noored

Riik toetab enam kui 28 000 noore osalemist suvelaagrites

Kaidi Kask ja Leegi Põder ehitamas putukahotelli. Foto: SA Innove

Haridus- ja Teadusministeerium eraldab igal aastal Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel rahalisi vahendeid laste ning noorte arendava puhkuse toetamiseks projekt- ja noortelaagrites üle kogu Eesti. Sel aastal toetatakse laagrite tegevust ning laagrijuhtide ja –kasvatajate pädevuste suurendamist 912 650 euroga, et kaasata laagritegevustesse võimalikult palju noori, sealhulgas vähemate võimalustega noori lasterikastest või toimetulekuraskustega peredest, asenduskodudest või kel on erivajadus.

2015. aastal saavad riikliku toetuse 84 laagrikorraldajat. Riikliku toetuse eesmärgiks on tagada laagrite kvaliteet ning toetada nende kättesaadavust. Ühtlasi pakutakse soodustuusikuid vähemate võimalustega noortele, kelle puhul moodustab riiklik laagritoetus kuni 60% kogumaksumusest. ,Ü ülejäänu kompenseerib enamasti kohalik omavalitsus või asenduskodu.

„Noored on väga heterogeenne sihtrühm, mistõttu on ka laagrid erineva suunitlusega – see tagab võimaluse valida kõige enam huvi pakkuv laagriteema ning –programm,“ selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse asedirektor Kaur Kötsi. „Valida on näiteks spordi, tantsu, muusika, seikluskasvatuse, teatri, keskkonnahariduse, keeleõppe jptm teemaliste laagrite vahel. Soovitame lastevanematel end juba praegu erinevate laagrite vahetuste ja sisuga kurssi viia,“ lisas ta.

Laagrid tagavad noortele võimaluse veeta oma suvine koolivaheaeg koos sõpradega turvalises ümbruskonnas ning pideva järelevalve all. Reeglina toimuvad laagrid looduskaunites kohtades üle Eesti. Noored õpivad laagris viibides palju mitteformaalse õppimise teel, mis arendab nende sotsiaalseid oskusi, iseseisvust, algatusvõimet ja loovust ning toetavad toetab „Noortevaldkonna arengukava 2014-2020“ eesmärkide täitmist.

Koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2015“ koordineerib Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiastutus Eesti Noorsootöö Keskus, mille põhieesmärgiks on noorsootöö suunamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Lisainfo laagrite kohta üldisemalt: http://www.entk.ee/laagrid
Noortelaagrite nimekirjad: http://www.entk.ee/noortelaagrideestis

Allikas: eesti Noorsootöö Keskus

Luua Metsanduskooli õpilased tuleproovides

Eelolev nädal on Luua Metsanduskooli õpilastele pingutav. Läbi kogu nädala osaletakse erinevates jõukatsumistes, kus tuleb näidata oma parimaid kutseoskusi.

Avalöögi pingelisele nädalale annavad teisipäeval-kolmapäeval (14.-15. aprill) toimuvad kooli kutsealavõistlused. Teisipäeval on võistlustules tulevased metsamehed ja metsamasinate juhid. Juba hommikul kell kümme alustavad metsas raielangil langetamisega noored metsamehed. Kell 13 jätkatakse kooli töökoja platsil traditsiooniliste raievõistluste
aladega (saeketi montaaž, kombineeritud järkamine, laasimine ja täpsussaagimine). Kõik need alad nõuavad väga häid oskusi, mida edaspidi läheb metsameestel vaja nende igapäevatöös.
Samal ajal (kell 13) hakkavad oma meisterlikkust näitama ka metsamasinate operaatorid. Võisteldakse nii imitaatoril kui päris masinatel.
Neil õpilastel, kes teisipäeval ei võistle, on kell 14 võimalus Luua klubis saada osa tuntud loodusemehe Hendrik Relve loengust. Loodusehõngulisest pärastlõunast saavad osa võtta ka kõik teised soovijad.
Kolmapäeval (15. aprill) tuleb oma metsanduslikke ja aianduslikke teadmisi õpilastel näidata metsarajal. Minutiliste intervallidega startivad õpilased peavad raja läbimisel mängu panema kõik oma teadmised. Nii näiteks peavad metsandusliku raja läbijad hindama muu hulgas puude kõrgust, vanust, diameetrit, tundma loomi ja linde, puid ja põõsaid ning neil esinevaid haigusi. Aiandusliku raja läbijatel on samuti vajalik tunda puid ja põõsaid, aga ka teeehitust, osata koostada kastmissüsteemi, kasutada kahveltõstukit ja veel palju muud. Parimad
selguvad kolmapäeva õhtuks.
Kooli kutsealavõistlused on Luua Metsanduskooli pikaajaline traditsioon, millest peavad osa võtma kõik õpilased.
Nädala teisel poolel astuvad võistlustesse parimatest parimad. Neljapäeval, 16. aprillil toimub Tartus algaval Maamessil kutsemeisterlikkuse võistlus Noor Aednik 2015. Luua Metsanduskooli esindab seal kaks võistkonda – Merge Paju/Andres Laanemaa ja Mari Liis
Ojala/Riho Kööp (kõik maastikuehituse eriala esimese kursuse õpilased). Nende treeningud on kestnud juba nädalaid. Juhendajad – Luua Metsanduskooli maastikuehituse-aianduse kutseõpetajad Kati Bachman ja Maria Jürisson iseloomustasid võistlejaid kui tõeliselt aiandushuvilisi noori. Ja seda need noored ka on, sest tegelikult õpitakse Luua Metsanduskoolis maastikuehitust, puhas aiandus on neile kõrvalerialaks. Noored ise hindasid võistlusülesandeid „tehtavateks“. Raskeks ülesandeks peeti seemnete määramist ja eriti vastavate taimede ladinakeelsete nimede teadmist. Teised ülesanded (pookimine, istutuskasti ehitamine, ruumala ja massi arvutused, istutamine, kastmissüsteemi ehitamine ja tehnika tundmine) on nende hinnangul kergemad. Oma eelisteks peetigi just häid praktilisi oskusi, eriti vähe hirmutab noori istutuskasti ehitamine.
Reedel ja laupäeval (17.-18. aprill) näitavad Maamessil oma oskusi aga Luua Metsanduskooli raiesportlased. Traditsioonilisest võistlusest Kevadkarikas võtavad osa nii õpetajad kui õpilased. Võistlus tõotab tulla pinev, sest kooli esindavad mitmed meie raiespordi tipud –
proffide klassis võistlevad (siiani Eesti parim juunior olnud) Jarro Mihkelson (kes nüüd on vahetanud võistlusklassi), Sulev Tooming (viimastel raiespordi maailmameistrivõistlusel Eesti meeskonna liige) ning Einar Must ja Tõnu Reinsalu (mehed, kes on „süüdi“ rahvusvahelistele standarditele vastava raiespordi tekkes Eestis ning kes on treeninud Luua Metsanduskooli edukaid juuniore). Juunioride klassis võistleb Luua Metsanduskooli nimel kaheksa noormeest, nende hulgas on ka poisid, kes maikuus esindavad Eestit XIV Euroopa
Noorte Meistrivõistlustel metsanduses.
Toomas Kelt

