heategevus

Eesti ja šoti tantsudega Raeküla Vanakooli keskuses

Viiendat aastat toimuv Briti päevade kava jätkus eile õhtul Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses eesti ja šoti tantsude õppimisega.

Eesti ja šoti tantsud Raeküla Vanakooli keskuses Foto Urmas Saard — Eesti ja šoti tantsud Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Tantsuõhtu heaks kordaminekuks tegid koostööd MTÜ Estobrit, Raeküla Vanakooli keskus, folkloorirühm Kaasike, rahvuskultuuriselts Kirmas, Kupparimooride kolmik, Y’s Men Pärnu klubi ja muidu tantsulembeline rahvas.

MTÜ Estobrit liige Erika Jeret ütles, et ceilidh on šotlaste kõnepruugis peotants, mida eestlased nimetavad keiliks. Varem on Briti päevadel keilit õpetatud Café Grandis, Nooruse Majas ja Tervise kultuurikeskuses. Vanakooli saali põrandal näitasid keili samme segarahvatantsurühma Kirmas juhendaja Raivo Erm ja tema tantsukaaslane Sülvi Mölder. Eesti tantse õpetasid folkloorirühma Kaasike juhendaja Helje Peet, samuti ka Erm.

Šoti tantsudest õpiti „Gay Gordons“, „St. Bernard’s waltz“, „Military two-step“, „Burn’s horn pipes“. Erm selgitas, et „Burn’s horn pipes“ on olnud iiri, šoti ja inglise muusika, millele loodud palju erinevaid tantse. Algselt on see olnud meremeeste tants juba 16. sajandist. Tantsijad teevad läbi kõik tegevused. Šoti tantsude õppimiseks on 2006. a ilmunud raamat „Šoti keilitantsud = Scottish ceilidh dances“, mille autorid on Eike Albert-Unt ja Angela Arraste.

Loe edasi: Eesti ja šoti tantsudega Raeküla Vanakooli keskuses

Loomade varjupaiga toetuseks toimunud tordioksjonil koguti 919 eurot

Uudist täiendatud: 14. oktoobril, kell 00:25

Täna toimus Pärnu kaubanduskeskuse Port Artur 2 aatriumis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ärikorralduse eriala õpilaste poolt läbi viidud heategevuslik tordioksjon loomade varjupaiga toetuseks. Tordioksjonit juhtis selgelt kõlava häälega Endla teatri näitleja Sander Rebane.

Loomade varjupaiga toetuseks korraldatud tordioksjon Foto Urmas Saard — Loomade varjupaiga toetuseks korraldatud tordioksjon. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Oksjoni teel saadud raha eest tahetakse soetada Pärnu kodutute loomade varjupaigale kiirkuivatuskapp[/pullquote]Iris Ojasoo (pildigaleriis 029), Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ärikorralduse spetsialisti 1. kursuse õpilane, ütles, et käesoleval sügisel toimus heategevuslik oksjon juba neljandat korda: „Paaril viimasel aastal Port Arturis ja esimestel aastatel kutsehariduskeskuse hoones.” Ärikorralduse eriala õpilaste heategevuslik traditsioon sai alguse 2015. aastal ettevõtlusnädala raames. „Lisaks heategevusele soovisime tänavu tõmmata tähelepanu saabuvale täiskasvanud õppija nädalale, mis toimub 19. – 26. oktoobrini üle riigi,” selgitas Ojasoo.

„Oksjoni teel saadud raha eest tahetakse soetada Pärnu kodutute loomade varjupaigale kiirkuivatuskapp aluskatete jaoks,” rääkis Ojasoo, kelle sõnul oli võrreldes eelmiste aastatega oskjonil rekordiliselt rohkem torte, seekord siis 43-lt heategijalt. Täpsustatud andmetel osales üheksa erategijat ja 34 ettevõtet, kelle hulgas ka Pärnumaa Kutsehariduskeskus.

Loe edasi: Loomade varjupaiga toetuseks toimunud tordioksjonil koguti 919 eurot

Anu Martinson: võta üks mõnus kohv ja naudi päeva (õpetajate päevaks)

Sindi gümnaasiumis kattis õpetajate päeva kohvilaua suupistetega pagariäri Pärnamäed, gümnasistid asendasid õpetajaid koolitundides, vabastasid mõneks tunniks töökohustustest koguni direktori ja õppealajuhataja, kinkisid tähtpäevalistele lilli ja meeneid, etendasid sketše, saatsid õpetajad kontserdile ja panid nad kirjandit kirjutama.

Pärnamäed kaupluse juhataja Anita Sits annab Sindi gümnaasiumi direktorile Ain Keerupile üle õpetajate päevaks kingitud suupisted Foto Urmas Saard — Pärnamäed kaupluse juhataja Anita Sits annab Sindi gümnaasiumi direktorile Ain Keerupile üle õpetajate päevaks kingitud suupisted. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Chätlyn: Teie olete need, kes aitate kujundada meie tulevikku maailmas[/pullquote]Õpetajate päeva korraldustoimkonna tuumiku moodustasid gümnaasiumi astme õpilased Chätlyn Parts, Egon Gentalen, Kristiina Anufrieva, Sander Anderson, Merili Tambu ja Pillerin Pihelgas. Chätlyn täitis koolijuhi kohuseid ja Egon õppealajuhataja ülesandeid. Eesti koolide abiturientidel on ammune üldlevinud tava asuda sellel päeval õpetajate rolli ja ise tunde anda.

