“Kaunis Eesti Kodu 2011” auhindas ka Võrumaa kaunid kodud

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves andis üle konkursi “Kaunis Eesti Kodu 2011″ auhinnad, teiste seas said auhinna ka Võrumaa kaunid kodud.

Võrumaalt auhinnati Raul, Evi ja Aadu Kure talu Urvaste vallast, Ludmilla Bagdanova ja Genadi Kasemaa Tiigi talu Võru vallas, Ruth ja Meelis Raami kodu Võru linnas ning Ilona Kalinskaja ja Mati Põderi Nostalgia talu Haanja vallas.

Riigipea tänas kõiki laureaate, kelle abiga on Eesti saanud palju ilusamaks ja puhtamaks. 2011. aastal oli konkursi laureaate kokku 82 ja need valis välja Eesti Kodukaunistamise Ühendus. Auhinnatseremoonia toimus 14. korda.

“Ilusad kodud ei ole tekkinud üleöö või iseenesest. See on olnud järjekindla töö tulemus, mida on tehtud ka vaatamata kitsastele ja rasketele aegadele, kuid alati südamega,” ütles president Toomas Hendrik Ilves täna Ugala teatrimajas, andes üle “Kaunis Eesti Kodu 2011″ auhinnad.

President Ilvese sõnul ei ole kaunis kodukoht ainult linna või vallajuhtide mure ja hool. “See on kõigi elanike töö ja kindlasti ka arusaamine, et palju parem ja turvalisem on elada, kui kodu on korras ja tänav puhas. Korrastatud ümbrus on ju osa paremast elukeskkonnast, mis aitab kaasa piirkonna arengule ja elanike soovile siin elada ja ka ise midagi head ära teha,” nentis president Ilves.

 

Eestis toimub esmakordselt aiandusteraapia õppepäev

Eestis esmakordselt korraldab MTÜ Inkotuba 10. septembril 2011 aiandusteraapia õppepäeva, mida juhib tunnustatud Soome spetsialist Tarja Takala-Hotti ning aianduskeskusesse Hortes, kus üritus toimub, oodatakse osalema omastehooldajaid, lähedase kaotanuid, lapsevanemaid, sotsiaal- ja tervishoitutöötajaid ning teisi roheluse huvilisi.

Kuigi Eesti inimesed on roheluse ja aiandusega aastasadu seotud olnud, hakatakse aiandusega tegelemise positiivsele mõjule nii inimese vaimsele kui füüsilisele tervisele alles nüüd rohkem tähelepanu pöörama. Olgu tegu suure aia või kasvõi pisikese toataimega aknalaual, rohelusega tegelemine aitab üle saada nii lähedase kaotusest, kiirendada läbielatud õnnetusest paranemise protsessi, toetab laste keelelist arengut ja õpetab neile käitumist ja palju muud.

Foto: MTÜ Inkotuba

Roheteraapia eripäraks võrreldes teiste teraapiavormidega on selle ajaliselt pikem mõju. See toimib ka siis, kui teistest teraapia  vormidest ei ole abi ning see ei eelda midagi (näiteks psühholoogiliste teraapiate puhul on toimimise eelduseks inimese enda tahe). Esmakordselt Eestis toimuvat aiandusteraapia õppepäeva “Ole roheline” juhib Soome aednik-õpetaja, aiandusteraapia kursuste korraldaja Tarja Takala-Hotti. Käesoleva pilootürituse kaudu soovitakse tuua osalejateni üldisem teadmine roheteraapiast, kuid katsetada selle teraapia võtteid ka enda ja oma lähedaste heaolu suurendamiseks. Lisaks luuakse aiandusteraapia huviliste võrgustik, kes aitab kaasa selle teraapiavormi edasisele populariseerimisele Eestis.

Ürituse toimumise aeg: 10. september 2011, kell 11-16.
Ürituse toimumise koht: aianduskeskus Hortes. Seljaku 4b, Laagri, Harjumaa.
Osalemistasu: EUR 5/inimene (tasuda peale registreerimist või kohapeal)

Päevakava:
11.00-12.30 Sissejuhatus aiandusteraapiasse;
12.30-12.50 Kohvipaus;
12.50-14.20 Taimede-lillede teraapiline mõju tervisele — meetodid ja nende kasutamine;
14.20-14.40 Kohvipaus;
14.40-16.10 Suurepärane elukoht ja oma lemmikpaik, toonust ja rõõmu taimedest – kuidas seda saavutada.

Õppepäeval saab osaleda 30 inimest. Kuna loeng toimub soome keeles, siis tõlgitakse kogu koolitus kohapeal eesti keelde.

Foto: MTÜ Inkotuba

Õppepäevale on oodatud registreerima kõik rohelusest huvituvad omastehooldajad, laste ja noorte vanemad ning nendega tegelevad spetsialistid, eakad, masendunud ja stressis inimesed ja nende lähedased, floristid, puuetega inimesed ning nendega tegelevad spetsialistid, sotsiaal- ja tervishoiuala töötajad, pedagoogid ja psühholoogid, kes soovivad kasutada aiandusteraapiat enda ja oma lähedaste või teiste huviliste aitamiseks.

