konkurss

Algas kandidaatide esitamine konkursile Keskkonnakäpp 2015

Kuni 12. aprilli südaööni saab esitada kandidaate Keskkonnaameti poolt läbiviidavale keskkonnasõbraliku haridustegevuse konkursile Keskkonnakäpp 2015.

Keskkonnasõbraliku haridustegevuse konkurss Keskkonnakäpp toimub tänavu teist aastat ning selle eesmärgiks on esile tõsta kõiki neid, kes on panustanud mõne keskkonnateadliku tegevusega keskkonnasõbraliku haridustegevuse edendamisse.

„Eelmisel aastal esitati üle ootuste palju kandidaate üle Eesti nii suurte kui ka päris väikeste keskkonnasõbralike ettevõtmistega. Üheks eredamaks näiteks oli Räpina Aianduskool, kus viidi läbi suurejooneline tomatiprojekt, mis on tänavu saanud juba samaväärse jätku melissi ja suhkrulehe kasvatamisega. Julgustame esitama ja väärtustama tegevusi, milles on võetud suund säästvatele tarbimisharjumustele. Näiteks riisuvad lapsed kooliõues lehti, teevad sellest komposti ning kasvatavad selles taimi. Võimalusi keskkonnasäästlikult tegutseda on väga palju, tuleb vaid olla loov ja oma väärt tegudest meile teada anda,“ ütles Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna projektijuht Kristi Palm.

Kokku on konkursil viis kandideerimise rühma: kool, lasteaed, õpilasrühm/klass, õpetaja ja keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon.

Kandideerida saab kategooriates Tubli tegutseja, Tark tarbija, Õnnelik õpe, Kogukonna kaasamine ja Innukas innovaator.

Konkursi žüriisse kuuluvad Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja vabaühenduste esindajad ning eelmise aasta konkursi üks võitjatest.

Võitjad selguvad Keskkonnakäpa galal, mis toimub 3. juunil.

Annika Remmel

Algas kõigi aegade parima klassikaplaadi valimine

Kõik muusikasõbrad on oodatud valima kõigi aegade parimat klassikaplaati. Valiku saab teha Klassikaraadio veebiküljel http://klassikaraadio.err.ee/klassikaplaat/, kust leiab nimekirja Eesti muusika ja muusikutega klassikaplaatidest.

Nimestik on koostatud Eesti Rahvusraamatukogu kataloogi põhjal, kus on ligi kaks tuhat helikandjat. Vanim plaat nimekirjas on valmistatud 1908. aastal ja uusimad ilmusid tänavu.

Klassikaplaadi hääletus algas 16. märtsil ja lõpeb 13. aprillil. Klassikaraadios on samal ajalõigul eetris valik Eesti klassikaalbumeid koos tutvustava kommentaariga.

Parima Eesti klassikaplaadi valimine toimub Klassikaraadio ja Eesti Rahvusraamatukogu kunstide teabekeskuse koostöös.

Anneli Tõevere-Kaur

Kolmapäeval kuulutatakse välja 2014. aasta parim betoonehitis

Kolmapäeval, 11. märtsil kuulutatakse Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuses toimuval betoonipäeval välja konkursi „Aasta betoonehitis 2014” võitjad. Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu 15. korda korraldatava võistluse peaauhind läheb betooni parimal moel esindava ehitise autorile.

„Tänavusel betoonehitiste võistlusel osaleb väga eriilmelisi ehitisi, näidates ilmekalt betooni kui ühe olulisima ehitusmaterjali erinevaid kasutamise võimalusi,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Kalle Suitslepp. Lisaks uusehitistele on seekordsel konkursil võimalik näha betooni julget eksponeerimist arhitekti poolt mitmete vanade hoonete renoveerimisel.

Suitsleppa sõnul soovib Betooniühing võistluse abil kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule, tõsta betooni kui tugeva, hästi vormitava ja Eesti kliimas vastupidava ehitusmaterjali mainet.

„Aasta Betoonehitis 2014” konkursi žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu ning Eesti ja Soome ehitusajakirjanduse esindajad.

15. betoonipäeva peakõnelejaks on Sloveenia arhitekt Rok Oman, kes õppis arhitektuuri Ljubljanas ja Londonis. 1996. aastal asutas ta koos Špela Videčnik’uga arhitektuuribüroo OFIS, kus jätkab tööd siiani. Rok Oman õpetab praegu arhitektuuri ka Harvardi Ülikoolis Bostonis, USA-s. Loe edasi: Kolmapäeval kuulutatakse välja 2014. aasta parim betoonehitis

Kadrina õllekonkursil rahvusvaheline žürii

Kadrina Saunaklubi poolt korraldatavale Eesti väikepruulide parima õlle väljavalimise konkursile on registereerunud 40 hindajat, andis teada peakorraldaja Ülo Kais.
Ajaloo teine konkurss “Kadrina hää õlu 2015” toimub 28. veebruaril kell 17 Kadrina Rahvamajas ja testimisel on Eesti väikepruulikodade aasta parimad õlled. Spetsiaalne õllemuusika tuleb taustaks Kadrina taidlejailt. Toimingut juhib õlleguru Karmo Tüür.
Klaasikunstnik Riho Hüti poolt valmistatud õllemedalite laureaatide väljakuulutamisele järgneb õhtu Kadrina saunas.
Viieteistkümne erineva väikepruulikodades pruulitud õlle hindajate nimekirjas on 40 meest ja naist, sealhulgas ka Moldova suursaadik Victor Guzun ning Soome Õlleliidu juht Heikki Kähkönen.
Esindatud on ka mitmed Eestis tegutsevad sauna- ja õlleklubid.
Pealtvaatajad on oodatud ja teretulnud. Sissepääs prii.
Rein Sikk

Maavanem otsib sotsiaalvaldkonna aasta tegu ja aasta tegijat

Lääne-Viru maavanem Marko Torm kuulutab välja maakondliku konkursi “Aasta tegu sotsiaalvaldkonnas 2014” ja “Aasta tegija sotsiaalvaldkonnas 2014”.

