Mati Kaal rääkis loomaaedade ülesannetest

Kauaaegne Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal esines täna Pärnu Tervise konverentsisaalis ümmarguselt kolmesajale Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajale loenguga, mille pealkirjaks on „Loomaaiad ja elurikkus“.

Mati Kaal esineb Pärnu väärikate auditooriumile Foto Urmas Saard
Mati Kaal esineb Pärnu väärikate auditooriumile. Foto: Urmas Saard

Kogu elu ühes asutuses töötanud Kaal alustas Tallinna loomaias juba enne Tartu ülikooli bioloogia eriala õppimise lõpetamist, aastal 1968. Loomaaia direktor sai temast 1975. aastal. Selles ametis töötas ta kuni eelmise aasta 1. juulini, aga praegu koordineerib poole kohaga nõunikuna loomaaia jääkaru kodu ehitust.

Jääkaru uus eluase on kujundatud Kaalu mõtete alusel ja seepärast oli väärikatel põnev kuulda otse idee autorilt, millisena kogu tervik välja nägema hakkab. „Jääkarusid saab läbi klaasi näha toimetamas nii vee peal kui vee all. Nende kasutusse antakse kaks suurt basseiniga aedikut. Mõlemas basseinis ringleb kokku 3000 m3 vett, mida tuleb paar korda ööpäevas filtritest läbi lasta. Just filtrid, pumbad ja kõik muu tehniline süsteem teebki selle rajatise pööraselt kalliks, aga nii neid asju tänapäeval tehaksegi,“ selgitas Kaal. Kolmas aedik on ilma basseinita.

Loe edasi: Mati Kaal rääkis loomaaedade ülesannetest

Erasmus+ projekt Pärnus Nooruse Majas

5.-13. märtsil toimus Nooruse Majas noorsootöötajatele suunatud rahvusvaheline treeningkursus “Gender – awareness to be aware“.

Rahvusvaheline treeningkursus Gender - awareness to be aware Foto Uudo Laane
Rahvusvaheline treeningkursus Gender – awareness to be aware. Foto: Uudo Laane

Koolitajateks olid Ieva Grundsteine Lätist ja Laszlo Földi Ungarist ning osalejateks 26 noorsootöötajat Eestist, Lätist, Ungarist, Itaaliast, Türgist, Belgiast, Kreekast, Prantsusmaalt, Tšehhi Vabariigist, Portugalist, Hollandist ja Poolast. Igast riigist kaks kuni neli osalejat.

Euroopa Liidu Erasmus+ programmi vahenditest rahastatud projekti eesmärk oli suurendada noorsootöötajate pädevust ja teadmisi soolise võrdsuse teemal.

Projekti jätkuna on iga osaleja kohustus koju naastes sellel teemal noorte seas teadlikkust tõsta, et nad tunneksid ära soopõhise diskrimineerimise olukordi ja oskaksid neid lahendada.

Noorte seas korraldatud tegevused tuleb ka dokumenteerida.

Loe edasi: Erasmus+ projekt Pärnus Nooruse Majas

Inspireeriv kohtumine Sindi gümnaasiumi gümnasistidega

Täna kohtus Sindi gümnaasiumi gümnasistidega projekti Tagasi Kooli raames ettevõtja Diana Sooväli. Kõneldes oma tegemistest rääkis lektor sellest, kuidas ta läbi kümnete erinevate ametite ja projektide on leidnud lõpuks tõeliselt nauditava tegevuse.

Diana Sooväli gümnasistide keskel, temast paremal Eliria Kaup Foto Kristi Suppi
Diana Sooväli gümnasistide keskel, temast paremal Eliria Kaup. Foto: Kristi Suppi

Sooväli õhutas noori leidma oma teemat, mis neile südamelähedane. Ta pakkus ennast mentoriks ja abistajaks, kui keegi seda vajab. Lektoril on suur hulk kogemusi loendamatutes valdkondades: pangandusest, ettevõtlusest, vabatahtliku tööst kuni motoklubis osalemiseni välja.

Eliria Kaup, 10. klassi õpilane, võttis kuuldu kokku sõnadega: “Diana on naine, kes saavutanud oma elu jooksul palju, viinud täide oma unistusi ja kogenud kannatusi, alustades juba varajasest east! Ma mõistan teda, sest jutu järgi ei alustanud ta ka tõelist elu alles siis kui oli 18, vaid juba varem, ja see on nii võimas, et … miks oodata …?”

Sooja ja vahetu suhtlemisega pani Diana kõik õpilased rääkima, õhutades neid unistama ja tegutsema. Õpetajana olen seda meelt, et üks selline kohtumine annab õpilastele rohkem kui mitu teooriatundi kokku! Olen tänulik sellistele projektidele nagu Tagasi Kooli, mis aitab leida tõelisi talente, kes on ka ise huvitatud oma kogemuste jagamisest ning naudivad neid kohtumisi noorte lahedate inimestega.

Kristi Suppi, majandusõpetaja

Õpilased kutsusid õpetajad koolitusele, kus kõneldi narkosõltuvusest

Sindi gümnaasiumi 11. klassis politseiõppe valikaines osalevad õpilased korraldasid reedel, 10. veebruaril oma kooli õpetajatele koolituspäeva „Kuidas ära tunda narkootikume tarvitanud õpilasi?“ Enimlevinud sõltuvusainete teadlikkuse suurendamiseks esines koolitajana politseimajor Kaido Kõplas, Lääne prefektuuri prefekt.

