Wasa Resort hotelliga tutvumine algas köögist

Neli nädalat ja mõned päevad rohkemgi külastajatele avatud olnud Wasa Resort uue spaahotelli peahoone esiuksest sisenedes väärib esimese asjana märkamist fuajee vastasseina kaunistav Islandi sammal, aga samavõrd kogu hoonestuse arhitektuurne lahendus ja muidugi inimesed, kes viimati valminud Pärnu majutusasutuses töötavad.

Mitmekülgselt uudsete arhitektuuriliste lahenduste ja uuendusliku teenindusega Wasa Resort spaahotell Pärnus. Foto Urmas Saard
Mitmekülgselt uudsete arhitektuuriliste lahenduste ja uuendusliku teenindusega Wasa Resort spaahotell Pärnus. Foto: Urmas Saard
Sten Märtin,  Wasa Resort Hotel, Apartments & SPA  peakokk. Foto Urmas Saard
Sten Märtin, Wasa Resort Hotel, Apartments & SPA peakokk. Foto Urmas Saard

[pullquote]toidulaual asuvad aukohal moodsate nüansidega ja puhtad põhjamaised maitsed[/pullquote]Uksele tuli vastu hotelli turundusjuht Kadi Elmeste, valmis järjekordsele uudistajale tutvumistuuri tegema. Tema ilmest võis lugeda teatavat üllatust, kui soovisin alustada peakokast. Vaatamata kiiretele toimingutele leidis Sten Märtin hetkeks aega pliidi äärest kõrvale astuda ja tugeva mehe käepigistusega tervitada. Heasüdamlik naeratus ei lubanud kahelda tema toitude headuses. Minu arvamist kinnitasid Elmeste sõnad: „Sten on noor ja tubli peakokk, kelle kutsusime välismaalt koju tagasi. Tema eelistuseks on kohalik tooraine. Näiteks on talle olulised Mätiku talu piimatooted.”

Sten alustas seitsmeteistkümneselt a’la carte kokana. Tänase Pärnu uusima restorani peakoka enda sõnul polnud talle küsimuseks tollel ajal igal nädalal bussiga Tartus koolis käies Haapsallu tööle sõita, sest hindas saadud kokkamise kogumusi sedavõrd kõrgeks.

Loe edasi: Wasa Resort hotelliga tutvumine algas köögist

Lummava puhkuse saab veeta ka kodumaalt lahkumata

Puhkuse sihtkohad Eestis on tihtipeale väärilise tähelepanuta jäänud. Et laadida oma akusid ei pea alati välismaale sõitma. Meie omad pärlid on oma lihtsuses hingematvalt elegantsed. Eestis on looduse poolt antud selliseid kohti tegelikult palju, üks neist asub Peipsi järve kaldal, Mustvee linnast natuke eemal, Vilusis, nimega Päevatalu, koos oma kämpingute ja muu heaga.

Vaade Peipsile. Foto: Natalja Ivanova
Vaade Peipsile. Foto: Natalja Ivanova

Hommik algab päikesetõusuga järve kaldal. Õhus lendleb värsket metsa aroomi. Loodus maalib pildi, mis on võrdväärne parimate kunstigaleriide teostega. Ideaalne aeg ja koht jooga või meditatsiooni pooltunniks lõõgastava linnulaulu ja lainete saatel. Pererahva sõbralik Landseeri tõugu kutsa ühineb hingeprotseduuridega ning kingib kõigile oma tingimusteta armastust. Suurepärane päeva algus!

Kes loodust eriti tähelepanelikult vaatleb näeb mitmeid linnuliike, kitsi, rebaseid ja palju teisi loomaliike toimetamas oma tavapärases keskkonnas. Koht kus loomingulisi inimesi vallutab inspiratsioon ja muidu toredaid inimesi tabab loomingulisus.

Päevatalu kämpingus on kõik eluks vajalik olemas ja muude soovidega on alati valmis aitama tore pererahvas. Peremees räägib, et koht sai alguses loodud iseendale ja perele puhkamiseks. Aga südamest tehtud asi kasvab hoogsalt suuremaks ettevõtmiseks. Nüüd võetakse suure külalislahkusega vastu puhkajaid ja loodusenautlejaid.