Konkursi eesmärgiks on tunnustada maakonna sotsiaalvaldkonna töötajaid ja organisatsioone, kes oma tegevuse ja uudsete lahendustega on kaasa aidanud abivajajate heaolu parandamisele.

“Tublide ja pühendunud inimeste märkamine on meie kõigi võimalus anda ühiskonnale midagi tagasi. Hoolimise ja tunnustamise kaudu anname omalt pool tõuke uute algatuste heaks. Tean, et meie maakonnas on sadu ja sadu sotsiaalvaldkonnas igapäevaselt südamega panustavaid inimesi – andkem nendest teada,” julgustab Lääne-Viru maavanem Marko Torm.

Aasta tegu sotsiaalvaldkonnas on tegevus, mis on aidanud kaasa sotsiaalse suutlikkuse kasvule maakonna kohalikes omavalitsustes, hoolekandeasutustes või vabatahtlike töötajate ettevõtmistes. Selleks võib olla tegu või algatus, mis on oluline sotsiaalvaldkonnas ja silma paistnud kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil, sealhulgas uuenduslike ideedega. Loe edasi: Maavanem otsib sotsiaalvaldkonna aasta tegu ja aasta tegijat

Lapsed saatsid joonistuskonkursile tuhat võistlustööd

Võidutöö, mille joonistas kuueaastane Lota-Liisa Kivipalu.

ETV2 koos saatega “Lastetuba” korraldas lastele joonistusvõistluse “Minu Eesti sünnipäev”, millest osavõtt oli tähelepanuväärselt suur. Võistlusele saadeti ligi tuhat joonistust, kõige noorem osaleja oli vaid aastane ja kõige suurem 13-aastane.

Laste joonistusi näitab ETV2 oma teleprogrammis. “Joonistusi saadeti üle Eesti Kõpust Iklani. Võistluses osales ka 31 lasteaiarühma, kooliklassi ja kunstiringi. Kõige kaugemalt jõudis töö meieni Hispaaniast,” kirjeldas ETV 2 peatoimetaja Marje Jurtšenko.

Enamasti joonistati koosolemist perega – lipuheiskamisele minekut, paraadi vaatamist kodus või linnas, söömist pere seltsis ja presidendi vastuvõtu vaatamist televiisorist. Joonistati presidenti ja presidendi vastuvõttu. Korraldajatel oli rõõmustav lugeda paljude laste arvamusi, et neile väga meeldib Eesti elada ja et nad on siin õnnelikud. Joonistusvõistluse peaauhind on perepääse teaduskeskusesse AHHAA, lisaks loositi “Lastetoa” otsesaates välja veel palju toredaid auhindu.

Parimad joonistustööd hakkavad ETV2 eetris jooksma videoklippidena, lisaks valitakse osa pilte Kadrioru lastemuuseumisse Miia-Milla-Manda ja Kalamaja lastemuuseumisse Miiamilla, kus näitus avatakse täna, 21. veebruaril. Näitusetööde autorite nimed on kirjas ETV2 Lasteekraani kodulehel ja ETV2 Facebooki lehel.

Prima Vista filmikonkurss otsib koolinoorte abiga Eesti looduse metsikust

Kirjandusfestival Prima Vista kuulutas välja 8.–12. klassi õpilastele suunatud lühifilmikonkursi „Metsik Eesti loodus“, mille abil uuritakse, kas Eesti loodus peidab endas metsikumat poolt või mitte.
Sõnu „Eesti loodus“ ja „metsik“ ei kasutata üheskoos tihti – seega antakse koolinoortele ülesanne märgata ja vaadelda end ümbritsevat keskkonda ning otsida sealt midagi erilist ja tavapäratut.
Konkursi projektijuht Annika Markson ootab noortelt loomingulist lähenemist. „Võistlustöö ei pea olema tingimata reaalse looduse kajastus. Kui otseselt loodusest midagi metsikut ei leia, siis võib pilgud pöörata ka näiteks ilukirjandusse ning visualiseerida mõne eesti autori looduskirjeldust; samuti võib näidata oma kujutust tuleviku Eesti keskkonnast. Konkursi teemat annab tõlgendada väga erinevalt ning ma julgustan osavõtjaid kasutama oma loovust,“ kommenteeris Markson.
Konkursile oodatakse kuni 10-minutilisi filme vabalt valitud žanris, video suurus peab olema vähemalt 720p. Osaleda saab nii üksi, paaris kui ka kolmeliikmelise võistkonnana. Osalemiseks tuleb registreeruda hiljemalt 6. aprillil aadressil http://goo.gl/forms/iBQRMfAOcS. Videote esitamise viimane kuupäev on 13. aprill 2015.

