JAAN PEHK ANNAB TALLINNA PÄEVAL LINNAVOLIKOGUS VEEBIKONTSERDI

Homme, 15. mail tähistataval Tallinna päeval saab teiste põnevate e-sündmuste seas kontaktivabalt tutvuda ka Tallinna linnavolikoguga ning nautida Jaan Pehki veebikontserti.

Jaan Pehk kirjutab Sindi raekojas kõrsikute pakendile oma autogrammi. Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Jaan Pehk kirjutab Sindi raekojas kõrsikute pakendile oma autogrammi. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kell 10.10 algab lühike videotuur, kus linnavolikogu esimees Tiit Terik tutvustab volikogu hoonet, ajalugu ning seda, millised otsused istungitesaalis sünnivad. Samuti näitab ta, mida peidab volikogu esimehe kabineti seinas asuv seif. Tallinna linnavolikogu töötab vanalinna piiril aadressil Vana-Viru 12 asuvas omaaegses uhkes linnavillas. Kohaliku omavalitsuse volikogu on nagu kogukonna parlament, kus elanike valitud esindajate kaudu otsustatakse kohaliku elu kõiki küsimusi.

Kell 11-11.30 on veebiülekanne, mis kannab pealkirja „Jaan Pehk ja 30 aastat Tallinna linnavolikogu“. Armastatud laulja Jaan Pehk annab (mini)veebikontserdi, kus saab kindlasti kuulda laule „Korstnapühkija“ ja „Laul Tallinnast“, kuid loomulikult on Pehkil muudki varuks. Muusikalise etteaste vahepeal vestlevad volikogu esimees Tiit Terik ja Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Sulev Mäeltsemees sellest, kuidas on Tallinn 30 aastaga muutunud. Tallinlastel oli uuesti võimalik oma linna kohalikku elu korraldama hakata 1989. aasta detsembris, kui valiti pärast poole sajandi pikkust pausi taas Tallinna linnavolikogu. Mäeltsemees oli aastatel 1989−1996 linnavolikogu liige ning 1992-1993 linnavolikogu esimees.

Mõlemat veebiülekannet saab vaadata tallinn.ee/tallinnapaev ja www.delfi.ee/z/tallinnapaev.

Print

 

 KU päevatoimetaja

AARE ARVA: PÄRNU POLE NII RIKAS, ET EHITADA UUS SILD JA VANA MAHA KANDA

Erakonda Isamaa kuuluv Pärnu linnavolinik Aare Arva ütleb, et teda ajendas Rääma elanikuna sõna võtma Pärnu linnavolikogu 30. aprilli istungil toimunud arutelu Pärnu sildade teemal. Talle paistab, et ollakse sattunud sildade kahvlisse ega osata otsustada, kuidas oleks praeguses olukorras õigem ja otstarbekam toimetada. Järgnev artikkel kajastab kirjutaja isiklikke seisukohti.

Pärnu Kesklinna sild. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Pärnu Kesklinna sild. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Loe edasi: AARE ARVA: PÄRNU POLE NII RIKAS, ET EHITADA UUS SILD JA VANA MAHA KANDA

JÄTKUB PÄRNU UUE ÜLDPLANEERINGU VÄLJAPANEK

Eriolukorra tõttu katkenud Pärnu uue üldplaneeringu avalik väljapanek jätkub 11. maist 1. juunini, avalik arutelu toimub 19. juunil kell 15 kesklinna koolide võimlas.

Pärnu kesklinn. Foto: Urmas Saard /  Külauudised
Pärnu kesklinn. Foto: Urmas Saard / Külauudised

6. veebruaril võttis Pärnu linnavolikogu vastu Pärnu linna kui asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ ja kohustas linnavalitsust korraldama selle avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek algas 2. märtsist, kuid jäi eriolukorra tõttu pooleli, sest linnavalitsuse esimese korruse planeeringute saal ja keskraamatukogu lugemissaal, kuhu materjalid välja pandi, olid külastajatele suletud.

Loe edasi: JÄTKUB PÄRNU UUE ÜLDPLANEERINGU VÄLJAPANEK

VOLIKOGU SAATIS AVALIKUSTAMISELE PÄRNU KESKRANNA LAIENDAMISE DETAILPLANEERINGU

Pärnu linnavolikogu võttis vastu Pärnu keskranna laiendamise detailplaneeringu ja kohustas linnavalitsust korraldama selle avaliku väljapaneku.

Planeeringuga on ette nähtud rannapromenaadi pikendamine Estonia mälestusmärgini. Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Planeeringuga on ette nähtud rannapromenaadi pikendamine Estonia mälestusmärgini. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Väljatöötatud lahendus võimaldab senisest enam kasutusele võtta Mere puiestee ja muulide vahelise ranna- ja rannapargi ala, hajutada ranna külastatavust keskrannast rannaala tiibadele ning tutvustada Pärnu rannaala varieeruvat maastikku ja kaitseväärtusi.

