Et lasteloomaaed 1. juuniks avada, kutsub Tallinna Loomaaed täna vabatahtlikke talgutele lehti riisuma ja muid õuetöid tegema. Pärast töötegemist räägib zooloog Aleksei Turovski lasteloomaaia õues loomajutte.
Talgutele registreerida saab meiliaadressil last@tallinnzoo.ee, mis tagab tasuta sissepääsu loomaaeda koos talguliste grupiga. Tööriistad ja kindad on kohapeal olemas.
Kogunemine on 14.15 loomaaia Põhjaväravas Paldiski mnt 145. Tunniajane loeng algab kell neli.
3. märtsil alustab Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA Elva piirkonna retkejuhtidele ja huvilistele mõeldud loodusteemaliste koolituste sarja õppepäevaga „Loomade jäljed“. Koolitust viib läbi Mare Linnamägi.
Koolitus on praktilist laadi ja toimub õues. Ootame osalema ja meiega ühinema ka uusi retkejuhte! Kogunemine kell 10.45 Ala-Looga teeristis (Elva-Vitipalu maastikukaitseala infotahvli juures), kust sõidame koos edasi. Selga soe riietus ja kaasa tee. Teekõrvane korraldajate poolt.
Koolitus on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Palume kindlasti koolitusele eelnevalt registreerida tel. 5254172 või triinu@vvvs.ee VVV 2012 aasta koolituste ja õppepäevade sarja toetavad Leader Eesti programm ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Allikas: Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA, www.vvvs.ee
Küläliisi piät iks hoiatama, ku purõja elläi koton om. «Purõja pini» silt sais Lasva valla Paidra küläseltsingu juhi Riitsaarõ Lainõ (68) värehti pääl joba ammust aost. Ku Lainõ külä päält kümne euro iist kats hanipoiga ostsõ, es mõista tä arvada, et näide peräst tulõ kah silt vällä panda.
«Purõja hani» asõmõl sai sildi pääle «Purõja nani», selle et Lainõ niimuudu ummi hannõ kuts. «Hani omma tähtsämbä ku pini, näist om inämb kassu,» selet’ Riitsaarõ Lainõ. «Ku kiäki tulõ, pandva joba kavvõst rüükmä. Ja hani jätä-i kunagi purõmada! Näksäs iks. Üts suur miis tull’ siiä ja ütel’, et timä pelgä-i määnestki hanni. A hani läts’ mano, võtsõ püksist kinni ja naas’ kakma. Sis oll’ taasperilde käük seen! Ma ütli, et tohoh, kae, nüüt pelgäs hanni, esi nii suur miis.»
Hani omma kümnekuudsõ, imäne ja esäne, a olõ-i viil munõnu. «Hani nakkasõ sis munõlõ, ku saava lumbin ujjo, sääl nä kuramiirvä ja sis nakkas munnõ kah tulõma,» tiidse Lainõ. «Mitu om küsünü, kas sa nä jõulus patta ka panõt vai? A no kuis ma näid patta panõ?! Nä mul jo rohkõmb suvõniiri.»
Harju Ülle, Uma Leht
Asi Allar,
väiku kitsõpidäjä
Ma olõ laisk inemine, a mullõ miildüs hää ja puhas söögikraam. Et saia piimä, piä ma kitsi. Kitsi olõ pidänü neli aastakka. Hariligult om mul neli kitsõ kar’an. Piim om umast käest võtta ja ma ei piä murõhtama tuu peräst, et poodin piimä hinda nõstõtas. Pääle tuu om kitsõpiim nigu arstirohi – sääl seen om hulga inämb vitamiine ku lehmäpiimän. Kitsõpiimä võtt inemise ihu parõmbalõ vasta kah. Latsõ joova kitsõpiimä hää meelega.
Kitsõ om ka väega lihtsä pitä. Tä süü egäsugumast haina. Kits püsüs terve: tä ots haina seest hindäle esi rohohainu. Kits om sääne puulmõtsik elläi, timäga om küländ veidü huult. Kitsõ nüstäs kõrra päävän, a ku üte päävä vahelõ jätät, ei juhtu tuust kah suurõmbat midägi. Kits and päävän liitri jagu piimä, nüsmine om küländ lihtsä.
