konverents

Maanteemuuseumis toimub teedeajaloo konverents

Reedel, 23. novembril toimub Eesti Maanteemuuseumis järjekorras viies teedeajaloo konverents, mille eesmärk on juhtida tähelepanu teede ajaloole kui olulisele ja mitmekülgsele ajaloovaldkonnale. Oluline on populariseerida teede ajalugu ning koondada sellega tegelevaid uurijaid ja uurimisvaldkondi.

Korrastatud teedevõrk koos kaasaegsete liikumisvõimalustega on üsna hiljutine nähtus. Veel sadakond aastat tagasi liikusid meie teedel valdavalt hobusõidukid ja tänapäevaste moodsate reisiterminaalide ülesandeid täitsid teeäärsed hobupostijaamad. Praegu Eesti Maanteemuuseumi koduks oleva Varbuse postijaama avamisest möödus sel aastal 150 aastat. “Omaaegseid Võru ja Tartu kreisilinnu ühendanud maantee äärde ehitatud postijaamakompleks oli nii hobuajastul kui ka veel 1920. aastate alguses, esimeste bussiliinide käimapanemise järel kahe linna vahel reisijate jaoks oluliseks peatus- ja puhkekohaks,” rääkis muuseumi teadur Kersti Liloson.

Praeguseks on Võru ja Tartu vaheline teekond, mille läbimiseks sada aastat tagasi võis kuluda terve päev, taandunud vaid kolmveerandtunnise auto- või bussisõidu kaugusele. Teedemajanduse ja transpordivahendite kiire areng on lühendanud vahemaid ja toonud kaugused lähemale. Varbuse hobupostijaama ajaloost ja teemeistrikeskuse kujunemisest kõnelevad muuseumi teadur Kersti Liloson ja juhataja Mairo Rääsk. Loe edasi: Maanteemuuseumis toimub teedeajaloo konverents

“Kuidas kasvatame – piits või pitsa?” otseülekanne algab

Täna, 21. novembril, algusega kell 10.00 toimub Rahvusraamatukogus MTÜ Lastekaitse Liit ja TÜ eetikakeskuse ühiskonverents “Kuidas kasvatame – piits või pitsa?”. Ka sellel aastal tõstatab MTÜ Lastekaitse Liit oma traditsionaalsel novembrikuisel konverentsil lapse heaolu puudutavaid olulisi küsimusi, keskendudes positiivsele vanemlusele. Omaette rõhuasetus on sellel konverentsil laste kasvatusmeetoditel, ka kehalisel karistamisel.

Käesoleva nädala esmaspäeval avaldas Lasteombudsman avaliku pöördumise laste kehalise karistamise keelustamiseks, millega ühines üle 30 erineva organisatsiooni! Oma pöördumises rõhutas ombudsman, et vägivallavaba ühiskond on võimalik üksnes siis, kui tänased lapsed ja homsed lapsevanemad kasvavad üles vägivallata ning laste kehalise karistamise selgesõnaline keelustamine aitab vägivallavaba ühiskonna loomisele kaasa.

“Last kehaliselt karistades tunneb väike inimene valu. Tavaliselt on karistus just lapse aktiivsuse eest – kas ta on näiteks avaldanud oma arvamust või ta on midagi lõhkunud, mistõttu saab laps otsese signaali, et ta on midagi valesti teinud. Sellega kasvatame alluvat indiviidi, mis pärsib aga terve ühiskonna teket” rõhutab Loone Ots, MTÜ Lastekaitse Liit president

Konverentsil astuvad intrigeerivate ettekannetega üles Margit Sutrop, David Vseviov, Kauksi Ülle, Karl-Martin Sinijärv, Ilmar Raag ja paljud teised. Konverentsist toimub ka otseülekanne, mida saab jälgida konverentsi kodulehel: http://konverents.lastekaitseliit.ee/

Konverentsiga tähistab MTÜ Lastekaitse Liit 1989. aastal, 20. novembril vastu võetud ÜRO Lapse õiguste konventsiooni aastapäeva.

Täna antakse välja Ullo Toomi auaadressid

Tallinnas Rahvusraamatukogu suures saalis antakse laupäeval kell 13 üle tantsutaat Ullo Toomi auaadressid legendaarsetele rahvatantsõpetajatele ja valdkonna arendajatele.

Tegu on tunnustusega rahvatantsu valdkonnas, mida antakse välja kord viie aasta jooksul. Ullo Toomi on pannud aluse tantsupidude arengule. Rahvatantsude koguja ja õpetaja, noorte tantsupidude algataja Ullo Toomi (1902 – 1983) pikk ja kirev elukäik ning rohked rollid pakuvad rikkalikult ideid tantsust rääkimiseks, mida meenutavad ja analüüsivad tantsujuhid ja -teadlased.

Eile alanud ja homme lõppev konverents „Jalgratas viiuli vastu“ on pühendatud tantsutaadi Ullo Toomi 110. sünniaastapäevale ja tantsupidude arenguloole. See on saanud pealkirja tema noorusajast, kui tulevane tantsupidude suurkuju vahetas jalgratta viiuli vastu, et hakata pillimängu õppima. Sealt algas ka tema teekond eesti tantsu juurde.

Konverentsil on arutluse all tantsupidude arengulugu ja tulevikuvisioon. Aastakümneid pidude korraldamise juures olnud juhid arutlevad koos noorte lavastajatega selle üle, kuidas hoida tantsupidusid elava ning areneva rahvuskultuuri loomuliku osana.

