Lõõtspilliselts toob mängu ka rahvakandle

Fotomeenutus. Allikas: polva.ee

Juba traditsiooniks kujunenud jaanuarikuine ärataja, Avatud Lõõtsade Päev, tuleb ka 2013. aastal. 5. jaanuaril on kõik ilusa traditsioonilise muusika sõbrad oodatud Põlva kultuuri- ja huvikeskusesse meeleolukale kontserdile. Pidu algab keskpäeval, head muusikat jagub kahe ja poole tunni jagu.

Avatud Lõõtsade päeval saab kuulda mängimas Lõõtsakuningaid, Põlva lõõtspillimängijate kursuse tüdrukute ansamblit (Merili Moosus, Kaile Mumm, Merili Murde, Ester Must) ja noorte meeste ansamblit (Henrik Hinrikus, Toomas Ojasaar, Ants Järv), noori tulevikulootusi Mart Kirotari ja Kristin Semmi, Põlva lõõtspilliklubi ja lõõtsade koondorkestrit. Erikülaliseks on sel päeval Tallinna lõõtsaklubi

Tänavuse kontserdi teine pool on pühendatud MTÜ Lõõtspilliseltsi uuele algatusele – rahvakandlele. Sellele kaunile traditsioonile hakatakse Eestis järjest rohkem tähelepanu pöörama.
Kandlevirtuoos Heino Sõna ja Põlva rahvakandlemängijate algkursuse kursuslaste ja õpetajate (Kalle Vassila; Heino Tartes jt) abil toome kuulajateni parima osa sellest kaunist traditsioonist.
Sissepääs kontserdile on prii. Sündmust toetab Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa Ekspertgrupp.
Allikas: polvamaa.ee

Corelli Music lõpetab jõulufestivali hittidega inglihäälsele kontratenorile

Corelli barokkorkester.

Täna õhtul lõpeb kontserdiagentuuri Corelli Music jõulumuusika festival „Kirikupühad Maarjamaal” traditsioonilise särava kirikukontserdiga, mis sel aastal pakub haruldast võimalust kuulata kaunimad kantaate ja aariad kontratenorile koos barokkorkestriga. Festivali lõppkontsert 28. detsembril kell 19 Tallinna Jaani kirikus kannab pealkirja „Jõuluingel“. Solistina astub üles erakordse häälega kontratenor Teppo Johannes Lampela Soomest ja ajastu pillidel musitseeriv Corelli Barokkorkester dirigent Martin Sildose juhatusel esitab ka jõuluteemalist orkestrimuusikat. Kontserdi avab „Kirikupühad Maarjamaal” patroon EELK peapiiskop Andres Põder. Loe edasi: Corelli Music lõpetab jõulufestivali hittidega inglihäälsele kontratenorile

Aasta muusik 2012 on Paavo Järvi

Eesti Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid aasta muusikuks 2012 dirigent Paavo Järvi kõrgetasemelise kontserttegevuse ja Eesti muusikaelu arendamise eest. Paavo Järvi kütkestab oma kontsertide ja salvestustega publikut kogu maailmas ning võidab klassikalisele muusikale kõikjal uusi sõpru ja järgijaid. Tema eestvedamisel ja kunstilisel nõustamisel Pärnus toimuv Järvi suvefestival ning suveakadeemia toob välismaal tegutsevad muusikud, Eesti talendid, musitseerima koju.   

Aasta muusiku tiitel antakse Paavo Järvile üle 1. jaanuaril Estonia kontserdisaalis toimuval pidulikul uusaastakontserdil, mille vahendavad otseülekandes ETV ja Klassikaraadio.  

Tänavu kuulutakse aasta muusiku tiitel välja juba 31. korda.

Paavo Järvi (1962) on maailmahaardega dirigent, üks nimekamaid oma põlvkonnas. Tunnustatakse tema laia ja avastuslikku repertuaarivalikut, väljapaistvaid suurte romantikute teoste esitusi ning Eesti ja Põhjamaade heliloomingu tutvustamist. Paavo Järvit hinnatakse kõrgelt noore publiku kaasamise eest. Väga oluline koht kuulub Järvi tegevuses Eesti heliloojate teoste esitamisele ja jäädvustamisele, tema repertuaaris on Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Helena Tulve, Lepo Sumera, Eduard Tubina, Tõnu Kõrvitsa jt helitööd.

Eric Whitacre jõuab Eestisse

foto: http://www.classicfm.com/composers/whitacre/pictures/eric-whitacre-man-behind-music/Maailma üks enim tellitud ja nõutud helilooja ning silmapaistev dirigent  Eric Whitacre tuleb Eestisse tutvustama oma loomingut. 16. mail 2013 juhendab helilooja meistrikursust dirigentidele. Artisti Eestis viibimise kulminatsiooniks saab 17. mail Noblessneri Valukojas toimuv autorikontsert.

“Kuna Whitacre ei ole varem Eestit ega ka meie naaberriike külastanud, pakkus mulle tema maaletoomine palju huvi,” kõneles ürituse projektijuht Sander Tamm, kes on ühtlasi ka autorikontserdil üles astuva pea 80-liikmelise projektkoori koormeister. “Olles juba varem näinud tema teoste suurt menu ja sooja vastuvõttu erinevatel kontsertidel ning konkurssidel üle Euroopa, hakkasin temast rohkem huvituma ning võtsin kontakti Whitacre’i esindava agentuuriga,” põhjendas korraldaja helilooja maaletoomist. Ühtlasi on Tamme sõnul Eesti muusikutel harukordne võimalus end täiendada maailma tasemel dirigendi käe all ja seda riigist lahkumata.

