keskkond

Durbanis lepiti kokku Kyoto protokolli pikendamises

Durbanis toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil jõuti pärast maratonläbirääkimisi kokkuleppeni pikendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist reguleerivat Kyoto protokolli ning jõuda kõiki riike hõlmava õiguslikult siduva leppeni aastaks 2015.

“Kokkulepe, et uus, üleilmne raamistik heitgaaside õhkupaiskamise vähendamiseks hakkab hõlmama ka kõiki suuri majandusi, on oluline samm edasi. Sisuliselt on 2015. aastaks valmima pidava leppe näol tegu esimese kõiki saastajaid puudutava kohustuste võtmisega heitgaaside õhkupaiskamise vähendamiseks,” selgitas Durbani kliimaläbirääkimistelt naasnud keskkonnaminister Keit Pentus. “Suurem hulk tööd seisab nüüd muidugi alles ees, sest uue, üleilmse kliimalepingu detaile hakatakse järgmise aasta algusest alates kokku leppima ja lihvima.” Loe edasi: Durbanis lepiti kokku Kyoto protokolli pikendamises

Maailma keskkonnauudised keskendusid novembris Jaapanile

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen heidab kord kuus KUKU Ilmaparandaja saates pilgu möödunud kuu keskkonnauudistele maailmas:

Möödunud kuul figureeris välismeedias jõuliselt taaskord Jaapani tuumaõnnetuse teema. Novembris pääsesid ajakirjanikud esimest korda uudistama Jaapani tsunami- ja maavärinaõnnetuses kahjustada saanud Fukushima tuumajaama ümbrust. Esimeste reportaažide kohaselt on olukord Fukushima ümbruses kaheksa kuud pärast õnnetust endiselt sünge ja täielikult kaoses.

New York Times´i Tokyo büroo juhataja Martin Fackleri sõnutsi on kogu Fukushima ümbruskond kõikjal täis killustikuhunnikuid. Fackler kirjeldas, et reaktorid on endiselt ümbritsetud rusudega- sealhulgas kortsutatud metalli, lömmis veepaakide ja kahjustada saanud veoautodega. Selline olukord annab tunnistust selle kohta, kui energiamahukas on olnud reaktorite kontrolli alla saamine. Radiatsioonitase on seal endiselt kõrge, rääkis Fackler BBC raadiole. Kõik territooriumil viibinud pidid kandma kaitserõivastust, kahekordseid kindaid, plastikust jalakaitsmeid ja juuksevõrke ning gaasimaske. Loe edasi: Maailma keskkonnauudised keskendusid novembris Jaapanile

Eesti koolilapsed on kogunud taaskasutuseks ligi 20 000 tühja mahlapaki

Eesti koolides juba oktoobri algusest aktiivselt käivitunud ning eelkõige hariva sotsiaalse kampaania Tetra Pak mahlapaki kogumismängu on Eesti koolilapsed kogunud taaskasutuseks juba ligi 20 000 tühja mahlapakki.

Tetra Pak mahlapaki kogumismäng toimub koolilaste hulgas üle Baltikumi. Iga riigi võistkonnad konkureerivad omavahel eesmärgil koguda võimalikult palju tühje mahlapakke, et ehitada neist kõrgeim virtuaalne “pakitorn”. KOlmes riigis on kokku kogutud üle 123 000 paki, mille kõrguseks on rohkem kui 26 kilomeetrit.

Üle kogu Eesti võtab Tetra Pak mahlapaki kogumismängust osa juba pea 6000 last 87 koolist üle Eesti. Neid on erinevates vanustes, alates lasteaialastest kui abiturientideni välja. Kogutakse nii suurtes linnakoolides kui väikestes maakoolides. Viimastel andmetel on Tetra Pak mahlapaki kogumismängu liidrid Jõgeva Gümnaasiumi 7. klass, kelle kogutud pakenditest ehitatud virtuaalse torni kõrgus on 494,75 m ja Tallinna Laagna Lasteaed Põhikooli 1.-3. klass (462,82) 26,74 m.

Kõigi tiimide virtuaalse “torni” kõrguseid ja kogutud pakkide koguseid saab jälgida ka onlines kampaania kodulehel www.parismahl.ee.

Võistlus kestab 11. detsembrini, siis tulevad „Ligatne“ paberivabriku esindajad koolidesse kogutud Tetra Pak pakenditele järele. Kõik kokkukogutud pakendid viiakse paberivabrikusse ümbertöötlemiseks ja neist tehakse uus paber.

Tulekul aruteluhommik “Keskkonnaküsimused meedias”

Keskkonnahuvlised on oodatud 30. novembril kell 10.00-14.00 Rahvusraamatukogu nurgasaali aruteluhommikule „Keskkonnaküsimused meedias”.

Keskkonnateadvuse uurija Maie Kiisel annab ülevaate MTÜ Ökomeedia ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi koostöös valminud uuringust, milles vaadeldi muutusi keskkonnaküsimuste kajastamises Eesti Päevalehes ja Postimehes ajavahemikus 1995-2010.

