Kaelkierjakud “Loomade Võlumaa” FotoZoo pargis. Foto: Aade Düüna
Päevatoimetaja
Jõgevamaal, Tormas on peidus ainulaadne FotoZoo park “Loomade Võlumaa”. Elutruude loomade FotoZoo leiab Torma ajaloolisest mõisakompleksist, kus näeb kaelkirjakuid, jääkarusid, dinosauruseid ja mitmeid muid loomi. Kokku tervitab saabujaid üle 100 erineva loomakuju.
Loe edasi: TORMA LOOMAPARGIS SAAB TEHA EKSLUSIIVSEID FOTOSID LÕVIST, KAELKIRJAKUST, ELEVANDIST
Talvistel metsaradadel kohtame erinevaid jälgi – meie endi, loomade, lindude. On ju huvitav teada, kes meie kodu ümbruses liigub ja hiilib. Parim aeg selle kindlaks tegemiseks on kahtlemata talv, kui jäljed lumel ütlevad „mina olin siin“.
Loe edasi: KES SIIN ASTUS, PEATUS?
„Korraga kôbistas miskit voodi juures ja seal ta oligi – Ussikuninganna, kollase krooniga. Pigem küll printsess, sest tillukene oli teine! Viisin ta rehe alla välisukse juurde, kus ta saab rahulikult öö veeta ja siis valges oma teed siuelda. Tundub ju ikka nastik olevat, eks?”
Loe edasi: KRISTEL AVASTAS MAGAMA MINNES NASTIKU OMA TOA PÕRANDALT
Tallinna loomaaed tähistab tänavu 80. juubeliaastat. Loomaaia sünnipäeval, 25. augustil on kõik huvilised kutsutud osalema kella 9–20ni kestval juubelipeol. Sünnipäevapeo programm täidab päeva lugudega loodusest ja pärimusest. Lisaks õpiretkedele, töötubadele, näitustele ja keskkonnaorganisatsioonide tegevustele saavad külalised osa tänavu 15. sünnipäeva tähistava Hiiu Folgi kontsertidest.
Hiiu Folgi laval loomaaia tuulikuplatsil esinevad ETV lastekoor Aarne Saluveeri dirigeerimisel, Tuuleviiul, Robirohi, Astrid Nõlvak ja Kaarli kanneldajad, Lõõtsavägilased, Anu Taul ja Tarmo Noormaa, Ida-Elina (Soome), Puuluup, Marko Matvere ja tänavu 30. sünnipäeva tähistav Väikeste Lõõtspillide Ühing. Hiiu Folgi laval toimuvad kontserdid kell 11–20.
Alates kella 10st saavad külastajad osa võtta looma- ja taimemaailma tutvustavatest õppekäikudest ja töötubadest. Loomaaia töötajad räägivad aedikute juures külastajatele lähemalt loomaaias ja looduses elavatest paksunahalistest, jääkarudest, troopikamajade ja linnutiikide elanikest, piisonitest, kaamelitest ja amuuri leopardidest. Külla tulevad head sõbrad ja mitmed koostööpartnerid erinevatest loodushoiu- ja keskkonnaorganisatsioonidest. Muuhulgas räägitakse ohustatud taime- ja loomaliikidega kaubitsemise mõjust loodusele, tutvustatakse heategevusprojekte ning viise, kuidas loomade eest hoolitseda. Lisaks on kavas rongi- ja ponisõidud, viktoriinid, mängud ja palju muidki põnevaid tegevusi pere kõige väiksematele. Iseseisvalt saab avastada Veskimetsa õpperada ja erinevaid näitusi keskkonnahariduskeskuses.
Esmaspäeval, 14. mail alustab Veterinaar- ja Toiduamet rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Eesti kagu- ja kirdepiiri aladel. Vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 20. maini. Vaktsineerimine toimub 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest.
[pullquote]Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga.[/pullquote]Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega ning vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.
“Eesti on juba viis aastat ametlikult marutaudivaba riik. Kuna aga meie kõrval asub riik, kus marutaud on nii kodu- kui metsloomade hulgas laialt levinud, siis on Eesti jätkuvalt marutaudist ohustatud,” selgitas Veterinaar- ja Toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin.
Loe edasi: Marutaudivaktsiini külvamine Venemaaga piirnevatel aladel
Kogu päeva Külauudiste kaamera ja märkmikuga ringi liikuv Edwin Balandis kohtus Pärnu rannaniidule toodud mägiveistega.
