näitus

Täna algab Maamess 2013

Täna algab AS Tartu Näituste messikeskuses ja väliterritooriumil tunnustatuim maateemaline mess Baltimaades – Maamess 2013.

Külastajatele avatakse uksed kell 10.00, messi ametlik avamine toimub keskpäeval messi Showarenal. Avamisel võtavad sõna põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arendamise asepeadirektor Mrs. Loretta Dormal-Marino.

Tänavune mess on suurem, kui kunagi varem – messil osaleb 370 firmat 10-st riigist (Eesti, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Venemaa, Gruusia, Kanada), osavõtjatest 140 on messil esmakordselt. Välisriikide ettevõtteid on 40. Mess hõlmab 5 900 ruutmeetrit hallipinda ning 45 000 ruutmetrit välipinda.

Maamess pakub suurt huvi ka välismaistele külalistele. Messil teevad ringkäigu messiga samal ajal toimuvast Agrofoorumist osavõtjad, messi külastab Peterburi maaettevõtjate esindus ning Vene, Ukraina ja Valgevene kõrged metsandustegelased.

Maamessilt saab alguse ka suuremaid projekte. Nii on Põllumajandus-Kaubanduskoda messil väljas köögiviljastendiga, kus tutvustatakse Eesti köögi- ja aedviljakasvatajate abiga erinevaid köögivilju ja nende kasutamist toidu valmistamisel, et kasvatada rahva köögivilja tarbimist.

Maamess 2013 annab ülevaate kõigest, mis maaelus aktuaalne – messi teemad on põllumajandus, metsandus, aiandus, toit ja muu maaeluga seonduv (nõustamine, maaturism jne).

Elva matkakeskus avab matkahooaja

27. aprillil kell 10.30 avatakse Elva matkakeskuses matkahooaeg. Juba traditsiooniks saanud sündmus on sel aastal pühendatud metsateemadele.

27. aprillil pakub matkakeskus järgmisi tegevusi:
1. Tervist kosutav matk – kepikõnnimatk Vellaveres
2. Elva parkmets-linna ja metsa piiril – matk Elva linna pargis
3. Puude taga on mets – jalgsimatk Vapramäel
4. Sik-sak sildu pidi – jalgrattamatk
5. Seiklusmatk Elva-Vitipalu maastikukaitsealal
6. Muinasjutumatk väikesel väerajal
7. Matk “Pimedas metsas”, algus pärast kella 22

Matkadele viiakse inimesed organiseeritud transpordiga. Pärast matku pakutakse kosutavat suppi.

Hiljem on võimalik osa võtta kevadkompositsiooni ja puitehete töötoast ning kaasa lüüa Joosep Mattjuse töötoas “Linn kui loomaaed” ehk kuidas jäädvustada loodust fotole või videole.

Samal päeval avatakse Elva matkakeskuses Hendrik Relve põlispuude fotonäitus. Kõik need, kes täidavad loosikupongi, osalevad õnneloosis. Auhinna sponsoriks on Elva huviala- ja kultuurikeskus Sinilind.

Elva matkakeskus asub ajaloolises vaksalihoones, kuhu on võimalik tulla nii rongi, bussi kui ka autoga.

Matkadele on soovitatav eelregistreerida. Info ja matkadele registreerimine: Elva matkakeskuses, tel: 7330 132, i-punkt@elva.ee või matkakeskus.elva.ee; Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA, triinu@vvvs.ee ja www.vvvs.ee .
Otselink broneerimislehele: http://broneerimine.mobiserv.net/

Toetavad: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Elva linnavalitsus, Elva huviala- ja kultuurikeskus Sinilind.

Kosmosenäitus kutsub seiklema minevikku ja tulevikku

Tartu Ülikooli ajaloo muuseum avab 11. aprillil kell 16 põneva ja kaasahaarava näituse „Eesti jälg kosmoses – kosmose jälg Eestis“, mis Eesti tudengisatelliidi ESTCube-1 stardi eel tutvustab Eesti ja eestlaste panust erinevatesse kosmoseprojektidesse alates Eesti NSVs valmistatud kosmoseaparaatidest ning kuulsast Põltsamaa tuubitoidust tänapäeva moodsate tehniliste lahendusteni.

„Avatav näitus on interaktiivne ja mitmekesine käsitlus kõigest, mis Eestis kosmosetemaatikaga seondub. Näha, katsuda või katsetada saab nii kosmosest inspireeritud tarbekunstiesemeid ja mänguasju kui ka ehtsat eestimaist kosmosetehnikat. Lisaks räägib näitus maavälise elu otsingutest ja nende seosest Eestiga, samuti sellest, kuidas inimene kosmoses ellu jääb ja mis kasu kosmoseteadus ja -tehnika on ühiskonnale toonud. Omaette näituseosa meenutab kosmoseteemade jõudmist inimeste kodudesse filmide, kunsti ja kirjanduse kaudu,“ tutvustab näituse kuraator Viljar Valder.

