Haapsalus valmistutakse ratastoolikasutajatele kohandatud tegevuspargi avamiseks. Park antakse Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse külastajate ning linnaelanike ja -külaliste kasutusse.
Loe edasi: Teatejooks pani õla alla Haapsalu ratastoolikasutajate tegevuspargi toetuseks
Juba kuu aja pärast hakkavad eestlaste eestvedamisel ühel ja samal päeval korraga planeeti puhtamaks koristama kümned miljonid inimesed 150 riigist, millest saab ilmselt maailma ajaloo suurim kodanikualgatus.
[pullquote]Maailmakoristuspäeva juhi Eva Truuverki sõnul on maailma ajaloo suurimat kodanikualgatust valmistatud ette viimased neli aastat[/pullquote]“Ma kahtlustan, et me tagasihoidlike eestlastena ei saa veel päris täpselt aru, mille me oleme oma kümne aasta taguse Teeme Ära koristustalguga maailmas ellu kutsunud ja kui ulatuslik on see aktsioon, mis toimub igas ajavööndis 15. septembril,” lausus Maailmakoristuse juht Eva Truuverk. “Kui me neli aastat tagasi Maalimakoristuse ideele aluse panime, siis seadsime endale eesmärgi, et unistuste tipp oleks see, kui me suudaks korraga välja tuua kolm neljandikku maailmast ehk 150 riiki. Täna, kuu aega enne aktsiooni starti, võin ma teile kinnitada – see unistus on täitunud. Eelmisel nädalal sai riike kokku täpselt 150, viimaste liitujate seas olid Fidži, Vanuatu, Boliivia ja Poola ning meil on veel kuu aega aega.”
Loe edasi: Eestlaste juhtimisel asub kuu aja pärast maailma koristama 150 riiki
Sel aastal Tallinnas Maarjamäe lossis alanud ja oma 20. toimumisaastat tähistav heategevuslik kontserdisari “Eesti mõisad 2018” jätkub kolme kontserdiga reedest pühapäevani. Kaks esimest on mõisad, mis on saanud uue hingamise Eesti iseseisvuse taastamise järel, millega märgime Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ja Euroopa kulltuurpärandi aastat.
27. juulil kell 18 algav kontsert pakub võimaluse uudistada kogu nõukogude aja kohutavas seisus olnud hooldekodust tänaseks perekond Siilatsite valduses pärlina säravat Kernu mõisa Hageri kihelkonnas. 28. juulil kell 16 algab kontsert Mädapea mõisas Rakvere kihelkonnas, mille omanik Marika Vartla on kuulsaks teinud mõisa ümber lokkava pojengide, flokside, hortensiate aiaga ning kus toimuvad igal suvel rahvusvahelised pojengi- ja floksipäevad.
Lõppkontsert on 29. juulil kell 17 Ruila mõisakoolis, kus väike Leelo Tungal, kelle pere on selle mõisakooliga seotud juba mitu põlve, elas läbi kõik õudused, millest jutustab film “Seltsimees laps”. Aukülalisena on ta lõppkontserdil ka ise kohal.
Sellel kontserdil antakse Ruila mõisakoolile üle sarja jooksul kogutud rahaline toetus koolilaste väikekannelde fondi. Kõikidel kontsertidel on avatud annetuskastid, toimuvad heategevusmüügid. Lõppkontsert Ruilas on piletimüügita, ainult vaba annetuse alusel.
Kontsertidel pakuvad barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel, kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa ja solist näosaate võitja tenor Valter Soosalu kauni buketi barokiaja muusikast, nagu see endistel aegadel mõisate ballisaalides kõlada võis ja palju põnevat ajaloost ja arhitektuurist.
Läinud nädalal tegi Kompostiljon üleskutse kinkida riigi suurjuubeliks kõige kaalukam kingitus – kompostida ühtekokku 100 tonni mulda. Inimesed on innukalt reageerinud ja varunud Eestile juba 48 tonni mulda.