Õppepäevale saab registreerida elektronposti teel aadressil pirjo@inkotuba.ee või helistades telefonil +372 5550 0290 (Pirjo Vaarmaa, Inkotoa projektijuht). Registreerimisel palume ära tuua järgmised andmed: ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon, e-posti aadress, maakond, millisesse ülalkirjeldatud sihtgruppi kuulute (omastehooldaja, florist, jne). Registreerimise lõpptähtaeg on 6. september. Õppepäeva korraldab MTÜ Inkotuba koostöös aianduskeskusega Hortes, ürituse toimumist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Lähem info www.kuivaks.ee
Pirjo Vaarmaa, MTÜ Inkotuba projektijuht
E-post pirjo@inkotuba.ee
Tel +372 5550 0290

Täna algav ökofestival kutsub metsa

Ökofestival algab talgutega ajaloolisel Postiteel.

Täna, 15. augustil algab Põlvamaa ökofestival “Rohelisem elu”, mis tutvustab erinevates õpitubades, retkedel ja seminaridel loodust ning looduslähedasi eluviise.
Sel aastal keskendub festival metsa kui looduskoosluse tundmisele ja heaperemehelikule kasutamisele. Festivali patrooni, Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul on kohalike taastuvate kütuste ja materjalide eelistamine, säästlik suhtumine loodusesse, kohaliku värske ja puhta toidu väärtustamine ehk elamine mõtte järgi “Rohelisem elu” aktuaalsem kui kunagi varem. “Põlvamaal on, mida selles kontekstis rääkida. Järjekordne ökofestival kutsub kõiki looduse sõpru Põlvamaale,” ütles Urmas Klaas.

Ökofestival algab täna, 15. augustil kell 15 talgutöödega ajaloolisel Postiteel ning sellele kell 19 Varbuse muusikamõisas järgneva simmaniga, kuhu on oodatud kõik huvilised. Festivalinädala jooksul saab omandada teadmisi ja oskusi roigasmööbli valmistamisest, loodusfotograafiast, hoidistamisest, maitsetaimede kasutamisest, looduskosmeetikast, restaureerimisest ja muust. Looduse tundmaõppimise retked koos Aleksei Turovskiga viivad Kiidjärvele ja Valgesoosse, koos mükoloogidega minnakse aga metsa seenele. Mõttemustrite murdmine rohelisema elulaadi suunas saab toimuma õhtustel lõkkeloengutel. Kokku toimub seekordse festivalinädala jooksul seitseteist erinevat ettevõtmist.
Festivali projektijuhi Ulla-Maia Timmo sõnul on küll enamik kohtadest broneeritud, kuid üksikuid vabu kohti leidub mitmetes õpitubades ja retkedel.
Laupäevane perepäev kutsub kõiki huvilisi Karilatsi. Põlva talurahvamuuseumi õuedes saab teoks omamaiste toodete laat ja potipõllunduse seminar, avatud on töötoad ja näitused. Laste päralt on mängutelk, toimuvad metsaretked, hobusõidud ja tõukerattamatkad, paitada saab mägiveiseid ja küülikuid ning mekkida kohalikku toitu. Päeva musitseerivad rõõmsaks Tuulelõõtsustajad, Kagu-Kabujalakesed ning ansambel Jäääär.
Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Keskkonnaameti, Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Festivali sponsor on AS Värska Vesi ning toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Polvamaa.ee

Laugu metsavahimajas kõneldakse looduses leiduvast toidust ja ravimtaimede kasutusest

Võtame endale aega kuulata ja vaadata, mida põnevat loodus meile pakub. Kutsume kõiki huvilisi pühapäeval, 7. augustil kell 14 Saaremaale Laugu metsavahimajja.
Räägime meie ümber kasvavate taimede omadustest ja kasutamise võimalustest. Jagame nõuandeid ravimtaimede õige korjamise, kuivatamise ja säilitamise kohta.
Oma teadmisi jagab põllumajandusteaduste doktor Aleksander Heintalu (Vigala Sass).
Üritus on tasuta – tule ise ja võta sõbrad kaasa! Sõita Kuressaare- Leisi maanteed, üle Leisi jõe silla vasakule 7 km. (2 km ja 6 km ristmikul viidad ,,RMK metsamaja”) Peederga külatee ääres.

Allikas: RMK

Ökofestival ootab seminarile “Profilt profile”

Piusa.