Näitusesaalis on võimalik katsetada, kui palju kaalub meie mõistes 1 kg Kuul, Marsil ja Jupiteril; proovida, kui mugav on kosmonaudi magamiskott; näha, kuidas laserkiirtega Maa atmosfääri skaneeritakse, ja vaadata animatsiooni sellest, missugusena kosmoseajastu koidiku ulmekirjanikud ja teadlased meie elu 21. sajandil ette kujutasid .Näitusega kaasnes laste joonistuste võistlus „Eesti aastal 2057“,mille võidutööd samuti on näitusel enesele koha leidnud. Loe edasi: Kosmosenäitus kutsub seiklema minevikku ja tulevikku

Eroakadeemia tähistab 15. sünnipäeva näitusega Rahvusraamatukogus

Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatakse 9. aprillil kell 16 Euroakadeemia 15. aastapäevale pühendatud näitus, mis annab ülevaate erakõrgkooli senisest tegevusest.

Välja on pandud parimad diplomi-, bakalaureuse- ja magistritööd ning Euroakadeemia kirjastatud monograafiad, sõnastikud ja ajakirjad. Näha saab kujunduskunsti teaduskonna sisearhitektuuri- ja moedisaini üliõpilaste praktilisi töid. Lisaks fotokollaažid aastate jooksul toimunud üritustest.

Euroakadeemia rektor on professor Jüri Martin, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Kõrgkoolis on viis teaduskonda: rahvusvaheliste suhete, tõlke-, ärijuhtimise, keskkonnakaitse ja kujunduskunsti teaduskond. Euroakadeemial on ligi 2000 bakalauresekraadiga, rakenduskõrgharidusõppe diplomitega ja magistrikraadiga lõpetajat. Kõrgkool on Euroopa kaugõppe ja e-õppe võrgustiku (EDEN) liige, üliõpilased ja õppejõud võtavad osa Euroopa Komisjoni mobiilsusprogrammidest ERASMUS ja DoRa, partnerina osaleb kool Läänemeremaade säästva arengu ja Balti Ülikooli programmis.

Näitus jääb avatuks 30. aprillini.

Pääsküla noortekeskuses on avatud rulatamisest inspireeritud kunstinäitus “Siin Olen!”

Tallinnas resideeruva ungari kunstniku Attila Jágeri suurimaks kireks ja inspiratsiooniallikaks on rulatamine. Kunstniku jaoks on oluline rääkida oma lugu rulatamise vaatenurgast ning teisendada see välismaailmale mõistetavasse keelde.

Näitust on kõigil huvilistel võimalik külastada Pääsküla noortekeskuse ekstreemhallis (aadressil Rännaku pst.1).

Näitus on avatud 1.aprill-13.mai 2013, tööpäevadel kell 14.00-20.00

Tartus avaneb võimalus rännata ookeanisügavustesse

Tartu Keskkonnahariduse Keskuses avatakse 8. aprillil allveefotograafia suurmeistri Brian Skerry fotonäitus “Ookeani hing”, millega tähistatakse keskkonnahariduse keskuse 11. sünnipäeva.

Näituse külastajatel avaneb võimalus rännata koos National Geographicu allveefotograafi Brian Skerryga saladuslikesse ja üllatustest tulvil ookeanisügavustesse, mida ta on dokumenteerinud juba 20 aastat. Sukeldudes äärmuslikes oludes, Arktika jää all või röövloomi täis vetes, on Skerry pildile jäädvustanud haruldasi ja intiimseid hetki mereolenditest nende loomulikus keskkonnas.

Heade fotode tegemiseks peab fotograaf vaatlema ja tõepoolest nägema, on öelnud Bryan Skerry. “Looduse vaatlemisest ja märkamisest algabki loodusharidus,” kinnitab ka keskkonnahariduse keskuse juhataja Janika Ruusmaa.

Näituse avamisega tähistatakse Tartu Keskkonnahariduse Keskuse 11. sünnipäeva. Viimast aastat tähistab Tartu Keskkonnahariduse Keskus oma aastapäeva praeguses asukohas. Järgmist aastapäeva tähistatakse juba uues Loodusmajas, Tartus Lille 10.

Näitus avatakse 8. aprillil kell 16.00 Tartu Keskkonnahariduse Keskuses Kompanii 10. Avamispäeval on näitust võimalik vaadata ka õhtupoolikul kell 17-20. Näitus jääb keskuses avatuks tööpäeviti kell 10-17 kuni 29. aprillini ja on külastajatele tasuta. Rühmakülastused palume eelnevalt registreerida telefonil 736 6120.

Täpsemalt Eesti Loodusmuuseumi ja ajakiri National Geographic Eesti näitusest loodusmuuseumi kodulehel.

Sihtasutus Tartu Keskkonnahariduse Keskus on asutatud 8. aprillil 2002. Keskus tegutseb selle nimel, et äratada ja hoida inimestes huvi looduse vastu, tõsta keskkonnateadlikkust ja suurendada vastutust looduse ees.

Viljandi muuseumis avatakse näitus “Lapse põli”

Reedel, 5. aprillil kell 15 esitleb Viljandi muuseum oma toimetiste kolmandat osa “Mulgid ja Mulgimaa vanadel fotodel” ning avab muuseumi näitusemaja uue hooaja näitusega “Lapse põli”.