Vana tavandi järgi on olnud 1. aprill karjalaskepäev. Karjalaskmisel oli väga tähtis soodsa päeva valimine. Nii võidi karja väljalaskmist nihutada kehva ilmaga päevalt mõnele paremale ajale. Kui polnud tegemist esmaspäeva või reedega, pääses kari siiski viivuks välja koguni päris ebasobiva ilma korral. Seepärast aeti täna hommikul Võrumaalt Pärnu rannaniidule toodud mägiveised pärast paaritunnist kohal olemist uuesti autole ja sõidutati nende talvitumise paika tagasi.
Pärnus veedetud aeg polnud kasutu ja pikk autosõit üldsegi mitte asjatu. Loomad said tõrvaga maalitud ristimärgid otsaette ja loeti ka nõidussõnu peale. Samuti loobiti kanamune üle karja. Muistse uskumise järgi tähendanuks muna purunemine karjale kahju kartust. Aga Pärnus olid karjatajad sedavõrd osavad loopijad-püüdjad, et ükski visatud muna puruks ei läinud ja nõnda pole saabuval suvel veistele mingit kahju karta.
Edwin Balandis
Samal teemal:
Rikkalikult kaetud lindude toidulaud, hulkuv tänavakass ja koduse hoolitsusega ümbritsetud Arnold panid pisut mõtisklema.
Arnold on tubane kass. Harva, kui ta erilisi turva abinõusid rakendades viivuks õue lastakse. Enamik aega on tal täielik vabadus lustida sooja kodu muretust, toidulauda, mängumaad, põõnamist. On see tema jaoks võimalikult hubaseks muudetud vangipõli või lihtsalt piiratud vabadusega heaolu, millega kaasnevad mõnede unistuste täitumata jäämised? Arnold väljendab aegajalt soovi õues takseerida, aga enamasti tuleb tal leppida avatud akna vahelt õue piilumisega.
Samas on pidevalt keegi võõras kass luusimas Arnoldi akende taga. Ta on inimeste suhtes üsna kartmatu ja võimaluse korral poetaks uksevahelt ennastki eeskotta. Eriti siis, kui jääkaane all jääb joogivesi kättesaamatuks ja kõhusopis valitseb näljatunne. Nii ta noolib kõrguses rippuva lindude toidulaua kohal ja üritab tihastele pandud rasvapallidest midagi kätte saada.
Hulkurkass lindude toidulaual. Foto: Urmas Saard →
14. ja 15. juunil külastab Eestit Venemaa tsirkus, millega seoses on loomakaitseorganisatsioonid kutsunud üles saatma palvekirju Maaeluministeeriumile, VTA-le ning osalema tsirkusevastases meeleavalduses.
Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) esindajad kohtusid ühise laua taga loomakaitsjatega, et jagada palvekirju saatnud inimeste muret tsirkuses kasutavate metsloomade pärast, teavitada huvigruppe ennetavatest tegevustest ning järelevalvest tsirkuse loomade heaolu tagamiseks.
VTA on saanud loomakaitseorganisatsioonide üleskutsel kodanikelt sadu palvekirju, mille eesmärk on toetada loomade tsirkuses kasutamise keeldu ja peatada juuni keskel Lätist Eestisse saabuv Venemaa loomatsirkus. “Meie vastus palvekirju saatnud kodanikele on, et me jagame nende muret ning teeme kõik oma võimuses, et teostada järelvalvet seadusest tulenevate nõuete täitmisel,” ütles VTA peadirektor Indrek Halliste . “See tähendab, et meie ülesanne on kontrollida ja veenduda, et Eestit külastavates rändtsirkustes on loomade heaolu tagatud seadusega ette nähtud viisil. Korraldaja peab täitma veterinaarnõuded ning tagama loomade tervise, heaolu ja liigiomased pidamistingimused.”
Loe edasi: VTA vastus loomakaitsjatele: kontrollime rändtsirkustes loomade heaolu
Eesti Jahimeeste Seltsi koostanud ringkirjast selgub, et jahimeeste esindusorganisatsioon peab probleemi allikaks jahiseadusest tulenevat nõuet, mille kohaselt lepingu puudumisel tuleb maaomanikele tasuda kompensatsiooni ulukikahjude eest. Selts leiab, et nõue on jahimehi diskrimineeriv, sest seadus ei määratle, milliseid meetmeid peab maaomanik ulukikahjude vältimiseks kasutama.