16 augustil (teisipäeval) toimub Põlvamaa Ökofestivali raames juba neljandat korda seminar “Profilt profile”. Seekordse seminari eesmärk on anda ülevaade probleemidest ja keskkonnamõjudest, mis jäävad meie haardeulatusest välja ehk on riikide ja piiride ülesed. Antakse mitmekülgne ja põhjalik ülevaade sellest, mis mõjutab Peipsi järve kui ökosüsteemi. Mida toovad kaasa tuuled meie naabrusest ning kuidas oleme mõjutatud maailmas toimuvatest sündmustest. Keskendutakse piiriülesele koostööle ja mõjudele. Üheskoos otsitakse ja pakutakse välja lahendusi olukorra mõjutamiseks ja keskkonna paremaks muutmiseks.
Seminar toimub atraktiivses Piusa külastuskeskuses, kus oalejad saavad eksklusiivse võimaluse külastada vastvalminud Koidula piirijaama – Euroopa raudteeväravat itta. Osavõtutasu hulgas on ka kohvipaus ja lõunasupp.Tule kohale ja võta sõbrad kaasa.
Võimaluse vastvalminud Koidula piirijaama külastada saavad kõik, kes on registreerunud hiljemalt 1. augustil.
Registreeri: http://www.ecofest.ee/rega/

Lisainfo tel 512 2084, Mikk Männiste, e-post: keskkonnateenistus@gmail.com

Looduskaitseline heinategu hoiab elus pärandkultuuri

ELF-i talgulised hakkasid paar päeva tagasi Valgamaal hobustega heina tegema, mis on ühelt poolt elamust pakkuv naasmine vanade heinategemise traditsioonide juurde, kuid teiselt poolt kannab ka olulist sõnumit looduslähedase põllumajanduse võimalikkuse kohta.

Heina tehakse hobustega 1. augustini Koivakonnu talu hallatavatel maadel, mis peaaegu tervikuna jäävad Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ja Koiva-Mustjõe luha hoiuala territooriumile. Siinsetel pärandkooslustel on talgulised abiks käinud ka varem, kuid sel korral keskendutakse just heinateole. Talgute etteotsa rakendatakse talu hobused, kellega teevad tihedat koostööd ELF-i vabatahtlikud talgulised.

Hobusega heinategu on looduskaitse eksperdi Silvia Lotmani sõnul väga hea näide vastutustundlikust maaharimisest, kuna looduskaitselisele tegevusele lisandub eestlaste pärandkultuuri elus hoidmine: „Hobusega heinategu on kui folgifestival looduses: meie esivanemate töövõtted on loonud ja säilitanud elupaiku liikidele, kes tänaseks on jäänud väga haruldasteks.”

Pärandkooslused on põlised inimtekkelised pool-looduslikud kooslused, eelkõige puisniidud, alvarid, luhaheinamaad, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega . 20. sajandi jooksul on Eesti pool-looduslike koosluste hulk vähenenud määral, mis ohustab nii nende koosluste endi kui ka nendega seotud liikide püsimist Eesti looduses.

Sellest tulenevalt tuleb seada eesmärgiks kõigi säilinud pärandkoosluste säästev majandamine ja võimalikult suures ulatuses ka kasutusest välja langenud pärandkoosluste majandamise taastamine. Hobusega heinategemine on näide inimtegevusest, mis tagab looduse säilimise pärandkoosluslikul alal.

Pool-looduslikesse kooslustesse hoolivalt suhtuvad Koivakonnu talu on osa tervikust, mille moodustab Koivakonnu OÜ ja MTÜ Parmu Ökoküla. Talu on valitud 10 Eesti ja 10 Läti keskkonnasõbraliku talu hulka projekti DemoFarm, mille eesmärk on keskkonnateadlikkuse edendamine põllumajandustootjate ja tarbijate seas ning Lõuna‑Eesti ja Põhja‑Läti põllumajandustootjate tegevuse parendamine, vähendamaks tootmisega kaasnevaid kahjulikke mõjusid loodusele.

Eestimaa Looduse Fond

Täna on karusepäev – kesksuve püha

Karusepäeva tähistamine Karulas. Foto: maavald.ee
Karusepäev, rahvakalendris veel maretapäev ja kynnipäev, on kesksuve pyha. Päevad on läinud päevakäänakust alates kukesammu võrra lyhemaks ja kätte on jõudnud aasta kõige kuumem aeg. Kohati on kuuma kesksuve kutsutud ka karusekuuks.

Heinapyhana pole karusepäev rahvapärimuses kaugeltki mitte nii tähtis kui eelnenud heialeedo (02.07.) ja järgnev jakapäev (25.07.). Piirkonniti ja mõnel pool isegi taluti on aga karusepäeval heinateost hoidutud kyll.

Heinatöödel tehakse karusepäeval vahe, muidu susi ja karu tulevad karja. Teisisõnu, mets tuleb sel päeval rahule jätta. Suurem osa heina tehti muiste ju metsaheinamaadelt ja puisniitudelt.

Seevastu kesa kyndmine või äestamine on soovitav. Muhus näiteks on sobivaks kynniajaks loetud kolm päeva enne ja kolm pärast karusepäeva. Seal on päeva kutsutud ka kynnipäevaks.