Internetis palju populaarsust kogunud virtuaalkoori dirigendi Eric Whitacre’i loomingut esitavad autorikontserdil vokaalansambel Estonian Voices, sopran Karolis Kaljuste ning projektiks spetsiaalselt komplekteeritud pea 80-liikmeline koor, mida Noblessneri Valukojas juhatab helilooja isiklikult. „Julgen arvata,  et olen kuulnud enamust tema senisest loomingust nii žüriides kui kontsertettekannetes. Tegemist on omanäolise heliloojaga kellel on ka hea müügistrateegia ja kes persoonina oskab olla avatud, heas kontaktis nii dirigentide kui kuulajatega,“ tutvustas Whitacre’i dirigent ja kooriliikumise edendaja Aarne Saluveer.
Loe edasi: Eric Whitacre jõuab Eestisse

Jalmar Vabarna esineb homme Tartu Folgiklubis

Kolmapäeva, 19. detsembri Tartu Folgiklubis istub koos pilliga Ants Johansoni küsimuste ja publiku ette Jalmar Vabarna. Autoritund algab kell 19 ja pärast seda kutsutakse kõiki jämmima.
Jämmis osalevad Jalmari sõbrad Matis Leima, Laurits Leima ja Evelin Ämarik, kes tuntud kui ansambel Kiiora. Muide, Kiioral tuli just äsja ka debüütplaat välja. Kitarrid, karmoškad ja viiul hüüavad lugulaule üle seitsme maa ja mere.
Tartu Folgiklubi on kõigile huvilistele avatud sündmus kord kuus. Autoritund helisalvestatakse ja osa sellest jõuab Klassikaraadio Folgialbumi saatesse. Aga oma kõrv on ikkagi kuningas!
Kohtumiseni klubis Jazz (Ülikooli 20, ülikooli vana kohviku I korrusel) iga kuu kolmandal kolmapäeval kell 19!

Aasta viimased kontserdielamused Võru Kandles

19. detsembril kell 19 tulevad Kandle lavale Birgit Õigemeel ja Mihkel Mattisen kontserdiga ”Jõulud südames”.
27. detsembril kell 19 toimub kontsert ”Pühademuusika”, kus lavale tulevad Mari Kalkun ja Riho Sibul. Mari Kalkuni muusika tunnussõnaks on vahetu. Tema loomingu inspiratsioon pärineb loodusest, rahvalauludest ja luulest. Tänavu jõuludel ühendab Mari Kalkun jõud Eesti elava rokkmuusika legendi Riho Sibulaga, kellega üheskoos antakse neli jõulukontserti.
“Pühademuusika” ei ole tavaline kontsert selle traditsioonilises tähenduses, sest muusikud otsivad ühist kooskõla läbi improvisatsiooni, mis oma spontaansuses on kordumatu ja sünnib üheskoos kontserdipublikuga kohapeal.
29. detsembril kell 19 toimub kontsert-etendus ”Tempera laulab”, mis on ühtlasi Võru koori Tempera 10. tegevusaasta juubelikontsert. Koori dirigeerib Signe Rõõmus, liikumise on seadnud Tea Kõrs ja Maire Udras, kaastegevad on Võru Kesklinna Gümnaasiumi koorid, vilistlased ja külalised
Ilusaid elamusi!
Kätlin Hoop

CORELLI MUSIC – jõulumuusika festivalil kuuleb inglihäälseid kontratenoreid

Agentuur Corelli Music lõpetab juba kolmanda aasta jõulumuusika festivaliga „Kirikupühad Maarjamaal“. 1.–29. detsembril ehk 1. advendist pea aasta lõpuni kõlavad kaunid kontserdid kirikutes, mõisates ja muusikasalongides. Vastukaaluks tänapäeva jõuluaja poodlemistuhinale tuletab Corelli Music oma jõulumuusika festivaliga meelde jõuluaja vaimset ja eetilist tähendust.
Tänavuse festivali kavas on eriline rõhuasetus kontratenoritel, barokiaja kõige kaunimad muusikateosed on loodud just seda tänapäeval haruldast hääleliiki silmas pidades.
Põnevad sündmused ootavad ees müstilistest arvudest koosneval kuupäeval 12.12.12 Toompea muusikasalongis ning 15. detsembril Vihula mõisas. Barokkansambel Corelli Consort on oma kontserdile „Müstilised jõulud“ vaatamata maailmalõpu ennustustele abiks kutsunud muusikute järelkasvu, Eesti kõige pisemad klavessiinikunstnikud ehk päkapikk-virtuoosid Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakoolist (õpetaja Ene Nael). Kavas on Telemanni, Corelli, Bachi jt barokkheliloojate muusika ning samuti meeleolukad lastepalad.
Loe edasi: CORELLI MUSIC – jõulumuusika festivalil kuuleb inglihäälseid kontratenoreid

ERSO plakatikonkursi ”Hans ja Grete” võitis Kadleen Leenurm Hiiumaalt

Kadleen Leenurme võidutöö.

