Rakvere teater avab juubelihooaja 80 tamme istutamisega

13. septembril alustab Rakvere Teater oma 80. hooaega, mille tähistamiseks istutab teatrirahvas linna idaküljele 80 tamme tulevase pargi tarvis. Pidulik tseremoonia algab kl 15 Tuleviku ja Ussimäe nurgal asuval haljasalal. Tammesid istutavad endised ja praegused teatrijuhid, teatriveteranid, teatritöötajad ning kõik need, kelle jaoks Rakvere Teater on südamelähedane.

Pildil praegused teatrijuhid Peeter Raudsepp ja Velvo Väli. Foto  Helen Solovjev
Pildil praegused teatrijuhid Peeter Raudsepp ja Velvo Väli. Foto: Helen Solovjev

1929. aasta jaanuaris liikusid üle Virumaa Rakveresse kokku kümned hobuvankrid. Virulased vedasid talgude korras Näpi kaubajaamast ehituskivid tulevase teatrimaja õuele, mis 10 aastat hiljem avaski oma uksed ning tähistab käesoleval hooajal 80. sünnipäeva.

Üks vanker loksus tol hämaral hommikul Rakvere poole täislastis. See oli virulase Jakob Allase hobuvanker, kes juba saabudes vedas kohale koorma raudkive ning laadis selle Teatrimäele esimeseks seemneks maha. Nagu ta ise ütles: „Ei taht tühja käega tulla!”

Just selles kandis, kuhu Rakvere Teater oma 80. sünniaastapäeva tähistamiseks tammed istutab, liikus tol pühapäeva hommikul (27. jaanuaril) Jakob Allase raske koorem Teatrimäe poole ja seda teab ainult taevas ise, mida too kultuurihuviline mees neil hetkedel mõtles. Kas nägi ta vaimusilmas uusi lavastusi, õnnelikke vaatajaid või mõtles laiemalt kogu Virumaa kultuuri tulevikule? Ometi muutus tema tagasihoidlik kivikoorem aluseks millelegi suurele, milleta me tänapäeval Rakveret, Virumaad ega Eestit ette kujutada ei suuda.

Loe edasi: Rakvere teater avab juubelihooaja 80 tamme istutamisega

Väikeses Ulvi külas tehakse suuri tegusid

31. augustil tähistas Mustvee vallas Avinurme kandis asuv Ulvi küla meeleoluka rahvapeoga paiga esmamainimise 335. aastapäeva. Väärikaks sündmuseks sai laululava uue katuse. Ulvi küla teeb ainulaadseks väliraamatukogu.

Laulavad Klaarika Klemm, Anu Tooming, Ruth Tooming ja Krista Pedak. Foto Anete Pihlak
Laulavad Klaarika Klemm, Anu Tooming, Ruth Tooming ja Krista Pedak. Foto: Anete Pihlak

Ulvi suvelõpupeol ja küla aastapäeva tähistamise päevastel tundidel mängisid Avinurme ning Ulvi noorte võistkonnad võrkpalli. Võitis Avinurme. Kella kuuest algas õhtune osa koos osalejate registreerimisega. Nostalgia saamiseks oli avatud kunagine koolimaja, mis nüüd kogukonnale kooskäimiskohaks. Traditsiooniliselt astus publiku ette Avinurme Suveteater oma etendusega. Tervituskontserdi andis Avinurme puhkpilliorkester. Kontserdi lõpus astusid üllatusena lavale küla noored ning Ulvi Naiste Ühenduse liikmed lõpetasid pidulikuma osa Eesti Külade XIII Maapäevaks valminud Külaliikumise tunnuslauluga ,,Küla elab” (P. Pajusaar, A. Ilves).

Uus katus laululavale

Õhtu liigutavaim hetk oli laululavale uue katuse teinud tublide meeste tänamine. Rahastus tuli Kohaliku Omaalgatuse Programmist. Peolised paluti kringlile-kohvile. Ulvi naisseltsi juhatuse liikmed Klaarika Klemm ja Ruth Tooming rääkisid, et kuna Ulvi suvelõpupidu toimub juba mitu aastat traditsiooniliselt augusti viimasel laupäeval, siis on neil kombeks tähistada ühtlasi ka muinastulede ööd. Platsil süüdati lõkkepuud ja ümbritsevatele puudele riputati laternad kümnete küünaldega, mis pimeduses öö läbi sumedalt helkisid.

Loe edasi: Väikeses Ulvi külas tehakse suuri tegusid

Lauri Luur: tubli uudishimu on kõige parem õpetaja

Täna peeti Sindi gümnaasiumis õppeaasta avaaktust esimesse klassi tulevatele lastele ja gümnaasiumi lõpuklassis jätkavatele neidudele ning noormeestele, homme toimub sama pidulik sündmus kõigile ülejäänud õpilastele.

Esimene koolipäev Sindi gümnaasiumis kooliteed alustavatele lastele. Foto Urmas Saard
Esimene koolipäev Sindi gümnaasiumis kooliteed alustavatele lastele. Foto: Urmas Saard

[pullquote]tänati mind kui väga tublit kõplajat kolhoosi peedipõllul[/pullquote]Lotte ja karupoiss Braiani abiga ning direktor Ain Keerupi käepigistusel said trükivärskelt lõhnavad Aabitsad 35 kooliteed alustavat väikest tüdrukut ja poissi. 10. klassis alustab homme õpinguid 25 õpilast. Õpilaste üldarv on võrreldes eelmise õppeaastaga suurenenud. Hetkel on nimekirjas 346 õpilast.

Loe edasi: Lauri Luur: tubli uudishimu on kõige parem õpetaja

25 aastat okupatsiooniarmee lahkumisest Eestist

Laupäeval möödub veerandsajandit päevast, kui venelased viisid oma viimased väeosad teiselepoole Eesti Vabariigi ja Venemaa vahelist kontrolljoont. Seda sündmust meenutatakse 31. augustil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus tänujumalateenistusega.