Varem on karusepäeval mitmel pool peetud yhispalvustega kaasnevaid rahvapidusid. Näiteks Panga pangal ja Palivere Karusemäel. Kuid karusepäeva peetakse tänapäevalgi. Mõniteist aastat tagasi taastati yhise karusepäeva pidamise tava Karula kihelkonnas.

Loe lähemalt karusepäeva pärimust.

Allikas: Maavalla Koda, www.maavald.ee

Nahkhiirte avastusretk Luke Mõisas

Laupäeval, 16. juulil algusega kell 21.00 toimub nahkhiirte õhtu Luke Mõisas. Enne öisele retkele minekut meisterdame, vaatame filmi ja tutvume nahkhiirte eluga. Õhtut aitavad läbi viia VVV SA ja MTÜ Suurkõrv. Retke juhivad Oliver Kalda ja Triinu Tõrv. Tasuta. Tule kogu perega. Toetab SA KIK. Ürituse ajal on avatud Luke mõisa kärnerimaja kohvik. Lisainfo telefonil 50 88 359 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.

Tiit Leito viib huvilised avastama Kaibaldi liivikut

Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk pole ainult muusika festival. Juuri uuritakse ka looduses. Nagu ikka on tänavuseski programmis loodusretk Tiit Leitoga, mis on osalejate seas alati kõrgelt hinnatud. Sel aastal lubab tuntud loodusmees viia huvilised kohta, kuhu muidu naljalt ei satuta.
„Kaibaldi liivik on Eesti suurim sisemaal asuv liivaala. Suurem kui näiteks taoline Värska lähedal asuv. Keset Hiiumaad mõjub säärane liivik üsna ebaharilikuna,“ kirjeldab külastatava koha eripära Leito ise.
Loodusmees ja -fotograaf, kelle suureformaadiliste piltide näitusmüük on samaaegselt avatud nii Kõpu majaka kohvikus kui ka Heltermaa käsitöömajas, lubab näidata valgusküllaseid nõmmemetsi ja kauneid samblikumännikuid, jutustada liiviku tekkeloo ning rääkida taimedest ja loomadest. Samuti uuritakse jälgi liival ning maitstakse esimesi valminud mustikaid.
Retk kestab kokku neli tundi ja selle aja sees läbitakse kokku 100 kilomeetrit. Jalgsimatka pikkus on siiski vaid neli kilomeetrit, nii et osalejatel ei tasu väsimust karta. Buss põnevale matkale väljub 16. juulil kell 10 Kassari kiigeplatsilt ja 10.30 Kärdla pritsimaja juurest. Retke hind on 3 eurot. Osalemiseks tuleb eelnevalt registreeruda telefonil 5259525.
Varasematel aastatel on folgilised koos Leitoga saanud tutvuda Hiiumaa pankade, looalade, luidete, Aruselja soomaastike ja seal asuva talu kultuurilooga.
Seitsmes Hiiu Folk toob 14.–17. juulini Hiiumaale hulga häid esinejaid, nende seas näiteks Paabel, Indigolapsed, Liisi Koikson, Bonzo, vennad Urbid, Henry Laks, Jaak Johanson, Kihnu Poisid.
Hiiu Folki on hinnatud omalaadse rahuliku õhkkonna pärast, milles mängivad oma osa nii saar, meri, kadakad ja muusika kui ka tänapäeva festivalidel ebatavaline otsus mitte müüa ja tarbida alkoholi.
Festivali täpse kava leiab kodulehelt www.hiiufolk.ee

Tulge Luke mõisa nahkiiri avastama!

Luke mõisa moonakamaja

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse juulikuu matkapäev
 
16. juulil kell 21.00 “NAHKHIIRTE AVASTUSRETK“ Retk toimub Luke Mõisas koostöös SA-ga Luke Mõis.  Retkele eelnevad käelised tegevused ja teaduslikud tutvumised. Ööpimeduses minnakse avastusretkele.
Retkejuhid Gea Järvela ja Anneli Lehtla. Reg tel 5088359
Üritus on tasuta.
Luke Mõis asub Nõo vallas, Tartumaal.
Info: www.vvvs.ee

Allikas: VVVS
Foto: lukemois.ee

Roosisõprade päevad Kirivalla külas Imuti talus

9.-10. juulil 2011 toimuvad Harjumaal Kõue vallas Kirivalla külas Imuti talus Rosmakori Roosiaias juba IX roosisõprade päevad. Roosiaed on avatud mõlemal päeval kell 10-19. Tegemist on TASUTA sissepääsuga üritusega, kus tutvustatakse roosikasvatust ja roosikultuuri. Roosipäevad on kogu pere  üritus  kõigile roosisõpradele ja loodushuvilistele.

