Õpetajate päeval on tore tänada

Sindi Gümnaasiumi õpetajad on sel sügisel otsustanud tunnustada kahe tubli kolleegi tööd. Need on algklasside õpetaja Merike Lilleleht ja matemaatikaõpetaja Kerdi Mihhailova. Otsustasime neid lähemalt tutvustada ja tegime nendega lühikesed intervjuud. Pakume lugeda!

Intervjuu õpetaja Merikesega

Merike Lilleleht ja tema õpilaste tööd Foto Urmas Saard — Merike Lilleleht ja tema õpilaste tööd. Foto: Urmas Saard

Mis tunded Teid valdasid, kui saite teada, et Teid tunnustati sellel aastal algklasside parima õpetajana?

Eks me kõik üritame anda endast parima. Suurepärane tunne on, kui seda hinnatakse ja märgatakse.

Kas mäletate esimest tundi selles koolis? Kirjeldage, kuidas see läks.

Väike pabin oli ikka sees küll. Ei tunne õpilast, ei tea, kuidas tund kulgema hakkab. Õnneks oli minu esimene õpilane siin koolis Joosep Ailiste, kes on väga tore poiss, äärmiselt teadmishimuline. Otsisin kodus kõik oma targad raamatud ja aastatega kogutud materjalid välja ja valmistusin tundideks väga põhjalikult.

Millised on olnud siiani kõige meeldejäävamad / naljakamad hetked õpilastega?

Loe edasi: Õpetajate päeval on tore tänada

Plahvatused on ägedad ainult äksen filmides

„Kas plahvatused on ägedad?“ küsis Lääne Eesti pommigrupi juhataja Janek Sõnum Sindi gümnaasiumi 6. klassi õpilastelt. „Jaa,“ vastati üsna üksmeelselt. „Kas ka siis, kui selle tagajärjel tuleb terve elu leppida sellega, et keegi teine toidab lusikaga ja ei saa iseseisvalt isegi oma tagumikku pühkida,“ jätkas Sõnum küsimuse sisule lähenemist.

Eimar Täht, juhtiv demineerija, juhtiv demineerijaFoto Urmas Saard — Eimar Täht, juhtiv demineerija, juhtiv demineerija. Foto: Urmas Saard

Äksen filmides oleme harjunud põnevate kaadritega, milles üliinimlike võimetega kangelased lendavad plahvatuste mõjul ja võimsate tulekerade saatel kusagile eemale ohutumasse paika. Halvemal juhul saab kangelane mõned kriimustused ja verepiisad näole, kätele, jalgadele. Aga ta tõuseb hoolimatult jalule, pühib riietelt tolmu, sätib lipsu otseks, paneb pintsaku nööbid kinni, libistab käega soengu korda ja astub kindlal sammul kõhklematult järgmiste vägitegude sooritamise juurde. Sõnum selgitas, et tegelikkusega pole nendel kassatükkidel midagi ühist. Kui kuul jätab kehasse kõigest pisikese augu, siis isegi üks gramm lõhkeainet võib sisikonna jäägitult segamini pöörata.

Ülerõhk, lööklaine, fragmentatsioon ja kuumus olid mõned märksõnad, mille eest pommigrupi töötajad ja Sindi politseinikud tänasel kohtumisel Sindi gümnaasiumi kolme klassi õpilasi tõsiselt hoiatasid. Sõnum rääkis ülerõhu mõjust inimese organismile. Ta kirjeldas, kuidas purunevad siseelundite väikesed veresooned ehk kapillaarid.

Loe edasi: Plahvatused on ägedad ainult äksen filmides

Sindi gümnaasiumi „vanad“ tegid rebaseid

Sindi gümnaasiumis kestis eilsega lõppenud rebaseks löömise riitus terve pika koolinädala, mille tulemusena arvati kümnendasse astunud õpilased gümnasistide kogukonna täisväärtuslikeks liikmeteks.

Sindi gümnaasiumi vanad, Mirette Juurikas ja Georgina Ristoja, nuputavad rebastele põnevaid ülesandeid Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi “vanad”, Mirette Juurikas ja Georgina Ristoja, nuputavad rebastele põnevaid ülesandeid. Foto: Urmas Saard

Rebaseks vastuvõtmise ehk repsimise peakorraldaja oli kujunenud tava kohaselt oma kooli abituurium. Rebastele antud ülesanded ja tegevuskava mõtlesid välja kaheteistkümnenda õpilased Georgina Ristoja ja Mirette Juurikas. Hommikuti enne tundide algust toimus rebaste kiibistamine. Kõigi riietus või nende juurde kuuluvad aksessuaarid andsid tunnistust kümnendate fantaasialennust. Neid ühendas kohustus kanda terve nädala õppevahendeid banaanikastidega. Kellele pappkasti ei jätkunud võis ka plastmassämbrisse vihikud, raamatud, pliiatsid, pintslid ja muud tarvilikud asjad panna. Must ärr-täht põsel oli aga kindel tunnus ka siis, kui muidu olnuks raske rebaseid teistest eristada.

Iga nädalapäev pealkirjastati vastavalt teemavalikule, millega vahetunnid sisustati. Näiteks neljapäev nimetati „Hullumajaks“. Ühe tegevuse sooritamiseks koguneti koolimaja õuele. Rebased moodustasid ringi. Ringipeale jagati kolm muna. Neist mõned keedetud, teised toored. Muusika mängimise ajal läksid munad käest kätte liikuma. Muusika lõppedes pidid muna käes hoidvad rebased selle purustama löögiga vastu enda otsaesist. Ühtedele nalja nabani, teistele parasjagu tuska, kui käed tilkusid valge-kollast löga ja kaunis soeng vajas põhjalikku juuksepesu.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi „vanad“ tegid rebaseid

Ettevõtlusnädal Raekülas – Tagasi kooli Raeküla moodi

Oktoobri esimene nädal on ettevõtlusnädal, mille raames on Raeküla Vanakooli Keskus otsinud üles Raeküla kooli endised õpilased. Selle nädala raames külastavad Raeküla noored muusika huvilised ka helistuudiot Stuudio89.