Kuigi enamik õpetajaid võisid tänast päeva täiel rinnal nautida, võtsid siiski mõned neist vabatahtlikena enda kanda õpilaste algatust abistavaid tegevusi.

Õpetajate toas ütles direktori kohusetäitja Chätlyn õpetajate poole pöördudes, et tunneb talle usaldatud ametis suurt au. „Õpetaja on kui näitleja, kes peab päevast päeva esinema, tegema nägu nagu kõik oleks korras. Õpetajast sõltub sageli väga palju. Teie olete need, kes aitate kujundada meie tulevikku maailmas. Õpetajate ülesandeks on teha meist inimesed, anda eluks vajalikke oskuseid ning teadmisi. Loodan, et naudite tänast päeva, mis jääb kauaks meelde.”

Loe edasi: Anu Martinson: võta üks mõnus kohv ja naudi päeva (õpetajate päevaks)

Võrratu Võnnu muusikakooli esinemine Sindis

Rahvusvahelise heategevusorganisatsiooni Y’s Men Pärnu klubi kutsel väisavad Võnnu muusikakooli puhkpilliorkester ja kandleansambel Pärnut ja Pärnumaad. Esimese rahvusvahelist muusikapäeva tähistava kontserdi andsid täna õhtupoolikul Läti külalised Sindi seltsimajas.

Ilze Žwarte ja Ieva Lapšane, Võnnu muusikakooli kontsert Sindis Foto Urmas Saard — Ilze Žwarte ja Ieva Lapšane, Võnnu muusikakooli kontsert Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]„Bravo, bravissimo, magnifico, fantastico!”[/pullquote]Kontsertkava esimesel poolel mängisid kandlelugusid õpetajad Ilze Žwarte ja Ieva Lapšāne ühiselt oma õpilastega. Puhkpilliõpetaja Aivars Radzins juhatas mitmekümne liikmelist orkestrit. Kogu kontsertkava ära kuulamise peale kinnitasid mitmed muusikasõbrad, et kuuldu oli võimas. Et oma tänulikkust veelgi täpsemalt väljendada, öeldi kontserdilt lahkudes rahvusvaheliselt paremini mõistetavamalt: „Bravo, bravissimo, magnifico, fantastico!” Aivars Radzins rääkis, et sarnane esinemine oli Võnnu muusikakoolile Eestis esmakordne. Kuigi kuuljaid võinuks oluliselt rohkem olla, ütles dirigent leplikult, et küllap taheti kaunil sügispäeval niisama looduserüppes jalutada või koduaias toimetada.

Loe edasi: Võrratu Võnnu muusikakooli esinemine Sindis

Heategevuskontsert nelja riigi sajanda juubeli tähistamisel

„Kindel, et seda kontserti poleks sündinud ilma Pärnus toimuva Y’s Men Soome-Balti piirkonna konverentsita,” selgitas Piia Karro-Selg, Soome-Balti piirkonna tulevane direktor.

Ruslan Andrejev kontserdil Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses Foto Urmas Saard — Ruslan Andrejev kontserdil Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Kuna nimetatud rahvusvahelise ühenduse Y’s Men piirkonda kuuluvad Soome, Eesti, Läti, Leedu ja kõigil neljal riigil langeb sajanda juubeli tähistamine suhteliselt lähestikku asuva tosina kalendrikuu sisse (Soome iseseisvus 6. detsembril 1917, Eesti 24. veebruaril 2018, Leedu 16. veebruaril 1918 ja Läti 18. novembril 1918), siis sealt see kontserdi mõte idanema hakkaski.

Karro-Selg rääkis, et korraldajana taheti leida esinejaid kõigi nelja riigi kodanike hulgast ja nii see valik vastavalt hetke võimalustele kujuneski. Kontsert algas Raeküla Vanakooli keskuse oma noore muusiku esinemisega. Mari-Liis Holm laulis enda kitarrimängu saatel.

Järgnevalt istus klaveri taha 12-aastane Ruslan Andrejev, kes alustas klaverimängu juba viieselt. Raeküla Vanakooli keskuse saalis mängimine oli noorhärra jaoks esimene esinemine Eestis. Ta elab Põhja-Lätis üsna Eesti piiri lähedal asuvas Staitseles. Lätis on ta mitmetel klassikalise muusika konkurssidel saanud eduka esinemisega väga tuntuks, nüüd on aeg temast kuulda ka Eestis.

Loe edasi: Heategevuskontsert nelja riigi sajanda juubeli tähistamisel

Teatejooks pani õla alla Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspargi toetuseks

Haapsalus valmistutakse ratastoolikasutajatele kohandatud tegevuspargi avamiseks. Park antakse Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse külastajate ning linnaelanike ja -külaliste kasutusse.

Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspark Foto Veiko Võrklaev — Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspark. Foto: Veiko Võrklaev

Loe edasi: Teatejooks pani õla alla Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspargi toetuseks

Eestlaste juhtimisel asub kuu aja pärast maailma koristama 150 riiki

Juba kuu aja pärast hakkavad eestlaste eestvedamisel ühel ja samal päeval korraga planeeti puhtamaks koristama kümned miljonid inimesed 150 riigist, millest saab ilmselt maailma ajaloo suurim kodanikualgatus.