Roosipäevade programm:

Laupäeval, 9. juulil

Kell 12 toimub sündmuse ametlik avamine.
Kell 12.30 kontsert roosisõpradele.  Kultuurilist külakosti toovad:

  • Noor viiuldaja Lisanna Kadarik Juurust
  • Rahvusooper Estonia mezzosopran Triin Ella esitab oma õpilaste Ingrit Malleuse ja Susanna Paabumetsaga roosilaulude programmi, mille muusika autoriteks on heliloojad B.Kõrver, B.Britten, R. Franz, F. Spielmann, C. Millöcker ja A. Piazzolla.  Elektriklaveril saadab  Katrin Peitre Tallinna muusikakeskkoolist.

Roosiaias on avatud näitus huvitavatest roosidest.

Kell 14-19 toimub rooside vaatlemine, hindamine ja konsultatsioonid kõigis roosikasvatuse küsimustes.

Pühapäeval, 10.juulil

Roosiaed on avatud alates kell 10. Toimuvad lühiekskursioonid, konsultatsioonid ja rooside hindamine. Avatud on näitus. Personaalsed konsultatsioonid roosiaia kujunduse ja roosihaiguste teemadel. Pikniku võimalus. Uute rooside tutvustus.

Mõlemal roosipäeval on võimalus osta garantiiga roosiistikuid ja Eesti uudisaretisi. Roosiaed asub Ülemiste lennujaamast 25 min autosõidu kaugusel ja sõidulegendi leiate Rosmakori kodulehelt.

Eelregistreerimine tel +372 5647 0163 või info@rosmakor.eu.

Oodatud on kogu pere!

Matsalu mõisas alustatakse Eesti metsa lugu – mõisaaeg

Rondellus on andnud menukaid kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Poolas, Tšehhis, Ungaris, Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Iirimaal, Venemaal ja USA-s.

Kontsert rahvusvahelisele metsa-aastale pühendatud  kontsertsarjast “Eesti metsa lugu” pöörab tähelepanu mõisaajale Eesti metsanduse loos. Muusikalise poole eest kannab hoolt vanamuusika ansambel Rondellus, pajatusi metsa tähendusest tol ajal räägib Ott Sandrak. Lisaks pajatajate vahetule kõnelemisele ilmestavad enamikke meie kontsertüritusi  Taavi Varmi, Taavet Janseni ja Andres Tenusaare poolt loodud liikuva pildiga illustreeritud ajalooetappide lühiülevaated, millel teksti loeb Aarne Üksküla.

1. juulil toimub kontsert Matsalu rahvuspargis, 2. juulil Pühalepa kirikus Hiiumaal.

Allikas: rmk.ee

Eestis võiks harrastada militaarturismi

Keila-Joa raketijuhtimiskeskuse varemed. Foto: Tuuli Hiiesalu
Paljudes Eesti külades võib leida nõukogude okupatsioonist järele jäänud rajatisi, mis kunagi olid väga suured, uhked ja hästi kontrollitud, täna aga lagunenud ja mahajäetud ent ometi huvitavad ja külastamisväärt. 1980ndatel avastati Saksamaal, et rangelt kontrollitud piirialadel on loodus erakordselt hästi säilinud. Pärast raudse eesriide langemist intensiivistus maakasutus piirialadel, aga ka looduskaitsjate tegevus. Tekkis rohevöö (Green Belt) idee, mis pidi ühendama raudse eesriide aladele jäävaid kaitsealasid ja elupaiku ning looklema läbi terve Saksamaa. Hiljem laienes Rohevöö projekt üle Euroopa ja jõudis 2006. aastal ka Eestisse.

Rohevöö projekti raames inventuuri teinud Eesti Maaülikooli tudengid ja vabatahtlikud leidsid Eesti põhjarannikult üle 1200 pärandkultuuriobjekti, millest enamuse moodustasid lagunenud ja kasutuseta piirivalverajatised. Akadeemik Anto Raukase sõnul on pärast nõukogude vägede lahkumist võetud mahajäetud rajatistest ära väärtuslik (näiteks rauast uksed) ja ülejäänul lastud lihtsalt laguneda. Praegusel kujul võtavad sõjaväeobjektid (radari-, raketi- ja mereväebaasid, vaatetornid, lennuväljad, sadamad, varjendid jms) enda alla peaaegu 90000 hektarit maad ning on endiselt saasteallikateks ja ka ohtlikud.

Rohevöö projekti eestipoolne koordinaator Henri Järv loodab, et Läänemere rohevöö projekt annab tõuke militaarturismile ja vanadele militaarobjektidele leitakse vääriline kasutus. Kui sõjaväelennuväljadel võib suviti näha huvitavaid üritusi ja neid on kasutusele võetud ka koduloomade varjupaikade, õppesõidu platsidena, siis väga paljude militaarobjektide riismed seisavad siiani roheluse keskel. Nii võib raketijuhtimiskeskuse jäänuseid näha Harku vallas Humala ja Türisalu külas ja allveelaevade demagnetiseerimiskeskuse varemeid Kuusalu vallas Virve külas. Järv tõi eeskujuks lätlased, kes on üles leidnud militaarobjektidega seotud (seal töötanud) inimesed ning palunud neil hakata giidideks.