Konverents lõppeb Ullo Toomi Auaadresside üleandmise ning kontserdiga. Esitamisele tulevad nii Toomi kui tema kaasaegsete tantsuõpetajate tantsud, aga ka tänaste tantsuautorite looming. Kontserdi lavastamise ja korraldamise on enda kanda võtnud Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühm. Konverents toimub Eesti Rahvusraamatukogu konverentsisaalis. Selle korraldab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koostöös Tallinna Ülikooli, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse, Rahvakultuuri Keskuse ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga. Toetab Eesti Kultuurkapital.

Erika Põlendik

Kuidas siis kasvatame?

Olete oodatud kuulama ning kaasa rääkima 15. novembril Solarise Aatriumis toimuvale paneeldiskussioonile teemal “Kuidas kasvatame – piits või pitsa?” Paneeldiskussioon toimub 18.00 – 19.30.

Diskussioon keskendub tänapäeva laste kasvatusmeetoditele. Sh tõstatatakse küsimus, kas laste füüsiline karistamine on kasvatusmeetodina aktsepteeritav? Paneeldiskussioon on sissejuhatus 21. novembril toimuvale konverentsile “Kuidas kasvatame – piits või pitsa?” (täpsem info siin).

Paneeldiskussioonist võtavad osa:

Loone Ots – MTÜ Lastekaitse Liit president
Igor Gräzin – Riigikogu liige, laste ja perede toetusrühma liige
Kevin Piperal – projekti Targalt Internetis noortepaneeli liige
Ivar Tröner – sotsiaalpedagoog, Eesti Lastevanemate Liidu liige

Paneeldiskussiooni modereerib Marleen Pedjasaar.

Lisainfo: Kiira Nauts, kiira@lastekaitseliit.ee

Võrumaa arenguagentuur kutsub konverentsile

Tantsurahvas arutleb tantsupidude arenguloo üle

Homsest laupäevani toimub Tallinnas Rahvusraamatukogu suures saalis tantsupidude arengule ja tantsutaat Ullo Toomi 110. sünniaastapäevale pühendatud konverents „Jalgratas viiuli vastu“.

Tegu on suursündmusega, mis ühendab ühisesse arutellu rahvatantsuliikumise oleviku ja tuleviku üle meie tantsu-uurijad, aktiivsed tantsuõpetajad, tudengid ja tantsijaid.

Konverentsi esimene päev, 15. november, on nn persoonipäev, kus Ullo Toomit ja tema aega meenutavad ja analüüsivad tantsujuhid ja -teadlased Helju Mikkel, Ilma Adamson, Angela Arraste, Sille Kapper, Henn Tiivel, Ago Herkül jt.

16. november on tantsupidude päev. Arutluse all on pidude arengulugu, tulevikuvisioon. Aastakümneid pidude korraldamise juures olnud juhid arutlevad koos noorte lavastajatega selle üle, kuidas hoida tantsupidusid elava ning areneva rahvuskultuuri loomuliku osana.

Arhitekt Irina Raud esitleb Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuritudengite visioone ja kavandeid uuest tantsuväljakust ning arutletakse, kui kaugele on jõudnud idee selle rajamisest.

17. novembril toimuvad lisaks ettekannetele ka Ullo Toomi õpilaste Henn Tiiveli ja Ilma Adamsoni näidistreeningtunnid.

Konverents lõppeb Ullo Toomi auaadresside üleandmise ning kontserdiga. Esitamisele tulevad nii Toomi kui tema kaasaegsete tantsuõpetajate tantsud, aga ka tänaste tantsuautorite looming. Kontserdi lavastamise ja korraldamise on enda kanda võtnud Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühm.

Konverents on saanud pealkirja „Jalgratas viiuli vastu“ Ullo Toomi noorusajast, kui tulevane tantsupidude suurkuju vahetas jalgratta viiuli vastu, et hakata pillimängu õppima. Sealt algas ka tema teekond eesti tantsu juurde.

Konverents toimub Eesti Rahvusraamatukogu konverentsisaalis ja selle korraldab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koostöös Tallinna Ülikooli, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse, Rahvakultuuri Keskuse ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga.

Lembit Kruuse: Kogukonna tugevus peitub märkamises ja aitamises

Pildil: Mikrofoniga Viljandi maavanem Lembit Kruuse, keskel SA Viljandi Haigla juht Priit Tampere ja Viljandi linnapea Loit Kivistik konverentsi “Märka mind!” avamisel

Täna Viljandis Sakala keskuses peetud konverents “Märka mind!” tõi fookusesse inimese tema nõrkuse- ja tugevusehetkedes. Konverents toimus Viljandi maavalitsuse, linnavalitsuse ja SA Viljandi Haigla terviseedenduse koostööna.

Konverentsi avanud Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul vajame kõiki maakonna inimesi ja nende panust arengutegevusse. “Iga inimese elus võib olla hetki, kui ta ei tule endaga toime või ollakse jäänud mingil põhjusel elu hammasrataste vahele. Meie kohus on märgata ja aidata teisi sellistest hetkedest üle. Selles peitubki kogukonna tugevus,” ütles Kruuse.