Kaido Kõplas, Lääne prefektuuri prefekt ja Karin Uibo, Pärnu konstaablijaoskonna piirkonnavanem Foto Urmas Saard
Kaido Kõplas, Lääne prefektuuri prefekt ja Karin Uibo, Pärnu konstaablijaoskonna piirkonnavanem. Foto: Urmas Saard

Pärnu konstaablijaoskonna piirkonnavanem Karin Uibo viib Sindi Gümnaasiumis läbi politsei eelkutseõpet, mille üheks osaks on ka projektiõpe (politseilised ennetusprojektid). „Käesoleval aastal otsustasid õpilased, et just õpetajad vajaksid rohkem teavet sõltuvusainete teemal. Projekti tegemise käigus on võimalus õppida koos midagi tegema ja vastutust jagama. Suhtlemine erinevate osapooltega, näiteks koolitajatega. Kõik see kokku annab õpilasele teadmist, kuidas üritust korraldada, kui oluline on kõigi panus. Kui keegi jätab oma osa tegemata, kuidas siis olukorda lahendada,“ selgitas Uibo.

Enne prefektile sõna andmist jagasid õpilased õpetajatele sedelid küsimustega, millele paluti veel enne kuulama asumist vastata. Küsiti: milliseid sõltuvusaineid teatakse, kas tuntakse ära narkootilisi aineid tarvitanud inimese, millised on tunnused?

Veel mõned aastad tagasi oli Kõplas Põhja prefektuuris narkokuritegude menetlusega tegelenud üksuse eestvedaja ja mitmete edukate operatsioonide juht. Lisaks suurtele kogemustele on ta koolitajana kahtlematult väga hea vestja, kelle ligemale paari tunni pikkune sisukas jutt hoidis kuulajate meeled kuni lõpuni pingsalt erksad.

Loe edasi: Õpilased kutsusid õpetajad koolitusele, kus kõneldi narkosõltuvusest

Paikusel avati politsei- ja piirivalvekolledži lasketiir

Täna avati Pärnumaal Sisekaitseakadeemia Paikuse politsei- ja piirivalvekolledži uus lasketiir, mis on Eestis esmakordselt ehitatud spetsiaalselt politsei taktikaliste laskeharjutuste läbiviimiseks.

Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik Paikusel politsei- ja piirivalvekolledži lasketiiru avamisel Foto Urmas Saard
Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik Paikusel politsei- ja piirivalvekolledži lasketiiru avamisel. Foto: Urmas Saard

Avamisel osalesid siseminister Andres Anvelt, Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik, Paikuse kolledži direktor politseimajor Priit Heinsoo, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Paikuse vallavanem Kuno Erkmann ja teised.

Heinsoo kiitis 180kraadilise taktikalise lasketiiru headust. Ta oli kindel, et nüüdsest ei lase terasest katus ja selle alla lakke riputatud puidust nelinurgad mitte ühtki kuuli paha peale “hulkuma” minna. Varem olevat olnud arusaamatuid juhtumeid, kui mõni lähikonna elanik kurtnud, et kuul potsatanud tema aknalauale. Ilmselt siis rikošetiga.

Anvelt kinnitas, et Eestis ei ole olnud kunagi turvalisemat aega kui täna on. Ministri hinnangul on lasketiir turvaline neile, kes harjutavad ja ka ümbritsevale kogukonnale. „Endise politseinikuna võin öelda, et politseiniku kõige suurem saavutus on see, kui ta oma praktika jooksul ei ole pidanud relva kunagi tarvitama, aga ta peab olema alati valmis seda kasutama. Iga päeva alustades tuleb arvestada võimalusega, et see võibki olla relva kasutamise esimene päev,“ rääkis minister, miks selline taktikaline tiir on väljaõppeks väga oluline objekt.

Loe edasi: Paikusel avati politsei- ja piirivalvekolledži lasketiir

Pärnumaa õpetajad maksu- ja tolliameti peamajas

Kolmanda kuni kuuenda klassi Pärnumaa õpetajad külastasid Ülemiste Citys asuvat maksu- ja tolliameti peakontorit neil päevil ametist lahkuva peadirktori Marek Helmi kutsel.

Maksu- ja tolliameti peakontor Tallinnas Foto Urmas Saard
Maksu- ja tolliameti peakontor Tallinnas. Foto: Urmas Saard

Kolmekuningapäeval toimunud väljasõidul tutvustas Helm maksu- ja tolliameti (MTA) uut strateegiat, mille ülesehitamisel on temalt kaalukas panus antud. Kuna tal oli jäänud veel kõigest viis päeva töötamist senises ametis, siis rääkis peadirektor pisut ka endast.

Riigiametist erasektorisse

Kuressaares sündinud Helm on lõpetanud Vändra keskkooli ja Sisekaitseakadeemia tolli eriala, omab Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise magistrikraadi. Helm on olnud MTA peadirektor alates 2011. a jõulukuust, 2004–2006 peadirektori asetäitja. Vahepealsetel aastatel töötas ta rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantslrina ja erinevatel kohtadel siseministeeriumi sisejulgeoleku vallas. Varasemalt on ta töötanud tolliameti edela tolliinspektuuri juhatajana, tollijärelevalve osakonna juhatajana ja Pärnu tollipunkti inspektorina.

Loe edasi: Pärnumaa õpetajad maksu- ja tolliameti peamajas

Pärnu muuseumis jagati tunnistusi

Pärnu muuseumis toimunud loengusarja “Pärnu ja Pärnumaa ajaloo uurimisest” sügisese hooaja lõpetas kolmikloeng “Pärnu maakonna planeerimise minevikust ja hetkeseisust“.