Lisaks muuseumi toimetiste esitlusele kõnelevad värskelt ilmunud “Mulgi sõnastikust” selle koostaja Alli Laande ning Mulgi Kultuuri Instituudi vanem Erich Palm.

Raamat “Mulgid ja Mulgimaa vanadel fotodel” tutvustab ajaloolise Mulgimaa kihelkondi Viljandimaa fotokogudes säilinud kujutiste hulgast tehtud valiku ning täiendavate saatetekstide vahendusel. Tekstid on rööpselt mulgi, eesti ja inglise keeles. 264-leheküljelise raamatu koostaja ja toimetaja on muuseumi teadusdirektor Ain-Andris Vislapuu. Tegemist on muuseumi viieteistkümnenda jätkväljaandega, mis varem kandis aastaraamatu nime.

Fotod on pärit Abja muuseumi, Helme koduloomuuseumi, Karksi külamuuseumi, Mõisaküla muuseumi, Tarvastu muuseumi ja Viljandi muuseumi fotokogust ning järgmistest erakollektsioonidest: Viktor Kuld, Helju Lehesmets, Margus Mõisavald, Ly Mäemurd, Helvi Palusaar, Tõnu Parmakson, Felix Priimägi, Sirje Rist, Kalle Räästas, Imbi-Sirje Torm, Peeter Vabrit, Jaan Vali, Heino Vares, Laine Velner ja Jüri Villemson. Loe edasi: Viljandi muuseumis avatakse näitus “Lapse põli”

Naljapäeval avatakse Võru Linnagaleriis mitu näitust

Esimesel aprillil kell 18 avavad Võru Linnagaleriis näitusi Kärt Hammer, Tanel Tolsting ja Tartu Kõrgema Kunstikooli mööbli- ja tekstiiliosakonna tudengid.

TANEL TOLSTING – isiknäitus “Maalid 2011-2013”

Võru Linnagaleriis avatakse Tanel Tolstingu (1987) esimene isiknäitus. Kunstnikul on hea meel teha oma esimene isikunäitus just Võrus, oma kodulinnas. Väljapanek koosneb viimase pooleteise aasta jooksul Tartu Ülikooli maalikunsti eriala magistratuuris tehtud töödest, mis sisaldavad nii visandi värskust, pooliku töö lummavat terviklikkust, kui ka kummitama jäävaid naturalistlikke portreid ja igapäevaelus muidu märkamatuks jäävaid stseene.

KÄRT HAMMER – maalinäitus “Vaikuse esteetika”

Käesolev näitus pretendeerib puhtalt visuaal-esteetilisele naudingule, heites kõrvale kunsti liigse seletamise ning defineerimise. Kui kunstis midagi on, siis haarab see ise oma vaataja järele. Ning seda, kas seal midagi on, võib igaüks ise otsustada, sest kunstnik pole võimeline andma rahuldavaid definitsioone kõikidele võimalikele vastuvõtjatele. Igaühe kogemise ning mõistmise võime on sama hästi lõputult piiramatu kui ka piiratult lõplik. Sõnad kipuvad visuaalesteetilisi ideid ja väärtusi lämmatama, alla suruma. Teos kaotab oma mõtte, sest iga seletus on aina enam kaotsi minev tõlgendus. Seega teose tekstilise killustamise asemel on eesmärgituks eesmärgiks kunsti puht-intuitiivne kogemine. Heites kõrvale tekstuaalsuse, heidan kõrvale ka liigse vormi. Jättes järele vaid värvi, joone ning lõputu tunnetusliku vabaduse. Loe edasi: Naljapäeval avatakse Võru Linnagaleriis mitu näitust

Gábor Bereczki mälestusnäitus tutvustab Eesti ja Ungari tõlkekirjandust

Näitus “Ungari kirjandus eesti keeles, eesti kirjandus ungari keeles. Gábor Bereczki 85” avatakse emakeelepäeval, 14. märtsil kell 16 Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis.

Eesti kultuuri pühendunud saadiku, suure estofiili ja eesti kirjanduse ungari keelde tõlkija Gábor Bereczki 85. sünniaastapäeva puhul tutvustab Eesti Rahvusraamatukogu eesti kirjanduse tõlkeid ungari keelde ja ungari kirjanduse tõlkeid eesti keelde. Näitusel on välja pandud ca 300 raamatut, mis pärinevad nii Eesti kui ka Ungari Rahvusraamatukogust.

2001. aastal ilmunud artiklis eesti raamatust Ungaris arvas Gábor Bereczki, et kuigi eesti keeles on ilmunud väga palju ungari kirjanduse tõlkeid, võib-olla isegi rohkem kui vastupidi, on eesti kirjanduse tutvustamine Ungaris olnud sihipärasem. Bereczki on välja toonud eesti kirjanduse tutvustamise kolm perioodi Ungaris. Esimene kestis 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni. Kahe ilmasõja vahelise teise perioodi olulisemaid tegelasi oli Aladár Bán, tõlkija ning erakordselt innukas ja hea uurimuste kirjutaja. Bán oli ka “Kalevipoja” esimese tõlke autor.

Eesti kirjanduse tõlkimise õitseajaks võib pidada aastaid 1960-1989. Selle perioodi olulisim tõlkija oligi Gábor Bereczki. Viimasel kahel aastal on ungari keeles ilmunud üheksa eesti keelest tõlgitud raamatut.