Arutleme meedias ja ühiskonnas toimuva ning keskkonnast kõnelemise vaheliste seoste üle ning lõpetame ajurünnakuga sellest, kuidas saaksime ühiselt meedias toimuva arutelu sisukust tõsta ja keskkonnasäästlikku suhtumist edendada. Loe edasi: Tulekul aruteluhommik “Keskkonnaküsimused meedias”

MTÜ Loodusajakiri tähistab esimest juubelit

Eesti oma loodus- ja teadusajakirjade kirjastaja, MTÜ Loodusajakiri tähistab esimest juubelit. Kirjastus loodi kümne aasta eest ja annab täna
välja nelja ajakirja – Eesti Loodus, Horisont, Loodusesõber ja Eesti Mets. Sel aastal astus lugejate ette ka uudne sari Looduse Raamatukogu, mille kahele ilmunud väljaandele hakkab tulevikus lisa tulema.

Täisverelist kultuuri on raske ette kujutada ilma päris oma loodus- ja teadusajakirjanduseta. Seda lähenemist, millele tugineb ka MTÜ
Loodusajakiri, on kogu kirjastuse tegevusaja toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Juubeliüritusena toimub esmaspäeval, 28. novembril algusega kell 18 Loodusajakirjade õhtu Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis. Loodusõhtul
„MTÜ Loodusajakiri 10” heidetakse pilk möödunule peatoimetajate silme läbi, loodusajakirjade töötajad Hendrik Relve ja Indrek Rohtmets esitavad pildijutustusi, mis kannavad pealkirja „Maailma metsad” ja „Erutav loodus”. Muusikalist meelelahutust pakub Bonzo. Kõik huvilised on oodatud.

Šoti mägiveised tuuakse Loode tammikut hooldama

”Uus aed on mõeldud šoti mägiveiste jaoks ning uus karjatusala on üle 90 ha,“ ütles
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni maahoolduse spetsialist Tiina Orav.
Seni on mõned mägiveised olnud aedikus Loode metsa linnuvaatlustorni juures, aga kuna Loode tammiku kaitseala on suur ja vajab pidevat hoolt, siis on nüüd hea võimalus šoti mägiveised seda tööd tegema panna.

Loomi karjatab Mustjala vallas tegutsev OÜ Ranna-Villa ja seda MTÜ Saare Rannad nime all. Nende loomad on laiali üle Saaremaa – Eeriksaares, Leisis, Küdema lahe ääres ja igal pool teevad loomad hooldustöid.

Karjatamise käigus hooldatakse Mullutu-Loode hoiuala ja Loode tammiku kaitseala elupaikasid: loopealseid, soostunud niitusid, puiskarjamaid. Selleks, et need elupaigad säiliksid, tuleb võsapuhastamine, karjaaedade rajamine, karjatamine laiemalt ette võtta, sest antud elupaigad esinevad fragmentidena metsasema ala keskel.

Kui suured tulevad koplid ja mitu looma täpselt sinna sööma tuleb, selgub kevadeks.
Uut aeda ehitatakse üle viie kilomeetri ning kuna mägiveiste karjatamisel kasutatakse elektrikarjust, siis varustatakse aed ka vastavate hoiatussiltidega. Aiad on planeeritud nii, et Loode tammiku looduse õpperajad jäävad välja ja seal saab endiselt matkata, kuid mujal peab kevadest alates arvestama juba suurema hulga loomadega.

Raha selle projekti tarbeks saab MTÜ Saare Rannad KIKst (taastamisraha) ja PRIAlt (hooldamistoetus).

Allikas: Meie Maa

Seminar „Mets, puit ja majandus“ keskendus metsa- ja puidutööstuse tulevikule

Eile, 17. novembril toimus KUMUs Puupäeva raames seminar “Mets, puit ja majandus”. Paneeldiskussioonil arutlesid metsa- ja puidusektori tuleviku teemadel Eesti Elektritööstuse Liidu juhatuse liige Jaanus Arukaevu, Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse liige Andres Taukar, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel. Diskussiooni moderaator oli Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv.

Paneeldiskussioonil keskenduti teemadele, kuidas tõsta metsa- ja puidusektori poolt ühiskonnale loodavat lisandväärtust ning kuidas rakendub ellu metsanduse arengukava. Arutati, kuidas mõjutab puidu üha aktiivsem kasutamine energeetikas metsa- ja puidutööstuse käekäiku ja puidu hinda.

Energiatootjate, metsa- ja puidutööstuse ning erametsasektori huvid on mitmel viisil seotud. Metsaomanike jaoks on oluline stabiilne puidu nõudlus, tööstusele ja energiatootjatele on omakorda tarvis stabiilset tarnebaasi. Maksimaalne lisandväärtus sektoris saavutatakse juhul, kui puidukasutus on sortimenditi tasakaalustatud. „Kui puidu kasutamine energia tootmisel annab puidu lisandväärtuseks alla 50 euro tihumeetri kohta, siis lisab selle kasutamine tööstuslikuks otstarbeks väärtust alates 100 eurost kuni 1000 euroni,“ tõi EMPLi tegevjuht Ott Otsmann välja võrdluse. „See annab toormele ka loogilise jaotuse: tööstus tarbib kõrgema ümbertöötlemispotentsiaaliga tooret ning energiasektor omakorda madalama kvaliteediga materjali. Samuti on oluline, et energiasektor tarbib tööstuste kõrvaltoodangut: haket, saepuru, koort, höövlilaastu ja muud sellist.“

Paneeldiskussioonil osalejad arvasid üksmeelselt, et on igati tervitatav, kui ka madalamakvaliteedilisele materjalile tekib suurem nõudlus. Energiasektori esindajad ja metsa-ja puidutööstuse esindajad teineteises olulist konkurenti täna ei näe, pigem on mõjutajaks eksportturud.

