Sõjalised konfliktid näitavad taastuvenergia möödapääsmatust

Sandra Niinepuu
Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi teadur

Ärevad ajad Euroopas ja maailmas näitavad, et senisest energiapoliitilistest ja – majanduslikest lahendustest ei piisa, et tagada riikide energiajulgeolek, mis toimiks ka kriisiolukordades. Samas tõendavad konfliktipiirkondade ja sõjatööstuse probleemid ja senised lahendused, et taastuvenergia laialdasem kasutamine loob nii tugevama energiajulgeoleku kui ka annab eeliseid sõjaolukorras.

Veebruaris puhkes seni kestev ja väga traagiliste tagajärgedega relvastatud konflikt Eestile juba suhteliselt lähedalasuvas riigis – Ukrainas. Sõda seostub tsiviilelanikkonna jaoks esimese hooga plahvatavate pommide, püssitule, põgenemise ja esmatarbekaupade varumisega jne. Samas on kaasaegses elukorralduses üks hädavajalik ressurss, mida eriti varuda ei saa – energia.

Mobiiltelefoni ja sülearvuti aku saab ruttu tühjaks, samuti auto kütusepaak. Linnades ja ka paljudes maamajapidamistes tähendab elektri kadumine sedagi, et ei ole eluks vajalikku vett. Häired elektri- ja kütteainetega varustamises tekivad konflikti olukorras aga kiiresti. Näiteks Ukraina Donetski ja Luhanski regioonist, kus toimub põhiline lahingutegevus, on korduvalt tulnud teateid asulate elektrivarustuse katkemisest, mis omakorda tähendab häireid kõikide elutähtsate teenuste osutamises.
Loe edasi: Sõjalised konfliktid näitavad taastuvenergia möödapääsmatust

Algab üle-eestiline koolinoortele suunatud energeetikaprojekt „Energia ja noored“

Tänasest algab aasta lõpuni kestev „Energia ja noored“ projekt, mille raames Eestis ja välisriikides õppivad energeetikatudengid viivad läbi interaktiivseid koolitunde, kus õpilastel on võimalik Eesti energeetikasektorist rohkem teada saada ning mõnel juhul isegi taastuvenergia lahendusi ehitada.

„Energia ja noored“ projekti eesmärk on tutvustada gümnaasiumiõpilastele läbi grupitööde ja praktiliste ülesannete Eesti energeetikasektorit, mis muidu on kooliõpilaste jaoks kauge ja keeruline valdkond, mis tavalises koolitunnis laiahaardelist tähelepanu ei saa. Kuna energeetika on valdkond, milles reaalainete taust on väga oluline, siis populariseeritakse projektiga ka reaalainete õppimise olulisust.

„Kuigi energeetika mõjutab oluliselt Eesti ja Euroopa majandus- ja elukeskkonda, siis koolinoorte teadlikkus energeetikast, selle toimimisest, kasutamise mõjust ja planeerimisest on siiski suhteliselt kesine,“ selgitas Eesti Taastuvenergia Koja projektijuht Raul Potisepp.

„Energia ja noored“ üks läbiviijatest, TTÜ energeetikatudeng Mihkel Annus lisas, et projekti raames korraldatakse praktilisi koolitunde, mis annavad selge ülevaate Eesti energiasüsteemist, võimalustest, arengutest ning kus õpetatakse läbi praktiliste ülesannete, kuidas ise energiat toota ja säästlikult tarbida. „Iga koolitunni käigus koostavad õpilased ka ise Eesti energeetikasektori visiooni aastaks 2040,“ selgitas Annus.
Loe edasi: Algab üle-eestiline koolinoortele suunatud energeetikaprojekt „Energia ja noored“

Taastuvenergia on kui pensionifond

Emil RutikuEmil Rutiku,
kodanik

Maailmas on kaks põhilist ressurssi, mille pärast võideldakse – toit ja energia. Need on riikidevahelised ja –siselised pingestajad, sõltuvuse tekitajad ja ometigi ka esmatarbekaubad, milleta elu ette ei kujuta. Kuidas saada hakkama iseseisvalt, rahuldada enda energiavajadusi ilma, et see hukutaks ümbruskonda ning investeerida seejuures tulevikku?