Siim Valmar Kiisler, Maailmakoristuspäeva patroon, ÜRO keskkonnaassamblee president ja keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler Foto Urmas Saard — Siim Valmar Kiisler, Maailmakoristuspäeva patroon, ÜRO keskkonnaassamblee president ja keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Maailmakoristuspäeva juhi Eva Truuverki sõnul on maailma ajaloo suurimat kodanikualgatust valmistatud ette viimased neli aastat[/pullquote]“Ma kahtlustan, et me tagasihoidlike eestlastena ei saa veel päris täpselt aru, mille me oleme oma kümne aasta taguse Teeme Ära koristustalguga maailmas ellu kutsunud ja kui ulatuslik on see aktsioon, mis toimub igas ajavööndis 15. septembril,” lausus Maailmakoristuse juht Eva Truuverk. “Kui me neli aastat tagasi Maalimakoristuse ideele aluse panime, siis seadsime endale eesmärgi, et unistuste tipp oleks see, kui me suudaks korraga välja tuua kolm neljandikku maailmast ehk 150 riiki. Täna, kuu aega enne aktsiooni starti, võin ma teile kinnitada – see unistus on täitunud. Eelmisel nädalal sai riike kokku täpselt 150, viimaste liitujate seas olid Fidži, Vanuatu, Boliivia ja Poola ning meil on veel kuu aega aega.”

Loe edasi: Eestlaste juhtimisel asub kuu aja pärast maailma koristama 150 riiki

Corelli Music jätkab kavaga “Eesti mõisad 2018” ja heategevusega mõisates

Sel aastal Tallinnas Maarjamäe lossis alanud ja oma 20. toimumisaastat tähistav heategevuslik kontserdisari “Eesti mõisad 2018” jätkub kolme kontserdiga reedest pühapäevani. Kaks esimest on mõisad, mis on saanud uue hingamise Eesti iseseisvuse taastamise järel, millega märgime Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ja Euroopa kulltuurpärandi aastat.

Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa Foto Urmas Saard — Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa. Foto: Urmas Saard

27. juulil kell 18 algav kontsert pakub võimaluse uudistada kogu nõukogude aja kohutavas seisus olnud hooldekodust tänaseks perekond Siilatsite valduses pärlina säravat Kernu mõisa Hageri kihelkonnas. 28. juulil kell 16 algab kontsert Mädapea mõisas Rakvere kihelkonnas, mille omanik Marika Vartla on kuulsaks teinud mõisa ümber lokkava pojengide, flokside, hortensiate aiaga ning kus toimuvad igal suvel rahvusvahelised pojengi- ja floksipäevad.

Lõppkontsert on 29. juulil kell 17 Ruila mõisakoolis, kus väike Leelo Tungal, kelle pere on selle mõisakooliga seotud juba mitu põlve, elas läbi kõik õudused, millest jutustab film “Seltsimees laps”. Aukülalisena on ta lõppkontserdil ka ise kohal.

Sellel kontserdil antakse Ruila mõisakoolile üle sarja jooksul kogutud rahaline toetus koolilaste väikekannelde fondi. Kõikidel kontsertidel on avatud annetuskastid, toimuvad heategevusmüügid. Lõppkontsert Ruilas on piletimüügita, ainult vaba annetuse alusel.

Kontsertidel pakuvad barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel, kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa ja solist näosaate võitja tenor Valter Soosalu kauni buketi barokiaja muusikast, nagu see endistel aegadel mõisate ballisaalides kõlada võis ja palju põnevat ajaloost ja arhitektuurist.

Kingituseks on juba kogutud 48 tonni viljakat mulda

Läinud nädalal tegi Kompostiljon üleskutse kinkida riigi suurjuubeliks kõige kaalukam kingitus – kompostida ühtekokku 100 tonni mulda. Inimesed on innukalt reageerinud ja varunud Eestile juba 48 tonni mulda.

Lahtivõetavate külgedega komposteerimise kast (mõõtmed 71X71X80 cm) Sindis Raudtee tänava koduaias Foto Urmas Saard — Lahtivõetavate külgedega komposteerimise kast (mõõtmed 71X71X80 cm) Sindis Raudtee tänava koduaias. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Saadud kompostimulda saab kasutada näiteks oma aia või toalillede tarbeks.[/pullquote]”Eelmisel nädalal alustasime üleskutsega kinkida Eesti Vabariigile juubeliks 100 tonni viljakat kompostimulda. Meil on ääretult hea meel, et nädalaga on kogunenud juba ligi pool eesmärgist,” rõõmustas kingituse üks eestvedajatest Anni Raie. „Siiski on veel kaalukaimast kingitusest Eestimaale puudu pisut enam kui 50 tonni komposti. Seega kutsume ka teisi eestimaalasi üles kompostima bio- ja aiasaadustest puhast mulda ning kinkima selle sümboolselt Eestile. Kingitusega saab liituda kuni oktoobrini,” lisas Raie.

Kingitusega saab liituda veebilehel. Registreerumisel saab kompostikasti mõõtude järgi teada oma isikliku kingituse kaalu ehk mitu tonni mulda registreeritud kompostikast toodab, kui see biojäätmeid täis koguda. Saadud kompostimulda saab kasutada näiteks oma aia või toalillede tarbeks.

Loe edasi: Kingituseks on juba kogutud 48 tonni viljakat mulda

Marina päev enne Georgiasse tagasilendu

Möödunud aasta kevadel vahendas Külauudiste portaal seitsme reisikirjaga väikese eestlaste seltskonna mitmepäevast tutvust Georgiaga. Toona võõrustas meid külalislahkusega mitmete teiste suurepäraste inimeste hulgast ka Marina Maisashvili, kes edendab oma kodumaal heategevust.