Loe edasi: VOLIKOGU SAATIS AVALIKUSTAMISELE PÄRNU KESKRANNA LAIENDAMISE DETAILPLANEERINGU

KUNSTIKOOLI JA KUNSTIDE MAJA ÜHENDAMISEL TEKIB PÄRNU KUNSTIDE KOOL

Pärnu linnavolikogu otsustas liita Pärnu Kunstikooli Pärnu Kunstide Majaga, lõpetada kunstikooli kui iseseisva asutuse tegevuse ja nimetada kunstide maja 1. septembrist ümber Pärnu Kunstide Kooliks.

Kunstide maja ja kunstikooli liitmisel sündiv Pärnu Kunstide Kool. Fotod Urmas Saard  Külauudised
Kunstide maja ja kunstikooli liitmisel sündiv Pärnu Kunstide Kool. Fotod: Urmas Saard / Külauudised

[pullquote]Kunstide maja ja kunstikooli õpilased jätkavad 1. septembrist Pärnu Kunstide Kooli õpilastena.[/pullquote]Pärnu linnavalitsuse meedianõuniku Teet Roosaare teatel õpib Pühavaimu 8 asuvas Pärnu Kunstide Majas 534 õpilast tantsu, kunsti, muusika ja teatri suundadel. Õppetöö on korraldatud stuudiotes. Pärnu Kunstikool on 236 õpilase ja 15 täiskasvanud õppijaga huvikool, mis annab kunstiõpet Pärnus Paul Kerese 3 ja käsitööõpet Tõstamaal Varbla mnt 24.

Otstarbekas oli liita mõlemad asutused terviklikuks, senisest mitmekülgsemat õpet võimaldavaks kultuurihuvihariduskeskuseks. Muudatuse tulemusena korrastub Pärnu huvikoolide võrk ja tõuseb antava huvihariduse kvaliteet.

Loe edasi: KUNSTIKOOLI JA KUNSTIDE MAJA ÜHENDAMISEL TEKIB PÄRNU KUNSTIDE KOOL

EI KIHNU RAHVAMAJA TEGEVUSE LÕPETAMISELE

Tänasest kogutakse toetust petitsioonile „Ei Kihnu Rahvamaja tegevuse lõpetamisele!” Oma arvamuse ütlevad välja rahvamaja juhataja Veera Leas, endine vallavanem Annely Akkermann ja praegune vallavanem Ingvar Saare

Kihnu rahvamaja. Foto: Urmas Saard
Kihnu rahvamaja. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vallavanema nägemuses on Kihnu kultuur rohkem kui üks vallaasutus või üks maja või Anne Veski kontsert.[/pullquote]Petitsioonis selgitatakse, et tänase seisuga on teinud Kihnu vallavalitsus vallavolikogule ettepaneku lõpetada alates käesoleva aasta juunist Kihnu rahvamaja tegevus. Arvamushääletuse algataja sõnul likvideeritakse lõpptulemusena rahvamaja. „Hoone jääb avatuks ning kõik külastajad saavad maja külastada. Küll aga lõpetatakse Kihnu rahvamaja tegevus sellisel moel nagu see siiani on toiminud. Koondatakse rahvamaja juhataja ja koristaja. Kihnu kultuuri ja pärandkultuuri edasikandmisel loodetakse suures osas kolmandale sektorile.”

Petitsiooniga kogutakse allkirju rahvamaja senise tegevuse jätkamiseks ja struktuuri säilimiseks. „Kihnu Rahvamaja on väga oluline tänasele koogukonnale ning suuresti ka mandril elavate kultuuriorganisatsioonidele.”

Loe edasi: EI KIHNU RAHVAMAJA TEGEVUSE LÕPETAMISELE

PÄRNU TAMMISTE HOOLDEKODUS TUVASTATI 17 NAKATUNUT

Pärnu linnale kuuluva Tammiste Hooldekodu kahekümne kaheksast testitud hoolealusest ja töötajast tuvastati seitsmeteistkümnel COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus.

Kõik hoolealuseid vaadatakse täna üle ja viiakse vajadusel haiglasse. Foto: Urmas Saard
Kõik hoolealuseid vaadatakse täna üle ja viiakse vajadusel haiglasse. Foto: Urmas Saard

Linnavalitsuse teatel otsustati teisipäeval teha ühes hooldekodu majas (Tieli majas) testimine pärast seda, kui sealt oli kaks inimest haigustunnustega haiglasse viidud. Täna hommikul selgus, et 28 maja elanikust ja töötajast 17 on nakatunud.

Nakatunutest 13 on hoolealused ja neli töötajad. Positiivse proovi andnud töötajad, kellel polnud väliseid haigustunnuseid, saadeti koju karantiini. Haigestunute asemel on tööl negatiivse proovi andnud uued töötajad.

Kõik hoolealuseid vaadatakse täna üle ja viiakse vajadusel haiglasse. Terved ja haiged hoolealused on isoleeritud. Nakkuskoldeks olevas Tieli majas töötavad uued töötajad, kes kasutavad kõrgema klassi kaitsevahendeid.