Kitsõpiimäst saa väega hääd juustu, ja tuu tegemine om lihtsä. Vaia om laapi, juurõtust ja piimä. Laap om üts sääne vedelik, ensüüm, midä tsilgutõdas piimä sisse, et tuu kalõs lännü. Üteldäs, et kitsõpiimäl om määnegi esieräline maik. A tuu tulõ sis, ku piim sais. Värski piim om peris hariligu piimä maiguga. Üts kits süü talvõga umbõs redelitävve haina. Nüsmise aigu om hää, ku annat tsipa kaara kah.
A lemmiksüük om kitsõl paiuvõsu – kuur ja lehe. Ja egäsugumadsõ juuriguperä: kartolikoorõ ja muu kraam, kõkkõ säänest kits süü.
Kitsõ tapminõ om sama lihtsä ku lamba tapminõ. A kitsõliha om pia kõik puhas laih. Kitsõ naha võit är parki, a ma ei olõ tuud tennü.
Kitsõsitta saa küländ veidü, a siski parasjagu, et pindremaalõ väetüst saia. Loe edasi: Kitsõpidämise kittüses
Taotlusi loomakasvatustoetuste saamiseks sai esitada märtsis. Riigieelarvest rahastatavate täiendavate otsetoetuste summa on eelmise aasta omast üle kahe miljoni euro suurem.
Ammlehma ja ute kasvatamise toetus on seotud taotlemise ajal karjas olevate loomadega. Ammlehma pidajaid on mullusega võrreldes poolesaja võrra rohkem, loomade arv on kasvanud ligi 4000. Ute kasvatamiseks toetuse saajaid on sama palju nagu 2010, aga loomi on ligi 3300 rohkem. Kokku kasvatatakse toetuse abil rohkem kui 73 000 ammlehma ja utte.
Veise, ute ja piima täiendav otsetoetus põhinevad varasematel taotlusperioodidel taotluste menetlemise käigus kindlaks tehtud ühikutel. Need on nn tootmisest lahtiseotud toetused: loomi ei pea praegu enam karjas alles olema, küll aga peab taotleja jätkuvalt põllumajandusega tegelema. Selliste toetuste eesmärk on motiveerida neid põllumajandussektoris jätkama ning planeerima tootmist pigem tegelikust turunõudlusest, mitte saadaolevatest toetustest lähtudes. Loe edasi: Loomakasvatajad saavad toetust
Täna öösel oli kährikkoer Tapa linnas Õuna tänaval aia vahel kinni ja ei suutnud ise ära minna. Väljakutse peale saabunud Tapa päästjad püüdsid ta kinni ja viisid looma tagasi metsa. Kährikkoer kannatada ei saanud.
Elistvere loomapargi metsseamamma Possa pesast oli pühapäeva hommikul kuulda hääli, mis ilmselgelt viitavad sellele, et Possa ja kult Kert on jälle järelkasvu saanud.
Rohkem põrsaid sel kevadel loomapargis ilmselt oodata pole. «Riina on veel noor, vaid aastane metssiga,» märkis Sirje Saul. «Temal ei paista sel kevadel küll põrsaid tulemas olevat.»
Külastajatel on lootust lõbusaid väikseid kärssasid näha paari nädala pärast, sest siis hakkavad põrsad agaralt oma aediku suurust maailma avastama.
Loomapargi teistel elanikel veel järelkasvu pole. Paar nädalat tagasi talveunest üles ärganud karu Karoliinal pole lootuski väiksele mõmmibeebile, sest 12-aastane Karoliina on ju vanapiiga.
Allikas: Tartu Postimees
Pühapäeval 27. märtsil algusega kell 13.00 toimub Kiidil lammaste söötmis- ja tervishoiualane koolitus. Lektoriks on Ants Kuks, kes on ise lambakasvataja ja ka loomaarst, samuti konsulent. Kui talve ikka on ja ilm ilus, võib ka lapsed kaasa võtta – saavad suusamäel sõita. Täpsem info: Aigar Piho, VTL Heifer projektijuht, tel 5056293.