Võitjad kuulutatakse välja 5. mail Tartu Elektriteatris, auhinnad on välja pannud ajakirjad Eesti Loodus ja Loodusesõber, Tartu Elektriteater ning Prima Vista.
Parimaid filme näidatakse ka selleaastasel roheliste rattaretkel „Kuidas elad, Haanjamaa?“, mis toimub 15.–17. mail.
Henri Kõiv

Eesti noor sõidab esseekonkursi võidureisile Keeniasse

Täna, ülemaailmse sotsiaalse õigluse päeval, kuulutati välja arengukoostööteemalise esseekonkursi võitja, kelle preemiaks on reis Keeniasse. Teist korda toimunud konkursi võitjaks nimetati Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilane Kirsti Viljamaa, kelle töö lahkab üksikisiku võimalusi maailma mõjutamiseks. Kirsti sõidab Keeniasse juba mõne nädala pärast, kevadisel koolivaheajal.

Esseekonkursist võttis osa 21 õpilast üle Eesti, kes kirjutasid teemadel “Elu maakeral aastal 2050 – pärast saavutatud (või saavutamata) kestliku arengu eesmärke“ ja “Mida mina saan teha, et maailm oleks jätkusuutlikum ja õiglasem?”. Žürii liikmete sõnul olid tööd läbivalt kõrge tasemega, kuid Kirsti Viljamaa võidutöö tõusis esile tänu oma heale aruteluoskusele ning väga laiadele teadmistele maailmast toimuvast. Parima essee kirjutajana on Kirstil võimalus märtsis sõita Keeniasse tutvuma MTÜ Mondo projektidega Nairobis Kibera slummis ning Lääne-Keenias Shianda külas.

“Kõige tähtsam on suhtumine. Kui keegi küsib, kuidas oleks võimalik maailma muuta, vastaksin talle, et kõigepealt on vaja uskuda sellesse, et maailma on võimalik muuta. Ümbritseva suhtes tuleb olla uudishimulik ja avatud. Probleemidesse ei tohi suhtuda ükskõikselt ning aitama peab sisemisest vajadusest,” kirjutab Kirsti oma võiduessees, “kui eksisteerib tõeline tahe aidata, siis on alati olemas võimalusi aitamiseks.” Loe edasi: Eesti noor sõidab esseekonkursi võidureisile Keeniasse

Kauneimad kodud on selgunud

Pg1412-1699 — Aasta kodu võidukodu. Foto: Priit Grepp

Kadrioru Kunstimuuseumis pärjati ajakirja Kodukiri kodukonkursi Aasta Kodu võitjad. Võidukodu asub Tõrma külas Raplamaal, kus ligi kümme aastat tagasi pealinnast maale kolinud Gerly Karu ja Margus Mänd tegid korda aastaid räämas seisnud rehemaja.

Kodukirja peatoimetaja Malle Pajula sõnul oli siis hoonet kasutatud veel üksnes põllutööde abihoonena ja pere tunnistas ka ise, et uuesti nad enam nii suurt tööd ette ei võtaks. “Suurem osa töödest tehti oma kätega. Esile toodi vana materjal ja uhke reheahi. Lisati heledat ilmet ja mugavusi. Tühjalt seisnud majast sündis õdus, romantilise kujundusega kodu,” sõnas Pajula.

K-rauta sisekujunduse projektijuht Merike Hirvoja hindab pererahva oskust kasutada ära vanu ja algupäraseid detaile: vana talu uksi, laiu põrandalaudu ja palkseina. Majas on nii eklektilist põnevust kui ka hubasust ja avarust, palju on kasutatud naturaalseid sisustusmaterjale. “Isetegemisrõõmu kohtab igal sammul, kodusoojust peegeldub nii perenaise kätetööna valminud pitsilistest päevatekkidest kui kaltsuvaipadest,” räägib võidukodust Merike Hirvoja.

Aasta kauneim aed asub Sindis, kuhu Monica ja Arko Kask lõid lihtsate vahenditega lopsaka ja värviküllase aia.

Kodukiri korraldab kodukonkurssi juba 18. korda. Tänavu osales ligi 70 kodu ja aeda üle Eesti. Ürituse patroon on Evelin Ilves.

Vanemuine kutsub osalema konkursil „Nägin teatrit“

Juba seitsmendat korda toimuvale konkursile “Nägin teatrit” on oodatud kõikvõimalikes erinevates tehnikates teostatud pildid. Osaleda võivad igas vanuses lapsed. Selleaastane keskne teema on “Heli ja valguse mäng”.

Kõik tööd pannakse vaatamiseks välja Vanemuise suure maja ülemise fuajeesse. Parimad autoreid autasustatakse teatrimeenetega ning tööde autorid on palutud koos juhendajaga näituse pidulikule avamisele.

Tööd palume tuua või saata aadressil Vanemuise 6, 51003 Tartu (Vanemuise teatri suur maja), esitamise tähtaeg on 1. märts 2015.

Kõikidele töödele palume kindlasti lisada autori ning juhendaja nimi ja kontaktandmed (telefoni nr, e-posti aadress).

Küsimuste korral kirjutage meile aadressil kollanekass@vanemuine.ee

Aasta küla tiitel otsib kodu

Aasta küla 2013 Lustivere külade piirkond. Foto: Irina Mägi

Liikumine Kodukant kuulutab taas välja AASTA KÜLA konkursi, mille võitja selgub Eesti Külade XI Maapäeval Järvamaal Säreveres 7. augustil 2015.

Aasta Küla konkursile saavad kandidaate esitada Liikumise Kodukant liikmed, kes teevad valiku oma maakonnas. Mitmes maakonnas on seekordne parim küla juba valitud, kuid nii mõnelgi pool on see veel välja selgitamata. Näiteks Saaremaa kuulutab oma Aasta küla koostöös Saare Maavalitsusega välja 6. veebruaril. Lisaks toimub saarlastel ka rahvahääletus.