Ungari kirjandust hakati eesti keelde tõlkima 19. sajandi lõpus, alguses küll saksa keele kaudu, nagu see oli traditsiooniks paljude keelte puhul. Otsetõlkeid hakati tegema 20. sajandi alguses, tõukeks sai “Noor-Eesti” kirjandusrühmituse vaimne mõju. Vahest kõige populaarsemaks ungari raamatuks Eestis on olnud Julius Margi tõlgitud Ferenc Molnári “Pál-tänava poisid”, mis on ilmunud 1921.-2003. aastal seitsmes trükis.

Näituse koostas Signe Suursöödi Eesti Rahvusraamatukogust ja see valmis koostöös Ungari Instituudi ja Ungari Suursaatkonnaga.

Näitus jääb avatuks 6. aprillini.

Karolin Ott avab Võru Linnagaleriis näituse

Homme kell 18.00 avatakse Võru Linnagaleriis Karolin Otti näitus “Tagasi armastuse juurde”.

Näituse kohta on Karolin Ott kirjutanud järgmist:

“Need turvalised kooliseinad, mis olid soditud erinevate seal õppinud tulevaste kunstnike poolt. See pidevalt kinnikiiluv lift, mis sind kolmanda korruse maaliklassi viis. See suur ruum, mis alati pilgeni kunstimaterjale täis. See hea ja soe enesekindlus, et ühel päeval saab sinust professionaalne kunstnik, kes veedab kõik oma tulevased päevad oma ateljees. See kõik oli justkui üks heleroosa mull, mille sees sa tudengina elasid….. Ühel hetkel lõhkeb see heleroosa mull ja sa seisad toas, mis polegi see imeliselt avar ateljee ja sina pole ikka veel see professionaalne kunstnik…sest sul polnud raha. Sa läksid tööle, et teenida raha ja võimaldada endale kõik see, aga raha pole olnud piisavalt palju ja mis peamine…sul pole olnud enam piisavalt aega… Ma seisan toas, mis pole isegi päris minu oma ja vaatan end ümbritsevaid asju. Need asjad räägivad mulle milliseid rolle ma olen vahepeal kandnud…kontorinaine, koduperenaine, rändur, naine oma mehele….neis rollides elades olen kaotanud aja, et keskenduda rollile, mida südames kõige rohkem igatsen. Ma võtan selle aja. Nüüd, selle näitusega.”

Ehk siis näitus keskendub noore naise minapildi leidmise otsingule ja enda erinevate rollide vahel jagamise konfliktile.

Näituse kohta leiab infot Facebooki lehelt.

Võru keskraamatukogus märtsikuus

Alates 5. märtsist on avatud vanema ja väliseesti raamatu tuba teisipäeviti kell 11-15 raamatukogu II korrusel.
13. märtsil tähistame Marie Underi 130. sünniaastapäeva. Kell 12 esineb konverentsisaalis Kadri Tüür loenguga “Marie Underi ja Juhan Smuuli problemaatiline kaugsuhe”.
Vaadata saab näitust “Talurahvakultuur Võrumaa Muuseumi kogudest”.
Urve Kolbakovi illustratsioonide näitus on välja pandud lasteosakonnas.
Täpsem info raamatukogu veebilehel http://lib.werro.ee

Eesti Panga näitus Meremäel

Alates 27.veebruarist on Meremäe vallamaja saalis võimalik tutvuda Eesti Panga rändnäitusega.

Näitus “Eesti raha margast euroni” on valminud koostöös Eesti Ajaloomuuseumi, Euroopa Komisjoni ja Eesti Pangaga.

Rändnäitusel käsitletakse nelja Eesti vääringut:

marka, mis tähistas eestlaste iseolemise algust 1918. aastast;
krooni, mis hakkas kehtima 1.jaanuarist 1928 ning mis oli igapäevases ringluses kuni 25.märtsini 1941. aastal;
krooni taassündi 1992. aastal ja käibel olemist kuni 1.jaanuarini 2011. aastal;
eurot, meie praegust raha.

Kuuel suurel ja värvilisel alusel on näitus sobilik vaadata nii lasteaia-, koolilastel kui ka kõikidel teistel. Näitusel saab teada palju huvipakkuvaid nüansse. Näiteks seda, et esimesed pennid ei olnud mitte metallist vaid väiksema suurusega paberkupüürid. Samuti saab teada, et juba 1989. aasta detsembris kuulutas ENSV Ministrite Nõukogu välja konkursi uute rahasedelite ja müntide kujundamiseks!

Vabariigi juubeliaastale sobilik näitus on vaatamiseks Meremäe vallamajas kuni 11.märtsini 2013.

Eesti Lastekirjanduse Keskuses avati kaks illustratsiooninäitust

282671_502409213131204_2000790632_n — Marko Pikkat näituse avamisel

Eesti Lastekirjanduse Keskuse Illustratsioonigaleriis saab näha kujunduskunstniku ja illustraatori Tiia Metsa (1973) suurejoonelist isikunäitust „Pildid sahtlist”.