Pärnumaal Toris asuv Eesti Sõjameeste Mälestuskirik. Foto Urmas Saard
Pärnumaal Toris asuv Eesti Sõjameeste Mälestuskirik. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Nagu Eestilgi, on Venemaal iidne ja omanäoline kultuur.[/pullquote]President Lennart Meri pidas 1994. a 31. augustil Maarjamäel Vene sõjaväe lahkumise puhul kõne, milles ta muuhulgas lausus, et eestlastena ei unusta me eales, mida tõid aasta 1940 ja järgnevad ajad Eestile. „Selle unustamine tähendaks iseenda ja oma eesmärkide reetmist ja rajaks aluse uutele katsumustele tulevikus.” Ta teatas Euroopale, et okupatsiooni aastakümned läksid Eestile maksma ühe kümnendiku meie elanikkonnast. „Proportsioone säilitades on see võrdne poole miljoni soomlase, kaheksa miljoni sakslase, kahekümne viie miljoni ameeriklase eluga.”

Meri sõnul teavad eestlased, et Peipsi järv ei laiene võlujõul turvaliseks ookeaniks, ja niisamuti teavad eestlased, et me võime koostööd teha. „Nagu Eestilgi, on Venemaal iidne ja omanäoline kultuur.”

Toris toimuvale tänujumalateenistusele oodatakse osalema välisministrit Urmas Reinsalu ja kaitseliidu ülemat Riho Ühtegi. Muusikaliselt esinevad Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester ja Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse ansambel.

Püha Jüri ratsamonumendi juurde asetatakse pärjad. Pärnumaa naiskodukaitsjad kostitavad kohalviibijaid sõdurisupiga.

Buss väljub Torisse Pärnust kaitseliidu maja juurest kell 11.00 ja toob hiljem rahva linna tagasi.

Urmas Saard

Ülisuur pildigalerii: Tallinna loomaaed tähistas oma 80. sünnipäeva ühiselt Hiiu folgiga

Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran meenutas sünnipäeva avasõnas, et 1939. aasta 25. augustil kell 12 toimus Mäekalda tänaval tähelepanuväärselt oluline sündmus, kui allkirjastati paberid väikese loomaaia asutamiseks. Aga juba ennem seda toimusid ajakirjanduses väga pikad arutelud loomaia loomise üle.

Jääkaru lõbutses ise ja lõbustas loomaaia Polaariumi külastajaid Tallinna Loomaaia 80. sünnipäeval. Foto Urmas Saard
Jääkaru lõbutses ise ja lõbustas loomaaia Polaariumi külastajaid Tallinna Loomaaia 80. sünnipäeval. Foto: Urmas Saard
Hiiu folgi juht Astrid Nõlvak ja loomaaia direktor Tiit Maran. Foto Urmas Saard
Hiiu Folgi juht Astrid Nõlvak ja Tallinna loomaaia direktor Tiit-Maran. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Puurides on avatud näitus ja hoiatavad sildid: „Karubasseini sisenemine omal vastutusel”[/pullquote]Maran osundas 1936. aastal ühes ajalehes ilmunud artiklile „Me vajame loomaaeda”. Põhiliste põhjustena nimetati seda, et eesti rahva looduse tundmine on kehvale järgule jõudnud ja teisena meie paljude kodumaa loomade ning lindude halba olukorda. „Sellel ajal mõeldi, et tegelikult on loodusharidus ja looduskaitse väga olulised teemad,” lausus direktor. Peatselt saabus sõda ja sellele järgnes suur virelemise periood.

„Esimesest aastast peale hakati looma klassikalist loomaaeda. 1983. aastal saime Veskimetsa 89 hektari suuruse territooriumi, millest 35 on looduslikku – päris põnevate loodusradadega.” Ülejäänud ala moodustab loomade ja tehnilise pinna. „Minge ja piiluge! Siinsel territooriumil püüame tõesti jõuda sinna, kuhu tänapäeva loomaaiad jõuavad. Need on eelkõige hariduse ja loodushoiuasutused. Siia tullakse selleks, et oleks väga meeldiv ja saaks mingeid huvitavaid teadmisi ning elamusi,” rääkis Maran.

Loe edasi: Ülisuur pildigalerii: Tallinna loomaaed tähistas oma 80. sünnipäeva ühiselt Hiiu folgiga

Ülevaade Hirvepargi sõnavõttudest

Tänavu möödus Molotov-Ribbentropi pakti salasobingu sõlmimisest 80 aastat. Eile õhtupoolikul kogunesid mõned kümned vihmasadu trotsinud inimesed taas Tallinna Hirvepargis toimunud kõnekoosolekule, kus tuletati meelde 1987. aastal asetleidnud nõukogude okupatsioonivastast meeleavaldust ja kahe riigi vahelise salaprotokollide avalikustamise nõudmist.

Hirvepargi kõnekoosolekul. Foto Urmas Saard
Hirvepargi kõnekoosolekul. Foto: Urmas Saard
Ants Erm, endine ERSP esimees, Hirvepargi kõnekoosolkul. Foto Urmas Saard
Ants Erm, endine ERSP esimees, Hirvepargi kõnekoosolkul. Foto: Urmas Saard

Käesoleval aastal oli kogunemise korraldaja erakond Isamaa ja päeva juht rahvuslaste ühenduse esimees Tarmo Kruusimäe.