Edu Kull ja Marina Maisashvili Ignatsi õpperajal Foto Urmas Saard — Edu Kull ja Marina Maisashvili Ignatsi õpperajal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Postiljonist sai vahendaja, kes julgustas inimesi abistajaid mitte kartma[/pullquote]Marina jutustas juba meie Georgias viibimise ajal pikalt ja põhjalikult, kuidas temast sai Georgia kirikute liidus üleriigilise sotsiaaltöö koordinaator. Pärast Abhaasia sõda (1992–1993) valitses Georgias täielik kaos nii majanduslikult kui olmeliselt. Polnud gaasi, elektrit, kütet – ei midagi. „Pooled inimesed lahkusid laviinidena välismaale, peamiselt Türki, Kreekasse. Vanad inimesed jäid kogu riigis üksinda. Ja siis tekkis vajadus hoolitseda üksinda jäänud inimeste eest. Georgia kirikud murdsid pead, mida selles olukorras ette võtta,“ rääkis Marina. Huvitav on seejuures teada, et Kasastanist lahkunud sakslased lõid Saksamaal oma organisatsiooni. Tolleaegne evangeeliumi kristlaste liidu juht Levan Abelashvili õppis Kasastanis arstiteadust ja seal ta tutvuski samade sakslastega. Sakslased toetasid sotsiaaltööd aineliselt ja Marina juhatas tervet sotsiaaltöö võrgustikku, mis hõlmas mitte küll vast kogu Georgiat Batuumini. Aga suurt osa Tbilisi ümbrust kindlasti, läänes Gorini ja samuti idas – umbes paarisaja kilomeetri raadiuses ümber pealinna.

Loe edasi: Marina päev enne Georgiasse tagasilendu

Y’s Men kahel päeval Bauskas

Bauskas toimunud Soome-Balti piirkonna Y’s Men liikmete kogunemine algas tavatute kogemustega, mis kestsid kahel päeval kuni ära sõiduni, aga õppepäevade kava oli Pärnu klubi poolt hästi ettevalmistatud, sisutihe ning tulemuslik. Kohtumine lõppes meeldejääva nelipüha jutluse ja kontsertelamusega Bauska baptistide palvemajas.

Soome-Balti piirkonna Y's Men klubide kohtumine Bauskas Foto Urmas Saard — Soome-Balti piirkonna Y’s Men klubide kohtumine Bauskas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Välistati võimalus jääda keeleliselt ja tutvusringkonniti omavahel ühte seltskonda.[/pullquote]Soome-Balti piirkonna Y’s Men klubide kohtumine, ettekannete kuulamine, kogemuste vahetamine ja ülesannete lahendamine leidis aset Bauska sajandite vanuse renoveeritud lossi konverentsisaalis 19. ja 20. mail. Et kõik üksikasjad olid täie põhjalikkusega juba aegsasti vastutustundlikult ettevalmistatud, sellest andis kohe esmapilgul märku erinevatest rahvustest ja asukohamaadest pärit inimeste paigutamine nummerdatud kohtadele. Üllatunud pilgud reetsid esialgset arusaamatust, aga juba õige pea saadi aru tegelikust vajadusest. Välistati võimalus jääda keeleliselt ja tutvusringkonniti omavahel ühte seltskonda. Selline korraldus lõi hea eelduse rahvusvaheliseks suhtluseks ja keelelise väljenduse paremaks harjutamiseks.

Loe edasi: Y’s Men kahel päeval Bauskas

Erakorraline palve – 17-aastane tüdruk vajab annetajate toel elupäästvat kallihinnalist ravimit

Haruldase verehaigusega tüdruk vajab tavapärase elu jätkamiseks kallihinnalist ravimit, mis ei kuulu Eesti Haigekassa kompenseeritavate ravimite nimekirja. Laps vajab ravimit elukestvalt ning seni kuni selgub rahastamise lahendus, toetab heade annetajate abil ajutiselt tüdruku ravi TÜ Kliinikumi Lastefond.

Foto SA TÜ Kliinikumi Lastefondi FB lehelt

[pullquote]Pooleteise kuu jooksul vajab tüdruk 3 doosi, mille kogumaksumus on 49 680 eurot.[/pullquote]17-aastasel tüdrukul diagnoositi 2011. aasta sügisel idiopaatiline aplastiline aneemia, mis on haigus, mille puhul toodab luuüdi liiga vähe erinevat tüüpi vererakke. Vereanalüüsidest selgus, et lapsel oli madal nii trombotsüütide, hemoglobiini kui ka leukotsüütide tase. Immuunsupressiivse raviga haigus stabiliseerus.

Kolm aastat hiljem avastati lapsel aga lisaks paroksüsmaalne öine hemoglobinuuria, mille puhul punavererakud ehk erütrotsüüdid lõhustuvad ja tekib hemolüüs.

Loe edasi: Erakorraline palve – 17-aastane tüdruk vajab annetajate toel elupäästvat kallihinnalist ravimit

Sangastes istutatakse 100 tamme

19. mail algusega kell 11.00 toimub Sangaste Tammepargis tammede istutamine ja lustlik ülevallaline perepäev koos moedemonstratsiooni, ansambli ja piknikuga. Tammesid võivad tulla istutama kõik soovijad.