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri plakatikonkursile ”Hans ja Grete” laekus 989 kunstitööd. Oma plakatikavandi saatsid ligi saja kooli lapsed kõikjalt üle Eesti. Žüriisse kuulusid ERSO muusikud, ooperikontserdi ”Hans ja Grete” dirigent Anu Tali, solistid Annely Peebo ja Kädy Plaas ning Eesti Kontserdi kujundaja Everi Vähi. Pärast mitut konkursivooru valiti võidutööks Emmaste Põhikooli V klassi õpilase Kadleen Leenurme plakatikavand, mille põhjal kujundatakse ERSO ooperikontserdi ”Hans ja Grete” plakat, bänner ja kavakaaned. Kadleen Leenurme  juhendaja on õpetaja Eila Tõnisson. Žürii arvates on tegemist väga emotsionaalse ja atraktiivse kunstitööga. Vastukaaluks klassikalisele lähenemisele ”Hansu ja Grete” muinasjutule on tegemist modernse ja just tänapäevast kontserdipublikut kõnetava plakatikavandiga. Auhinnaks on 30 kontserdipiletit Estonia kontserdisaalis 18. jaanuaril 2013 toimuvale ooperikontserdile. Oodatud on Kadleen Leenurm, tema juhendaja ja klassikaaslased ning teised muusika- ja kunstisõbrad Emmaste Põhikoolist. Loe edasi: ERSO plakatikonkursi ”Hans ja Grete” võitis Kadleen Leenurm Hiiumaalt

Sihikul kõrge koht

Järvamaa juurtega Pavo Raudsepa pere sihib ETV laulusaates «Perepidu»  kõrgeimat kohta.Koerus kasvanud ja koolis käinud ning suusamehena tuntud Pavo Raudsepp sattus ETV ekraanil käivasse ja Maire Aunaste juhitavasse laulusaatesse «Perepidu» tütarde Marii (20), Marleen (16) ja Martta (5) tungival soovil ning naise Õnnela õhutusel. «Kõik nad mul laulavad nii mis mühiseb, lapsed lasteaiast saadik ja naine nii kaua, kui mäletan, kus me siis saime minemata jätta!» tunnistas isa Pavo uhkusenoodiga hääles.

Vanemuises esietendub “Õhtu Straussiga”

ÕHTU STRAUSSIGA

Sellel reedel, 30. novembril kell 19.00 esietendub Vanemuise väikeses majas glamuurne “Õhtu Straussiga”.

Muusikat ja tantsu ühtseks tervikuks põimiva õhtu toovad vaatajateni lavastaja-koreograaf Fabrice Gibert, muusikaline juht ja dirigent Lauri Sirp, dekoratsioonikunstnik Jaak Vaus ning valguskujundaja Imbi Mälk.

Lavastuses “Õhtu Straussiga” saab näha mitmete tuntud kostüümikunstnike – Mare Raidma, Liina Undi, Peter Farmeri, Jaanus Vahtra, Walter Perdacheri, Kustav-Agu Püümani jpt. – varasemat loomingut. Selle ilu on ühtseks tervikuks sidunud Mare Tommingas.

Johann Strauss noorem (1825-1899) kuulus Viini tunnustatud muusikute perekonda, mis oli enesele nime teinud tantsuorkestreid juhtides ja neile muusikat kirjutades. Tema geniaalsus ei väljendunud mitte ainult Viini populaarse salongimuusika muutmises üldtuntuks terves Euroopas, vaid ka kõrgeks kunstiks. Selles oli oma osa kahtlemata ka Johann juuniori dirigendiandel.

Vanemuise lavastuses astuvad publiku ette solistid Pirjo Püvi, Karmen Puis, Reigo Tamm ja René Soom (RO Estonia) või Taavi Tampuu. Loomulikult on laval Vanemuise balletitrupp, sümfooniaorkester ja ooperikoor.

“Tantsijal ei ole sõnu, et end publikule selgeks teha, kuid tal on koreograafia, et nutta, karjuda, väljendada – läbi enda keha köita vaataja tähelepanu. Publik on kõikide maailma kunstnike parim sõber – me ei valeta talle, inimestele kas meeldib või mitte… Sel õhtul, kui esitleme publikule lavastust “Õhtu Straussiga”, soovin ma, et vaatajad unustaksid kaheks tunniks väsitava moodsa ajastu, milles elame. Minu jaoks on Straussi muusika sünonüümiks võimalusele pageda reaalsusest läbi unistuse… Inimhing lihtsalt vajab kaunist hetke taastumiseks,” tutvustas omad tööd lavastaja Fabrice Gibert.

Fabrice Gibert on sündinud Prantsusmaal ning töötanud Saksamaal, Sloveenias, Austrias, Kuubal jm. Alates aastast 2007 on ta ametis Vanemuise teatris repetiitor-pedagoogina. “Õhtu Straussiga” on tema esimene täispikk lavastus.

 

Lisainfo: Ave-Marleen Rei, Vanemuise teatri pressiesindaja, tel: 7440161, 53585343,  avemarleen@vanemuine.ee

 

Uue kontserdisarja HELIjaKEEL avakontsert

Eesti autorite heli- ja sõnakunst

Hooajal 2012/2013 algab Muusikasõprade Seltsi uus neljast kontserdist koosnev sari HELIjaKEEL. Sarja läbivaks teemaks on Eesti kultuuriruumis erilised perekonnad, kus isad ja pojad ning isad ja tütred on tuntud kirjanikud ning heliloojad. Sari algab novembris Doris ja Hillar Kareva loominguga, teisel kontserdil jaanuaris tulevad esitusele Maarja Kangro luule ja Raimo Kangro muusika, kolmandal kontserdil märtsis kõlab Peeter Volkonski ja Andrei Volkonski looming ning sari lõpeb maikuus Märt-Matis Lille ja Jaan Kaplinski teostega.
Muusikat esitavad silmapaistvad eesti interpreedid ja tekste loevad autorid ise. Sari toimub koostöös Tartu kirjandusfestivaliga „Prima Vista“. Sarja eesmärk on tekitada erinevate kultuurivaldkondade vahelist koostööd ja sünergiat, hõlmata laiemat publikut ning pakkuda erilisi kultuurielamusi.