“Inimeste eludega hakkamasaamist vaadates kipume liigselt tegelema juhuslike ja silmaga nähtavate detailidega, unustades ära tervikpildi. Nagu aga kõik teame on kett just nii tugev, kui tugev on tema kõige nõrgem lüli,” tuletas maavanem meelde.

Konverentsil keskenduti eeskätt sõltuvuste varajasele märkamisele. Nimetatud teemat käsitleti eri vaatenurkadest ja vastati mitmetele küsimustele. Mis viib sõltuvuseni? Milliseid valikuid teevad Viljandimaa inimesed? Millised on abisaamise võimalused?

Konverentsi sisutiheda kava täitsid oma ala asjatundjad. Päeva lõpetas Viljandi ajalehe Sakala peatoimetaja Hans Väre juhitud paneeldiskussioon, millel osalesid Viljandimaa arvamusliidrid.

Homme selgub konkursi „Aasta puitehitis 2012“ võitja

Homme, 8. novembril kell 13.35 kuulutatakse Eesti Rahvusraamatukogus toimuval arhitektuurikonverentsil „Puit – homse elukeskkonna võti” välja konkursi „Aasta puitehitis 2012“ võitjad. Peaauhinna annab üle Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Konkurss „Aasta puitehitis“ toimub tänavu 10. korda ja seda korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Puuinfo programmi raames. Konkursi korraldamise eesmärk on toetada puidu laialdasemat kasutamist ehituses.

Parima puitehitise tiitlile kandideerib tänavu kokku 29 ehitist, milles puit on domineerivaks materjaliks ja mis valmisid hiljemalt 30.09.12.

Konkursi „Aasta Puitehitis 2012“ peaauhinna, 2000 eurot, paneb hoone arhitektile välja Eesti Kultuurkapital. Puitehitise omanikule antakse üle majamärk tunnustusena puidu kui loodusliku ja taastuva ehitusmaterjali kasutamise eest.

Eriauhinnad antakse välja arhitektile või insenerile liimpuidu parima kasutuse eest (Peetri Puit OÜ, 700 €), parima ristkiht-liimpuidu kasutuse eest (AS Dold Puidutööstus, 700 €), parima vineerikasutuse eest (UPM-Kymmene Otepää AS, 700 €), parima fassaadilahenduse eest (AS Rait (Raitwood), 700 €). Välja kuulutatakse ka „Aasta tehasemaja 2012“ võitja (Eesti Puitmajaliit).

Konkursi „Aasta puitehitis 2012“ žüriisse kuuluvad: arhitekt Urmas Elmik (Eesti Projektbüroode Liit), professor Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia), insener Toomas Aakre (Eesti Inseneride Liit), teadlane Karin Paulus (Eesti Kunstiakadeemia), arhitekt Lembit Tork ja insener Märt Riistop (Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit).

Loe edasi: Homme selgub konkursi „Aasta puitehitis 2012“ võitja

Tartus hakatakse arutama väikekoolide rahastamist

Käesoleval ajal töötatakse välja uut koolide rahastamise süsteemi. Praegu kasutusel olev rahastamismudel seab koolid rahaliselt väga ebavõrdsesse seisu. Selleks, et uus rahastamismudel arvestaks rohkem alla 90 õpilasega koolide vajadusi, tuleb olla ise aktiivne ja oma ettepanekud esitada. Praegu on selleks just õige aeg!

20.-21. novembril 2012 toimub Tartus hariduskonverents – mess „Riik, kohalik omavalitsus ja ettevõtlus hariduses“, mille raames toimub töötuba koolide rahastamise teemal. Töötoas on eesmärgiks panna Haridus- ja teadusministeeriumile esitamiseks kirja ettepanekud, mida uus rahastamissüsteem peaks arvestama. Selleks, et ettepanekud saaks võimalikult laiapõhjaliselt läbiarutatud ja esitatud, on oluline kõigi huviliste osalemine.

Hariduskonverentsil astuvad teiste hulgas üles ka Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad ning minister, haridusspetsialistid, tippametnikud ja KOV-ide esindajad.

Registreeru konverentsile www.haridusportaal.ee, et kaasa mõelda ja sõna sekka öelda. Osalema oodatakse kõikide maakoolide esindajaid, kus õpilasi alla 100.

Lisainfo: Maarika Niidumaa, Mõniste Kooli direktor, koolide rahastamise teemalise töötoa läbiviija, tel 5215143

Eakad kogunevad konverentsile

Täna, 30. oktoobril kogunevad eakad Viljandi Sakala keskusesse konverentsile «Mina, elutark eakas».

Maavalitsuse tervisetoa projektijuhi Anu Kivi sõnul võeti ürituse aega valides arvesse, millal on eakatel väljas vähem toimetamist. Ettevõtmine on pühendatud aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastale.

Kohal on palju meie kandi asjatundjaid, kuid ka mõned kaugemalt pärit esinejad. Räägitakse tervisest ning selle hoidmisest. Juttu tuleb näiteks sisekõrva funktsioonidest, libisemisõnnetuste ennetamisest ning kogukonna võimalustest eaka turavalisuse tagamiseks. Loe edasi: Eakad kogunevad konverentsile

Lipstu nõmme konverents

6. novembril kell 10.00 toimub Rapla maavalitsuse suures saalis konverents, millega tähistatakse Lipstu nõmme kaitse alla võtmise 75. aastapäeva. Ettekannetega astuvad üles Eesti Looduskaitse Seltsi, Tallinna Botaanikaaia esindajad ja mitmed teisedki. Üritust modereerib keskkonnaameti looduskaitsebioloog Monika Laurits-Arro. Visuaalse poole eest hoolitseb Arne Kiini fotonäitus “Lipstu nõmme värvid ja vormid”.