Rõugõ kandi turismividäjä Piho Aigar om vällä tulnu mõttõga viiä maaelo oppus kuulõhe:kõrrast inämb läävä inemise liina ja tiidmise maaelost kaosõ põlv-põlvõ takah. Koolijuhi omma arvamisõl, et mõtõ om jo hää, a õhku jääs küsümine, kuis seo teos tetä.
«Ku kaia märke inne valimiisi, sõs maaelo küsümüse nakkasõ nii vai tõistõ liinarahva otsusta olõma,» seletäs Piho uma mõttõ tagamaad.
Piho ütles, et kõrrast inämb läävä inemise maalt liina ja tuuga kaosõ ka tiidmise maaelost.
«Selge om tuu, et kõik mar’amaalõ mahu-i, a ku nä sääl maaelo küsümiisi otsustasõ, sõs võinu nä veidikesegi kursih olla tuuga, kuis kar’amaal elo käü ja kost terve süük tulõ,» ütles Piho. «Koolilatsilõ võinu kooliprogrammi seeh anda maaelo oppust, kuis eläjidega ümbre kävvü, kuis näile süvvä anda.» Timä mõtõ om tuu, et tetäs tüülaagrit, koh väiko talomiis olõs uma olõkiga liinalatsõlõ oppaja.
Et sääne mõtõ teos saanu, olnu ütelt puult vaia kuulõ ja latsi, tõõsõlt puult jäl talomiihi, kiä omma ülepää nõuh opilaisi vasta võtma. Piho pidä talonigõ poolõ päält kõgõ parõmbas väikeisi eloviie-tallõ, koh Euroliit midägi säädüisiga ei kõrralda.
Haanimaa Hartsmäe talo peremiis Hollo Agu pidä säänest mõtõt hääs. «A latsõ piäs sõs õks mitmõh taloh käümä, et taa oppus võimaligult mitmõsugumanõ olõs,» ütles tä. Samah pelgäs Hollo tuud, et ku koolih või-i latsi tüüle käske, kas sõs neo latsõ tulõvagi maalõ kah õnnõ kaejis. «Ku nä tallo tulõva, sõs tulõ õks tüüd kah tetä,» märk Hollo. «Taloh saa-i õnnõ kaeja olla.»
Koolijuhi ja latsõ omma nõuh
«Täämbädse päävä noorõ omma ülearvo pall’o tehniga takah kinni, seo olõs hää võimalus suvõl luudusõh olla ja maaello nätä,» kitt mõtõt Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi 11. klassi opilanõ Säde Ken. Ka tüütegemise vasta olõsi-i täl midägi.
«Muidogi olõsi ma nõuh,» ütel’ Võro 1. põhikooli katsanda klassi opilanõ Saia Kris. «A midägi vahtsõt sääl olõsi-i, selle et mul om maakodo olõmah.» Vanaimä-vanaesä man om tä maatüüd küländ har’otanu.
«Maaelo oppust olnu vaia külh, selle et ma olõ nõuh taaga, et kõik latsõ lehmä inämb är tunnõ-i,» ütles Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi direktri Martinfeldi Katrin.
Samah arvas tä, et maaelo oppus es pidänü olõma opiplaani üts osa, selle et sinnä om rassõ midägi mano panda ja viil rassõmb midägi mant võtta.
«Muidogi kulus sääne asi är, et siiä valdkunda veidikesegi helgähüst tuvva,» ütles Põlva Keskkooli direktri Sarapuu Arvo.
Nigu Martinfeld, ei mõista ka Sarapuu üteldä, kuis sääne oppus opiplaani säädi. «Muidogi saas taad asja tetä valik- vai vabaainõna,» pakk tä.
Mirjam Nutov/ Uma Leht
Samal teemal on ka 26. veebruari KUKU Ilmaparandaja saade
Üle välja jooksev rebane tardus keset jooksu, jäi pingsalt kuulama, hüppas siis kõrgele õhku ja sukeldus pea ees sügavasse lumme. Ainult sabaots jäi lume alt välja. Eemal pilti jälgiv pererahvas nägi, kuidas rebane kühveldab august lund välja, tuli siis rahuloleva näoga august välja, väike loomake hammaste vahel. Augu äärel maiustas rebane lõunasöögiga ja tipsis rahulolevalt üle lume metsa tagasi.