Täna hommikul kogunenud Pärnu linna kriisikomisjon, mille istungist võtsid osa ka terviseameti ja päästeameti esindajad otsustas töötajate koju- ja tööleviimiseks kasutada sotsiaaltransporti, et nende kontakte miinimumi viia. Vaadati üle kaitsemeetmed ja karmistati neid veelgi. Homme korraldatakse kõigi teiste hooldekodu majade hoolealuste ja töötajate laustestimine.

Seni on testitud üksnes ühe (Tieli) maja hoolealuseid ja töötajaid ning koos varem haiglasse viidud inimestega on positiivse proovi andnuid 19. Praegu on Tammiste hooldekodus 119 hoolealust, kes asuvad neljas eraldi asuvas majas.

Print

 

 KU päevatoimetaja

PÄRNU PIIRANGUID LÕDVENDATAKSE

Pärnu linnavalitsuse kriisikomisjon koostab Pärnu linna eriolukorrast väljumise plaani, milles võetakse arvesse riigi eriolukorrast väljumise strateegiast tulenevaid nõudeid ja kohaldatakse kohalikke erisusi. Suuremaid piirangute lõdvendamisi on oodata mai teisest poolest, kuid osa neist hakkavad kehtima mai algusest.

Linna ühistranspordi kasutamine tuletab pidevalt meelde ettevaatusabinõudega arvestamise vajalikkust. Foto: Urmas Saard
Linna ühistranspordi kasutamine tuletab pidevalt meelde ettevaatusabinõudega arvestamise vajalikkust. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Üldhariduskoolide õpilastele viiakse sooja koolitoitu koju kuni 15. maini[/pullquote]Väljumise kava avaldatakse mai alguses Pärnu linna koduleheküljel. Piirangute lõdvendamisel arvestatakse võimalusega, et riik võib piirangute lõdvendamise tingimusi ja tähtaegu muuta. Linnavalitsuse kriisikomisjon on teinud mitmed ettepanekud ja otsused, mis jõustuvad 2. maist.

Laupäevast, 2. maist on lubatud avada muuseumide vabaõhuterritooriumid. 9. maist kavatseb uksed lahti teha Lavassaares asuv Eesti Muuseumraudtee, avades laupäeviti ja pühapäeviti kuni kümnest inimesest koosnevatele gruppidele õueala. Kinni tuleb pidada 2+2 reeglist ja käsi desinfitseerida.

Pärnu keskraamatukogu alustab esmaspäevast, 4. maist eeltellimustega raamatute kontaktivaba väljastamist keskraamatukogus, Ranna ja Rääma harukogudes kõikidel tööpäevadel 11.00-17.00. Seni oli see võimalik ainult korra nädalas.

Loe edasi: PÄRNU PIIRANGUID LÕDVENDATAKSE

PÄRNU SAAB VALGUSTATUD REIU-RAEKÜLA KUNSTLUMERAJA

Tänasel Pärnu linnavalitsuse istungil tunnistati avatud hankemenetluse riigihanke “Reiu-Raeküla valgustatud kunstlumeraja ehitamine” võitjaks osaühingute Omatec ja ValiceCar ühispakkumus.

Illustratiivne pilt suusaraja hooldusest. Foto: Urmas Saard
Illustratiivne pilt suusaraja hooldusest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Linn vaagis pakkuja selgitusi ja leidis, et OÜ Omatec ja ValiceCar OÜ põhjendused on veenvad ja pakkumuse madalam maksumus põhjendatud[/pullquote]Hanketeates märgitud pakkumuste esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 6. aprilliks esitasid pakkumused OÜ Omatec ja ValiceCar OÜ; OÜ Ferrotek; Saveka Torutööd OÜ ning Nordpont OÜ.

Kõikide pakkujate esitatud pakkumused vastasid riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Madalaima hinnaga OÜ Omatec ja ValiceCar OÜ pakkumus oli üle 10% madalam järgmise pakkumuse maksumusest ning üle 20% madalam pakkumuste maksumuste keskmisest, mistõttu küsiti neilt selgitust pakkumuse madala maksumuse kohta. Ühispakkujate esitatud maksumus on ilma käibemaksuta 235992 eurot ja käibega 283190,40 eurot.

Loe edasi: PÄRNU SAAB VALGUSTATUD REIU-RAEKÜLA KUNSTLUMERAJA

LINN SOOVIB PÄRNU KESKRANNA ALA LAIENDADA

Tänase Pärnu linnavalitsuse istungi päevakorras oli üheks teemaks Pärnu keskranna laiendamise detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ja detailplaneeringu vastuvõtmine.

Pärnu keskrand. Foto: Urmas Saard
Pärnu keskrand. Foto: Urmas Saard

Linnavalitsus tegi volikogule ettepaneku võtta vastu Pärnu keskranna laiendamise detailplaneering ja jätta detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb soovist laiendada keskranna ala Pärnu jõeni, pikendada rannapiirkonna kasutushooaega ja suurendada rannapiirkonna kasutusvõimalusi.