Tiit Kask annab Tiina Tojakile üle tunnistuse, mis kinnitab Pärnu muuseumi poolt korraldatud täiendkoolituse läbimist Foto Urmas Saard
Tiit Kask annab Tiina Tojakile üle tunnistuse, mis kinnitab Pärnu muuseumi poolt korraldatud täiendkoolituse läbimist. Foto: Urmas Saard

Täna andsid Pärnu maakonna planeerimise minevikust ja hetkeseisust asjatundliku ülevaate Pärnu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Heiki Mägi, planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn ja arengutalituse juhtaja Urmas Kase. Kõneldi asustuse paiknemisest Pärnumaal, tähtsamatest transpordiühendustest ja tehnilise taristu tulevikukavadest, rahvastikutrendidest, looduskeskkonna väärtustest ning maakonna võimalikust tulevikust kuni aastani 2030.

Asustuse paiknevust ja väljakujunenud tõmbekeskuseid tutvustades ilmnes, et selles vallas aastakümneid planeeringute valmistamisega töötanud inimeste nägemuses lähtub praegune haldusterritoriaalne ümberkorraldus eelkõige poliitilistest otsustest. Kuid täna ei räägitud poliitikast vaid planeeringutest, mida on koostatud teaduslike uuringute ja pikaaegselt omatud kogemuste põhjal.

Loe edasi: Pärnu muuseumis jagati tunnistusi

Õpilasfirmade koolitus laienes Pärnusse

Strand SPA & Konverentsihotellis toimunust andis ülevaate Merike Elmik, Junior Achievement (JA) Eesti koolitusjuht.

Mari Suurväli ja Merike Elmik Foto  Urmas Saard
Mari Suurväli ja Merike Elmik. Foto: Urmas Saard

JA Eesti korraldas täna esmakordselt Pärnus koolituse õpilasfirmade liikmetele. Koolituspäeva kavas osalesid erinevates töötubades juhatuste esimehed, raamatupidajad, tootmis-, arendus- ja turundusjuhid. Ühiselt võeti osa müügikoolitusest.

Õpilasfirmade õppekava on koostatud JA Eesti ettevõtlusõppe programmi alusel, mida üldjuhul õpetatakse üldhariduskoolide majandus- ja ettevõtlusõppe raames. See programm läbitakse ühe õppeaastaga. Kõikide JA Eesti programmide metoodiline põhimõte on õppimine tegevuse kaudu. Õppeaasta alguses programmiga alustades mõeldakse välja ideed ja alustatakse ettevõtte loomisega. Eestis käib ettevõtte asutamine kiiresti. „Aga tegemist ei ole tavamõistes äriettevõttega. Programmi käigus tekivad väikesed meeskonnad, keda me nimetame õpilasfirmaks. Põhikooli astme noorematel õpilastel on ka minifirmad. Programmi üldnimetus on siiski õpilasfirma,“ selgitas Elmik.

Loe edasi: Õpilasfirmade koolitus laienes Pärnusse

Sindi meediaõpilased Papa Jannseni koolitunnis

Pärnu Ülejõe linnaosas asuv omaaegne Tallinna-Posti maantee on nimetatud Johann Voldemar Jannseni tänavaks põhjusel, et selle ääres asuvas majas sai alguse esimene Eestis pidevalt ilmuv ajakirjandus.

Õpetaja Ilona Veike ja Sindi gümnaasiumi meediaõpilased Koidula muuseumist väljumas Foto Urmas Saard
Õpetaja Ilona Veike ja Sindi gümnaasiumi meediaõpilased Koidula muuseumist väljumas. Foto: Urmas Saard

Nädalapäevad tagasi, 18. novembril külastasid kultuurilooliselt olulist maja Sindi gümnaasiumi meediakallakuga 10. klassi õpilased. Praegu asub majas Koidula muuseum.

Tänavapoolsest uksest majja sisenedes satub külastaja 19. sajandi aegsesse klassiruumi. Madala laega tuba on vähe valgustatud. Esmapilgul hakkavad silma vanaaegsed koolipingid, suur maakaart, sama suur arvelaud ja harmoonium ühes hämaras nurgas. Külastajaid teretab suurt kasvu mees, kellel seljas vanaaegse tegumoega pikk kuub. Elmar Trink on Koidula muuseumi juhataja ja näitleja. Koolmeister palub õpilased istuma. Tagumises pingis istub Edwini kõrvale ka õpilasi saatev õpetaja Ilona Veike. Pärast lühikest sissejuhatust jalutatakse ka teistesse tubadesse.

Kõigepealt sisenetakse Johann Voldemar Jannseni ehk Papa Jannseni töötuppa, kus ta toimetas seitse aastat ajalehte Perno Postimees ehk Näddalileht. Lehe esimene number ilmus 1857. aasta 5. juunil. Peale nende ruumide on majas veel neli tuba. Neist kõige tagumises näeb magamistuba. Kõigis ruumides on rohkelt ajalooürikuid: dokumente, pilte jm. Eriline koht on Papa Jannseni tütrel Lydia Koidulal, kes aitas isal lehte toimetada ja kirjutas eesti rahvale südamesse minevaid luuletusi.

Loe edasi: Sindi meediaõpilased Papa Jannseni koolitunnis

Annely Akkermann: milleks meile bioloogiline mitmekesisus?

Bioloogiline mitmekesisus on inimkonna ühishuvi, sest bioloogiline mitmekesisus on tähtis evolutsioonile ning biosfääri elu alal hoidvate süsteemide toimimisele.