Sajad Eesti õpilased osalesid metsandusviktoriinis

Teisipäeval toimus rahvusvahelise võistluse Noored Euroopa Metsades Eesti eelvoor. Säästvat metsade majandamist, elurikkust, metsade kaitset, metsapoliitikat ja teisi teemasid käsitlevatele küsimustele vastasid sajad õpilased üle Eesti. Kokku osales võistluse Eesti eelvoorus 36 kooli 111-ne võistkonnaga.

Võistluste peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi haridusprojektide koordinaator Kristi Parro selgitas, et eelvooru said end registreerida kõik võistkonnad kõigist koolidest. Ainsateks piiranguteks olid osalejate vanus (13-19 aastased õpilased) ja võistkondade suurused (3 õpilast). Tänases eelvoorus tuli neil interneti vahendusel vastata 50-le viktoriiniküsimusele.

Eelvoorust pääseb 15 parimate tulemustega võistkonda edasi Eesti finaali, mis toimub 28. – 29. mail Luua Metsanduskoolis. Eesti finaalis tuleb võistkondadel vastata viktoriiniküsimustele, lahendada metsas praktilisi ülesandeid ja teha posterettekanne. Nii eelvooru kui Eesti finaal toimuvad eesti keeles. Eesti finaali pääsevad võistkonnad selguvad lähiajal.

Euroopa finaal toimub 21.-24. septembril Rumeenias. Kokku võtab rahvusvahelisest võistlusest igal aastal osa üle 10 000 noore vähemalt 12 riigist.

Võistluste peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi haridusprojektide koordinaator Kristi Parro lisas, et sel aastal on võistluse läbiviimisel mõningaid muudatusi. „Võistluste eelvooru viktoriin on sel aastal eestikeelne, kuid kõik võistlejad peavad arvestama sellega, et rahvusvahelise finaali töökeel on inglise keel. Nii et võistlejate hea keeleoskus on vajalik. Eesti finaali viime taas läbi kahepäevasena. Kuna praktiliste ülesannete osa on suur, jääb võistkondadel rohkem aega ja võimalusi lahendusi ette valmistada ning ühtlasi järgib selline võistluskorraldus ka rahvusvahelise finaali formaati. Võitjavõistkonnal on sel juhul parem ettevalmistus ka rahvusvaheliseks finaaliks,“ rääkis Parro. Loe edasi: Sajad Eesti õpilased osalesid metsandusviktoriinis

Algavad maakondlikud noorsootöö laborid

Täna, 31. märtsil Rakveres toimuv Lääne-Virumaa noorsootöö labor juhatab sisse sügiseni vältava projekti, mille eesmärgiks on teadvustada
noortekeskustes avatud noorsootöö meetodi võimalusi.

Rakvere Avatud Noortekeskuses toimuvas noorsootöö laboris osaleb 18 inimest. Järgmised laborid toimuvad 2. aprillil Ida-Virumaal Alutagusel ja 6. aprillil Harjumaal Sauel. Projekti lõpetavad kogunemised Viljandi- ja Tartumaal.

Noorsootöö laborites analüüsitakse noorsootöös ilmnenud kriitilisi olukordi ja otsitakse neile parimaid lahedusi. Olulisel kohal on ka noorte
motiveerimine ja kaasamine, samuti noorsootöötajate enesekehtestamine. Noorsootöö laboreid viib läbi koolitaja Kristi Jüristo.

Laborite eestvedajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus ja need toimuvad Hasartmängumaksu Nõukogu projekti “Avatud noorsootöö arendamine noortekeskustes” raames.

MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus on üleriigiline eestkosteorganisatsioon, mis ühendab enam kui 130 Eestis tegutsevat noortekeskust. Loe edasi: Algavad maakondlikud noorsootöö laborid

Läheneb noorte konkursi “Arukas arvustaja” tähtaeg

Vanemuise teater ootab huviga vanema astme kooliõpilaste arutlusi teatris nähtu teemadel. Tööde pikkus, vorm või valitud lavastus ei ole määratud, oluline on analüüs. Kirjatööde autorid kutsume tänutäheks teatrisse ning parimad tööd avaldame uue hooaja Rambis.

Tööde esitamise tähtaeg on 1. aprill 2015, saatke need palun aadressil Vanemuise 6, Tartu, 51003 või teatritund@vanemuine.ee. Lisage tööle autori nimi, kool, kontakttelefon ja meiliaadress. Kui tööl on juhendaja, siis ka tema nimi ja kontaktid.
Teie mõtted lähevad meile korda!

Allikas: Vanemuine

Pikakannul toimub kitarri meistriklass

Laupäeval, 28.märtsil toimub Pikakannul kitarri meistriklass. Meistriklassi viib läbi Aldo Järve. Ole algaja või virtuoos, tule õpi meistri käe all!