Kylauudised.ee kutsub kommentaariumis üles arutlema, mida teha mahajäänud ja lagunenud militaarobjektidega, mis tegelikult asuvad enamasti looduskaunis kohas. Samuti võiksid endast märku anda inimesed, kes on töötanud nõukogude sõjaväebaasides ja oskaksid anda informatsiooni seal toimunu kohta.

Rohevöö projekti kohta saab täpsemat teavet kodulehelt http://www.estoniangreenbelt.eu/
Galerii militaarobjektide jäänustest asub aadressil http://nagi.ee/photos/tuuli77/sets/317779/

Rohevöö projekti kohta saab lähemalt kuulata ka Kuku raadio Ilmaparandaja saates 25. juunil kell 14.00.

Tuuli Hiiesalu

ELFi sellesuvised talgud keskenduvad loopealsete seisundi parandamisele

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) tänavusuvistest talgutest on suur osa suunatud väärtuslike loopealsete taastamiseks. Talguliste abikäsi oodatakse juulis ja augustis nii Saare-, Lääne- kui Pärnumaa loopealsetel.

Loopealne on liigirikas pärandkoosluste tüüp, mis esineb vaid Eesti, Rootsi ja Venemaa üksikutes paikades õhukesel paepealsel lubjarikkal mullal. Kõige rohkem leidub neid just Lääne-Eesti ja Ida-Rootsi saartel. Suurim oht loopealsetele on kinnikasvamine kadakatega, mis toimub karjatamise lõppemisel võrdlemisi kiiresti. Muutused põllumajanduses on Eestis viimase 70 aasta jooksul vähendanud heas seisundis loopealsete pindala üle 30 korra ning nendega seotud liigirikkus on seeläbi suures ohus.

Loopealsete heaks on talgud tulekul Kesselaiul, Osmussaarel, Vormsil, Pivarootsis, Kuresel, Kumaril, Saaremaal Kuusnõmmes ja Vilsandil. ELF korraldab looduskaitselisi talguid juba tosin aastat. Talgutest loopealsetel ning mujal saab rohkem lugeda ning ennast kirja panna ELFi talgute kodulehel www.talgud.ee .

Keskkonnaamet ootab teateid verevast lemmaltsast

Keskkonnaamet tellib tänavu ohjamiskava võõrliigi verev lemmalts (Impatiens glandulifera) ohjamiseks ja ootab teateid selle taime leiukohtadest üle Eesti. Kuigi Eestis on verev lemmalts massiliselt levinud vaid väga üksikutes kohtades, siis lähimaade Soome ja Rootsi praktikat arvestades võib ta invasiivseks muutuda ja kodumaised liigid välja tõrjuda.

„Kui võõrliigi arvukus ja levik kujutavad ohtu keskkonnale, inimese tervisele või varale, koostatakse liigile ohjamiskava, mille eesmärgiks on olukorra kaardistamine ja tegevuste määratlemine. Näiteks on ohjamiskava koostatud karuputke võõrliikidele, mille põhjal käib nende liikide tõrje juba alates 2005. aastast,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Eike Vunk.

Verev lemmalts on sarnaselt oma sugulasliigile (väikeseõiene lemmalts) väga kiire levikuga võõrliik ja võib kasvada kuni kahe meetri kõrguseks. Oma erakordselt dekoratiivse välimuse – kõrge kasv ja roosad õied – tõttu on ta aianduses levinud. Verev lemmalts on väga vastupidav liik ja parimaks tõrjemeetodiks on hoolikas väljarohimine. Taime rohimine käsitsi on täiesti ohutu.

Rohitud taimi ei tohiks aga lihtsalt maapinnale jätta või suurde hunnikusse jätta, kuna ta suudab väga kergesti juured uuesti mulda ajada ja seemned valmitada.

Teateid vereva lemmaltsa leiukohtadest võib edastada nii regioonide kontaktandmetele kui ka ameti üldmeili kaudu info@ keskkonnaamet.ee. Eestis on registreeritud 947 võõrliiki ehk liiki, kes ei kuulu looduslikult meie kodumaiste liikide hulka. Nende ohtlikkus seisneb kohalikelt liikidelt ruumi ja ressursside äravõtmises, mille kaudu muudetakse ka liikidevahelisi seoseid, toiduahelaid ja ökoloogilist tasakaalu jne. Äärmuslikult võivad võõrliigid kujutada ohtu ka inimese tervisele või varale. Võõrliikideks nimetatud taimi on Eestis 739 liiki.

Lisainfo: Eike Vunk, Keskkonnaameti looduskaitse bioloog, tel 4477380, 53345379, eike.vunk@keskkonnaamet.ee

Tule osa saama öisest muusikalisest ajalooretkest!