Annely Akkermann oma kodusaarel Kihnus Foto Urmas Saard
Annely Akkermann oma kodusaarel Kihnus. Foto: Urmas Saard

Eelseisval kolmapäeval, 23. novembril esineb Annely Akkermann Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele loenguga, milles kõneleb lähemalt elurikkuse kaitsest Eestis ehk sellest, kuidas elada loodusega kooskõlas.

Akkermann selgitab, et inimtegevuse tagajärjel on bioloogiline mitmekesisus märkimisväärselt vähenenud ning selle protsessi peatamiseks on vastu võetud juba 1992. aastal ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, mille Eesti ratifitseeris 1994. aastal.

Konventsioonist tuleneb ka kokkulepe, mis käsitleb elusrakke sisaldavate geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) ohutut kasutamist ja piiriülest liikumist.

Samal konverentsil, mida nimetatakse ka Maa Tippkohtumiseks, võeti vastu programm Agenda 21, mille peamine sisu on keskkonna- ja arenguküsimuste käsitlus käesoleva sajandi maalimas, et vältida elukeskkonna degradeerumist ja elutähtsate ökosüsteemide kokkuvarisemist.

Loe edasi: Annely Akkermann: milleks meile bioloogiline mitmekesisus?

Barbara Lehtna oma elu meelistegevuste keskmes

Barbara Lehtna soovitas Sindi gümnaasiumi õpilastel käija vabatahtlikuna kõikvõimalikes kohtades ja omandada neidki kogemusi, mille järele esmapilgul otsest vajadust ei tunnetata.

Barbara Lehtna Sindi gümnaasiumi aulas Foto Kristi Suppi
Barbara Lehtna Sindi gümnaasiumi aulas. Foto: Kristi Suppi

Sindi gümnaasiumi majandusõpetaja Kristi Suppi korraldas 8. novembril kooli gümnaasiumiastme õpilastele loengu “Ettevõtlike noorte inspireerimine”. Lektorina esines Pärnu vabakutseline etenduskunstnik ja lavastaja Barbara Lehtna. „Kui tavaliselt õpilased kasutavad loenguid puhkamiseks, siis seekord nad osalesid loengus kuulaja rollis,“ ütles kooli direktor Ain Keerup, kes oli õpilaste osavõtlikkust kogu loengu kestel jälginud. Loeng kestis poolteist tundi ja see aeg oli õpilaste hinnangul väga osava leidlikkusega sisustatud.

Alustuseks rääkis Lehtna iseendast: oma elust, tööst, saavutustest, läbikukkumistest ja kuidas kõik see teda arendab. Tuli välja, et ta pole seni veel mitte kellegi alluvuses töötanud. Lehtla selgitas võimalusi, kuidas tulla toime tööl käimata ja elada endale meelepäraste tegevuste keskel. Lühidalt: kuidas olla oma elu kontroller. Maailmas ringi reisimisest saadud kogemusi jätkus jagamiseks ka kuulajatega.

Õpilaste arvates on loengud sageli igavate seletustega, aga antud juhul kaasati kuulajad oskuslikult loengusse sisse elama. Mängiti erinevaid mänge, milles pidi selgitama, joonistama või kirjutama paberitele mitmesuguseid tegevusi, et selle abil saada mängu lõppedes võõrastega tuttavaks.

Loe edasi: Barbara Lehtna oma elu meelistegevuste keskmes

“Organic Estonia” panustab tervislikule mahetoidule

Eesti muutmisega esimeseks maheriigiks maailmas püütakse luua eelkõige maapiirkondadesse uusi töökohti. “Organic Estonia” idee on kanda 51% riigi pindalast maheregistrisse.

TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli loengud toimuvad Pärnu Tervise konverentsisaalis Foto Urmas Saard
TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli loengud toimuvad Pärnu Tervise konverentsisaalis. Foto: Urmas Saard

Käesoleva nädala kolmapäeval, 26. oktoobril räägib Siim Kabrits Tartu ülikooli Pärnu väärikate ülikooli kuulajatele „Organic Estonia“ mõttest ja kas see oleks Eestile suur võimalus.

Mullu juunis toimunud Eesti Arengufondi teisel Arenguidee konkursi lõppvõistlusel välja jagatud kahest stipendiumist viis võidu koju ka “Organic Estonia” idee. Algse mõtte autor on ettevõtja Siim Kabrits, Eesti ühe suurema metsamarjade ekspordiga tegeleva ettevõtte Berry Group juht. Võidutöö valiku kriteeriumina nähti võimalust tõsta inimeste elu kvaliteeti ja toetada positiivseid muutusi riigi majanduses.

Idee kohaselt tahetakse ära kasutada ainulaadset võimalust ja turundada laias maailmas Eesti põllu- ja metsasaadusi kui mahedalt kasvatatud tooteid, et seeläbi suurendada loodavat lisandväärtust. Ühtlasi tekitades sellega uusi töökohti maapiirkondade põllumajanduse, toitlustuse, turismi ja loodusfarmaatsia sektoris.

Oma ettekandega selgitab Kabrits sedagi, kuidas Organic Estonia idee abil endale ja perele hea tervis tagada.

Urmas Saard

Sindi noored käisid õppereisil Tartus

Sindi gümnaasiumi meediaõppe valikuga gümnasistid tutvusid põhjalikumalt Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja Vanemuise teatriga mitte üksnes meelahutuse eesmärgil, vaid ühendasid meeldivad elamused uudisnupu koostamise harjutustega.