Ehkki madalakvaliteedilise puidu osatähtsuse tõus energeetikas mõjutab madalama kvaliteediga toorme hindu tõusvalt, ei saa hinnatõus olla lõputu – piirid paneb paika teiste kütuste hind.

Ühiselt leiti, et oleks vaja jälgida toetuste süsteemi mõju metsa- ja puidusektorile, et see ei moonutaks turgu, vaid soosiks mõistlike otsuste tegemist. Metsa- ja puidu- ning energeetikasektori esindajad tõdesid, et selle nimel tuleks mõlemal sektoril senisest palju enam ühte jalga käia.

17. novembri Puupäeva raames toimusid seminar „Mets, puit ja majandus“ ning rahvusvaheline konverents „Puit – homse elukeskkonna võti“. Viimase lõpus kuulutati välja Aasta Puitehitis 2011 võitja. Puupäeva üldkorraldaja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit saab tänavu sügisel 15aastaseks.

Lisainfo:
Ott Otsmann, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht, tel +372 656 7643, mob +372 503 2552, e-post ott.otsmann@empl.ee

Vihula mõis sai Rohelise Võtme

EASi turismiarenduskeskus andis eileVihula mõisale üle rahvusvahelise keskkonnamärgise Roheline Võti, mida omistatakse säästva majandamise põhimõtteid järgivatele majutusasutustele. Eestis on nüüd kokku 20 Rohelise Võtme märgisega majutusasutust. Rohelise Võtme programmi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul suurendab Roheline Võti Eesti majutusasutuste konkurentsivõimet. Rohelise Võtme saamiseks tuleb ettevõttel lisaks keskkonnasäästlikkusele, anda oma panus ka looduse ja kohaliku kultuuripärandiga seotud tegevuste propageerimisel. Tarmo Mutso märkis, et Vihula mõis on olnud selles osas mitmeti eeskujulik. Vihulas restaureeriti vesiveski, mis on üks kolmest Eesti töötavast vesiveskist ning restoranis kasutatakse valdavalt kodumaist toorainet, millest suur osa pärineb mõisa enda ürdiaiast ja ökofarmist. Rohelise Võtme ökomärgise saamisel oli EASi turismiarenduskeskuse direktori sõnul määravaks ka asjaolu, et hoonete restaureerimisel on Vihulas kasutatud võimalikult palju looduslähedasi materjale.
Eesti suurima mõisahotelli Vihula mõisa müügi- ja turundusjuhi Kadi Elmeste sõnul järgitakse loodust säästvat mõtteviisi Vihula mõisa igas tegevuses. ”Kasutame maakütet ja päikeseenergiat, oleme vähendanud vee ja elektrienergia tarbimist ning palume ka oma külalistel keskkonnasõbralikult käituda ja soovitame neile puhkamiseks aktiivset liikumist looduses.” Vihula mõisa aias kasvatatakse hotelli restorani köögi ja öko-spa tarvis oma aia saadusi, peetakse öko-farmi ning avatud on öko-spaa. Vihula mõisakompleksis on Kadi Elmeste sõnul viimase nelja aasta jooksul ette võetud suuremahulised investeeringud, mille kogumaksumus on ligi 15 miljonit eurot.
Roheline Võti (Green Key) on Taanist alguse saanud rahvusvaheline keskkonnamärgis, millega liitudes saavad majutusteenust pakkuvad ettevõtted näidata oma keskkonnasõbralikku suhtumist. Eestis hakati Rohelise Võtme märgist välja andma 2001. aastal. Rohelise Võtme välja andmist koordineerib Eestis EASi turismiarenduskeskus.

Energiasäästunädal kutsub targalt tarbima

Üha kõrgemale tõusvad energiahinnad toovad aina enam inimesi energiasäästu meetmete rakendamise juurde, kuid energiasäästupotentsiaal on Eestis veel väga suur. Sel nädalal kolmandat aastat toimuva Energiasäästunädala eesmärk on tõsta eestimaalaste teadlikkust energiasäästu võimalustest ja motiveerida inimesi reaalsetele tegudele.

„Inimeste teadlikkus energiasäästmisest on viimaste aastate jooksul tunduvalt tõusnud. Üha rohkem uuritakse võimalusi säästa energiat koduses majapidamises. Energiat saavad säästa kõik inimesed ning isegi lihtsate harjumuste muutmine võib anda tuntava rahalise kokkuhoiu,“ ütles Tiit Pikk Tartu Regiooni Energiaagentuurist.

Energiasäästunädala raames toimub üle Eesti ligi 40 erinevat üritust, mille eesmärk on teadvustada inimestele, mille peale nad tegelikult energiat kulutavad ja kuidas on võimalik tarbimist vähendada.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni Mirja Adleri sõnul peitub kõige suurem energiasääst korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimises. „Hetkel on loodud korterelamute rekonstrueerimiseks soodsaimad finantseerimistingimused läbi aegade. Komplekse renoveerimise tulemusena on võimalik saavutada kuni 50% energiasäästu ning alandada sellega igakuiseid makseid,“ ütles Adler.