Pärnu Raeküla kool Foto Urmas Saard — Pärnu Raeküla kool. Foto: Urmas Saard

Ester Kose, MTÜ Selts Raeküla noorsootöötaja, teatel külastavad Raeküla koolide ettevõtlikud vilistlased ja lihtsalt koolides õppinud inimesed (nii vanas kui uues koolimajas) koolitunde ja tutvustavad oma tegemisi läbi ettevõtlikuse prisma. Ettevõtlikus ei ole vaid äriline edu vaid ka soov muuta enda ümber elavate inimeste mõtlemist. Juhtides kodanikuühendusi ja neid algatades on tegu samuti ettevõtlikusega.

Raeküla Vanakooli Keskuse huvikooli laulu- ja pillistuudio õpilased ning noortekeskuse noortebändiga külastatakse Tallinnas tegutsevat helistuudiot Stuudio89. Stuudio omanik Franck Reisner teeb noortele tutvustava ringkäigu stuudios ja räägib noortega ka ettevõtlikuse teemal. Stuudios kohtutakse veel Raekülast pärit muusiku ning õpetaja Kristjan Kaasikuga. Ringkäigu lõpetab ühine musitseerimine ja helisalvestamine.

Tegus nädal ettevõtlike inimestega näitab noortele, et südamega tehtud otsused teevad inimesed õnnelikuks ning edukaks igal elualal.

Paikuse politseikooli kadetid teedel ja tänavatel

Sarnaselt paljude eelnevate õppeaasta algustega harjutasid Paikuse politseikooli kadetid ka tänavu kooliminevaid lapsi ohutult tänavaid ületama.

Lääne prefektuuri noorsoopolitseinik Merike Teder ütles, et täna hommikul võtsid politseikadetid veerand kümne paiku Sindi teedel ja tänavatel kohad sisse. Sindis jaotusid 14 kadetti nendesse kohtadesse, kus lastel tuleb kooliteed käies kõige rohkem tähelepanelik olla. Abivalmilt seisti määratud kohtades keskpäevani, kuni ka teine kooliaasta aktus oli Sindi gümnaasiumis alanud.

Samuti olid esimesel koolipäeval kadetid ka Paikusel ja Toris. Teder rääkis, et kadetid tutvusid juba eelmisel päeval ohtlikema kohtadega, et täna teadlikumalt õpilaste liikumist jälgida ja suunata. Täna väljas olnud kadetid on teisel kursusel õppijad.

Paikuse politseikooli kadett Sindi gümnaasiumi lähedal Pärnu maantee ääres. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Paikuse politseikooli kadetid teedel ja tänavatel

Esimesest klassist põgenenud direktor ei tahagi enam koolist lahkuda

Sindi gümnaasiumis alustab käesoleval õppeaastal õpinguid 22 õpilast rohkem võrreldes eelmise sügisega. Seda on terve klassitäis lapsi. Kooli kõige suuremad klassid on esimesed klassid ja gümnaasiumi astme esimene ehk 10. klass.

Õppeaasta algus Sindi gümnaasiumi kooliõuel Foto Urmas Saard — Õppeaasta algus Sindi gümnaasiumi kooliõuel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sindi gümnaasiumis käimist alustab Keerup juba teises kümnendis, sest selles koolis asus ta tööle 2007. a augustis[/pullquote]Mihklikuu esimene kuupäev on üldjuhul enamikele Eesti koolidele esimene koolipäev pärast kosutavat suvepuhkust. See päev on kuulutatud ka lipupäevaks, et osutada teadmistepäeval erilist tähelepanu kooliteed alustajatele, üldisemalt ka haridustöötajatele ja tähtsustada hariduse olulisust avaramas mõistmises. Kuna vastavalt kehtivale korrale lehvivad õppepäevadel kõikidel koolimajadel niigi lipud, siis on Sindi gümnaasium kaunistanud juba aastaid esimesel koolipäeval oma ajaloolist õppehoonet väga suure hulga majalippudega, et veelgi selgemalt teadvustada hariduse erakordset tähtsust. Sindi hariduselus on õppetööd edendatud juba 180. aastat, mida käesoleval õppeaastal erilise rõhuasetusega kõiki võimalusi kasutades ka teada antakse.

Loe edasi: Esimesest klassist põgenenud direktor ei tahagi enam koolist lahkuda

Pärnu koolidele luuakse ühist vilistlasidentiteeti „Õppisin Pärnus“

Augustiarvamus on populaarse tänavafestivali Augustiunetus eriprogramm, mis soovib Pärnusse tuua arvamusfestivali vaimu. Sel talvel taasloodud Pärnu Ühisgümnaasiumi Vilistlaskogu alustab uute vilistlastraditisoonidega, kutsudes üles looma avalikku arvamusruumi ja andma panus oma väärtuste hoidmisse.

Augustiarvamus toimub 1875. aastal valminud hoones, kus praegu tegutseb Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, aga mis enne I maailmasõda oli haridustempliks kõigile, kes Pärnust ülikooli läksid. Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlaste hulgas on palju eesti rahvusmõtte sõnastajaid ja Eesti Vabariigi loojaid. Aldur Vunk küsib: „Kas annab selle kooli mudel ja eeskuju ka praktilist teavet tänapäeva koolikorralduse planeerimisel (kui me üldse vajame uusi konstantinpätse ja jürivilmse)?