Print

 

 KU päevatoimetaja

UURING EI KINNITA PÄRNU KESKLINNA SILLA OHTLIKUST

Pärnu Kesklinna silla proovikoormamise aruanne näitab, et silla ületamine pole ohtlik, kuid silla ohutuks ekspluateerimiseks soovitatakse lubada silda ületada üksnes kuni 3,5 tonnise registrimassiga sõidukitel, tehes erandi kuni 30 meetrise pikivahega liikuvale ühistranspordile.

Pärnu Kesklinna sild. Foto: Urmas Saard
Pärnu Kesklinna sild. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Uuringu autorid soovitavad piirata silda ületavate sõidukite tegelikku massi 3,5 tonniga[/pullquote]Pärnu linnavalitsuse teatel koostasid aruande Tallinna Tehnikakõrgkooli professor Martti Kiisa ja Stricto Projekt OÜ peainsener Ando Funk, konsultandina oli kaasatud Tallinna Tehnikaülikooli sillaehituse emeriitprofessor Siim Idnurm. Nende juhendamisel viidi 2. veebruaril sillal läbi dünaamiline katsetamine ehk modaaltestimine, kus ergutati silda 124 punktis löökvasaraga ja mõõdeti nelja kiirendusanduriga kõiki sildeavasid. 1. märsil tehti sillal staatiline proovikoormamine, kus kolmel aval seisid mõlemal sõidurajal 30 tonnise massiga veokid.

Loe edasi: UURING EI KINNITA PÄRNU KESKLINNA SILLA OHTLIKUST

PEALINNA LINNAVOLIKOGU VALMISTUB ESIMESEKS E-ISTUNGIKS

Järgmisel neljapäeval, 16. aprillil toimub Tallinna linnavolikogu istung esmakordselt elektrooniliselt. Linnavolinikud võtavad istungist osa Microsoft Teams programmi kaudu.

Tiit Terik, Tallinna linnavolikogu esimees. Foto: Jukko Nooni
Tiit Terik, Tallinna linnavolikogu esimees. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Istungil osalejaks loetakse hääletuskaardiga end sisseloginud linnavolikogu liikmed ja kõik linnavolikogu liikmed, kes osalevad istungil Teams’i kaudu.[/pullquote]„Minu selge huvi on olnud, et Tallinna linnavolikogu saaks esimesel võimalusel taas täiskoosseisus otsuseid langetada, tehes seda seaduspäraselt ja kaasates võimalikult paljud liikmed,“ ütles linnavolikogu esimees Tiit Terik.

Teriku sõnul on alates eriolukorra kehtestamisest Eesti omavalitsustes volikogude istungite korraldamist tõlgendatud erinevalt ning seisukohad on selles küsimuses lahknenud. „Rahandusministeerium on öelnud, et elektroonilised istungid on seaduspärased, samas endine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks on väljendanud seisukohta, et volikogud peavad alati kogunema füüsiliselt.

Loe edasi: PEALINNA LINNAVOLIKOGU VALMISTUB ESIMESEKS E-ISTUNGIKS

ERIOLUKORRA JUHT VESTLEB VIDEOSILLA KAUDU KÕIGI KOHALIKE OMAVALITSUSTEGA

Eriolukorra juht Jüri Ratas võtab järgnevatel nädalatel videosilla teel ühendust kõigi Eesti 79 kohaliku omavalitsuse juhi ja sealse perearsti või haigla esindajatega, et arutada ühist võitlust koroonaviiruse vastu. Täna vestles peaminister viie eriolukorras määratud regionaalse juhiga.

Videokonverents regioonide juhtidega. Foto: Stenbocki maja
Videokonverents regioonide juhtidega. Foto: Stenbocki maja

Eriolukorra korralduste täitmiseks määratud regioonide juhid arutasid peaministriga nii hooldekodudega seonduvaid küsimusi kui ka eakate toimetulekut puudutavat. Räägiti ka aprillis saabuvast koolivaheajast ja olukorrast turvakodudes.

Loe edasi: ERIOLUKORRA JUHT VESTLEB VIDEOSILLA KAUDU KÕIGI KOHALIKE OMAVALITSUSTEGA

OMAVALITSUSTE TOETUS NOORTELE, KES EI ÕPI EGA TÖÖTA

Enam kui 700 tööturult ja õppest kõrvale jäänud noort on saanud riigilt ja omavalitsustelt tuge.