18.-19. juunil toimub Kuusalu vallas, Viinistu rannakülas järjekordne
kihelkonnamäng. Lühikese suveöö jooksul kõnnime regilaulu saatel mööda külatänavaid,
metsaradasid ja mereranda. Kuuleme jutte ja lugusid Viinistult ja kaugemalt. Mängu veavad ajaloolane Ott Sandrak ja muusik Jaak Johanson. Kaasa löövad Lahemaa Rahwamuusikud ning Viinistu inimesed. Mäng algab kell 22 Viinistu rahvamaja juures Sunimäel ning kestab koiduni.
Osalemiseks vajalik eelregistreerimine kuni 14. juunini aadressil
melikakindel@hotmail.com või tel 5147581. Osavõtutasu 2.50 eurot ühele inimesele.
Mängu viib läbi: Veljo Tormise Kultuuriselts
Toetavad: Kuusalu Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital
Melika Kindel,
projektijuht

Ussikomposti tegemise õpetus Sännas

19. juunil algusega kell 10.00 toimub Sänna Kultuurimõisas järjekordne permakultuuri õpituba. Sel korral on plaanis tutvustus ussikompostist ja ussikomposti ehitamine. Õpituba juhendab Dr. Manfred Meyer Saksamaalt, kes on elanud Eestis juba 15 aastat ja on komposteerimise ekspert . Õpituba tõimub saksa keeles eestikeelse tõlkega.

Rododendroni taimedel on tuvastatud tamme-äkksurma

Käesoleval aastal on Põllumajandusamet kahel korral avastanud Hollandist saabunud rododendronitel ohtlikku seenhaigust tamme-äkksurma (Phytophthora ramorum).

Tänavu kevadel on iga-aastase monitooringu raames kontrollitud rododendroneid ja teisi selle ohtliku taimekahjustaja peremeestaimi seitsmeteistkümnes taimi turustavas ettevõttes. Ohtliku taimekahjustajaga saastunud taimi on seni avastatud Harju- ja Tartumaal. Kõik saastunud taimed on müügilt kõrvaldatud ja hävitatud. 
Haiguse tüüpilised sümptomid on võrsete närbumine ja lehelaiksus. Lisateavet selle ohtliku taimekahjustaja kohta on võimalus saada Põllumajandusameti veebilehelt www.pma.agri.ee.

Taimehaiguse kahtluse korral tuleks pöörduda Põllumajandusameti maakonnakeskuste taimetervise inspektorite poole. 
Ülle Metsman, 
Põllumajandusameti taimetervise osakonna juhataja asetäitja

Homme on VVV maikuine matkapäev

Homme on Vapramäe – Vällavere – Vitipalus suur maikuine matkapäev. Kõiki linnulauluhuvilisi oodatakse homme hommikul kell 8 Vapramäele osalema linnukevade maksimumi matkal. Kaasa on soovitav võtta binokkel. Linnumatk kestab umbes 2 tundi. Retkejuht Külli Kalamees-Pani.

Kell 10.30 algab matk Päidlapalus. Matkaks kogunetakse Elva-Hellenurme teel kruusakarjääri teeristile, edasi sõidetakse Tartu
maratoni rajale, kust algab jalgsimatk mööda Elva jõe äärt ja maratoni rada kuni allikasooni. Matkal saab tutvuda soo tekke põhjustega ja soo elustikuga. Sealt siirdub matkarada Kunimäele ja Linajärve juurde. Matka pikkus on umes viis kilomeetrit ja kestab ligi neli tundi.  Retkejuhid Siiri Kaarna ja Evelin Toom.

Kell 15 algab kepikõnniga  tervistkosutav matk  koos teadmiste täiendamisega tervislikust toitumisest ja jooga hingamisharjutustega. Matka kestvus kaks  tundi. Kogunemine Vapramäe bussipeatuse juures. Retkejuht Anu Land. Matkapäeva matkad on tasuta. 

Keskkonnaamet kutsub eeloleval laupäeval matkama

Keskkonnaamet kutsub kõiki huvilisi looduskaitsekuule ning rahvusvahelisele kaitsealade päevale pühendatud matkadele laupäeval, 21. mail. Viljandimaal toimub matk 22. mail. Matku juhendavad Keskkonnaameti spetsialistid. Matkad on tasutaja vajalik on eelregistreerimine. Selga tuleks panna mugavad ja ilmastikuoludele vastavad riided ning jalanõud. Matkadel peame koos piknikku, selleks kõigil osalejatel kaasa oma leivakott ning jook. Loe edasi: Keskkonnaamet kutsub eeloleval laupäeval matkama

Taevaskoda ootab end avastama

RMK Kagu-Eesti puhkeala pakub 15. mail kõigile huvilistele võimaluse avastada looduse poolt kujundatud kaunist paika koos loodusgiidiga üritusel MATKAPÄEV TAEVASKOTTA.
Kogunemine Saesaare paisjärve äärde kell 12. Retked Taevaskotta algavad kell 12 ja 14.
Lisaks matkale tutvustab Metsamoor tervislikke maiustusi, energiakomme, ürdisalve ja ravileotisi. Metsamoori varasalvest võib endale või oma kallitele inimestele soetada hingega tehtud ja loodusest loodud tervisetooteid.
Kavas on väikeste saviloomade värvimise õpituba ning lastele puidust medalite kõrvetamine.
Kõiki osalejaid ootab maitsev supp. Üritus on tasuta.

