Sangastes istutatakse 100 tamme

19. mail algusega kell 11.00 toimub Sangaste Tammepargis tammede istutamine ja lustlik ülevallaline perepäev koos moedemonstratsiooni, ansambli ja piknikuga. Tammesid võivad tulla istutama kõik soovijad.

Sangaste Tammepargi ala Foto Timo Arbeiter
Sangaste Tammepargi ala. Foto: Timo Arbeiter

Tammed istutatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks ning iga tamme külge pannakse ka istutaja nimi.

Sellega aga ei piirduta – pärast tööd peetakse üheskoos maha üks tore perepidu. Päeva juhib lustlik vanatädi Loreida Võrumaalt, muusikaga vürtsitab päeva Ervin Lillepea ansambliga Kruiis, toimub Otepää noorte moedemonstratsioon ning pannkoogid küpsetavad külalistele Otepää Kinnaspunkti osavad naised. Pika laua taga peetakse ka piknikku, selleks tuleb kas endal söögipoolis kaasa võtta või osta kohapeal ja grillida.

“Tamm on kestvuse ja tugevuse sümbol. Tammepuu vägi on eestlasi alati lummanud – kui perre sündis laps või peeti pulmasid, istutati tamm selle mälestuseks,” ütles Otepää vallavanem Kaido Tamberg. “Ootame väga kõiki vallakodanike ja teisigi Sangastesse. Jäta oma jälg – istuta tammepuu Sangaste tammeparki!”

Loe edasi: Sangastes istutatakse 100 tamme

Kadrina Saunanaise pink võib olla maailma ainus

Kui seni on avatud mälestuspinke auavalduseks muusikutele, heliloojatele, kirjanikele, sportlastele ja teistele ühiskondlikult väljapaistvatele isiksustele, siis Kadrina Saunaklubi (KSK) juhatuse liige Rein Sikk peab tõenäoliseks, et kinnitamata andmetele toetudes tuleb pidada Kadrina Saunanaise pinki täiesti ainulaadseks terves maailmas.

Kadrina saun käidi seestpoolt harjade ja lappidega üle Foto Rein Sikk
Kadrina saun käidi seestpoolt harjade ja lappidega üle. Foto: Rein Sikk

[pullquote]Võtsime kaks lähestikku kasvanud kaske maha ja asetasime ühe saareplangu kändudele[/pullquote]Käesolev aasta pole juubelihõnguline mitte üksnes kümnendat kevadet Teeme Ära talgute korraldajatele. Tänavu oktoobris täitub 10 aastat päevast, kui mittetulundusühinguks muudetud Kadrina saunaklubi asus OÜ Kadrina Kommunaali asemel ise oma kodualeviku sauna päris ametlikus vormis majandama, kuigi toimetati abistavalt juba hulk aega varemgi. Seega on juubeliaastaks valitud kingitus ja auavaldus kõigiti õigeaegne tegu.

[pullquote]Naised tulid appi vaskplaati kinnitama[/pullquote]„Pingi looja või loomisele õhutaja oli Andres Nukk, KSK juhatuse liige, KSK direktor, aktiivne toetaja, susija ja pusija,“ mäletas Sikk. Nukk ise polnud kuidagi selle jutuga päri. „Võtsime kaks lähestikku kasvanud kaske maha ja asetasime ühe saareplangu kändudele. Naised tulid appi vaskplaati kinnitama,“ selgitas vähese jutuga Nukk ja kiitis saunasõprade ühist mõtet.

Loe edasi: Kadrina Saunanaise pink võib olla maailma ainus

Juubelihõngulisel Teeme Ära talgupäeval osaleb kümneid tuhandeid

Kõikjal üle Eesti peetakse täna Teeme Ära talgupäeva, kuhu kõik eestimaalased on oodatud osalema. Varahommikune registreerumise seis ennustab taas rohket osavõttu – kavas on üle 2100 talgu vähemalt 40 000 osalejaga. Juubelihõngulisest talgupäevast võtavad osa ka Vabariigi President Kersti Kaljulaid ning Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas.

Teeme Ära talgud Laagna kogukonnaaias
Teeme Ära talgud Laagna kogukonnaaias

Talgutele nii linnas kui ka maal oodatakse kõiki inimesi, sealhulgas neid, kes jätsid otsustamise viimasele hetkele – abikäsi läheb vaja igal pool. Ilmateenistus lubab tänaseks väga mõnusat talguilma, mis sobib ühtlasi hästi Eesti värvimiseks kihelkonnavärvidesse. Vahetuid emotsioone otse talgupaikadest saab jälgida talguveebist aadressil www.teemeara.ee/otse (alates kl 10).

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles, et talgupäev tuleb tänavu juubelihõnguline. “Kümne aasta eest toimus esimene suur kodanikualgatus “Teeme ära!” egiidi all, mis andis vabatahtlikule tegevusele Eestis seninägematud mõõtmed. Tänavu, mil Eesti riik tähistab 100. sünnipäeva, teevad kümned tuhanded eestimaalased talgupäeval ühiselt tuhandeid talgutegusid, mis on hindamatu väärtusega kingitus kogu Eestimaale,” rääkis Tüür.

Loe edasi: Juubelihõngulisel Teeme Ära talgupäeval osaleb kümneid tuhandeid

Sindist algas üleriigiline tammeparkide rajamine (suur pildigalerii)

Esimesed kolm tamme istutasid Sindi linna rajatavasse tammikusse Sindi gümnaasiumi õpilased Annabel Tamme (1a), Regon Rostin (1b) ja Liisa Rand (2a), keda abistasid riigisekretär Heiki Loot, “EV 100” juhtrühma esimees Toomas Kiho ja Tori abivallavanem Priit Ruut.