Loe edasi: Lummava puhkuse saab veeta ka kodumaalt lahkumata

Elu kahe maailma piiril

Osale Lõuna-Eesti avastamisväärt paikade leidmise ideevoorus. Ootame teie ettepanekuid kuni 10. jaanuarini 2013!

Projekt “Elu kahe maailma piiril” jutustab lugu ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm.

Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid (Tartumaa Arendusselts, Piiriveere LiiderPõlvamaa PartnerluskoguValgamaa Partnerluskogu ning Võrumaa Partnerluskogu) ja partnerina Tartu linn alustavad 2013. a suvel rahvusvahelise koostööprojektiga, mis viiakse läbi koos National Geographicu ja Lõuna-Eesti turismiarendajatega. Projekti raames kerkivad Lõuna-Eestis maastikule ligi 6m kõrgused National Geographicu aknakujulised raamid.

Projekti aeg: mai 2013 – detsember 2014.

Projekti eesmärgiks on:

  • tugevdada piirkonna identiteeti;
  • tuua piirkonnale tuntust ja külastajaid;
  • tutvustada Lõuna-Eestit nii sise- kui välisturistile.

Projekt on alguse saanud Hollandist Ida-Groningenist, kus maastikule paigaldatud akende eesmärgiks on juhtida külastajate tähelepanu paikadele , mis kõige paremini jutustavad piirkonna lugu ning selle kaudu suurendada siseturismi. Eesmärki on see projekt siiani väga hästi täitnud, sest turistide hulk on pooleteist aastaga kahekordistunud. Tuleval suvel lõppeb projekt Hollandis ning idee koos heade kogemustega rändab Lõuna-Eestisse.

Temaatilised valdkonnad, mida akende asukohaga Lõuna-Eestis rõhutada tahame, on:

  • loodus;
  • kultuur ja ajalugu;
  • tervis ja aktiivne puhkus;
  • innovatsioon väikeettevõtluses;
  • säästvad ja jätkusuutlikud lahendused.

Lisainfo: Triin Lääne projektijuht, triin@tas.ee, 53029203

Õpetaja suvi – sära ja värskuse kogumise aeg?!

„Küll sul ikka veab – kolm kuud puhkust,“ see on väide, mida õpetajana kuulen väga tihti, eriti suvel. Mis seal pattu salata, olen vastuseks kostnud, et eks juuni, juuli ja august ole kolm head põhjust, miks õpetajaks hakata. Tegelikkus aga nii roosiline (päikseline) pole.

Kõigepealt tuleb märkida, et õpetajate suvepuhkus ei kesta mitte kolm kuud, vaid täpselt 56 päeva. See tähendab, et kooliukse võib õpetaja enda järel sulgeda napilt enne jaanipäeva ja uks tuleb uuesti üles leida augusti keskel. Tõsi, pärast laste lahkumist koolist muutub õpetaja töö olemus – õpetamise asemel tuleb klassi ja sahtleid koristada, kasvatamise asemel tuleb täita eKooli, õpinguraamatut ja erinevaid aruandeid, lastevanematega suhtlemise asemel tuleb rohkem tähelepanu pöörata kolleegidele. Vanemate klasside õpetajad veedavad juunikuu ja mõnikord ka poole augustist täiendavat õppetööd tehes. Mis parata, on õpilasi, kellele jääb 135st koolipäevast väheseks, et klassi lõpetamiseks vajalikku materjali omandada. Seega võib õpetaja kooliõhu päriselt välja hingata alles jaanitule ääres, siis kui Jaan juba jaheda kivi vette viskab.