Pärnu koolivõrk on läbinud mitmeid reforme, paljud koolid on liidetud teistega, mitmed lihtsalt suletud. Marit Raidi küsib: „Mis saaks, kui luua reformidest räsitud Pärnu üldhariduskoolidele ühine vilistlasidentiteet ja koguda ideid, millised traditsioonid, eesmärgid ja suunad saaks olla ühised kõigile Pärnu üldhariduskoolide vilistlastele. Kuidas saavad linna ja maakonna arengusse panustada need vilistlased, kes tunnevad, et käes on tagasi andmise aeg?“

Reorganiseeritud Pärnu VI Keskkooli vilistlane Rainer Toome arvates, võiks olla võimalus ja põhjus kodulinnas taas kokku saada, olenemata, millise kooli vilistlased me oleme. Peab muutuma linn koos aja ja inimestega ning kujundama endale maine, kuhu on alati tagasi oodatud kõik Pärnus õppinud inimesed.

Loe edasi: Pärnu koolidele luuakse ühist vilistlasidentiteeti „Õppisin Pärnus“

Sügavalt elamuslik aktus Sindi gümnaasiumis

Sindi gümnaasiumi kuuekümnenda gümnasiste lennu ja põhikooli lõpetajate pidulik aktus läks oma erakordsusega sedavõrd õpetaja Kristi Suppile hinge, et otsustas juba samal õhtul värskeid elamusi paljude teistega jagada.

Kristi Suppi Foto Urmas Saard — Kristi Suppi. Foto: Urmas Saard

Nii palju kui on erinevaid inimesi, samavõrd ka erinevaid arvamusi. Igal meist on omad mälestused erinevatest aktustest. Mõnel inimesel on rohkelt kogemusi, mõni on oma elus kogenud vaid üksikuid aktusi. Tänu oma elukutsele olen saanud osaleda igal aastal aktustel ja neid on kogunenud julgelt üle saja: õpilasena, noore üliõpilasena, magistrandina, õpetajana, klassijuhatajana, lapsevanemana, vahel ka korraldajana. Seega on tohutult võrdlusmomente – muidugi läbi minu silmade, teiste eest ei saa rääkida.

Sindi gümnaasiumi aktused on olnud alati klass omaette. Tänavunegi oli tõeliselt hästi ettevalmistatud, iga pisidetail paigas, südamlik ja meeldejääv. Direktor Ain Keerupi kõned on väga vahetud, pikitud huumoriga, mõnusalt ette kantud. Muusikaline tervitus klassijuhatajate poolt oli vahva üllatus – kohal ansambel, kus osalejaks klassijuhataja Maia Agar. Tervitusi ja kõnesid oli parasjagu, kõigil oma sõnum, mitte lihtsalt, et peab ja nii on kombeks. Ka mälestuseks tehtud pildistamine toimus käigupealt, mitte ei võetud eraldi aega, nagu sageli aktustel ette tuleb.

Loe edasi: Sügavalt elamuslik aktus Sindi gümnaasiumis

Sindi gümnaasiumi põhikooli- ja gümnaasiumiastmes ei vajatud korduseksameid

Sindi gümnaasiumi direktor: „Kallid klassijuhatajad Maia ja Signe! Te olete oma klassidega teinud koolis ajalugu, sest üle mitmete aastate ei ole me pidanud kasutama terminit korduseksam.“

Sindi gümnaasiumi 9 ja 12 klasside lõpetamise pidulik aktus Foto Peeter Roots — Sindi gümnaasiumi 9 ja 12 klasside lõpetamise pidulik aktus. Foto: Peeter Roots

Võidupüha eelõhtul, 22. juunil, toimus Sindi gümnaasiumi aulas 9. ja 12. klasside lõpetamine. Pidulikul aktusel austas lõpetajaid oma kohalolekuga Sindi linnapea Rein Ariko, õpilaste lähedased ja sõbrad. Kõikide saalisviibijate silmadesse tõi eriline päev heldinud ärevuse ja õnne voolavuse.
Aktus algas Eesti hümni ja kooli laulu ühislaulmisega.

„Kuulates mõned nädalad tagasi teie äriplaane, ei tekkinud minus kordagi mõtet, et te ei saaks elus hakkama, et teil puuduks julgust midagi ette võtta. Kas need ettevõtmised on alati sada protsenti läbi mõeldud, seda ei julge ma kinnitada. Aga koolis omandatud oskused ja teadmised aitavad teil kindlasti elus õigeid valikuid teha,“ oli direktor Ain Keerup veendunud gümnaasiumi lõpetajate hakkamasaamises veendunud. Võis märgata, et just see mõttetera läks 12. klassi lõpetajatele väga südamesse ja tõi naeratuse näole. “Ma mäletan teid veel aastaid”, ütles Keerup sõnad, mis muutis saalirahva emotsionaalselt kaasaelavaks.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi põhikooli- ja gümnaasiumiastmes ei vajatud korduseksameid

Laine Järvemäe lapsepõlve mälestused

Jaanilaupäeval täitub Pärnumaal, Paikuse vallas asuva Seljametsa muuseumi loojal ja praegu muuseumipedagoogina töötaval Laine Järvemäel 80 eluaastat.

Laine Järvemäe Foto Urmas Saard — Laine Järvemäe. Foto: Urmas Saard

Laine juubelinädala tööpäevad mööduvad sama sisukatena nagu kõik sellele eelnenud tuhanded päevad on lennanud. On esmaspäev ja Seljametsal muuseumipedagoogi tööpäev lõppenud, aga otseteed koju ta veel ei kiirusta. Laine valib Paikuse valla kohviku Florinda väliterrasil päikese eest hästi varjatud koha ja meie vestlus võib alata. Tal on jutustada palju. Kuulaja osaks jääb üksnes tähelepanelikult kõike üles tähendada ja mõnel juhul täpsustavaid küsimusi esitada. Jutustus väärib palju suuremas ulatuses, kui kirjatükki mahub, kohta tema enda asutatud muusemi parimate säilikute hulgas.