Eesti Rahva Muuseum Raadil Foto Urmas Saard
Eesti Rahva Muuseum Raadil. Foto: Urmas Saard

ERMi ja Vanemuise teatrit külastas Sindi gümnaasiumi meediaõppega 10. a klass eelmise nädala neljapäeval, 13. oktoobril.

Ajaleheuudiste ja telepildi vahendusel olid õpilased hästi teadlikud ERMi uuest hoonest. Tartusse teele asudes peeti väljasõitu üheks tavaliseks ekskursiooniks, millest erilisi üllatusi ei osatud oodata. Ekslikuks osutus arvamine, et ERM paikneb kesklinnast kusagil ääretult eemal. Tegelikult asub vähem kui poole tunni pikkuse jalutusteekonna kaugusel. Kohale jõudes ületas ERMi nägemine mitmeid kordi varajasemat kujutlust.

Hiigelhoonesse jõudes pildistati ühena esimestest väljapanekutest Jakob Hurda büsti. Pileti kätte saamise järel laskuti korrus allapoole garderoobi. Giidi jutustusi kuulates liiguti ajas tänapäevast minevikku. Võimalik olnuks alustada ka minevikust ja tulla tagasi tänasesse päeva. ERM on Läänemeremaade suurim ja moodsaim muuseum, mis avas külastajatele uksed oktoobri esimesel päeval.

Loe edasi: Sindi noored käisid õppereisil Tartus

Marge Kimmel õpetab neli aastat tagasi õpitud käsitööd

Täiskasvanu õppija nädala osana toimus täna õhtul Sindi seltsimajas käsitöökaartide ja külmikumagnetite valmistamise töötuba.

Marge Kimmel (paremal) juhendab käsitöökaartide valmistamist Foto Urmas Saard
Marge Kimmel (paremal) juhendab käsitöökaartide valmistamist. Foto: Urmas Saard

Läinud nädala reedest kuni ülehomseni kestva täiskasvanu õppija nädala (TÕN) tegemistega liitus ka Sindi seltsimaja, et harjutada lihtsat käelist tegevust. Marge Kimmeli juhendamisel osales 11 naist. XIX TÕNi juhtmõte „Õige aeg on õppida“ sobib hästi ka käsitöö erinevate võimaluste vastu huvi tundvate inimeste innustamisel. Kaartide meisterdamisel kasutati erinevaid tehnikaid: mustrilisi pabereid, templeid, paelu, kivikesi, pärleid, nööpe.

Kimmel jagas neid käsitöö võtteid ja kogemusi, mida oli ise omandanud neli aastat tagasi umbes samasugusel TÕNi õppepäeval. Igapäevaselt töötab ta politseis uurijana, aga käsitöökaartide valmistamine ja oma oskuste edasi andmine kõigile huvilistele on Kimmeli jaoks meeldiv ajaviide, millest jätkub rõõmu nii endale kui paljudele teistelegi.

Lisaks kääridele ja liimile kasutati abivahendina spetsiaalset mehaanilist tööriista, mis lõikab ja pressib reljeefseid mustreid. Seadeldist nimetatakse võõrkeelselt: embossing. Kimmeli sõnul on see masin alati kõige suuremat huvi äratanud. Pealtnäha lihtne ja mõõtmetelt väike abivahend on mitmete tööoperatsioonide jaoks täiesti asendamatu. Siiski on see üksnes abivahend. Kogu loomingulise töö pidi iga kaardimeistriks õppija ikkagi ise ära tegema.

Loe edasi: Marge Kimmel õpetab neli aastat tagasi õpitud käsitööd

Vanaemad ja vanaisad on vajalikud

Eilsel TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli loengul rääkis Valter Parve vanavanemate suunanäitaja rollist 21. sajandisse jõudnud ühiskonnale.

Valter Parve esineb Pärnu Tervise konverentsisaalis väärikate ülikooli kuulajatele Foto Urmas Saard
Valter Parve esineb Pärnu Tervise konverentsisaalis väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard

Noppeid esineja kohta

Esinejale sõna andes palus väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kõigepealt esinejal ennast tutvustada. Kuna jutt kaldus ilma vähemagi enesetutvustuseta kohe teema keskmesse, siis olgu hakatuseks mujalt üles nopitud teated siiski üksikute viidetena ära märgitud.

Valter Parve sündis 1945. a Pärnumaal Voltvetis. Pärnakas sai temast 1981. a suvel. Ta on Pärnu kolledži sotsiaaltöö lektor, Pärnu linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni ning sotsiaalkomisjoni liige.

Enamik aega oma tööelust on ta pühendanud lastele ja noortele. Seda tegevust on väärtustatud Tartu ülikooli kuldmärgiga. Tema tööpaigas Pärnu kolledžis ripuvad seinal UNICEF-i Eesti rahvuskomitee tänutäht ja ESTA aunimetus „Elutöö tegija sotsiaalvaldkonnas”, juba kümmekond aastat on ta ka Valgetähe viienda klassi ordeni omanik.

