Otepää on tuntud kui talispordialade meka, kuid lisaks sportlikele sündmustele on siinkandis au sees ka kultuur. Võrdväärselt sportlikule jõule ja väele on Otepää talvises karguses oma koht muusika jõul ja väel: 24. jaanuaril kell 19.00 toimub Otepää Keskväljakul armastatud Otepää.
Margrit Kits, Pärnumaa I jõululaulupeo kunstiline juht. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
30. detsembril lõppes Pärnu aasta teo konkurss 2025 ning rahvahääletusel valiti lõppeva aasta teoks Pärnumaa I jõululaulupeo toimumine. Teisele kohale tõusis Pärnu Raba–Lai tänava silla valmimine ning kolmandale Supeluse tänava rekonstrueerimine.
Kui eelmistel aastatel on maakonna laulupidu leidnud aset Kubija laululaval, siis tänavu kõlab koorilaul esmakordselt Võru linna eri paigus. Foto: Aigar Nagel
Päevatoimetaja
Taasiseseisvumispäeval, 20. augustil, leiab Võru linnas aset Võru maakonna laulupidu 2025 „Helisev Võru“. Seekordne pidu kujuneb jalutuskontserdiks, kus linna eri paikades kõlab kaunis koorimuusika meie maakonna mudilas-, laste-, nais-, mees- ja segakooride ning puhkpilliorkestrite esituses.
Esimesed külalised Piedmont East Bay Children’s Choir Californiast astuvad Tallinna D-terminalis vastuvõtjate ette. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Täna saabus Piedmont East Bay Children’s Choir Californiast XXVIII laulupeole. Tallinna D-terminalis oli aegsasti kaugete külaliste kohalejõudmist ootamas dirigent Aarne Saluveer koos ETV mudilaskoori, lastekoori ja tütarlastekooriga.
7. juunil algusega kell 17 toimub Sulbi küla laululaval Võrumaal 18. korda Triin Kochi kooride laulupäev, mis kannab pealkirja “Ühtelaulmine”. Kontsert on tasuta.
25. jaanuaril toimus Otepää keskväljakul juubelihõnguline X Otepää Talveöölaulupidu „Talveöös sädelevad meloodiad”. Rahvarohke ja meeleoluka peo kavas oli 22 armastatud laulu läbi talveöölaulupidude ajaloo. 26.jaanuaril saab pidu näha kell 20.30 TV3 ekraanilt.
25. jaanuaril 2025 toimub kell 19.00 Otepää keskväljakul X Otepää Talveöölaulupidu „Talveöös sädelevad meloodiad“. Juubelipidu muudab Otepää kesklinna liikluskorraldust, lisaks peole toimub samal ajal ka väike laat.
Evelin Leima ja Maarja Saarine, Tartu 2024 Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi Seto tantsupidu.
Foto: Terje Atonen
Päevatoimetaja
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluva Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi raames toimub Seto Folgi teisel päeval, 29. juunil, Värska talumuuseumi karjakoplis algusega kell 18.00 Seto tantsupidu.
Uma Pido Põlva Intsikurmu lauluväljakul. Foto: Harri A. Sundell
Päevatoimetaja
Põlva Intsikurmu lauluväljakul toimus 1. juunil võrokeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido, mis tõi laulukaare alla rekordilised 3900 esinejat. Lisaks Võru ja Põlva maakonna kooridele tuli palju koore ka mujalt Eestist ja välismaaltki.
Võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido toob laupäeval, 1. juunil Põlva Intsikurmu laulukaare alla 3900 esinejat,kes tunnevad koos publikuga rõõmu Vana-Võromaa rikkaliku kultuuripärandi ja ummamuudu ilmakaemisõ üle. Seekordse peo keskmes on mäng, mis pakub lihtsat rõõmu koosolemisest, kooslaulmisest ja kooshingamisest.
Kodavere laalupido – Mikk Kirikal ja Ergo-Hart Västrik. Foto: Terje Atonen
Päevatoimetaja
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluva Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi raames toimub sel pühapäeval, 2. juunil Tartumaal pisikesel Pala laululaval väikekeelte hoidmise ajalooline sündmus – I Kodavere laalupido, kus kõik laulud kõlavad Kodavere murrakus.
Pärnumaa Mudilaste Laulu- ja Tantsupidu Vallikäärus. Foto: Urmas Saard /Külauudised
Urmas Saard
„On kevad ja päike on meile juba armsasti pai teinud, puud põõsad on lehte läinud ja muidugi, nagu alati, ongi siis aeg üks tore Pärnumaa mudilaste laulu ja tantsupidu rõõmsal viisil maha pidada,” lausus vanaema Marju eilsel kaunil päikselisel päeval Vallikäärus peetud maakondliku laste laulupeo hakatuseks.
Vallikäärus Pärnumaa mudilaste laulu- ja tantsupeoks valmistumisel. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Juba 25. mail toimub Pärnu Vallikäärus Pärnumaa mudilaste laulu- ja tantsupidu “Lood ja laulud vanavanemate lapsepõlvest”, mis algab kell 15:30 vallikraavi taguselt aasalt liikuma mineva rongkäiguga. Kontsertosa on kavandatud kella neljast kuueni.
Maagiline talvine muusikasündmus, Otepää Talveöölaulupidu, toimub 27. jaanuaril 2024 Otepää keskväljakul. Esitamisele tulevad armastatud laulud Eesti rokiklassikast.
Talveöölaulupidu jaanuaris 2023. Foto: Timo Arbeiter
Maagiline talvine muusikasündmus, Otepää Talveöölaulupidu, toimub 20. jaanuaril 2024 Otepää keskväljakul. Esitamisele tulevad armastatud laulud Eesti rokiklassikast.