Sangaste Tammepargi ala Foto Timo Arbeiter — Sangaste Tammepargi ala. Foto: Timo Arbeiter

Tammed istutatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks ning iga tamme külge pannakse ka istutaja nimi.

Sellega aga ei piirduta – pärast tööd peetakse üheskoos maha üks tore perepidu. Päeva juhib lustlik vanatädi Loreida Võrumaalt, muusikaga vürtsitab päeva Ervin Lillepea ansambliga Kruiis, toimub Otepää noorte moedemonstratsioon ning pannkoogid küpsetavad külalistele Otepää Kinnaspunkti osavad naised. Pika laua taga peetakse ka piknikku, selleks tuleb kas endal söögipoolis kaasa võtta või osta kohapeal ja grillida.

“Tamm on kestvuse ja tugevuse sümbol. Tammepuu vägi on eestlasi alati lummanud – kui perre sündis laps või peeti pulmasid, istutati tamm selle mälestuseks,” ütles Otepää vallavanem Kaido Tamberg. “Ootame väga kõiki vallakodanike ja teisigi Sangastesse. Jäta oma jälg – istuta tammepuu Sangaste tammeparki!”

Loe edasi: Sangastes istutatakse 100 tamme

Kadrina Saunanaise pink võib olla maailma ainus

Kui seni on avatud mälestuspinke auavalduseks muusikutele, heliloojatele, kirjanikele, sportlastele ja teistele ühiskondlikult väljapaistvatele isiksustele, siis Kadrina Saunaklubi (KSK) juhatuse liige Rein Sikk peab tõenäoliseks, et kinnitamata andmetele toetudes tuleb pidada Kadrina Saunanaise pinki täiesti ainulaadseks terves maailmas.

Kadrina saun käidi seestpoolt harjade ja lappidega üle Foto Rein Sikk — Kadrina saun käidi seestpoolt harjade ja lappidega üle. Foto: Rein Sikk

[pullquote]Võtsime kaks lähestikku kasvanud kaske maha ja asetasime ühe saareplangu kändudele[/pullquote]Käesolev aasta pole juubelihõnguline mitte üksnes kümnendat kevadet Teeme Ära talgute korraldajatele. Tänavu oktoobris täitub 10 aastat päevast, kui mittetulundusühinguks muudetud Kadrina saunaklubi asus OÜ Kadrina Kommunaali asemel ise oma kodualeviku sauna päris ametlikus vormis majandama, kuigi toimetati abistavalt juba hulk aega varemgi. Seega on juubeliaastaks valitud kingitus ja auavaldus kõigiti õigeaegne tegu.

[pullquote]Naised tulid appi vaskplaati kinnitama[/pullquote]„Pingi looja või loomisele õhutaja oli Andres Nukk, KSK juhatuse liige, KSK direktor, aktiivne toetaja, susija ja pusija,“ mäletas Sikk. Nukk ise polnud kuidagi selle jutuga päri. „Võtsime kaks lähestikku kasvanud kaske maha ja asetasime ühe saareplangu kändudele. Naised tulid appi vaskplaati kinnitama,“ selgitas vähese jutuga Nukk ja kiitis saunasõprade ühist mõtet.

Loe edasi: Kadrina Saunanaise pink võib olla maailma ainus

Juubelihõngulisel Teeme Ära talgupäeval osaleb kümneid tuhandeid

Kõikjal üle Eesti peetakse täna Teeme Ära talgupäeva, kuhu kõik eestimaalased on oodatud osalema. Varahommikune registreerumise seis ennustab taas rohket osavõttu – kavas on üle 2100 talgu vähemalt 40 000 osalejaga. Juubelihõngulisest talgupäevast võtavad osa ka Vabariigi President Kersti Kaljulaid ning Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas.

Talgutele nii linnas kui ka maal oodatakse kõiki inimesi, sealhulgas neid, kes jätsid otsustamise viimasele hetkele – abikäsi läheb vaja igal pool. Ilmateenistus lubab tänaseks väga mõnusat talguilma, mis sobib ühtlasi hästi Eesti värvimiseks kihelkonnavärvidesse. Vahetuid emotsioone otse talgupaikadest saab jälgida talguveebist aadressil www.teemeara.ee/otse (alates kl 10).

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles, et talgupäev tuleb tänavu juubelihõnguline. “Kümne aasta eest toimus esimene suur kodanikualgatus “Teeme ära!” egiidi all, mis andis vabatahtlikule tegevusele Eestis seninägematud mõõtmed. Tänavu, mil Eesti riik tähistab 100. sünnipäeva, teevad kümned tuhanded eestimaalased talgupäeval ühiselt tuhandeid talgutegusid, mis on hindamatu väärtusega kingitus kogu Eestimaale,” rääkis Tüür.

Loe edasi: Juubelihõngulisel Teeme Ära talgupäeval osaleb kümneid tuhandeid

Sindist algas üleriigiline tammeparkide rajamine (suur pildigalerii)

Esimesed kolm tamme istutasid Sindi linna rajatavasse tammikusse Sindi gümnaasiumi õpilased Annabel Tamme (1a), Regon Rostin (1b) ja Liisa Rand (2a), keda abistasid riigisekretär Heiki Loot, “EV 100” juhtrühma esimees Toomas Kiho ja Tori abivallavanem Priit Ruut.