Loe edasi: Vanaemad ja vanaisad on vajalikud

Psühholoog kõneleb pärnakatele mälust

Psühholoog Helina Kuusk-Garlick räägib kolmapäeval sanatoorium Tervis konverentsisaalis teemal „Mälu. Vana koer, kas õpib uusi trikke?“

TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajad Tervise konverentsisaalis Foto Urmas SaardTartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli suurele auditooriumile toimub 12. oktoobril käesoleva õppeaasta kolmas loeng. Esinema palutud psühholoog Helina Kuusk-Garlick on teema käsitluse pealkirja sõnastanud veidi intrigeerivalt. Kõneldes mälust esitab ta salapäratseva küsimuse: kas vana koer ikka uusi trikke õpib? Vanasõnast teatakse, et vana koer uusi trikke ei õpi. Aga mida ütleb psühholoog? Ei tasu arvata, nagu vana koer uusi trikke ei õpiks. Pidavat küll õppima, kuigi vähehaaval, väidavad teadlased. Nii näiteks on ajakirjas Nature kirjutanud Ameerika Ühendriikide Stanfordi ülikooli teadurid.

Psühholoogi ettekande põhjal saab paremini mõistetavaks vanemate ja nooremate inimeste mälu iseärasus.

 

TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajad Tervise konverentsisaalis. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Vahur Kersna: ei jäta elamata

Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli uue õppeaasta eilsel avapäeval kõneles Strand SPA & Konverentsihotelli Jurmala saali kogunenud üle pooletuhandele inimesele Vahur Kersna teemal “Mis on elus tähtis?” ja esitles oma raamatut „Ei jäta elamata“.

Vahur Kersna Hotell Strand Jurmala saalis Foto Urmas Saard
Vahur Kersna Hotell Strand Jurmala saalis. Foto: Urmas Saard

„Ma tahan, et see oleks vestlus, kui vähegi võimalik. Kui teil on küsimusi, siis andke julgelt tulla,“ andis Kersna kohe oma esinemise alguses teada võimalusest kujundada tunni pikkune kohtumine vestluse laadseks mõtetevahetuseks. Kuna kohtadelt räägiti valdavalt ilma mikrofoni kasutamata, siis jäid suure ruumi tõttu küsimuste täpsed sõnastused kuulmata või kostus üksnes aimatav mõte. Aga kõik küsimused said siiski selge vastuse ja alljärgnevad mäkmed vahendavad teatava subjektiivse valiku põhjal tuntud teleajakirjaniku mõtteid, arvamusi ning seisukoht.

„Kogu minu eelnev elu oli ettevalmistus selleks, et see raamat sünniks. Palun lehvitage mulle, kes on seda raamatut juba lugenud. Jaa, tubli pool saali. Minult on küsitud, kas selle kirjutamine oli teraapia? Ei olnud. Ma ei kirjutanud endale. Kirjutasin selle raamatu kõigile neile, kes ühel päeval satuvad oma elus kuristiku äärele. Kui mina seal ühel päeval seisin, siis ma tahtsin taeva avanemist. Soovisin, et peaingel ulataks mulle selle raamatu. Aga taevas ei avanenud ja keegi mulle seda raamatut ei andnud. See on keerulisest olukorrast välja tuleku lugu.

Loe edasi: Vahur Kersna: ei jäta elamata

Pärnu väärikad alustasid kaheksandat elukestvat õppeaastat

Strand SPA & Konverentsihotelli Jurmala saalis toimus täna enam kui 560 kuulaja osavõtul Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kaheksanda õppeaasta avaaktus, kus pärast tervituskõnesid esines esimese loenguga teleajakirjanik ja kahe menuraamatu autor Vahur Kersna.

Mari Suurväli ja Vahur Kersna Foto Urmas Saard
Mari Suurväli ja Vahur Kersna. Foto: Urmas Saard

Üle 50-aasaseid elukestva õppe harrastajaid tervitas Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe. Sõna võtsid ka Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Swedbanki Lääne regiooni asejuhataja Deevi Lagern.

Henn Vallimäe nentis, et väärikate ülikooli programmi omapäraks on suuresti õppurite soovide ja tagasiside põhjal kokku pandud loengute kava. „Kui sama praktikat kasutada üldhariduskoolis, siis tõenäoliselt poisid spordivad ja tüdrukud laulavad ja joonistavad. Ja mine tea mis juhtuks tavaülikoolis homsest…,“ arutles direktor naljatlemisi.

Vallimäe meenutas, et tänavu on TÜ Pärnu kolledži 20. juubeliaasta, millest tervenisti 7 aastat on väärikad koos käinud, seda on pea kolmandik. „Selle ajaga on ümbritsevas palju muutunud. Varsti valitakse Eestile uus president nagu USA-ski, eilsest saime uue haridusministri. Aasta algusest on meil Tartu ülikoolis 4 suurteaduskonda ja meie oleme sellest ühe, nimega sotsiaalteaduste valdkond, üks kaheksast liikmest.“

Loe edasi: Pärnu väärikad alustasid kaheksandat elukestvat õppeaastat

Uudo Laane: Nooruse majja on jälle tore rahvusvaheline seltskond kogunenud

Käesoleva nädala algusest kuni esmaspäevani toimuvad Pärnu Nooruse majas rahvusvahelisel tasemel õppepäevad neile, kes teevad noortevahetusprojektide maailmas esimesi samme.

Kümne riigi osalusel toimuv koolitus Pärnu Nooruse majas Foto Urmas Saard
Kümne riigi osalusel toimuv koolitus Pärnu Nooruse majas. Foto: Urmas Saard

Kohvipausi vestluses meenutas Nooruse maja direktor Uudo Laane eelmise päeva praktilist katset kujuteldavate krokodillide keskel, kus kaks vastassuunas liikunud seltskonda pidid suutma pakult pakule (kivilt kivile) astudes üksteist säästes ja kolmandate poolt viga tegemata takistuse võimalikult leidlikult ületama. Oli see mäng, tõsine proovikivi või koguni elu ja surma küsimus tõsiste püüniste maailmas, mida inimesed ikka oskavad enda jaoks üles sättida?