Omavalitsuste sotsiaal- või noorsootöötajad alustavad taas e-kirja või telefoni teel noortega ühenduse võtmist, et teha kindlaks abivajadus. Foto: Urmas Saard
Omavalitsuste sotsiaal- või noorsootöötajad alustavad taas e-kirja või telefoni teel noortega ühenduse võtmist, et teha kindlaks abivajadus. Foto: Urmas Saard

Kohalikud omavalitsused on alates 2018. aasta kevadest kasutanud noortegarantii tugisüsteemi, et toetada noori, kes ei õpi ega tööta. Kahe aasta jooksul on kohalikelt omavalitsustelt tuge ja nõu küsinud 785 noort.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on praeguses eriolukorras oluline pöörata tähelepanu noortele, kes on haridusteelt või tööturult kõrvale jäänud ja pakkuda neile õigeaegset tuge. „Noored on tööturul väga haavatavaks sihtgrupiks, mistõttu edaspidi suureneb kindlasti noortegarantii tugisüsteemi kasutamise vajadus. Pean oluliseks, et kasutaksime kõiki olemasolevaid meetmeid, et kriisi mõjusid leevendada ning loomulikult esmajoones aidata haavatavamaid sihtgruppe. Praegusel ajal, kui noored peavad samuti kodus püsima, on hea aeg teha tulevikuplaane ja selleks saavad oma abi pakkuda omavalitsuste juhtumikorraldajad,“ sõnas minister.

Kohalikud omavalitsused on asunud kasutama viiendat korda toimunud seire käigus koostatud nimekirju 16-26-aastastest mittetöötavatest ja mitteõppivatest noortest. Sel korral osaleb seires juba 48 omavalitsust.

Loe edasi: OMAVALITSUSTE TOETUS NOORTELE, KES EI ÕPI EGA TÖÖTA

PÄRNUS SPORDI- JA MÄNGUVÄLJAKUTEL EIRATAKSE KEELDE

Pärnu linnavalitsuse korrakaitseteenistuse ametnike reedel ja laupäeval tehtud kontrollkäigud näitasid, et hoolimata avalike välijõusaalide, mängu- ja spordiväljakute sulgemisest ja inimeste vahelise distantsi hoidmise nõudest, kiputakse keeldu ja nõudeid eirama.

Pärnu jõe vasakkalda tervisespordirada ehk Jaansoni rada. Foto: Urmas Saard
Pärnu jõe vasakkalda tervisespordirada ehk Jaansoni rada. Foto: Urmas Saard

Kuigi pea 80 linnale kuuluval spordi- ja mänguväljakul on üleval eesti- ja venekeelsed sildid, mis ütlevad, et rajatis on koroonaviiruse leviku tõttu 1. maini suletud, minnakse sellele vaatamata staadionile palli mängima või mänguväljakule kiikuma.

Sulgemissilt tähistab avaliku välijõusaali, spordi- ja mänguväljaku täielikku kasutuskeeldu ja siin ei ole vahet, kas mängima või turnima minnakse üksi või koos pereliikmega.

Eriti palju eiratakse seda keeldu just koolide staadionidel, näiteks Tammsaare kooli aiaga piiratud palliplatsil, Koidula gümnaasiumi ja Ülejõe kooli staadionil ning Lastestaadionil, kus korrakaitseteenistuse ametnikel tuli möödunud nädalavahetusel palli mängivatele lastele korduvalt selgitustööd teha ja paluda neil lahkuda.

Ka Munamäe skatepargis sõitis rulatajaid ja rattureid vaatamata sellele, et pargis on üleval sulgemissilt ning pargiala on lindiga ümber piiratud.

Loe edasi: PÄRNUS SPORDI- JA MÄNGUVÄLJAKUTEL EIRATAKSE KEELDE

OTEPÄÄ VALLA JUHTIDE KRIISIPLAAN

Seoses COVID-19 viiruse levikuga välja kuulutatud eriolukord on pannud ka kohalike omavalitsuste toimimise uude olukorda.

Otepää. Foto: Urmas Saard
Otepää. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Põhitähelepanu on pööratud kohaliku ettevõtja ja abivajaja abistamiseks.[/pullquote]Otepää valla juhid – lahkuv vallavanem Kaido Tamberg ja praegune Otepää vallavolikogu esimees, tulevane vallavanem Jaanus Barkala, on kokku pannud kümnest punktist koosneva kriisiplaani, mis esitatakse ülevaatamiseks Otepää Vallavalitsusele ja kriisikomisjonile.

„Olude sunnil on juhtunud, et lahkun kriisiolukorras,“ märkis Kaido Tamberg. „See ei tähenda aga sugugi seda, et jätan Otepää valla raskel ajal üksi toimetama. Olen Jaanus Barkalaga praegust olukorda põhjalikult arutanud ja koostöös teemegi need ettepanekud.“

Loe edasi: OTEPÄÄ VALLA JUHTIDE KRIISIPLAAN

JÕGEVA VALLAVOLIKOGU ESIMEHEKS VALITI MARGUS KASK

Täna valiti salajase hääletamise tulemusena Jõgeva vallavolikogu uueks esimeheks 15 poolthäälega Margus Kask. Esimehe valimisel osales 16 volinikku.

Margus Kask. Foto Marge Tasur
Margus Kask. Foto: Marge Tasur

Kuna veebruari lõpus esitas toonane volikogu esimees Raivo Meitus kohast loobumise avalduse, tekkis uue esimehe valimise vajadus. Vastavalt koalitsioonilepingule esitas kandidaadi Reformierakond.