Isamaa auesimees Tunne Kelam ütles, et esimesel kogunemisel ei lauldud veel Eesti hümni, aga tuldi lootusega, et tõde võidab vale. „Hirvepark on unustamatu ja jääb Eesti ajalukku, sest see oli esimene ettekavatsetud poliitiline meeleavaldus Eesti iseseisvuse taastamiseks. Tol korral ei nõutud siin vabadust. Nõuti tõde, milleks andis aluse Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollide püsimine valede varjus – tõde sellest, mis juhtus aastal 1940 Eestiga, nagu ka teiste Balti riikidega.” Nõukogude propaganda oli aastakümneid sisendanud, et aastal 1940 realiseeris eesti rahvas oma sajandite pikkuse unistuse elada koos suure vene rahvaga. Selles küll kaheldi, aga ometi vajati tõde ja Hirve park kuulutaski seda nõudmist esimest korda avalikult ja valjult kuuldavalt. Valelik väide vabatahtlikust ühinemisest oli nõukogude võimu kõige nõrgem koht ja välja kuulutatud tõe nõudluse surve oli nii suur, et vale hakkas vankuma. Kuigi Mihhail Gorbatšov väitis algul, et salajaste lepingute koopiaid Kremli arhiivides ei ole, leidis ta need 1987. aasta lõpuks ikkagi üles.

Loe edasi: Ülevaade Hirvepargi sõnavõttudest

Balti apelli tänuüritusel tänati vapramaid vabadusvõitlejaid

Täna, 23. augustil andis välisminister Urmas Reinsalu Balti apelli 40. aastapäeva puhul üle tänutahvlid apelli allakirjutanutele. Tänutahvlitega tunnustati Mart Niklust ja Enn Tartot ning mälestati Erik Udamit ja Endel Ratast.

Balti apelli tänuüritusel Mart-Olav Niklus, Urmas Reinsalu, Enn Tarto. Foto Eesti Välisministeerium
Balti apelli tänuüritusel Mart-Olav Niklus, Urmas Reinsalu, Enn Tarto. Foto: Eesti Vabariigi Välisministeerium

„40 aastat tagasi nõudis Eesti vabaduse ja rahvusliku suveräänsuse eest seismine palju sisemist vaprust. Me mäletame neid, kes riskisid karmide tagajärgedega, et saata sõnum Balti riikidele tehtud ülekohtust raudse eesriide tagant läänemaailmale,“ sõnas minister Reinsalu tänuüritusel.

Reageeringuna Balti apellile järgnes 13. jaanuaril 1983 Euroopa Parlamendi resolutsioon. „Tänu nende 45 Eesti, Läti ja Leedu kodaniku ühisele vaprusele võttis esimene rahvusvaheline organisatsioon seisukoha Balti riikide toetuseks. Alates sellest ajast hakkas rahvusvahelise kogukonna tähelepanu pöörduma Balti riikide poole, mis aitas suuresti kaasa meie iseseisvuse taastamisele,“ rääkis Reinsalu.

23. augustil möödub 40 aastat päevast, mil 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku andsid oma allkirja märgukirjale nõudega avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakt koos selle salaprotokolliga, kuulutada see allakirjutamise hetkest alates õigustühisteks ning taastada Balti riikide iseseisvus. Loe Balti apelli täisteksti siit.

Samal teemal:

Mart Niklus, kelle Tartu kodus Vikerkaare tänav 25 toimus märgukirja koostajate kogunemine. Foto Urmas Saard

 

 

 

Balti apell 40 – Balti kett 30

Balti apell 40 – Balti kett 30

Täna möödub kolm aastakümmet päevast, mil Hitleri ja Stalini ohvriks langenud Balti riigid üllatasid kogu maailma. Kolme okupeeritud riigi kodanikud võtsid üksteisel käest kinni ja moodustasid kolme pealinna vahele muljetavaldava inimketi, milles nõudsid oma riikide vabaduse ja iseseisvuse taastamist. Balti kett on arvatud UNESCO vaimse maailmapärandi hulka.

Mart Niklus, kelle Tartu kodus Vikerkaare tänav 25 toimus märgukirja koostajate kogunemine. Foto Urmas Saard
Mart Niklus, kelle Tartu kodus Vikerkaare tänav 25 toimus märgukirja koostajate kogunemine. Foto: Urmas Saard

Tegemist oli Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitluse tipphetkega. Ent võitlus Baltimaade vabaduse eest algas kohe, kui need riigid olid langenud vägivalla ohvriks. Võitlus kestis Teise maailmasõja rindejoontel ja selle järel relv käes kolme maa metsades ning jätkus hiljem sõna jõul.

Täna neli aastakümmet tagasi avaldasid 45 meelekindlat leedulast, lätlast ja eestlast Balti Apelli, mis oli suunatud Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, Nõukogude Liidu ja mõlema Saksamaa valitsustele, samuti Atlandi hartale allakirjutanud riikidele. Üleskutses nõuti kommunistliku Nõukogude Liidu ja natsliku Saksamaa salakokkuleppe avalikustamist ja selle tühistamist.

Balti Apell oli toonastes oludes erakordselt julge – põhimõttekindel samm. Ligi poolsada kolme riigi kodanikku kinnitasid oma allkirjaga, et nad ei pea Eesti, Läti ja Leedu Vabariiki Nõukogude Liitu kuuluvaks. Balti apell oli oluline õiguslik ja moraalne eelsamm kolme riigi jätkuvale võitlusele oma vabaduse ja iseseisvuse eest. See oli oluline eeldus kümme aastat hiljem puhkenud laulvale revolutsioonile ja lipuehtes Balti ketile.

MTÜ Eesti Lipu Selts
Tallinnas, 23. augustil 2019

Linnavolikogu saali ehib nüüd suur riigilipp

Tänane Tallinna linnavolikogu istung algas piduliku liputseremooniaga, mille käigus kinkis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart linnavolikogu esimehele Tiit Terikule Eesti ja Tallinna lipu, mis hakkavad kaunistama linnavolikogu istungite saali.