Helen Mihkelson, Janne Soosalu, Jüri puust ja Jana Malõh on kõik tammeistikud välja jaganud, jäänud on ükskens viimane Otti ootav istik Foto Urmas Saard — Helen Mihkelson, Janne Soosalu, Jüri puust ja Jana Malõh on kõik tammeistikud välja jaganud, jäänud on ükskens viimane Otti ootav istik. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kringli järgi võib olla üsna kindel, et tammede istutamise talgul osales vähemalt üle 350 kätepaari[/pullquote]Tammepargid on riigikantselei kingitus saja-aastasele Eesti Vabariigile. Sindi järel rajatakse lähiajal kõigisse maakondadesse vähemalt üks tammik. Loot ütles, et koostöös Sindi elanike ja paljude teiste ettevõtlike inimestega jäetakse kogu Eestis rajatavate tammeparkide, -alleede ja -saludega ilus märk riigi ajalukku, millega tehakse väärikas kingitus Eestile.

Kiho sõnul saab heinamaale istutatud puudest aastakümnete ja -sadade pärast võimas tammesalu. Kiho kutsus lavale abivallavanema ja andis üle metalse läikega tahvli, millel on EV100 kujutisega visuaal ja selle kõrval tekst: Eesti 100 tamme – Ojakalda park. Ruut ütles, et plaat kinnitatakse Tori valla Kõrsa karjäärist toodud graniidile, mis on juba Pärnu maantee kergliiklustee servas püsti aetud. Teisel graniitkivil, mis asub sama teega ühel joonel, oli juba mälestustahvel paigaldatud ja sellelt võib lugeda: Eesti Vabariik 100 – park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt – 01.05.2018.

Loe edasi: Sindist algas üleriigiline tammeparkide rajamine (suur pildigalerii)

Anette Pattik vahetusõpilasena Inglismaale

Kevadpühal, kui Sindi tähistas linnana oma 80. sünnipäeva ja seltsimaja juures tegutses tähtpäeva tähistav neljas laat, võtsid kollase telgi all koha sisse Paikuse Lions klubi liikmed, kelle ettevõtmise eesmärgiks on Sindi gümnaasiumi 9. klassi õpilase Anette Pattiku vahetusõpilaseks Inglismaale lähetamise toetamine.

Anette Pattik Paikuse Lions klubi abilistega Foto Urmas Saard — Anette Pattik Paikuse Lions klubi abilistega. Foto: Urmas Saard

Paikuse Lions klubi liige Raiko Hiis selgitas, et Sindi laadale tuldi suure telgi, suure koosseisu ja abilistega üksnes heategevusliku sooviga. „Kogume Anette lähetamiseks Inglismaale oma tööga raha. Me pakume enda tehtud küpsetisi. Müüme karastusjooke. Limonaad on samuti peaaegu oma tehtud, väike vurts on sisse lisatud. Saia peal on meie endi poolt püütud lõhed,“ rääkis Hiis.

Telgi ühes nurgas oli suurte mõõtmetega pann ja selle taga seisis Kuno Erkmann. Tema hoolitses selle eest, et pidevalt oleks pakkuda soojasid pannkooke. Pannkooke pakuti vastavalt maitsesoovidele moosi, singi või juustuga. Oli ka banaanipannkooke.

„Hoolitseme, et kõigil oleks kõhud täis ja hoolimata vihmasest ilmast hea tuju ning Anette saaks minna vahetusõpilasena Inglismaale,“ rääkis Hiis, kelle juttu kinnitasid kõik teisedki abivalmid Lõvid ja seadsid vestluse lõppedes endid koos Anettega ühte viirgu pildile.

Loe edasi: Anette Pattik vahetusõpilasena Inglismaale

Made Uiga: innukat algatust ei muuda miski olematuks

“Eesti Vabariik 100” üleriigilise tammeparkide rajamise avatalgul osalesid Sindi linna Ojakalda pargis sadade sintlaste hulgas ka Sindi gümnaasiumi õpetaja Made Uiga õpilased, kes neli aastat tagasi panid tammetõrud mulda.

Sindi gümnaasiumi õpetaja Made Uiga oma õpilastega, kellega ühiselt pandi neli aastat tagasi tammetõrud mulda ja kellega koos istutati Riigikantselei kingitud tamm uude Sindi tammikusse Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi õpetaja Made Uiga oma õpilastega, kellega ühiselt pandi neli aastat tagasi tammetõrud mulda ja kellega koos istutati Riigikantselei kingitud tamm uude Sindi tammikusse. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Joosep Ailiste: tulevikus saab siis Sindis rohkem pasknääre olema.[/pullquote]Tänased Sindi gümnaasiumi kuuenda klassi õpilased õppisid siis teises klassis, kui 2013. aasta sügisel kutsus Riigikantselei üles kogu riigis Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks sadat tammikut rajama. „Ilusa ja auväärse projektiga liitus ka Sindi linnavalitsus koostöös Sindi gümnaasiumiga,“ meenutas Uiga. Esimese sammuna korjasid 30. septembril 2.a ja 2.b klassi lapsed ühes oma õpetajaga Kooli pargist kaks kaheksaliitrist ämbritäit tammetõrusid, mis viidi liiva sisse peidetult talvekorterisse.

„Järgmisel kevadel leidsid juba juurduma hakanud tõrud omale kodu kooli loodusõppelabori lillepottides, kust nad pidid jätkuval sirgumisel esialgul linna väikesesse puukooli ümber istutama ning tänavu püsiva elupaiga leidma,“ jutustas Uiga.