Ülisuure osa kogu Euroopas tarbitavast energiast toome tankerite ja torujuhtmetega sisse. See peaks meid ometigi mõtlema panema, kui kaua me toidame teisi riike ning investeerime nende tulevikku.

Ja kui me arvame, et need olulised muutused peavad tulema samade inimestega ja samade võttetega, siis me eksime täielikult. Ebakompetentsus viib ainult mäest alla. Me ei ole nii rikkad, et hoida üleval sellises koguses oma ja võõrast, ahnust ja lollust. Muutused on hädavajalikud. Kas me tahame lähi tulevikus elada ilma metsata, nagu enamus euroopast? Siis see pole enam see eriline paik maamuna peal.

Meie energiaga varustajad manipuleerivad „Täna annan, homme ei anna“ ja Euroopa vastab: „Oleme ikka sõbrad – anna meile energiat!“. Euroopa on otseselt Venemaa lõa otsas, kuigi ei peaks seda olema, sest kohalikke, puhtaid energiaressursse on piisavalt, et toetada kohalikku majandust.

Muutused ei saa toimida päevapealt, kuid suhtumise muutumisega peab alustama juba täna! Kuidas?

1) Ühise sihi võtmine – kuhu me liigume?
Palju lihtsam on teha otsuseid paremate lahenduste nimel, kui me teame, kuhu me liigume. Kas me tahame olla sõltumatud, investeerida enda ja oma laste tulevikku? Kui me otsustame, et Eesti tahab olla sõltumatu,siis peame ennekõike panustama enda riiki, majandusse ja jätkusuutlikusse
Loe edasi: Taastuvenergia on kui pensionifond

Tasuta taastuvenegriateemalised ettekanded

Neljapäeval, 5. septembril toimub Ala-Rõuge külalistemajas kaks avalikku tasuta ettekannet:

11.00-11.30 Pavel Bogdanov “Pelletikütte kasutamine väikeasulate katlamajades”
11.30-12.00 Urmo Lehtveer “Päikeseenergia kasutamise praktilised kogemused”

Peale lõunat jalutuskäik alevikus ja Ööbikuorus: Rõuge taastuvenergia minevik, olevik ja tulevik.
Soovijatel võimalus tellida lõunasöök (ettetellimisel, 8 eurot).

Huvilistel paluvad korraldajad registreeruda hiljemalt kolmapäevaks, 4. septembriks telefonil 5811 6465 või energiapark@rauge.ee (Viivika Nagel).

Ettekanded on osa Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammi projekti “Päike ja tuul: kestva arengu allikad” avaseminarist.

Taustateadmisi lugejale seoses elektrituru avanemisega

Eesti Energia tutvustas täna elektrituru avanemiseks tehtavaid ettevalmistusi. Uued avatud turu elektripaketid toob Eesti Energia klientideni tänavu sügisel. Elektriklientidele on oluline teada ka seda, et avatud elektriturg puudutab üksnes elektrienergia osa ehk kolmandikku arvest.

Elektriturule läheb ainult elektrienergia osa ehk 1/3 elektriarvest. Võrguteenus ja maksud jäävad endiselt riigi kontrolli alla. „Keskmise majapidamise kuine elektriarve on täna 26 eurot, millest 8 eurot on riiklikud maksud, 7 eurot elektrienergia ning 11 eurot võrguteenused. Just selle 7-eurose elektrienergia osas suhtes saab elektriturul valikuid teha – kas eelistada peamiselt börsihinda või leppida elektrimüüjaga kokku ühes kindlas hinnas näiteks terveks aastaks,“ selgitas Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink 2013. aastast kliendi ees olevaid valikuid.

„Usume, et Eestis on elektrikliendid müüja valmimisel aktiivsemad, kui näiteks Põhjamaades, kus üle 2/3 elektritarbijatest ostavad elektrienergiat läbi üldteenuse,“ lootis Rink. Elektriturul ostab elektritarbija üldteenust automaatselt, kui ta ei sõlmi lepingut ühegi elektrimüüjaga. Üldteenuse põhimõtted töötab välja riik, seda müüvad võrguettevõtjad ning selle hind kujuneb praeguse info kohaselt möödunud kuu kaalutud keskmisel börsihinnal. Loe edasi: Taustateadmisi lugejale seoses elektrituru avanemisega

Tulemas taastuvenergeetika konverents

Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus ja SA Archimedes kutsuvad osalema konverentsil Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine XIII.
Konverents toimub 10. novembril 2011.a. algusega kell 10.00 Tartus Eesti Maaülikooli peahoone aulas Kreutzwaldi 1A.
Selleaastase konverentsi märksõnadeks on päikeseenergia, transport (elektri- ja gaasiautod ning bioetanool), tuuleenergeetika ning taastuvenergia toetused.
Lisainfot leiab aadressilt http://tek.emu.ee/uudised
Osalemissoovi kohal palun registreerida end (nimi, asutus, kontakt) aadressil elis.vollmer@emu.ee hiljemalt 4. novembriks 2011.a.