Eesti ja Tallinna lippude sissetoomise tseremoonia. Foto Jukko Nooni
Eesti ja Tallinna lippude sissetoomise tseremoonia. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]lisaks sellele, et tänavu möödub 800 aastat Tallinna esmamainimisest, on veel üks ajalooline tähtpäev – 115 aastat möödub ajast, mil eestlased saavutasid Tallinna linnavolikogus ülekaalu[/pullquote]Tiit Teriku sõnul andsid eelmise hooaja mitmel istungil tooni vaidlused riigilipu üle Tallinna linnavolikogus. „Võin kinnitada, et Eesti lipp on olnud linnavolikogus kogu aeg au sees ning kõik on suhtunud sellesse lugupidavalt. Juba toona ütlesin, et kui riigilipu jaoks on saalis ruumi vaja, tuleb vajadusel kas või mööblit ümber tõsta. Suvepuhkuse ajal värskendatigi istungite saali ning soetati ka sobivad lipualused, kus lippe väärikalt eksponeerida. Loodetavasti saavad nüüd kõik volikogu fraktsioonid suunata oma energia pealinna teemade ja tallinlaste murede lahendamisele,“ lausus Terik.

Loe edasi: Linnavolikogu saali ehib nüüd suur riigilipp

Linnavolikogu kinkis loomaaiale sünnipäevaks kõrvitsaid

Tallinna linnavolikogu kinkis 80. sünnipäeva tähistavale Tallinna loomaaiale 80 kilo kõrvitsaid. Kingituse andis üle linnavolikogu esimees Tiit Terik.

Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik annab kingituse üle, vastu võtab loomaaia loodushariduse osakonna juhataja Maris Laja. Foto Jukko Nooni
Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik annab kingituse üle, vastu võtab loomaaia loodushariduse osakonna juhataja Maris Laja. Foto: Jukko Nooni

„Sünnipäeva puhul on kombeks kinkida midagi suupärast. Usun, et kõrvitsad on loomaaia asukatele igati meeltmööda,“ lausus Terik.

Teriku sõnul on Tallinna loomaaed aastatega väga palju arenenud ning muutunud suurepäraseks vaba aja veetmise kohaks, mis avardab külastajate keskkonnateadlikkust ning suhtumist loodusesse ja loomadesse laiemalt. „Loomaaia töötajad on aastakümneid inimesi harinud, propageerinud keskkonnahoidu ja tutvustanud erinevaid loomi. Ükskõik, kas loom on tilluke või suur – oluline on oskus märgata. Lepatriinut näed ka siis, kui elevanti vaatama lähed.“

Linnavolikogu esimees tunnustas ka Loomaia Sõprade Seltsi, mille liikmed teevad väga palju selle heaks, et Tallinna loomaaia elanikel paremad tingimused oleksid.

Tallinna loomaaed avati 25. augustil 1939 Kadriorus. 1983. aastal koliti praegusesse asukohta Veskimetsas.

Jukko Nooni
avalike suhete nõunik

Samal teemal:

Kaheksakümnene Tallinna loomaaed. Foto Urmas Saard

 

 

 

Tallinna loomaaed kutsub juubelipeole

 

Ajaloopäev Pätsi ausamba juures senistest auväärsem

Häädemeeste vallas on kujunenud tavaks tähistada taasiseseisvumisepäeva ajalootunniga Tahkurannas asuva president Konstantin Pätsi monumendi juures. Tänavu koguneti 20. augustil märksa pidulikumas meeleolus, sest kaua oodatud ümbruse korrastamine on valmis saanud.

28. taasiseseisvumisepäeval Tahkurannas president Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto Marko Šorin
28. taasiseseisvumisepäeval Tahkurannas president Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto: Marko Šorin
Marko Šorin Tahkurannas Konstantin Pätsi monumendi juures kõnelemas. Foto Tiina Tojak
Marko Šorin Tahkurannas Konstantin Pätsi monumendi juures kõnelemas. Foto: Tiina Tojak

Kui omalajal kaeti kõnniteed vaid mätastega, siis nüüd on kasutatud juba kiviparketti. Väravast monumendini ja selle ümbrust katab graniitkividest sillutis, mis asub vajalikul määral kõrgemale tõstetud aluspinnasel. Külvatud on uus muru ja paigaldatud pingid.

Ühislaulmisel olid eeslauljateks Tiia ja Viljar Soomre. Sõna võtsid Häädemeeste vallavanem Karel Tölp, Pärnu abilinnapea Marko Šorin ja Konstantin Pätsi muusemi juhatuse esimees Trivimi Velliste, kes asetas koos juhatuse liikme Jaan Audruga pärja ausamba jalamile.

Šorin meenutas Pätsi poliitilist kõnet 1937. a 18. veebruaril, kui tapresident ütles, et me ei ole vabad teiste armust, vaid oleme vabaduse ise kätte võidelnud. „Siis veel ei teatud, et Eesti kaotab vabaduse juba kaks aastat hiljem ning taasiseseisvumise saavutame alles 1991. aastal.”

Loe edasi: Ajaloopäev Pätsi ausamba juures senistest auväärsem

Uhla-Rotiküla elamusjooksul selgusid kõige väledamad ja need, kes lõpuni vastu pidasid

Täna neljandat aastat toimunud Uhla-Rotiküla elamusjooksu 10,64 kilomeetri pikkusel rajal jooksis kõige väledamalt Timmo Jeret, naistest sai parima aja Anu Piiroja.

Timmo Jeret, Uhla-Rotiküla neljanda jooksu võitja. Foto Urmas Saard
Timmo Jeret, Uhla-Rotiküla neljanda jooksu võitja. Foto: Urmas Saard
Uhla-Rotiküla neljanda jooksu start on antud. Foto Urmas Saard
Uhla-Rotiküla neljanda jooksu start on antud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kristjan ütles, et pole viimased kümme aastat jooksnud ja nüüd tuli Germo kutsel[/pullquote]Keskpäeval startis põhjalikult uuendatud, kuid mitte veel ametlikult avatud Uulu kooli stadionilt 166 jooksjat ja üheksa kepikõndijat. Raja kulgu on võrreldes esimeste aastatega veidi muudetud, läbimist raskemaks tehtud ja teekonda pisut pikendatud. Seepärast polnud tänavused ajad Raeküla staadionile jõudmisel võrreldavad eelmiste aastate tulemustega.

