näitus

Näitus “Luulesõit – 7 esimest aastat”
Kõrveküla raamatukogus

Kõrveküla raamatukogus saab kogu veebruarikuu jooksul vaadata üht põnevat näitust.

Soome instituudi rändnäitus „Luulesõit – seitse esimest aastat“ on pühendatud rahvusvahelise luulefestivali seitsmele esimesele toimumisaastale. Näitus tutvustab luulesõidu olemust, võtab kokku kõik senised luulesõidud ja annab ülevaate ringreisidel viibinud luuletajate loomingust originaalkeeles ja ka tõlgetest.

„Korraldame Luulesõitu armastusest luule ja erinevate keelte vastu ja näitusel on muu hulgas võimalik kuulata luuletajate enda loetud luulet originaalkeeles, näha meeleolukaid fotosid ja lühifilmi ringreisist. Lisaks saab iga näituse külastaja soovi korral ka ise luulekonkursist osa võtta,“ sõnas Luulesõidu kunstiline juht Guntars Godinš.

Näitusel saab kuulata Luulesõidul osalenud luuletajate loomingut nende endi esituses ning samuti eestikeelseid tõlkeid. Kuulamine toimub kõrvaklappidega, seega sobib näitus ka vaiksetesse kohtadesse. Lisaks kuuluvad näituse juurde nii video kui ka fotod ning infotahvlid Luulesõidu ja sellel osalejate kohta. Loomulikult pakub luuleteemaline näitus külastajatele ka lugemist. Loe edasi: Näitus “Luulesõit – 7 esimest aastat”
Kõrveküla raamatukogus

Eesti kauneimad raamatud pandi näitusele

Eripreemia pälvinud Kristi Kangilaski raamat "Päike läheb puhkusele". — Eripreemia pälvinud Kristi Kangilaski raamat “Päike läheb puhkusele”.

1. veebruaril kuulutati Rahvusraamatukogus välja 2012. aasta Eesti kauneimad raamatud. Samas peanäitusesaalis avati kauneimatest raamatutest näitus, kus lisaks eksponeeritakse Eesti Kirjastuste Liidu liikmete menuraamatuid ja Soome Instituudi vahendusel Eestisse jõudnud Soome 2011. aasta kauneimaid raamatuid.

Igal aastal toimuvatel raamatukujunduse konkurssidel „25 kauneimat Eesti raamatut” ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut” valivad asjatundjatest koosnevad žüriid aastase raamatutoodangu seast välja kujunduselt, tüpograafialt ja teostuselt parimad raamatud. 25 kauneima raamatu võistlusele esitas 77 kirjastajat 168 raamatut. 5 kauneima lasteraamatu konkursile esitas 22 kirjastajat 49 raamatut.

”Hinnatud 2012. aasta valim oli ühtlaselt tugev, iga korraga jääb vigaste kujunduste osakaal väiksemaks. Hea käsitööoskuse kinnistumine teeb rõõmu, aga vähe oli silmatorkavaid, uusi kujundussuundi avavaid teoseid,” kommenteeris 25 kauneima raamatu žürii esimees Dan Mikkin Eesti Kujundusgraafikute Liidust.

„Lasteraamatute puhul hinnatakse terviklahendust, pidades olulisimaks illustratsioonide taset. Sõelale jäänud raamatud on kõik ilusad, esindades erinevaid stiile ja käekirju. Väljavalitute hulka jõudis lisaks nimekatele tegijatele mitu uut illustraatorit nauditavate debüütraamatutega,“ ütles 5 kauneima lasteraamatu žürii esimees Piret Niinepuu-Kiik. Loe edasi: Eesti kauneimad raamatud pandi näitusele

Uus näitus Tallinna Botaanikaaias “Iidsete aegade taimed, pitsatpuust pajuni”

26. jaanuarist kuni 3. veebruarini saab külastada Tallinna Botaanikaaia selle aasta esimest näitust „Iidsete aegade taimed, pitsatpuust pajuni“.

Tutvutakse taimeriigi arengulooga alates iidsetest aegadest, kui inimese jalg polnud veel maapinda puutunud kuni tänapäevani, kus inimtegevuse tagajärjel on palju taimeliike hukkunud või hukule määratud. Vaadata saab lähemalt ka kivisöeajastu uhket ja lopsakat taimestikku, selle asendumist okaspuude ja palmlehikutega ning esimeste õistaimede tekkimist.

“Tahame ka alanud aastal näitustega meie külalisi üllatada ja sealse infoga taimedest üha uusi ja huvitavaid fakte ja külgi välja tuua“, seletab Tallinna Botaanikaaia direktor Karmen Kähr. „Seepärast alustame uut näituste aastat meile ebatavaliste taimede tutvustamisega. Näiteks taimed nagu pitsatipuu, soomuspuu, sammaspuu jt, olid olemas juba enne dinosauruste hiilgeaega. Lisaks näeme taimi, kes elasid üle jääajad ja on elus tänaseni,“ lisab Kähr.