Pererahvas läks hiljem auku vaatama ja nägi, et see on äärest pea poole meetri laiune, põhjast vaevalt 5 sentimeetrine.
Täna kell 19 toimub Tartus Baeri majas (Veski 4) Eesti Ornitoloogiaühingu ettekannetesarja kolmas õhtu. Urmas Abel Eesti Maaülikoolist räägib väike-konnakotka elupaigakasutuse varieeruvusest Eestis.
Väike-konnakotkas on Eesti kõige arvukam kotkaliik. Ettakandest selgub, kuidas neil siin ja mujal läheb, kuhu nad oma pesa teevad ja kus toituvad ning kas Eesti eri piirkondades elavate kotkaste maitse elukoha suhtes on sarnane. Lähemat tutvust tehakse Soomaa ja Otepää ümbruse ning Loode-Tartumaa väike-konnakotkastega.
Ettekannete sarjas „Ülikoolid ühingusse!“ püütakse aimu saada meie linnuteaduse eesliinil toimuvast ning kutsutakse ornitolooge jagama linnuhuvilistega oma värskeid avastusi. Linnuteadlased kõnelevad oma uuematest teadmistest ja avavad teadustöö köögipoolt. Oodata võib uusi rabavaid avastusi ning rohket pildimaterjali värvikast elust välitöödel! Ettekanded on lihtsas keeles ja arusaadavad kõigile.
Vaata ettekannete kava EOÜ kodulehelt www.eoy.ee
Esinevad Laura Põldvere ja Ülenurme Laulustuudio, keda klaveril saadab Ursel Oja.
Kunstioksjoni tarbeks on oma töid annetanud mitmed mainekad kunstnikud, kaasaarvatud Albert Gulk, Mirjam Mölder-Mikfeld, Aare Puus ja Teet Suur.
Ürituse korraldajaks on heategevuslik organisatsioon MTÜ AUH, mis tegeleb hädasolevate loomade heaolu tagamise ja parandamisega.
Peamiselt Tartus tegutsev MTÜ AUH loodi 2009. aasta jaanuaris. Mittetulundusühingusse kuulub 23 liiget, kuid ühingu korraldatavatest üritustest, näiteks heakorrapäevadest, võtavad aktiivselt osa ka paljud teised noored.
Õhtu jooksul kogutud tulu läheb koduta loomade aitamiseks. Fotosid oksjonile tulevatest töödest saab vaadata aadressil: www.auh-auh.ee/kontsert.
Pileteid on võimalik osta eelmüügist Gaudeamusest (W. Struve 1) ja Tartu Ülikooli üliõpilasesindusest (Ülikooli 18b) hinnaga 100 krooni, kontserdipäeval kohapealt 125 krooni.
Allikas: MTÜ AUH, www.auh-auh.ee
Augusti keskpaigas läks Võrumaalt Jaaniraotu linnupargist seiklema väike India muntjak-hirv Miku, kes sattus kaks kuud hiljem Riia loomaaeda. Eksootilise muntjaki leidsid lapsed Ida-Lätist Balvist.
Praegu on Miku Riia loomaaias, seal kontrolliti põhjalikult tema tervist ja väljastati arstitõend. Nüüd on kohustatud Miku omanikud
tervisekontrolli eest tasuma, oma osa nõuab ka transport. Kõik see läheb maksma ligi 5000 krooni.
Et Miku kojutoomine on Miku omanike jaoks
ületamatult kallis, kutsub kylauudis.ee pererahvast aitama. Vastasel juhul on pere sunnitud laenu võtma.
Palun toetage Miku tagasi koju jõudmist!
Arveldusarve: 221050381613, Jaaniraotu Linnupark MTÜ.