Esimesena puudutas kahe pisikese tütarlapse poolt pingule sikutatud finišilinti välejalgne Timmo Jeret, lõpetades lõpumeetritel aeglasel sammul nagu pühapäevajooksja, kellel puudub põhjus eriliseks pingutuseks. Esmakordselt Uhla-Rotiküla jooksude ajaloos kasutati ajavõtuks elektroonikat. Võitja ajaks fikseeriti 00:38:42. Ka punane vaip oli esmakordselt finišeerujate auks maha laotatud.

Loe edasi: Uhla-Rotiküla elamusjooksul selgusid kõige väledamad ja need, kes lõpuni vastu pidasid

Trivimi Velliste: mul ei lähe kunagi meelest kahin kuulajate hulgas

Trivimi Velliste taasiseseisvumisepäeva kõne president Konstantin Pätsi ausamba jalamil Tahkurannas

Trivimi Velliste peab kõnet Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto Marko Šorin
Trivimi Velliste peab kõnet Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto: Marko Šorin

[pullquote]eesti rahvas sai aru, et ollakse endiselt Eesti Vabariigi kodanikkond[/pullquote]Head pidupäevalised!

Mulle kangastub praegu silmade ette aeg pisut enam kui kolmkümmend aastat tagasi siinsamas selle mälestusmärgi juures. 25. juunil 1989 taaspühitsesime selle ausamba, mille oli taastanud Eesti Muinsuskaitse Selts ja kõige vahetumalt selle allüksus Pärnu Muinsuskaitse Selts.

Olin üks kõnelejatest. Mul ei lähe kunagi meelest kahin kuulajate hulgas, kui olin lausunud: meie ei viibi praegu mitte Nõukogude Liidus, vaid oleme Nõukogude Liidu naaberriigis – Eesti Vabariigis, mis on ajutiselt Nõukogude Liidu poolt okupeeritud. See mõte tundus umbes seitsmele tuhandele kohalviibinud eestlasele nii harjumatu. Olid ju kõigil aastakümneid kodus Nõukogude passid.

Loe edasi: Trivimi Velliste: mul ei lähe kunagi meelest kahin kuulajate hulgas

Homme esineb Nõmmel Vabaduse pargis Ivo Linna

Homme, 20. augustil kell 13 esinevad Nõmmel Vabaduse pargis Ivo Linna, Antti Kammiste ja Supernova. Kontsert on tasuta!

Ivo Linna, Antti Kammiste ja Supernova.Esinejate promopiltNõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul toimub taasiseseisvumispäeva kontsert Nõmmel juba kuuendat aastat järjest. “20. augusti kontserdist on kujunenud traditsiooniline ja oodatud sündmus, millega jätkame kindlasti ka järgnevatel aastatel,” lausus linnaosavanem.

Vabaduse park asub Tähe ja Nõmme-Kase tänavate nurgal. Kõige parem on Vabaduse parki tulla jalgsi või jalgrattaga, bussidega nr 18 ja 33 (Kaare peatus) või rongiga (Nõmme ja Hiiu peatus). Istumiseks võib kaasa võtta oma teki või matkatooli.

Kontserdi eel, kell 12 avatakse Ravila pargis (Ravila 13) nimeline pink helilooja Alo Mattiisenile.

 

 

Ivo Linna, Antti Kammiste ja Supernova.Esinejate promopilt →

IV Uhla – Rotiküla elamusjooks stardib juba homme

Arvult neljas Uhla – Rotiküla elamusjooks stardib juba homme, 20. augusti keskpäeval Uulu vastrenoveeritud staadionilt Raeküla staadionile. Tegemist on esimese spordisündmusega, mis stardib mahuka uuenduskuuri läbinud Uulu staadionilt, mille Häädemeeste Vallavalitsus ehitajalt ametlikult vastu võtab alles 31. augustil, kuid jooksu traditsiooni jätkamise huvides tulid nii vallavalitsus kui ka ehitaja joosku korraldajatele vastu ja lubasid staadioni siiski stardipaigana kasutada.

Uhla - Rotiküla kolmanda jooksu start on antud. Foto Urmas Saard
Uhla – Rotiküla kolmanda jooksu start on antud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]tänavuse jooksu medaliga tehakse algust uue trikoloori kombinatsiooniga[/pullquote]Eelregistreerunute hulk kinnitab, et osalema on tulemas rekordarv liikumishuvilisi. Nimelt oli eelmise nädalalõpu seisuga eelregistreerunud põhidistantsile jooksma ja kõndima enam kui 120 liikumissõpra, mis on varasemate aastatega võrreldes ligi 40% suurem arv. Korraldajatena ütleb see meile, et elamusjooks on leidnud endale kindla koha jooksukalendris ehk sellele registreerutakse juba planeeritult. Varasematel aastatel tundus, et otsus jooksma tulla või mitte tulla, võeti vastu alles jooksupäeva hommikul, sest päris paljud registreerusid alles stardipaigas. Lisaks põhidistantsile, mis stardib Uulu staadionilt kell 12 ja esimesed finišeerujad on Raekülas orienteeruvalt 35 minuti pärast, toimuvad mõlemal staadionil ka lastejooksud. Raeküla staadioni lastejooksule registreerumine algab kell 10.30 ja stardid algusega kell 11 ning Uulu staadioni lastejooksude registreerumine algab kell 11 ja jooksud stardivad vahetult pärast põhidistantsi starti.

Loe edasi: IV Uhla – Rotiküla elamusjooks stardib juba homme

Üle saja foto Vaba Rahva Laulu peost Pärnu Vallikäärus

20. augustil möödub 28 aastat Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest, mida tähistati eile õhtupoolikul Pärnu Vallikäärus peetud Vaba Rahva Lauluga. Laulu „See maa” tuli Alen Veziko rahva kangekaelsel nõudmisel veel teistki korda laulma.