Näituse kuraatoriteks on Krista Kaur, Taimi Puusepp ja Urmas Laansoo Tallinna Botaanikaaia keskkonnahariduse osakonnast.

Tallinna Botaanikaaia koduleht

Otepääl avatakse graafikanäitus Kuldaeg

Laupäeval, 26.jaanuari keskpäeval kell 12.30 avatakse Otepääl graafikanäitus „Kuldaeg“ , mis sisaldab unikaalset valikut Eesti graafikast, käsitledes ka muutusi ja arenguid selles valdkonnas. Samas toimub graafikakonverents, mille raames ainulaadne näitus ongi.

Konverentsi tähtsust rõhutab ka see, et siin osalevad ettekannetega tuntud selle ala asjatundjad, EKA professor, Urmas Viik, kunstijaloolane Enriko Talvistu, TLÜ dotsent Margot Kask, TLÜ lektor Renee Aua.

Peapõhjuseks, et nii kõrgetasemeline graafikapäev Otepääl korraldatakse, on siin elanud ja töötanud kunstnik, Ago Kivi, kes 2011 aasta oktoobris manalateed läks. On vähe neid otepäälasi, keda see mees poleks üllatanud nimelise ex-librisega. Pole sellist teist paikkonda Eestimaal, kui Otepää, mille tähsündmused on tema poolt nii rohkearvuliselt kajastatud ja seda just graafikas. Loe edasi: Otepääl avatakse graafikanäitus Kuldaeg

Näitus Saksamaa ja Prantsusmaa sõprusest

Eesti ja Prantsusmaa — Saksamaa LV ja Prantsusmaa vahelise sõpruse 50. aastapäev

Saksamaa LV ja Prantsusmaa saatkond Eestis esitlevad Élysée lepingu 50. aastapäeva puhul Rahvusraamatukogus näitust, mis tõstab esile nende riikide mitmekülgset sõprust ning selle aktuaalset tähendust Euroopale. Näituse pidulik avamine toimub 6. korruse trepigaleriis 22. jaanuaril kell 17.

22. jaanuaril 1963 Prantsusmaa presidendi Charles de Gaulle’i ja Saksamaa LV kantsleri Konrad Adenaueri allkirjastatud lepinguga sai alguse Prantsusmaa ja Saksamaa erakordne side. Élysée leping on sõjajärgse aja leppimise väljendus, Euroopa ühendamise oluline alus ning eeskujulik kahe riigi koostöö mudel.

Selle olulisust ühendatud Euroopale tunnustati selgesti Nobeli rahupreemia üleandmistseremoonial 2012. a. detsembris. Näituse avamisel esinevad kõnega Saksamaa LV suursaadik Christian Matthias Schlaga, Prantsusmaa suursaadik Frédéric Billet ja Eesti Välisministeeriumi kantsler Alar Streimann. Tervitussõnad lausub Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo. Prantsusmaa ja Saksamaa tähistavad Élysée lepingu 50. aastapäeva arvukate üritustega üle kogu maailma.

Näitus jääb Rahvusraamatukogus avatuks 22. veebruarini, hiljem saab seda näha paljudes Eesti koolides.

Kaarli kirik ajas ja ruumis läbi fotosilma

Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatud näitusel „Kaarli kirik. 100 aastat läbi fotosilma” saab teha väikese rännaku ajas ja ruumis ning tutvuda Tallinna Kaarli kiriku sise- ja välisvaadetega postkaartidel ning fotodel.
Vanim foto on tehtud enne 1882. aastat ning vanim postkaart pärineb aastast 1889, uusimad 21. sajandi algusest. Näitus on koostatud EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse arhiivimaterjalide põhjal, mitme foto originaal on pärit Filmiarhiivist või Ajaloomuuseumist.
Fotode ja postkaartide reprod on teinud Mati Mõttus. Fotod ja postkaardid on rühmitatud periooditi, mis annab võimaluse jälgida nii kirikuhoone kui ka seda ümbritseva linnaruumi muutumist.
Kaarli kirikule pandi nurgakivi 1862. aastal ja esimene teenistus peeti 1870. aastal.
Näitus jääb avatuks 5. veebruarini.
Kõiki näitusel olevaid raamitud reprosid saab hiljem osta Kaarli kirikust.

Riigikogu konverentsisaalis saab vaadata vaimupuudega inimeste fotonäitust

Riigikogu konverentsisaalis on avatud vaimupuudega inimeste fotokonkursi võidutööde näitus. Fotokonkursi „Loodusfoto 2012” korraldasid läinud suvel ajakiri Vaimupuu ja Nikon vaimupuudega inimestele. Ürituse eesmärgiks oli tuua vaimupuudega inimesed kodust välja ning panna nad nägema loodust uue nurga alt. Pildistamisel võis kasutada sõprade, sugulaste ja tegevusjuhendajate abi. Pildi juures hinnati enim emotsiooni, seepärast ei omanud tähtsust, millega foto üles võeti – kas professionaalse fotoaparaadi, „seebika”, tahvelarvuti või telefoniga.