[pullquote]Saadud kompostimulda saab kasutada näiteks oma aia või toalillede tarbeks.[/pullquote]”Eelmisel nädalal alustasime üleskutsega kinkida Eesti Vabariigile juubeliks 100 tonni viljakat kompostimulda. Meil on ääretult hea meel, et nädalaga on kogunenud juba ligi pool eesmärgist,” rõõmustas kingituse üks eestvedajatest Anni Raie. „Siiski on veel kaalukaimast kingitusest Eestimaale puudu pisut enam kui 50 tonni komposti. Seega kutsume ka teisi eestimaalasi üles kompostima bio- ja aiasaadustest puhast mulda ning kinkima selle sümboolselt Eestile. Kingitusega saab liituda kuni oktoobrini,” lisas Raie.
Kingitusega saab liituda veebilehel. Registreerumisel saab kompostikasti mõõtude järgi teada oma isikliku kingituse kaalu ehk mitu tonni mulda registreeritud kompostikast toodab, kui see biojäätmeid täis koguda. Saadud kompostimulda saab kasutada näiteks oma aia või toalillede tarbeks.
Loe edasi: Kingituseks on juba kogutud 48 tonni viljakat mulda
Möödunud aasta kevadel vahendas Külauudiste portaal seitsme reisikirjaga väikese eestlaste seltskonna mitmepäevast tutvust Georgiaga. Toona võõrustas meid külalislahkusega mitmete teiste suurepäraste inimeste hulgast ka Marina Maisashvili, kes edendab oma kodumaal heategevust.
[pullquote]Postiljonist sai vahendaja, kes julgustas inimesi abistajaid mitte kartma[/pullquote]Marina jutustas juba meie Georgias viibimise ajal pikalt ja põhjalikult, kuidas temast sai Georgia kirikute liidus üleriigilise sotsiaaltöö koordinaator. Pärast Abhaasia sõda (1992–1993) valitses Georgias täielik kaos nii majanduslikult kui olmeliselt. Polnud gaasi, elektrit, kütet – ei midagi. „Pooled inimesed lahkusid laviinidena välismaale, peamiselt Türki, Kreekasse. Vanad inimesed jäid kogu riigis üksinda. Ja siis tekkis vajadus hoolitseda üksinda jäänud inimeste eest. Georgia kirikud murdsid pead, mida selles olukorras ette võtta,“ rääkis Marina. Huvitav on seejuures teada, et Kasastanist lahkunud sakslased lõid Saksamaal oma organisatsiooni. Tolleaegne evangeeliumi kristlaste liidu juht Levan Abelashvili õppis Kasastanis arstiteadust ja seal ta tutvuski samade sakslastega. Sakslased toetasid sotsiaaltööd aineliselt ja Marina juhatas tervet sotsiaaltöö võrgustikku, mis hõlmas mitte küll vast kogu Georgiat Batuumini. Aga suurt osa Tbilisi ümbrust kindlasti, läänes Gorini ja samuti idas – umbes paarisaja kilomeetri raadiuses ümber pealinna.
Bauskas toimunud Soome-Balti piirkonna Y’s Men liikmete kogunemine algas tavatute kogemustega, mis kestsid kahel päeval kuni ära sõiduni, aga õppepäevade kava oli Pärnu klubi poolt hästi ettevalmistatud, sisutihe ning tulemuslik. Kohtumine lõppes meeldejääva nelipüha jutluse ja kontsertelamusega Bauska baptistide palvemajas.