Energiasäästunädala jooksul toimuvad seminarid, esitlused, näitused ja õppepäevad. Nädala avab energiasäästuviktoriin Riigikogus, lõpetab aga energiasäästu teemal toimunud videokonkursi võitja väljakuulutamine Tartus.

Energiasäästunädala kavaga saab tutvuda kodulehel www.energiatark.ee, kus on üleval ka juhised ja näpunäited, kuidas kodus lihtsate vahenditega energiat säästa.

Energiasäästunädalat korraldavad Tartu Regiooni Energiaagentuur, KredEx, Eesti Energia, Eesti Korteriühistute Liit, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Säästva Eesti Instituut, Tartu Teaduspark, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Swedbank.

Teavitust aitavad läbi viia Euroopa Liit, Postimees, Edelaraudtee, Raadio Elmar, Raadio KUKU, SEBE ja Teadusaasta.

Räpinas saab kuulata juttu kotkastest ja must-toonekurest

Kolmapäeval, 16. novembril algusega kell 18 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu, kus kotkastest ja must-toonekurest räägib Urmas Sellis.
Urmas Sellis on Põlvamaa Valgjärve kandi mees, kes juba mitu aastakümmet tegelenud kotkaste uurimise ja kaitsega. Praegu on ta MTÜ Kotkaklubi juhatuse liige ja Euroopa Liidu konnakotkaste ja must-toonekure kaitse projekti Eaglelife projektijuht. Kotkaklubi eestvõttel on endale GPS-saatja külge saanud nii mõnigi kotkas ja must-toonekurg ning me kõik saame nende rändele kaasa elada www.kotkas.ee kodulehe vahendusel.
Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Üritus on kõigile kuulajatele tasuta ning oodatud on kõik huvilised. Kohtume keskkonnamaja suures saalis!
Lisainfo: Mari Kala, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist
tel 79990914, mob 53047565
mari.kala@keskkonnaamet.ee

Seminar „Looduskatastroofid ja inimpsühholoogia“

Eesti Looduseuurijate Selts kutsub 3. novembril 2011, kell 17.00 Eesti Looduseuurijate Seltsi (Struve 2, Tartu) saalis toimuvale seminarile looduskatastroofidest ja nende põhjustatud inimlikest reaktsioonidest.

Inimene on saavutamas üha suuremat mõju looduse üle, jättes endast maha üha tugevama jälje. Suured looduskatastroofid on üks inimmõju väljendustest. Professor Tõnu Oja juhtimisel püüame leida vastuse küsimusele, mil viisil muudab inimkond end keskkonnakatastroofide poolt
enam haavatavaks?

Seminari teiseks oluliseks küsimuseks on, kuidas inimene reageerib keskkonnakatastroofidele? Psühholoogiaprofessor Mati Heidmets kõneleb sellest, miks kardetakse väikese tõenäosusega toimuvaid, kuid ulatuslikumate tagajärgedega looduskatastroofe enam kui pidevaid suure tõenäosusega toimuvaid, ent väiksema mõjuga keskkonnariske? Milliseid toimetulekumehhanisme rakendab selliste negatiivsete muutuste korral inimmõtlemine?

Inimtaju on mõjutatav ja meedial on selles mängida oma roll. Kuidas meedia looduskatastroofe kajastab? Kuidas meedia võimendab või vaigistab ühiskonnas toimuvat arutelu keskkonnariskidest? Neile küsimustele aitab vastust leida meediaekspert Kristjan Kaljund.

Ruusmäe küla sai uue puurkaevu

Haanja vallas Ruusmäe külas valmis 176 meetri sügavune puurkaev, mis tagab veevarustuse kogu külale.

Jaanuarikuu alguses tsentraalse veevarustuseta jäänud Ruusmäe küla sai kevadel ajutise lahendusena veevarustuse põllumajandusettevõtte OÜ Loyde puurkaevust. Oktoobrikuu alguses ühendati uus puurkaev küla tsentraalse veevarustuse süsteemiga.

Puurkaevu ehitustöid teostasid AS Shöttli Keskkonnatehnika ja OÜ BalRock. Ehitustööde kogumaksumus oli 152 484 eurot, sellest 124 899 euroga toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus ja 27 585 eurot oli Haanja valla oma osalus.

Juri Gotmans, vallavanem

Paku aasta keskkonnateo kandidaate

Keskkonnaministeerium kutsub konkursil Aasta Keskkonnategu 2011 osalema kõiki eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on panustanud oma tegudega elukeskkonna paremaks muutmisesse.

Konkursi eesmärk on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone, asutusi ja ettevõtteid võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal tunnustuse pälvinud tegudest.

Eriti oodatud on kõik sellised ettepanekud, kus mõne uudse tehnoloogia või lahenduse abil on saanud võimalikuks keskkonna parem hoidmine, loodusressursside mõistlikum ja kokkuhoidlikum kasutamine, saastamise vähendamine.

Osaleda saab kolmes kategoorias:

– Aasta Keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused, kampaaniad.
– Aasta Keskkonnateokese auhinnale saavad kandideerida laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldatud projektid.
– Aasta Keskkonnategija auhinnale saavad kandideerida ettevõtted lausa neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkumise, keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise ning rahvusvahelise keskkonnaalase koostöö alal.

