimub Rakveres kuldpulmapaaride õnnitlemine. Rakvere kogudused koostöös Lääne-Viru maavalitsusega kutsuvad just kirikupäevade raames kokku kuldpulmapaare kogu maakonnast, et esile tõsta perekonda ja väärtustada abielu nende inimeste kaudu, kes selles meile eeskuju annavad. 7. detsembril kella 14-ks kogunevad kuldpulmapaarid Kolmainu kirikusse pidulikule aktusele, kus kuldsetele paaridele antakse üle maavanema tunnustus ning tähtpäevalisi tervitab oma lauludega Ervin Lillepea.
Loe edasi: Metsapealinnas Rakveres algasid kirikupäevad „Usk varna?“
Koolinoortele mõeldud teaduskonverents Saaremaa Miniteaduspäevad toimub kuuendat korda 30. novembrist 2. detsembrini Kuressaares, kuhu tuleb kohale ligi 60 õpilast ja 19 juhendajat üle Eesti. Miniteaduspäevade eesmärk on julgustada noori teadusega tegelema ning tehtut teistega jagada.
Saaremaa Miniteaduspäevadele tulevad kokku 6.-12. klasside õpilased, kes on koostanud eakaaslasi huvitaval teemal uurimuse ja soovivad seda teistele tutvustada. „Tore, et Eestis leidub jätkuvalt õpilasi, kes tegelevad teadustööga. Ilmselt uue õppekava käivitumisest tingituna on huvi konverentsil osaleda kasvanud. Ette on valmistatud 35 ettekannet väga erinevatest valdkondadest, näiteks uuritakse Eestis pesitsevaid linde, linnaõhu saastet, elektrivoolu tekitamist puuviljade abil, une tähtsust, üksikvanemlust ja Lõuna-Korea koole,“ rääkis Indrek Peil, Saaremaa Miniteaduspäevade peakorraldaja.
Kõik ettekanded saavad kogenud superviisoritelt tagasiside ning silmapaistvamaid noorteadlasi tunnustatakse auhindade ja meenetega. Ettekannete teesid avaldatakse Miniteaduspäevade kogumikus. Osalejad saavad kuulata teadlaste loenguid ning kaasa lüüa praktilistes töötubades. Õhtul pakuvad meelelahutust Saaremaa Ühisgümnaasiumi Kabareetrupp ning Teadusteater.
Noori juhendavad koha peal juba kogenud teadlased, sh. Tartu Ülikooli Arendusprorektor Erik Puura, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi Botaanika õppetooli doktorant Liina Saar ja sama instituudi Loomaökoloogia õppetooli looduskaitsebioloogia teadur Anu Tiitsaar.
Osalevad koolid: Aste Põhikool, Kuressaare Gümnaasium, Lihula Gümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium, Suure-Jaani Gümnaasium, Tallinna Arte Gümnaasium, Tartu Descartes’i Lütseum, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Tartu Kivilinna gümnaasium ja Tartu Kommertsgümnaasium.
Neljapäeval, 15. novembril kell 18 toimub Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses jutuõhtu teemal “Tark teadus kui rumal religioon”. Kõnelema tuleb teadusfilosoof Enn Kasak. Kõik huvilised on oodatud kaasa mõtlema ja vestlema. Keskuse aadress: Lossi 3-134, Tartu.
Lisainfo: Triin Iva, tel 7375422 või triin.iva@ut.ee
Esmaspäeval läks Kloogarannas hooga käima järjekorras neljas TÜ teaduslaager. Teaduslaagris osaleb üle 200 lapse. Laagrilisi on kokku kogunenud üle Eesti: Kohtla-Järvelt, Nõost, Haapsalust, Tartust, Tallinnast, Rakverest ja mujaltki.
Esimeses vahetuses on 111 last 5.–7. klassist ning teises vahetuses 104 last 8.–9. klassist. Osalejad on jagatud umbes 20-liikmelistesse rühmadesse, mis tegelevad iga päev erineva teemaga – füüsika, bioloogia, materjaliteadus, keemia ning akustikaga.
Suvine lastele ja noortele mõeldud TÜ teaduslaager, mida korraldab Tartu Ülikool koostöös Eesti Füüsika Seltsiga, toimub sel aastal juba neljandat korda. Laagrilised askeldavad Kloogaranna noortelaagris 23. juulist 5. augustini.