Tiia Mets näitusest: „„Pildid sahtlist” on väike tagasivaade kümne aasta jooksul joonistatule. Esimene illustratsiooninäitus, millel osalesin, oli 2003. aastal toimunud Tallinna Illustratsioonitriennaal „Pildi jõud”. Osa pilte on sündinudki vaid eksponeerimiseks. Olles küll raamatutekstidel põhinevad illustratsioonid, on need teostatud vabamas vormis ja suuremas formaadis, et oleksid huvitavad vaadata ka näitusekülastajale. Spetsiaalselt raamatu jaoks tehtud pildid on rangema lahendusega, arvestades trükkimiseks vajalike omadustega. Näitus on pühendatud raamatu, sõna ja pildi olulisusele kultuuriloos, tänu millele teame möödunud aegade inimeste elust, tavadest, elukeskkonnast.” Käesolev on autori kuues isikunäitus.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse Trepigaleriis on väljas noore kunstniku, Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse eriala üliõpilase Marko Pikkati (1987) isikunäitus „Kuupuu”.

Marko Pikkat tegutseb karikaturistina (Nelli Teataja nädala karikatuur, kaastöö huumoriajakirjale Pilkaja) ja koomiksiautorina, teeb kaastööd lasteajakirjadele, on illustreerinud ka ühe lasteraamatu (Eve Rist. „Külakoolikell”, 2009). Kujundab kaarte, kutseid jm, joonistab tellimisel pilte. Alates 2010 annab välja autorikalendrit (ise kirjutab muinasjutud, illustreerib ja kujundab).

Marko Pikkat näitusest: „See on minu kolmas isikunäitus. Näitust iseloomustavad kõige enam sõnamängud. Eesti keel on väga rikkalik ja mänguline ning see on mind alati paelunud. Nii ongi viimasel ajal sündinud palju mitmetähenduslikke pilte – ühendades enda lemmikteemad. Need on kõik iseseisvad tööd, mille läbiv joon on siirus ja soojus. Natuke naiivsed ja kohmakad tegelased oma laias mängumaailmas.”

Pastaca pastakajoonistused MoKSi galeriis

Mooste KülalisStuudio (MoKS) galeriis saab kuni 24. veebruarini vaadata muusiku ja kunstniku Pastaca pastakajoonistusi läbi aastate. Pastacas, passinimega Ramo Teder, on Viljandis sündinud eesti muusik ja kunstnik, kes praegu elab Soomes. Ta on studeerinud Eesti Kunstiakadeemias maali ja Georg Otsa Muusikakoolis flööti.

Nii kunstniku kui ka muusikuna tegutsev mees on tuntud rahvusvahelises alternatiivmuusikaringkonnas. Ta on kirjutanud heliloomingut filmidele ja teatrietendustele, tema muusikat on antud välja plaatidel ja ta on esinenud live’is nii siin- kui sealpool piiri. Kujutava kunstnikuna on ta illustreerinud raamatuid, korraldanud näitusi, kujundanud CD-sid, teinud seinamaale jm.

MoKSi galeriis saate temalt näha üht parajat portsu pastakajoonistusi. Filigraansetelt kritseldustelt vaatavad vastu erisugused olevused omailmadest: mehed ja naised, kassid ja jänesed, linnud ja muud elajad. Natuke murelike ilmetega teile unistades vastu vaatamas ja kaasa kutsumas.

MoKSi galerii asub Moostes, Põlvamaal.
Näituse külastamine on tasuta. Avatud K-P 12-18

Tulekul on uued huvitavad näitused

13. veebruaril kell 11-12 on Maamajanduse Infokeskuse klaasgaleriis fotonäituse “Euroopa maaelu piltides” pidulik avamine. Toimub Euroopa maaelu arengu võrgustiku fotokonkursi parimate piltide esmaesitus Eestis. Rohkem infot näituse kohta www.maainfo.ee/index.php

Külaprojektide näitusega saab 13.-22. veebruarini 2013 tutvuda Raplas, Rapla Keskraamatukogus. Maaeluvõrgustiku näituste kohta rohkem infot www.maainfo.ee/index.php

Näitus “Luulesõit – 7 esimest aastat”
Kõrveküla raamatukogus

Kõrveküla raamatukogus saab kogu veebruarikuu jooksul vaadata üht põnevat näitust.

Soome instituudi rändnäitus „Luulesõit – seitse esimest aastat“ on pühendatud rahvusvahelise luulefestivali seitsmele esimesele toimumisaastale. Näitus tutvustab luulesõidu olemust, võtab kokku kõik senised luulesõidud ja annab ülevaate ringreisidel viibinud luuletajate loomingust originaalkeeles ja ka tõlgetest.

„Korraldame Luulesõitu armastusest luule ja erinevate keelte vastu ja näitusel on muu hulgas võimalik kuulata luuletajate enda loetud luulet originaalkeeles, näha meeleolukaid fotosid ja lühifilmi ringreisist. Lisaks saab iga näituse külastaja soovi korral ka ise luulekonkursist osa võtta,“ sõnas Luulesõidu kunstiline juht Guntars Godinš.