Otepääl algab homme
taastuvate energiaallikatealane seminar

15.-16. juunil toimub Otepääl Pühajärve puhkekeskuse konverentsisaalis Tartu Regiooni Energiaagentuuri poolt korraldatav taastuvenergiaalane seminar „Mets ja puitkütused“.

Seminar ja sellele järgnevad külastuskäigud puitkütuseid kasutavatesse ettevõtetesse annavad ülevaate puidu kui energiamajanduse olulise ressursi potentsiaalist ja edukatest kasutamisvõimalustest ning on suunatud teadlikkuse tõstmisele osalejate seas.

Seminar ja külastuskäigud toimuvad Euroopa Liidu INTERREG IVC programmi projekti „Bioenergia ja territoriaalse planeerimise piirkondlike strateegiate täiendamine (BIOENAREA)“ raames.

Seminaril, mis algab homme, 15. juunil kell 9 Pühajärvel, toimuvad ettekanded puidust energiatootmise tehnoloogiatest, energeetika juhtimise vajalikkusest kohalikul tasandil, Eesti riigimetsa majandamisest ja kasutamisest energia tootmisel ning puidutuha jõudmisest tagasi metsa.

Seminarile järgnevad õppevisiidid nii 15. kui ka 16. juunil, seal on võimalik tutvuda heade näidetega puidu kasutamise erinevatest tehnoloogiatest  ja otstarvetest. Loe edasi: Otepääl algab homme
taastuvate energiaallikatealane seminar

Raplamaale plaanitakse targa elektrivõrgu lahendust

Raplamaale Juurusse kavandatud uuslinnakusse Oxford Park plaanitakse Eesti esimest Smart Grid ehk targa elektrivõrgu lahendust, mis võimaldab säästa kuni 50% senistest elektrikuludest.

Smart Grid on intelligentne elektrivõrgustik, millel on põhjalikumad IT lahendused, mis lubavad erinevate energiaallikate ühenduste kombinatsioonidel olla erinevatel aegadel sisse või välja lülitatud. See parandab võrgu funktsionaalsust ja kahesuunalist elektrienergia voogu, mida mõõdab Smart Meter.

Smart Grid teeb võimalikuks paljude teiste tehnoloogiate kasutamise, näiteks tulu päikeseenergiast suunatakse tagasi majapidamise võrku. See tähendab energia ühtlasemat kasutamist, vähem katkestusi, suuremat varustuskindlust, rohkem potentsiaalset mahtu ning vähem toetumist kesksüsteemidele. Võrguvälistel lahendustel on täiendav varu ja koondamise võimalus. Elektri kasutamine võib olla odavam kui see tuleb enamatest konkureerivatest allikatest, kaasa arvatud majapidamise enda genereeritud energia, mille saab tasuta kätte. Loe edasi: Raplamaale plaanitakse targa elektrivõrgu lahendust

Noarootsi tuulikupark toetab ümbritsevaid külasid

Foto: laanlane.ee
Noarootsis asuv Baltimaade suurim tuulikupark toob edaspidi kasu ka pargi ümbruses elavatele inimestele – tänavu saavad külad umbes 20 000 eurot, kirjutab portaal www.laanlane.ee.

Eesti Energia Aulepa Tuuleelektrijaam OÜ, Vanaküla Tuulepark OÜ ning Noarootsi vallavalitsuse, Aulepa küla, Suur-Nõmmküla ja Vanaküla esindajad asutasid mittetulundusühingu Noarootsi Tuuleenergia. Loodud ühing hakkab tuulikuparkide toetusel edendama kolme küla majanduslikku ja kultuurilist arengut.