DORIS JA HILLAR KAREVA

Pühapäeval, 18. novembril 2012, kell 18:00 Tartu Ülikooli aulas

Esmaspäeval, 19. novembril 2012, kell 19:00 Hopneri majas

Kristina Kriit (viiul), Toomas Vavilov (klarnet), Ivar Tillemann (trompet), Madis Metsamart (vibrafon, ksülofon), Diana Liiv (klaver), Doris Kareva (sõna)

Kava:
Doris Kareva: Harmoonia tund, valik luulet

Hillar Kareva: Kontsertpala trompetile ja klaverile; “Neli tuult” viiulile ja klaverile (1. Põhjatuul, 2. Läänetuul, 3. Idatuul, 4. Lõunatuul); Sonaat klarnetile ja klaverile; “Lamento” trompetile; “Neli Gemmi” ksülofonile, vibrafonile ja klaverile (1. Oonüks, 2. Jaspis, 3. Ahhaat, 4. Krüsopraas)

Doris Kareva on helilooja Hillar Kareva tütar. Lõpetanud Tartu Ülikooli romaani-germaani filoloogia erialal, töötanud 1979. aastast ajalehes Sirp ja UNESCO peasekretärina aastatel 1992-2008. Avaldanud luulet, esseid ja lühiproosat, tõlkeid maailmakirjandusest, pälvinud kaks riiklikku ja mitu kirjanduspreemiat, ka Valgetähe ordeni. Tema loomingut on tõlgitud paarikümnesse keelde. Alates 2011. aastast on ta taas ajalehe Sirp kirjandustoimetaja.

Hillar Kareva mahuka loomingu hulgas moodustab olulise osa kammermuusika – ka on ta kirjutanud kvaliteetseid ja läbikomponeeritud sonaate just pillidele, kel muidu repertuaari veidi napib. Kareva helikeel on heakõlaline ja rütmikas, ootamatute pööretega, siin leidub romantilist hingust ja põhjamaist kargust. Teemad lähtuvad sageli antiikmütoloogia ainestikust. Oma muusikuteed alustas Hillar Kareva viiuliõpingutega Herbert Laane käe all ja lõpetas Tallinna konservatooriumi 1956. aastal kompositsiooni erialal prof Eugen Kapi klassis. Ta oli tuntud ka kontrabassimängijana, osales nt Uno Naissoo ansamblites Swing Club ja Stuudio 8. Pikka aega tegutses ta muusikateooria õppejõuna Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. 2003. aastal algatati Tallinna Muusikaakadeemias rahvusvaheline Kareva-nimeline saksofoni- ja trompetimängijate võistlus.

Tartu Folgiklubi autoritunnis on külaliseks Triinu Taul

Triinu Taul.

Tartu Folgiklubis klubis Jazz kolmapäeval, 21. novembril kell 19 toimuvas autoritunnis esineb Triinu Taul, plaati esitleb Kulno Malva, jämmib legendaarne Ants Taul.
Folgiklubi autoritunnis vestleb Ants Johanson ühe hinnatud muusikuga, sel korral on see Triinu Taul. Salvestised jõuavad Klassikaraadio vahendusel hiljem eetrisse – saates Folgialbum.
Oma plaati esitleb seekord ka Kulno Malva, pärimusstiilis akordionimäng kõlab naturaalses küünlavalguses. Järgneb koosmusitseerimine, eest võtavad Ants Taul eesti lõõtsadel ja torupillidel, Tiiu Taul torupillil ja Tiinamai Keskpaik kandlel.
Ürituse ajaks on kohal mänguasjad Lelulast – ootame teid koos lastega.
Piletid: lapsed põhikooli lõpuni tasuta, õpilased ja pensionärid 2 eurot, tavapilet 3 eurot, rahvarõivastiil välimuses toob lisasoodustuse (1 euro võrra).
Head tuju pole vaja kaasa võtta – seda saab kohapealt.
Täname toetajaid: Eesti kultuurkapital, Tartu kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Tartu linn, ERR, klubi Jazz, tükikoda Bookmill, MTÜ Lelula.
Tartu Folgiklubi

Omaloominguõhtu “Lauasahtli lood ja laulud” ootab huvilisi

Pirita Vaba Aja Keskus kutsub igas vanuses huvilisi üle Eesti, Vaindloo saarest Naha külani, Nootamaa saarelt Narva linnani, osalema omaloominguõhtul „Lauasahtli lood ja laulud“. Kes ise üles astuda ei tihka, on väga oodatud kuulama.

24. novembri õhtul algusega kell 17.00 on võimalus esitada õdusas atmosfääris omakirjutatud, juba esitatud ja veel esitamata laule ja luulet. Oodatud on instrumentaalne ja vokaalne omalooming, mis on seatud akustilistele pillidele, olgu viimasteks kitarr, klaver, suupill, saksofon, käsitrumm või mõni muu instrument, mis seina seest voolu ei nõua. Oma sahtlinurka kogunenud loomingut oodatakse esitama ka poeete.

Üles võib astuda üksinda või mitmekesi. Esitusele võiksid tulla eestikeelsed lood või luuletused, kuid oodatud on ka võõrkeelne looming. Esituse pikkus võiks mahtuda kuni 10 minuti sisse.