Loe edasi: Paku aasta keskkonnateo kandidaate

Rocca al Mares loodusarutelu

Laupäeval, 22. oktoobril, toimub Rocca al Mare Koolis Eestimaa Looduse Fondi ja TEDxTallinna meeskonna koostöös sündmus TEDxLoodusele, tähistamaks ühtlasi ka ELFi 20. sünnipäeva.

Räägitakse Eesti elust ja loodusest, energiast ja energeetikast, metsast ja põlevkivist ning paljudest muudest olulistest asjadest läbi mitme tahu ja vaatenurga.
Esinejatena võtavad sõna:
· õigusteaduse doktor Hannes Veinla,

· suure südamega merebioloog Mart Jüssi,

· prügivaba elukorralduse propageerija Joan Marc Simon,

· energeetikaspets Rene Tammist,

· majandusguru ja õppejõud Ken Webster,

· särasilmne kodanikuühenduste eestvedaja Kristina Mänd,

· loodust hoidva põllumajanduse poolehoidja ja teadjamees Aleksei Lotman,

· tulihingeline metsaomanik Leili Mihkelson

· ja insenerist põlevkiviajamees Tõnis Meriste Eesti Energiast.

Otsitakse keskkonnateo kandidaate

Keskkonnaministeerium kutsub ettevõtjaid, eraisikuid ja organisatsioone osa võtma konkursist Aasta Keskkonnategu 2011, mille eesmärk on välja selgitada eelneva aasta keskkonnasõbralikumad teod, teokesed ja tegijad. Konkurss toimub kolmes põhikategoorias: Aasta Keskkonnategu, Aasta Keskkonnateoke ja Aasta Keskkonnategija. Konkursil osalemiseks palume saata täidetud ankeedid hiljemalt 28. oktoobriks 2011 Keskkonnaministeeriumisse elektrooniliselt keskkonnategu@envir.ee või paberkandjal Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, märgusõnaga “Keskkonnategu”. Osalemistingimused ja ankeedid on leitavad Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt: www.envir.ee/keskkonnategu.

Valitsus suurendas karistusi röövpüüdjatele

Valitsus kiitis täna heaks määruse, millega kehtestatakse uued kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad ning nende arvutamise alused ja metoodika.

„Kindlasti muudab uus kord raskemaks nende elu, kes seadusi ei austa ning tegelevad röövpüügiga või käituvad lihtsalt hooletult. Mitmed trahvimäärad tõusevad, mis loodetavasti aitab tulevikus rikkumisi ära hoida,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus.

Kõige rohkem on suurenenud meriforelli ja jõeforelli kahjumäär 20 eurolt 30 eurole ning angerja kahjumäär 10 eurolt 30 eurole ühe kala kohta. Vähenenud on haugi kahjumäär 10 eurolt 7 eurole ja vimma kahjumäär 4,8 eurolt 2 eurole isendi kohta.

Uudsena on sätestatud kalaliikide kahjumäärad kilogrammi kohta. See on vajalik juhuks, kui ebaseadusliku püügiga kalavarudele tekitatud kahju tuvastatakse hiljem, mistõttu kannatada saanud kalu ei ole võimalik enam üle lugeda.

Nüüdsest loetakse kalavaru kahjustamiseks peale kala surmamise ja vigastamise ka kala loomulikust elukeskkonnast eemaldamine, kui see kaasnes kehtivate õigusaktide nõuete teadliku rikkumisega. Näiteks kui inspektor tabab haugi püügikeeluga alalt õngitseja, kes haugid juba kotti pannud ja ilmselgelt kavatsenud need kaasa võtta, tuleb õigusrikkujal maksta kahjuhüvitist ka siis, kui kalu on veel võimalik vette tagasi lasta.

2010. aastal registreeriti kokku 1458 kalapüügi valdkonnaga seonduvat rikkumist, seal hulgas 760 selguseta kuuluvusega püügivahendite eemaldamist. Kalavarudele tekitatud kahju tuli hüvitada nende rikkumiste eest kokku ligi 800 000 krooni eest.

Aravete kortermaju hakatakse kütma biogaasiga

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder paneb täna Järvamaal Aravetel nurgakivi biogaasitehasele, mis hakkab tulevikus tootma sooja kohalikele kortermajadele.

Seederi sõnul on tegemist tähelepanuväärse ehitisega, mida iseloomustab innovaatilisus ja teaduspõhine lähenemine. „Soojust – ja elektrienergiat hakatakse tootma sõnnikust ja biomassist, mis on põllumajandustootmises tekkivate jääkide efektiivne ja ratsionaalne kasutamine,” selgitas Seeder. „Taastuvenergia kasutamine ja keskkonnasõbralikkus on just need suunad, mille poole peame liikuma,” lisas ta.

Kavade kohaselt järgmise aasta aprillis valmiva biogaasitehase võimsuseks on planeeritud ligi kaks megavatti ning elektri tootmisprotsessil tekkiva soojusenergiaga kavatsetakse kütta Aravete aleviku kortermaju.

Biogaasitehas kuulub OÜ Aravete Agro piimafarmile ja Baltic Biogaas OÜ-le. Tegemist on esimese Eestis tööd alustava biogaasitehasega, mis võimaldab põllumajanduses tekkivaid biogaase kasutada ka väljaspool põllumajandussektorit.