Konkursile laekus ligi 1100 fotot üle Eesti. Näitus pandi kokku kümnest paremast fotost ja seda on varem eksponeeritud Päevakeskuses Käo ja sotsiaalministeeriumi hoones. Välja valitud piltidest valmis ka ajakirja Vaimupuu 2013. aasta kalender.

Ajakiri Vaimupuu on MTÜ Vaimupuu poolt välja antav ajakiri vaimupuudega inimestele, nende sõpradele, sugulastele ja tuttavatele. Ajakirja eesmärk on kajastada vaimupuudega inimeste elu positiivsest küljest. Ajakirjaga saab tutvuda internetis www.vaimupuu.ee ja Facebookis Vaimupuu lehel.

Fotod näituselt: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2013/Naitused/Vaimupuu/

Eesti Loodusmuuseum ja National Geographic Eesti korraldavad Tallinnas allveefotograafia suurmeistri Brian Skerry näituse „Ookeani hing“

Eesti Loodusmuuseum ja ajakiri National Geographic Eesti korraldavad Tallinnas allveefotograafia suurmeistri Brian Skerry fotonäituse „Ookeani hing“, mis toob vaatajani valiku tema 20 aasta jooksul tehtud parimatest töödest. Ainulaadne näitus avatakse Eesti Loodusmuuseumis järgmise nädala lõpus.

National Geographic_Brian Skerry_Ocean Soul_Right Whale — OCEAN SOUL RIGHT WHALE / FOTOGRAAF BRIAN SKERRY / NATIONAL GEOGRAPHIC

Eesti Loodusmuuseumi külastajatel avaneb sel kevadtalvel võimalus rännata koos National Geographicu allveefotograafi Brian Skerryga salapärastesse ja imedest tulvil ookeanisügavustesse, mida ta on dokumenteerinud juba 20 aastat. Skerry on jäädvustanud merealuseid hetki eri paigus üle maailma: Jaapanis, Uus-Meremaal, Iirimaal, Mehhikos, Kanadas, Ameerikas, Bahamal, Belizel, Trinidadis, Antarktikas jm. Näitus väljendab tunnustatud fotograafi sõnumit: veel pole hilja asuda kaitsma maailma mereelustikku ning veealuseid elukeskkondi.

25. jaanuaril Tallinna vanalinnas aadressil Lai 29a avatav National Geographicu rändnäitus “Ookeani hing” esitleb Skerry parimaid pilte ookeanikeskkonnast ja seal elavatest olenditest. Näitus on avatud 25. jaanuarist kuni märtsi lõpuni iga nädal kolmapäevast pühapäevani kell 10.00-17.00. Näituse korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eluaegne sukelduja ja ookeanide eestkõneleja Skerry on tunnustatud allveefotograaf, kes on pildistanud ajakirjale National Geographic ligi 20 fotolugu, mis tutvustavad ookeanikeskkondi ja merede kaitset. Viimatine neist lugudest, mis kõneles Mesoameerika vallrahust, avaldati 2012. aasta oktoobris ja ilmus ka eesti keeles.

Brian Skerry on veetnud vee all töötades üle 10 000 tunni, jäädvustades meie planeedi ookeanide muresid ja rõõme. Sukeldudes äärmuslikes tingimustes, Arktika jää all või röövloomadest kubisevates vetes, on Skerry pildile püüdnud haruldasi ja intiimseid hetki mereolenditest nende loomulikus keskkonnas. Tema fotod jutustavad köitvaid ellujäämislugusid: kutseliste küttide eest põgenevatest grööni hüljestest Põhja-Atlandis kuni Vaikse ookeani keskosa kahjustatud koralliökosüsteemideni, mis hakkavad tasapisi taastuma. Loe edasi: Eesti Loodusmuuseum ja National Geographic Eesti korraldavad Tallinnas allveefotograafia suurmeistri Brian Skerry näituse „Ookeani hing“

Näitus “Postinstrumentum” Pärnus

Pärnu Linnagaleriis on kuni jaanuari lõpuni avatud interaktiivne näitus

372900_543722708972208_1195308436_n

“Postinstrumentum”.

“Postinstrumentum” on interaktiivne näitus, mis annab ülevaate seni kaks aastat väldanud masina-esteetilisest sound-art projektist. Lisaks tehnoloogilistele helimasinatele on eksponeeritud ka dokumentatsioonid esinemistest Eestis, Lätis ja Leedus.

Instrumentaarium, mida kasutatakse kaasaegse akadeemilise muusika mängimisel, pärineb oma tsentraalses osas mitme sajandi tagusest muusikainstrumentide evolutsioonist (mõistagi kasutatakse ka kõike muud mis kätte juhtub ja häält teeb, aga klassikaliste viiulite, oboede ja klarnetite rakendatust pole see kuigivõrd vähendanud). Peamine probleem niisuguse esituspraktikaga seisneb selles, et pillide evolutsioon liikus tempereeritud häälestuse võimalikult efektiivse ja heakõlalise kasutamise suunal. Kõik need traditsioonilised pillid arendati välja selleks, et muusika kõlaks kokku nii kõrvasõbralikult ja «hästi» kui vähegi võimalik. Operatsioonid mürade ja atonaalsusega ei kuulunud nende pillide evolutsiooni eesmärkide hulka.