Oma eile (03.09.2014) saadetud avalikus kirjas Eesti Jahimeeste Seltsile (vaata kirja SIIT) juhib Eesti Erametsaliit tähelepanu asjaolule, et tänase jahiseaduse puhul on maaomanikel õigus vaid väikeulukite küttimisele, suurulukite küttimise korraldamine on aga endiselt jahiseltside privileeg ning arvestatav tuluallikas. Kuna suurulukite küttimisest saadav jahitulu jääb jahiseltsidele, kuid ulukite toidulaua eest kannab tahes tahtmata hoolt maaomanik, siis on loomulik, et osaliselt kompenseerivad jahimehed ka selle kulu.
Jahiseadust saab muuta vaid põhjaliku analüüsi tulemusena ning kompleksselt kõiki tänaseid küsimusi ning kitsaskohti arutades. Tänaste probleemide allikana jahikorralduses näeb metsaomanike esindusorganisatsioon seda, et tänase jahiseadusega säilis võimalus ka lepinguta jahti pidada. Jahiseaduse muutmisel tuleks sellesse sisse kirjutada lepingute sõlmimise kohustus jahimaa kasutamiseks. Loe edasi: Jahimaa kasutamiseks tasub maaomanikuga sõlmida leping
Kukki eläjit peetäs maal mugu veidemb, sis Vanal Võromaal inämb ku muial. Nii näütäse ammõtligu nimekirä ja eläjide ülelugõmine.
Üliopilaisi abiga uuritas, kuis eläjide pidämine om ao joosul muutunu. Kaias, mändsit eläjit-tsirkõ Võromaa talolautun prõlla om, mis murrõ omma eläjide pidämise man ja määnest api väiku talo tahassi saia.
Saadu tiidmise eläjide pidämise kotsilõ kirotõdas ka Eesti vaimsõ kultuuriperändüse nimekirja. Kiä taht uurmisõ man üten avita vai tiid kõnõlda mõnt hääd luku kodoeläjide kotsilõ, andkõ teedä Umalõ Lehele.
Bardone Ester, Tarto ülikooli tiidrü
Eichenbaumi Külli, Võro instituudi projektõ iistvõtja
Loomapoegade loodusest loata eemaldamine ja koju toomine ei ole lubatud. Viimati pälvis keskkonnaameti tähelepanu juhtum, kus inimene tõi koju vastsündinud põdravasika ning loodab riigilt saada tuge looma üleskasvatamiseks.
Kui inimene korjab tee äärest üles metsloomapoja ning viib koju, arvates et teeb sellega loomale heateo, siis eksib ta rängalt. Tänu inimese sekkumisele on võetud sellelt vasikalt normaalse elu võimalus.
Põdravasika tehistingimustes üleskasvatamine ei ole mõistlik, kuna tehiskeskkonnas kasvanud loom võib muutuda eluohtlikuks inimesele ning loodusesse tagasi lastes ei pruugi ta looduses enam liigiomaselt käituda.
Looduses looma- ja linnupoegi kohates või linnupesa leides on kõige mõistlikum neist kohe kiiresti eemalduda, sest nii anname nende vanematele võimaluse poegade juurde tagasi pöörduda. Enamasti on abituna näiva looma või linnu vanemad ajutiselt eemale peletatud ning nad naasevad oma poegade juurde kohe, kui oht inimeste näol on möödunud.
Annika Remmel
Rahvusvahelise Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) hinnangul hukkub marutaudi tõttu maailmas igal aastal kuni 70 000 inimest. Probleemile tähelepanujuhtimiseks on OIE kuulutanud 28. septembri marutaudivastaseks päevaks.
Enamik hukkunud 70 000 inimesest on arengumaadest pärit lapsed, kes on saanud hammustada marutõbistelt koertelt. OIE hinnangul peaks marutaudi vähenemiseks olema vaktsineeritud vähemalt 70% koertest.
Eesti on marutaudivaba
Marutaud on läbi aegade olnud surmavaim ja seetõttu üks enimkardetud loomade ja inimeste ühine nakkushaigus maailmas. Viimane laiaulatuslik marutaudipuhang Eestis oli 1968. aastal, kui haigus levis nakatunud rebaste ja kährikkoerte vahendusel üle kogu Eesti. Sellest alates on marutaudi surnud sadu kodu- ja metsloomi aastas. Raskeim oli olukord 2003. aastal, kui laboratoorselt tuvastati marutaudi nakatumine surma põhjustajana 813 loomal. Alates Teisest Maailmasõjast on marutaudi Eestis surnud 27 inimest, neist viimane 1986. aastal. Alates 2006. aastast on kogu Eestis viidud läbi metsloomade suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist. See on sundinud marutaudi jõudsalt taanduma ja tänavu kevadel võisime kuulutada Eesti marutaudivabaks maaks. Loe edasi: Marutaud tapab aastas 70 000 inimest
Teisipäeval, 10. septembril kell 18.30 toimub Tallinnas Solarise Keskuse Aatriumis juba teist aastat heategevuslik moeshow “Koertetemood 2013”. Õhtut juhib Ženja Fokin. Ürituse peaeesmärk on meeleoluka etenduse ajal koguda raha haigete hüljatud koerakutsikate raviks.