Lapsepõlv vanemate kodus

Laine sündis Anette ja Johannes Järvemäe esimese lapsena Vändra alevis 1937. aasta jaanilaupäeval. „Minu ema oli pärit Vana-Vändra vallast. Tema isa Martin Aasamägi tunti ümbruskonnas nõutud rõivameistrina, keda rätsepa ametis abistas naine Anna Aasamägi, kes oli olnud läheduses asuva talu peretütar.“ Laine isa sündis Alustes, aga sirgus Vändras, kus tema vanemad mõisas teenisid. Isa huvitasid juba noorena masinad. Ta töötas algul taludes, kuid kolmekümnendate lõpul kivipurustusmasinal teedeehitusel. Vahetult enne sõja puhkemist ehitas Pärnu-Sindi uut maanteed. Sõja ajal jäeti isa Tallinnasse Ministrite Nõukogu garaažidesse autosid remontima. Kui kolhoos sai esimese puuküttega veoauto, oli tema selle juht. Ta oli paar aastat Aluste külanõukogu esimees, viiekümnendatel õppis kombaineriks, viimati töötas mehaanikuna ja katlakütjana.

Loe edasi: Laine Järvemäe lapsepõlve mälestused

Õppeaasta lõpuaktused Sindi gümnaasiumis

Täna kiideti Sindi gümnaasiumi algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi parimaid õpilasi kiituskirjadega. Iga klassi kõige tublim õpilane kirjutas allkirja kooli auraamatusse.

Sindi gümnaasiumi õppeaasta lõpuaktusel Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi õppeaasta lõpuaktusel. Foto: Urmas Saard

Lõpuaktus algas tänavu erandlikult koguni kahe hümni laulmisega: kooli hümn ja Eesti hümn. Oli väga selge erinevus, kuidas laulsid algklasside õpilased ja vanemaastme õpilased. Nooremate laul kõlas avatud suul võimsalt ja selgehäälselt. Vanemad õpilased olid sõnu ja viisi unustamas.

„Meil on olnud hästi palju ühiseid tegemisi, toimetamisi. Kõik ei ole muidugi igale poole jõudnud. Minu jaoks on see aasta eriline olnud. Olen leidnud hästi palju uusi sõpru. Nii noorematest klassidest, kellele on olnud võimalus tunde anda, kui ka kümnes klass, kelle üle on eriliselt hea meel. Reedan saladuse, et mul on kolm last ja nüüd ka palju „kasulapsi“,“ rääkis Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup.

Ühiselt vaadati SG Reporteri viimase kuu uudiseid. Huvitav oli kuulda, kuidas 1. mail Sindi gümnaasiumit külastanud sama kooli vilistlane, praegune teleajakirjanik Anu Välba vastas õpilastelevisiooni reporteri Eliise Kulli küsimusele: „Millised on need kolm sõna, millega iseloomustad omaaegset Sindi keskkooli?“

Loe edasi: Õppeaasta lõpuaktused Sindi gümnaasiumis

Pärnu maavalitsuses tunnustati õppijaid ja õpetajaid

Eile paluti Pärnu maavanema Kalev Kaljuste ja Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Lauri Luuri vastuvõtule maakonna üldhariduskoolide tublidest tublimad õpilased ja nende õpetajad.

Maavalitsuse saali parketile kutsutute hulgas oli noorim osaleja Vändra gümnaasiumi 2 klassi õpilane Mia Saar Foto Urmas Saard — Maavalitsuse saali parketile kutsutute hulgas oli noorim osaleja Vändra gümnaasiumi 2. klassi õpilane Mia Saar. Foto: Urmas Saard

Pärnu maavalitsuse haridustalituse peainspektor Gerdi Rebane ütles, et vastuvõtule paluti tulla 18 omavalitsuse piirkonna koolist 75 parimal õpilasel, kes on edukad olnud õppimises, aineolümpiaadidel, spordis, muusikas, õpilasesinduste töös ja paljudes muudes valdkondades. „Iga tubli õpilase selja taga seisab tema õpetaja, neid on siia kutsutud 22. Olulised õpetajad on need, kes sinusse usuvad ja seda usku ka välja näitavad,“ rääkis Rebane, kelle arvates on kiitmine ja tunnustamine tegevus, mida kunagi ei ole üleliia, pigem jääb mõnikord puudu.

Maavalitsuse saali parketile kutsutute hulgas oli kõigi aegade noorim osaleja Vändra gümnaasiumi 2. klassi õpilane Mia Saar, kes saavutas „Kaunima metsalaulu“ konkursil solistide arvestuses teise koha, osales üleriigilisel õpilasleiutajate konkursil, äriideede konkursil, Hullu Teadlase teadusprojektis „Olen tragi, sordin prügi“. Mia juhtis Lydia Koidula rollis Vändra gümnaasiumis toimunud vabariiklikku keeleüritust „Keeletegu 2016“.

Loe edasi: Pärnu maavalitsuses tunnustati õppijaid ja õpetajaid

Eestikeelne haridus vaatamata venestamistele

Kooli- ja õpetamise ajalooga tegeleva mäluasutusena on Tallinnas Rävala puiesteel asuv pedagoogika arhiivmuuseum Eestis ainulaadne külastuspaik.

Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi direktor Veronika Varik näitab kuidas karistati last, kes tabati koolis eesti keeles rääkimiselt Foto Urmas Saard — Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi direktor Veronika Varik näitab kuidas karistati last, kes tabati koolis eesti keeles rääkimiselt. Foto: Urmas Saard

Eesti lipu selts on varemgi oma aastakoosolekuid viinud läbi kultuurilooliselt olulistes asukohtades ja täiendanud nõnda töist kogunemist mäluasutuste väljapanekute keskel uute teadmiste omandamisega. Sedakorda valis lipu seltsi esimees Jüri Trei kogunemise paigaks Rävala puiesteel asuva Tallinna ülikooli Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi ühe toa.