[pullquote]Välistati võimalus jääda keeleliselt ja tutvusringkonniti omavahel ühte seltskonda.[/pullquote]Soome-Balti piirkonna Y’s Men klubide kohtumine, ettekannete kuulamine, kogemuste vahetamine ja ülesannete lahendamine leidis aset Bauska sajandite vanuse renoveeritud lossi konverentsisaalis 19. ja 20. mail. Et kõik üksikasjad olid täie põhjalikkusega juba aegsasti vastutustundlikult ettevalmistatud, sellest andis kohe esmapilgul märku erinevatest rahvustest ja asukohamaadest pärit inimeste paigutamine nummerdatud kohtadele. Üllatunud pilgud reetsid esialgset arusaamatust, aga juba õige pea saadi aru tegelikust vajadusest. Välistati võimalus jääda keeleliselt ja tutvusringkonniti omavahel ühte seltskonda. Selline korraldus lõi hea eelduse rahvusvaheliseks suhtluseks ja keelelise väljenduse paremaks harjutamiseks.
Haruldase verehaigusega tüdruk vajab tavapärase elu jätkamiseks kallihinnalist ravimit, mis ei kuulu Eesti Haigekassa kompenseeritavate ravimite nimekirja. Laps vajab ravimit elukestvalt ning seni kuni selgub rahastamise lahendus, toetab heade annetajate abil ajutiselt tüdruku ravi TÜ Kliinikumi Lastefond.
[pullquote]Pooleteise kuu jooksul vajab tüdruk 3 doosi, mille kogumaksumus on 49 680 eurot.[/pullquote]17-aastasel tüdrukul diagnoositi 2011. aasta sügisel idiopaatiline aplastiline aneemia, mis on haigus, mille puhul toodab luuüdi liiga vähe erinevat tüüpi vererakke. Vereanalüüsidest selgus, et lapsel oli madal nii trombotsüütide, hemoglobiini kui ka leukotsüütide tase. Immuunsupressiivse raviga haigus stabiliseerus.
Kolm aastat hiljem avastati lapsel aga lisaks paroksüsmaalne öine hemoglobinuuria, mille puhul punavererakud ehk erütrotsüüdid lõhustuvad ja tekib hemolüüs.
19. mail algusega kell 11.00 toimub Sangaste Tammepargis tammede istutamine ja lustlik ülevallaline perepäev koos moedemonstratsiooni, ansambli ja piknikuga. Tammesid võivad tulla istutama kõik soovijad.
Tammed istutatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks ning iga tamme külge pannakse ka istutaja nimi.
Sellega aga ei piirduta – pärast tööd peetakse üheskoos maha üks tore perepidu. Päeva juhib lustlik vanatädi Loreida Võrumaalt, muusikaga vürtsitab päeva Ervin Lillepea ansambliga Kruiis, toimub Otepää noorte moedemonstratsioon ning pannkoogid küpsetavad külalistele Otepää Kinnaspunkti osavad naised. Pika laua taga peetakse ka piknikku, selleks tuleb kas endal söögipoolis kaasa võtta või osta kohapeal ja grillida.
“Tamm on kestvuse ja tugevuse sümbol. Tammepuu vägi on eestlasi alati lummanud – kui perre sündis laps või peeti pulmasid, istutati tamm selle mälestuseks,” ütles Otepää vallavanem Kaido Tamberg. “Ootame väga kõiki vallakodanike ja teisigi Sangastesse. Jäta oma jälg – istuta tammepuu Sangaste tammeparki!”
Kui seni on avatud mälestuspinke auavalduseks muusikutele, heliloojatele, kirjanikele, sportlastele ja teistele ühiskondlikult väljapaistvatele isiksustele, siis Kadrina Saunaklubi (KSK) juhatuse liige Rein Sikk peab tõenäoliseks, et kinnitamata andmetele toetudes tuleb pidada Kadrina Saunanaise pinki täiesti ainulaadseks terves maailmas.