Esinejate kirjapanek toimub siin.

“Lauasahtli lood ja laulud” Facebookis: http://www.facebook.com/events/366331956779933/?fref=ts

Vastuseid küsimustele saab e-postilt merike@piritavak.ee ja telefonilt 645 7627

Noortebänd 2012 poolfinaal

Võistlus finaalikoha eest 9. ja 10. novembril Tallinnas klubis Casablanca.

12. aastat toimuv üle-eestiline noorte ansamblite konkurss on hea võimalus bändidel end laiemale publikule tutvustada, lavakogemust saada ning tutvusi luua. Žürii koosneb on Eesti muusikutest, ajakirjanikest ja meediaprofessionaalidest.

Žürii valis poolfinaalidesse järgmised artistid:
Haapsalust pärit indie-folkbänd Jats, Haapsalust pärit metal-bänd Dethvipera, elektro-popi viljelev Viljandi bänd The Fuxx, Tallinna pop-rokkbänd Liqui Fuzz, alternatiivse roki bänd Talinnast Slippery Slope, Tallinnast pärit Soundhouse, Tallinnast pärit indie-bänd Frankie Animal ja Pärnu indie-rokkbänd Facelift Deer.

Lisaks žürii otsusele saab ka publik poolfinaali saata ka kaks oma lemmikut. Publikuhääletus  Noortebändi kodulehel ja Facebookis.

Finaali pääseb 5 ansamblit.
Noortebänd 2012 finaal toimub 23. novembril Tallinnas klubis 777.

Haanimaal tulekul lõõtsa- ja regilaulutuba

Anu Taul
Pühapäeval, 4. novembril kell 16.00 toimub Haanimaal Mäe-Suhka külas Suhka turismitalus regilaulutuba, kus laule võtab eest Anu Taul.

Anu Taul on enda kohta öelnud, et Viljandi Kultuuriakadeemias süvenes ta põhjalikumalt regilauludesse ning tema ees avanes hämmastav maailm, mis enne oli vaid põgusalt tunnetatav: “Esivanemate arhailine nägemus ilmast on saanud aluseks suurele osale minu hilisemast loomingust. See on maailmatunnetus, mis käib kaasas minu inimesks olemisega. Viljandis õppides rahvamuusikat ja meie esivanemate kultuuri, oli sammuke minu terviklikuks saamise poole tervikus ja lapsepõlvest ulatuvad niidiotsad said ühendatud. Üle kõige siin ilmas armastan laulda. Minu repertuaarist võib leida nii vanade regilaulude kui rahvalauludest inspireeritud oma laulude kõrval ka muuilma rahvaste laule, romantilisi bossanova rütmis kui ka jazzihõngulisi laule.”

Haanja Rahvamajas on plaanis ka lõõtsatuba, mida juhendab Tarmo Noormaa:
4. novembril, pühapäeval, kell 12
10. novembril, laupäeval, kell 12
18. novembril, pühapäeval, kell 12

Nii lõõtsa- kui regilaulutuba toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames, mida toetavad Leader-Eesti, Euroopa Leader, Võrumaa Partnerluskogu ja Haanja vald.

Lisainfo: ivirausi@gmail.com

Vanemuine toob lavale muusikali „Cabaret“

Sellel laupäeval, 20. oktoobril kell 19 esietendub Tartus Vanemuise suures majas muusikal „Cabaret“, mille peaosas säravad kas Tanja Mihhailova või Gerli Padar. Muusikali aluseks on John Van Druteni näidend ja Christopher Isherwoodi jutustused. Libreto autor on Joe Masteroff, muusika autor John Kander ning laulusõnad on kirjutanud Fred Ebb.

Muusikali tegevus viib meid Berliini aastal 1929. Samal ajal kui Weimari vabariik on uppunud majanduslikku ja poliitilisse segadusse, õitseb ööelu – nii ka kurikuulsas Kit-Kat-Clubis. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe klubi sillerdav-kahtlasesse atmosfääri ja kohalikku tähte, imekaunisse Sally Bowlesi. Kui Sally oma kiiva armukese, klubiomanik Maxi poolt vallandatakse ja ta Clifi juures proua Schneideri pansionis varjualust otsib, areneb kergemeelse femme fatale’i ja tagasihoidliku kirjaniku vahel kummaline suhe…

„Cabaret“ toob vaatajate ette meelelahutusest sõltuvuses oleva ühiskonna, mille frivoolsetest ja kergemeelsetest lõbustustest tulvil elu meenutab tantsu kuristiku serval. Sest „homne päev“ – natsionaalsotsialism, tuleb pidurdamatult ja seda ei takista kellegi isiklik õnn ega kunstnikud või väljaspool seisjad. Loe edasi: Vanemuine toob lavale muusikali „Cabaret“

Kanepi Segakoor külastas koos sõpradega Leedumaad

Esineb Kanepi segakoor, dirigeerib Kalev Lindal. Foto: Kanepi Laulu Selts
Leedu Ukmerge rajooni ja Põlva maakonna sidemed on juba pikaajalise traditsiooniga. Septembrikuu viimasel nädalavahetusel osales Kanepi segakoor koos Kanepi harrastusteatriga Kanepi Laulu Seltsi poolt korraldatud õppe- ja kultuurivahetusreisil Leedumaale, Ukmergesse. See oli nädalavahetus täis kaunist sügispäikest, südamlikke inimesi ja suures koguses laulu ning pillimängu.