Vaba Rahva Laulu dirigent Lauri Breede Pärnu Vallikäärus. Foto Urmas Saard
Vaba Rahva Laulu dirigent Lauri Breede Pärnu Vallikäärus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Laulupeole saatis oma tervituse Heinz Valk[/pullquote]Sooviti veel mitmeid teisigi laule kordusesitusena kuulda, aga sellega polnud kava koostajad arvestanud ja nii võinuks rahva tahtele liigselt vastu tulles minna laulupidu ajakavast lootusetult välja. Vaba Rahva Laulu keskne hing korraldaja Ülo Kannisto ütles, et ema enda jaoks on käesoleva aasta kavas kõige tähenduslikumad kolm Alo Mattiiseni laulu: “Sind surmani”, “Ei ole üksi ükski maa” ja “Eestlane olen ja eestlaseks jään”. Needki laulud said 30 loo hulgas lauldud.

Laulupeo peadirigendina juhatas Lauri Breede, kes seisis ligemale 1500 Vaba Rahva Laulupeo laulja ees neljandat aastat.

Loe edasi: Üle saja foto Vaba Rahva Laulu peost Pärnu Vallikäärus

Tallinna loomaaed kutsub juubelipeole

Tallinna loomaaed tähistab tänavu 80. juubeliaastat. Loomaaia sünnipäeval, 25. augustil on kõik huvilised kutsutud osalema kella 9–20ni kestval juubelipeol. Sünnipäevapeo programm täidab päeva lugudega loodusest ja pärimusest. Lisaks õpiretkedele, töötubadele, näitustele ja keskkonnaorganisatsioonide tegevustele saavad külalised osa tänavu 15. sünnipäeva tähistava Hiiu Folgi kontsertidest.

Kaheksakümnene Tallinna loomaaed. Foto Urmas Saard
Kaheksakümnene Tallinna loomaaed. Foto: Urmas Saard

Hiiu Folgi laval loomaaia tuulikuplatsil esinevad ETV lastekoor Aarne Saluveeri dirigeerimisel, Tuuleviiul, Robirohi, Astrid Nõlvak ja Kaarli kanneldajad, Lõõtsavägilased, Anu Taul ja Tarmo Noormaa, Ida-Elina (Soome), Puuluup, Marko Matvere ja tänavu 30. sünnipäeva tähistav Väikeste Lõõtspillide Ühing. Hiiu Folgi laval toimuvad kontserdid kell 11–20.

Alates kella 10st saavad külastajad osa võtta looma- ja taimemaailma tutvustavatest õppekäikudest ja töötubadest. Loomaaia töötajad räägivad aedikute juures külastajatele lähemalt loomaaias ja looduses elavatest paksunahalistest, jääkarudest, troopikamajade ja linnutiikide elanikest, piisonitest, kaamelitest ja amuuri leopardidest. Külla tulevad head sõbrad ja mitmed koostööpartnerid erinevatest loodushoiu- ja keskkonnaorganisatsioonidest. Muuhulgas räägitakse ohustatud taime- ja loomaliikidega kaubitsemise mõjust loodusele, tutvustatakse heategevusprojekte ning viise, kuidas loomade eest hoolitseda. Lisaks on kavas rongi- ja ponisõidud, viktoriinid, mängud ja palju muidki põnevaid tegevusi pere kõige väiksematele. Iseseisvalt saab avastada Veskimetsa õpperada ja erinevaid näitusi keskkonnahariduskeskuses.

Loe edasi: Tallinna loomaaed kutsub juubelipeole

Põltsamaa on lindilkõndia Jaan Roose saabumise eel ootusärevuses

23. augusti õhtul Balti keti 30. aastapäeva tähistamise sündmuse raames on Põltsamaal oodata erilist elevust tekitavat sündmust. Põltsamaa jõe ületab maailmakuulus lindilkõndija ehk slacliner Jaan Roose.

Slacliner Jaan Roose 2017. a oktoobris Sindis. Foto Urmas Saard
Slacliner Jaan Roose 2017. a oktoobris Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Roose on ainus inimene maailmas, kes sooritanud salto 117 meetri kõrgusel.[/pullquote]Jaan Roose ületab silmapaistvalt suurtes kõrgustes ja pikkustes vahemaid lindil (slacline), mis on kindla vetrumise ja tehnoloogiaga koormarihm. „Minu poole pöördusid Põltsamaa valla esindajad. Küllap nad olid minu etteastetest siis teadlikud ja neid näinud,” sõnas Roose.

Käesoleva nädala kolmapäeval käis Roose tutvumas vajalike tingimustega Põltsamaa jõe ületamiseks. „Kõik tarvilikud tingimused selleks on olemas. Põltsamaa vallavalitsuse turundusspetsialist Raivo Suni ütles, et slacline, mida mööda Roose jõge ületab, on paigaldatud kahe puu vahele, millest üks asub vallavalitsuse hoone juures ja teine Roosisaarel. Roose etteaste toimub kella 18 paiku. Ta lubas Põltsamaale kaasa võtta ka seaded, mis võimaldavad nii-öelda „normaalsetes” tingimustes oma tasakaalu proovile panna.

Loe edasi: Põltsamaa on lindilkõndia Jaan Roose saabumise eel ootusärevuses

Võru linn tähistab 235. sünnipäeva

Reedel, 16. augustil algavad Võrus linna 235. sünnipäevale pühendatud pidustused. Kolmepäevane mitmekesine programm ootab kõiki linlasi ja külalisi osalema, sünnipäevamelu pakub põnevust igale vanuserühmale.