Aasta küla konkurss toimub juba kuuendat korda. Algatusega tunnustatakse külasid, kes räägivad aktiivselt kaasa kohalikus arengus, toovad oma piirkonda lisaressursse ning pakuvad maainimesele eneseteostuse võimalusi. Iga maakond esitab hiljemalt 26. märtsiks konkursile ühe küla, külade piirkonna või aleviku, kus on viimase kolme aasta jooksul toimunud nähtav positiivne areng. Liikumise Kodukant hinnangul on algatusega aidatud kaasa külakogukondade arengule ja külasisese koostöö suurendamisele, samuti külakogukondade ja kohalike omavalitsuste koostööle. Loe edasi: Aasta küla tiitel otsib kodu

Konkurss “Noor helilooja 2015” ootab koolinoorte heliloomingut

Eesti Heliloojate Liit ja Loomelabor kuulutavad välja heliloomingu konkursi “Noor helilooja 2015”, mis on suunatud 12-21-aastastele noortele. Esmakordselt toimuv konkurss on pühendatud Arvo Pärdile ja Veljo Tormisele. Finaal toimub 15. aprillil uudisloomingu festivalil Eesti Muusika Päevad.

Konkursi ideele andis tõuke 2014. aastal Viljandis toimunud noote heliloomingu suvekool Loomelabor, kus üle 30 noore kogu Eestist õppisid tippheliloojate käe all muusikalisi ideid arendama ja kirja panama. Konkurss “Noor helilooja 2015” on Loomelabori algatus, mis annab noortele võimaluse tutvustada oma loomingut laiemale publikule ja saada professionaalide tagasisidet.

Konkursile jõudvad teosed peavad olema mõtteliselt seotud märksõnadega “Kolmkõla” ja/või “Rahvaviis”. Ettevõtmise kuraator helilooja, pedagoog ja SA Eesti Muusikafondi juht Kristo Matson innustab õpetajaid ja lapsevanemaid märkama noorte annet ja suunama neid konkursile. Heliloominguga tegelemine ei ole vaid muusikakoolide noorte pärusmaa, andekaid on kõikjal.

“Olgugi et loomine on väga isiklik protsess, vajab noor selle õppimisel omavahelist mõõduvõtmist ning kõrvutamist. Konkurss on enese proovilepanemise viis, see on muusikuks kujunemise lahutamatu osa. Noored on uudishimulikud ja soovivad uusi kogemusi. Võistlusmoment aitab loovatel noortel oma muusikalist maailma paremini tundama õppida,” kirjeldab Matson konkursi vajadust.

Tingimused konkursile esitatavale teosele:

Loe edasi: Konkurss “Noor helilooja 2015” ootab koolinoorte heliloomingut

EK:Labor viib noored maailma metropolidesse

Eesti Kontserdi noorte produtsentide programmi EK:Labori võitjaid ootavad mainekad välisfestivalid. 2015. aasta programmi kandideerimise konkurss kestab 1. veebruarini.

EK:Labor on Eesti Kontserdi publiku- ja haridusprogramm, kuhu oodatakse osalema kuni 30aastaseid muusikasündmuste korraldajaid. Selle eesmärk on Eesti noorte kultuurikorraldajate arendamine ja neile uute tegutsemisvõimaluste loomine, samuti uue publiku kaasamine.

Žürii hindab just rahvusvahelise potentsiaaliga ideid ning produktsioonigruppide võimekust ideid vääriliselt ellu viia – auhinnana tuleb noortel korraldada oma produktsioon suure välisfestivali programmi osana võrdselt kogenud professionaalidega.

“Oleme lähedal kokkuleppele mitme kõrgetasemelise festivaliga programmis osalemiseks, sealhulgas New Yorgis ja Brüsselis,” kinnitab programmi produtsent Madis Kolk. Noorte projektid võivad jõuda ka teiste suurlinnade välisfestivalidele, mida otsustavad välisfestivalide korraldajad, kes kuuluvad ka EK:Labori žüriisse ning mentorite ringi.

Programmi EK:Labor esimene tsükkel toimub perioodil 2015-2017. Konkursile valitakse igal aastal kuni kolm produtsenti või produktsioonitiimi, kelle ülesandeks on ette valmistada põnev ja uudse lähenemisega muusikaprojekt või erinevaid kunstivaldkondi ühendav muusikaprojekt.

Programmis osalevatele gruppidele luuakse võimalus ideed arendada koostöös rahvusvaheliselt tunnustatud professionaalidega, põhiliselt festivalijuhtidega nii Euroopast kui ka USAst. Iga aasta tulemused pannakse publiku ees proovile sügisel, auhindade hulgas on kontaktide sõlmimise ja esinemisreise. Kolme aasta võitjad osalevad konkursi finaalis, kus peaauhinnaks on osalemine maailmamainega välisfestivalil.

2015. aasta konkursile oodatakse ideid 1. veebruariks. Statuudi leiab Eesti Kontserdi kodulehelt.

Algas rahvusvaheline projektikonkurss põllumajandusvaldkonna teadusuuringutele

Rahvusvaheline teaduskoostöövõrgustik ERA-Net Cofund SURPLUS kuulutas koostöös Euroopa Komisjoniga välja projektikonkursi. Konkursile saab esitada põllumajandustootmise jätkusuutlikku intensiivistamist toetavaid uurimisprojekte.