Heiferi projekt jagab soovijatele taas loomi: lambaid, kitsi ja lehmi, soovi korral vasikaid ning peagi ka lihaveiseid. Kuigi projekt on mõeldud Võru-, Põlva- ja Valgamaa jaoks, võib jätkuda tasuta loomi ka ülejäänud Eesti elanikele.
Praegu jagatavad loomad on Heiferi projekti käigus saadud esimeste loomade järeltulijad. Heiferi nõue on nimelt selline, et tasuta looma saanud pere peab järgmisele perele edasi andma looma emase täiskasvanud järeltulija. Heifer jagabki peamiselt emaseid loomi, harvemal juhul isaseid tõuhoidjaid.
„Kui kellelgi on lambakari juba olemas, aga tahab tõujäära saada, siis see on võimalik, kuid pärast tuleb edasi anda emane loom,“ ütles Võrumaa Heiferi projektijuht Aigar Piho Võrumaa taluliidust. Ta lisas, et sihtgrupp on siiski need majapidamised, kus siiani pole loomi olnud. Suure karjaga talunike jaoks pole projekt mõeldud.
Piho julgustab inimesi omale loomi võtma, eelneva kogemuse puudumist ei maksa karta. Senise kogemuse põhjal võib ta öelda, et esmakordsete loomapidajate loomad on tervemad kui kogenute omad. Kui aga pere mõne aja pärast leiab, et pole siiski võimeline looma pidama, on see võimalik tagasi anda ja projektijuht otsib loomale uue pere.
Baltikumis läheb projektidel hästi
Aeg-ajalt käiakse Heiferi peakorterist USAst ka kontrolli teostamas. Teadusasutustest palgatud sõltumatud eksperdid on Eestis käinud üle vaatamas, kas paberimajandus on korras ning kuidas loomad peredes elavad. Eestit on väisanud ka USA kodanikud, kes Heiferile raha on annetanud.
Jahimehed märkasid Puhja vallas mullu tavalisest rohkem karusid, ka tänavu on neid sealmail juurde siginud. Ametlikel andmeil on Eestis karude hulk aga muutumatu nagu ka karujahiks jagatavate lubade hulk, kirjutas Tartu Postimees.
Esimesed mesikäpad ilmusid Puhja lähedale jääva Nasja küla metssigade söögiplatsile mullu sügisel suure näljaga, kirjutas Tartu Postimees.
„Karud on Nasja söögikoha täiesti okupeerinud, metssead on sealt minema löödud,” kinnitas Puhja jahiseltsi jahimees Juhan-Johhen Ross.
Puhja jahimehed on tänavu kindlalt näinud 11 karu. Nasja söögikohas käib nelja pojaga emakaru ja kahe pojaga emakaru.
TÜ üliõpilasesindus ja MTÜ AUH kutsuvad suurele heakorrapäevale Tartu koduta loomade varjupaika 9. oktoobril kell 12.00.
Ka seekord on heakorrapäevale oodatud kõikide Tartu kõrgkoolide üliõpilased ja Tartu gümnaasiumide (vähemalt 18-aastased) õpilased. Heakorrapäeval on plaanis traditsioonilised heakorratööd:
* lehtede riisumine
* koerte jalutusväljaku korrastamine
* varjupaiga aia ümbert võsa eemaldamine
* puude ladumine jms.
Osalemisest palun teatada hiljemalt 6. oktoobril: varjupaik@auh-auh.ee. Osalejatele pakub lõunasööki Reinu Pizza. Loe lähemalt www.tyye.ee/loomadevarjupaik2010
Lisainfo: Keijo Lindeberg, TÜ üliõpilasesindus / MTÜ AUH, tel 56665823, e-post keijo.lindeberg@gmail.com
Igal pool maailmas tähistatakse täna, 4. oktoobril ülemaailmset loomade päeva. Sageli kipuvad inimesed unustama, et nad ei ela siin planeedil üksi, vaid nad jagavad seda miljonite ja miljardite imetlusväärsete elusolenditega, kellega me igal sammul kokku puutume.
Loomade päev kuulutati esimest korda välja 1931. aastal Itaalias Firenzes loomakaitse-konverentsil. Antud kuupäev valiti selleks, et mälestada kõigi elusolendite pühakut Assisi Franciscust, kes suri 04.10.1226 aastal.