28. septembri kergelt vihmasel reedesel õhtupoolikul kogunes Kanepi kiriku juurde seltskond muusika-ja kultuurihuvilisi Kanepi Laulu Seltsi liikmeid ning sõpru, et asuda teele Leedumaa poole. Eesmärgiks oli viia Ukmerge piirkonda külakostiks kaasa killuke Eesti kultuuri ja muusikat, tutvuda ise kohaliku kultuuriga ning luua kontakte sealsete kultuuritegijatega.

Ukmerge on umbes 25 000 elanikuga linn Vilniuse maakonnas ja Ukmerge rajooni keskus. Kohapealseks kontaktisikuks ja organisaatoriks oli särav Auksė Pusvaškienė, kes töötab Ukmerge linnavalitsuses ja on tegev ka Lyduokiai külaseltsi juhatuses. Dirigent Kalev Lindali juhtimisel andis Kanepi segakoor linna keskväljakul vägeva, rahvuslike laulude ja tantsudega põimitud peaaegu tunnise kontserdi.

Henrik Hindrikus alustas oma esinemist lõõtspillil Ukuaru valsi kontsertversiooniga ja sundis oma esinemise hingestatusega möödakäijad peatuma. Väike üllatusetteaste tuli Ukmerge rahvale ka Kanepi harrastusteatrilt: improviseeriti Kevade-lugudest inspireeritud väike tantsuline etteaste teemal “Paunvere polka”. Ka polkatantsule järgnenud aktiivne rukkilõikamise ringmäng näitas üllatunud leedulastele, et aeglane ja uimane eestlane on vaid stereotüüp ning tegelikult on eestlased vajadusel vägagi korralikud tantsulõvid.
Loe edasi: Kanepi Segakoor külastas koos sõpradega Leedumaad

Vestlusõhtu Aapo Ilvesega

10.oktoobril kell 19.00 toimub  kohvik-restoranis  l.u.m.i vestlusõhtu.

Esinejaks on Aapo Ilves, kes on tuntust kogunud kui luuletaja, prosaist, näite- ja ajakirjanik, laulude sõnade autor, laulja. Aapo Ilves on mees, kelle kirjutatud sõnad viisid Ott Leplandi Eurovisiooni finaali ning mida on kuulnud kümned miljonid muusikasõbrad.

Auhinnatud Räpina multitalendiga veab vestlust Veikko Täär.
Kõik huvilised on oodatud!

Info: www.lumikohvik.ee

Käimas on ERSO plakatikonkurss „Hans ja Grete”

ERSO kuulutas välja plakatikonkursi Jakob ja Wilhelm Grimmi muinasjutu ”Hans ja Grete” ainetel. Osalema on oodatud kõik I–XII klassi õpilased.

Võidutöö kuulutatakse välja 20. novembril ning selle põhjal kujundatakse ERSO ooperikontserdi “Hans ja Grete” plakat.

Võidutöö autor on koos kõigi oma klassikaaslastega oodatud kontserdile Estonia kontserdisaali 17. või 18. jaanuaril 2013. Parimaid töid näidatakse ETV populaarses lastesaates “Lastetuba”, need avaldatakse kontserdi kavalehes ning ERSO kodulehel.

Täpsem info konkursi kohta ERSO kodulehelt.

Maarja Kasema

Tartus saab kuulata lehesaju muusikat

6. ja 7. oktoobril toimub Tartus Athena keskuse kinosaalis kolmas rahvusvaheline autorilaulu festival “Lehesaju muusika 2012”, kus esinevad osalejad ja külalised Eestist, Lätist, Soomest, Venemaalt, Saksamaalt, Iisraelist ja USA-st.

„Lehesaju muusika“ festival toimus esmakordselt Tartus 2010. aasta oktoobris. Tänaseks, pärast 2011. aasta festivali ja selle raames toimunud eelüritusi, peetakse „Lehesaju muusikat“ bardide ringkonnas parimaks antud žanri festivaliks Põhja-Euroopa regioonis. Niisiis tõstab 5.-7. oktoobril Tartus Athena keskuses aset leidev kolmas „Lehesaju muusika“ siinse festivali mainet ka mujal Euroopas ja Ameerikas ning tugevdab Tartus alguse saanud suurepärast traditsiooni.

“Pärast eelmisel aastal edukat kulgenud festivali ei tekkinud enam kahtlustki selles, kas ikka muuta festival traditsiooniliseks ja iga-aastaseks,” tõdes projekti autor ja juht Ljudmila Mesropjan – “ning seda kõike tänu linnarahvale. Just tartlased võtsid festivali omaks ja toetasid seda, ainult tänu neile ongi festival elujõuline. “Lehesaju muusika” on meie ühine festival.”

Tänavuse festivali programm on kujunenud üllatavalt rikkalikuks. Külalistena saabuvad festivalile niisugused autorilaulu žanri suurkujud nagu Elmira Galejeva ja Oleg Kovjaljov Kaasanist, Boris ja Galina Vaihanski Minskist (Valgevene), Dmitri Biktšentajev samuti Kaasanist (Venemaa), Pavel Paškevitš Sankt Peterburgist jpt.  Loe edasi: Tartus saab kuulata lehesaju muusikat

Algas rahvamuusikatöötluste konkurss Pärimuse päitsed

Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel kuulutas välja rahvamuusikatöötluste konkursi „Pärimuse päitsed“.
Konkursi eesmärgiks on saada uusi ja uuenduslikke, kaasaegse kõlapildiga, tantsulugusid. Ootame nii pärimusel põhinevaid tantsulugusid kui ka autoriloomingut, nii instrumentaalmuusikat kui ka laule, kiiremaid ja aeglasemaid tantsuviise. Konkursile laekunud lugudest parimatele loovad Eesti tantsuloojad ja koreograafid uusloomingulised rahvatantsud, mis osalevad käesoleva projekti teises pooles toimuval uute tantsuseadete konkursil.