Allikas: polvamaa.ee

Uue Maailma Selts otsib suveks aednikku

Uusmaailmlased vallutavad sel nädalavahetusel tänavad. Foto: Uue Maailma Selts
Tallinnas tegutsev Uue Maailma Selts otsib selleks suveks oma seltskonda “Uue Maailma aednikku”, kelle ülesandeks saab hoolitsemine Uue Maailma aia eest kolme suvekuu vältel.

Uue Maailma Selts on mittetulunduslik organisatsioon, mille tegevus põhineb omaalgatuslikul aktiivsusel. Selts edendab oma tegevuse kaudu Uue Maailma piirkonda ning muu hulgas on tema eesmärkideks propageerida keskkonnasäästlikku mõtteviisi, muuta Uus Maailm omanäoliseks elukeskkonnaks ja paigaks, kus on hea olla nii asumi elanikul kui ka külastajal.

Aedniku töö:
* ainulaadne võimalus hoolitseda sel suvel Uue Maailma aia eest;
* tagada Uue Maailma aia kordumatu ilu kolme kuu vältel;
* seista hea selle eest, et aias kasvavad taimed tunneksid elust rõõmu;
* koordineerida kõikide Uue Maailma aia vabatahtlike ja rohenäppude tegevust;
* abistada igakülgselt Uue Maailma Seltsi meeskonda aia pidamises;
* rääkida silmade särades meie aiast kõikidele meie külalistele;
* ajada Uue Maailma aia igapäevaseid asju ja jagada infot huvilistele selleks loodud kanalite kaudu.
Loe edasi: Uue Maailma Selts otsib suveks aednikku

Türi kevadfestival vaatab tähistaevast

Täna algava VI Türi loodusteemalise muusikafestivali tähelepanu on seekord suunatud tähistaevale ja universumile. Kuulame, milline on tähistaevast inspireeritud muusika ning mida jutustavad universumist oma ala spetsialistid ning vaatame, kuidas paistab tähistaevas läbi teleskoobi.

Ettekandele tulevad Gustav Holsti orkestrisüit “Planeedid” koos suurejoonelise valgusetendusega, erinevad teosed meie oma “astro-heliloojalt” Urmas Sisaskilt, tähistaevaga seotud ajaloolised helindid väliskülalistelt Saksamaalt ja Prantsusmaalt, saksa muusikateadlase ja hobiastronoomi Walter Stephani loeng “Revolutsioonid taevas ja maa peal”, astronoomiateemalised filmid ja näitused, tähistaevavaatlused ja palju muud huvitavat.

Täna hilisõhtul kell 21 avatakse Türi kultuurimajas astronoomiateemaline fotonäitus. Homme õhtul kell 20 räägib astronoom Indrek Kolka teemal “Inimene tähistaeva all”. Kell 22 on aga vaatlusõhtu tähistaeva Türi järve ääres.

Festival kestab 15. maini.

Kevadise turgutuse leiad koduaiast

Elame Eestimaal, kus talv kestab peaaegu pool aastat. Värsket hakkame aiast saama alles maikuu lõpus. Kas on midagi, mida saame tervise turgutuseks tarbida kohe praegu?

Me arvame, et salatiks sobivad vaid poest ostetavad jääsalatid jt salatid ning enamus inimesi ei tea, et nendest palju väärtuslikumad on umbrohuna kasvavad taimed. Kui te omate oma aeda, siis leidke sealt naadid, nõgesed, maltsad, vesiheinad. Ärge neid minema visake. Need on väga väärtuslikud toiduained igapäevaseks kasutamiseks. Külvake endale ökonisu ja oder peenrasse, siis saate nende võrseid tarbida smuutidena.

Esimesed väiksed lehed on kõige võimsamad, nendes on kõik elu alustamiseks vajalikud ained, lisaks on neisse paisatud kogu juurtes säilinud energia, et alustada uut tsüklit ja varustada kogu taim eluks vajalikuga. Inimene võiks sellest samuti osa saada. On ju läbi aastatuhandete söödud just neid toiduaineid, mida loodus parasjagu pakub. Talvel rohkem valku, seemneid, vilju, kevadel aga rohelisi taimi.

Nõgesed ja naadid koos aias tärkava peterselli ja murulauguga on suurepärane toidulisa nii toorelt kui ka kuumtöödeldud toidule pärast tulelt ära võtmist juurde panemiseks. Siis tulevad juba paiseleheõied, võilillelehed, nurmenukud, jänesekapsad ja esimesed puude lehekesed. Vihmaste ilmadega hakkavad kasvama ka vesiheinad – äärmiselt mahlased ja õrna maitsega taimed. Loe edasi: Kevadise turgutuse leiad koduaiast