Modellideks on 19 Chihuahua Sõprade Liidu chihuahuat ja üks taks! Näha saab Cedrelle moekat toodangut, sülekoerte kandekotte ja kaelarihmasid Ossu Lemmikloomapoelt ning eksklusiivset Bling-Bling kollektsiooni, mis on valminud Chihuahua Sõprade Liidu ja Cedrelle ühistööna.
Toimub isetehtud koerterõivaste konkursi finaal, kus kohtunikeks on Eesti disainerid, moeloojad ja moega seotud koeraomanikud. Esikolmikule on auhinnad välja pannud ajakiri Mood, Katico, Cedrelle, Piret Kartus, Coolcompany, Niilodesign ja Chihuahua Sõprade Liit.
Chihuahua Sõprade Liidu sülekoerte mängutunni koerad näitavad armsaid ja vahvaid trikke. Etenduse jooksul on kõigil võimalik tasuta nõu saada Loomade Kiirabi Kliiniku loomaarstilt.
Pealtvaatajate vahel loosime välja Cedrelle lemmikupesa. Publikul on võimalik kaasa võtta ka oma lemmikloomad, et koos etendust nautida. Ürituse peakorraldajad on Chihuahua Sõprade Liit ja koerterõivaste tootja Cedrelle.
Allikas: Chihuahua Sõprade Liit
Loomade kasutamine tsirkuses vajaks Eestis senisest põhjalikumat läbimõtlemist, tõdeti täna põllumajandusministeeriumis toimunud ümarlaual.
“Seoses suvel hukkunud tsirkuseelevant Mediga on ühiskonnas selgelt õhus küsimus, kas tsirkuses võiks lubada loomade kasutamist või mitte. Tuleb möönda, et teema on mitmetahuline ja arvamused vastandlikud ning vajab seepärast põhjalikku läbimõtlemist,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Väga lihtsaid vastuseid pole, sest ristuvad loomade heaolu, kultuuri, keskkonda puudutavad küsimused.”
Ümarlaual said erinevad osapooled tutvustada oma seisukohti ja nüüd on ministri sõnul on edasiste arutelude küsimus, kas riik peaks loomade tsirkuses kasutamist senisest põhjalikumalt reguleerima. “Võtame ministeeriumis teema põhjalikult kaaluda, kas valdkonnas oleks vaja täiendavaid regulatsioone või hoopis põhimõttelist otsust tsirkuses loomade kasutamise lubatavuse kohta,” ütles Seeder. Plaanis on põhjalikult tutvuda ka teiste riikide kogemusega. “Euroopa riikides on küsimus reguleeritud väga erinevalt,” lisas minister.
Ümarlaual osalesid Eesti Loomakaitseseltsi, Eestimaa Loomakaitse Liidu, Eesti Maaülikooli, Veterinaar- ja Toiduameti, Keskkonnainspektsiooni, Tallinna Loomaaia, Keskkonnaministeeriumi, Tsirkusetuuri korraldava Leifi Rahvusvahelise Meelelahutuse OÜ ning Põllumajandusministeeriumi esindajad.
Kadri Valner
Olin sel esmaspäeval üle 20 aasta Moskvas. Ja muu hulgas käisin kunagises kuulsas rahvamajanduse saavutuste näitusel VDNHs. Mäletate, see on see koht, kus igal liiduvabariigil oli oma näitusemaja, kus tohututel väljakutel pritsisid vett kullatud purskkaevud ja mille lähedal seisab kuulus monument “Tööline ja kolhoositar”. Oma lapsepõlveaegse käigu ajal avaldas enim muljet Kosmosepaviljon, kus ees ja sees suuremaid ja väiksemaid kosmoseaparaate.