Praeguse nimetusega Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi (EPAM) eelkäija oli Tallinna Linna Pedagoogiline Muuseum (TLPM), mis asutati juba 1922. aasta jaanuaris Tallinna Algkooliõpetajate Kesk- raamatukogu baasil. TLPM-i eeskujul asutati pedagoogiline muuseum ka Tartus 1922. aastal ja samuti Pärnus, 1937.

Veronika Varik on alates 2007. aasta septembrist pedagoogika arhiivmuuseumi direktor, kes tutvustas ülevaatlikult, kohati üsna põhjalikult, eesti haridus- ja kooliloolist arengut. Ta ütles, et EPAM on avatud kõigile eesti pedagoogilise mõtte ja haridusloo arengust huvitatud inimestele. Väikemuuseumi tutvustamist alustas Varik tsaariaegselt sisustatud koolitoas, kus pikkade kitsaste laudade ääres olid seltsi liikmed eelnevalt oma töökoosolekut pidanud. Soovi korral võinuks proovida krihvliga tahvlile ja sulega paberile kirjutamist, gooti kirjas tekstide lugemist ja arvelauaga rehkendamist. Sama saab harjutada ka Pärnus Koidula muuseumis.

Loe edasi: Eestikeelne haridus vaatamata venestamistele

Sindis tähistatakse lipu päeva ühiselt liituvate valdadega

„Olen õnnelik ja tänulik, et saan Eesti lipu heisata oma kodutalu õuel, et saan selle all laulda ja sellest laulda,“ ütleb Kait Tamra, kes esineb 5. juunil Sindi linnas asetleidval sinimustvalge lipu 133. sünnipäeva tähistamisel.

Are valla kodutütred ja noorkotkad Eesti Vabariigi 99 aastapäeva rivistusel Sindi linnas Foto Urmas Saard — Are valla kodutütred ja noorkotkad Eesti Vabariigi 99. aastapäeva rivistusel Sindi linnas. Foto: Urmas Saard

Käesoleval aastal otsustas Eesti lipu seltsi Sindi osakond ühiselt oma koostööpartneritega tähistada Eesti lipu sünnipäeva erandlikult 5. juunil. Sarnaselt iseseisvuspäevaga tähistatakse ka lipu päeva koos Sindi linna ja ühinevate valdade üldhariduskoolidega.

Tänavu toimub pidulik lipurivistus raekoja esisel väljakul algusega kell 10:00. Kogunetakse muidugi varem ja Pärnu Noorte Puhkpilliorkester mängib Rein Vendla dirigeerimisel päevakohaseid lugusid mõnikümmend minutit enne algust. Kümnete ja kümnete sinimustvalgete kandelippude alla koonduvad lisaks koolide esindustele ka Are, Sauga ja Tori vallas tegutsevad Kaitseliidu noorteorganisatsioonide kodutütred ja noorkotkad, kinnitas Kodutütarde Pärnumaa ringkonna juhatuse liige Kristi Kivisaar. Lipu päeva tervitussõnavõttudega esinevad Sindi linnapea Rein Ariko, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Sindi gümnaasiumi õpilane Antti Riiet, kes kutsub kõiki ühisele rongkäigule läbi linna.

Loe edasi: Sindis tähistatakse lipu päeva ühiselt liituvate valdadega

Ainult kolm tähte: E, M, A

Emadepäeva miniatuurid Sindi gümnaasiumi õpilastelt

Ema on isik, kes võib asendada kõiki teisi, aga keda keegi teine asendada ei suuda! Ema on alati olemas, kui kõik teised on sulle selja pööranud. Ema on nagu selgeltnägija, ta saab alati aru, kui sul on mure, sa võid küll talle valetada, et kõik on hästi, aga tal on eriline aimdus, ta suudab isegi välja mõelda, mis sind vaevab. Ema on kõikvõimas. Ta on kokk, koristaja, õpetaja, nõustaja, arst, sõber, õmbleja, just parasjagu see, keda vajad. Elu algusetapil on ema asendamatu inimene, mida vanemaks saad, seda rohkem mõtled ja tunned, et saad ise hakkama ning ema jutt ning õpetussõnad tunduvad suisa tobedad. Julgen väita, et see ei vasta päris tõele, olen ise mitu tüli emaga maha pidanud ja jõudnud lõpuks järeldusele, et emal oli ikkagi õigus. Sõnaga „ema“ käivad kaasas sõnad „tingimusteta armastus“. Emale oled sa alati kõige tähtsam, kõige ilusam ja kõige kallim, arvaku teised, mida tahavad.

Andro Seppi, 11.a

*

Loe edasi: Ainult kolm tähte: E, M, A

Sindi sünnipäeval mõeldi 180 haridusaastale ja Seljamaale

Tänavu kolmandat aastat Sindi sünnipäeva tähistamist vedanud Kadri Kärg Varris asetas ühiselt oma meeskonnaga pearõhu Sindi hariduselule, mis sai alguse 180. aastat tagasi ja hoogustas Seljamaa mälestusmärgile raha kogumist.

Video → Marko Šorin teeb ekskursiooni Sindi kooli ajalukku

Marko Šorin on toonud ekskursioonil osalejad SG Reporteri stuudiosse Foto Urmas Saard — Marko Šorin on toonud ekskursioonil osalejad SG Reporteri stuudiosse. Foto: Urmas Saard

Linnaõiguste saamise 79. aastapäeval, 1. mail, külastasid Sindi gümnaasiumit paljud vilistlased või selles koolis õppinud tuntud inimesed, kellega tänastel õpilastel oli põnev kohtuda. Koolimajas liikusid ringi ansambli Tuberkuloited laulja Indrek Raadik, Estonia teatri endine solist Hans Miilberg, ehtekunstnik Jaan Pärn, sõudja ja olümpiasangar Allar Raja, maletaja Kaido Külaots, tele- ja raadioajakirjanik Anu Välba.