[pullquote]Võtsime kaks lähestikku kasvanud kaske maha ja asetasime ühe saareplangu kändudele[/pullquote]Käesolev aasta pole juubelihõnguline mitte üksnes kümnendat kevadet Teeme Ära talgute korraldajatele. Tänavu oktoobris täitub 10 aastat päevast, kui mittetulundusühinguks muudetud Kadrina saunaklubi asus OÜ Kadrina Kommunaali asemel ise oma kodualeviku sauna päris ametlikus vormis majandama, kuigi toimetati abistavalt juba hulk aega varemgi. Seega on juubeliaastaks valitud kingitus ja auavaldus kõigiti õigeaegne tegu.
[pullquote]Naised tulid appi vaskplaati kinnitama[/pullquote]„Pingi looja või loomisele õhutaja oli Andres Nukk, KSK juhatuse liige, KSK direktor, aktiivne toetaja, susija ja pusija,“ mäletas Sikk. Nukk ise polnud kuidagi selle jutuga päri. „Võtsime kaks lähestikku kasvanud kaske maha ja asetasime ühe saareplangu kändudele. Naised tulid appi vaskplaati kinnitama,“ selgitas vähese jutuga Nukk ja kiitis saunasõprade ühist mõtet.
Kõikjal üle Eesti peetakse täna Teeme Ära talgupäeva, kuhu kõik eestimaalased on oodatud osalema. Varahommikune registreerumise seis ennustab taas rohket osavõttu – kavas on üle 2100 talgu vähemalt 40 000 osalejaga. Juubelihõngulisest talgupäevast võtavad osa ka Vabariigi President Kersti Kaljulaid ning Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas.
Talgutele nii linnas kui ka maal oodatakse kõiki inimesi, sealhulgas neid, kes jätsid otsustamise viimasele hetkele – abikäsi läheb vaja igal pool. Ilmateenistus lubab tänaseks väga mõnusat talguilma, mis sobib ühtlasi hästi Eesti värvimiseks kihelkonnavärvidesse. Vahetuid emotsioone otse talgupaikadest saab jälgida talguveebist aadressil www.teemeara.ee/otse (alates kl 10).
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles, et talgupäev tuleb tänavu juubelihõnguline. “Kümne aasta eest toimus esimene suur kodanikualgatus “Teeme ära!” egiidi all, mis andis vabatahtlikule tegevusele Eestis seninägematud mõõtmed. Tänavu, mil Eesti riik tähistab 100. sünnipäeva, teevad kümned tuhanded eestimaalased talgupäeval ühiselt tuhandeid talgutegusid, mis on hindamatu väärtusega kingitus kogu Eestimaale,” rääkis Tüür.
Loe edasi: Juubelihõngulisel Teeme Ära talgupäeval osaleb kümneid tuhandeid
Esimesed kolm tamme istutasid Sindi linna rajatavasse tammikusse Sindi gümnaasiumi õpilased Annabel Tamme (1a), Regon Rostin (1b) ja Liisa Rand (2a), keda abistasid riigisekretär Heiki Loot, “EV 100” juhtrühma esimees Toomas Kiho ja Tori abivallavanem Priit Ruut.
[pullquote]Kringli järgi võib olla üsna kindel, et tammede istutamise talgul osales vähemalt üle 350 kätepaari[/pullquote]Tammepargid on riigikantselei kingitus saja-aastasele Eesti Vabariigile. Sindi järel rajatakse lähiajal kõigisse maakondadesse vähemalt üks tammik. Loot ütles, et koostöös Sindi elanike ja paljude teiste ettevõtlike inimestega jäetakse kogu Eestis rajatavate tammeparkide, -alleede ja -saludega ilus märk riigi ajalukku, millega tehakse väärikas kingitus Eestile.
Kiho sõnul saab heinamaale istutatud puudest aastakümnete ja -sadade pärast võimas tammesalu. Kiho kutsus lavale abivallavanema ja andis üle metalse läikega tahvli, millel on EV100 kujutisega visuaal ja selle kõrval tekst: Eesti 100 tamme – Ojakalda park. Ruut ütles, et plaat kinnitatakse Tori valla Kõrsa karjäärist toodud graniidile, mis on juba Pärnu maantee kergliiklustee servas püsti aetud. Teisel graniitkivil, mis asub sama teega ühel joonel, oli juba mälestustahvel paigaldatud ja sellelt võib lugeda: Eesti Vabariik 100 – park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt – 01.05.2018.