Seni, kuni tammed sirgusid, võis noorte tammede istutamise asukoha üle aru pidada. Kaaluti uue tammiku istutamist parki või linna peatänava, Pärnu maantee, äärse tammeallee uuendamist.

Loe edasi: Made Uiga: innukat algatust ei muuda miski olematuks

Park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt

Täna hommikul toodi kohale mälestusplaadiga graniitkivi, mis püstitatakse Sindi linna Ojakalda parki EV 100 juubeli auks rajatava tammiku juurde.

Püstisesse asetusse paigaldatav kivi on umbes 1,5 m kõrgune. Hall graniidi mürakas pärineb Häädemeeste valla Piirumi küla Lova talust, kus elab ja töötab kiviraidur Ülo Kirt. Tema valmistatud on ka kivile paigaldatud plaat, millel järgmine tekst: Eesti Vabariik 100 Park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt 01.05.2018. Varem on Kirt Sindi gümnaasiumi aula seinal taastanud Vabadussõjas langenute mälestustahvli ja praegu on käsil Julius Friedrich Seljamaa büst, mis leiab Sindi linnaruumis koha punase koolimaja ees.

Tammepargi kivi jääb Pärnu maantee äärde. Puude istutamise talgud algavad 1. mail kell 12.00 kümneminutilise piduliku tseremooniaga. Tervitavate sõnavõttudega esinevad Eesti Vabariigi riigisekretär Heiki Loot, EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho ja Tori abivallavanem Priit Ruut. Nemad kolmekesi istutavad ühiselt kolme kohaliku lapsega kolm puud. Järgneb ülejäänud 97 tamme istutamine.

Loe edasi: Park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt

EV100 tähistamiseks istutatakse Hiiu saja tamme parki sajas tamm

Laupäeval, 28. aprillil kell 12 istutatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks rajatud Hiiu saja tamme parki viimane, sajas tamm. Meeleolu loob Nõmme Brass Aigar Kostabi juhatusel.

Hiiu sada tamme Foto Jukko Nooni — Hiiu sada tamme. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Nõmme on mändide linn, aga sama hästi kasvavad siinses pinnases ka tammed.[/pullquote]”Hiiu saja tamme pargi rajamise idee autor on endine ajakirjanik Kadi Alatalu Nõmme Tee Seltsist. Suurem osa sajast tammest istutati 2016. aastal, kui Nõmme tähistas linnaõiguste andmise 90. aastapäeva,” lausus Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. “See on nõmmekate kingitus Eesti Vabariigi juubeliaasta tähistamiseks, millesse on panustanud kohalik kogukond, linnaosavalitsus ja Tallinna linn. Eestlastele on ju ikka meeldinud ennast tugeva ja visa tammega võrrelda. Loodetavasti kasvavad tammed Hiiul veel ka siis, kui Eesti Vabariik tähistab 200. ja 300. sünnipäeva,” lisas Šillis.

“Nõmme on mändide linn, aga sama hästi kasvavad siinses pinnases ka tammed. Nii ütlevad taimetargad. Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks rajatakse üle kogu meie maa tammikuid. Tamm on olnud iidne Eesti puu ja tammikud meie maastiku pärisosa,” tutvustas Kadi Alatalu kaks aastat tagasi saja tamme istutamise mõtet.

Loe edasi: EV100 tähistamiseks istutatakse Hiiu saja tamme parki sajas tamm

Sindis hõigatakse rahvast tammesid istutama

Tori vallavalitsus ja Sindi gümnaasium kutsuvad rahvast Sindi linna Ojakalda parki EV 100 juubeli auks tammesid istutama. Rajatav Tammepark on kingitus Tori valla Sindi linna poolt Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks.

Tammede istutamise kohad on Ojakalda pargis märgistatud Foto Urmas Saard — Tammede istutamise kohad on Ojakalda pargis märgistatud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Talgutel osalejatele esineb Ott Lepland[/pullquote]Esmane kogunemine leiab aset kell 10.00 Sindi kevadlaada ametlikul avamisel seltsimaja juures, sealt suundutakse kell 11.00 ühisel jalutuskäigul Ojakalda parki.

Istutamise talgud algavad kell 12.00 kümneminutilise piduliku tseremooniaga. Tervitavate sõnavõttudega esinevad Eesti Vabariigi riigisekretär Heiki Loot, EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho ja Tori abivallavanem Priit Ruut. Nemad kolmekesi istutavad ühiselt kolme kohaliku lapsega kolm puud. Järgneb ülejäänud 97 tamme istutamine ja kell 13.00 pakutakse juba kringlit, morssi ja vett. Talgutel osalejatele esineb Ott Lepland.

Istutamisel osalemiseks saavad üksikult tulevad inimesed, perekonnad, asutused, seltsid ja teised kodanike ühendused ennast eelnevalt registreerida kuni 25. aprillini Tori valla kodulehel, samuti aadressil tori@torivald.ee või telefonil 445 1881.

Loe edasi: Sindis hõigatakse rahvast tammesid istutama

Nõmme kooliõpilased meisterdasid lindudele sada pesakasti

Nõmme koolide õpilased meisterdasid tööõpetuse tundides lindudele sada pesakasti. Üleeile alustasid Pääsküla gümnaasiumi 7. klassi õpilased nende paigaldamist Vabaduse parki.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on tegemist ettevõtmisega, mis toimub juba neljandat kevadet järjest. “Sel aastal seostus pesakastide arv Eesti Vabariigi saja aasta juubeliga. Pesakaste meisterdasid 4.-8. klasside õpilased, vajaliku materjali ostis linnaosavalitsus. Nii nagu varasematelgi aastatel, oli kohal Hans Kuusiku Tallinna linnuklubist, kes juhendas, kuhu ja kuidas tuleks pesakaste paigaldada ning selgitas noortele, millised linnud sinna tõenäoliselt elama asuvad,” rääkis linnaosavanem.