Võru. Foto Urmas Saard
Võru. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Võru linna asutamispäevaks loetakse 1784. aasta 21. augustit[/pullquote]„235. sünnipäeval on võrulastel põhjust rõõmustamiseks. Linnaruum areneb iga päevaga silmnähtavalt ja järjest rohkem inimesi on otsustanud oma kodulinnaks valida Võru. Linnapeana olen uhke, et võrulased – linnakodanikud, ettevõtjad, MTÜd, avaliku sektori asutused on otsustanud teha Võrust kasvava ja areneva linna, kus kõikidel on hea elada ning mis suudab pakkuda konkurentsivõimelisi teenuseid kogu piirkonnale,“ sõnas Võru linnapea Anti Allas.

Kolm päeva vältavate pidustuste ühendavaks teljeks on perepäevad „Koton om hää“, mis nagu valdav osa linnapäevade teistest sündmustest toimuvad uuenenud ajaloolisel keskväljakul. Linnapäevad avatakse suurejooneliselt traditsioonilise rongkäiguga, kus osalevad linlased ja külalised ning vanatehnikaklubi Vänt kirev autokolonn. Sünnipäeva suursugune avalöök jätkub samas muusika-, käsitöö-, tantsu- ja kunstiprogrammiga ning vanatehnika näitusega.

Loe edasi: Võru linn tähistab 235. sünnipäeva

Pärnu Vallikäärus alustati “Vaba Rahva Laulu” toimumise ettevalmistustega

Täna hakkas Ülo Kannisto ühes oma heade abilistega Pärnu Vallikäärus laululava kokku monteerima, sest juba laupäeval vajavad seda „Vaba Rahva Laulul” osalevad lauljad.

Vaba Rahva Laulu peakorraldaja Ülo Kannisto Pärnu Vallikäärus. Foto Urmas Saard
“Vaba Rahva Laulu” peakorraldaja Ülo Kannisto Pärnu Vallikäärus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]„Mullu ehitatud lava kasutatakse nüüd Vargamäel toimuval etendusel,” rääkis Kannisto, kelle kätetööd näeb tänavu ka Pärnu lavasõrestikus.[/pullquote]„Vaba Rahva Laulu” peakorraldaja Ülo Kannisto oli Saaremaalt tulles parajasti praamiga Suurt väina ületamas, kui helistasin ja püüdsin saada viimaseid teateid selle kohta kuidas edenevad suure peo ettevalmistused. Poole nelja paiku sõitis päevi näinud punane kaubik Vallikääru. Neljaks pidid ka Pärnu abilised kohale jõudma, aga Kannisto ei jäänud ootama ja hakkas üksinda pinke autolt maha sikutama. Need valmistas ta ise oma kätega. Pingid on täiendus vallinõlva sõõris olevatele istekohtadele, et võimalikult palju inimesi mahuks ikka istuma ega peaks püsti seisma jääma. „Hästi kokkusurutult peaks arvestuslikult ühele pingile mahtuma kuni 10 inimest, aga lahedam oleks piirduda üheksaga,” arutles Kannisto. Kokku on pinke 40.

Loe edasi: Pärnu Vallikäärus alustati “Vaba Rahva Laulu” toimumise ettevalmistustega

Vikipeedia jõudis 200 000 eestikeelse artiklini

Vaba teadmuspank Vikipeedia jõudis 12. augusti õhtul 200 000 eestikeelse artiklini. Ümmarguse numbrini viinud artikkel on Ameerika Ühendriikide konstitutsiooni esimesest parandusest ning autor on selle avaldamise selgitusse teadlikult märkinud “PALJU ÕNNE 200k”.

Eestikeelse vikipeedia erilogo 200 000 artikli puhuks
Eestikeelse vikipeedia erilogo 200 000 artikli puhuks

Vikipeedia on koostöös Tartu Ülikooli Miljon+ projektiga seadnud eesmärgiks viia vabatahtlike koostatav entsüklopeedia miljoni artiklini aastal 2020. Eesmärgini plaanitakse jõuda uute kaastööliste leidmise ning olemasolevate vabade andmebaaside sisu automaatse kandmise abil Vikipeediasse.

“Eesti Entsüklopeedia oli viimane suur entsüklopeedia paberil ja selles on üle 90 000 artikli, pooleli jäänud TEA entsüklopeedias plaaniti katta 60 000 märksõna,” selgitab keeleteadlane ja pikaaegne kaastööline Sven-Erik Soosaar. “Vikipeedia jõudmine 200 000 märksõnani näitab, et teadmiste kogumise ja talletamise tõhusaimaks viisiks on infoajastu tingimustes vabatahtlike koordineeritud ühistegevus. Kuigi Vikipeedia ei saa kunagi valmis, on ta siiski alati kõigi poolt täiendatav.”

“Kui juunis möödusime artiklite arvult leedukeelsest Vikipeediast, siis poolteist kuud hiljem on vahe kärisenud juba 4000 artikli pikkuseks,” selgitab Wikimedia Eesti projektijuht Ivo Kruusamägi. “Samasuguses tõusvas tempos jätkates mööduksime peagi horvaadi-, kasahhi- ja taanikeelsetest väljaannetest, aga kui iga eestimaalane võtaks kätte ja kirjutaks ise ühe artikli Vikipeediasse, siis oleks 2020. aastaks seatud miljoni artikli eesmärk kohe täidetud!”

Vikipeediat ja teisi vaba teadmuse projekte haldav Wikimedia Eesti kutsub entsüklopeedia endisi ja tulevasi kaastöölisi 200 000 artikli täitumist tähistama eestikeelse Vikipeedia sünnipäeval 24. augustil Tallinnas.

Märt Põder

Video: Tantsupeo lippude heiskamine

Tänavu juuli alguses toimunud XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm“ on saanud ajalooks, aga kolm nädalat tagasi toimunud sündmust jääb meenutama lisaks paljudele muudele elavatele mälestustele ka Jaanus Silla film sinimustvalgete lippude heiskamisest.