Helen Mihkelson, Janne Soosalu, Jüri puust ja Jana Malõh on kõik tammeistikud välja jaganud, jäänud on ükskens viimane Otti ootav istik Foto Urmas Saard
Helen Mihkelson, Janne Soosalu, Jüri puust ja Jana Malõh on kõik tammeistikud välja jaganud, jäänud on ükskens viimane Otti ootav istik. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kringli järgi võib olla üsna kindel, et tammede istutamise talgul osales vähemalt üle 350 kätepaari[/pullquote]Tammepargid on riigikantselei kingitus saja-aastasele Eesti Vabariigile. Sindi järel rajatakse lähiajal kõigisse maakondadesse vähemalt üks tammik. Loot ütles, et koostöös Sindi elanike ja paljude teiste ettevõtlike inimestega jäetakse kogu Eestis rajatavate tammeparkide, -alleede ja -saludega ilus märk riigi ajalukku, millega tehakse väärikas kingitus Eestile.

Kiho sõnul saab heinamaale istutatud puudest aastakümnete ja -sadade pärast võimas tammesalu. Kiho kutsus lavale abivallavanema ja andis üle metalse läikega tahvli, millel on EV100 kujutisega visuaal ja selle kõrval tekst: Eesti 100 tamme – Ojakalda park. Ruut ütles, et plaat kinnitatakse Tori valla Kõrsa karjäärist toodud graniidile, mis on juba Pärnu maantee kergliiklustee servas püsti aetud. Teisel graniitkivil, mis asub sama teega ühel joonel, oli juba mälestustahvel paigaldatud ja sellelt võib lugeda: Eesti Vabariik 100 – park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt – 01.05.2018.

Loe edasi: Sindist algas üleriigiline tammeparkide rajamine (suur pildigalerii)

Anette Pattik vahetusõpilasena Inglismaale

Kevadpühal, kui Sindi tähistas linnana oma 80. sünnipäeva ja seltsimaja juures tegutses tähtpäeva tähistav neljas laat, võtsid kollase telgi all koha sisse Paikuse Lions klubi liikmed, kelle ettevõtmise eesmärgiks on Sindi gümnaasiumi 9. klassi õpilase Anette Pattiku vahetusõpilaseks Inglismaale lähetamise toetamine.

Anette Pattik Paikuse Lions klubi abilistega Foto Urmas Saard
Anette Pattik Paikuse Lions klubi abilistega. Foto: Urmas Saard

Paikuse Lions klubi liige Raiko Hiis selgitas, et Sindi laadale tuldi suure telgi, suure koosseisu ja abilistega üksnes heategevusliku sooviga. „Kogume Anette lähetamiseks Inglismaale oma tööga raha. Me pakume enda tehtud küpsetisi. Müüme karastusjooke. Limonaad on samuti peaaegu oma tehtud, väike vurts on sisse lisatud. Saia peal on meie endi poolt püütud lõhed,“ rääkis Hiis.

Telgi ühes nurgas oli suurte mõõtmetega pann ja selle taga seisis Kuno Erkmann. Tema hoolitses selle eest, et pidevalt oleks pakkuda soojasid pannkooke. Pannkooke pakuti vastavalt maitsesoovidele moosi, singi või juustuga. Oli ka banaanipannkooke.

„Hoolitseme, et kõigil oleks kõhud täis ja hoolimata vihmasest ilmast hea tuju ning Anette saaks minna vahetusõpilasena Inglismaale,“ rääkis Hiis, kelle juttu kinnitasid kõik teisedki abivalmid Lõvid ja seadsid vestluse lõppedes endid koos Anettega ühte viirgu pildile.

Loe edasi: Anette Pattik vahetusõpilasena Inglismaale

Made Uiga: innukat algatust ei muuda miski olematuks

“Eesti Vabariik 100” üleriigilise tammeparkide rajamise avatalgul osalesid Sindi linna Ojakalda pargis sadade sintlaste hulgas ka Sindi gümnaasiumi õpetaja Made Uiga õpilased, kes neli aastat tagasi panid tammetõrud mulda.

Sindi gümnaasiumi õpetaja Made Uiga oma õpilastega, kellega ühiselt pandi neli aastat tagasi tammetõrud mulda ja kellega koos istutati Riigikantselei kingitud tamm uude Sindi tammikusse Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi õpetaja Made Uiga oma õpilastega, kellega ühiselt pandi neli aastat tagasi tammetõrud mulda ja kellega koos istutati Riigikantselei kingitud tamm uude Sindi tammikusse. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Joosep Ailiste: tulevikus saab siis Sindis rohkem pasknääre olema.[/pullquote]Tänased Sindi gümnaasiumi kuuenda klassi õpilased õppisid siis teises klassis, kui 2013. aasta sügisel kutsus Riigikantselei üles kogu riigis Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks sadat tammikut rajama. „Ilusa ja auväärse projektiga liitus ka Sindi linnavalitsus koostöös Sindi gümnaasiumiga,“ meenutas Uiga. Esimese sammuna korjasid 30. septembril 2.a ja 2.b klassi lapsed ühes oma õpetajaga Kooli pargist kaks kaheksaliitrist ämbritäit tammetõrusid, mis viidi liiva sisse peidetult talvekorterisse.

„Järgmisel kevadel leidsid juba juurduma hakanud tõrud omale kodu kooli loodusõppelabori lillepottides, kust nad pidid jätkuval sirgumisel esialgul linna väikesesse puukooli ümber istutama ning tänavu püsiva elupaiga leidma,“ jutustas Uiga.