Tulemus on ühene. Klassikalistel pillidel puudub mürade esitamiseks vajalik/sobilik tämbriline iseloom ja tempereeritud häälestus mürade esitamiseks tundub nagu katse kokteilikõrrega merd tühjaks juua.

See tähendab, et müradega adekvaatselt töötamiseks on vaja teha uued pillid, sellised, mille iseloom algusest peale ongi orienteeritud mürade esitamiseks.

Avatud on näitus EHE EHE

GaleriiPINK Tallinnas on hetkel Tallinna klaasikunsti meka, sest Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti tudengid on seal avanud oma ühisnäituse.

Klaas on tugev ja õrn, külm ja kuum, sile ja terav, läpipaistev ja tuunjas. Igaüks tunnetab klaasi erinevalt ning just talle omaselt. Sellest ideest lähtuvalt on iga näitusel osalev noor kunstnik mõtestanud enese jaoks lahti klaasi kantavuse ehtena. Klaas on materjal, mille hinge õpitakse tundma kogu elu ning mis kannab endas lõputuid võimalusi.

Oma ideid klaasis tutvustavad publikule Sandra Allemann, Natalja Jemets, Marilin Kristjuhan, Kristiina Oppi, Aleksandra Pavlenkova, Birgit Pählapuu, Caspar Sild, Maria Tamm ja Maarja Treufeldt

Juhendaja: professor Mare Saare

Lisainfo Facebookis.

Soome üks tuntumaid mööblikunsti esindajaid näitab arhitektuurimuuseumis toole

Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 17 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis soome disainiklassiku, Põhjamaade modernistliku mööblikunsti ühe tuntuima esindaja Yrjö Kukkapuro mahukas toolinäitus.

Näituse avamisele eelneb kell 16 Yrjö Kukkapuro enda loomingut tutvustav loeng.

1933.aastal sündinud Yrjö Kukkapuro on soome disainiajaloo üks tuntumaid esindajaid, kelle loomingust moodustab suurema osa istemööbel. Esmakordselt nii suures mahus Eestisse toodav mööblinäitus eksponeerib üle 60 erineva tooli: esindatud on nii kontori- kui söögilauatoolid, tugitoolid, diivanid, unikaalsed prototüübid ja aastakümneid tootmises olnud mudelid. Näha saab nii disainiajalukku kirjutatud ikoonolisi Karuselli, Ateljee, Remmi ja Fysio, kuid ka ainulaadseid eksperimentaalmudeleid. Alates 1950. aastate lõpust kuni tänaseni aktiivselt toolide kavandamisega tegelev Kukkapuro on olnud Avarte peadisainer, ta on pälvinud mitmeid disaini- ja kunstipreemiaid ning tema loomingu näiteid leiab muuhulgas ka New Yorgi Moodsa Kunsti muuseumist ning Londoni Victoria ja Alberti muuseumist.

Lisaks erakordsele mööblikollektsioonile saab näitusel näha ka spetsiaalselt Eesti Arhitektuurimuuseumi näituse jaoks 2012. aastal Kukkapuro kavandatud, Tallinnas valmistatud prototüüpi.

Näitus jääb avatuks 10. veebruarini.

Võru Linnagaleriis avatakse esmaspäeval kaks uut näitust

Esimeseks avatavaks näituseks on Hando Tamme maalinäitus “Peitus”. Tegemist on kunstniku üheksanda isiknäitusega. Seekordne väljapanek koosneb täielikult uudisloomingust, mis maalitud eelmisel aastal. Antud näitust on eksponeeritud Tartus Athena Kultuurikeskuses ning TLKK galeriis.

Maalinäitus tegeleb teemaga avalik-varjatud. Tänasel päeval on üha raskem jääda “Kõike Nägeva Silma” eest peitu, tegeleda oma asjadega nii, et kedagi ei sega. Ma tean kõigi kohta kõike ja nemad teavad sama minu kohta. Vuajerism on üldlevinud ja heakskiidetud elulaad.

Mõnd on siiski raske teada saada, näiteks mida maalikunstnik maalib, mida ta on peitnud. Selleks peab minema näitusele, end füüsiliselt koormama. Kas pingutus ka küünlaid väärib, selgub alles galeriis, kuid kindlasti saabub “teadmine”, peitus on läbi, mängijad on leitud. Võib alustada uue mänguga, uute osalejatega.