„Nõudlus toidu, taastuva energia ja biomassist toodetud tooraine järele suureneb maailmas pidevalt. Samas tuleb kasutada olemasolevaid loodusressursse võimalikult säästlikult, et vähendada põllumajanduse mõju keskkonnale,“ ütles Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja Külli Kaare. „Konkursil osalemine on Eesti teadlaste võimalus sellele kaasa aidata.“

Konkursile saab esitada projekte järgmistel teemadel:
– Taimse biomassi efektiivne kasutus (Spatial targeting of land use to increase biomass production and transformation, stimulating the growth of systems for the efficient utilisation of green (plant) biomass cascading through novel transformations);
– Integreeritud toidulised ja mittetoidulised süsteemid (Developing markets for a wide range of products and services generated through integrated food and non-food systems);
– Põllumajandustootmise säästlikku intensiivistamist toetav maakasutus (Sustainable intensification of integrated food and non-food systems of agriculture, by developing integrated, systems-based approaches to land management).

Projektimeeskondadesse peavad olema kaasatud vähemalt kolme riigi teadlased. Eeltaotlusi saab esitada kuni 4. märtsini 2015 kell 15.00. Loe edasi: Algas rahvusvaheline projektikonkurss põllumajandusvaldkonna teadusuuringutele

Tamsallu rajatakse projekti “Eesti 100 tamme” esinduspark

Viiralti tamm Viljandis. Allikas: puhkaeestis.ee

Vana aasta viimasel päeval kuulutas Tamsalu vallavalitsus koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigikantseleiga välja maastikuarhitektuuri võistluse, mille eesmärgiks on leida ideekavand Tamsalu 100 tamme pargi rajamiseks. Sellest saab ühtlasi EV 100 juubeliprogrammi raames toimuva projekti “Eesti 100 tamme” esinduspark. Park on kavas riigi toel välja ehitada vähemalt aastaks 2018. Riigikantselei algatusel on Eesti Vabariigi 100. juubeliaastaks plaanis rajada üle Eesti 100 tamme tammikuid – need on pargid, alleed või tammesalud, kus igaühes kasvab sada tamme. Esialgse kava kohaselt istutatakse igasse maakonda vähemalt üks tammik koolinoorte ja omavalitsuste koostöös. Selleks on andnud nõusoleku igast maakonnast vähemalt üks kool ja omavalitsus.

Tamsalu 100 tamme park on plaanis kujundada ja ehitada antud programmi esinduspargiks, see on ka esimene omataoliste seas. Tamsalu valiti esinduspargi kohana välja nii nimemaagia kui ka Eesti keskse asupaiga tõttu. Park rajatakse Tamsalu vallavalitsuse poolt Riigikantselei toel. Tamsalu 100 tamme pargi ideevõistlusel on oodatud osalema juriidilised isikud, kelle asukoht on Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riik, samuti nimetatud isikutest moodustatud konsortsiumid (ühisosalejad). Ideekavandi esitamise tähtaeg on 10. märts 2015 kell 16.00. Võistlustulemused avalikustatakse 27. märtsil 2015.

Ideekavandis on muuhulgas palutud esile tuua pargi erinevad aktiivsustsoonid ja kasutused, planeerida teedevõrk ja pinnakatted, haljastus, valgustuselahendus, liiklus- ja parkimiskorraldus, juubelitammiku istutusplaan, pargis asuva Kukelossi varikatuse ja välilava kujundus jm. Lisainfo ja täpsemad tingimused maastikuarhitektuurivõistlusel osalemiseks leiab Riigihangete registrist viitenumbriga 158527.

Rohkem infot tammeparkide projekti kohta: https://riigikantselei.ee/et/eesti-100-tamme.

Kultuuriministeerium otsib kultuurisõpru

Kultuuriministeerium soovib välja selgitada ja tunnustada neid organisatsioone ja eraisikud, kes on 2014. aastal oluliselt kultuurivaldkonda panustanud ja avaldanud seeläbi positiivset mõju kultuurisüdmuste toimumisele ning valdkonna ja ühiskonna arengule.

Kandidaate võivad esitada kõik kultuurivaldkonnaga kokku puutuvad organisatsioonid. Kandidaadiks ei saa olla Kultuuriministeeriumi ja tema valitsemisala asutused või nende töötajad ning nende poolt korraldatud projektid, samuti teised riigiasutused või riigi poolt ellu kutsutud organisatsioonid.

Esitatud kandidaatide hulgast valitakse välja kultuuri sõbrad ning kolm “Aasta kultuurisõpra”, kes on tunnustuse väljakuulutamisele eelnenud aasta jooksul kultuurivaldkonda enim panustanud.

Kandidaatide esitamiseks tuleb täita avalduse vorm. Esitada võib ka varasematel aastatel esitatud organisatsioone ja isikuid. Niumekirja nendest saab näha siit.

Kandidaate saab esitada kuni 15. jaanuarini. Kultuuriminister kuulutab konkursi laureaadid välja 10. veebruaril 2015. aastal kinos Artis. Täpsem info siit.

Viljandis valitakse esmakordselt aasta fotot

Viljandi Linnagaleriis tehakse teatavaks Viljandi aasta foto konkursi võitja.Laupäeval, 6. detsembril kell 14 avatakse Viljandi Linnagaleriis näitus „Viljandi aasta foto“ ja tehakse teatavaks esimest korda toimuva fotokonkursi võitjaAasta foto konkursi eestvedajaks on Viljandi Fotoklubi ja klubi juht Peeter Sink. Konkursiga loodab fotoklubi leida lisaks aktiivsetele fotograafidele ka nii-öelda andekaid „sahtlisse pildistajaid“, keda rohkem loometegevusele ergutada.