Eelnevatel aastatel on lindudele pesakastid paigaldatud Ilmarise metsa, Pääsküla noortekeskuse ja raudtee vahelisse metsatukka ja Võidu parki.

Peskastide paigaldamine Vabaduse parki. Foto: Jukko Nooni →

Jukko Nooni, Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Suur kevadine konnade ränne ja konnatalgud

Soojemad ilmad äratasid kahepaiksed, kes on asunud massiliselt oma sigimispaikadesse rändama. Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub konnasid ohutult üle tee abistama sinna, kus rändeteed ristuvad sõiduteedega. Eriti tähelepanelik tasub autojuhtidel olla hilisõhtustel tundidel, kui ränne on massiline ning vabatahtlikud kahepaikseid abistamas.

Konn kivil Foto Urmas Saard — Konn kivil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vabatahtlike abiga on hukkumisest päästetud aastate jooksul ca 82 000 kahepaikset.[/pullquote]Teelõike, kus liikluse tõttu hukkub sadu ja tuhandeid konni, on palju just linnade lähedal. Suurem liikluskoormus on pannud löögi alla kahepaiksete populatsioonid just tihedama inimasustusega paikades. “Kuna oleme vabatahtlike abiga konni abistamas juba seitsmendat aastat, on väga selgelt välja tulnud, et linnades ja nende lähedal on kahepaiksete asurkonnad suuremas kadumisohus ja seetõttu vajavad meie abi olulistel hetkedel, nagu seda on sigimispaikadesse ränne, ” ütles “Konnad teel(t)” aktsiooni eestvedaja Kristiina Kübarsepp. “Linnades ja nende lähedal on aga ka vabatahtlikel lihtsam konnatalgutel kaasa lüüa. Näiteks on Tartus Ihastes ja Tallinnas Astangul igal aastal konnatalgutel tuhandeid kahepaikseid abistanud tublid vabatahtlikud, kes oma kodukandis selle liigi säilimise eest on hea seisnud,” kiitis Kübarsepp aastast aastasse kaasa löönud vabatahtlikke.

Loe edasi: Suur kevadine konnade ränne ja konnatalgud

Sinilillekampaania algas hoogsalt

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetamiseks korraldataval heategevuslikul Sinilillekampaanial on naiskodukaitsjad suutnud Pärnus mõne tunni jooksul koguda paarsada eurot.

Marko Šorini rinnas on Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetamise sinilillekampaania märk Foto Urmas Saard — Marko Šorini rinnas on Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetamise sinilillekampaania märk. Foto: Urmas Saard

Hommikupoolikul külastasid Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna esinaine Karmen Vesselov ja liige Eve Retpap Pärnu Postimehe toimetust ja Pärnu linnavalitsust. “Naiskodukaitsjatelt oli võimalik osta sinilillemärke, kleepse ja käepaelu, kuid paljud linnavalitsuse töötajad võtsid seda kui annetust, kus eseme eest anti rohkem raha,” ütles abilinnapea Marko Šorin.

Müügist ja annetustest kogutud raha eest toetatakse Tapa linna välitrenažööriala rajamist, Tartu ülikooli kliinikumile ja Rakvere haiglale taastusraviseadmete ostmist ja MTÜ Peaasjade tööd meeste vaimse tervise edendamisel.

Viiendat kevadet toimuv sinilillekampaania kestab 5.-23. aprillini.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Pühapäeval meenutatakse Julius Friedrich Seljamaad

Sindi Ajalooklubi väike seltskond koguneb Julius Friedrich Seljamaa 135. sünniaastapäeval Sindi gümnaasiumi esisele platsile.

Eliise Kull, Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president, kutsub noori 8 aprilli keskpäevaks punase vahtra juurde Foto Urmas Saard — Eliise Kull, Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president, kutsub noori 8. aprilli keskpäevaks punase vahtra juurde. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kohapeal näeb mälestusmärgi maketti[/pullquote]Pühapäeval, 8. aprillil täitub 135 aastat Sindist võrsunud õpetaja, ajakirjaniku ja poliitiku Seljamaa sünnist, kelle auks avatakse Tartu rahu 99. aastapäeval graniidist püsttahukale asetatud pronksist büst. Mälestusmärgi asukohaks on valitud Sindi gümnaasiumi esine plats, mis korrastatakse samaaegselt büsti valmimisega.

Sindi Ajalooklubi kutsub teisigi oma kogukonna inimesi 8. aprilli keskpäevaks Sindi gümnaasiumi sümbolpuu punase vahtra juurde, et kuulda lühidalt Seljamaa elust ja tegevusest ning mälestusmärgiga seonduvatest üksikasjadest. Kohapeal näeb ka punasest graniidist ja pronksi valatud osadest koosneva mälestusmärgi maketti, mille valmistas Ülo Kirt.

Ajalooklubi kogunemise mõtet toetab Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president Eliise Kull, kes kutsub pühapäeval just noori kohale tulema.

Loe edasi: Pühapäeval meenutatakse Julius Friedrich Seljamaad