Viljandimaa eakad kogunevad konverentsile

Teisipäeval, 30. oktoobril on Viljandi linna ja maakonna eakad oodatud Sakala Keskusesse konverentsile “Mina, elutark eakas”.

Viljandi Maavalitsuse Tervisetoa korraldatav konverents algab Sakala Keskuses (endine Viljandi kultuurimaja) kell 9.45. Konverentsi peakorraldaja, tervisetoa projektijuhi Anu Kivi sõnul on ettevõtmine pühendatud aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastale.

Konverentsi avamisel ütlevad tervitussõnad Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja Riigikogu liige Helmen Kütt. Päeva jooksul saab kuulata asjatundjate ettekandeid liikumisest ja toitumisest kui tervise pandist; sisekõrva funktsiooni muutusest vanuse kasvades; töötava eaka õigustest; testamendi ja kinkelepingu tegemisest; kogukonna võimalustest eaka turvalisuse tagamisel; Viljandi bussiliiklusest ja uuest piletisüsteemist; libisemisõnnetuste ennetamisest jt. teemadel.

Lisaks on huvilistel võimalus tutvuda erinevate turvalisust ja tervist toetavate vahenditega ning neid ka endale osta ning jagatakse harjutusi ja nippe oma keha vormishoidmiseks. Erinevates töötubades saavad huvilised mõõta oma terviseparameetreid; jagatakse helkureid ning räägitakse liiklusohutusest ja tuleohutusest; tutvustatakse häirenupu teenust jm.

Konverentsil on väljas ka Europe Direct Viljandimaa teabekeskus, et jagada infomaterjale Euroopa Liidu kohta. Samuti saavad huvilised osaleda Euroopa Liidu teemalises valikvastustega viktoriinis.

Konverentsi muusikalise meeleolu loob Julius Vilumets lõõtsaga.

Konverentsi “Mina, elutark eakas” korraldab Viljandi Maavalitsuse Tervisetuba koostöös Viljandi linnavalitsuse ja maavalitsuse, Eesti Haigekassa, Tööinspektsiooni, Maanteeameti, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Europe Direct Viljandimaa teabekeskusega.

Konverentsi ajakava ja töötoad!

Seeder: Eesti edu sõltub liitlaste leidmisest suurte riikide seas

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles täna Eesti Põllumeeste Keskliidu konverentsil, et otsetoetuste läbirääkimiste lõpptulemus sõltub eelkõige Euroopa Liidu kogueelarvest ning Eesti liitlastest suurte riikide seas.

“Minu selle nädala kohtumised voliniku ja mitmete riikide ministritega näitasid väga selgelt, et põhimõttelisi otsuseid ei langetata enne, kui on selge EL kogueelarve,” rääkis Seeder. “Esimest korda toimub ühise põllumajanduspoliitika otsustamine kaasmenetluses Euroopa Parlamendiga, mis tähendab, et EL ministrid ja parlament peavad komisjoni tehtud ettepaneku osas jõudma kokkuleppele.”

Seederi sõnul saab Eesti edukas olla ainult suurte riikide seast liitlasi leides. “Kergeid läbirääkimisi ja lihtsaid kokkuleppeid ÜPP osas näha ei ole. Meie edu sõltub liitlaste leidmisest suurte riikide seas. Täna võime öelda, et meie suurim liitlane on Saksamaa,” sõnas Seeder.

Kui Euroopa Komisjoni praegune pakkumine jääks jõusse, tähendaks see 2014. aastal Eestile otsetoetuste reaalset vähenemist, mis eelkõige puudutab piimasektorit, kus top-up’i osa on suurim. “Sellega me nõustuda ei saa ja selline olukord on olnud teistes riikides üllatuseks,” ütles põllumajandusminister.

Põllumajandusministri kinnitusel ollakse sel samal põhjusel Euroopas valmis Balti riikide erisust toetama. “Kahepoolsed kohtumised teiste EL ministritega on näidanud, et Balti erisust mõistetakse ja ollakse erandina valmis toetama, sest toetuste vähenemist toimuda ei tohi,” selgitas Seeder.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku maksta aastateks 2014-2020 täiendavaid otsetoetusi
891 mln eurot, Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjoni raportööri esmane ettepanek on 972 mln eurot. Eesti ametlik positsioon on saada vähemalt 90% keskmisest toetusest ja selleks kuluks 1461 mln eurot. Balti riikide ühispositsioon tähendaks Eestile otsetoetuste kogusummana 1247 mln eurot.

“Kõik pakkumised, mis täna laual on, oluliselt parandavad tänast olukorda, kuid see ei tähenda, et need oleks õiglased,” ütles Seeder.

KredEx korraldab korteriühistutele tasuta konverentsi

KredEx korraldab energiasäästunädala raames kolmapäeval, 7. novembril konverentsi „Kuidas jõuda ühistu üldkoosolekul renoveerimisotsuseni?“. Konverentsile oodatakse korteriühistute ja -ühisuste juhatuse liikmeid. Konverents toimub Tallinnas, hotell Viru konverentsikeskuses (Viru Väljak 4).