Rootsis lõppes päästeõppus

Täna jõudis Rootsis Nynäshami lähistel lõpule seni suurim Läänemere rannikureostustõrje õppus Boilex 2011, millest võtsid Rootsi, Soome ja Vene reostustõrjeekspertide kõrval osa ka Eesti spetsialistid.

Õppuse stsenaariumi kohaselt toimus Rootsi vetes kahe laeva kokkupõrge, mille tagajärjel valgub naftatankerist merre ligi 20 000 tonni naftat.

Kolmepäevase õppuse eesmärk on tõsta Läänemere-äärsete riikide valmisolekut reageerimaks suurtele reostustõrjeoperatsioonidele, parandades erinevate riikide teadmisi üksteise ressurssidest ja kaasamise protseduuridest.

Harjutatati reostussündmuse info edastamist, rahvusvahelise abi kaasamist ning laiaulatusliku reostuse likvideerimise juhtimist. Samuti mängiti läbi avamerel ja rannikul reostuse kokkukogumine ning reostunud lindude puhastamine.

Ilmus looduslike pühapaikade haldamise
rahvusvaheline juhend

Neljapäeval, 29. septembril esitletakse Tallinnas Keskkonnaministeeriumis Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) looduslike pühapaikade haldamise juhendit. Raamat on mõeldud looduskaitsealade valitsejatele ning teistele ametnikele ja eraisikitele, kes pühapaikade haldamisega kutsetööna või vabatahtlikus korras tegelevad. Juhend muudab oluliselt käsitlust, mille kohaselt on Eestis seni pühapaiku kaitstud üksnes kas arheoloogiliste või loodusmälestistena. Rahvusvaheline looduskaitseliit käsitleb pühapaiku inimkonna vanimate looduskaitsealadena, kus tuleb põlisrahva tavasid järgides koos kaitsta nii loodust kui ka vaimset pärandit.
Juhendi on koostanud Maailma Kaitsealade Komisjoni kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga “Inimene ja biosfäär”. Raamatu andis eesti keeles välja Maavalla Koda. Ettevõtmist toetas Keskkonnaministeerium ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Loe edasi: Ilmus looduslike pühapaikade haldamise
rahvusvaheline juhend

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava ekspertarutelude kokkuvõte

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamise käigus viidi septembri keskpaigas kohapeal läbi ekspertarutelud, kus kohalikud elanikud said koos valdkonna ekspertidega arutleda looduspargi väärtuste üle, kaardistada probleeme ja välja pakkuda vajalikke tegevusi piirkonna väärtuste kaitseks.

Korraldati kolm arutelu – Rõuges, Haanjas ja Kütiorus. Igal koosolekul keskenduti eri teemale – Rõuges arutleti veekogudega seotud teemadel, Haanjas olid teemaks loodusmaastikud ja liigid ning Kütiorus niidud, sood ja kultuurmaastikud. Korraldajatel on hea meel, et lisaks kutsutud valdkonna ekspertidele jagus igale koosolekule ka kohalikke huvilisi, kes aruteludes aktiivselt osalesid ja sellega kaitsekorralduskavasse oma panuse andsid.

Iga koosoleku alguses tutvustati põgusalt kaitsekorralduskava olemust ja suvel läbiviidud töid ja inventuure, mis peatselt on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehelt internetist. Seejärel anti teemasse sissejuhatuseks sõna valdkonna ekspertidele – Rõuges rääkis järvedest Ingmar Ott Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskusest, Haanjas metsadest Anneli Palo Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudist, Tarmo Evestus Keskkonnaametist rääkis metsadega seotud liikidest ning Kütioru keskuses rääkis niitudest, soodest ja kaitsealustest taimeliikidest Eesti Maaülikooli botaanik Kaili Kattai. Peale ettekandeid asutigi arutelude juurde. Arutelude eesmärk oli välja selgitada, mida kohalikud inimesed looduspargis väärtuslikuks peavad, kus näevad kitsaskohti ja missuguseid tegevusi peavad looduspargis tarvilikuks. Kaasarääkijate seas oli nii maaomanikke, turismitalunikke kui lihtsalt aktiivseid kodanikke, osalemas oli ka mitmete ametkondade esindajaid – lisaks Keskkonnaameti ametnikele lõid kaasa ka esindajad piirkonna omavalitsustest ja Riigimetsa Majandamise Keskusest.

Kõikidest aruteludest jäi kõlama, et kohalikud peavad looduspargi peamiseks väärtuseks just elulaadi koos kõige selle juurde kuuluvaga – kaunis ja korrastatud maastik, loodusväärtused ja Haanjamaa rahvas. Rõhutati, et kohalikud põliselanikud austavad ja oskavad Haanja loodusväärtusi hoida. Leiti, et kohaliku kogukonna ja keskkonnaametnike vahel võiks olla rohkem koostööd, et looduspargis inimesi nõustada, kuidas nad oma igapäevaelu saaksid mõistlikult korraldada nii, et see ka looduskaitsereeglitega kooskõlas oleks. Väärtustena hinnati ka avatud vaateid, supluskohti ja maastiku mitmekesisust. Väärtustest enam toodi välja probleeme – veekogudega seoses räägiti palju supluskohtade kinnikasvamisest, muret tegid paisutamisega seotud küsimused. Metsade valdkonnas toodi välja ranged raiepiirangud sihtkaitsevööndis ning see, et tihtipeale metsaomanikud ei tea, kuidas metsa nii majandada, et see piirangutega vastuollu ei läheks. Niitudega seotud aruteludel tõusetusid peamiselt võsastumise ja purustamisega seotud probleemid.