Sindi gümnaasiumi vilistlane, endine linnapea ja praegune riigikogu väliskomisjoni liige Marko Šorin tegi huvilistele kaks ekskursiooni, mida ta on korduvalt varemgi oma kodulinnas läbiviinud, kuid teistsugustel radadel „Valmistasin kümnele suuremale huvilisele kooli vihiku. Viimasele lehele kujundasin vanaaegse reklaami põhjale üleskutse annetada Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi püstitamiseks raha,“ tutvustas Šorin oma ettevalmistust, millega ta keskpäevaks kogunevat rahvast soovis üllatada ja usinamaid küsimustele vastajaid premeerida.

Loe edasi: Sindi sünnipäeval mõeldi 180 haridusaastale ja Seljamaale

Kadri Kärg-Varris: laadast tähtsam on 180 aastat hariduselu Sindis

Kevadpühal tähistab Sindi linnaõiguste saamise sünnipäeva. Päeva peakorraldaja Kadri Kärg-Varris kutsub rahvast 1. mail laadale, aga peab kaubanduslikest elamustest palju olulisemaks Sindi gümnaasiumi juubeliaasta mõistes pakutavat ajarännakut.

Kadri Kärg-Varris, Sindi linna sünnipäeva ja laada peakorraldaja Foto Urmas Saard — Kadri Kärg-Varris, Sindi linna sünnipäeva ja laada peakorraldaja. Foto: Urmas Saard

„Laat on küll üks magnetitest, mis toob Sindis kokku tavapärasest rohkem inimesi, aga oleme igal aastal püüdnud keskenduda lisaks sellele millegile olulisele, et paremini seda omanäolist linna tutvustada,“ selgitab Kärg-Varris, Sindi gümnaasiumi vilistlane.

Just Sindi gümnaasiumile ja selle kooli vilistlastele ongi tänavune pearõhk asetatud. Linna sünnipäevapidustuste raames toimuvatest kooli ekskursioonidest teeb ülevaate Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup. „Oleme valmis projektis osalevaid vilistlasi vastu võtma pool tundi enne keskpäeva. Kell 12.00 algab esimene ekskursioon, kell 13.00 teine. Ekskursioon saab alguse kavandatava Seljamaa mälestusmärgi asukohast. Edasi liigutakse koolimajja, kus meie kooli vilistlane Marko Šorin tutvustab Sindi ja kooli asutajat Wöhrmanni ja tuntud vilistlaste seina.“

Keerupi sõnul liigutakse seejärel muusikaklassi, kus kohtutakse muusikaga seotud vilistlastega. Koos vilistlastega ootavad külalisi õpetajad Maie Tamme ja Lehte Rinaldo ning muusikahuvilised õpilased.

Loe edasi: Kadri Kärg-Varris: laadast tähtsam on 180 aastat hariduselu Sindis

Pärimusmuusika kontsert Sindi muusikakoolis

Sindi muusikakoolis toimus pärimusmuusika kontsert, millele eelnevalt õpiti ühiselt Pärnu muusikakooli ja kunstide majaga selgeks üks pillilugu. Sama kontserdi alguses kinkis Sindi Lastekas pille ja kontserdi teisel poolel esines lõõtsamängija Raido Koppel.

Kanneldajate duo Sindi pärimusmuusika kontserdil Katariina Viik, Marliis Miilimäe Foto Urmas Saard — Kanneldajate duo Sindi pärimusmuusika kontserdil: Katariina Viik, Marliis Miilimäe. Foto: Urmas Saard

Sindi muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk rääkis eelseisvast suurest üleriigilisest võistumängimisest, mis toimub juba sellel reedel, 28. aprillil, Viljandi pärimusmuusika aidas.

Eile kogunesid paar tundi enne kontserdi toimumist Sindi muusikakooli, Pärnu muusikakooli ja Pärnu kunstide maja viiuli- ning kandlemängu õpilased Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooli saali, kus ühises suures ringis istudes valmistuti professionaalidest koosneva žürii ette astuma. Viljandis hinnatakse mängija individuaalset meisterlikkust ja traditsiooni tundmist. Osalejatelt oodatakse kahte eriilmelist vabalt valitud eesti pärimusmuusika pillilugu. Neist üks peab pärinema esitaja kodukandist. Kõigi pilligruppide parimaid võistumängijaid tunnustatakse ja parimatest parimad pääsevad suvisele Viljandi pärimusmuusika festivalile. Võistumängimisele on kutsutud kõiki muusika- ja huvikoolides või eraõpetajate käe all õppivaid tüdrukuid ja poisse alates seitsmendast eluaastast. Pärimusmuusikat ei õpitud noodist, vaid ikka kuulmise järgi.

Loe edasi: Pärimusmuusika kontsert Sindi muusikakoolis

Teeme ära talgud on jagatud paljudele päevadele

Sindi gümnaasiumis on suur kevadkoristus jagatud erinevate päevade peale nõnda ära, et klassid käivad neile sobival ajal lehti, oksi ja muud prahti kokku riisumas.

Video → 3. a koristustalgutel

Sindi gümnaasiumi 3a klass läheb talgutele Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi 3.a klass läheb talgutele. Foto: Urmas Saard

„Kuna mitmesajale õpilasele samaaegselt tööriistu ei jätku ja niisama tööriistu käest kätte vahetada pole mõtet, siis oleme välja pakkunud töögraafiku, mille vabadesse lahtritesse saavad klassid märkida oma talgutel osalemise aja,“ selgitas Mart Nõmm, direktori asetäitja majanduse alal.