Algus kell 11 ja oletatav lõpp kell 16.
Osavõtutasu 7 € sisaldab kosutavat jooki ja suupistet.
Registreeru telefonil 502 8783.
Meistriklassi rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Ave Tamra

Keskkonnaamet pakub rahvusvahelise veepäeva tähistamiseks veeteemalisi õppematerjale ja -programme

Vee teemaline installatsioon Pärnus 2012 a suvel Foto Urmas Saard — Vee teemaline installatsioon Pärnus 2012. a suvel. Foto: Urmas Saard

Üleilmset veepäeva tähistatakse ÜRO eestvedamisel juba 22. korda. Varasematel aastatel on veepäeva teemad keskendunud näiteks põhjaveele kui nähtamatule ressursile, veele ja loodusõnnetustele, vee ja toidu seostele, veekvaliteedile ja linnade arengule ning veekasutuse tihedale seosele energiatootmisega. Tänavu on veepäeva teemaks „Vesi ja säästev areng”. Rahvusvahelist veepäeva tähistatakse igal aastal 22. märtsil.

Keskkonnaamet kutsub rahvusvahelise veepäeva puhul koole ja lasteaedu kasutama õppetöös atraktiivseid veeteemalisi õppematerjale ning osalema õppeprogrammides.

Keskkonnaameti tellimusel on valmis saanud täiendav interaktiivne lahendus möödunud aastal valminud veeteemalisele õpimapile. Õpimapi peatükid sisaldavad terviklikku infot Eesti põhja- ja pinnaveest, samuti vee kasutuse, reostusallikate ning reovee puhastamise kohta. Mapi lisana koostatud töölehed on mõeldud kolmele vanuseastmele: II, III kooliaste ja gümnaasium. Interaktiivne veebilahendus võimaldab õpimappi lehitseda peatükkide kaupa. Näiteks saab kaardilt uurida, millises piirkonnas on üleujutusohuga alad või kus asuvad reoveepuhastusjaamad. Mapi üks osa on viktoriin, kus valikvastustega 15 küsimuse abil saab oma veealased teadmised proovile panna.

Üldhariduskoolidele mõeldud õppeprogramm „Puhta vee ABC“ ärgitab õpilasi arutlema selle üle, kuidas vett säästa ning kust tuleb joogivesi ning kuhu jõuab tarbitud vesi. Õppeprogrammi toetab töölehtede mapp ja saadud teadmisi aitab kinnistada lauamäng, mis on kättesaadav nii eesti- kui venekeelsena Keskkonnaameti koduleheküljel.

Annika Remmel

Algas kandidaatide esitamine konkursile Keskkonnakäpp 2015

Kuni 12. aprilli südaööni saab esitada kandidaate Keskkonnaameti poolt läbiviidavale keskkonnasõbraliku haridustegevuse konkursile Keskkonnakäpp 2015.

Keskkonnasõbraliku haridustegevuse konkurss Keskkonnakäpp toimub tänavu teist aastat ning selle eesmärgiks on esile tõsta kõiki neid, kes on panustanud mõne keskkonnateadliku tegevusega keskkonnasõbraliku haridustegevuse edendamisse.

„Eelmisel aastal esitati üle ootuste palju kandidaate üle Eesti nii suurte kui ka päris väikeste keskkonnasõbralike ettevõtmistega. Üheks eredamaks näiteks oli Räpina Aianduskool, kus viidi läbi suurejooneline tomatiprojekt, mis on tänavu saanud juba samaväärse jätku melissi ja suhkrulehe kasvatamisega. Julgustame esitama ja väärtustama tegevusi, milles on võetud suund säästvatele tarbimisharjumustele. Näiteks riisuvad lapsed kooliõues lehti, teevad sellest komposti ning kasvatavad selles taimi. Võimalusi keskkonnasäästlikult tegutseda on väga palju, tuleb vaid olla loov ja oma väärt tegudest meile teada anda,“ ütles Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna projektijuht Kristi Palm.

Kokku on konkursil viis kandideerimise rühma: kool, lasteaed, õpilasrühm/klass, õpetaja ja keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon.

Kandideerida saab kategooriates Tubli tegutseja, Tark tarbija, Õnnelik õpe, Kogukonna kaasamine ja Innukas innovaator.

Konkursi žüriisse kuuluvad Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja vabaühenduste esindajad ning eelmise aasta konkursi üks võitjatest.

Võitjad selguvad Keskkonnakäpa galal, mis toimub 3. juunil.

Annika Remmel

Info virrvarris ja muudatustes on noorte turvalisus löögi all

Psühholoog ja koolitaja Terje Paes rääkis kodu ning pere olulisusest turvatunde tagamisel. Foto: Põlva Maavalitsus

Tänapäeva kiires ja tihti ka agressiivses info tulvas ning pidevates muudatustes on kõige haavatavam just laste ja noorte turvatunne. Sellest, missugustele turvalisuse probleemidele ja ohtudele tuleks tähelepanu pöörata kodus, koolis ja internetis, räägiti toimunud Põlva maavalitsuse ja Europe Directi teabekeskuse eestvedamisel toimunud seminaril.

Viiekümne lastega tegeleva spetsialisti, pedagoogi ja lapsevanema osalusel arutleti turvalise elukeskkonna olulisuse, ohtude märkamise ja võimalike lahenduste üle.

Veebipolitseinik Maarja Punak rõhutas, et noorte veebivahendite kasutamisele on väga keeruline piire panna ning keelamine ei olegi ohtude vältimiseks parim lahendus. Kuid kindlasti aitab lapse ja vanema omavaheline usaldusväärne suhtlus ja neist teemadest rääkimine. Lapsevanem peaks noore interneti kasutusest huvi tundma ja seda välja näitama.