Juulikuu on tõesti juba õpetaja päralt, iseasi, kui palju seda puhkamiseks kasutada raatsitakse. Mul on kolleeg, kes käib juba aastaid kesksuvel Soomes maasikaid korjamas, pidavat hästi teenima ja on vahelduseks koolitööle. Teine kolleeg peab plaani teha suvel valmis matemaatika töölehtede komplekt, mis sobiks õpiabi vajavatele õpilastele (töö ajal seda teha ei jõua). Kolmas kolleeg läheb oma õpilastega Helsingisse Soome-Eesti tantsupeole, neljas tahab minna suvekoolitusele ja viies läheb lastelaagrisse kasvatajaks. Ise olen suvel tegelenud näiteks taimede korjamise ja herbaariumi valmistamisega, aga ka ajakirjandusliku suvepraktikaga, sugulaste ja tuttavate laste hoidmisega. Tundub tööna, aga on vahva.  Loe edasi: Õpetaja suvi – sära ja värskuse kogumise aeg?!

Matkahuvilised kohtuvad Leevakul

Foto: hilaro.ee

MTÜ Leevakk ja Põlva Matkaklubi kutsuvad laupäeval, 27. augustil kõiki huvilisi Võhandu jõe ääres Leevakul kell 14 algavale matka-alasele perepäevale.

Kell 14, 15 ja 16 toimub instruktorite juhendamisel kanuude ja süstade kasutamise tutvustamine, sellele järgneb sõitmine Võhandu jõel.

Päevaprogrammi kuuluvad veel liikumine matkarajal, telgi püstitamine lõkkeplatsil, jalgratastega liikumine vigursõidurajal (osalejatel tuleb oma rattad kaasa võtta), takistuste ületamine köiel ronides, sõlmede tutvustamine, võistlused ja mängud lastele ning orieneteerumismälumäng Leevaku moodi.
Alates kella 17.30 jätkub üritus Leevaku külaplatsil külaseltsingu kümnenda aastapäeva tähistamisega. Kontsertkava pakuvad nii kohalikud kui külalised, tantsuks mängib Leevaku bänd. Kell 21 läheb käima öökino ”Jõujaam”. Üritus on kõigile tasuta.
Lisainfo: ruusakultuur@rapina.ee

Lahe lodjaretk Emajõel, Peipsil ja Lämmijärvel

Hommik lodjal. Foto: Ulvi Mehiste
Rakke Kalaspordiklubi, South-Estonia DMC ja lodi “Jõmmu” meeskonnad seisid väsimatult kolm päeva ja kaks ööd head kalastushuviliste võrratu elamusretke sujuva kulgmise eest. Retke aeg langes kokku endisaegse kalurite päevaga.

Eelsoojenduseks tutvusime ERMis arhailiste, praeguseks keelatud kalapüügiriistadega. Lodjakoja sõbralik seltskond tutvustas Peipsi lotjade ainulaadsust võrreldes muude veesõidukitega ning oma põnevaid tegemisi. Seejärel seadis koosseisult kirju ja lõbusas tujus reisiseltskond end mõnusasti lodjalae lambanahkadel sisse. Algas ilusa ilma ja mööda libisevate maaliliste vaadete nautimine. Kõik Suure-Emajõe äärde sattunud ja teistel alustel seilavad inimesed lehvitasid meile nagu meie neilegi.

Emajõe Suursoo looduskeskuses saime põhjalikku teavet selle kandi looduse eripärast ning Emajõe ajaloolisest tähtsusest kaubateena. Allavoolu kulgemise käigus sai julgemaid reisijaid parema ülevaate võimaldamiseks masti tippu vintsitud. Peale õhtust supelungi ja kalastamist jäime Emajõele ööbima. Mõnus vesimündi lõhn täitis sõõrmeid ja tõi magusa une. Osavamatel öistel kalastajatel õnnestus hankida hauge. Nad ei varjanud oma saaki, vaid kõlistasid kõigi magajate rõõmuks valjult laevakella. Loe edasi: Lahe lodjaretk Emajõel, Peipsil ja Lämmijärvel

Kalanduslaager kutsub loodusehuvilisi lapsi

Võrtsjärve õppekeskus korraldab neljandat korda lastele kalanduslaagri.