Teiseks avatavaks näituseks on Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengite kunstiprojekt “Projekt Ruum”. See projekt on ruumidest meie ümber ja meie sees. Ruumidest, mis on reaalsed ja mittereaalsed, igat mõõtu ja igaks puhuks. Need on ruumid, mis on paljunenud, tükeldunud ja mitmekesistunud. Ruumid, mis on suletud, piiratud, avatud, kõverad. Need on eluruumid ja õhuruumid, aegruumid ja unenäoruumid. Ruumid kulgemiseks. Loe edasi: Võru Linnagaleriis avatakse esmaspäeval kaks uut näitust

Pilleriin Jürisoo ehtenäitus “Seos” avatakse täna

Mõned seosed siin maailmas on täiesti loogilised ja arusaadavad, teised tekivad ja jäävad meelde justkui seletamatutel põhjustel. Üllatavad pildid, mis mällu salvestuvad ning taaskord esile

kerkivad tuttavat motiivi nähes või lõhna tundes. Elektritraaditäis linde Dallases ja kuivanud viljapead ühe Jaapani kodu aknal. Tagasi ema kodus on kuivanud viljapead laual vaasis ja üksik tuvi istub laternapostil. Kõik on olemas siinsamas, lihtsalt tunne on teine.

Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud ehtekunstnik Pilleriin Jürisoo avab täna oma uue näituse A-Galerii seifis.

Näitus jääb avatuks 14.jaanuarini.

Lisainfo Facebookis.

Piparkoogimaanial rullub lahti 300 kilo ainulaadset tainast

Tallinn on jälle olümpialinn! Esmakordselt maailmas toimuv PiparkoogiOlümpia leiab aset Tallinnas Disaini- ja Arhitektuurigaleriis. 300 kilost taignast rullub lahti ainulaadne ja lõhnav piparkoogivaatemäng, kus võtavad mõõtu ja püstitavad uusi loovusrekordeid 100 tipptegijat nii Eestist, kui mujalt maailmast.

Seekordsel näitusel osalevad ka keskaegse piparkoogi meistrid Soomest Turust ja Poolast Torunist, kes panevad välja puuvormidega valmistatud reljeefsed piparkoogid. Ära maga maha seda erakordset jõulusündmust, kus on ühendanud oma jõud suur hulk kunstnikke, arhitekte, disainereid ja muid loovaid inimesi, et pakkuda sulle unustamatut, lõhnavat ja inspireerivat jõuluelamust. PiparkoogiOlümpiale on loonud originaalmuusika Janek Murd.

Näitusele on oodatud kõik suured ja väikesed kunsti-, piparkoogi-, ajaloo- ja spordifännid.

Avatud 18.12.12 – 8.01.2013 iga päev: 11.00-18.00

Suletud 25.12.12 ja 1.01.2013 Loe edasi: Piparkoogimaanial rullub lahti 300 kilo ainulaadset tainast

Paides saab näha kuulsamaid tsitaate ning mõtteteri

Paides kultuurikeskuse fuajees on üleval näitus “Sõna vägi”, mis toob külastajateni 23 ilusamat ning mõjusamat tsitaati ning mõttetera, mis pärinevad nii kuulsatelt eestlastelt, üleilmsetelt kuulsustelt või anonüümsetelt allikatelt.

Tsitaatide ning mõtteterade leidmisest ning parimate valimisest võttis interneti teel osa ligemale sadakond inimest. Näitusel esindatud mõtteterad ning tsitaadid pärinevad näiteks Lennart Merilt, Albert Einsteinilt, Dalai Lamalt, Mahatma Ghandilt, Nelson Mandelalt ning Marilyn Monroelt ning mitmetelt teistelt maailma kultuuriruumi mõjutanud inimestelt.

Näituse korraldajad soovisid parimate tsitaatide ning mõtteterade väljavalimisega ning seeläbi sõna ja mõtte vägevusele tähelepanu juhtimisega panna inimesi pisut enam halli argipäeva raamidest kaugemale vaatama ning veidi laiemalt elu ning kõige ümbritseva üle mõtlema.

Näitusele väljavalitud tsitaadid ning mõtteterad esindavad küll vägagi erinevaid valdkondi, kuid enamusel neist kumab ühise joonena läbi omamoodi õpetus elamisest kui suurest ning peaaegu piiritust võimalusest, et mitte öelda kunstist. Paljud tsitaadid ning mõtteterad tuletavad inimestele meelde inimvõimete olemust ning kutsuvad inimesi üles oma elusid suuremalt elama ja neile kingitud võimalusi kasutama, mitte piirduma vaid juba sissekäidud teeradade ning käitumismallide jäljendamisega. Ehk nagu on väga lihtsalt öelnud Oscar Wilde: “Elada, on haruldasim oskus maailmas.”

MTÜ KultuurPaidet toetas ilusaimate ning mõjusaimate tsitaatide ning mõtteterade väljavalimisel Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp ning parimate palade näituseks seadmisele panid õla alla Paide kultuurikeskus, AS Kuma ning mitmed head inimesed.

Allikas: jarva.ee

Vanusevahe ühist loomingut ei pidurda

Viiskümmend aastat vanusevahet ei tähenda alati erimeelsusi. Kunstnikud Tõnis Laanemaa ja Küllike Pihlap, keda eraldab pool sajandit, avasid Valga kultuurikeskuses näituse «Estonie – France / Eesti ja Prantsuse lossid».