Internetis toimub igapäevaselt tuhandeid petuskeeme ja süütegusid ning politseil on võimatu kogu sisu jälgida. Seetõttu on oluline, et inimesed märkaks ja ohtudest ka politseile teada annaks. Loe edasi: Info virrvarris ja muudatustes on noorte turvalisus löögi all

Prima Vista filmikonkurss otsib koolinoorte abiga Eesti looduse metsikust

Kirjandusfestival Prima Vista kuulutas välja 8.–12. klassi õpilastele suunatud lühifilmikonkursi „Metsik Eesti loodus“, mille abil uuritakse, kas Eesti loodus peidab endas metsikumat poolt või mitte.
Sõnu „Eesti loodus“ ja „metsik“ ei kasutata üheskoos tihti – seega antakse koolinoortele ülesanne märgata ja vaadelda end ümbritsevat keskkonda ning otsida sealt midagi erilist ja tavapäratut.
Konkursi projektijuht Annika Markson ootab noortelt loomingulist lähenemist. „Võistlustöö ei pea olema tingimata reaalse looduse kajastus. Kui otseselt loodusest midagi metsikut ei leia, siis võib pilgud pöörata ka näiteks ilukirjandusse ning visualiseerida mõne eesti autori looduskirjeldust; samuti võib näidata oma kujutust tuleviku Eesti keskkonnast. Konkursi teemat annab tõlgendada väga erinevalt ning ma julgustan osavõtjaid kasutama oma loovust,“ kommenteeris Markson.
Konkursile oodatakse kuni 10-minutilisi filme vabalt valitud žanris, video suurus peab olema vähemalt 720p. Osaleda saab nii üksi, paaris kui ka kolmeliikmelise võistkonnana. Osalemiseks tuleb registreeruda hiljemalt 6. aprillil aadressil http://goo.gl/forms/iBQRMfAOcS. Videote esitamise viimane kuupäev on 13. aprill 2015.

Võitjad kuulutatakse välja 5. mail Tartu Elektriteatris, auhinnad on välja pannud ajakirjad Eesti Loodus ja Loodusesõber, Tartu Elektriteater ning Prima Vista.
Parimaid filme näidatakse ka selleaastasel roheliste rattaretkel „Kuidas elad, Haanjamaa?“, mis toimub 15.–17. mail.
Henri Kõiv

Eesti noor sõidab esseekonkursi võidureisile Keeniasse

Täna, ülemaailmse sotsiaalse õigluse päeval, kuulutati välja arengukoostööteemalise esseekonkursi võitja, kelle preemiaks on reis Keeniasse. Teist korda toimunud konkursi võitjaks nimetati Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilane Kirsti Viljamaa, kelle töö lahkab üksikisiku võimalusi maailma mõjutamiseks. Kirsti sõidab Keeniasse juba mõne nädala pärast, kevadisel koolivaheajal.

Esseekonkursist võttis osa 21 õpilast üle Eesti, kes kirjutasid teemadel “Elu maakeral aastal 2050 – pärast saavutatud (või saavutamata) kestliku arengu eesmärke“ ja “Mida mina saan teha, et maailm oleks jätkusuutlikum ja õiglasem?”. Žürii liikmete sõnul olid tööd läbivalt kõrge tasemega, kuid Kirsti Viljamaa võidutöö tõusis esile tänu oma heale aruteluoskusele ning väga laiadele teadmistele maailmast toimuvast. Parima essee kirjutajana on Kirstil võimalus märtsis sõita Keeniasse tutvuma MTÜ Mondo projektidega Nairobis Kibera slummis ning Lääne-Keenias Shianda külas.

“Kõige tähtsam on suhtumine. Kui keegi küsib, kuidas oleks võimalik maailma muuta, vastaksin talle, et kõigepealt on vaja uskuda sellesse, et maailma on võimalik muuta. Ümbritseva suhtes tuleb olla uudishimulik ja avatud. Probleemidesse ei tohi suhtuda ükskõikselt ning aitama peab sisemisest vajadusest,” kirjutab Kirsti oma võiduessees, “kui eksisteerib tõeline tahe aidata, siis on alati olemas võimalusi aitamiseks.” Loe edasi: Eesti noor sõidab esseekonkursi võidureisile Keeniasse

EMSL: kas 16-aastane noor on valimiseks küps?

EMSL kutsub arutlema selle üle, kas 16-aastased on valimisteks küpsed või mitte, 26. veebruaril kell 16-18 Kamahouse’is.

Valimisea langetamine on vaid uue Riigikogu koosseisu heakskiidu kaugusel. Noorte sotsiaalne ja poliitiline osalus vajab kaasamõtlejaid, kuna õhus püsib endiselt võtmeküsimus: kas 16-aastane noor on piisavalt küps, et valida? Mida saame teha ning mida juba teeme selleks, et tõsta noorte sotsiaalset ja poliitilist pädevust?

Esmalt tutvustavad oma argumente ja seisukohti noorpoliitikud Anti Haugas Reformierakonnast ja Linda Eichler IRList, Heiki Haljasorg Eesti Ühiskonnaõpetajate Seltsist, Triin Bõstrov Eesti Noorteühenduste Liidust ning Maris Jõgeva Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidust. Seejärel saab ühiselt jagada oma edukaid projektikogemusi noorte harimise vallas, mõtiskleda vabakonna projektide kitsaskohtade üle ning teha ettepanekuid kodanikuhariduse parendamiseks. Kuulatakse ära ka noorpoliitikute mõtted vabakonna tegevuse toetamisest tulevikus.

Üritus on tasuta.
Oma tulekust anna teada Kristiina-Mariale kristiinamaria@ngo.ee hiljemalt homme, 20. veebruari südapäevaks!

Saada sõbrapäevasoov ESTCube-1 abil kosmosesse!

Kallid romantikud, peale pikka ja edukat teadustööd võtab tudengisatelliit ESTCube-1 oma viimase missioonina pardale sõnumid kõigilt sõpradelt. Üllata oma armsamat või sõpra ainulaadsel moel saates oma selle aasta sõbrapäevasoov kosmosesse! Tudengisatelliidi meeskond salvestab Sinu sõnumi ESTCube-1 pardale kiirguskindlasse mällu – nii jääb see Maa ümber tiirutama paarikümneks aastaks. 14. veebruaril edastatakse adressaadile Sinu soov koos teatega selle satelliidile saatmise kohta. Kui ESTCube’i aeg kosmoses otsa saab ning ta kauni langeva tähena Maa atmosfääri siseneb, lendavad teie sõnumid tähetolmuna laiali üle kogu Maa. Sõnumeid võetakse vastu 13. veebruari keskööni. Saada sõbrapäevasoov kosmosesse siin: http://www.estcube.eu/en/space-valentine.

Lisainfo: Mart Noorma, Eesti tudengisatelliidi programmi algataja ja juhendaja, Tartu ülikooli optilise metroloogia dotsent, tel: 523 9159, e-post: mart.noorma@ut.ee.