Näitusel saab kuulata Luulesõidul osalenud luuletajate loomingut nende endi esituses ning samuti eestikeelseid tõlkeid. Kuulamine toimub kõrvaklappidega, seega sobib näitus ka vaiksetesse kohtadesse. Lisaks kuuluvad näituse juurde nii video kui ka fotod ning infotahvlid Luulesõidu ja sellel osalejate kohta. Loomulikult pakub luuleteemaline näitus külastajatele ka lugemist. Loe edasi: Näitus “Luulesõit – 7 esimest aastat”
Kõrveküla raamatukogus

Eesti kauneimad raamatud pandi näitusele

Eripreemia pälvinud Kristi Kangilaski raamat "Päike läheb puhkusele". — Eripreemia pälvinud Kristi Kangilaski raamat “Päike läheb puhkusele”.

1. veebruaril kuulutati Rahvusraamatukogus välja 2012. aasta Eesti kauneimad raamatud. Samas peanäitusesaalis avati kauneimatest raamatutest näitus, kus lisaks eksponeeritakse Eesti Kirjastuste Liidu liikmete menuraamatuid ja Soome Instituudi vahendusel Eestisse jõudnud Soome 2011. aasta kauneimaid raamatuid.

Igal aastal toimuvatel raamatukujunduse konkurssidel „25 kauneimat Eesti raamatut” ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut” valivad asjatundjatest koosnevad žüriid aastase raamatutoodangu seast välja kujunduselt, tüpograafialt ja teostuselt parimad raamatud. 25 kauneima raamatu võistlusele esitas 77 kirjastajat 168 raamatut. 5 kauneima lasteraamatu konkursile esitas 22 kirjastajat 49 raamatut.

”Hinnatud 2012. aasta valim oli ühtlaselt tugev, iga korraga jääb vigaste kujunduste osakaal väiksemaks. Hea käsitööoskuse kinnistumine teeb rõõmu, aga vähe oli silmatorkavaid, uusi kujundussuundi avavaid teoseid,” kommenteeris 25 kauneima raamatu žürii esimees Dan Mikkin Eesti Kujundusgraafikute Liidust.

„Lasteraamatute puhul hinnatakse terviklahendust, pidades olulisimaks illustratsioonide taset. Sõelale jäänud raamatud on kõik ilusad, esindades erinevaid stiile ja käekirju. Väljavalitute hulka jõudis lisaks nimekatele tegijatele mitu uut illustraatorit nauditavate debüütraamatutega,“ ütles 5 kauneima lasteraamatu žürii esimees Piret Niinepuu-Kiik. Loe edasi: Eesti kauneimad raamatud pandi näitusele

Uus näitus Tallinna Botaanikaaias “Iidsete aegade taimed, pitsatpuust pajuni”

26. jaanuarist kuni 3. veebruarini saab külastada Tallinna Botaanikaaia selle aasta esimest näitust „Iidsete aegade taimed, pitsatpuust pajuni“.

Tutvutakse taimeriigi arengulooga alates iidsetest aegadest, kui inimese jalg polnud veel maapinda puutunud kuni tänapäevani, kus inimtegevuse tagajärjel on palju taimeliike hukkunud või hukule määratud. Vaadata saab lähemalt ka kivisöeajastu uhket ja lopsakat taimestikku, selle asendumist okaspuude ja palmlehikutega ning esimeste õistaimede tekkimist.

“Tahame ka alanud aastal näitustega meie külalisi üllatada ja sealse infoga taimedest üha uusi ja huvitavaid fakte ja külgi välja tuua“, seletab Tallinna Botaanikaaia direktor Karmen Kähr. „Seepärast alustame uut näituste aastat meile ebatavaliste taimede tutvustamisega. Näiteks taimed nagu pitsatipuu, soomuspuu, sammaspuu jt, olid olemas juba enne dinosauruste hiilgeaega. Lisaks näeme taimi, kes elasid üle jääajad ja on elus tänaseni,“ lisab Kähr.

Näituse kuraatoriteks on Krista Kaur, Taimi Puusepp ja Urmas Laansoo Tallinna Botaanikaaia keskkonnahariduse osakonnast.

Tallinna Botaanikaaia koduleht

Otepääl avatakse graafikanäitus Kuldaeg

Laupäeval, 26.jaanuari keskpäeval kell 12.30 avatakse Otepääl graafikanäitus „Kuldaeg“ , mis sisaldab unikaalset valikut Eesti graafikast, käsitledes ka muutusi ja arenguid selles valdkonnas. Samas toimub graafikakonverents, mille raames ainulaadne näitus ongi.

Konverentsi tähtsust rõhutab ka see, et siin osalevad ettekannetega tuntud selle ala asjatundjad, EKA professor, Urmas Viik, kunstijaloolane Enriko Talvistu, TLÜ dotsent Margot Kask, TLÜ lektor Renee Aua.