Kümnel lõuendil on fotograafilised kompositsioonid, mille loomiseks on nad saanud inspiratsiooni arhitektuurist.

Ka varem ühisnäitusi teinud Laanemaa ja Pihlap nägid praeguse näituse tööde tegemisega vaeva umbes aasta. Loe edasi: Vanusevahe ühist loomingut ei pidurda

Marge Viirg tõlgendab pimedust kuubis

Marge Viirg näitab Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis avatud näitusel „Pimedus kuubis” oma sel aastal valminud akrüülmaale.

Maalide inspiratsiooniks on olnud Al Held ja tema abstraktsed geomeetrilised vormid, rootsi kunstniku Oscar Reutersvärdi loodud objektid ning Toomas Raudami hiljuti ilmunud „Pime raamat“.

Marge Viirg on lõpetanud Tallinna Ülikooli ja esinenud näitustega alates 1986. aastast, sageli koos rühmitustega Studio22 ja Vedelik. Kunstnik ütleb enda kohta järgmist: ”Ühiskonnas võib kunstnik olla igaüks. Minu eesmärk on kujutada oma maailma, nagu mina seda tajun. Akrüülmaalid on hetkeseisundite kujutised. Kasutades minimaalselt värve, olen otsinud ruume, objekte erinevates protsessides. Märk või ornament fikseerub lõuendil vabalt valitud kihtidel ning seostub erinevate süsteemidega. Ühtlasi on selle näituse kompositsioonid sujuv jätk tušijoonistustele varasemast ajast.”

Näitus on avatud 4.-19. detsembrini.

Koomiksiselts tähistas Eesti filmi juubelit

Eesti Koomiksiselts tähistab Eesti filmi 100. juubeliaastat filmikoomiksite näitusega Tartu Kunstikoolis.

41 autori osalusel valminud näitusel esitletakse üheleheküljelisi kohaldusi ja tõlgendusi kokku 28st tuntud ja vähem tuntud Eesti mängu-, anima- ja dokfilmist.

Koomiksiloojaid kõige enam inspireerinud linateosteks osutusid “Sügisball”, “Viimne reliikvia” , “Püha Tõnu kiusamine” ja “Nukitsamees”. Tulemusena valminud teosed on mitmekesised nii sisult kui vormilt, hõlmates niihästi naljapildiribasid kui süvakunstilist autorikoomiksit. Osalejaid on kunstitudengitest kuni kohalike koomiksistaarideni.

Näituse esmaesitlus toimus Tallinnas, Solarise keskuses, kus see oli eksponeeritud terve Pöffi vältel. Detsembris 2012 saab näitus vaadata Tartu Kunstikooli fuajees (Eha 41).

Jõulukuu raamatunädal toimub Rahvusraamatukogus 4.-8. detsembrini

Traditsioonilisel jõulukuu raamatunädalal pakub raamatuid üle 60 kirjastuse. Toimuvad raamatuesitlused, näituse „Eesti kirjandus kinolinal“ tutvustused ja ekskursioon e-raamatute trükikotta ehk digiteerimiskeskusse. Saab tellida vana armsat jõulukaarti e-postkasti ja raamatuid, mis ammu läbi müüdud. Paabeli raamatukogus arutletakse kirjanduse tulipunktide üle ja kõneldakse kirjanduse osast elus. Raamatumüük on avatud 4. detsembril 12-20, 5.-7. detsembril 10-20, 8. detsembril 11-18. Osavõtt raamatunädala üritustest on tasuta.

4. detsember
13.00 näituse „Eesti kirjandus kinolinal“ tutvustus harulduste kogu näitusesaalis.Vajalik eelregistreerimine tel. 630 7524, info@nlib.ee.

5.-7. detsember
11.00-17.00 Rahvusraamatukogu soovitab teistmoodi kingiideid jõuluks: hõrgutavate retseptidega e-kokaraamat, kaunite piltidega
e-lasteraamat, vana armas jõulutervitustega e-postkaart (ilmunud enne 1940). Digitaalkoopiate tellimine Rahvusraamatukogu varamust.

Loe edasi: Jõulukuu raamatunädal toimub Rahvusraamatukogus 4.-8. detsembrini

Rannarahva muuseum uurib naist

Alates tänasest on Rannarahva Muuseumis Viimsis avatud näitus tublidest ja ilusatest Naissaare naistest, kes erinevatel aegadel on oma olemusega saareelule palju juurde andnud.