Tegelikult ei toimu Nooruse majas midagi dramaatilist. Kohale on tulnud 29 osalejat tosinast organisatsioonist ja kümnest riigist: Eestist, Lätist, Kreekast, Rumeeniast, Soomest, Hispaaniast, Tšehhist, Poolast, Prantsusmaalt, Itaaliast. Nädalane intensiivkoolitus saadakse kogenud juhendajate käe all: Ieva Grundsteine Lätist ja Antonio Benaches Hispaaniast.

Noorsootöötajatele suunatud „Youth Exchanges for Newcomers“ on Erasmus+ ja Noorteagentuur SA Archimedes rahastatud projekt.

Loe edasi: Uudo Laane: Nooruse majja on jälle tore rahvusvaheline seltskond kogunenud

Sindi väliujulas toimuvad lastele esmaste ujumisvõtete õppetunnid

Käesoleva nädala esmaspäeval ja kolmapäeval toimusid Sindi väliujulas selle suve suplushooaja esimesed ujuma õpetamise tunnid pisematele lastele.

Katrin Tammik õpetab Sindi väliujulas lastele ujumist Foto Urmas Saard
Katrin Tammik õpetab Sindi lastele ujumist. Foto: Urmas Saard

Ujuma õpetamist korraldatakse üksnes rohelise lipu heiskamisel ja nõutav veetemperatuur peab sel juhul olema vähemalt +20 kraadi.

Ujumistreener on Katrin Tammik Pärnu ujumisklubist Uca. Mõlemal päeval osales algõppes kümmekond koolieelset või algklasside ealist last. Õpetamine toimus kaldaäärses madalamas basseinis.

Kogenud treenerina näitas Tammik peamisi liigutusi ja keha veepeal püsimise võtteid ette, suunates neid sundimatult ja mänguliselt kõiki harjutusi järele tegema. Selili ujumisel toetas laste pea õiget asendit oma kätega. Aga enamikke asendeid ja ujumisliigutusi näitas ta enda peal põlvist saadik vees seistes nõnda hästi, et lastel polnud raske treenerit mõista. Kogemuse puudumise tõttu hoidsid lapsed ennast teatud liigutuste puhul kramplikult, aga siis julgustas Tammik neid vabamalt liikuma.

Loe edasi: Sindi väliujulas toimuvad lastele esmaste ujumisvõtete õppetunnid

Sindi väliujulas pakutakse ujumisõpet

Sindi linnavalitsus on alates 2012-st aastast sõlminud treeneritega lepinguid, mis võimaldaks suvehooajal väliujulas läbi viia ujumisõpet. Nii ka sellel aastal.

Sindi ujulas Foto Urmas Saard
Sindi ujulas. Foto: Urmas Saard

Täna oli Sindi linnapea Marko Šorin nõutu, sest ei teagi kas suve tuleb või ei tulegi. Vesi on kas +17 või +16 kraadi ja ainult korraks paaril-kolmel päeval olnud ka +20 kraadi peal. Aga õpet viiakse läbi üksnes siis, kui Sindi väliujulas on võimalik heisata roheline lipp. See tähendab häid ilmastikuolusid, ohutut suplemist ja veetemperatuuri üle +20 kraadi. „Ujumistreeneriga sai juba üks nädal edasi lükatud. Nüüd on kokkulepe vastavalt nendele kuupäevadele, mis ujulas, Sindi kodulehel ja facebookis üleval,“ selgitas Šorin.

Praeguse kava järgi peaks Pärnu ujumisklubi UCA treener Katrin Tammik ootama ujumist õppima 25. ja 27. juulil, augustis 1., 3., 8., ja 10. kuupäeval. Kõigil nimetatud päevadel toimuks õpe kell 18.00 kuni 19.00.

Ujumisklubi UCA alustas tegevust 1990. a 27. septembril. Nime sai klubi rõõmsa ja tubli signaalkrabi ladinakeelse nimetuse uca järgi.

Urmas Saard

Petserimaa Ülestõusmisülikool korraldab kevadpühal õppepäeva

Petserimaa Ülestõusmisülikooli avaloengud peetakse juba homme, 1. mail, algusega kell 14 Obinitsa muuseumis. Lektoritena teevad ettekande Tartust Osvald Sasko ja Aldo Kals, samas esinevad petserimaalased Jüri Vaidla ja oma lauludega Ilmar Vananurm.

Aldo Kals Foto Urmas Saard
Aldo Kals. Foto: Urmas Saard

Räägitakse Petserimaa ajaloost, tänasest ja homsest päevast. Õppus on lastele ja õpilastele tasuta, teistele kehtib eurone õppemaks, mis annetatakse Petserimaa Ülestõusmisülikooli õppurite poolt Eesti Rahvuskultuuri Fondi Eesti biograafika stipendiumile, et tunnustada tulevikus tublide elulooliste teatmeteoste koostajate loometööd.

Pärast õppust on heategev taaskasutus loterii-allegrii, kus iga 50-eurosendine pilet võidab! Auhindadeks on raamatud (sealhulgas pühakiri), ajakirjad, kirjutustarbed, Petserimaa ajaloo dokumendid ja trükised, meened, kantselei- ja kirjatarbed jms. Loterii sissetulek läheb samuti Eesti Rahvuskultuuri Fondi Eesti biograafika stipendiumi fondi.

Kui Petserimaa Ülestõusmisülikooli tegevuses leidub iva, jätkatakse tulevikus seni, kuni petserimaalased seda soovivad.