Peapõhjuseks, et nii kõrgetasemeline graafikapäev Otepääl korraldatakse, on siin elanud ja töötanud kunstnik, Ago Kivi, kes 2011 aasta oktoobris manalateed läks. On vähe neid otepäälasi, keda see mees poleks üllatanud nimelise ex-librisega. Pole sellist teist paikkonda Eestimaal, kui Otepää, mille tähsündmused on tema poolt nii rohkearvuliselt kajastatud ja seda just graafikas. Loe edasi: Otepääl avatakse graafikanäitus Kuldaeg

Näitus Saksamaa ja Prantsusmaa sõprusest

Eesti ja Prantsusmaa — Saksamaa LV ja Prantsusmaa vahelise sõpruse 50. aastapäev

Saksamaa LV ja Prantsusmaa saatkond Eestis esitlevad Élysée lepingu 50. aastapäeva puhul Rahvusraamatukogus näitust, mis tõstab esile nende riikide mitmekülgset sõprust ning selle aktuaalset tähendust Euroopale. Näituse pidulik avamine toimub 6. korruse trepigaleriis 22. jaanuaril kell 17.

22. jaanuaril 1963 Prantsusmaa presidendi Charles de Gaulle’i ja Saksamaa LV kantsleri Konrad Adenaueri allkirjastatud lepinguga sai alguse Prantsusmaa ja Saksamaa erakordne side. Élysée leping on sõjajärgse aja leppimise väljendus, Euroopa ühendamise oluline alus ning eeskujulik kahe riigi koostöö mudel.

Selle olulisust ühendatud Euroopale tunnustati selgesti Nobeli rahupreemia üleandmistseremoonial 2012. a. detsembris. Näituse avamisel esinevad kõnega Saksamaa LV suursaadik Christian Matthias Schlaga, Prantsusmaa suursaadik Frédéric Billet ja Eesti Välisministeeriumi kantsler Alar Streimann. Tervitussõnad lausub Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo. Prantsusmaa ja Saksamaa tähistavad Élysée lepingu 50. aastapäeva arvukate üritustega üle kogu maailma.

Näitus jääb Rahvusraamatukogus avatuks 22. veebruarini, hiljem saab seda näha paljudes Eesti koolides.

Kaarli kirik ajas ja ruumis läbi fotosilma

Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatud näitusel „Kaarli kirik. 100 aastat läbi fotosilma” saab teha väikese rännaku ajas ja ruumis ning tutvuda Tallinna Kaarli kiriku sise- ja välisvaadetega postkaartidel ning fotodel.
Vanim foto on tehtud enne 1882. aastat ning vanim postkaart pärineb aastast 1889, uusimad 21. sajandi algusest. Näitus on koostatud EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse arhiivimaterjalide põhjal, mitme foto originaal on pärit Filmiarhiivist või Ajaloomuuseumist.
Fotode ja postkaartide reprod on teinud Mati Mõttus. Fotod ja postkaardid on rühmitatud periooditi, mis annab võimaluse jälgida nii kirikuhoone kui ka seda ümbritseva linnaruumi muutumist.
Kaarli kirikule pandi nurgakivi 1862. aastal ja esimene teenistus peeti 1870. aastal.
Näitus jääb avatuks 5. veebruarini.
Kõiki näitusel olevaid raamitud reprosid saab hiljem osta Kaarli kirikust.

Riigikogu konverentsisaalis saab vaadata vaimupuudega inimeste fotonäitust

Riigikogu konverentsisaalis on avatud vaimupuudega inimeste fotokonkursi võidutööde näitus. Fotokonkursi „Loodusfoto 2012” korraldasid läinud suvel ajakiri Vaimupuu ja Nikon vaimupuudega inimestele. Ürituse eesmärgiks oli tuua vaimupuudega inimesed kodust välja ning panna nad nägema loodust uue nurga alt. Pildistamisel võis kasutada sõprade, sugulaste ja tegevusjuhendajate abi. Pildi juures hinnati enim emotsiooni, seepärast ei omanud tähtsust, millega foto üles võeti – kas professionaalse fotoaparaadi, „seebika”, tahvelarvuti või telefoniga.

Konkursile laekus ligi 1100 fotot üle Eesti. Näitus pandi kokku kümnest paremast fotost ja seda on varem eksponeeritud Päevakeskuses Käo ja sotsiaalministeeriumi hoones. Välja valitud piltidest valmis ka ajakirja Vaimupuu 2013. aasta kalender.

Ajakiri Vaimupuu on MTÜ Vaimupuu poolt välja antav ajakiri vaimupuudega inimestele, nende sõpradele, sugulastele ja tuttavatele. Ajakirja eesmärk on kajastada vaimupuudega inimeste elu positiivsest küljest. Ajakirjaga saab tutvuda internetis www.vaimupuu.ee ja Facebookis Vaimupuu lehel.

Fotod näituselt: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2013/Naitused/Vaimupuu/

Eesti Loodusmuuseum ja National Geographic Eesti korraldavad Tallinnas allveefotograafia suurmeistri Brian Skerry näituse „Ookeani hing“

Eesti Loodusmuuseum ja ajakiri National Geographic Eesti korraldavad Tallinnas allveefotograafia suurmeistri Brian Skerry fotonäituse „Ookeani hing“, mis toob vaatajani valiku tema 20 aasta jooksul tehtud parimatest töödest. Ainulaadne näitus avatakse Eesti Loodusmuuseumis järgmise nädala lõpus.