Neljapäeval töötasid kolmanda tunni ajal 3.a klassi õpilased. Enne õuele minemist küsis õpetaja Eneli Arusaar, kas mõni laps ei taha tööle minna? Ta kordas veel paar korda küsimust ja lisas juurde, et mitte keegi ei pea vastu tahtmist õue minema. Mitte ükski laps ei soovinud jääda tööst kõrvale. Kedagi ei pidanud õpetaja veenma töötamise vajalikkuses.

Töökasvatus on juba varem ära tehtud ja venivillemeid selles klassis ei kohanud ka muru rehitsemisel. Õpetajal oli töökorraldus hästi läbimõeldud ja sellepärast töötasid laste käed ilma liigseid liigutusi tegemata.

Loe edasi: Teeme ära talgud on jagatud paljudele päevadele

Sindi gümnaasiumis algas hommik tutipeoga

Täna hommikul astusid üle Sindi gümnaasiumi aula läve tänavuse õppeaasta abituriendid, 60. lennu ees astus nende klassiõpetaja Signe Lensment, kes ei pannud hetkekski käest suurt valget sõpra, Paikuse põhikooli 13. lennu sünnipäevakinki. Temalt on ka tänast päeva meenutavad read.

Video → Sindi gümnaasiumi tutipidu

Üks klass on kooli silm. Ja teine kõrv.
On iga õpilane närvirakk, mis õrn.
On õpetaja välisärritaja
ja seda ongi närvidele vaja.

Tänased päevakangelased on väga erinevad, elanud üle võite ja kaotusi, rõõmu ja kurbust, õnnestumisi ja läbikukkumisi. Osa neist on armsas vanas punases koolimajas veetnud kõik oma 12 kooliaastat – tõelised Sindi koolipere lapsed!

Nüüd on nad lõpusirgel. Jäänud on võtta veel viimane kõrgus – lõpueksamid. Ei tea nad praegu, kuhu kord saavad. Aga nad on jätnud jälje selle kooli ajalukku, iseenda ja õpetajate mällu.

Õpetaja Signe Lensment. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Sindi gümnaasiumis algas hommik tutipeoga

Infomess Suunaja ja Pärnu Töömess Pärnu Kontserdimajas

Pärnumaa suurim infomess Suunaja toimus tänavu esmakordselt ühiselt Pärnu Töömessiga.

Pärnumaa suurimal infomessil Suunaja Foto Urmas Saard — Pärnumaa suurimal infomessil Suunaja. Foto: Urmas Saard

Töömessi ala koondati põhiliselt kontserdimaja suurde saali ja infomess tegutses oluliselt väiksemal pinnal kammersaalis. Näis, et õppeasutused mahtusid kõik kenasti üksteise kõrvale ära, aga vahekäikudes liikumine jäi kitsaks ja tekitas kohati tahtmatut nügimist. Tunda oli ka õhupuudust. Mõne kooli esindaja suust kuuldus tagasihoidlikku rahulolematust ka sellepärast, et noored ei pääsenud igal katsel kohe teda huvitanud õppeasutuse boksi juurde. Põhjuseks täiskasvanud tööotsijate eriline huvi kõikvõimalike meenete vastu.

Töötukassa Pärnumaa osakonna tööandjate konsultant Sigrid Jamnes avaldas arvamust, et järgmisel aastal võiks kaaluda kontserdimaja kolmanda korruse täies mahus kasutusele võtmist, mis võimaldaks kaht messi hajusamalt terves hoones paigutada.

Pärnumaa koolidest hakkasid silma Pärnu Täiskasvanute gümnaasium, Kilingi-Nõmme gümnaasium, Tõstamaa keskkool, Sindi gümnaasium, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Pärnu Saksa tehnoloogiakool, Paikuse politseikool.

Loe edasi: Infomess Suunaja ja Pärnu Töömess Pärnu Kontserdimajas

Torma põhikooli sünnipäeva tähistati põnevates töötubades

Teadusbussi esindus tutvustas Torma kultuurimajas füüsika- ja keemiakatseid.

Eelmisel laupäeval tähistamaks Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma põhikooli 329. aastapäeva ja koolile Jakobsoni nime andmisest 60 aasta möödumist olid koolimajas avatud töötoad, kus õpilased ja lasteaialapsed avardasid silmaringi igapäeva elus tarvilikes ja põnevates valdkondades.

Eesti Punase Risti Seltsi Jõgevamaa seltsi vabatahtlik Kaidi Forostovets jagas aastapäeval õpetusi esmaabi andmisest, elustamisest, ja tutvustas teadvusetu inimese püsivasse küljeli asendisse panemist. Esimese kuni neljanda klassi õpiastele jagas ta teadmisi ka veeohutusest. Elevuse tekitamiseks organiseeris ta võistluse sidemete kokkukerimise kiiruse peale.

Kaitseliidu Jõgeva malev oli kaasa võtnud näidisrelvade komplekti, mida tutvustakse erinevatel näitustel. Kaitseliitlastel olid töötoas õpetuste jagamisel abiks ka Jõgevamaa naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.

„Meie pakutav kuuldu ja nähtu on usutavasti huvitav igapäevase silmaringi avardamiseks, aga ka ettevalmistuseks riigikaitse tundides,” ütles malevapealik kolonelleitnant Tarmo Laaniste.

„Mulle meeldiski kõige rohkem töötuba, mida sisustas Kaitseliidu Jõgeva malev,” ütles õpilane Kaisa Kõre. “Põnev oli relvi vaadata ja ka ise lasta. Võimalik, et ma hakkangi harrastama laskesporti.”