„ Naissaare naised pidid argipäeval merel ja rannas mehe eest väljas olema, kuid peale tööd tõmbasid nad piduriided selga ja muutusid imekauniteks daamideks,“ sõnas Rannarahva Muuseumi teadusjuht Maivi Kärginen. „Näiteks pisikene Maria Klamas ehk Pisumamma, keda hüüti ka Jullimammaks, suutis ükskord koguni suure parklaeva Tallinna sadamasse lootsida. Vabal ajal kattis tema pead aga alati uhke kübar. “

„Lisaks mehe eest väljas olemisele, said naissaare naised hakkama ka traditsiooniliste naistetöödega. Kõigil seisis kuskil akna all õmblusmasin, millel vuristati valmis pere igapäevased riided. Piduriided osteti samas Tallinnast ning kodude seintel rippusid ajakirjadest võetud moelehed. Mõnikord toodi peenemad esemed kaasa ka Peterburist või koguni Lääne-Euroopa suurlinnadest,“ rääkis Kärginen. „Kõike seda said nad endale lubada, kuna mehed töötasid lootsidena ning mõlemast soost saare noored siirdusid sageli tööle suurtele laevadele või linna.“

Rannarahva Muuseumi juhataja Riina Aasma sõnul on seekordne näituse teema üks näide randlaste põnevast kultuurist, mida laiem avalikkus ekslikult vaid kalapüügiga seostab. Need daamid oma ajas kannavad edasi samu väärtusi, mida tänapäeva naised, olles üheaegselt maa soolaks ja teisalt ka ilmale iluks. „Naissaare naiste pühapäevane pool on näha vanades fotoalbumites, mis sisaldavad lehekülgede kaupa uskumatult kauneid perekonnapilte, hoolikalt riidesse sätitud lapsi ja väärikaid daame peentes tualettides ja kübarates. Näitus on meie lugupidamisavaldus vapratele ja ilusatele Naissaare naistele ning külastajatele põnev rännak aega, mida tänaseks meenutavad vaid perekonnapildid, mälestused ja rohtunud vundamendid…“

Näitus Naissaare naiste lugudest jääb avatuks 2013 aasta aprillikuu keskpaigani.

Mooste KülalisStuudios saab näha Meiu Mündi loomingut

7. novembrist 2012 kuni 13. jaanuarini 2013 saavad kõik huvilised näha Mooste KülalisStuudio (MoKS) galeriis Tartu kunstniku Meiu Mündi maale ja joonistusi.

Seni põhiliselt maalikunstnikuna tuntud Meiu Münt näitab MoKSi galeriis sarja maalilistest joonistustest, mis sai alguse 2009. aastal ja on tasapisi aina täiendust leidnud. Näitusel on eksponeeritud ka mõned maalid aastatest 2007–2012.

Lisaks tööde sarnasele sisulisele fluidumile astuvad maalid joonistustega ka meediumipõhisesse dialoogi. Vaatajad saavad kõrvutada maali ja joonistust, avastada nende meediumite tehniliste ja väljendusvõimaluste sarnasusi. Näitust „Oli kord” ühendavad autori sõnul järgmised märksõnad: teatav mõtte- ja käitumismustrite kordus ning nende pidev teadlik või ka ebateadlik, kordamine elus – ehk „alaarenenud” alateadvuse diktaat – déjà vu – nõiaring – objektiivne reaalsus versus meelepete.

Näitust saadavad ka autori tekstid. Need avavad töid ehk veidi sõnaliselt – või siis vastupidi, tekitavad küsimusi veelgi juurde… Autor ise nimetab neid sõnaderidu just lihtsalt tekstideks, mitte luuletusteks. Ainest kirjutamiseks, joonistamiseks ja maalimiseks on kunstnik enda sõnul leidnud elust ja inimestest enese ümber ja kõrval. Meiu Mündi loomingut tervikuna iseloomustab salapärasus, kihilisus ja millegi aimatavus. Tema maalid ja joonistused on valdavalt monokroomsed, nendes on palju õhku ja tõlgendusvõimalusi.

Meiu Münt on lõpetanud Tartu Ülikooli maaliosakonna ja Tartu Kõrgema Kunstikooli ning töötanud viimases ka maaliõppejõuna.

Näitus MoKSi galeriis on avatud 7. novembrist 2012 kuni 13. jaanuarini 2013, näituse külastamine on tasuta.

Allikas: polvamaa.ee

Uus näitus Tallinna Botaanikaaias “Taimed vanades pühakirjades”

Tallinna Botaanikaaia selle aasta viimane näitus keskendub seekord taimedele, mis on saanud tähenduslikuks ja tuntuks tänu sellele, et nendest on kirjutatud vanades pühakirjades.

Näitusel uuritakse, et mis puu on siis ikkagi see hea ja kurja tundmise puu, millest piiblis kirjutatakse või mis on taevamanna, mida ülistatakse nii piiblis kui koraanis? Mis puu on aga zaqqum, mida moslemid põrgufloora esindajaks on pidanud? Milliseid saladusi peidavad endas maailma vanimad pühakirjad – vedad, kus kirjutatakse ka soovetäitvatest puudest kalpavriksadest ja surematuks tegevast Soma joogist? Näitusel püütaksegi piiluda neid küsimusi ümbritseva saladusteloori alla.

“Taimed vanades pühakirjades” on avatud 10.-18. november.

Luulesõitjad teevad Rahvusraamatukogus peatuse

Näitus „Luulesõit – 7 esimest aastat“, mis tutvustab rahvusvahelist luulefestivali ja poeetide loomingut, avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis 7. novembril kell 16.00.