Üheskoos püüti leida ka lahendusi ja pakkuda kaitsekorralduskavasse välja tegevusi, mis edaspidi olukorda parandaks. Näiteks leiti, et kindlasti tuleks ette näha paisutusrajatiste ja maaparandussüsteemide ülevaatamist ja korrastamist. Samuti sooviti, et keskkonnakaitseametnikud oleksid valmis metsaomanikke rohkem nõustama ja abistama, kasvõi üheskoos metsa läbi käima, et selgeks teha, mida on lubatud ja mõistlik ette võtta. Vajalikuks peeti niitmise ja purustamisega soetud tegevuste paremat korraldamist ning seada neile tegevustele kindlamad ajalised piirangud. Mitmel koosolekul käis läbi ka nii-öelda kohaliku järelevalve küsimus, leiti, et ka kohapeal on olemas teadmine heaperemehelikust käitumisest loodusväärtustega ning selleks puhuks võiks ellu kutsuda näiteks kohaliku pargivahi või nõuandva kogu, kes või mis oleks ametkondadele võrdväärseks partneriks. Juhul, kui kellelgi, kes aruteludel ei osalenud, on mõtteid ja ideid mida jagada soovitakse, siis tasub kindlasti need kava koostajatele edastada. Mõistagi võivad pöörduda ka need, kes aruteludel osalesid, kuid soovivad veel midagi täiendada või lisada. Peale ekspertarutelusid asuvadki kava koostajad kava projekti kokku panema, sellega saavad kohalikud tutvuda aasta lõpus, kui toimuvad avalikud väljapanekud ja arutelud, kus taas oodatakse igakülgsed tagasisidet.

Oma mõtteid, ettepanekuid ja küsimusi kaitsekorralduskavaga seotud küsimustes võib edastada Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistile Jaanus Tanilsoole (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon: 5322 9241) ja AS Kobras keskkonnaeksperdile Kadi Kukele (kadi@kobras.ee, telefon: 7300 316). Infot leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Kaitsekorralduskava koostamisega tegelevad Keskkonnaameti tellimusel Eesti Maaülikool, AS Kobras ja OÜ Vesterra, tööd rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Tartu kesklinn võõraste planeerijate meelevallas

Täna Tartus algava rahvusvahelise linnaplaneerimise seminari raames pakuvad üheksast Läänemere-äärsest linnast Tartusse sõitnud enam kui 40 linnaplaneerijat ja arhitekti välja oma lahendused kesklinna elu paremaks korraldamiseks.

„Kuna Tartu linnal on praegu käsil nii kesklinna üldplaneeringu kui kõrgkoolide planeeringu koostamine, siis kulub välisspetsialistide värske pilk meile marjaks ära,“ teatas abilinnapea Raimond Tamm.

Täna pärastlõunal tehakse ühine ringkäik südalinnas ja vaadatakse üle planeerimise seisukohalt kõige probleemsemad alad. „Need on Emajõe-äärsed pargialad kesklinnas Kaarsilla ümbruses ja ava- ning Sadamaturu piirkond Turusilla lähistel,“ ütles Tamm.

Töögrupid esitavad oma nägemused linnavalitsusele kolmapäeva hommikuks.

Foto: Tiina Viirelaid/tartu.ee

Kõrvemaa kutsub korilasmatkale

Korilasmatk – söödavad marjad ja seened – leiab aset Kõrvemaal 25. septembril.

Kõrvemaa matka- ja suusakeskusesse ootatakse perematkale tuleval pühapäeval kell 12.
Seekordse matka teemaks on söödavad ja mittesöödavad marjad ja seened. Matkamise ja varasügisese Kõrvemaa looduse vaatlemise kõrval jagatakse teadmisi ja õpetusi seente valmistamisest. Matka kestvuseks on orienteeruvalt kaks tundi ning sel korral matkatakse keskuse läheduses. Matk on jõukohane alates 5.ndast eluaastast, nooremad matkalised sõltuvad isa-ema abist. Rajal ei saa liikuda lapsevankriga.

Matka juhendab Põhja-Kõrvemaa mükoloog Uku Praks, kes tunneb Kõrvemaa seeneriiki ning jagab vahvaid õpetusi sellest, kuidas maitsvaid seeni purki panna.
Soovitame kõigil huvilistel eel-registreerida, osalejate arv on piiratud.

Pärast matka naudivad matkalised keskuses koos mõnusat pannkoogi pühapäeva.

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamise raames toimuvad kohapealsed ekspertarutelud

Aprillikuiste algatuskoosolekutega Võrus, Rõuges ja Haanjas sai alguse Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamine, suvel koondati asjakohaseid materjale ja septembri keskel on kohalikel inimestel taas võimalus kava koostamisel kaasa rääkida – toimuvad ekspertarutelud. Arutelude toimumisajad:

Esmaspäeval, 12. septembril kell 17 Rõuge rahvamajas – teemaks järved ja teised veekogud;

Teisipäeval, 13. septembril kell 17.30 Haanja rahvamajas – teemaks metsad ja loodusmaastikud;

Kolmapäeval, 14. septembril kell 15 Kütioru keskuses – teemaks niidud, sood ja kultuurmaastikud.