Loe edasi: Torma põhikooli sünnipäeva tähistati põnevates töötubades

Punase vahtra kool – 180. juubelit tähistav Sindi gümnaasium

Sindi kooli värv on punane. Jalutades rahulikus väikelinnas Sindis on raske mitte märgata majesteetlikku 1901. aastal ehitatud punastest tellistest koolimaja, mis on üks linna sümbolitest. Kooli sümboliks on aga maja ees kasvav punane vaher. Nagu eesti keeltki, on ka kooli sümbolit mitmed korrad püütud oma auväärselt kohalt minema pühkida, kuid ajaloo keerdkäikude kiuste on puu taas sirgumas oma ajaloolises asukohas. Kooli logoks on andnud ainet selle sama punase vahtra leht. Ja koolipere armastab oma sümboleid ning kasutab neid suurima aupaklikkusega ka kõikidel tellitavatel meenetel, mistõttu on needki valdavalt punased.

Ain Keerup, kümnendat aastat Sindi gümnaasiumi direktor Foto Urmas Saard — Ain Keerup, kümnendat aastat Sindi gümnaasiumi direktor. Foto: Urmas Saard

„Tahtmata küll punast värvi ületähtsustada, on viimastel aastatel koolil sujunud koostöö väga hästi teisegi punast värvi oma tunnusvärviks pidava institutsiooniga – Päästeametiga. Ainsana Pärnumaa üldhariduskoolidest saab Sindi Gümnaasiumis valida valikainena vabatahtliku päästja eelkutseõppe,“ räägib Ain Keerup, kellel tänavu täitub kümme pingelist tööaastat Sindi gümnaasiumi direktorina.

Ainulaadset leidub selles koolis veelgi ja tänavu on erakordselt eaka haridusasutuse eluloos muljetavaldavalt palju ümmarguse numbriga tähistatavaid ajamärke vähemalt poole tosina jagu.

Vestluse alguses näitab Keerup paljude fotodega kujundatud ülevaatliku tekstiga kooli tutvustavat voldikut. Pildid kõnetavad lugejat ise ja säästavad kogenud tippjuhi aega, mis muidu kuluks vestluspartnerile koolist üldmulje loomiseks. Kuigi ega direktor kooli tutvustamata läbi saa, sest läheneval infomessil Suunaja 2017 tuleb nii temal, direktori asetäitjal Margit Rebasel kui ka 10. klassi õpilastel Chätlynil, Elirial, Nettyl ja Egonil vastata sadadele küsimustele, mida esitavad Sindi gümnaasiumis õppimisvõimalustest huvitatud noored.

Loe edasi: Punase vahtra kool – 180. juubelit tähistav Sindi gümnaasium

Lavatähtede matkimine Sindi gümnaasiumis

Staarijäljendamise ehk playback võistlus on kujunenud Sindi gümnaasiumi õpilastele igal aastal oodatud sündmuseks. Täna oli kaheksa etteastet oma koolist ja üks külalisesinemine Pärnu Rääma põhikoolist.

Las Kechup, Sindi gümnaasiumi 5A klassi esinemine Foto Urmas Saard — Las Kechup, Sindi gümnaasiumi 5.A klassi esinemine. Foto: Urmas Saard

Konkursil osalenud noored said ülesandeks omavahel oskuslikult kombineerida näitlemis- ja esinemisoskuseid, eesmärgiga tuua žürii ja publiku ette võimalikult täpne koopia originaalesitusest. Playback võimaldas noortel samastuda neile meelepärase artistiga ja tunda endid laval staaridena.

Lavale julgesid minna ennast proovile panema Sindi gümnaasiumi klassidest 2.B (Vello Orumets, Vihm); 3.B (Ot Vinta); 4.A (Kala, Buratino lugu); 4.B (Beyond Beyond, So Alive); 5.A (Phil Collins, In the air tonight); 5.A (Las Kechup, The ketchup song), 7.B ja 1.A (Shape of that power); 5.B ja 4.A (Meisterjaan, Parmupillihullus) ning külalisena Rääma põhikooli 5. klass (Kate Bush, Wuthering heigts). Etteasteks anti aega poolteist kuni kolm minutit.

Matkimisõhtu juhtideks olid Sindi gümnaasiumi õpilased Eliria Kaup ja Ats Tobias Pikk, kes usutlesid kõiki esinejaid pärast nende etteastet.

Loe edasi: Lavatähtede matkimine Sindi gümnaasiumis

Sindi linnavalitsus kõnetas õpetajaid

Emakeelepäeval külastasid Sindi linnapea Rein Ariko ning linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe Sindi gümnaasiumi õpetajaid.

Tatjana Grigorjeva-Keerup ja Mart Tõnismäe Foto Urmas Saard — Tatjana Grigorjeva-Keerup ja Mart Tõnismäe. Foto: Urmas Saard

Pikal vahetunnil aset leidnud kohtumisel andsid linnapea ja nõunik kõigepealt üle 2016. aasta kultuuritegelase aunimetusega kaasneva klaas püsti õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerupile, kes ei saanud Eesti Vabariigi aastapäeva tähistaval pidulikul aktusel selle vastuvõtmisel osaleda. Grigorjeva-Keerupi teened kultuuri erinevates valdkondades on märkimisväärselt ulatuslikud, väljudes koolisisestest tegevustest veel palju kaugemalegi.

Tõnismäe on pärast haridus- ja kultuurinõuniku ametisse nimetamist ennast juba päris põhjalikult tutvustanud linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjonile, aga pidas õpetajate suhtes lugupidavaks ennast ka neile lühidalt esitleda. Samal esinemisel tunnustas Tõnismäe õpetajate vastutusrikast tööd.

Nõunik rääkis vajadusest kutsuda ümarlaua taha Sindis igapäevaselt hariduse ja kultuuriga lähedases suhtes töötavad inimesed. Kohtumine toimub juba 24. märtsil.

Loe edasi: Sindi linnavalitsus kõnetas õpetajaid