Täna on VDNH suur lõbustuspark, kosmosepaviljonist on järgi jäänud suveniiribokse täis kõle maja, mille ees seisab üks rakettidest. Just esmaspäeval, kui mina selle ees seisin, tähistati näituseväljakul aga Belka ja Strelka päeva – 53 aastat varem käisid need kaks loomakest kosmoses. Nii oli 19. august Nõukogude kosmonautikale oluline daatum.
Inimesed on ikka kasutanud loomi seal, kus on endal liiga ohtlik olla. Just hiired olid esimesed ümber maakera lendajad ja seda 1957. aastal. Lisaks neile ja koertele on lähetatud kosmosesse rotte, jäneseid, kilpkonni, USA eelistas ahve, kes enim sarnanevad oma arengult just inimesele. Täna aitavad väiksemad loomad prussakatest merisigadeni mõista elusorganismidega kosmoselennul toimuvaid muudatusi.
Nõukogude Liidus algas koerte lennutamine kosmosesse Saksamaalt sõjasaagiks saadud rakettide koopiatega 1951. aastal. Esimesena startisid 22. juulil 1951 Dezik ja Tsõgan ning jõudsid pärast saja kilomeetri kõrgusele tõusmist elu ja tervisega maale tagasi. Aga nende puhul ei olnud tegu kosmoselennuga, seega paraku neile me nii pikka pai ei saa teha või nii head vorstijuppi anda, kui Belkale ja Strelkale.
Kokku tehti selliseid 100–150 km kõrguseid lende 29, mille käigus ka mitu koera oma elu kaotas. Nii omandati kogemusi koerte treenimisel kitsas ruumis viibimiseks, töötati välja mullikujuline klaasist kiivriga skafander ja kabiin.
Kuulus Laika oli 1957. aastal esimene elusolend, kes jõudis orbiidile. Tegemist oli segaverelise, ühelt Moskva tänavalt püütud kolmeaastase emase koeraga. Tema lendas Sputnikul nr 2, mille orbiit ulatus juba 1660 kilomeetri kõrguseni maapinnast. Stardi ajal tõusis Laika südamelöökide sagedus, kuid taastus varsti pärast kosmosesse jõudmist. Orbiidil Laika isegi sõi korra. Lennu edasise käigu kohta on aga üpris vähe teada. Alles 45 aastat hiljem, teatas üks vene teadlastest Texases toimunud Maailma kosmosekongressil, et tegelikult elas Laika kosmoses vaid viis kuni kuus tundi ning suri kuumuse ja stressi tagajärjel.
Kuigi Laika ei elanud kosmosereisi üle, tõestas eksperiment, et reisija jääks orbiidile lennates ellu ning kannataks kaaluta olekut. See lend varustas teadlasi esialgse informatsiooniga sellest, kuidas elusad organismid reageerivad kosmoselennu tingimustes. Nõukogude Liidus looma kindlasse surma saatmine küsimusi ei tekitanud, küll aga korraldati mujal maailmas selle vastu protestimiitinguid küsimusega, kui suured peaksid olema omandatud teadmised, et need vääriks looma hukku.
Ja siis jõudis kätte 19. august 1960. Baikonurilt lennutati kosmosesse kaks krantsi – Belka ja Strelka. Nemad tulid ka tagasi ööpäevaringselt kosmosereisilt. Loe edasi: Kosmosesse on saadetud sadu loomi ja lugematu arv putukaid
13.-14. juulil toimub Rakveres staadionil ja Tamsalu valla põldudel Eesti esimene rahvusvaheline teenistuskoerte kolmevõistlus (IPO) jäljeajamises, kuulekuses ja kaitses.
Kokku läheb medaleid ja meistritiitlit püüdma kaheksa koera ning koerajuhti. Võistlusel näitab oma oskusi neli Saksa ja kolm Belgia lambakoera ning üks Prantsuse lambakoer.
Võistlus algab laupäeval Tamsalu vallas Uudeküla koerte treeningplatsil kell 9.30. Teenistuskoerte kolmevõistlus jätkub pühapäeval kell 9.30 Rakvere staadionil.
Teenistuskoerte kolmevõistlus IPO koosneb jäljeajamisest põllul ning väga atraktiivsetest ning adrenaliini tõstvatest kuulekuse ja kaitseosadest. Kõiki koerasõpru oodatakse koerte kolmevõistlust vaatama ja võistlejatele kaasa elama. Sissepääs Rakvere staadionile on tasuta.
Samaaegselt rahvusvahelise võistlusega toimuvad ka Eesti Meistrivõistlused IPOs, kus selgitatakse välja Eesti 2013. aasta IPO meister.