Laager on mõeldud 11-16aastastele noortele. Laagris õpitakse tundma kalu ja kalastusreegleid. Tutvutakse ka vee kui elukeskkonnaga. Käiakse koos teadlastega Võrtsjärvel traalimas, sõidetakse ajaloolise kalapüügipurjeka kalega, valmistatakse kala toiduks ning loodetavasti pääseb ka kalakasvandusse uudistama.

Muidugi püütakse kalanduslaagris kala. Lisaks toimuvad matkad ümberkaudsetel matkaradadel. Muul ajal on tavaline laagrielu: lõkkeõhtu, mängud, ujumine, paadivõistlus, filmivaatamine jms.

Vahetus kestab viis päeva, pühapäevast neljapäevani, ja vahetuses on korraga 20 õpilast. Nooremate (11-13 aastat) vahetused on 31. juulist 4. augustini ning 7. – 11. augustini, vanematel (14-16 aastat) 14.-18. ja 21.-25. augustini.

Laagrisse saab registreeruda, kirjutades e-posti aadressil anu.metsar@emu.ee. Lisainfo:  tel 522 9570 (Anu Metsar).

Metsas tohib lõket teha vaid selleks ettevalmistatud platsil

Kuna puhkuste periood on hoogu võtmas, siis tuletab Erametsakeskus kõigile loodusesõpradele meelde, et telkida ja lõket tohib teha kohtades, mille metsaomanik on selleks ette valmistanud ja tähistanud, või tema loal.

Tule leviku takistamiseks puhastatakse lõkkekoha ja grillimise koha vahetu ümbrus vähemalt 0,5 meetri ulatuses kuivanud taimestikust, okstest ning muust põlevmaterjalist vältimaks selle süttimist lahtisest leegist, kõrgest temperatuurist ja sädemetest.

Parim paik metsas puhkamiseks ja vajadusel lõkke tegemiseks ning grillimiseks on selleks ettevalmistatud laagri- ja lõkkeplatsidel.

Erametsakeskus korraldab koostöös Päästeametiga Euroopa Liidu poolt rahastatava Life programmi raames sel aastal mitmeid koolitusi metsatulekahjude ärahoidmiseks.

Täpsem info: www.eramets.ee/life

Bon voyage! Bon voyage?

Kadri Koreinik,
külaelanik

Ütlen kohe alguses, ma ei reisi palju: tööasjus kolm-neli korda aastas. Puhkusereise ma ei armasta. Tarbiv puhkus nõuab pingutust ja muutub kohe tööks kätte. Mulle sellest piisab.

Tänapäeva maailma mõõdupuu järgi, kus edukad on vaid igas mõttes mobiilsed indiviidid, on seda selgelt vähe. Reisimise pakkumise poole pealt on mitmeid takistusi, miks ma mobiilsuses edukas olla ei taha. Üks nendest on – ma ei soovi ennast pidevalt nö välja lülitada. Teine, paraku pole mul võimalik lubada endale Titanicu ülemiste tekkide kajutit. Loe edasi: Bon voyage! Bon voyage?

Valgehobusemäe suusakeskus kutsub talverõõme nautima

Möödunud nädalavahetusel avati Albu vallas asuvas Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses lumelauanõlv ja suusarajad, annab teada Järvamaa infoportaal.

Rajatraktoriga on sisse sõidetud 3 ja 5 km rada, kus saab sõita nii klassikalises kui ka uisustiilis. Valgustatud suusarada on avatud iga päev kuni kella 21ni. Laskumisnõlv on valgustatud reedel, laupäeval ja pühapäeval kuni kella 21ni. Lumelauakool alustab tööd detsembri alguses.

Avatud on ka laste kelgumägi. Lumerõngarada avatakse hiljem, kui rada on jõutud katta kunstlumega.

Külastuskeskus on avatud iga päev kella 10-20. Keskusehoones on avatud suusavarustuse laenutus, kohvik, saunad ja pesuruumid. Detsembris avatakse nädalavahetustel ka väikelaste hoiutuba.