Ajakava:
14:30 kogunemine, kohvipaus
15:10 avasõnad
15:15 Aleksei Turovski “Milliste võtetega ja kuidas mõjutab karja juht karja liikmeid loomariigis”
15:45 Helina Luksepp “Korteriühistu otsustusvõime piirangud ja nende lahendamine Eesti seadustes ja kohtupraktikas”
16:30 Piret Bristol “Kuidas veenda korteriühistu liikmeid ühise eesmärgi nimel oma nõusolekut andma”
17:15 kohvipaus, võimalus küsida spetsialistidelt täpsemat nõu
18:15 lõpp

Konverentsil on tõlge vene keelde. Konverentsist osavõtt on TASUTA. Registreerimine aadressil reg@kredex.ee kuni reedeni, 2. novembrini märksõnaga konverents. Kohtade arv on piiratud!

Allikas: KredEx

Kodanikuühenduste konverentsid katavad kogu Eesti

Kodanikuühendustes tegutsevad inimesed kohtuvad sellel aastal 12 erinevas paigas üle Eesti. Iga konverents on maakondlik vabaühenduste suursündmus, mis toetab kodanike aktiivset osalemist ühiskonna arengu planeerimises.

Muude teemade seas käsitletakse mitmetel konverentsidel kodanikuühenduste võimet ja suutlikkust oma eesmärke täita. Näiteks Lääne-Virumaal, kus on moderaatoriks Artur Talvik, arutatakse ühenduste tegevusvõimekuse teemal annetuste kogumisest liikmete kaasamiseni. Jõgevamaal on arutlusel kodanikuühenduste panus kohalikesse sotsiaalsetesse muutustesse. Järvamaal räägitakse moderaator Märt Treieri juhtimisel kogukondlikest lahendustest majanduskriisile. Harjumaal avatakse Janek Mäggi modereerimisel kodanikeühenduste jätkusuutliku tegutsemise saladusi.

Kodanikuühiskonna arengu eest vastutav regionaalminister Siim Kiisler tõdeb, et kodanikeühenduste tegevust tuleb igati toetada, sest tänaseks on neist kujunemas kohaliku algatuse eestvedajad. „Iga selline algatus, mis teeb kogukonna elu paremaks, väärib toetust ja tunnustamist. Kutsun kõiki aktiivselt konverentsidel osalema ja vabakonna tuleviku üle arutlema,“ ärgitab regionaalminister kohalike aktiviste konverentsidest osa võtma.

Konverentse korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös mitmekümne vabaühenduse, maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega. Konverentside toimumist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus regionaalministri valitsemisalas.

Kodanikuühiskonnale loomuomaselt on konverentsidel kasutusel mitteformaalsed ja aktiivset osalust võimaldavad meetodid. Tõsistel teemadel kaasarääkimist soodustavad programmi põimitud spontaansed ja meelelahutuslikud elemendid. Vastastikune austus, kahekõne ja üksteise kuulamine on koostegutsemisel tähtsaimateks väärtusteks.

Esmakordselt kogunevad ühendused üle Eesti kõikides maakondades. Vaid hiidlased on otsustanud teha sündmuse koos saarlastega Kuressaares. Sellise hoo, esinejate ja osalejate hulgaga konverentside festival on Eestis täiesti unikaalne.

Täpsem info ja registreerumine kõikidele sündmustele: www.arenduskeskused.ee

Katrin Lipp: Bioneer kaotab piire

Rohemeelseid inimesi ühendav kodanikumeedia kanal Bioneer kaotab piire info tootjate ja tarbijate vahel, olles teemade hüppelauaks tavameediasse, rääkis portaali toimetaja Katrin Lipp reedel Võrus toimunud teisel kodanikuajakirjanduse konverentsil „Kodanikujulguse tööriistad“.

Bioneer sündis 2008. aastal, mil Lipu hinnangul oli meedias palju majanduspõhist keskkonnainfot, kuid vähe kirjutati sellest, mida üks inimene saab keskkonna hoidmiseks ära teha. Seda auku sooviti Bioneeri ellukutsumisega täita.

„Me kaotame piire info tootjate ja saajate vahel,“ rääkis Lipp. „Kodanikumeedias olevad teemad jõuavad ka massimeediasse, kodanikumeedia on teemade hüppelauaks.“

Kui algselt avaldati Bioneeris Lipu sõnul kõike, mis oli otsapidi keskkonnaga seotud, siis nüüd on filter läinud tihedamaks, kuna ka suhtekorraldajad on kodanikumeedia avastanud.

Praegu on Bioneeril kuus 25 000 – 40 000 lugejat. Portaalile on rohkem kui kaks kaastööd teinud 170 vabatahtlikku.

Marju Lauristin: ajame katla podisema!

Kodanikuajakirjandus on oluline sideaine kodanikuühiskonna „mullikeste“ vahel, mis aitab kaasa kodanikuühiskonna jõudmise „keemistemperatuurini“, rääkis Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin reedel Võrus toimunud teisel Eesti kodanikuajakirjanduse konverentsil „Kodanikujulguse tööriistad“.

Lauristin võrdles Eesti ühiskonda aurumasinaga, mis kihutab mäest alla, luues mulje, et hoog on sees, ent samas jõudu uuesti mäest üles rühkida ei pruugi jätkuda. „Meil on vaja see aurumasin uuesti tööle saada,“ lausus Lauristin.