Kvaliteetselt salvestatud (stuudiosalvestus) .wav formaadis konkursilugusid ootame 10. detsembriks 2012 kas
1) postiga või käsipostiga CD-plaadil või mälupulgal aadressile: „Rahvamuusikatöötluste konkurss“, TÜ Rahvakunstiansambel, Kalevi 24, Tartu 51010 või
2) e-postiga viidet allalaadimiseks veebis olevale failile aadressile laurileht.post@gmail.com.

Konkursil osalevad lood ei tohi olla avaldatud (ilmunud helikandjal) enne 1. jaanuari 2013. Konkursil osalemisega annab loo või seade autor õiguse kasutada lugu rahvatantsu saatemuusikana ja avaldada see konkursi tulemusel väljaantava rahvatantsude saatemuusika CD-l ilma täiendava tasuta. CD väljaandmiseks kasutatakse konkursile saadetud faile. Autoril on õigus avaldada lugu või seade muudel helikandjatel peale 1. jaanuari 2013.
Konkursile saadetud lugu peab olema salvestusega identselt taasesitatav elavas ettekandes projekti lõppkontserdil 9. novembril 2013 Mooste mõisa Folgikojas. Lõppkontserdil kohtuvad laval konkursi parimad muusikalood muusikakollektiivide ja lugudele seatud parimad tantsud rahvatantsukollektiivide esituses.

Rahvamuusika töötlusi kuulab ja hindab 10-liikmeline žürii (5 muusikute ja 5 tantsijate esindajat) individuaalselt. Žürii liikmete antud punktid kogub kokku žürii tehniline sekretär. Summeeritud punktide paremusjärjestuse alusel selgub 15 parimat lugu, millele asuvad järgneva uute tantsuseadete konkursi raames uusloomingulisi rahvatantse seadma Eesti tantsuloojad ja koreograafid.
Rahvamuusika töötluste konkursi 15 parimat lugu selguvad jaanuariks 2013. Parimad lood ja konkursi võitjad avalikustatakse 9. novembril 2013 toimuval projekti lõppkontserdil Mooste mõisa Folgikojas koos tantsuseadete konkursi tulemustega.
Konkursi peaauhind parima loo autorile on 1000 eurot. Motiveerivad auhinnad on ette nähtud ka teistele kõrgetele kohtadele tulnud lugude autoritele, samuti mitmed žürii poolt antavad eriauhinnad.

Konkurss toimub Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse toel.

Rahvakultuuri koolitustunnid Sadala rahvamajas

Jõgevamaa ja Ida-Virumaa lapsed ja noored õppisid Sadala Külade Seltsi rahvamajas toimunud kahepäevasel koolitusel eesti ja teiste rahvuste laule, pillilugusid ja tantse.  Õppepäeva lõppkontserdil käidi esmakordselt välja idee moodustada Sadala kandi poistest, tüdrukutest, nooreestest ja neidudest rahvapilliorkester  ja kui huvilisi jätkub siis ka teisi muusikakollektiive.

Lõppkontserdil esinesid koolitusel õpitud repertuaariga Jõgeva muusikakooli noorte rahvamuusikaansambel  tuustarid ja lasteansambel Nöpsid. Õpetaja Eha Niglase juhendamisel oli selgeks õpitud  kolm uut laulu, kandlelugusid, samuti muusikapala juudi rahvaloomingust  ja vene tantsulugu “Troika”. Koos emaga oli õpetamas ka Eesti Muusikaakadeemias koolimuusikat õppiv Agu Niglas, kes tänaseks sõitnud Saksamaale Heidenbergi vahetusüliõpilaseks.  Esinejaid tänades ja kiites tegigi Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt teatavaks idee  luua  Sadala külades elavatest lastest ja noortest koosnev rahvapilliorkester.

“Muusikahuvilisi meie kandis jätkub. Küllap leiame ka kohapealt või lähiümbrusest  õpetajaid- juhendajaid.  Kui kõik ootuspäraselt laaabub  on moodustav orkester juba järgmisel aastal meie rahvamajas publiku ees.  Võimalik, et edaspidi tekib ka noorteansambleid, kes laulavad-mängivad tänapäevasemaid rütme. Siinsete noorte kultuurihuvis ei tasu aga kahelda. Selle tõenduseks on ka nende aktiivnekaasa löömine  Hugo Raudsepa näitemängus “Roosad prillid”, kus mitmeid tegelasi mängitakse. ”

Erinevatest maadest pärit tantse õpetas koolitusel Triinu Nutt Tartumaalt. “Näitasin sammud ette ja kes tähelepanelikult jälgisid oskasid üsna ruttu õigesti järgi teha, ” lausus ta.   Kiviõli kunstide kooli õppealajuhataja ja kandleõpetaja Kaarin Aamer õpetas mitmed kandlepalad selgeks ka Sadalas. Koos temaga olid õppepäevadele tulnud ka mitmed kooliõpilased Ida-Virumaalt. “Sadala rahvamajas on äsja remontitud nägusad ruumid ja meeldivad inimesed.  Toitlustaja Luule Väin hoolitseb oma maitsvate ja tervislike  roogadega selle eest, et kõht kellelgi tühjaks ei jääks. Sellises hubases õhkkonnas jääb ka õpitu paremini meelde ” lausus Aamer.