National Geographic_Brian Skerry_Ocean Soul_Right Whale — OCEAN SOUL RIGHT WHALE / FOTOGRAAF BRIAN SKERRY / NATIONAL GEOGRAPHIC

Eesti Loodusmuuseumi külastajatel avaneb sel kevadtalvel võimalus rännata koos National Geographicu allveefotograafi Brian Skerryga salapärastesse ja imedest tulvil ookeanisügavustesse, mida ta on dokumenteerinud juba 20 aastat. Skerry on jäädvustanud merealuseid hetki eri paigus üle maailma: Jaapanis, Uus-Meremaal, Iirimaal, Mehhikos, Kanadas, Ameerikas, Bahamal, Belizel, Trinidadis, Antarktikas jm. Näitus väljendab tunnustatud fotograafi sõnumit: veel pole hilja asuda kaitsma maailma mereelustikku ning veealuseid elukeskkondi.

25. jaanuaril Tallinna vanalinnas aadressil Lai 29a avatav National Geographicu rändnäitus “Ookeani hing” esitleb Skerry parimaid pilte ookeanikeskkonnast ja seal elavatest olenditest. Näitus on avatud 25. jaanuarist kuni märtsi lõpuni iga nädal kolmapäevast pühapäevani kell 10.00-17.00. Näituse korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eluaegne sukelduja ja ookeanide eestkõneleja Skerry on tunnustatud allveefotograaf, kes on pildistanud ajakirjale National Geographic ligi 20 fotolugu, mis tutvustavad ookeanikeskkondi ja merede kaitset. Viimatine neist lugudest, mis kõneles Mesoameerika vallrahust, avaldati 2012. aasta oktoobris ja ilmus ka eesti keeles.

Brian Skerry on veetnud vee all töötades üle 10 000 tunni, jäädvustades meie planeedi ookeanide muresid ja rõõme. Sukeldudes äärmuslikes tingimustes, Arktika jää all või röövloomadest kubisevates vetes, on Skerry pildile püüdnud haruldasi ja intiimseid hetki mereolenditest nende loomulikus keskkonnas. Tema fotod jutustavad köitvaid ellujäämislugusid: kutseliste küttide eest põgenevatest grööni hüljestest Põhja-Atlandis kuni Vaikse ookeani keskosa kahjustatud koralliökosüsteemideni, mis hakkavad tasapisi taastuma. Loe edasi: Eesti Loodusmuuseum ja National Geographic Eesti korraldavad Tallinnas allveefotograafia suurmeistri Brian Skerry näituse „Ookeani hing“

Näitus “Postinstrumentum” Pärnus

Pärnu Linnagaleriis on kuni jaanuari lõpuni avatud interaktiivne näitus

372900_543722708972208_1195308436_n

“Postinstrumentum”.

“Postinstrumentum” on interaktiivne näitus, mis annab ülevaate seni kaks aastat väldanud masina-esteetilisest sound-art projektist. Lisaks tehnoloogilistele helimasinatele on eksponeeritud ka dokumentatsioonid esinemistest Eestis, Lätis ja Leedus.

Instrumentaarium, mida kasutatakse kaasaegse akadeemilise muusika mängimisel, pärineb oma tsentraalses osas mitme sajandi tagusest muusikainstrumentide evolutsioonist (mõistagi kasutatakse ka kõike muud mis kätte juhtub ja häält teeb, aga klassikaliste viiulite, oboede ja klarnetite rakendatust pole see kuigivõrd vähendanud). Peamine probleem niisuguse esituspraktikaga seisneb selles, et pillide evolutsioon liikus tempereeritud häälestuse võimalikult efektiivse ja heakõlalise kasutamise suunal. Kõik need traditsioonilised pillid arendati välja selleks, et muusika kõlaks kokku nii kõrvasõbralikult ja «hästi» kui vähegi võimalik. Operatsioonid mürade ja atonaalsusega ei kuulunud nende pillide evolutsiooni eesmärkide hulka.

Tulemus on ühene. Klassikalistel pillidel puudub mürade esitamiseks vajalik/sobilik tämbriline iseloom ja tempereeritud häälestus mürade esitamiseks tundub nagu katse kokteilikõrrega merd tühjaks juua.

See tähendab, et müradega adekvaatselt töötamiseks on vaja teha uued pillid, sellised, mille iseloom algusest peale ongi orienteeritud mürade esitamiseks.

Avatud on näitus EHE EHE

GaleriiPINK Tallinnas on hetkel Tallinna klaasikunsti meka, sest Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti tudengid on seal avanud oma ühisnäituse.

Klaas on tugev ja õrn, külm ja kuum, sile ja terav, läpipaistev ja tuunjas. Igaüks tunnetab klaasi erinevalt ning just talle omaselt. Sellest ideest lähtuvalt on iga näitusel osalev noor kunstnik mõtestanud enese jaoks lahti klaasi kantavuse ehtena. Klaas on materjal, mille hinge õpitakse tundma kogu elu ning mis kannab endas lõputuid võimalusi.

Oma ideid klaasis tutvustavad publikule Sandra Allemann, Natalja Jemets, Marilin Kristjuhan, Kristiina Oppi, Aleksandra Pavlenkova, Birgit Pählapuu, Caspar Sild, Maria Tamm ja Maarja Treufeldt

Juhendaja: professor Mare Saare

Lisainfo Facebookis.