Virge Tamme

Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses algavad saja päeva pärast

Saja päeva pärast ehk 20. mail algavad Eestis neljateistkümnendad Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses. Neli päeva kestvaid võistlusi korraldab Luua Metsanduskool. Neljateistkümnedat korda toimuvad meistrivõistlused on Euroopa metsanduskoolide jaoks suursündmus. Esiteks võib võitja pidada end Euroopa parimaks metsandusõpet andvaks kooliks, teiseks on aga just need võistlused üks väheseid kohti, kus metsandusõppe noored saavad omavahel mõõtu võtta. „Teised rahvusvahelised kutsevõistlused noortele metsameestele suunatud alasid ei sisalda,“ selgitas Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Võistluste peakorraldaja Marko Vinni lisas, et võistluste korraldamine on luua Metsanduskoolile suur au ja vastutus. Võistlustest võtavad osa 24 Euroopa riigi võistkonnad, kes esindavad oma riigi parimat metsanduskooli.

Võistlusalad on rahvusvaheliselt ette antud, kuid sel aastal toob Luua Metsanduskool sisse ka ühe üllatuse. „Kui tavapäraselt võisteldakse Euroopas puude langetuses platsidel, kus on püsti langetatavad postid, siis meil on plaanis viia võistlejad metsa, langetama päris kasvavaid puid. Tulevastele elukutselistele metsameestele ei ole see üle jõu käiv ülesanne, kuid mõnede maade õpilastele ilmselt midagi uut ja põnevat,“ rääkis peakorraldaja Marko Vinni. Võistlustest võtavad osa paarikümne Euroopa riigi parimad metsandust õppivad õpilased vanuses 16-25, parim riik selgitatakse välja metsarajal ja raievõistlustel. Rahvusvahelise formaadi järgi läbiviidavad raievõistlused koosnevad viiest alast – langetamine, saeketi vahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja laasimine. Neljal viimasel, n-ö „platsialadel“ võisteldakse 23. mail Tartu kesklinnas. Sada päeva enne võistlusi on avalik ka meistrivõistluste ametlik kodulehekülg, mis on leitav aadressilt http://forestryskills.eu/ Eesti ja inglisekeelne kodulehekülg täieneb aja jooksul, hetkel on võimalik seal tutvuda võistlusalade ja üldise infoga.

Toomas Kelt

Uudne MoNo buss sõidutab kolme valla noortevolikogu noored Luunjasse koostööseminarile

6. ja 7. veebruaril kohtuvad Luunja noortekeskuse ruumides Luunja, Puhja ja Rannu valla noored, et üheskoos jagada kogemusi ning arutleda noortevolikogude teemal. Tegemist on Luunja noorte poolt kokku kutsutud koostööseminar-talvelaagriga, mille tulemusena soovivad noored olla pädevamad valla noorte esindajad.

MTÜ Noored Toredate Mõtetega projekti “Tartumaa elanike elukestev mobiilsus – Tartumaa VEEMO” raames alustasid Luunja noored möödunud aasta novembrist oma vallas noortevolikogu taasloomisega. Noorsootöötaja toel on iganädalastest kohtumistest välja arenenud aktiivgrupp, keda peagi võib ametlikult Luunja noortevolikoguks nimetada.

Koostööseminari idee tekkis noortel soovist laiendada oma teadmisi ning kogemusi just õppides teistelt Tartumaa valdade noortevolikogudelt. Kahe päeva jooksul koolitatakse end avaliku esinemise teemal, arutatakse ja arutletakse noortevolikogude tegemiste ja tulevikuplaanide üle. Kohtumisele oodatakse Rannu valla noortevolikogu ning Puhja noortekeskuse aktiivgrupi noori.

Koostööseminar saab teoks tänu Luunja kultuuri- ja vabaajakeskusele ja MTÜ-le Noored Toredate Mõtetega, kes sõidutab noored kohale oma uuendusliku Mobiilse Noorsootöö bussiga. MoNo buss ja Luunja noortevolikogu taasloomise toetamine on osa projektist “Tartumaa VEEMO”, mida rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Mariliis Maremäe

Koreograafide debüütsari PREMIERE`15 tutvustab tantsumaastiku tulevikulootusi

Uute koreograafide sarja PREMIERE seitsmes aastakäik toob 18.veebruaril Sõltumatu Tantsu Laval publikuni Maarja Tõnissoni ja Arolin Raudva loomingu. PREMIERE on Sõltumatu Tantsu Ühenduse sari koreograafidebüüdiks, kuhu igal aastal valitakse laekunud taotluste põhjal välja kaks koreograafi, kes saavad toetuse oma esimese tantsulavastuse väljatoomiseks Sõltumatu Tantsu Laval. 2015. aastal etenduvad PREMIERE raames Maarja Tõnissoni lavastus “Body Shift Body” ja Arolin Raudva lavastus “Dying to Become”.

Arolin Raudva on tantsukunstnik, kes ütleb ise end armastavat pompöössust ja skulpturaalsust. “Viskun ühest äärmusest teise, tegelen vahutava enese petmise ja lihasse lõikava aususega. Kaunistuste alt loodan leida üles tõelisi essentse.” Arolin on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala ning täiendanud end Islandi Kunstide Akadeemias kaasaegse tantsu erialal. Osaleb aktiivselt tantsijana erinevate koreograafide lavastustes.

Maarja Tõnisson on vabakutseline tantsukunstnik. Lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala ning täiendanud end Berliini Kunstide Ülikoolis (HZT). Viimasel ajal on ta süvitsi tegelenud somaatiliste treeningute ning improvisatsiooniga. Teda huvitavad keha süsteemid, anatoomiline poeesia ja keha loomulik intelligentsus. Tants ja etenduskunstid on Maarja jaoks vahendiks meelte ja emotsioonide vabastamisel.