Täiendavaid selgitusi jagab Aldo Kals, tel. 56 908 945 või aldo.kals@mail.ee.

Romek Kosenkranius esines Pärnu väärikatele

Eilsel TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli loengul rääkis linnapea Romek Kosenkranius Pärnu lähiaja arengutest ja vastas paljude kuulajate küsimustele.

Romek Kosenkranius Foto Urmas Saard
Romek Kosenkranius. Foto: Urmas Saard

Miks peaksime midagi üldse muutma? Probleemid, mis nõuavad lahendust? Toimuvad muutused ühiskonnas ja piirkondade võitlus elanikkonna olemasolu eest, inimeste ootuste kasv elukeskkonnale. Need ja mitmed teised märksõnad leidsid linnapea esinemises käsitlemist. Kui Kosenkranius küsis kohe jutu alguses arvamusi lahendust nõudvate probleemide kohta, siis kõige esimesena hõigati saalist Pärnu Vana turu ümber tuure koguva segase loo selgitamise vajadust. Hiljem turgu enam ei mainitud ja küsimuste vooruski selle kohta küsimusi ei esitatud.

Elavamaks vestluseks läks saali ja esineja vahel siis, kui jutt puudutas käimasolevat haldusreformi. Kosenkraniuse hinnangul on praeguseks Pärnu ja selle lähivaldade piirid väga hägustunud. Elatakse linna lähiümbruses, tööl käiakse Pärnus või vastupidi. Omavalitsuse peamine tulubaas oleneb sellest, kus töötav elanikkond on sissekirjutatud. Kui Pärnu loob uusi võimalusi täiendavate töökohtade tekkimise jaoks ja tööjõud elab väljapool linna, siis lähebki linna jaoks oluline üksikisiku tulu Tahkuranda, Paikusele, Saugasse, Audrusse või veelgi kaugemale.

Loe edasi: Romek Kosenkranius esines Pärnu väärikatele

Sindi noored suudavad õpetada õpitut ka endist eakamatele

Sindi ajalooklubi eilse õhtu keskseks teemaks oli Julius Friedrich Seljamaa elutöö, millest andsid üllatavalt sisuka ülevaate tosinkond noort.

Sindi noored enne ettekandeid Sindi muuseumi ees Foto Urmas Saard
Sindi noored enne ettekandeid Sindi muuseumi ees. Foto: Urmas Saard

Õpetaja Eneli Arusaare käes olevad mahukad mapid andsid tunnistust läbi töötatud materjalide aukartust äratavast hulgast. Mõnedki täiesti originaalsed ajakirjanduslikud kujundid, võrdlused, arvamused ja seisukohavõtud kinnitasid detailset pühendumist, mis ei lubanud vähimastki lausest suurema tähelepanuta mööda vaadata. Sõnaline täpsus ja materjalide rohkusest valitud olulisus sai kahtlematult võimalikuks üksnes Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellendi ja Sindi gümnaasiumi vahelisele suurepärasele koostööle. Mis veelgi tähtsam! Ettevalmistatud tekstid polnud antud noorte kätte lihtsalt maha lugemiseks. Selline vigur oleks kohe välja paistnud ja Arusaare järjekindla nõudliku ranguse juures ei tuleks sarnane teguviis iialgi kõne alla. Tekstid olid noorte jaoks mõtteliselt omandatud ja näppude vahel olevad paberid täitsid üksnes järjehoidja ülesannet, et midagi peamisest kogemata siiski ütlemata ei jääks. Ei jäänudki ja suudeti veelgi enamat, sest tosinast noorest jäi üks esinejaist vääramatule jõule alistudes sellest õhtust eemale. Üksteist kohalviibinut jagasid hästi omavahel ka tema osa, ilma et kuulaja oleks puudujat märganudki.

Loe edasi: Sindi noored suudavad õpetada õpitut ka endist eakamatele

Maestro Leonid Grin juhendab Pärnu meistrikursustel noori dirigente üle maailma

Homme algab Pärnus kuni 25. veebruarini kestev Järvi Akadeemia talvine dirigentide meistrikursus.

Leonid Grin ja Paavo Järvi Pärnu Kontserdimajas Foto Urmas Saard
Leonid Grin ja Paavo Järvi Pärnu Kontserdimajas. Foto: Urmas Saard

Rahvusvaheline Järvi Akadeemia talvine kursus dirigentidele toimub juba kuuendat korda. Meistrikursusel osaleb 13 dirigenti, kes tulevad kõik kokku mitmetest eri riikidest nagu näiteks Tšiili, Hispaania, Šveits, Jaapan, Taiwan, Suurbritannia, Norra jpt.

Meistrikursustel juhendab noori dirigente maestro Leonid Grin, keda assisteerib Lukas Groen. Leonid Grini juhendamisel on dirigeerimisega algust teinud mitmed tänased suurnimed nagu näiteks Paavo Järvi. Leonid Grin on Tšiili rahvussümfooniaorkestri peadirigent.

Lukas Groen, kes on ühtlasi ka kursuste peakorraldaja, on mitmed aastad ise Neeme Järvi juures õppinud. Lukas Groen on Hollandi päritolu ning dirigeerinud mitmeid mainekaid sümfooniaorkestreid terves maailmas. Ta on pälvinud tunnustust mitmetelt konkurssidelt üle maailma (nt Budabest, Besanscon) ning ka tiitli „Hollandi parim noordirigent“.

Loe edasi: Maestro Leonid Grin juhendab Pärnu meistrikursustel noori dirigente üle maailma