Mitmedki rahvamuusikatarkuste ja -vilumuste alal Sadalasse  koolitusele tulnud  on selles kultuurivaldkonnas juba  silma paistnud.  Nii olid kohal erinevaid pille mängivad ja lauljatenagi tuntuks saanud vennad Tanel ja Karl Sakrits ja nende noorem veli Georg.  Nii õpitubades kui ka laval võis kohata ka Tabivere rahamuusikastaari Artur Aunapit. “Muusikahuvi tekkimises ja arenemises on väga oluline just peretoetus. Arvestades seda püüan poja esinemistele võimalikult palju kaasa elada, ” ütles pereisa Henn Aunap.

Koolituse pidulikul lõpetamisel laulis ka Torma valla segakoor Sõbrahing Mare Talve juhatamisel. Külakosti tõi seto pärimusmuusikaansambel Klapp , mille liikmed Toomas Valk , Jalmar Vabarna ja Kristian Priks on Seto Kuningriigis kuulutatud parimaks karmoškamängijaks, kasatski tantsijaks ja kandlemängijaks. “Maalähedaste inimestena tunneme end Sadalas  igati hästi. Meie repertuaariks on seto rahvamuusika ja eriti tantsulood, mida Setomaal tantsitakse. Samuti esitame omaloomingulisi lugusid, ” ütles kitarrist Jalmar Vabarna , kes legendaarse seto rahvalauliku Anne Vabarna lapselapselaps.

Pille Tutt  märkis lõpetamisel, et Avatud Külaväravatel andis Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev Sadala Külade Seltsile üle Jõgevamaa hõbemärgi ja Jõgevamaa aastaraamatu 2011 ja maakonna tunnusmaiustuse   ja palus need  edasi kinkida mõnele tublile kultuuritegijale. Seltsi poolt oli väljavalituks talupidaja Ants Maanre, kes mängib peaosa näitemängus “Roosad prillid ”

Koolitus päeva läbiviimist toetasid  Kultuuriministeeruum, Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Eesti Rahvakultuuri Fond, oma kultuurisõbraliku suhtumisega pani üritusele alla, kas Riigikogu liige Aivar Kokk, kes tegutsenud ka harrastusmuusiku ja heliloojana.

Jaan Lukas

Otepää kirikus astuvad üles Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi

Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi. Fotot: ninjaportaal.blogspot.com
Pühapäeval, 12. augustil kell 19.00 saab Otepää kirikus nautida Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi ning puhkpillikvinteti Reval Wind esituses tuntud eesti laule uues seades. Kontsert on üheks osaks Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi kontserdisarjas „Öö valge on õnn.“

Kontserdisarja korraldaja, Guido Kanguri andmeil on tegemist järjega Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi ning puhkpillikvinteti Reval Wind sügisestele kontserditele “ Kui vari kaob, siis valgus jääb”.

„Kui Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi meie poole pöördusid sooviga korraldada kontserdisari, olin kohe nõus neid aitama,“ ütles Guido Kangur. „Oleme tänaseks esinenud Urvastes ja Pärnus, ootamas on rida kontserte üle Eesti.“ Guido Kanguri sõnul said kontserdikohad valitud just nii, et need ei asuks väga Tallinna lähedal.

„Vokaalsele osale lisaks kõlav puhkpillikvintett muudab kontserdi eriti õrnaks ja kauniks,“ rääkis Guido Kangur. „Sestap sobib see kontsert eriti hästi just kirikutesse ja siseruumidesse, see on kaunis sisekaemuslik muusika.“ Loe edasi: Otepää kirikus astuvad üles Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi

Piip ja Tuut soojendavad Tõnis Mäge

Tõnis Mägi. Foto: et.wikipedia.org
Eesti klounipaari Piip ja Tuut kirju suvi lennutas neid edukalt India teatriturneelt otse Suurele Munamäele, kus nad astuvad üles oma parimate etendustega ja on soojendusartistideks Tõnis Mäe kontserdile.

Möödunud nädalal naasid Piip ja Tuut teatrifestivalilt Indiast, kus andsid 4 ülimenukat etendust täissaalidele Ranga Shankara teatris Bangalores. Etendust „Piip ja Tuut Kontserdil“ käis vaatamas üle 1200 inimese. Iga etenduse lõppedes vastasime ka publiku uudishimulikele küsimustele ja rääkisime „tohutult suurest“ riigist Euroopas, kust me pärit oleme.

„Olime otsekui kultuurisaadikud – esiteks naerutasime neid veidi ja seejärel tutvustasime Eestist ning nüüd nad arvavadki, et see on üks rõõmus koht seal kaugel põhjas“, kirjeldavad oma emotsioone Haide Männamäe ja Toomas Tross. Piip ja Tuut teatrireisi Indiasse toetas Eesti Saatkond Indias, Kultuuriministeerium ning Horizon Tselluloosi ja Paberi AS.

TÕNIS MÄGI – ESMAKORDSELT MUNAMÄEL

Selle nädala lõpus 11. ja 12. augustil esinevad Piip ja Tuut Suurel Munamäel kahe etendusega: „Piip ja Tuut Tipp-Topp“, mis koosneb parimatest paladest klounietendustest ja rahvusvaheliselt laineid löönud etendusega „Piip ja Tuut Kontserdil“, mis on omakorda soojendusetenduseks Tõnis Mäe kontserdile samas Munamäe vabaõhulaval. Loe edasi: Piip ja Tuut soojendavad Tõnis Mäge