Värskelt valitud volikogu esimees sõnas, et volikogu töös on võtmesõna konstruktiivne koostöö. „Praeguses eriolukorras peab volikogu töö toimima ning selleks vajame mõistlikku ja tihedat koostööd,“ lausus ta. Margus Kask on osalenud omavalitsuspoliitikas mitmeid aastaid.

Jõgeva vallavolikogu istung toimus täna erandkorras Jõgeva kultuurikeskuses, et volinikud saaksid töötada võimalikult hajutatult. Seoses Eestis välja kuulutatud eriolukorraga ja avalike ürituste keeluga kuulutas volikogu istungi viiruse leviku tõkestamiseks kinniseks. Seoses viirusega on istungid kinnised kuni eriolukorra lõppemiseni. Istungi läbiviimiseks ei kasutatud tarkvaralahendust VOLIS, sest ilma volikogu liikmete füüsilise kogunemiseta ei ole võimalik nõuetekohaselt salajast isikuvalimist läbi viia.

Print

 

 KU päevatoimetaja

TIIT TERIK: KEERULISE OLUKORRAGA EI SAA PÕHJENDADA SEADUSE LOOVAT TÕLGENDAMIST

Tallinna linnavolikogu esimees pöördus täna Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole palvega algatada seadusemuudatus, et kohalike volikogude istungite elektroonilistes kanalites korraldamine oleks üheselt mõistetav.

Tiit Terik, Tallinna linnavolikogu esimees. Foto Jukko Nooni
Tiit Terik, Tallinna linnavolikogu esimees. Foto: Jukko Nooni

Terik on seisukohal, et ilma vastava muudatuseta on elektroonilisel teel läbiviidud volikogu otsused õigustühised, kuna nende vastuvõtmisel ei ole järgitud seaduses volikogu istungi läbiviimisele kehtestatud õigusnorme.

Tallinna linnavolikogu on viiruse leviku vältimiseks korraldanud hetkel oma töö nii, et istungitel osaleb igast fraktsioonist vaid üks esindaja. Selline lahendus aga ei saa kaua kesta, kus poliitiline debatt on pärsitud.

Tallinna linnavolikogu esimehe sõnul oli pöördumise ajendiks rahandusministeeriumi ringkiri kohalikele omavalitsustele, milles soovitatakse praeguses eriolukorras elektroonilise volikogu istungi läbiviimist. „Samas kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei võimalda istungil virtuaalset või elektroonilist osalemist. Füüsilise kohaloleku nõudest möödaminekut ei saa õigustada põhjendusega, et seaduse vastuvõtmise ajal 1993. aastal ei tuntud tänapäevaste tehnoloogiliste vahendite võimalusi,“ kirjutas Terik põhiseaduskomisjoni esimehele Paul Puustusmaale.

Loe edasi: TIIT TERIK: KEERULISE OLUKORRAGA EI SAA PÕHJENDADA SEADUSE LOOVAT TÕLGENDAMIST

PÄRNU TÄISKASVANUTE VARJUPAIK AVATUD KA TORI VALLA ELANIKELE

Pärnu linnavalitsus ja Tori vallavalitsus sõlmisid koostöölepingu, mille järgi võimaldab linn korraga kuni kümnel Tori valla elanikul kasutada ööbimiseks ja päevaseks viibimiseks Suur-Posti tänaval tegutsevat Pärnu täiskasvanute varjupaika.

Pärnu täiskasvanute varjupaiga hoone. Foto: Urmas Saard
Pärnu täiskasvanute varjupaiga hoone. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Keskmiselt kasutab täiskasvanute varjupaika igapäevaselt 15-20 inimest[/pullquote]„Tori vallal endal ei ole täiskasvanute varjupaika, kuid vajadus selleks on olemas. Osalt nende inimeste näol, kes on siiani elanud Sindis osades Pärnu mnt 27a korterites. Ajalooliselt on see nii välja kujunenud, sest Sindi linnal oli palju vabana seisvaid eluruume, mida abivajajatele kasutamiseks jagati. Siiani ongi mõned Pärnu mnt 27a korterid täitnud sisuliselt varjupaiga rolli, kuid on tingimuste poolest väga halvad. Nüüd, mil korrastame valla sotsiaaleluruume, on tekkinud vajadus varjupaiga teenuse järele neile, kes ei pea kinni ühiselu reeglitest ning inimestele, kes vaatamata korduvatele meeldetuletustele ega ka omavalitsuse poolsele järeleandmisele ei ole asunud likvideerima oma üüri- ja kommunaalvõlgnevusi,“ põhjendab varjupaiga teenuse kasutamise vajadust Tori abivallavanem Priit Ruut.

Loe edasi: PÄRNU TÄISKASVANUTE VARJUPAIK AVATUD KA TORI VALLA ELANIKELE

TALLINN LIITUB MEREFESTIVALE KORRALDAVATE LINNADE VÕRGUSTIKUGA

Tallinna linnavolikogu kiitis tänasel istungil heaks Tallinna liitumise Läänemere-äärseid merefestivale korraldavate linnade võrgustikuga The Baltic Sail ning andis volitused linnapea Mihhail Kõlvartile lepingu sõlmimiseks.