Jätkates kujundite keeles, on Eesti kodanikuühiskond Lauristini sõnul nagu vesi enne keemistemperatuuri saavutamist – on palju väikseid mullikesi, kuid jõudu, mida aurumasina käimatõmbamiseks vaja läheb, need veel ei anna.

Sestap võiks kodanikuajakirjandus olla see, mis seob need „mullikesed“ kokku ja viib lõpuks kodanikuühiskonna keemistemperatuurini, andes jõu ühiskonna edasisele arengule suunas, mida inimesed õigeks peavad.

„Paljudel on tunne, et kuskil on palgatud ja seatud inimesed asju otsustama ja minust ei sõltu midagi,“ rääkis Lauristin. „Mastaabid on läinud väga suureks. Samas on suure maantee kõrvale vaja kohta, kus jalgsi käia.“

Lauristini käsitluses loob kodanikuajakirjandus koha, kus inimestel on võimalik arutleda, kuid samas pole kodanikuajakirjandus järjekordne interneti jututuba või uudislist. „Seal peab olema ajakirjanik, kes märkab uusi tahke ja võtab kokku.“ Kodanikuajakirjandust on Lauristini sõnul võimalik kasutada selleks, et jutulõng ei katkeks, et erinevad arutelud ei sumbuks, vaid jõuaks kuhugi välja.

Samuti on kodanikuajakirjandus see, mis annab tuge inimestele, kes muidu võiksid kaotada lootuse. „Kodanikuajakirjanduse suurim tugevus on võrgustik, kus osalevad inimesed tunnevad, et nad pole üksi.“

Täna toimub II kodanikuajakirjanduse konverents

Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts korraldab täna Võrumaal kodanikuajakirjanduse konverentsi „Kodanikujulguse tööriistad“. Konverents keskendub teemale: kas ja kuidas saab kodanikuajakirjandus julgustada kodanikuks olemist. Mullu palju huvilisi kokku toonud kodanikuajakirjanduse konverentsile on oodatud kõik, kellel huvi kodanikumeedia ja laiemalt kodanikuühiskonna käekäigu vastu.

Konverentsi peaesineja Christine Tatum tuleb spetsiaalselt konverentsi jaoks kohale USAst. Christine Tatum on laia skaalaga ajakirjandusekspert ja mitmeid auhindu võitnud endine tegevajakirjanik, kes nüüd töötab mitmes organisatsioonis, sealhulgas on ta USA ühe suurima ajakirjandusorganisatsiooni Society of Professional Journalism rahvuslik president. Ta on tegutsenud ka kodanikuajakirjanduse vallas ja välja töötanud õppematerjali, mis on kasutusel USA kodanikuajakirjanduse akadeemiates.

Eestimaa tegijatest astuvad konverentsil üles Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, Eesti kodanikuühiskonna nädala üks algatajaid ja korraldaja ning Domus Dorpatensise tegevjuht Martin Noorkõiv, säästva ja tervikliku eluviisi portaali Bioneer.ee toimetaja Katrin Lipp, Rõuge TV eestvedajad Jaanus Mark ja Karel Saarna, Paide kogukonnaühenduse Weissenstein juhatuse esimees Rainer Eidemiller ning Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi ja portaali Kylauudis.ee esindaja Elina Allas. Konverentsi modereerib Sulev Valner. Konverentsil kõneldut refereerib järgnevate päevade jooksul portaalis Kylauudis.ee Arved Breidaks. Loe edasi: Täna toimub II kodanikuajakirjanduse konverents

Liikumise Kodukant 15. aastapäeva konverents „Ühtetulemine“

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant tähistab oma 15. aastapäeva konverentsiga „Ühtetulemine“ 27.10.2012 Paide Kultuurikeskuses.

Konverentsi eesmärgiks on anda avalikkusele teada, kuidas on vabatahtlik tegevus Eesti maapiirkondades edenenud läbi Liikumise Kodukant viieteistkümne tegevusaasta ning kuidas on avaliku võimu kaasamine suurendanud vabaühenduste osalusvõimekust maapiirkondades. Kuulame ka meie rahvusvahelistelt koostööpartneritelt Liikumise Kodukant rollist nende organisatsioonide arengus. Konverentsil tunnustame oma parimaid tegijaid.

Konverentsil toimub video „Kodukandi kulgemine“ esmaesitlus. Video kajastab meie liikmete tegemisi viimasel viiel aastal. Samas toimub ka Maamajanduse Infokeskuse ja Põllumajandusministeeriumiga koostöös valminud näituse „Mõeldud, tehtud“ esmaesitlus. Näitusega tutvustame Eestimaa 30 aktiivset küla, kes on „Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.2. Külade uuendamine ja arendamine” raames taotlenud vahendeid.

Konverentsil osalevad muuhulgas sõnavõttudega regionaalminister Siim Valmar Kiisler, Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. Põhiettekanded teevad Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik, teemal „Eesti maaelu arengu aruanne“ ja Poliituuringute Keskus Praxis valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi ekspert Hille Hinsberg, teemal „Valitsemine ja kodanikuühiskond“.

