Keskkonnaministeeriumi teatel käis mullu Eestis hobi korras kalastamas ligikaudu 160 000 huvilist ehk Tartu maakonna jagu rahvast. Kõige enam said hobikalastajad saagiks ahvenat. Nii selgub harrastuspüüdjate seas värskelt tehtud uuringust.
Loe edasi: HARRASTUSKALAPÜÜK ON JÄTKUVALT PALJUSID KÖITEV TEGEVUS
Kas teadsid, et biojäätmetest saab toota kompostmulda ning busside ja autode kütuseks biogaasi? Ehkki kodune sortimine võib esiti tunduda keerukas, teeb uus harjumus head nii loodusele kui rahakotile.
Loe edasi: KASULIKUD NIPID BIOJÄÄTMETE KOGUMISEKS LÕHNAVABALT JA LISARUUMITA
Keskkonnaminister allkirjastas kümmekond päeva tagasi kanakulli 41 uue püsielupaiga kaitse alla võtmise. Ekspertide hinnangul on nüüd Eestis kaitse all üle 56 protsendi kanakulli pesapaikadest.
Loe edasi: TÄNAVU MÄRTSIST LISANDUS KANAKULLI KAITSEKS 41 PÜSIELUPAIKA
Värske kalastiku-uuring kinnitab, et Sindi paisu eemaldamine on Pärnu jõe ja tema lisajõgede kalarikkust hüppeliselt kasvatanud ning mitmed paisu tagant kadunud liigid on sinna tagasi tulnud.
Loe edasi: JÕESILM JA VIMB LEIAVAD SINDI PAISU EEMALDAMISE JÄREL TAGASITEE PÄRNU JÕKKE
Laevanduse mõju merekeskkonnale ei piirdu vaid heitgaaside ja saasteainetega, selgub Keskkonnaministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringust. Laevad mõjutavad mereelustikku ka liigse müra ja tehisvalgusega ning nende sõitmisest tekkivate lainete ja hoovustega.
Loe edasi: LAEVADE MÜRA JA VALGUS OHUSTAB MEREELUSTIKKU
Keskkonnaminister Madis Kallase kehtestatud uue aasta harrastuskalapüügi määrus toob kaasa mõned muudatused: veidi tõusevad mõnede kalastuskaartide tasud ning Umbusi jões ja Pärnu jões Sindi kärestiku vahetus läheduses on kalapüük keelatud.
Loe edasi: REOSTUSE TÕTTU EI TOHI UMBUSI JÕEL TULEVAL AASTAL KALASTADA
Novembrikuus on kütteperiood täies hoos. Keskkonnaministeerium soovib juhtida elanike tähelepanu, kui olulised on õiged kütmisvõtted nii inimese tervisele, keskkonnale kui ka ahjuomanike rahakotile.
Loe edasi: ÕIGE AHJU KÜTMISEGA SÄÄSTAB RAHA JA TERVIST
Keskkonnaminister Madis Kallas andis Matsalu loodusfilmide festivali eripreemia filmile „Suur soo“, mis räägib inimeste loodusega ühes rütmis kulgevast elustiilist Emajõe-Suursoos.
Loe edasi: LOODUSFILMIDE FESTIVALI ERIPREEMIA PÄLVIS „SUUR SOO”
Teades kedagi, kes on tänavu andnud eriti suure panuse keskkonna heaks, esita kandidaat tunnustamiseks keskkonnateo konkursile!
Loe edasi: KESKKONNATEO KONKURSS KUTSUB KANDIDEERIMA
Eestimaa rabad on tähtsad elupaigad ja populaarsed matkakohad ning üha enam teadvustatakse nende rolli kliimamuutuste puhverdamisel. Pühapäeval tähistatakse kogu maailmas rabade päeva.
Loe edasi: PÜHAPÄEVAL ON ÜLEILMNE RABADE PÄEV
Emadepäeval alanud ning eile, maailma keskkonnapäeval lõppenud looduskaitsekuud tähistati üle kogu Eesti enam kui 70 sündmusega, mille seas olid matkad, talgud, konverentsid, võistlused ning õpitoad.
Loe edasi: LOODUSKAITSEKUUD TÄHISTATI ENAM KUI 70 ETTEVÕTMISEGA
Padisel peetud rahvusvahelisel rändekalade päeval sõlmisid keskkonnaminister Erki Savisaar ja Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat vaba tahte lepingu, et tõhustada koostööd ja teabevahetust.
Loe edasi: RÄNDEKALADE PÄEVAL SÕLMISID MINISTEERIUM JA VALD KOOSTÖÖLEPPE
Eerik Kumari looduskaitsepreemia tänavune laureaat on Eesti loodust ja selle väärtusi nii sõnas, pildis kui ka muusikas tutvustanud Hendrik Relve.