Seni, kuni tammed sirgusid, võis noorte tammede istutamise asukoha üle aru pidada. Kaaluti uue tammiku istutamist parki või linna peatänava, Pärnu maantee, äärse tammeallee uuendamist.

Loe edasi: Made Uiga: innukat algatust ei muuda miski olematuks

Park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt

Täna hommikul toodi kohale mälestusplaadiga graniitkivi, mis püstitatakse Sindi linna Ojakalda parki EV 100 juubeli auks rajatava tammiku juurde.

Park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt Foto Urmas Saard
Park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt. Foto: Urmas Saard

Püstisesse asetusse paigaldatav kivi on umbes 1,5 m kõrgune. Hall graniidi mürakas pärineb Häädemeeste valla Piirumi küla Lova talust, kus elab ja töötab kiviraidur Ülo Kirt. Tema valmistatud on ka kivile paigaldatud plaat, millel järgmine tekst: Eesti Vabariik 100 Park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt 01.05.2018. Varem on Kirt Sindi gümnaasiumi aula seinal taastanud Vabadussõjas langenute mälestustahvli ja praegu on käsil Julius Friedrich Seljamaa büst, mis leiab Sindi linnaruumis koha punase koolimaja ees.

Tammepargi kivi jääb Pärnu maantee äärde. Puude istutamise talgud algavad 1. mail kell 12.00 kümneminutilise piduliku tseremooniaga. Tervitavate sõnavõttudega esinevad Eesti Vabariigi riigisekretär Heiki Loot, EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho ja Tori abivallavanem Priit Ruut. Nemad kolmekesi istutavad ühiselt kolme kohaliku lapsega kolm puud. Järgneb ülejäänud 97 tamme istutamine.

Loe edasi: Park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt

EV100 tähistamiseks istutatakse Hiiu saja tamme parki sajas tamm

Laupäeval, 28. aprillil kell 12 istutatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks rajatud Hiiu saja tamme parki viimane, sajas tamm. Meeleolu loob Nõmme Brass Aigar Kostabi juhatusel.

Hiiu sada tamme Foto Jukko Nooni
Hiiu sada tamme. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Nõmme on mändide linn, aga sama hästi kasvavad siinses pinnases ka tammed.[/pullquote]”Hiiu saja tamme pargi rajamise idee autor on endine ajakirjanik Kadi Alatalu Nõmme Tee Seltsist. Suurem osa sajast tammest istutati 2016. aastal, kui Nõmme tähistas linnaõiguste andmise 90. aastapäeva,” lausus Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. “See on nõmmekate kingitus Eesti Vabariigi juubeliaasta tähistamiseks, millesse on panustanud kohalik kogukond, linnaosavalitsus ja Tallinna linn. Eestlastele on ju ikka meeldinud ennast tugeva ja visa tammega võrrelda. Loodetavasti kasvavad tammed Hiiul veel ka siis, kui Eesti Vabariik tähistab 200. ja 300. sünnipäeva,” lisas Šillis.

“Nõmme on mändide linn, aga sama hästi kasvavad siinses pinnases ka tammed. Nii ütlevad taimetargad. Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks rajatakse üle kogu meie maa tammikuid. Tamm on olnud iidne Eesti puu ja tammikud meie maastiku pärisosa,” tutvustas Kadi Alatalu kaks aastat tagasi saja tamme istutamise mõtet.

Loe edasi: EV100 tähistamiseks istutatakse Hiiu saja tamme parki sajas tamm

Sindis hõigatakse rahvast tammesid istutama

Tori vallavalitsus ja Sindi gümnaasium kutsuvad rahvast Sindi linna Ojakalda parki EV 100 juubeli auks tammesid istutama. Rajatav Tammepark on kingitus Tori valla Sindi linna poolt Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks.

Tammede istutamise kohad on Ojakalda pargis märgistatud Foto Urmas Saard
Tammede istutamise kohad on Ojakalda pargis märgistatud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Talgutel osalejatele esineb Ott Lepland[/pullquote]Esmane kogunemine leiab aset kell 10.00 Sindi kevadlaada ametlikul avamisel seltsimaja juures, sealt suundutakse kell 11.00 ühisel jalutuskäigul Ojakalda parki.

Istutamise talgud algavad kell 12.00 kümneminutilise piduliku tseremooniaga. Tervitavate sõnavõttudega esinevad Eesti Vabariigi riigisekretär Heiki Loot, EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho ja Tori abivallavanem Priit Ruut. Nemad kolmekesi istutavad ühiselt kolme kohaliku lapsega kolm puud. Järgneb ülejäänud 97 tamme istutamine ja kell 13.00 pakutakse juba kringlit, morssi ja vett. Talgutel osalejatele esineb Ott Lepland.

Istutamisel osalemiseks saavad üksikult tulevad inimesed, perekonnad, asutused, seltsid ja teised kodanike ühendused ennast eelnevalt registreerida kuni 25. aprillini Tori valla kodulehel, samuti aadressil tori@torivald.ee või telefonil 445 1881.

Loe edasi: Sindis hõigatakse rahvast tammesid istutama

Nõmme kooliõpilased meisterdasid lindudele sada pesakasti

Nõmme koolide õpilased meisterdasid tööõpetuse tundides lindudele sada pesakasti. Üleeile alustasid Pääsküla gümnaasiumi 7. klassi õpilased nende paigaldamist Vabaduse parki.