MTÜ Noarootsi Tuuleenergia hakkab toetama tuulikuparkide vahetus läheduses Aulepa külas, Suur-Nõmmkülas ja Vanakülas ellukutsutavaid kohalikku elu edendavaid projekte. Tuulikuparkide toetuse suurus hakkab sõltuma eelmise aasta tuuleenergia toodangust.

„Igasugune rahaline abi külade arenguks on tänases omavalitsuste majandusolukorras väga teretulnud ning külade esindajatega arutelus on esilekerkinud mitmeid huvitavaid ideid, mida realiseerima asudes panustame kohaliku elu arengusse,“ ütles Noarootsi vallavanem Aivar Kroon.

Loe pikemalt siit.

Allikas: www.laanlane.ee

Paide kogukonnakeskuses tuleb juttu päikeseküttest

Ise tehtud päikesepaneel. Foto: Tiit Kanne
12. novembril kell 18 teeb Tiit Kanne Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11, Paide) ettekande “Teeme ise päikeseküttesüsteemi”.

Tiidu sõnul on hilissügis või talve algus viimane aeg alustada päikeseküttesüsteemi kavandamist ja ehitamist, et olla valmis uueks hooajaks, mis algab juba veebruarikuus, kui päike hakkab käima kõrgemalt ja taevas muutub selgemaks.

Tiit näitab pilte ja räägib, miks ta otsustas katsetada päikesekütet, kuidas süsteemi ehitas, mis materjale ja seadmeid kasutas, mis maksma läks, kuidas õnnestus ja missugused olid möödunud hooaja tulemused. Üritus on tasuta.

Paide kogukonnakeskus koondab endasse mitmeid Paides Tallinna tn 9 ja 11 hoonekompleksis (kuulub Paide linnale) tegutsevaid ühendusi ja algatusi. Asja mõte on elustada Paides kodanikualgatusel toimiv linnakogukond. Selline, mis tõeliselt ise hakkama saaks. Ka siis, kui ajad raskemaks lähevad. Julgustada ja toetada kohalikku ettevõtlikkust, nii majanduslikku, kultuurilist kui sotsiaalset. Loe lähemalt siit.

Taastuvate energiaallikate uurimise konverents Tartus

Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus ja SA Archimedes korraldavad 11. novembril Tartus konverentsi “Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine XII (TEUK – XII)”.

Eesti Maaülikooli peahoone aulas (Kreutzwaldi 1A) peetavale konverentsile saab registreeruda 6. novembrini aadressil elis.vollmer@emu.ee.
Konverentsi programmi loe siit.

Allikas: EMÜ taastuvenergia keskus

Energeetikakonverentsil on kõneks taastuvenergia

Ülehomme, 21. oktoobril toimub Mooste mõisa folgikojas energeetikakonverents „Taastuvenergia arenguplaanid praktikasse!”.
 
Konverentsi kava on mahukas. Selle esimeses osas, mis kannab pealkirja „Visioon”, teeb Hardo Aasmäe ettekande „Energia ei ole ainult nafta“. 

Energiainvasiooni ja kohaliku energeetika võimalusi vaeb Marek Strandberg. Küsimusele „Eesti energeetika – kuhu minna?“ otsib vastuseid Einari Kisel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist. 



Konverentsi teises osas „Säästlik energiakasutus“ räägitakse Kliima- ja Energiaagentuuri (KENA) tööst ja tulevikuplaanidest, samuti madala energiatarbega hoonete ja passiivmajade arendamisest Eestis. 

Tutvustatakse ka bioenergiaküla põhimõtet. Räägitakse savi- ja kiudainete kasutusest ehituses ning looduslikest värvainetest. 



Pärastlõunal jätkub konverents pealkirja all „Koostöö“. Antakse ülevaade biogaasijaamade arendamisest Eestis ning soojuspumpade tulevikust.

Konverentsi neljandas osas keskendutakse praktilistele kogemustele taastuvenergeetika ja energiasäästu valdkonnas. Juttu tuleb Eesti esimesest passiivmajast tuulikute kasutuseni kodumajapidamises. 


Konverentsi korraldab Põlva maavalitsus koostöös SAga Archimedes. Ettevõtmist toetavad Kliima- ja Energiaagentuur ning Põlvamaa Europe Directi teabepunkt.



Lisainfo: 
Mikk Mehilane, tel 79 98916, 51 85377;
e-post: mikk@polvamaa.ee