Aasta foto konkursil võivad osaleda kõik, kes pildistamisega tegelevad.
Osalejate põhiliseks kriteeriumiks on, et foto autori elukohaks on Viljandimaa. Töödele eraldi kategooriaid ei ole.
Võidutöö valib žürii, kuhu tänavu kuulusid: linnakunstnik Malle London, kunstnik Teet Lindma, fotograaf Valdo Ots ning korraldajate poolelt Viljandi Fotoklubi juht Peeter Sink. Žürii soovis leida fotot, mis ei jäta kedagi külmaks. Parima pildi autorile antakse sptsiaalne kristallist rändkarikas, millele on graveeritud võitja nimi. Karikas jääb võitjale üheks aastaks.
Rändauhinna külgedel on tulevaste konkursside tarbeks ruumi uute võitjate nimede graveerimiseks.
Korraldaja loodab, et sellest konkursist saab tore traditsioon.
Näitus jääb linnagaleriis avatuks 9. jaanuarini.

Viljandi Linnagalerii asub Viljandi Linnaraamatukogu kolmandal korrusel (Tallinna tn 11/1).
Galerii on avatud raamatukogu lahtioleku ajal E-R 10-20, L 9-16, P suletud.

Monika Eensalu-Pihel

Eesti koolinoored tegid 38 lühifilmi maaelust

Teist aastat järjest toimuvale kooliõpilastele suunatud lühifilmide konkursile “Ükskord meie külas 2” esitati kokku 38 lühifilmi, mis avavad noorte nägemust elust maapiirkondades. Võidufilm kuulutatakse välja 22. novembril kell 16.00 Coca-Cola Plaza 9. saalis toimuval autasustamisel.

“Meile on laekunud väga kirev valik lühifilme, kus on nii humoorikaid kui ka mõtlemapanevaid, ilusaid filme,” ütles JustFilmi juht Mikk Granström. “Noorte huvi filmitegemise vastu on aasta-aastalt suurenenud ja tänavusel konkursil on seda näha ka filmide kvaliteedis. Esitatud tööde seas on mitmeid väga hästi teostatud filme.”

Filme hindab viieliikmeline žürii, kuhu kuuluvad Justfilfmi programmi koostaja Hannes Aava, filmikunstnik Reet Brant, populaarse telesarja “Padjaklubi” režissöör Ragne Mandri, filmiõpetaja ja noorsootöötaja Erko Sõrmus ning põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Karin Volmer. Konkursi võitja saab auhinnaks valida kaamera (video-, peegel-, GoPro või kompaktkaamera), mille on välja pannud Just Film koostöös Photopointiga.

Kuni 20. novembrini on kõigil võimalik oma lemmikule hääl anda Delfi Eesti elu portaalis.

Konkursi ettevalmistuste käigus külastas JustFilmi meeskond üle 40 kooli ja noortekeskuse kõigis eesti maakondades ning jagas näpunäiteid filmitegemisest. “Usun, et oleme suutnud noortes tekitada huvi nii filmimaailma vastu kui ka pannud neid mõtlema, millised eelised on elul väljaspool suurlinnasid ja mida põnevat maapiirkondades teha on, ” lisas Granström.

22.novembril toimuvale autasustamisele ja sellele järgnevale filmile on oodatud kõik külalised ja kohti saab broneerida aadressil justfilm@poff.ee.

Lühifilmikonkurssi “Ükskord meie külas 2” korraldab noorte- ja lastefilmide festival Just Film koostöös Põllumajandusministeeriumiga, konkurssi rahastatakse Eesti maaelu arengukava 2007-2013 vahenditest.

Hääleta “Laste rõõmu” konkursil vaikuseminutite poolt

“Laste rõõmu” konkurssi rahvahääletusel on hetkel liider Vaikuseminutite projekt, kuid iga lisahääl on vajalik, et aidata kaasa selle vajaliku algatuse teostumisele.

Vaikuseminutite tähelepanu ja meelerahu harjutused arendavad oskust märgata paremini enda sees ja ümber toimuvat, et olla tähelepanelik ja hooliv nii enda kui teiste suhtes. Harjutuste aluseks on keskendumisvõime treenimine, mille käigus lapsed kogevad võimalusi, kuidas erinevates situatsioonides rahuneda, tulla toime väsimuse, stressi ja emotsioonidega. Oskus oma vaimse tervise eest hoolitseda on tänapäeval üha vajalikum, et ennetada probleemide süvenemist (nt depressioon, ärevus- ja aktiivsushäired) ja toime tulla informatsiooni üleküllusega. Ja mitte ainult. Need mõneminutilised harjutused on nii koolieelikutele kui teismelistele sobivaks vahendiks, mille abil treenida võimet tulla välja hajevil olekust ja automatismist.