Peskastide paigaldamine Vabaduse parki Foto Jukko Nooni

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on tegemist ettevõtmisega, mis toimub juba neljandat kevadet järjest. “Sel aastal seostus pesakastide arv Eesti Vabariigi saja aasta juubeliga. Pesakaste meisterdasid 4.-8. klasside õpilased, vajaliku materjali ostis linnaosavalitsus. Nii nagu varasematelgi aastatel, oli kohal Hans Kuusiku Tallinna linnuklubist, kes juhendas, kuhu ja kuidas tuleks pesakaste paigaldada ning selgitas noortele, millised linnud sinna tõenäoliselt elama asuvad,” rääkis linnaosavanem.

Eelnevatel aastatel on lindudele pesakastid paigaldatud Ilmarise metsa, Pääsküla noortekeskuse ja raudtee vahelisse metsatukka ja Võidu parki.

Peskastide paigaldamine Vabaduse parki. Foto: Jukko Nooni →

Jukko Nooni, Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Suur kevadine konnade ränne ja konnatalgud

Soojemad ilmad äratasid kahepaiksed, kes on asunud massiliselt oma sigimispaikadesse rändama. Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub konnasid ohutult üle tee abistama sinna, kus rändeteed ristuvad sõiduteedega. Eriti tähelepanelik tasub autojuhtidel olla hilisõhtustel tundidel, kui ränne on massiline ning vabatahtlikud kahepaikseid abistamas.

Konn kivil Foto Urmas Saard
Konn kivil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vabatahtlike abiga on hukkumisest päästetud aastate jooksul ca 82 000 kahepaikset.[/pullquote]Teelõike, kus liikluse tõttu hukkub sadu ja tuhandeid konni, on palju just linnade lähedal. Suurem liikluskoormus on pannud löögi alla kahepaiksete populatsioonid just tihedama inimasustusega paikades. “Kuna oleme vabatahtlike abiga konni abistamas juba seitsmendat aastat, on väga selgelt välja tulnud, et linnades ja nende lähedal on kahepaiksete asurkonnad suuremas kadumisohus ja seetõttu vajavad meie abi olulistel hetkedel, nagu seda on sigimispaikadesse ränne, ” ütles “Konnad teel(t)” aktsiooni eestvedaja Kristiina Kübarsepp. “Linnades ja nende lähedal on aga ka vabatahtlikel lihtsam konnatalgutel kaasa lüüa. Näiteks on Tartus Ihastes ja Tallinnas Astangul igal aastal konnatalgutel tuhandeid kahepaikseid abistanud tublid vabatahtlikud, kes oma kodukandis selle liigi säilimise eest on hea seisnud,” kiitis Kübarsepp aastast aastasse kaasa löönud vabatahtlikke.

Loe edasi: Suur kevadine konnade ränne ja konnatalgud

Sinilillekampaania algas hoogsalt

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetamiseks korraldataval heategevuslikul Sinilillekampaanial on naiskodukaitsjad suutnud Pärnus mõne tunni jooksul koguda paarsada eurot.

Marko Šorini rinnas on Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetamise sinilillekampaania märk Foto Urmas Saard
Marko Šorini rinnas on Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetamise sinilillekampaania märk. Foto: Urmas Saard

Hommikupoolikul külastasid Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna esinaine Karmen Vesselov ja liige Eve Retpap Pärnu Postimehe toimetust ja Pärnu linnavalitsust. “Naiskodukaitsjatelt oli võimalik osta sinilillemärke, kleepse ja käepaelu, kuid paljud linnavalitsuse töötajad võtsid seda kui annetust, kus eseme eest anti rohkem raha,” ütles abilinnapea Marko Šorin.

Müügist ja annetustest kogutud raha eest toetatakse Tapa linna välitrenažööriala rajamist, Tartu ülikooli kliinikumile ja Rakvere haiglale taastusraviseadmete ostmist ja MTÜ Peaasjade tööd meeste vaimse tervise edendamisel.

Viiendat kevadet toimuv sinilillekampaania kestab 5.-23. aprillini.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Pühapäeval meenutatakse Julius Friedrich Seljamaad

Sindi Ajalooklubi väike seltskond koguneb Julius Friedrich Seljamaa 135. sünniaastapäeval Sindi gümnaasiumi esisele platsile.

Eliise Kull,  Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president, kutsub noori 8 aprilli keskpäevaks  punase vahtra juurde Foto Urmas Saard
Eliise Kull, Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president, kutsub noori 8. aprilli keskpäevaks punase vahtra juurde. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kohapeal näeb mälestusmärgi maketti[/pullquote]Pühapäeval, 8. aprillil täitub 135 aastat Sindist võrsunud õpetaja, ajakirjaniku ja poliitiku Seljamaa sünnist, kelle auks avatakse Tartu rahu 99. aastapäeval graniidist püsttahukale asetatud pronksist büst. Mälestusmärgi asukohaks on valitud Sindi gümnaasiumi esine plats, mis korrastatakse samaaegselt büsti valmimisega.

Sindi Ajalooklubi kutsub teisigi oma kogukonna inimesi 8. aprilli keskpäevaks Sindi gümnaasiumi sümbolpuu punase vahtra juurde, et kuulda lühidalt Seljamaa elust ja tegevusest ning mälestusmärgiga seonduvatest üksikasjadest. Kohapeal näeb ka punasest graniidist ja pronksi valatud osadest koosneva mälestusmärgi maketti, mille valmistas Ülo Kirt.

Ajalooklubi kogunemise mõtet toetab Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president Eliise Kull, kes kutsub pühapäeval just noori kohale tulema.

Loe edasi: Pühapäeval meenutatakse Julius Friedrich Seljamaad

Pildigalerii: Pärnu linnas kaunistati 10 skulptuuri sinimustvalgete kangastega

Täna said Pärnu linna sümbolkujud riigi sajanda juubeli auks kaela sinimustvalged kaunistused.