Varasemalt on PREMIERE püünele toonud tänaseks tunnustatud tantsukunstnikud Karl Saksa, Svetlana Grigorjeva, Üüve-Lydia Toompere ja Jaan Ulsti. PREMIERE koreograafid ja lavastused on kaasa rääkinud ka auhindande jagamisel. Karl Saksa PREMIERE-sarjas etendunud “Tšuud” nimetati 2010. aastal Eesti teatri aastaauhindade parimaks tantsulavastuseks. Svetlana Grigorjeva märgiti Eesti Sõltumatu Tantsu auhinna aasta tulijaks 2011. aastal PREMIERE raames etendunud “sõp rus est” lavastusega.

PREMIERE’15 lavastused esietenduvad 18. veebruaril kell 19 Sõltumatu Tantsu Laval, et siis tantsukunsti ärksamatele keskustele Eestis ring peale teha.

Etendused on Tallinnas 19, 25. ja 26. veebruaril, Rakvere Teatris 3.märtsil, Tartu Uues Teatris 4. märtsil ning Viljandis Tartu Ülikooli/Viljandi Kultuuriakadeemia black boxis 27. aprillil.

Johannese Kooli Rosmal 8.-9. klass alustab ringreisi

"Naeruväärsed eputised" Rosma koolilaste esituses. Foto: Mati Määrits — “Naeruväärsed eputised” Rosma koolilaste esituses. Foto: Mati Määrits

Johannese Kooli Rosmal 8. ja 9. klass suunduvad käesoleval nädalal ringreisile mööda Lõuna-Eestit. Esitatakse Moliere`i „Naeruväärseid eputisi“.

Näidend on juba pikemat aega töös olnud. Septembris alustati draamatundidega, mille sisuks olid hääl, liikumine, lavalised žestid ja etüüdid. Esimese veerandi lõpul jagati osad kätte. Siis algas tõeline draama! Tuli osad selgeks õppida, lisaks lavalist liikumist harjutada. Sellega tegeleti terve novembri. Esietendus toimus 5. detsembril, lisaks etendati näidendit veel 8. ja 9. detsembril. Siiski tundus nii näitlejaile kui publikule, et kolmest korrast jäi liiga väheseks. Tekkis mõte minna ringreisile.

Eesti Kultuurkapital annab rohelise tule
Esitati taotlus ettevõtmise rahastamiseks. Kohalik Põlvamaa Kultuurkapital andis rohelise tule, toetades ringreisi 200 euroga. Kuigi õpilaste plaanid olid lennukamad, piirdusid õpetajad kolme pakkumisega: 29.jaanuaril etendutakse Mooste Põhikoolis, 30.jaanuaril Tartu Maarja Koolis ja Viljandi Vabas Waldorfkoolis.

Tavaliselt põhikoolis klassinäidendeid ei tehta, kuid waldorfkoolis kuulub see õppekavasse. Eesmärkidena võib nimetada koostöö arendamist ja kultuuri loomist (versus kultuuri tarbimine). Igal juhul on tore, et üks Lõuna-Eesti waldorfkool saab minna ringreisile!

Erik-Jürgen Määrits
Johannese Kool Rosmal, 8. klassi õpilane

Idee24 projektikoolitus ootab noori Tartusse

Kutsume noori osalema “Idee24” projektikoolitusel, mis toimub 10.-11. jaanuaril 2015 Tartus ja mida viib läbi SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo.

Koolitusele ootame 13-30-aastaseid noori 3-6 liikmeliste gruppidena (alaealistest koosneval grupil peab olema vähemalt üks 18. aastane grupijuht). Koolitusel osalemine on noortele tasuta.

Koolituse käigus aitame edasi arendada noorte ideid, anname osalejatele teadmisi projektide kirjutamisest ja tutvustame Erasmus+: Euroopa Noored programmi võimalusi oma idee elluviimiseks ja rahastamiseks.

“Idee24” fookuses on rahvusvahelised noortevahetused ja -algatused. Koolitusel osalenud noortegruppide projekte saab esitada programmi Erasmus+ 4. veebruari taotlustähtajaks.

Täpsem info ja registreerimine kuni 2.01.2015.

Viljandimaa Noortekogu kutsub taas foorumkohvikusse ja noorsootöö tunnustussündmusele

Viljandimaa Noortekogu korraldab järjekordse osaluskohviku ehk noortefoorumi 27. novembril Viljandi Gümnaasiumis 27. novembril kella 12-17 Kohvikusse oodatakse kõiki noori ja otsustajaid-arvamusliidreid kaasa rääkima Eestis ja maakonnas aktuaalsetel teemadel. Noortefoorumi eesmärgiks on tuua üle Viljandimaa üheks päevaks kokku nii noored kui otsustajad (omavalitsuste- ja koolide juhid, noorsootöötajad), et arutada osaluskohviku meetodil ühiselt ümarlauas noori puudutavate teemade üle.

Päeva esimeses pooles kuuleme hea praktika näiteid noorsootöö korraldamisest kohalikus omavalitsuses või kogukonnas ning tunnustame Viljandi Maavalitsuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu poolt 2014. aastal noorsootöö valdkonnas tähelepanu ning tunnustust väärivaid inimesi ja tegusid. Noorsootöö hea praktika näiteid tulevad jagama Henri Reeder, noorteliikumine MEN (Raasiku vald, Harjumaa), Järva-Jaani vallavanem Arto Saar ja seltsing “Pilistvere noored”.

Teemad, mis sellel aastal osaluskohviku laudkondades arutlusele tulevad:

Kooseluseadus – mis see meie jaoks tähendab?
Appi ma lõpetasin kooli! Mis nüüd?
Kas tiigrid magavad talveund ehk mis sai E-riigist?
Kas kool saab olla huvitav?
Seksuaalsus – kas minu isiklik asi või ühiskonna otsustada?
Noortel on vähe võimalusi – kas see on ikka nii?
Tänapäeva noored ja tervislikud eluviisid – probleemkoht või mitte?

Korraldajad soovitavad Noortefoorumist osa võtta kõikidel noortel, kes tunnevad end ühiskondlikult aktiivsetena ning peavad oluliseks, et nende hääl ja mõtted jõuaks otsustajateni. Viljandimaa Noortekogu juhatuse esimees Magnus Liir ärgitab kindlasti noortefoorumilt osa võtma ka otsustajaid, sest selle kaudu on täiskasvanutel suurepärane võimalus anda enda poolt panus maakonna noorte arvamuse kujundamisele erinevatel neid puudutavatel teemadel.