Vaba Rahva Laul Haapsalu Piiskopilinnuse õuel. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Vihma trotsides püsisid lauljad ja tantsijad ning neid kuulama tulnud rahvas kuni kontsertkava lõpuni Haapsalu Piiskoplinnuse õuel, kus toimus järjekordne Vaba Rahva Laul.
Keskpäevaks jõudis Külauudiste meeskond Haapsalu Piiskopilinnuse hoovile ja püüab XI Vaba Rahva Laulu toimumise viimaseid ettevalmistusi ning kontsertkava kajastada kuni päeva lõpuni.
XXVII laulupeo ja XX tantsupeo tule tõid Jõgevamaale Sadalasse klubi Jõgeva MC ja teiste klubide mootorratturid. Tseremooniaga avaldati austust Jõgeva MC rajajale, rahvusvahelise motomatkajate kokkutuleku Jõgevatreff idee algatajale ja pikaajalisele korraldajale Igor Ellissonile, kes alustas motokultuuri edendamist Sadalas.
Eigo Ellisson, Valdi Reinas, Mare Talve, Virve Muser, Pille Tutt ja Sadala Hoolekandeühingu esindaja Imre Väin tuletulemise tseremoonial Sadalas. Foto: Marge Tasur
Peotule jõudmise Sadalasse juhatas sisse rahvapidu, mille avas Eesti Vabariigi hümniga kaitseliidu Jõgeva maleva ja Torma puhkpilliorkester. Esinesid pärimusmuusika ansambel Tuustar, segakoor Sõrahing, Laiuse-Sadala noorte segarühm, Sadala naisrühm ja Sadala Külade Teatri näitlejad.
Jõgeva MC juhatuse liige, Igor Ellisoni poeg Eigo Ellisson märkis, et laulu- ja tantsupeo tule toomine Laiuselt Sadalasse oli mootorratturitele auväärseks ettevõtmiseks ja positiivseks emotsiooniks.
„Jõgeva MC kasvas välja just Sadalast,” sõnas Ellisson. “Siin alustasime motohuvialaga tegelemist ka mina ja mu vend Argo Ellisson.”
Veel ütles Eigo Ellisson, et Igor Ellisson on praegu tervist taastamas ja saab tema auks korraldatud sündmusest hiljem ülevaate meedia vahendusel.
„Paarikümne mootorratturi jõudmine rahvamaja õuele peotulega oli tõeline kõrghetk, õhus oli nooruslikkust, headust, ühtehoidmist, soovi hoida olulist, mis loodud,” ütles laulu- ja tantsupeo ja tule tulemise Jõgevamaa kuraator Pille Tutt, kes on ka Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine.
XXVII laulupeo ja XX tantsupeo „Minu arm“ tuli jõudis ettenägematu viperuse tõttu Audrusse kolmveerandtunni pikkuse viivitusega, aga hoolimata ootusärevusest polnud märgata rahva meeleolu langust.
Laulupeo tuli on jõudnud Audru kiriku juurde. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Audru on helilooja Aleksander Saebelmann-Kunileiu sünnipaik[/pullquote]Juubelipeo avamäng Tule Tulemine kannab enesega kaasas laulu- ja tantsupeo väärtusi ning väge kõigisse Eestimaa nurkadesse. Esimest korda toimus ülemaaline Tule Tulemine 1969. aastal seoses laulupeo sajanda juubeliga. Tänavu saab Tule Tulemise traditsioon 50-aastaseks.
Täna hommikul anti tuli Vigala Mõisakooli ees Raplalt üle Pärnumaale ja tund hiljem toimus Lihula kõlakojas Lääneranna lauljate, tantsijate ja pillimängijate kontsert „Oma Pidu“. Järgnevalt peeti üleriigilise noorte puhkpillimängijate seminar-laagrist osavõtjate koondorkestri kontsert Pärnu-Jaagupi keskväljakul. Tuld tervitati kohas, kus alustas tegevust Pärnumaa vanim puhkpilliorkester.
Sel aastal möödub 160 aastat esimesest laulupäevast Põlvamaal. Väärika sündmuse tähistamiseks on maakonnas toimumas ridamisi muusikasündmusi kontsertidest ja seminaridest kuni laulu- ja tantsupäevadeni välja.
Lisaks traditsioonilistele maakonna laulu- ja tantsupidudele on sel aastal plaanis ka pidude sügavama tähenduse ja väärtuse üle arutleda. Sel eesmärgil toimub 15. aprillil kultuuri- ja huvikeskuses laulupeo konverents “Ühismõtlemine: 160 aastat neljal häälel”, kus arutletakse nii laulupidude väärtuse ja arengu kui ka näiteks eriteemaliste laulupidude külluse ja vajalikkuse üle.
160 aasta laulupeod võtab piltide, meenutuste ja ajalookatkete abil kokku Põlva Talurahvamuusemi rändnäitus “160 aastat laulupidusid Põlvamaal”. 15. aprillil Põlva kultuuri ja huvikeskuses avatav näitus tutvustab maakonna laulupäevade ja -pidude traditsiooni alates teadaolevalt varaseimast laulupäevast 1855. aastal kuni tänaseni. Rändnäitus lendab laulutuules läbi Kanepi, Põlva ja Räpina kihelkonna ning põikab Setu leelopäevadelegi.
Mitmete teiste, egiidi “160 aastat Põlvamaa laulupidusid” alla käivate sündmuste kohta leiab infot Põlva maakonnaportaalist: www.polvamaa.ee/muusika-aasta-2015