Näitus võtab kokku senised Luulesõidud ja annab ülevaate ringreisidel viibinud luuletajate loomingust originaalkeeles
ja tõlkes. „Korraldame Luulesõitu armastusest luule ja keelte vastu. Näitusel on muu hulgas võimalik kuulata, kuidas luuletajad oma emakeeles luulet loevad, näha meeleolukaid fotosid ja lühifilmi ringreisidest. Lisaks saab näituse külastaja soovi korral ka ise luulekonkursist osa võtta,“ rääkis Luulesõidu kunstiline juht Guntars Godinš.

Luulesõidu idee sündis 2006. aastal, mil selle käivitas Soome Instituut. Luulesõit liigub igal aastal uuel marsruudil ning selle peamine eesmärk on tutvustada eri riikidest pärit luuletajate loomingut ja edendada luule tõlkimist. Tänaseks on festival omandanud rahvusvahelised mõõtmed – mitmekeelne luuleringsõit on jõudnud Eestisse, Soome, Lätti ja Rootsi,
rõõmustanud kokku 27 linna luulesõpru. Ringreisidel on osalenud Eesti tuntud luuletajad Elo Viiding, Contra, Karl Martin Sinijärv, Kivisildnik, Igor Kotjuh, Leelo Tungal jpt.

„Luule puudutab inimesi kõikjal maailmas ja seda võib kirjutada kõigis keeltes. Tõlkijaid vajatakse selleks, et autorite looming jõuaks ka publikuni, kes luuletuste originaalkeelt ei oska. Luulesõit tõstab esile luule tõlkimist ja tõlkijaid,“ rääkis Luulesõidu peakorraldaja, Soome Instituudi programmijuht Jenni Kallionsivu.

Näituse avamisel esinevad luuletajad Igor Kotjuh, Ingmara Balode, Rose-Marie Huuva jt. ning Luulesõidu kunstiline juht Guntars Godinš.

Näitust saab Rahvusraamatukogus külastada 28. novembrini ning hiljem rändnäitusena teistes Eesti linnades.

Võru Linnagalerii ootab näituste taotlusi aastaks 2013

Taotluse esitamise viimane tähtaeg 31. oktoober 2012.

Pakkuda on kolm ruumi:

I korruse galeriiruumi (fuajee) kõrgus 3,8 m; riputussiini kõrgus 2,43 m; ruumi pindala 146 m ; seina jooksev meeter 22.
II korruse galerii kõrgus 3.1 m; riputussiini kõrgus 2,85 m; ruumi pindala 115 m ; seina jooksev meeter 27.
II korruse väikse saali fuajee kõrgus 3.75 m; riputussiini kõrgus 3,12 m; ruumi pindala 85,6 m ; seina jooksev meeter 21.

Suuremate projektide jaoks on võimalik taotleda ka kahte või kõiki kolme galerii ruumi korraga.

Näituste ruumide pildid!

Kõik seinad on varustatud stangedega ning kaasaegsetel siinidel liigutavate kohtvalgustitega. Olemas on postamendid, sirmid ja lukustatavad klaasvitriinid. Võimalik on kasutada DVD/CD mängijat ning telereid. Vastavalt näituse kontseptsioonile üritame enda poolt anda kõik, et kunstnikul oleks meie galeriis võimalikult mugav ja meeldiv oma töid eksponeerida.

Avaldusi võib saata postiga ( Liiva 13, Võru 65609), tuua samal aadressil maja perenaise kätte, saata e-posti aadressile: jana.huul@vorukannel.ee

Avaldusega koos esitada:

näituseprojekti võimalikult täpne kirjeldus
osaleja(te) CV-d
kontaktid
pildimaterjal
soovitav näituse aeg

Tegemist on rendivabade näitusepindadega!

Võru Linnagalerii

Vana-Läänemaa ajaloo radadel

Mois1840_w150_w600 — Allikas: Lihula muuseum.

Laupäeval 27. oktoobril kell 13 toimub Lihula mõisas artiklitekogumiku „Vana-Läänemaa ajaloo radadel I” esitlus.

Raamatusse on koondatud artiklid Lihula keskaegse aleviku alal ja Salevere Salumäel toimunud arheoloogiliste uurimistööde tulemustest, Kinksi aardeleiust, omapärasest relvast „notstalist”, Lihula mõisast keskajal ning 18.—19. sajandil, Esimese maailmasõja aegsetest merelahingutest Läänemaa rannikul, Mäense Kinnikat talust sirgunud kultuurihuvidega meremehest Aleksander Vahterist ning Vabadussõja mälestusmärgi taastamisest Vigalas. Esitlusel on võimalik ka raamatut osta.

Ettekandega „Eesti keelest eile, täna ja homme” esineb haridusministeeriumi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender.

Eesti muuseumide ajalooteemalisi väljaandeid müüb Eesti ajaloomuuseumi raamatupood.

Mati Mandel

MTÜ Keskaegne Lihula

Vana- Läänemaa Ajalooselts