Tallinna laht. Foto Urmas Saard
Tallinna laht. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Leping kehtib 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021.[/pullquote]Linnavolikogu kultuurikomisjoni esimees Eduard Toman märkis, et tegemist on positiivse algatusega, mida toetati ühehäälselt. „Komisjonis tekkisid küll mõned tehnilised küsimused, sest liikmelisusega kaasnevad linnale ka rahalised kohustused – võrgustiku aastane osalustasu on 5000 eurot, kuid linlastele kaasnev kasu kaalub selle kindlasti üles. Näiteks loob võrgustikku kuulumine eeldused, et Tallinna merepäevi külastaks rohkem eksootilisi ajaloolisi laevu, mis muudab merepäevade programmi veelgi atraktiivsemaks,“ selgitas Toman.

Loe edasi: TALLINN LIITUB MEREFESTIVALE KORRALDAVATE LINNADE VÕRGUSTIKUGA

PÄRNUS TEHAKSE ALGUST JÕULUKAUNISTUSTE MAHA VÕTMISEGA

Jaanuari viimasel nädalal hakatakse jõulukaunistusi maha võtma ja jõulupuud leiavad taaskasutust.

Uuel nädalal kaob Pärnu linnapildist Iseseisvuse väljakut kaunistav hall nulg, mille oksad lähevad Saaremaale osaühingule Lahhentagge, kes valmistab okstest alkoholivaba toonikut. Foto: Urmas Saard

[pullquote]suuremad valgusinstallatsioonid jäävad veel mõneks ajaks üles, sest neid dekoratsioone sobib eksponeerida ka muul ajal, kui ainult jõuluperioodil[/pullquote]Kaunistuste teisaldamine on aeganõudev protsess, kuna iga valguskuul ja -element tuleb käsitsi ükshaaval alla võtta ja enne hoiukohta viimist üle kontrollida.

Et dekoratsioone on üle linna palju ja väga erinevaid, kulub nende ära toimetamisele vähemalt paar nädalat.

Kõige esimesena korjavad osaühingu Leonhard Weiss elektrikud tulekaunistused ära linna jõulupuudelt, seejärel lähevad välja teenitud puhkusele jõuluehted Rüütli tänavalt, Kuninga kooli eest ja Lastepargist.

Teater Endla esist ilmestavad sinised tuled, Koidula pargis särav valguslahendus ja muud suuremad valgusinstallatsioonid jäävad veel mõneks ajaks üles, sest neid dekoratsioone sobib eksponeerida ka muul ajal, kui ainult jõuluperioodil.

Loe edasi: PÄRNUS TEHAKSE ALGUST JÕULUKAUNISTUSTE MAHA VÕTMISEGA

TALLINNA TAKSOD SÜSINIKUNEUTRAALSEKS

Tallinn on võtnud eesmärgiks linna ühistranspordi ökoloogilise jalajälje vähendamise ning 15 aasta pärast nullemissioonini jõudmise. Linnavolikogu esimees Tiit Terik kohtus täna taksofirmade ja transpordiplatvormide esindajatega, et arutada plaani kehtestada nullemissiooni nõue ka pealinnas taksoteenust osutavatele sõidukitele.

Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku kohtumine taksofirmade esindajatega. Foto Jukko Nooni
Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku kohtumine taksofirmade esindajatega. Foto: Jukko Nooni

Volikogu esimehe ettepanek, et taksodena kasutatavad sõidukid võiksid kümne aasta pärast olla nullemissiooniga, ei kohanud vastuseisu. Pigem arvasid ettevõtete esindajad, et nende autoparkides olevate sõidukite vahetamine keskkonnasõbralikemate vastu on mõnel juhul saavutatav võib-olla kiireminigi. Kõige enam mõjutab seda tehnoloogia areng ja autotootjate võimekus Eesti turule sobivaid sõidukeid toota ning loomulikult ka autode hind.

„Eesti on võtnud eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus ning oma roll on siin ka kohalikel omavalitsustel. Oluline on läheneda valdkonnale süsteemselt, sest väga paljud väiksemad sammud aitavad kaasa lõppeesmärgi saavutamisele. Tallinn on võtnud sihiks muuta 2025. aastaks linnatransport diiselkütuse vabaks ning 2035. aastaks üle minna täielikult elektrifitseeritud ühistranspordile. Sarnane eesmärk tuleb võtta ka taksonduses. Samal ajal on vaja kindlasti motiveerida ka tavakodanikke rohkem kasutama ühistransporti või uue auto soetamisel eelistama keskkonnasõbralikumaid sõidukeid,“ lausus Terik.

Loe edasi: TALLINNA TAKSOD SÜSINIKUNEUTRAALSEKS

VALITSUS KIITIS HEAKS OMAVALITSUSTE VABATAHTLIKU ÜHINEMISE TOETUSE TAASTAMISE

Suuremate ja võimekamate omavalitsuste loomise soodustamiseks, kiitis valitsus riigihalduse minister Jaak Aabi ettepanekul heaks põhimõtte taastada omavalitsuste vabatahtliku ühinemise toetuse.