Konverentsi teises osas keskendume külavanemate teemale. Oleme kutsunud külavanemate temaatika üle arutlema külavanemaid, kohliku omavalitsuse ja riigi esindajaid. Diskuteerime, kuidas suurendada külavanemate, omavalitsusjuhtide ja avalikkuse teadlikkust külavanema tähtsusest ja rollist külaelu arendamisel ja kuulame näiteid Eestimaa erinevatest piirkondadest.

Huvipakkuvad on kindlasti ka meie rahvusvaheliste külaliste sõnavõtud. Arvestades, et tegu on meie pikaajaliste koostööpartneritega oleme huvitatud just lugudest, mis kajastaksid Liikumise Kodukant rolli nende organisatsioonide arengus.

Konverentsi lõpetame piduliku osaga, kus tunnustame oma parimaid tegijaid andes neile üle Liikumise Kodukant tunnusmeene.

Eesti Külaliikumine Kodukant on mittetulundusühendus, kes seisab oma liikmetega maaelu väärtuste edasi kandmise eest, säilitab ja tugevadab kogukondi, soodustab koostööd erinevate sektorite vahel ning toetub motole „Kogu Eesti peab elama!“.

Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab Põllumajandusministeerium.

KONTAKTID:

Vastuaja: Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht KAIE TOOBAL telefon: +372 505 8426
Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse esimees Liina Saar telefon: +372 521 8295
E-postiaadress: kodukant@kodukant.ee Liikumine Kodukant koduleht: www.kodukant.ee

Lembit Kruuse: Jõudude ühendamisel on toime

10.10.2012 — Viljandi maavanem Lembit Kruuse konverentsil ettekannet tegemas

Eile toimunud Suure-Jaani valla ettevõtluskonverentsil “Ühistegevusega ääremaastumise vastu” peetud avaettekandes sõnas Viljandi maavanem Lembit Kruuse, et jõudude ühendamisel on alati toime, olgu siis tegemist teadmiste, raha, ideede, väärtuste või milliste tahes asjade või omadustega.

“Paljude erinevate inimeste ja tegevuste koostööst sündiv sünergia on uue omaduse leidmine rahale, inimestele, vahenditele, millest tekibki areng ja edu. Ääremaastumine on selle kõige kõrval pigem mõtteviis,” nentis Kruuse.

Üle 5600 elanikuga Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu avaldas veendumust, et iga piirkonna areng on ettevõtlusega seotud ja sellest sõltuv. “Nädala alguses avalikustati omavalitsuste võimekuse pingerida, kus Suure-Jaani on küll esimeses pooles, kuid kindlasti peame pingutama, et sinna jääda. Konverentsi teema ei ole juhuslik, loodame sellest leida uusi ideid ja mõtteid, mis aitaksid kaasa maapiirkondade elu parandamisele. Ei piisa sellest, et elame ilusa puhta loodusega piirkonnas, vaja on veel palju muudki,” ütles Aavasalu.

Suure-Jaani vald on mõistnud, et ettevõtlusest rääkimine on vajalik sagedamini kui vaid kord aastas ning seeläbi kujundada ettevõtlikku mõtteviisi erinevatel tasanditel. Konverentsil “Ühistegevusega ääremaastumise vastu” astusid ettekandega üles veel OÜ Combimill tegevjuht Margus Kohava, OÜ Eesti Valgus juht Peter Wütrich jt. Päeva lõpetas Suure-Jaani valla parimate ettevõtjate tunnustamine.

Suure-Jaani valla ettevõtlusnädala raames korraldati lisaks konverentsile temaatilisi sündmusi kõikides Suure-Jaani valla lasteaedadesja Suure-Jaani Gümnaasiumis.

Korteriühistud kogunevad aastakonverentsile – põhiteemadeks avanev elektriturg ja energiasääst

Korteriühistud üle Eesti kogunevad aastakonverentsile järgmisel kolmapäeval, 10.oktoobril kell 10 Tallinnas, Radisson Blu Hotel Olümpia Konverentsikeskuses (Liivalaia 33). Eesti Korteriühistute XV foorumi ”Korteriühistute areng – kas suurenevad võimalused või kasvavad kohustused?” põhiteemaks on peatselt avanev elektriturg. Foorumi avavad Riigikogu esimees Ene Ergma, majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Tallinna abilinnapea Eha Võrk.
Eesti Korteriühistute Liidu nõukogu esimees Marit Otsing: Tänavusel foorumil keskendume ühistute jaoks kõige olulisematele küsimustele – mis saab 1.jaanuaril 2013, kui Eestis avaneb elektriturg, samuti kuidas hinnatõusude juures energiat võimalikult palju kokku hoida.
Konverentsi täpne kava ja esinejate loetelu on ära toodud Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) kodulehel: www.ekyl.ee
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Maaülikooli aulas toimub Tartu hoiu-laenuühistu aastapäevale pühendatud konverents

Tartu Hoiu-laenuühistu aastapäevale pühendatud konverents ”Ühistegevuse arengust Eestis – 110 aastat Tartu Hoiu-laenuühistu asutamisest” toimub reedel, 12. oktoobril Eesti Maaülikooli aulas.

Konverentsi korraldavad Akadeemiline Ühistegevuse Selts ja Tartu Hoiu-laenuühistu.