Tõiv Jõul ja Indrek Aija Oskar Alexander Brackmanni mälestusmärki kaunistamas Foto Urmas Saard
Tõiv Jõul ja Indrek Aija Oskar Alexander Brackmanni mälestusmärki kaunistamas. Foto; Urmas Saard

EV100 korraldusmeeskonna eestvedamisel ehiti üle Eesti enam kui 20 tuntud skulptuuri sinimustvalgete kootud sallide või mütsidega. Pärnu linnast valiti korraldusmeeskonna poolt välja Lydia Koidula mälestussammas. Pärnus sidusid aksessuaare Indrek Aija ja Tõiv Jõul. Kõige kõrgemale ronimisel oli abiks Jaanus Rubin. Koidula mälestussamba juures võis näha ka Pärnu linnapead Romek Kosenkraniust uudistamas.

Linnavalitsus otsustas lisaks Koidula ausambale asetada ammuse tippmaletaja Paul Keres kaela rahvusvärvides kikilipsu. Teisi mälestusmärke ehiti siidisest riidest sallidega: Ilme Kulla naisfiguur “Supleja” Estonia sanatooriumi juures Aia tänaval; kunagise linnaarhitekti Olev Siinmaa kuju valli serval; ajakirjanduse isa Johann Voldemar Jannseni skulptuur Rüütli tänaval; Georg Wilhelm Richmanni ausammas Kuninga tänaval; Gustav Fabergé kontserdimaja ees; linnapea Oskar Alexander Brackmann Sütevaka humanitaargümnaasiumi lähedal.

Helilooja Raimond Valgre mälestusmärgi ja Kihnu Jõnnu ehk Enn Uuetoa skulptuuri eest kandsid hoolt Pärnu Rotary Klubi liikmed.

Loe edasi: Pildigalerii: Pärnu linnas kaunistati 10 skulptuuri sinimustvalgete kangastega

100 retsepti ja maitset vanaema-vanaisa varamust

TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli koostatud retseptiraamat „100 retsepti ja maitset vanaema-vanaisa varamust“ sõitis täna kõrgekvaliteedilise trükisena Pajo trükikojast välja.

Pajo trükikoja tegevjuht Karmen Vesselov ja müügijuht Annika Tuuleveski võtavad vastu trükist ilmunud retseptiraamatu retsepti järgi küpsetatud koogi Urmas Saard
Pajo trükikoja tegevjuht Karmen Vesselov (keskel) ja müügijuht Annika Tuuleveski võtavad vastu trükist ilmunud retseptiraamatu retsepti järgi küpsetatud koogi, mille valmistas tänulik Mari Suurväli. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vanu retsepte on tutvustatud ka endisaegseid kaalu- ja mõõtühikuid kasutades[/pullquote]Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe ütles, et käesoleva retseptikogumiku näol on tegu millegi ainulaadse ja erakordsega. „Ühelt poolt saab Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks koostatud ja siin esitatud vanavanemate 100 retsepti abil taaselustada möödunud aja toite ja maitseid. Teisest küljest on 2010. aastal Pärnus käivitunud Tartu Ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli sümpaatse initsiatiivi näol tegu kõige ehedama näitega kultuuri alalhoidmisest ja põlvkondade sidususest.“

Raamatusse koondatud retseptid on välja valinud Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppurid. Mitmed retseptid on saja-aastase riigiga enam vähem üheealised, aga mitte kõik pole nii vanad. On ka aastast 1885. Vanu retsepte on tutvustatud ka endisaegseid kaalu- ja mõõtühikuid kasutades. Seepärast leiab kohe raamatu algusest kaalude, mõõtude ja mõistete seletusi. Raamatu toimetaja on Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ja kujundaja Isabell Maripuu. Illustreerivad fotod tegi Signe Kiri ja kaane kujundas Birgit Tuulemäe.

Loe edasi: 100 retsepti ja maitset vanaema-vanaisa varamust

Eestlased ja venelased tähistasid Sindis ühiselt vastlapäeva

Sindi Naisliidu ja vene segakoori Slavjanotška ühisel eestvedamisel toimus täna vastlapäeva tähistamine.

Vene segakoor Slavjanotška vastlapäeval Sindi seltsimaja ees Foto Urmas Saard
Vene segakoor Slavjanotška vastlapäeval Sindi seltsimaja ees. Foto: Urmas Saard

Naisliidu esinaine Juta Velleste tervitas vastlapäeval osalejaid ja tänas Tori vallavalitsust, kes kostitas rahvast paarisaja vastlakukliga. Renna Järve tutvustas vastlapäeva kombeid. Vastlapäeva kohta on öeldud ka liupäev, pudrupäev, lihaheitepäev. Vastlapäeva kuupäev on muutuv ja oleneb ülestõusmispühadest. Eestlaste kombestikku kuulub kelgutamine. Pikk kelguliug ennustab eelseisvaks suveks paremat linakasvu. Eesti vastlatoiduks on ikka olnud seajalad ja herne- või oasupp. Uuemal ajal maiustatakse meelsasti vahukoorega vastlakukleid. Neid mütsiga kukleid süüakse ka Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Islandil, Fääri saartel, samuti mõningates piirkondades Saksamaal.

Kukleid ja teed jagas Edvi Kukk. Külliki Almosen korraldas lastele võistlusmänge ja andis auhinnaks kompvekke. Mänge korraldas ka Slavjanotška, aga väga oodatud oli nende laulmine. Samal ajal tegi Sauga kandi mees Boriss hobusaaniga lastele vastlasõitu. Lapsi jätkus küllaga ka samas kõrval asuvale Kahurimäele.