MTÜ Eesti Lipu Selts ning Eesti Laulu- ja Laulupeo SA on juba aastaid tegutsenud koostöös selle nimel, et nii laulu- kui tantsupeo paikades kui ka rongkäigus lehviksid sinimustvalged lipud ja kasutataks mitmesugust rahvuslikku sümboolikat.

Loe edasi: Video: Tantsupeo lippude heiskamine

Wabaduse teekond jõuab Pulli jaama

14. ja 15. augustil peatub Vabadussõja 100 programmi raames ringreisi tegev soomusrong-rändnäitus Pärnumaal Tori vallas asuvas Pulli jaamas.

Soomusrong nr 7 „Wabadus“ Võnnus. Foto Urmas Saard
Soomusrong nr 7 „Wabadus“ Võnnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Esinevad Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda[/pullquote]Pulli jaama saabumise päeval on soomusrong nr 7 „Wabadus“ uudistajatele avatud kell 15.00 – 21.00. Pidulik avamine toimub 17.00. Esineb Tartu ülikooli puhkpilliorkester Popsid. Sõjaajalooklubi Front Line Eesti korraldab näidislahingu. Kell 20.00 esineb militaarne rockansambel Mustad Kolonelid.

Järgmisel päeval, neljapäeval, on soomusrong avatud 11.00 – 18.00. Kell 16.00 laulab ansambel Šal-Lal-Laa ja kell 17.00 jätkub kontsert „Kaugel, kaugel, kus on minu kodu…” Esinevad Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda. Mõlemal päeval on avatud kohvik ja kogu sündmustik tuuakse vallarahvani tasuta.

Edasi liigub rong Pärnusse. Eilsest kuni 1. augustini peatub soomusrong Viljandi raudteejaamas, kus koostöös sõjamuuseumiga toimub 27. juulil kell 15 kontsert. Põldsepp ja Pojad laulavad soomusrongil vabadussõjaaegseid laule.

Loe edasi: Wabaduse teekond jõuab Pulli jaama

Kaismal tähistati kolhoosi 70. aastapäeva: põllud on haritud, hooned kasutuses ja inimesed saavad tööd

Põhja-Pärnumaa valla Kergu külas asuva Kaisma rahvamaja õu oli laupäeval rahvast täis. Arvatavalt kuni pool tuhat inimest, valdavalt nüüdsed ja kunagised kaismalased, kes kogunesid Kaisma kolhoosi 70. aastapäeva peole.

Tarmo Lehiste, OÜ Kaisma nõukogu esimees ja tema poeg Sander Kaisma kolhoosi 70. aastapäeva tähistamisel. Foto Urmas Saard
Tarmo Lehiste, OÜ Kaisma nõukogu esimees ja tema poeg Sander Kaisma kolhoosi 70. aastapäeva tähistamisel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]1958. aastal sai esimees Arkadi Teeäär preemiaks 127 muna ja brigadir Elladi Osi 115 muna[/pullquote]Kolhooside moodustamine algas 1949. aastal. „Aeg oli raske ja valuline, millest tänapäeval kõneldakse palju. Samas kolhooside hilisemast käekäigust nii palju juttu ei tehta, see oleks nagu kuidagi piinlik teema rääkimiseks või meenutamiseks,” arutles Tarmo Lehiste, OÜ Kaisma nõukogu esimees. „Hakkasin selle peale põhjalikult mõtlema seoses isa lahkumisega eelmisel aastal.” Lehiste selgitas, et mitmete põlvkondade elu mööduski enamuses või täielikult just kolhoosiajas. See oli nende elu, mis pakkus maal elavale inimesele mõndagi: oli võimalik tööd teha, spordi ja kultuuriga tegeleda, võis ka korralikult pidu pidada. Kool, arstiabi ja muud teenused asusid kodu lähedal ning maale jätkus inimesi. „Ühesõnaga – aeg nagu iga teine, rõõmude ja muredega, hea ja halvaga,” ütles Lehiste, aastapäeva mõtte algatajaid, kes koostöös rahvamajaga aastapäeva tähistamise ellu kutsus.

Loe edasi: Kaismal tähistati kolhoosi 70. aastapäeva: põllud on haritud, hooned kasutuses ja inimesed saavad tööd

Jaak Uibu: Peru kooli ajalugu hoidis mind kuu aega mälestustes kinni

Vana-Vigala rahvamajas toimus Peru kooli kokkutulek ja peeti mälestuspäeva: vaadati näitust „Ajarännak Peru kooli radadel”, meeleolu eest kandsid hoolt Wäega Wärgi Pillinaised, ajaloolise ülevaatega esines Jaak Uibu, Peru kooli õpilane aastatel 1953 – 1956.

Jaak Uibu. Foto: erakogu

Kohalviibinu sõnul tuli tänasele kogunemisele väga palju rahvast kokku. Vastavalt varajasemale lubadusele avaldab Külauudiste infoveski Jaak Uibu ettevalmistatud ettekande „Peru kooli ajaloost 1841 – 1969” täies mahus, kuigi autori loal seda siiski vähesel määral toimetades.

[pullquote]tänapäeval on Kivi-Vigala põhikoolis õpilasi poole vähem ja õpetajaid kümme korda rohkem[/pullquote]Peru kool (vanades kirjades ka Pero kool) töötas 19. sajandil 59 aastat ja 20. sajandil 69 aastat – kokku siis 128 aastat, mis on viis inimpõlve. Mul on lihtne meeles pidada Peru kooli algust, sest minu sündides möödus kooli asutamisest täpselt 100 aastat. Enne 1841. aastat teda veel ei olnud ja peale 1969. aasta tulekahju teda enam ei olnud. Aga 128 aasta vältel ta tegutses. Kooli olemasolu ajal toimusid suured ajaloosündmused, mis mõjutasid õpilaste saatusi. Minu katse sellest ülevaadet anda käib küll üle jõu, aga proovime siiski.

Loe edasi: Jaak Uibu: Peru kooli ajalugu hoidis mind kuu aega mälestustes kinni