Osalemiseks tuleb end eelnevalt kindlasti ka registreerida http://goo.gl/vixaTz
Magnus Liir

Fotomeenutus 2013. aasta novembris Viljandi Gümnaasiumis peetud foorumkohvikust.

Võrumaa noorte osaluskohvik kutsub kaasa rääkima

Osaluskohvik on Eesti noorteühenduste liidu korraldatud üle-eestiline üritus, mille eesmärk on tuua kokku noored, nooremeelsed ja otsustajad, et koos ühistel teemadel koos kohvi ja suupistetega laudade ümber arutleda.

Võrumaa osaluskohvik toimub 28. novembril kella 10-13.30 Võrus Võrumaa Toidukeskuses. Kaasa arutlejate osalus üritusel on tähtis, sest nii saavad koos nii nooremad kui ka vanemad oma tulevikku kujundada.

Anna oma tulekust teada e-kirja teel aadressile joanna.kurvits@gmail.com 11. novembriks.

Osaluskohvikul arutletavate teemade tutvustused leiab SIIT.

Rohkem osaluskohvikutest : https://www.facebook.com/Osaluskohvikud

Osaluskohvik toimub Ühisnädala raames. Võrumaa Ühisnädala sündmustega saab tutvuda SIIN.

November – lapse õiguste kuu

Käesoleval aasta 20. novembril saab ÜRO Lapse õiguste konventsioon 25-aastaseks ja sellega seoses tähistab MTÜ Lastekaitse Liit novembrit kui lapse õiguste kuud.

Tänavu on tähelepanu all lapse õiguste konventsiooni artikkel 12 (lapse õigus avaldada oma arvamust, kõigis teda puudutavates asjades). Oluline on, et laste arvamused neid puudutavate küsimuste käsitlemisel oleks välja selgitatud ning otsuste tegemisel arvesse võetud vastavalt nende eale, võimetele ja küpsusele. Novembri kui lapse õiguste kuu raames toimuvad MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel järgmised üritused:

*Kuni 7. novembrini ootame laste ja noorte töid video-, foto– ja joonistusvõistlusele teemal „Õigus olla laps“. Konkurss on sellel aastal suunatud kõikidele lasteaialastele ning kooliõpilastele. Parimad lähevad külastama Euroopa Parlamenti Brüsselis. Täpsemad konkursi tingimused: http://www.lastekaitseliit.ee/mis-teoksil/konkurss/

*Noortekonverents “Õigus olla laps!” toimub 20. novembril, algusega kell 11.30, Tallinki laeval. Konverents toimub nii eesti kui ka vene keeles projekti “Lapse hääl!” raames. Täpsemat infot leiad: konventsioon25.lastekaitseliit.ee

*PÖFF´i JustFilmi raames saab 14. novembril avalöögi laste õiguste eriprogramm. MTÜ Lastekaitse Liit koostöös justiitsministeeriumi, lasteombudsmani ning PÖFFi meeskonnaga valis välja 9 filmi, mis pakuvad mõtlemist- ja kõneainet lisaks noortele ka õpetajatele ja lapsevanematele. Täpsema kava: http://www.justfilm.ee/category/programm/lasteoigused/

*Lastekaitse Liidu raamatu „Laps Eesti filmis“ esitlus toimub 17. novembril PÖFF Just Filmi lapse õiguste eriprogrammi avamise raames.

*Noorteparlament käivitub 5.detsembril Riigikogus.

*Targalt internetis projekti raames jätkuvad novembris HITSA poolt korraldatavad e-ohutuse kursused õpetajatele. Loe lähemalt: http://www.targaltinternetis.ee/

*Projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” (Projektiga on tänaseks on liitunud 397 lasteaeda ja 25 kooli.) raames toimuvad maakondlikud jätkukoolitused lasteaedadele. Rohkem infot: http://www.kiusamisestvabaks.ee

* Ajakiri “Märka Last” lastekaitsekuu erinumber ilmub 20. novembril.

Martin Medar

Urvaste Kool saab oma käsutusse uuendatud koolimaja

Täna avab Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm Urvaste Kooli põhjalikult uuendatud koolimaja. Ehituse ja sisustamise eest maksid Eesti riik ja Euroopa Regionaalarengu Fond 2,1 miljonit eurot, ehitas SemuEhitus AS, korraldas Riigi Kinnisvara AS.

Urvaste Kooli keskkond on nüüdsest igati kaasaegne, õpilaste ja õpetajate käsutuses on valgusteraapia ja muusikateraapia kabinetid, majas on ka kauaoodatud tõstuk. Urvaste Kooli värsket õpikeskkonda elavdab kunstnike Tiiu Pirsko ja Mati Veermetsa pannoo „Vikerkaar“, mis kaunistab koolimaja fuajeed.

Riigi hallatavas Urvaste Koolis õpivad hariduslike erivajadustega õpilased, kelle areng nõuab erilist tähelepanu või toetust ning kooli ülesanne on laste arendamine ja ettevalmistus võimalikult iseseisvaks eluks. Koostöös Võrumaa Kutsehariduskeskusega saavad Urvaste Kooli õpilased toimetuleku õppekava järgi kutseõpet kodumajanduse ning puhastusteenindaja abilise erialal. Kokku on Urvaste Koolis 77 õpilast, neist 25 kutseõppes.

Hariduslike erivajadustega laste koolidest on tänaseks Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Riigi Kinnisvara AS-i koostöös korda saanud Kammeri, Kallemäe ja Porkuni koolid, töös on Ahtme, Konstantin Pätsi, Kaagvere ja Tapa koolide uuendamine.
Asso Ladva

Noorteparlament ootab delegaate kandideerima

Täna, 20.oktoobril algab Noorteparlamendi delegaatide kandideerimine. Noorteparlamendis asub tööle kokku 101 delegaati üle Eesti ning delegaadiks võivad kandideerida kõik noored vanuses 13-26 aastat.