Loe edasi: Eestlased ja venelased tähistasid Sindis ühiselt vastlapäeva

Tele2 kogus vanade mobiilidega diabeedihaigete laste toetuseks 8000 eurot

Möödunud aasta lõpus tegi Tele2 oma klientidele üleskutse tuua tagasi oma vana telefon ja annetada vana seadme eest saadud raha TÜ Kliinikumi Lastefondile diabeedihaigete laste toetamiseks. Ettevõte lisas igale annetusele omalt poolt juurde sama suure summa ning täiendavalt jõulukingituste raha.

Foto pressiteategaTele2 müügi- ja turundusdirektori Kristjan Seema sõnul sai annetuste kogumise teema väga palju positiivset vastukaja. “Rõõm on näha, kuidas inimesed algatusega kaasa tulevad. Nii mõnigi Tele2 klient oli kogunud kokku mitukümmend telefoni ja tuli meie esindusse eesmärgiga heategu teha,” lisas Seema ja ütles, et Tele2 jätkab Lastefondi toetamist edasi EV100 raames püsiprojektiga, kus ettevõte annetab iga müüdud lisaseadme pealt 0,10 eurot Lastefondile.

Lastefondi strateegiajuht Küllike Saar avaldas suurt tänu ja rõõmu, et Tele2 on võtnud taolise olulise temaatika oma südameasjaks ning jätkab diabeedihaigetele lastele vajalike uue versiooni insuliinipumpade soetamise toetamist. “Nimelt soovitavad raviarstid osadele diabeedihaigetele lastele erakorraliste tingimuste puhul kõige uuemat pumpa ja transmitterit, mida Eesti Haigekassa ei kompenseeri ja mille maksumus on ligi 3500 eurot,” nentis Saar. Ta tõi välja, et uusimate ja täiuslikemate insuliinipumpade soetamist toetatakse neil diabeedihaigetel lastel, kelle peres on rohkem kui ühel lapsel 1. tüübi diabeedi diagnoos, rohkem kui ühel inimesel 1. tüübi diabeedi diagnoos, kelle eest vastutab üks lapse vanematest või üks lapsevanem töövõimetu ja töötu.

Loe edasi: Tele2 kogus vanade mobiilidega diabeedihaigete laste toetuseks 8000 eurot

Lipu seltsi kingitus Eesti Olümpiakomiteele

Eesti Lipu Selts külastas olümpiamängude eel Eesti Olümpiakomiteed ja andis üle traditsioonilise kingituse – komplekti erinevas suuruses Eesti lippe Eesti olümpiadelegatsioonile.

Jüri Trei annab lipud üle Foto pressisõnumiga

Eesti Lipu Seltsi esimehe Jüri Trei sõnul on Eesti olümpiadelegatsioonile Eesti lipu kinkimine pikaajaline traditsioon, millega Eesti olümpiakoondisele olümpiaks kõike kõige paremat soovitakse. “Olümpiamängud on  spordi- ja kultuurisündmus, kus Eesti riigi väärikas ja esinduslik osalemine on oluline. Loodan, et kingitud lipud  aitavad sportlastel meeles hoida, et ka kaugel PyeongChangis olles elab nende pingutustele kaasa terve Eesti.”

XXXIII taliolümpiamängud toimuvad PyeongChangis 09.-25. veebruarini. Eesti olümpiakoondisse kuulub 22 sportlast kuuelt spordialalt.

Jüri Trei annab lipud üle. Foto: pressisõnumiga →

Samal teemal:

Siim Sukles ja Jüri Trei Foto Eesti Olümpiakomitee

Eesti Lipu Selts kinkis Eesti olümpiakoondisele komplekti Eesti lippe

Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad riigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut

Lasteraamatu “Konnapoiste talvejutud” autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad Eesti Vabariigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut. Eesmärgiks on lasteaedade raamatuvalikut mitmekesistada ning kutsuda lapsi üles lugema.

Risto Kask ja Kadri Veersalu Foto pressisõnumiga
Lasteraamatu “Konnapoiste talvejutud” autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad Eesti Vabariigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut. Foto: pressisõnumiga

Kampaania käigus kingitakse raamatud 29-le lasteaiale Tallinnas, Harjumaal ja Tartumaal. Oma ettepaneku lasteaedade osas tegid 32 inimest Facebookis avaldatud üleskutse põhjal. Raamatud kingitakse ka Tallinna Lastehaiglale.

“Kuna tänavune talv on olnud küllaltki lumevaene ja pime ning õigeteks talvisteks tegevusteks võimalust ei ole olnud, tekkis mõte midagi selle olukorra parandamiseks ette võtta. Otsustasime kinkida lasteaedadele mõned raamatud,” ütles raamatu autor Risto Kask. “Algul mõtlesime, et see number võiks olla 50. Kuna ettepanekuid tuli arvatust rohkem, otsustasime kinkida sada raamatut.”

Raamat “Konnapoiste talvejutud” räägib kahe konna tegevusest talvises metsas. Raamatu tekstid on kirjutanud Risto Kask ning illustreerinud Kadri Veersalu. Raamat anti välja 2015. aastal ning seda toetasid Hooandja vahendusel 64 inimest.

“Toetame Eesti Vabariigi juubeliaasta väärtuseid. Lapsed kujundavad meie kõigi tulevikku. Seega on väga tähtis, et nende arenguteel oleks lisaks rutiinile piisavalt mõnusat ajaveetmist ja mälestusi. Raamatud pakuvad selle jaoks suurepärase võimaluse,” lisas Kask.