Laupäeval, 29. juunil Rõuge rahvamajas krokodillide ja reptiilide näitus kell 12.00 – 20.00. Näitusel on ülihuvitav väljapanek, kus lisaks krokodillidele saab näha ka teisi erinevaid roomajaid, kilpkonni, madusid ja ämblikke. See ekspositsioon on hariv ja põnev vaadata igaühel, kes vähegi maailma asjade vastu uudishimulik on. Rändnäitus on pärit Saksamaalt. Pilet 6 €, õpilasele 4 €
Ei teagi, kas olla pettunud, imestunud või isegi vihane, aga inimlikuks Hiiumaal (veel paljudes paikades on samamoodi, aga see pole vabandus) hüljatud lemmikloomade aitamise süsteemi pidada ei saa. Õigemini pole süsteemi, on vaid mittetulundusühing Kuulikodu, mis teeb sõna otses mõttes tööd ööl ja päeval ning on aastaid üksi võidelnud Hiiumaa vallavaeste ehk hüljatud loomade eest.
Võiksin siin loetleda üles saare omavalitsuste sotsiaalkulutused inimestele, aga see on numbripuru eelarvepaberil. Kuiv numbripuru. Kulutused hüljatud loomade eest hoolitsemisele on aga veel kuivem number – sisuliselt 0.
Sotsiaalkulutused inimestele ei tähenda ainult raha. See tähendab ka sotsiaaltöötajate tõsist tööd: abivajajate juures kodus käimist, niisama rääkimist, käehoidmist, maailmaasjade üle arutamist, vajaduste ärakuulamist ja kaasaelamist, mõne muu abistaja leidmist, hooldaja kutsumist, poeskäimise korraldamist… See on raske töö ja selle eest makstav palk pole kindlasti piisav. Aga seda makstakse, ja makstakse ka inimestele sotsiaalabiraha, et nad hakkama saaksid. Sest need on inimesed, elavad olevused meie keskel.
Iga vald hoolitseb oma vaeste eest. See on nii loomulik, et kui seda ei tehtaks… Polegi mõtet arutada, mis siis oleks, kui seda poleks. Nii lihtsalt on. Hiiumaal on aga üks inimene (küll koos vabatahtlike abilistega, aga see ei loe), kes hoolitseb aastas sadade loomade eest. Nõustab, sõidab oma autoga teise saareotsa loomadele järele, korraldab nende ravi, toidab, kasib, silitab, räägib. Ja see pole omavalitsuste silmis just kui midagi.
Unustatakse ära, et Kuulikodu ja Kadri Taperson teevad seda teiste inimeste eest. Tänu Kuulikodu tegutsemisele saavad omavalitsused ja paljud Hiiumaa elanikud elada mugavustsoonis. Kui Kuulikodu poleks, oleksid omavalitsused sunnitud sugugi mitte väikese hüljatud lemmikloomade probleemiga ise tegelema ja ka raha kulutama. Praeguses mugavustsoonis on aga lihtne jätta see tegemata ja lasta Kuulikodul omapäi ning “ju ta kuidagi hakkama saab” tegutseda. Loe edasi: Hiiumaa hüljatud loomade eest hoolitsemine pole ainult Kuulikodu asi
Eestis diagnoositi viimane marutaudijuhtum 2011 aasta jaanuarikuus, kui leiti nakatunud kährikkoer Põlvamaal Värska vallas mõne kilomeetri kaugusel Eesti Vabariigi -Vene Föderatsiooni maismaapiirist.