Vabariigi valitsuses. Foto Urmas Saard
Vabariigi valitsuses. Foto: Urmas Saard

„Rahandusministeeriumi eelmise aasta analüüsist nähtub selgesti, et 2017. aasta haldusreformi käigus ühinenud omavalitsused on valdavalt senisest oluliselt tugevamad ja efektiivsemad, kui nad olid väiksemate linnade ja valdadena,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Soovime ka edaspidi innustada omavalitsusi läbi mõtlema, kas neil oleks naabervalla või -linnaga ühinedes võimalik pakkuda oma piirkonna elanikele paremaid teenuseid ning mugavamat elukeskkonda. Küll aga näeme kriteeriumina, et ühinemisejärgselt peaksid siis moodustuma maakonnasuurused omavalitsused. Kui mõnel vallal või linnal tekib selline ühinemissoov, siis soovime neile rahalise toetusega abiks olla.“

Möödunud aasta viimasel kabinetiarutelul lepiti kokku põhimõtteline heakskiit ühinemistoetuse taastamiseks. Toetuse määrade ja suuruse üle arutatakse riigihalduse ministri esitatud ettepanekute alusel 2020. aasta kevadel, kui koostatakse riigi eelarvestrateegiat aastateks 2021–2024.

Loe edasi: VALITSUS KIITIS HEAKS OMAVALITSUSTE VABATAHTLIKU ÜHINEMISE TOETUSE TAASTAMISE

Ehitisregistrisse kandmata hoonete andmed tuleb korrastada

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse järgi tuli kinnisvara omanikel käesoleva aasta 1. jaanuariks korrastada ehitisregistri andmed ehk kanda kõik üle 20 ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga hooned ehitisregistrisse.

Registrisse kandmata majja ei ole võimalik end sisse kirjutada, kuna sellisel ehitisel puudub aadress. Foto Urmas Saard
Registrisse kandmata majja ei ole võimalik end sisse kirjutada, kuna sellisel ehitisel puudub aadress. Foto: Urmas Saard

Pärnu linnavalitsuse ehitusjärelevalveteenistuse juhataja Maire Niguli sõnul ei tähenda tärmini möödumine seda, et ehitisregistrisse seni veel kandmata hoonete andmeid enam korrastada ei saaks või asuks omavalitsus registrisse kandmata hoonete omanikke karistama.

„Kõik kinnisvara omanikud, kes ei jõudnud 1. jaanuariks oma kinnistul asuvaid ehitisi ehitisregistrisse kanda, saavad seda jätkuvalt teha, sest neid hooneid, mille osas on andmed jätkuvalt puudulikud, leidub veel üksjagu,“ ütleb Nigul.

Riigi aadressandmete süsteemi andmete kontrollimise ja korrastamise käigus on ilmnenud, et Pärnus asuvad puudulike andmetega hooned enamjaolt osavaldades. Pärnu keskuslinnas leiab ehitisregistrisse kandmata ehitisi harvem.

Oma kinnistul asuvate ehitiste andmeid saab igaüks ise kontrollida ehitisregistri kodulehel www.ehr.ee. Üle tasub vaadata ka hoone(te) nõukogudeaegsed hooneregistri dokumendid ja kontrollida, kas need on ikka ehitisregistrisse üle kantud.

Loe edasi: Ehitisregistrisse kandmata hoonete andmed tuleb korrastada

Sisseränne kasvatab Pärnu elanike arvu

Pärnu ja tema osavaldade elanike arv on võrreldes eelmise aasta 2. jaanuariga kasvanud 232 inimese võrra, aasta lõpus elas Pärnu omavalitsuses 51 504 inimest.

Pärnu Foto Urmas Saard
Pärnu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ainsana sündis juulis üks inimene rohkem kui suri[/pullquote]Elanike arv on suurenenud Eesti teistest omavalitsustest ja välismaalt Pärnusse kolimise tõttu. Iive oli negatiivne, inimesi suri rohkem kui sündis.

Pärnusse saabujaid oli eelmisel aastal 415 inimese võrra rohkem kui lahkujaid. Suurem osa uusi elanikke tuli mujalt Eestist, kuid ka välisriikidest saabujaid oli iga kuu kümnetes. Kõige enam koliti välismaalt Pärnusse mais (57), kõige vähem augustis (18).

Eesti teistest omavalitsustest saabujaid oli kõige rohkem veebruaris (189) ja kõige vähem novembris (127). Nii välismaalt kui mujalt Eestist tulijate arv oli enamikel kuudel tulijate kasuks, vaid augustis, septembris ja oktoobris oli lahkujaid rohkem. Tõenäoliselt on nendel kuudel mindud õppima mõnda teise linna, õppeaasta algus on ka lastega peredele kõige sobivam aeg kolimiseks.

Loe edasi: Sisseränne kasvatab Pärnu elanike arvu