Raamatud jõuavad lasteaedadesse enne 24. veebruari.

Jõulurõõmu ja kingipakke haiglates viibivatele lastele

Homsest alustab MTÜ Naerata Ometi ringkäiku mööda Eestimaa haiglaid, et viia jõulurõõmu seal viibivatele lastele. Ühtekokku külastatakse üle Eesti viitteist haiglat ja jagatakse enam kui 300 kingitust.

Isetehtud mänguasjad
Isetehtud mänguasjad

Ringkäiku alustatakse Tallinna Lastehaiglast, kus praegu veedab oma jõuluaega üle 100 lapse ja noore. Kinke jagavat jõuluvana saadavad ka esinejad, kes aitavad omalt poolt rõõmsat jõulumeeleolu luua.

“Projekti “Jõulud haiglas” korraldame juba üheksandat aastat ja oleme tänulikud neile, kes leidsid võimaluse seda ettevõtmist toetada. Koos saame teha toreda jõuluüllatuse lastele, kelle jõulud ei pruugi tänavu kõige rõõmsamad olla,” ütles MTÜ Naerata Ometi juhatuse esimees Kuno Kompus.
Korraldaja sõnul leidis heategevuskampaania tänavu rohkem toetajaid kui kunagi varem ja projekti toetati mitut moodi. “Eriti südantsoojendav on näiteks see, et üle 500 inimese saatsid isetehtud mänguasju laste jõulupakkidesse. Samuti tegi väga toreda üllatuse Tiheda Lasteaed, kes korraldas laada, mille tulu annetati projekti toetuseks,” rääkis Kompus.

Järgneva nelja päeva jooksul külastatakse lapsi Tallinna Lastehaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi ning Raplamaa, Järvamaa, Pärnu, Viljandi, Valga, Lõuna-Eesti, Läänemaa, Põlva, Kuressaare, Hiiumaa, Narva ja Rakvere haiglate lasteosakondades.

Loe edasi: Jõulurõõmu ja kingipakke haiglates viibivatele lastele

Pärnu Kunstiklubi annetas maale Pärnu Y-klubile kohaliku kogukonna toetuseks

Teisel adventpühal annetasid Pärnu Kunstiklubi liikmed 13 maali Pärnu Y-klubi heategevusloterii läbiviimise toetuseks.

Pärnu Kunstiklubi 2017 a jõulupidu
Pärnu Kunstiklubi 2017. a jõulupidu

Pärnu Kunstiklubi asutati 1976 ning ühendab peamiselt maalivaid harrastuskunstnikke Pärnust ja Pärnumaalt – Tiina Niin, Tiina Erala, Ella Źuliene, Ervin Raud, Lembi Sõro, Ülle Raidma, Malle Heinonen, Ly Saat, Kadri Grishin, Marju Lorentson, Tiiu Lehiste, Selma Juurikas, Aili Mets.

Pärnu Y-klubi korraldab juba mitmendat aastat Raeküla vanakooli Keskuse sündmustel heategevusloteriid, et toetada RVK Avatud Noortekeskuses kohalikele lastele erinevate arendavate tegevuste korraldamist. Iga Raeküla Vanakooli Keskuse sündmust külastav heategevusloterii ostja võib saada ühe maali omanikuks.

Alates tänavu sügisest on Pärnu Y-klubi kogunud 392 eurot.

Pärnu Y-klubi MTÜ, rahvusvahelise heategevusorganisatsiooni Y`s men International liige, korraldab heategevusloteriid majanduslikes raskustes perede lastele pillide soetamiseks ja huviringi õppetöö läbiviimiseks. Jõulud on andmise aeg ja igaüks meist saab oma panuse anda Pärnu Y-klubi arveldusarvele EE481700017001569834 (Luminor Bank AS) või osaledes heategevusloteriis, mida klubi liikmed korraldavad Vanakooli keskuses toimuvatel sündmustel.

Marina Mesipuu
Pärnu Y-klubi president
Raeküla Vanakooli Keskus

Väärikad toetasid mälestusmärgi püstitamist Seljamaale

TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kuulajad lõpetasid käesoleva õppeaasta esimese poole heategevusega ja toetasid ühiselt Julius Friedrich Seljamaa sünnilinna mälestusmärgi püstitamiseks tehtavaid kulutusi omapoolsete annetustega.

Annetuste kast Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi püstitamiseks Sindi linna Foto Urmas Saard
Annetuste kast Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi püstitamiseks Sindi linna. Foto: Urmas Saard

Julius Friedrich Seljamaa oli õpetaja, ajakirjanik, poliitik, diplomaat, Tartu rahu läbirääkija ning Tartu rahu ratifitseerimiskomisjoni esimees, kelle mälestuseks tegi Sindi Ajalooklubi üleskutse algatada rahakorjandus mälestusmärgi püstitamiseks tema sünnilinna.

[pullquote]Annetusi teevad ka Peterburi eestlased[/pullquote]Eelmisel kolmapäeval, 29. novembril, esines Tervise keskusesse kogunenud väärikatele välisministeeriumi nõunik Jüri Trei, kes rääkis Jaan Poskast ja tema mõttekaaslastel peatudes nimetas korduvalt ka Seljamaad. Sellest sündiski Mari Suurväli (väärikate ülikooli projektijuht) heakskiidul mõte panustada ka TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kuulajate poolt oma maakonnast pärit suurmehe mälestuse monumentaalseks jäädvustamiseks.