Eestis tähistatakse päeva juba kümnendat korda. Eesti Loomakaitse Selts on ka selleks aastaks plaaninud erinevaid üritusi üle Eesti. Terve oktoobrikuu jooksul viiakse läbi erinevaid loomade kaitse ja abistamise teemalisi infopäevi. Lisaks valitakse aasta kõige loomasõbralikum ja -vaenulikum tegu. Mullu peeti loomasõbralikumaks teoks Võrumaal Tsooru külas elava Oskar Sisase tegu päästa lemmikloom hoolimata suurtest ravikuludest. Vaenulikumaks valiti aga rakverelase Mirek Matikaineni koertejahti, mil vaatamata peremeeste palvetele koerte elu säästa, loomad tapeti korduvate püssilaskudega.
Allikas Eesti Loomakaitse Selts
Võrumaal Haanja küla Laioja talu läheduses on end sisse seadnud erilised õunavargad — nugised. Loomakesed käivad õunu näppamas mitte ainult maast, vaid ka puu otsast. Nii on pererahvas märganud, kuidas ilus tumepruun loomake ronib puu otsa, ampsab oksalt õuna hammaste vahele ning veab selle siis minema. Ehkki aias on mitu õunapuud, eelistavad maiad varganäod vaid üht magusate suveõuntega puud.
Nii teevad nugised pikki varguseretki metsast aeda — poevad aialippide vahelt sisse ja viivad kraami minema. Tänaseks on metsa ja aia vahele tekkinud juba mitu kitsast rajakest. Kahjuks ei ole pererahvas varganägusid pildistada jõudnud, aga arvatavasti on tegu metsnugistega.
Alates tänasest saab kuni 26. septembrini esitada kandidaate juba kolmandat aastat toimuvale konkursile „Aasta kõige koerasõbralikum tegu”.
„Aasta kõige koerasõbralikum tegu” on tiitel, mis omistatakse isikule või isikutele, kes on oma tegevusega andnud viimasel aastal märkimisväärse panuse Eesti koerapidamiskultuuri ja heade koerapidamistavade edendamisse ning koduta loomade probleemi teadvustamisse ja leevendamisse.
Tiitlile võib kandideerida Eestis elav või tegutsev füüsiline või juriidiline isik või isikute rühm. Kandidaate võivad esitada kõik Eestis elavad või tegutsevad isikud. Kandidaadi esitamiseks tuleb edastada elektrooniline taotlus aadressil www.bigmatchshow.ee/konkurss. Ettepanek peab sisaldama informatsiooni kandidaadi ja ettepaneku tegija andmete kohta ning lühikest argumenteeritud selgitust-põhjendust, miks just see kandidaat on oma tegevusega/teoga silma paistnud.
Esitatud nominentide hulgast valib žürii välja kolm kandidaati, kellest tiitlivõitja selgub kahenädalase internetihääletuse teel.
Tiitlivõitja saab tunnustatud 17. oktoobril Tallinnas toimuval traditsioonilisel heategevuslikul koertenäitusel.
Täna last Pärnus Mai rannaniidule 34 Šoti mägiveist, kes asuvad seal pilliroogu hävitama. Veised jäävad rannaniitudele seniks, kuni neile jätkub ninaesist.
Esialgu mai keskele planeeritud karjalaskepäev lükkus halbade ilmastikuolude ning mägiveiste napi ninaesise tõttu edasi. Samuti osutus mägiveiste niidule laskmine suvel ohtlikuks, kuna Mai rannaniitudel ei ole loomadel päikesepaistelise ilmaga varjulist kohta. Praeguseks on loomade omaniku Georg Artma hinnangul pilliroogu söömiseks piisavalt, samuti on ilmastikuolud soodsad ning aeg mägiveiste rannaniidule lubamiseks küps.
Ligikaudu 10 hektarile asub pilliroogu sööma esialgu 34 mägiveist. Töö teostamise tingimused on ära määratud keskkonnaametis koostatud kaitsekorralduskavas, see näeb ette, et rannaniitusid karjatatakse tulevikus väiksemate koplite kaupa.