Kogunemine 10.15-11.00

Eesti Maaülikooli rektori Mait Klaasseni tervitus

„Hoiu-laenuühistud – rahvuslik selgroog”, Andro Roos (Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees)

„Ühistegevuse rollist ühiskonnas”, Jaan Leetsar (Eesti Maaülikooli dotsent)

Muusikaline vahepala Vanemuise Seltsi koorilt

Eesti Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Illar Lemetti sõnavõtt

„Ühistegevuse kompetentsikeskused”, Rando Värnik (Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor)

„Ülevaade probleemidest, mis pärsivad hoiu-laenuühistute arengut”, Kaie Laaneväli (Saaremaa Hoiu-laenuühistu nõukogu esimees)

„Korteriühistute ühistegevusest”, Anne Valk (Tartu Korteriühistute Liidu juhatuse esimees)

Alates 14.25 saavad kõik osalejad tutvuda minimessil kaasühistegelastega, omavahel suhelda ning tutvusi luua. Mitteametlik osa kestab kella 17-ni.

Aula eesruumis toimub minimess, kus kauplevad Tartu Hoiu-laenuühistu liikmed. Võimalik on osta kodumaiseid tooteid ühistu liikmetelt. Pärast konverentsi toimuvad mitmed huvitavad töötoad.

Konverents on tasuta. Palume registreeruda lingil www.yhistupank.ee/konverents või telefonil 740 7134

Noortele pakutakse nii karjääriredelit kui ekstreemsust

Viljandis meenutatakse eelmise sajandi planeeringuid ja arhitektuuri

Täna Viljandis peetav konverents “Planeeringud ja arhitektuur XX sajandil” annab ülevaate planeeringute koostamise kogemustest ning arhitektuurisuundadest 20. sajandi Eestis.

Konverentsi raames on ühtlasi kavas ka Euroopa Liidu Sotsiaalfondi rahastatud projekti “Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” tutvustus.

“2007. aastal algatasid kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise ja väärtustamise projekti, mille eesmärgiks on välja selgitada 20. sajandi arhitektuuri paremik, mis väärib riiklikku kaitset kultuurimälestiseks tunnistamise näol,” selgitas Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas. Konverentsil tutvustatakse Viljandi maakonna 20. sajandi väärtuslikumaid ehitisi.

Konverentsi avasõnad ütleb Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Seejärel räägib arhitekt Jüri Lass teemal “Planeerimine, mis see on” ning Eesti Kunstiakadeemia lektor ja arhitektuuriajaloolane Oliver Orro annab ülevaate 20. sajandi arhitektuurist.

Pärast lõunat peab arhitekt Raivo Mändmaa ettekande arhitekti loomevabadusest ning arhitekt Ülo Stöör Viljandi linna planeeringutest läbi sajandite. Kunstiakadeemia teadur Epp Lankots käsitleb 20. sajandi ehituspärandit Viljandimaal. Konverentsi viimase ettekande peab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes räägib maaelu märkidest Eesti maastikus.

Värskelt restaureeritud Viljandis kultuurimajas peetava konverentsi korraldavad Viljandi maavalitsus ja Muinsuskaitseamet. Konverentsi moderaator on Muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja-arendusdirektor Tarvi Sits.

Puitarhitektuuri konverents

8. novembril kell 12.00 – 18.00 toimub Eesti Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2, Tallinn) auditooriumis puitarhitektuuri konverents „Puit – homse elukeskkonna võti“.

Seekordsele konverentsile on esinema kutsutud tipparhitekte Saksamaalt, Norrast, Rootsist ja Inglismaalt. Eesti arhitektidest esineb konverentsil Rene Valner, kes tutvustab energiasäästlike puitmoodulmajade toimimist Eesti kliimas.

Inglismaa juhtiva arhitektuuribüroo Feilden Clegg Bradley Studios arhitekti Matt Vaudini juhtimisel valminud puidust ühiskondlike hoonete hulgast viimane, haigla Bathis, on ka selle aasta RIBA auhinna võitjate hulgas. Reinhard Kropfi (Helen & Hard, Norra) töödest tuntuim ja värskeim on Vennesla raamatukogu. Alex van de Beldi (Onix, Holland) ettekanne käsitleb Onixi büroo poolt projekteeritud auhindadega pärjatud puithooneid muuhulgas ka eetilisest aspektist.

Konverentsil on traditsiooniks võtta esinejate hulka ka üks insener, kelleks seekord on Tommy Wesslund Rootsist ja teemaks maailma esimene passiivmajast spordihall, mis valmis metsafirma Södra poolt korraldatud puitarhitektuuri võistluse tulemusena.

Konverentsil kuulutatakse traditsiooniliselt välja ka konkursi Aasta Puitehitis 2012 võitja.

Konkursi kohta leiab lisainfot: http://puuinfo.ee/ankeet/AastaPuitEhi2012/tingimused.php
Konverentsi täpsem kava leiate: http://www.empl.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2080&Itemid
Konverentsi registreerimisankeet: http://puuinfo.ee/ankeet/PuitHomEluVoti2012/

Kuni 25. oktoobrini on konverentsile registreerijatele pääsme hind 20 eurot. Alates 26. oktoobrist on pääsme hind 40 eurot. Kuni 24. oktoobrini kehtib üliõpilastele soodushind 5 eurot. Alates 25. oktoobrist on hind üliõpilastele 10 eurot. Ajakirjanikele on eelneval registreerimisel osalemine tasuta.

Puitarhitektuuri konverentsi korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.

Lisainfo konverentsi kohta: Märt Riistop, EMPLi tegevjuhi asetäitja, 509 3056 , mart.riistop@empl.ee