Vaikuseminutite idee ümber on koondunud grupp õpetajaid, lapsevanemaid ja erineva taustaga eksperte, kes tunnetavad Eesti laste teravat vajadust keskendumise ja enesejuhtimise oskuste järele. Meie eesmärk on viia selleks vajalikud enesekohased oskused võimalikult paljude lasteni, muutes need keskendumis- ja lõdvestumisharjutused lihtsalt kasutatavateks ning kättesaadavaks Eesti õpetajatele ja lapsevanematele, kes soovivad neid kasutada. Praegu saab igaüks selle idee teostumist toetada “Laste rõõmu” konkursi rahvahääletusel: http://www.lasteroom.ee/candidate/vaikuse-minutid

Otsime kontakti kõigi lastega seotud täiskasvanutega, kes on nendega sarnaseid harjutusi kasutanud. Lähemat infot Vaikuseminutite algatuse kohta leiab Facebooki lehelt www.facebook.com/vaikuseminutid. Mõneminutilist tutvustavat videot on võimalik vaadata siin http://vimeo.com/111285975, näidisharjutust saab kuulata siin https://soundcloud.com/vaikuseminutid/kuulamisharjutus-1-helide-kuulamine

Allikas: Projekti eestvedajad

Maanteemuuseum tunnustab parimaid koolibussijuhte

Eesti Maanteemuuseum koostöös Õpetajate Lehega on algatanud konkursi “Märka koolibussijuhti!”, mille eesmärk on tunnustada õpilasliinidel sõitvaid häid bussjuhte ning pöörata veel suuremat tähelepanu ohutule liiklemisele kooliteel. Ettepanekuid kandidaatide kohta koos põhjendustega oodatakse kuni 30. novembrini.

Tuhandetel lastel üle Eesti on koolibuss igapäevaseks liiklemisvahendiks. Koolibussijuht on seega hommikuti esimene, kes lapsi justkui koolipäevaks ette valmistab ning õhtul turvaliselt koju sõidutab.

“Sellise erilise konkursiga soovime eelkõige tunnustada neid koolibussijuhte, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud ohutu koolitee tagamisele. Märkame parimaid koolibussijuhte, kes on enda õlule võtnud vastutuse tagada koolilaste turvalise tee kooli ja koju,” rääkis Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner konkursi ideest.

Eeldatakse, et bussijuht jälgib liiklust, on teedel suuremate oskustega ja ettevaatlikum sõitja kui tavaliikleja, jälgib õpilaste teekonda kooliukseni ka siis, kui buss on sihtkohta jõudnud. Kui küsida, milline on üks tunnustust vääriv koolibussijuht, siis kindlasti on oma arvamus nii õpilastel, lapsevanematel kui ka koolipersonalil.

Loe edasi: Maanteemuuseum tunnustab parimaid koolibussijuhte

Viljandi Muuseum korraldab näituste konkursi

Viljandi Muuseum kuulutab välja 2015. aasta näituste konkursi, millest on oodatud osa võtma nii eraisikud kui kodanikuühendused.

Pakutav näitus peab olema seotud Viljandimaa tänapäeva või minevikuga, käsitlema aktuaalseid teemasid, olema eetiline ja apoliitiline, huvitama laiemat vaatajaskonda ning sobima muuseumi näituseruumi.

Muuseumitöötajatest koosnev žürii valib välja näituse(d), mida eksponeeritakse Viljandi muuseumis 2015. aasta II poolel.
Muuseum pakub näituse teostamisel tehnilist abi ning katab osaliselt näituse vormistamise ja reklaamimise kulud. Näituse idee ja üksikasjaliku kirjelduse palume esitada kirjalikult 12. detsembriks 2014.

Viljandi Muuseumi näituste konkursi statuut

Konkursi korraldajaks on Viljandi Muuseum. Kontaktisik Kelly Eensoo, kelly.eensoo@muuseum.viljandimaa.ee, tel 433 3664.
Konkursist võivad osa võtta eraisikud ja kodanikuühendused.
Konkursi žürii poolt välja valitud näitust eksponeeritakse Viljandi muuseumi näitusesaalis 2015. aasta teisel poolel.
Näitusele esitatavad nõudmised:
– on seotud Viljandimaa tänapäeva või minevikuga
– huvitab laiemat vaatajaskonda
– käsitleb aktuaalseid teemasid
– on eetiline ja apoliitiline
– eksponaadid mahuvad Viljandi muuseumi näitusesaali (27 m2). Täpsemad näituseruumi andmed on muuseumi kodulehel http://muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=30.
Loe edasi: Viljandi Muuseum korraldab näituste konkursi

Uute tantsude konkurss juhatab sisse II Eesti Naiste Tantsupeo

Laupäeval toimuv II uute naistetantsude konkurss on ühtlasi avaakordiks II Eesti Naiste Tantsupeole, mis leiab aset Jõgeval 2016. aasta 12. juunil.

Jõgeva Kultuurikeskuses 1. novembril toimuvale konkursile laekus tähtajaks 39 uut tantsu nais-, neidude- ja memmede rühmadele. Tantse hindab viieliikmeline žürii, kuhu kuuluvad Ilma Adamson, Ülle Feršel, Kadri Tiis, Helle-Mare Kõmmus ja Ülar Martjan. Lisaks jälgib kava ja teeb oma valikuid II Eesti Naiste Tantsupeo lavastustoimkond.

„Konkursi eesmärk on leida uusi tantse II Eesti Naiste Tantsupeo repertuaari ja ka teisi toredaid tantse meie tantsurühmadele, “ ütles võistluste korraldaja ja naiste tantsupeo korraldustoimkonna juht Airi Rütter. “Soovime, et II Eesti Naiste Tantsupidu annaks kõigile Eestis ja ka väljaspool Eestit tegutsevatele nais- ja neiduderühmadele taas võimaluse tunnetada seda seletamatut koostantsimise ja üheshingamise lummust.” Loe edasi: Uute tantsude konkurss juhatab sisse II Eesti Naiste Tantsupeo

Tunnustati Põlvamaa täiskasvanud õppijaid

Maavanem Ulla Preeden andis eile Räpina loomemajas Põlvamaa aasta õppijale, väärikale õppijale, koolitajale ja koolitussõbralikumale organisatsioonile üle tänukirjad.

“Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises. Uuega kaasa minemine nõuab kohanemist ja tuleb ka mitmeid asju juurde õppida. Kõik need inimesed, kes pere, töö ja muude kohustuste kõrvalt leiavad aega eneseharimiseks ja silmaringi laiendamises loovad ühiskonnas lisaväärtust ning annavad head eeskuju ka kõigile teistele,” rõhutas õppimise olulisust maavanem.

Põlvamaa aasta õppija 2014 on Junika Adson. Koduperenaisena otsustas Junika teha oma elus kannapöörde ning astus Tartu Iluravi erakooli ja omandas maniküürija oskused ning seejärel täiendas end mitmetel eriala koolitustel. Junika õppis, käis tööl ja koolitustel näpistades aega pere ja muude kohustuste kõrvalt. Ta alustas ettevõtjana ja avas oma ilusalongi, kus lisaks temale töötab veel mitu noort inimest. Lisaks tööalastele koolitustele võtab Junika aktiivselt osa ka paljudest loomemaja kursustest ning on koolituspisikuga nakatanud ka oma tuttavaid. Junika motoks on “Tee, mida naudid ja naudi, mida teed!”. Loe edasi: Tunnustati Põlvamaa täiskasvanud õppijaid

Põlvamaa otsib aasta isa

Tänavu korraldab Naiskodukaitse Põlva ringkond koostöös Põlva maavalitsustega konkurssi Põlvamaa aasta isa leidmiseks.

Aunimetus antakse isale, kelle peres kasvab või on üles kasvatatud vähemalt kaks tublit last. Aasta isa on oma töös pädev ja tunnustatud ning perekonna väärtustamisel heaks eeskujuks ka väljaspool kodu. Aunimetuse saaja peab olema Põlvamaa elanik ja Eesti Vabariigi kodanik.

Kanditaatide esitamise tähtaeg on 26. oktoober. Oma kandidaate saavad esitada kõik, nii üksikisikud kui ka asutused ja ühingud.

Kandidaadi esitamisel tuleks ära märkida: kandidaadi nimi, elukoht, sünniaeg, laste arv (võimalusel ka vanused), tunnustamise põhjendus ning kandidaadi lühiiseloomustus, ettepaneku esitaja nimi ja kontaktandmed.

Vabas vormis taotluse palume saata Naiskodukaitse Põlva ringkonnale aadressil Võru 3, Põlva 63308 või e-postiga karin@naiskodukaitse.ee. Märgusõna “Põlvamaa aasta isa”.

“Põlvamaa aasta isa 2014” valib saabunud ettepanekute põhjal välja komisjon, mille kinnitab Naiskodukaitse Põlva ringkond. Põlvamaa aasta isa valimise patrooniks on Põlva maavanem.

Aasta isa kuulutatakse välja pidulikul isadepäeva tähistamisel, kuhu kutsutakse kõik nominendid.

Isadepäeva tähistamise eesmärgiks on märkida ära meeste roll laste kasvatamisel ning väärtustada perekonda.

Eesti kooliõpilased näitasid suurepäraseid metsandusteadmisi

Pildil (vasakult) Mati Lepikson, Airon Oravas ja Annaleena Vaher. Foto: Eesti Metsaselts — Pildil (vasakult) Mati Lepikson, Airon Oravas ja
Annaleena Vaher. Foto: Eesti Metsaselts

29. septembrist 3. oktoobrini toimus Saksamaal Eberswaldes neljas rahvusvaheline koolinoorte metsandusvõistlus Noored Euroopa Metsades. Eesti õpilased saavutasid seal suurepäraseid tulemusi – koju toodi esimene, kolmas ja neljas koht.

Noored Euroopa Metsades (YPEF) on suurim Euroopa 13.-19. aastastelekooliõpilastele mõeldud metsandusalane võistlus, osalejaid oli üheteistkümnest riigist (Austria, Tšehhi, Eesti, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Portugal ja Rumeenia). Esimest korda võistluse ajaloos olid osalejad jaotatud kolmeliikmelistesse võistkondadesse, mille kõik liikmed olid pärit erinevatest riikidest. Nii said noored vahetada omavahel teadmisi oma riigi metsandusest, praktiseerida inglise keelt, õppida tundma teisi kultuure ja töötada rahvusvahelises meeskonnas.

Eestist pääses võistluse finaali Prantsuse Lütseumi võistkond Copper Owlkoosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson. Loosi tahtel võistles Annaleena koos Austria ja Läti, Airon Kreeka ja Poola ning Mati Ungari ja Saksamaa õpilastega. Üheskoos tuli näidata oma metsanduslikke teadmisi viktoriinis, lahendada metsas praktilisi ülesandeid ning teha valmis poster-ettekanne. Kõige rohkem punkte andiski poster ja selle alusel peetud ettekanne.

Võistlustulemused olid eestlaste jaoks suurepärased – võitjaks tunnistati tiim, kuhu kuulus Mati Lepikson, Airon Oravase võistkond tõusis kolmandaks ning Annaleena Vaheri tiim neljandaks. Võistkonna juhendaja, õpetaja Marje Väli oli laste tulemuste üle uhke: „Kartsin, et üksinda segavõistkondades on neil raskem, aga lapsed said väga hästi hakkama.“ Loe edasi: Eesti kooliõpilased näitasid suurepäraseid metsandusteadmisi