Mägiveised on piiratud elektrikarjusega, samuti valvab loomi karjus. Karjaaiad paiknevad niitudel nii, et linnarahva kasutuses olevad mere äärde viivad jalgteed jäävad avatuks.
„Pärnu rannaniidu looduskaitseala rannaniitude seisund on praegu väga halb, niidud on roostunud ning võsastumas. Rannaniitude elupaigakomplekside soodsa seisundi saavutamisel on kõige tõhusamaks meetodiks karjatamine“ ütles keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitse juhtivspetsilist Agu Leivits.
Ettevõtja Georg Artma esitas möödunud aasta 4. novembril Pärnu linnavalitsusele taotluse saada viieks aastaks Pärnu rannaniidu kaitsealal paiknevatele katastriüksustele kasutusõigus. Pärnu rannaniitude hoolduseks taotles Georg Artma rahalisi vahendeid keskkonnaametilt. Artma on olnud keskkonnaameti pikaajaline partner ka Soomaa luhaniitude hooldusel.
Pärnu Linnavalitsus otsustas 22. veebruari 2010 istungil anda Georg Artmale tähtajaga 15.02.2010 kuni 31.10.2014 otsustuskorras tasuta kasutusse maa-ala, kokku 56 hektari võsa ja pilliroo niitmiseks ning mägiveiste karjatamiseks.
Allikas: Pärnu linnavalitsus
11. septembril kell 11 algab Kilgi tallis Ülenurme vallas (ASUKOHA KAART) ponipäev, kus lapsed saavad ratsutada ponidega.
Ponipäeva eesmärgiks on pakkuda lastele meeldivat võistlusõhkkonda oma kaunite ponidega ja pealtvaatajatele erinevat laadi silmailu. Kuna enamik hobuüritustest on suunatud kogenud ratsutajatele, siis tahavad korraldajad teha ponipäeva, kuhu saab tulla kogu perega ja see on suunatud noorematele hobufännidele. Võistlejaid ja külalisi saabub kogu Eestist.
Ponipäeval korraldatakse kolmevõistlus, kus esimesesks osaks on takistussõit – 20, 50 ja 90 cm, teiseks osaks, stoilo ja kolmandaks publiku lemmiku valimine. Võistlusklassid on: ponid alla 120 cm ja üle 120 cm. Vanusepiirangud võistlejatele puuduvad. Väikeseid võistlejaid võivad abistada trassi läbimisel vanemad või vanavanemad.
Sel ajal, kui osad inimesed võistlevad, saavad pealtvaatajad tegeleda ponide paitamisega ja kammimisega, ponisõiduga, ponijalutamisega ning muude lõbustustega.
Korraldajad loodavad, et ponipäevast kujuneb välja meeldiv traditsioon, kuhu saaks igal aastal uuesti tagasi tulla.
Laupäeval selguvad Tartumaal Ülenurmel parimad tõuloomad, kui traditsioonilise Tartu Sügisnäituse raames astuvad konkursil “Tõuloom 2010” võistlustulle veised, hobused, sead, lambad ja kitsed.
Samal ajal toimuvad sügislaat ja sügisandide konkurss, käsitsilüpsi võistlus ja lambapügamine. Huvilised saavad kätt proovida rahvuslikes töötubades: leiva- ja võitegu, sepa- ja puutöö, kartulitrükk, viltimine, muinaskeraamika, roigasmööbli, lodjamudelite, klaasist ehete ning õlest ja tohust esemete valmistamine. Lisaks peetakse maamehe mitmevõistlus ja rammumeeste jõukatsumine ning valitakse välja kõige toekam „Maamehe lihapala“. Lapsed saavad osaleda liiklustunnis ja mütata talulaste mängumurul. Ühtlasi on avatud Eesti Põllumajandusmuuseumi uus püsiekspositsioon „Põllumajanduse ja maaelu areng Eestis läbi sajandite“ ning kõik teised muuseumi näitused. Tegusa päeva lõpetab simman.
Lisainfo: www.epm.ee