Marutaud on läbi sajandite olnud surmavaim ning seetõttu üks enimkardetud loomade ja inimeste ühine nakkushaigus maailmas. Viimane laiaulatuslik marutaudipuhang Eestis sai alguse 1968. aastal, mil haigus levis nakatunud rebaste ja kährikkoerte vahendusel üle kogu riigi territooriumi nii maismaale, kui ka saartele. Alates sellest ajast on ligi neljakümne aasta jooksul surnud marutaudi sadu kodu- ja metsloomi aastas; raskeim oli haigusalane olukord 2003. aastal, kui laboratoorselt tuvastati marutaudi nakatumine surma põhjustajana 813 loomal. Alates Teisest Maailmasõjast on marutõppe Eestis surnud 27 inimest, neist viimane 1986. aastal. Takistamaks marutaudi levikut koduloomade hulgas ning ennetamaks inimeste nakatumist on koerte ja kasside regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine olnud aastakümneid kohustuslik. Riigieelarvest on kaetud nii vaktsineerimise kui ka marutaudikahtlaste loomade uurimisega seotud kulutused. Alates 2005. aasta sügisest hakati marutaudi tõrjuma ka metsloomade populatsioonis. Tänu aastatel 2006-2010 üleriigiliselt kaks korda aastas toimunud metsloomade suukaudsele marutaudivastasele vaktsineerimisele suudeti taudi levikule väga kiiresti piir panna. Viimane marutaudijuhtum, mida võis otseselt seostada nakkuse levikuga Eesti loomapopulatsioonis, esines 2008 aasta märtsis Harjumaal. Hoolimata järjepidevast marutaudikahtlaste loomade laboratoorsest uurimiseset ning seiresüsteemi oluliselt tugevdamisest tuvastamaks haiguse levikut kährikute ja rebaste hulgas, on marutaudi edaspidi leitud vaid neljal korral riigi kagupiiri lähiümbruses: kolmel rebasel 2009 aasta suvel ning ühel kährikul 2011 aasta jaanuaris.
Sõltumata marutaudivaba maa staatusest jätkab Veterinaar-ja Toiduamet metsloomade marutaudivastast vaktsineerimist riigi lõuna -ning idapiiri aladel, et vältida haiguse taaslevikut Eestisse nakatunud naaberriikidest pärinevate metsloomade vahendusel. Seoses geograafilise paiknemisega ei saa marutaudi Eestis tõenäoliselt kunagi hakata lugema minevikuprobleemiks, kuna nakkus on endiselt väga levinud meie idanaabri aladel ning üksikjuhtumitena leitakse haigust ka Lätis. Kasside ja koerte regulaarne marutaudvastane vaktsineerimine on jätkuvalt kohustuslik. Alahinnata ei tohi ohtu, et haigus tuuakse riiki taas sisse ebaseaduslikult imporditud marutaudi vastu vaktsineerimata ja nakatunud lemmiklooma vahendusel. Endiselt tuleb säilitada ettevaatlikus kummaliselt käituvate kodu-ja metsloomade suhtes ning neist koheselt teavitada veterinaarteenistust.
Enel Niin
Veterinaar- ja toiduameti projektijuht
Seoses keskkonnakomisjonis arutlusel oleva jahiseaduse eelnõuga, esitas Eesti Loomakaitse Selts riigikogus peetud keskkonnakomisjoni erakorralisel istungil omapoolsed ettepanekud, mis lähtuvad eelkõige eluslooduse igakülgsest kaitsest. Eelnõu tõsisemateks probleemideks on metsloomade arvu piiramatu loodusest eemaldamine majanduslikul eesmärgil, küttimismahtude otsustamine riigi kontrolli alt väljas oleva organi poolt ning jahikoerte katsetamine ehk nende oskuste testimine elusat metslooma kasutades. Loe edasi: Jahiseaduse eelnõu peab lähtuma eluslooduse igakülgsest kaitsest
Eesti Loomakaitse Selts, loomade varjupaigad ja turvakodud paluvad autojuhtidel olla tähelepanelikud ning kontrollida autode kapotialust ja rehvikoopaid, et sinna poleks peitunud talvepakast trotsiv kass. Kõige lihtsam moodus looma elu päästa, on enne mootori käivitamist kapotile koputada.
Mõned päevad tagasi päästsid Kasside Turvakodu vabatahtlikud kassipoja, kellele ootamatult käivitunud automootor tekitas raske esikäpa vigastuse ning kõrvaotste põletuse. Loomade Kiirabi kliinikus tehti kassipojale operatsioon, mille käigus eemaldati esimese käpa päkaosa. Kiisu on praegu kliinikus arstide järelvalve all.
Kuna talvel on selliseid juhtumeid väga palju, siis palume, et autojuhid kontrolliksid alati enne ärasõitu, kas kapoti alla pole peitunud mõni kass, kes sel viisil talvepakase eest varjub. Samuti tuletame kassiomanikele meelde, et kasse ei tohi hulkuma lasta, seda eriti tiheda asustusega piirkondades. Ka kodused kassid võivad õues külma eest automootori lähedusse sooja minna. Tagajärjed võivad olla traagilised.