Loe edasi: HENDRIK RELVE PÄLVIS KUMARI LOODUKAITSEPREEMIA
Kultuuriminister Tiit Terik ja keskkonnaminister Erki Savisaar allkirjastasid Eesti looduslike pühapaikade hoidmiseks ühiste kavatsuste kokkuleppe. Lepe seab eesmärgiks looduslikud pühapaigad kaardistada, teha andmed kättesaadavaks ja säilitada väärtuslikud ajaloolised kohad nii praegustele kui ka järeltulevatele põlvedele võimalikult puutumatuna.
Loe edasi: MINISTEERIUMITE ÜHISEL JÕUL SÄILITATAKSE LOODUSLIKKE PÜHAPAIKASID
Täna, 22. märtsil on rahvusvaheline veepäev, mida ÜRO eestvedamisel tähistatakse alates 1993. aastast. Sel aastal keskendub veepäev põhjaveele.
Loe edasi: TÄNANE VEEPÄEV KESKENDUB PÕHJAVEELE
Valitsus kinnitas Keskkonnaministeeriumi ettepanekud, mis kehtestavad kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasud 2022. aastaks.
Loe edasi: JÄRGMISE AASTA KUTSELISE KALAPÜÜGIÕIGUSE TASUD SAID LUKKU
Järgmise aasta harrastuskalapüügivõimalusi kinnitav määrus näeb ette mitu olulist muudatust, mis muudab Peipsi järvel nakkevõrkude jagamise paindlikumaks, kaitseb looduslikku lõhet ja piirab jõevähkide ülepüüki.
Loe edasi: HARRASTUSPÜÜKI OOTAVAD MITMED MUUDATUSED
Keskkonnaministeerium annab tänasel galaõhtul üle aasta tähtsaimad keskkonnaauhinnad. Juba traditsioonilistele keskkonnateo ja keskkonnasõbraliku ettevõtte auhindadele on tänavu lisandunud mitu uut kaalukat tunnustust.
Loe edasi: TÄNA SELGUVAD KESKKONNAAUHINDADE SAAJAD
Täna algaval Euroopa Liidu kalanduse ministrite läbirääkimistel lepitakse kokku 2022. aasta kalapüügikvoodid Läänemerel. Eesti jaoks on eelkõige olulised räime- ja kilukvoodid, kuid ka lõhepüügi võimalused.
Loe edasi: LUXEMBOURGIS LEPITAKSE KOKKU LÄÄNEMERE KALAKVOOTIDES
Keskkonnaminister Tõnis Mölder kutsus kokku maaomanike ja jahimeeste katuseorganisatsioonid, et kokku leppida, mille alusel saavad maakondlikud jahindusnõukogud pikendada jahipiirkondade kasutusõiguse lube.
Loe edasi: JAHINÕUKOGUD SAAVAD JAHIPIIRKONDADE KASUTUSÕIGUSE PIKENDAMISEKS KOKKULEPITUD JUHISED
Harrastuskalapüügi kõrghooaeg on täies hoos. Keskkonnaministeeriumile on viimasel ajal teatatud juhtumitest, kus hoolimata kalastuskaardi püügiandmete täitmisest ei ole olnud kalastajatel võimalik uut kaarti osta. Põhjuseks on täitmata või osaliselt täidetud kasutajaprofiil lehel.
Loe edasi: HARRASTUSKALAPÜÜGI HOOAJAL KONTROLLI OMA KALAPÜÜGIÕIGUST
Vanad võrgud on Peipsi järvel ohuks kaladele ning kaldale uhutuna ka lindudele loomadele. Hoidmaks Peipsi järve kalastikku, korraldavad keskkonnainspektorid traditsiooniliselt kevadeti Peipsi tragimise ehk vanadest võrkudest puhastamise talguid.
Loe edasi: SURMALÕKSUDE HULK VÄHENEB PEIPSIL VISALT
Keskkonnaministeeriumi juhitud projektiga LIFE IP CleanEST katsetatakse Rakveres Soolikaoja ülemjooksul looduslähedasi tervendusmeetmeid. Juuni alguses paigaldatakse sinna Eestis esimesed omataolised ujuvsaared.
Loe edasi: SOOLIKAOJA PUHASTAMISEKS KASUTATAKSE OMATAOLISI UJUVSAARI
Keskkonnaministeerium uuris Eesti sadamaid külastavate kaubalaevade ballastvett ning leidis sealt eksootilisi mikroobe. Paljud neist satuvad tõenäoliselt ka Eesti merevette, sest ballastvee puhastamise seadmeid kas pole või on nende mikroobe hävitav toime madal.
Loe edasi: KAUBALAEVAD KANNAVAD EESTI VETESSE EKSOOTILISI MIKROOBE
Vaatamata koroonakriisist tingitud ülemaailmsele ebakindlusele tehti läinud aastal Eestis keskkonna heaks palju tähelepanuväärset. Nüüd on aeg need tublid ettevõtted, ühingud või inimesed Aasta Keskkonnateo ning Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte konkursile esitada.
Loe edasi: TÕNIS MÖLDER: PALUME, ET AITAKSITE SILMAPAISTVAID KESKKONNAHOIDJAID TÄNADA