Ekspertaruteludel saavad kokku vastavate teemade eksperdid ja Haanja looduspargi olusid, inimesi ning tavasid tundvad kohalikud asjatundjad, et üheskoos sõnastada kaitseala visioon, peamised väärtused ning kaitse-eesmärgid. Selgitatakse ja räägitatakse läbi eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi. Osalema ja kaasa rääkima oodatakse kõiki asjasthuvitatud ametkondi, organisatsioone, kodanikuühendusi, aga ka maaomanikke ja kohalikke elanikke.

Kaitsekorralduskava koostamisega tegelevad Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni tellimusel Eesti Maaülikool, AS Kobras ja OÜ Vesterra, tööd rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Täpsemat lisainfot kava koostamise kohta saab Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistilt Jaanus Tanilsoolt (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon: 5322 9241) ja AS Kobras keskkonnaekperdilt Kadi Kukelt (kadi@kobras.ee, telefon: 730 0316) ning Keskkonnaameti kodulehelt.

Pärnus toimub pühapäeval autovaba päev

Pärnu Linnavalitsus, MTÜ Pärnu Kahe Silla Klubi ning GoBus Pärnu korraldavad 4. septembril autovaba päeva. Päeva eesmärk on propageerida tervislikke eluviise ja alternatiivsete transpordivahendite kasutamist. Pärnu on jalgrattaga sõitmiseks ning jalgsi käimiseks sobilik linn.

3.-4. septembril on ratturite rõõmuks üles seatud tasuta valvega jalgrattaparkla. 3. septembril asub valvega rattaparkla Pärnumaa Rahvaspordituru ning Jüri Jaansoni Kahe Silla lastejooksu keskuses – Port Arturite vahelisel väljakul.

4. septembril asub valvega parkla Pärnu Sadama parklas vana silla kõrval. Parklad on avatud 3. septembril kell 10-16 ning 4. septembril kell 9.30-15. Rattaparklasse saab jätta rattaid, mis on lukustatud!

Autovabal päeval kutsutakse inimesi üles kasutama ka ühistransporti.

29. augusti linnavalituse istungil otsustati, et autovabal päeval on kõigil linlastel ja meie külalistel võimalik kasutada tasuta ühistransporti, sest mida rohkem me eelistame ühistransporti autodele, seda enam vähendame müra- ja heitgaasireostust linnas.

Pärnu linn on aastast 2002 WHO Euroopa Tervislike Linnade Võrgustiku liige ja 2010. aastal koostati Pärnu linna terviseprofiil, millest tulenevalt kavandatakse elanikkonna tervist väärtustavale hoiakule ja käitumisele ning eluviisi kujundamisele suunatud tegevusi. Järgides WHO Euroopa Tervislike Linnade Võrgustiku põhimõtteid ning arengustrateegiaid kogu Euroopas, on asutud tervist toetava linnakeskkonna sihipärasele arendamisele, väärtustatakse ümbritsevat linnakeskkonda ja elutingimusi.

Lisainformatsioon:
Tarmo Meresmaa, Kahe Silla jooksu peakorraldaja, info@2silda.ee

Lõppes keskkonnahariduslik võistlus “Läänemeri muutustes”

publiku lemmik — Publiku lemmikvõistkond “Hans ja Mikk” Saue Gümnaasiunist esitas pildiseeria kevadisest Keila-Joast. Pilt: Rec Estonia

Ülemaailmsel veepäeval, märtsikuus käivitus keskkonnahariduslik võistlus “Läänemeri muutustes” 16-18 aastastele noortele Eestist, Lätist ja Soomest. Osavõtjad valisid vaatluspunkti Läänemere kaldal või vesikonnas ja pildistasid viie nädala jooksul valitud asukohal toimunud muutusi. Nähtud muutusi tuli kirjeldada lühikeses inglisekeelses tekstis. Tulemusena valmis viiest pildist koosnev fotoseeria ja seda toetav essee.
Võistlusele laekus 21 tööd. Võistluse võitis “Welly Team” Soomest, Langinkoski koolist. Võistlustöös “Coastline and Reeds” kirjeldati kiirelt kasvava linnaosa mõju merele. Läti Liepaja Rainise keskkooli võistkond “Amber” võttis vaatluse alla Liepaja ranna ja muuli, vaadeldes sellele lainetest kantud mereorganisme ja olmeprügi.
Nõmme Noorte Loodusmaja rühm “Rabalased” jälgisid kahe erineva veekogu – puhta allika ja Männiku asulast lähtuva oja – ühist kulgemist kevadise suurvee ajal. Publiku lemmikuks sai võistkond “Hans ja Mikk” Saue Gümnaasiunist, kes esitas pildiseeria kevadisest Keila-Joast.
Iga riigi parim võistkond kutsuti loodusfoto töötuppa “Kunst ja keskkond”, mis toimus 9.-11. augustini Eestis, Aegna saarel. Tähelepanu keskmes oli Läänemeri ja seda ümbritsev elukeskkond. Elukutseliste fotograafide juhendamisel õpiti, kuidas teha head loodusfotot. Osavõtjatele tutvustati erinevaid pildistamise tehnikaid, pilte tehti nii päeval, öösel kui päikesetõusul.
Kõikide võistlustööde ja töötoa valitud piltidega saab tutvuda kodulehel http://bsc.recestonia.ee.