MTÜ Kasside Turvakodu, MTÜ Kassiabi, Varjupaikade MTÜ, MTÜ Pesaleidja, Toolse kodutute loomade varjupaik, MTÜ Kuulikodu, Eesti Loomakaitse Selts
Lemmikloomatoitude Whiskas ja Pedigree tootja MARS ning kauplustekett Rimi andsid Loomade Hoiupaigale üle oktoobrikuus toimunud heategevuskampaania raames kogutud 1,9 tonni lemmikloomatoitu.
Oktoobrikuus koguti Tallinna, Tartu, Pärnu ja Rakvere Rimi kauplustes annetusi klientidelt, kes ostetud kassi- ja koeratoidu soovisid kinkida MTÜ-le Loomade Hoiupaik. Sel moel koguti 640 kilogrammi konserve ja graanuleid, millele heategevuskampaania eestvedaja MARS Eesti lisas täiendavalt 20 000 einet (1280kg) koera- ja kassitoitu.
MTÜ Loomade Hoiupaik juhi Larissa Kozõreva sõnul on see tänuväärne ja suurepärane näide koostööst heade inimeste, hoolivate partnerite ning varjupaiga vahel. Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht Andrija Lilleoja sõnul on Rimi valmis alati osalema sotsiaalsetes projektides, mis suurendavad hoolimist ja märkamist.
Ülemaailmse Loomade Päeva tähistamine on Rimi ja MARSi koostöös saanud iga-aastaseks traditsiooniks. “Soovime seda ilusat tava jätkata ka edaspidi,” sõnas MARS Eesti esindaja Matthias Jaaksoo.
Ajakiri National Geographic avaldab oktoobrinumbris spetsiaalse uurimusloo, mille tulemusena selgus, et igal aastal sureb hinnaliste võhkade pärast tuhandeid elevante.
Arvestuste kohaselt suri mullu vähemalt 25 000 elevanti, et nende võhkadest saaks nikerdada religioosseid esemeid. Ajakiri tõstatab teema, et aidata panna piir vandlisalakaubandusele.
Vaata videot:
Loo sissejuhatuse leiab siit:
http://www.national-geographic.ee/ee/magazines/oktoober_2012/vandlikummardajad/
Allikas: National Geographic Eesti
Kolm aastakka tagasi naksi Lasva vallah Orioni talo kolm latsõkõist imäle-esäle nii ku uni pääle käümä, et vaia eläjä võtta. «Latsõ ütli meile, et mis talo tuu sääne om, koh õnnõ villä kasvatõdas, a eläjit ei olõki,» tulõtas talo peremiis Kõrbe Hanno (41) miilde.
Pernaanõ Kõrbe Maire (41) ütles mano, et latsõ tahtsõ hobõst, a nä jäivä siski arvamisõlõ, et edimält võinu kedä vähämbät võtta.
Et Orioni talo ümbre Voki-Tammõ küläh om pall’o soid ja suuhaina ei ollõv lambilõ hää anda, otsust’ Hanno kitsi kasus. «Ma kai, et mõtskitsõ eläse hää meelega suu pääl ja ku mõtskitsõl kõlbas taad haina süvvä, vast kõlbas sis kodokitsõl kah,» ütles Hanno hindäette muheldõh.
Kõgõpäält ostõti poodist kitsõpiimä, et tiidä saia, kas tuud kraami kiäki juuma kah nakkas. «Latsõ pruuvsõ ja ütli, et väega hää om,» kõnõlõs Maire. «Takastperrä tull’ vällä, et periselt oll’ tuu piim väega halv, a nä julgu-s üldä kah, selle et pelksi, et sis mi ei võtaki kitsi.»
Kolm aastakka ildampa juu terve Kõrbe pere õnnõ kitsõpiimä, tege kitsõjuustu, süü kitsõlihha ni ku vaia, maka kitsõnahku vaihõl.
Algusõ sai asi Heiferi fondist. Hanno otsõ üles Võromaa Heiferi iistvidäjä Piho Aigari ni pia oll’gi Orioni taloh kameruni tõugo sikk. Toolõ hangiti kipõlt mano kats saane tõugo kitsõpreilit – Juula ja Elle. Õigõ pia tekkü Hannol mõtõ, et vaia om naada tõugo parandama. Nii tõi tä hindäle Lätist üte lihatõugo boeri sika, kiä velerahva avvos Janisõs ristiti. «Ma mõtli, et säält tulõ põnnõv värk, ku lihaelläi piimäeläjäga ristädä,» muhelõs Hanno. «A tuust, mis säält vällä tull’, mi saaki-i viil arvu, selle et meil omma neo as’a veidükese segi.» Loe edasi: Talomiis: kits om targõmb ku lammas