Loe edasi: Väärikad toetasid mälestusmärgi püstitamist Seljamaale

Vabaühenduste liit otsib kodanikuühiskonna aasta tegijaid

Vabaühenduste liit otsib kodanikuühiskonna aasta tegijaid. Aasta tegijatena tunnustab vabaühenduste liit EMSL kodanikke, vabaühendusi, ettevõtteid ja algatusi, mis on viimase aasta jooksul oma tegevusega ühiskonda paremuse poole liigutanud. Märkimist väärivad eeskujuks olnud vabaühendus, tähelepanuväärseim missiooniinimene, aasta mõjusam tegu ning teisedki, kes on oma tegevusega vabakonna kasvule kaasa aidanud.

Maestro Neeme Järvi omanimelisel pingil Pärnus, Lastepargis Foto Urmas Saard
Maestro Neeme Järvi omanimelisel pingil Pärnus, Lastepargis. Foto: Urmas Saard

“Kodanike julgusel ja pealehakkamisel on hästi toimiva ühiskonna ja demokraatia arendamisel esmatähtis roll. Aasta tegijatena soovimegi tunnustada neid, kes ei jää probleeme märgates ootama, vaid otsivad koostöö kaudu lahendusi”, selgitas vabaühenduste liidu juhataja Maris Jõgeva. “Kuna 2017 on laste ja noorte kultuuriaasta, on eriti oodatud tähelepanekud noorte suunal korda saadetust. Teiseks tahame üles leida üle Eesti avatust ja mitmekesisust väärtustanud inimesed ning algatused.”

Kuigi kategooriad on läbi aja muutunud ning sõltuvad ennekõike väärilistest nominentidest, pärjatakse tavaliselt igal aastal järgimised:

→ Aasta vabaühendus, kes organisatsioonina on nii eeskuju, liigutaja kui mõjutaja

→ Aasta avaliku võimu esindaja, milleks võib olla kodanikuühiskonna edenemist toetanud asutus või inimene

Loe edasi: Vabaühenduste liit otsib kodanikuühiskonna aasta tegijaid

Sinu kasutu mobiil võib aidata diabeedihaigeid lapsi

Täna algas kampaania, millega teeb Tele2 oma klientidele üleskutse tuua tagasi oma vana telefon ja annetada vana seadme eest saadud raha Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile diabeedihaigete laste toetamiseks. Ettevõte lisab igale annetusele omalt poolt sama suure summa juurde.

Foto Urmas Saard
Foto: Urmas Saard

Tele2 tegevjuht Argo Virkebau rääkis, et nad otsustasid teha üleskutse oma poolele miljonile kliendile, et tuua tagasi oma vana telefon ja annetada vana seadme eest saadud raha Lastefondile. “Kui inimene otsustab annetada, siis Tele2 paneb omalt poolt sama palju raha juurde,” märkis ta.

Lisaks annetavad ka Tele2 töötajad oma jõulukinkide raha Lastefondile. “Tunneme, et see raha loob Lastefondi abivajajatele suuremat väärtust,” ütles Vikerbau. Ta tõi välja, et Tele2 on sama tagasisidet kuulnud ka oma koostööpartneritelt. “Paneme kokku jõulukampaaniast saadud annetused ning Tele2 töötajate ja koostööpartnerite jõulukingituste raha ning aitame diabeeti põdevatele väikelastele soetada insuliinipumpasid,” selgitas ta.

Vikerbau tõi välja, et nende meelest on ühe eduka Eesti ettevõtte kohustus panustada ühiskonda ja kohaliku kogukonna heaolusse. “Noored on meie tulevik ja meie kohus on anda neile parimad võimalused arenguks ja enda unistuste elluviimiseks,” nentis ta. “Meie jaoks on oluline järjepidevus ja Lastefond on tänaseks 17 aastat aidanud lapsi ja lastega peresid, kes vajavad veidi suuremat tuge, et areneda ja oma unistusi ellu viia.”

Loe edasi: Sinu kasutu mobiil võib aidata diabeedihaigeid lapsi

Avalöök Sindi jalgpallistaadionil

Pärnu jalgpalliklubi Poseidon tegevjuht Joonas Mengel kutsub eeloleval nädalavahetusel Sindi staadioni tribüüni ehitamist lõpetavatele talgutele, et 7. oktoobril teha vutimurul avalöök.

JK Poseidoni Sindi jalgpallistaadioni tribüüni ehitus Foto Urmas Saard
JK Poseidoni Sindi jalgpallistaadioni tribüüni ehitus. Foto: Urmas Saard

Sindi staadioni rajamine on innukalt tegutsenud entusiastide eestvedamisel jõudnud esimese etapini, mis võimaldab järgmise nädala laupäeval korraldada avamängu, milles kohtuvad Pärnu JK Poseidon ja Tori Põrgulised. „Sellise sportliku sündmusega tähistame tribüünide valmimist. Teisalt on tegemist sümboolse matšiga, kuna oktoobri keskpaigast kuuluvad Tori vald ja Sindi linn ühe omavalitsuse alla,“ selgitab Mengel.

[pullquote]viimasele tribüüni ehitamise talgule: laupäeval, 30.09 ja pühapäeval, 01.10 algusega kell 10.00[/pullquote]Tegemise järgus olev staadion asub Aia ja Kesktänava vahelisel alal, aadressil Kesktänav 7. Üle tänava asub suur tiik, mis kaunistab sealset linnakeskkonda. Mengel tutvustab ka täpsemalt 7. oktoobri ajakava. Keskpäeval alustatakse publikule mõeldud oskusmängudega: täpsuslöök, kauguslöök, palliga kõksimine jms. Kell 13.00 vilistatakse kohtumise avavile ja 13.45 viiakse läbi poolaja loos.

Loe edasi: Avalöök Sindi jalgpallistaadionil