Noorteparlament on MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liidu eestvedamisel toimuv noortele suunatud projekt, mille peamiseks eesmärgiks on kaasata noori riiklikesse otsustusprotsessidesse ning anda neile seeläbi võimalus kaasa rääkida neid puudutavatel teemadel. Eemärgi täitmiseks kohtub Noorteparlament kaks korda aastas Riigikogus – 5.detsembril 2014 ja aprillis 2015. Vahepealsel ajal viiakse läbi ka avalikke foorumeid igas maakonnas. Kohtumistel Riigikogus töötab Noorteparlament viies erinevas komisjonis. Mis komisjonides täpsemalt, selgub pärast delegaatide kandideerimise lõppu.

Käesoleval aastal toimub Noorteparlament esimest korda. Tegu on “101 last Toompeale” noortefoorumist välja kasvanud ettevõtmisega.

Kandideerimine toimub Noorteparlamendi kodulehel: noorteparlament.lastekaitseliit.ee

Tartu Sügispäevade 100 sündmust liigutavad linna

Täna algab linna- ja tudengifestival Tartu Sügispäevad, mis toob ühe nädala jooksul linnarahvani enam kui sada kultuuri-, spordi- ja haridussündmust.

13.-19. oktoobril vältava festivali peateema on liikumine ja liigutus. Tartu Sügispäevade projektijuht Tiit Pikk rääkis, et igaüks leiab kavast mõne ürituse, mis teda sügavalt liigutab või kus saab liigutada iseennast. „Või miks mitte ka mõlemat korraga!“ ütles Pikk.

Tartu Sügispäevade programmijuhi Aleksander Tali sõnul avavad liikumise teemat ka uued üritused. “Otse Tartu kesklinna püstitame ekstreemspordiraja nimega TitaanTudeng ja mängime esmakordselt Eestis täiselusuuruses inimlauajalgpalli,“ rääkis Tali.

Festivali kavas on omal kohal ka traditsioonilised sündmused, näiteks üliõpilaste omaloomingukonkurss Tudengifilm ja Tudengibänd. Vanad üritused on kavas ka peale uuenduskuuri, näiteks mälumäng Mälukas laieneb õuealale.

Tartu Sügispäevade kava rullus lahti täna hommikul traditsioonilise ühisvõimlemisega Avatuut ja sellele järgneva pannkoogihommikuga Raekoja platsil. Festivali ametlikku algust märgib õhtune priipääsuga avapidu Tartu Elektriteatris, kus kõlavad linnapea ja rektori tervitused, lavale astuvad Galvanic Elephants ja KRUUV.

Tartu Sügispäevade peakorraldaja on Ülikooli Kultuuriklubi koostöös mitmekümne organisatsiooniga. Tudengipäevade nime alla koonduva kevad- ja sügispäevade festivali korraldab Ülikooli Kultuuriklubi alates 1989. aastast, traditsiooni juured ulatuvad 60ndatesse. Tartu Tudengipäevade suurtoetajad on Saku, Swedbank ja Tartu linn.

Tartu Sügispäevade festivalinädala kava leiab kodulehelt: www.studentdays.ee/programm.

Tartu Sügispäevade värskeim info jõuab ka Facebooki https://www.facebook.com/Studentdays ja ja eredaid hetki kajastab galerii Instagramis http://instagram.com/tartutudengipaevad.

Allikas: Tartu Sügispäevad 2014

Eesti Teatri Agentuur korraldab näidendikuu

Oktoobris tähistab oma 20. tegevusaastat Eesti Teatri Agentuur, kelle eesmärgiks on ka omamaise dramaturgia tutvustamine ja koordineerimine. Juubeliüritused keskenduvadki uue eesti draama temaatikale ja koonduvad terve oktoobrikuu toimuvaks üritustesarjaks nimega “Eesti näidendi kuu”. Osa üritusi toimub ka Tartus.

7. oktoobril toimub Tartus Vanemuise väikese maja ovaalsaalis kaksiküritus, mis algab kell 17, mil publikuga kohtuvad TÜ Teatriteaduse Üliõpilaste Looži poolt korraldatud üritustesarja Teatrimosaiik raames Eesti Draamateatri dramaturg Ene Paaver ning Drakadeemia loovjuht, näitekirjanik Mihkel Seeder.

Teemadeks on dramaturgi ja lavastaja koostöö, draamateksti kirjutamise ja dramatiseerimise protsess. Ühiselt annavad nad ülevaate, millega tegelevad teatris töötavad dramaturgid, kuidas on võimalik dramaturgiks õppida ning milline on kuus aastat tegutsenud Drakadeemia mõju Eesti näitekirjandusele.

Algusega kell 19 toimub samas värske eesti näidendi, Andra Teede Estoplast avalik (lugemis)proov. Lavastusproovid Vanemuise teatris algasid 1. oktoobril ja esietendus Sadamateatris on 29. novembril.

Pealkiri märgib 1959. aastal Eestis loodud ja seoses riigikorra vahetumisega hääbunud Estoplasti nimelist suurtehast. Seal tehtud valgusteid leidus igas ENSV kodus (küllap lööb paljudel silme ette Vana Tooma-nimeline öölambike), aga ka partei- ja valitsusjuhtide kabinettides ning lausa Kremli tagatubades. Noore dramaturgi, seni luuletaja ning kriitikuna tuntud Andra Teede näidendi aluseks on toonaste töötajatega tehtud intervjuud ning arhiivimaterjalid. Ometi pole see dokumentaalnäidend tavapärases mõistes, sest autentsele materjalile on lähenetud loominguliselt, lisatud fiktiivseid seiku ja tegelasi. Saame veenduda, et kunagise üleliidulise tähtsusega tootmisettevõtte argipäev mõjub täna absurdselt ja ehmatavalt, kohati peaaegu müstiliselt. Näidend Estoplast pälvis 2013. aastal Eesti Teatri Agentuuri korraldatud näidendivõistlusel kolmanda koha.

Üritusel on kohal näidendi autor ja lavastaja Sander Pukk. Osalevad näitlejad Külliki Saldre, Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Merle Jääger, Jaanika Arum, Aivar Tommingas, Andres Mähar, Karol Kuntsel, Markus Dvinjaninov ja Veiko Porkanen.

Mõlemale üritusele on sissepääs kõigile huvilistele tasuta.

Allikas: Vanemuine