Loe edasi: Sindist algas üleriigiline tammeparkide rajamine (suur pildigalerii)
Kevadpühal, kui Sindi tähistas linnana oma 80. sünnipäeva ja seltsimaja juures tegutses tähtpäeva tähistav neljas laat, võtsid kollase telgi all koha sisse Paikuse Lions klubi liikmed, kelle ettevõtmise eesmärgiks on Sindi gümnaasiumi 9. klassi õpilase Anette Pattiku vahetusõpilaseks Inglismaale lähetamise toetamine.
Paikuse Lions klubi liige Raiko Hiis selgitas, et Sindi laadale tuldi suure telgi, suure koosseisu ja abilistega üksnes heategevusliku sooviga. „Kogume Anette lähetamiseks Inglismaale oma tööga raha. Me pakume enda tehtud küpsetisi. Müüme karastusjooke. Limonaad on samuti peaaegu oma tehtud, väike vurts on sisse lisatud. Saia peal on meie endi poolt püütud lõhed,“ rääkis Hiis.
Telgi ühes nurgas oli suurte mõõtmetega pann ja selle taga seisis Kuno Erkmann. Tema hoolitses selle eest, et pidevalt oleks pakkuda soojasid pannkooke. Pannkooke pakuti vastavalt maitsesoovidele moosi, singi või juustuga. Oli ka banaanipannkooke.
„Hoolitseme, et kõigil oleks kõhud täis ja hoolimata vihmasest ilmast hea tuju ning Anette saaks minna vahetusõpilasena Inglismaale,“ rääkis Hiis, kelle juttu kinnitasid kõik teisedki abivalmid Lõvid ja seadsid vestluse lõppedes endid koos Anettega ühte viirgu pildile.
“Eesti Vabariik 100” üleriigilise tammeparkide rajamise avatalgul osalesid Sindi linna Ojakalda pargis sadade sintlaste hulgas ka Sindi gümnaasiumi õpetaja Made Uiga õpilased, kes neli aastat tagasi panid tammetõrud mulda.
[pullquote]Joosep Ailiste: tulevikus saab siis Sindis rohkem pasknääre olema.[/pullquote]Tänased Sindi gümnaasiumi kuuenda klassi õpilased õppisid siis teises klassis, kui 2013. aasta sügisel kutsus Riigikantselei üles kogu riigis Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks sadat tammikut rajama. „Ilusa ja auväärse projektiga liitus ka Sindi linnavalitsus koostöös Sindi gümnaasiumiga,“ meenutas Uiga. Esimese sammuna korjasid 30. septembril 2.a ja 2.b klassi lapsed ühes oma õpetajaga Kooli pargist kaks kaheksaliitrist ämbritäit tammetõrusid, mis viidi liiva sisse peidetult talvekorterisse.
„Järgmisel kevadel leidsid juba juurduma hakanud tõrud omale kodu kooli loodusõppelabori lillepottides, kust nad pidid jätkuval sirgumisel esialgul linna väikesesse puukooli ümber istutama ning tänavu püsiva elupaiga leidma,“ jutustas Uiga.
Seni, kuni tammed sirgusid, võis noorte tammede istutamise asukoha üle aru pidada. Kaaluti uue tammiku istutamist parki või linna peatänava, Pärnu maantee, äärse tammeallee uuendamist.
Loe edasi: Made Uiga: innukat algatust ei muuda miski olematuks
Täna hommikul toodi kohale mälestusplaadiga graniitkivi, mis püstitatakse Sindi linna Ojakalda parki EV 100 juubeli auks rajatava tammiku juurde.
Püstisesse asetusse paigaldatav kivi on umbes 1,5 m kõrgune. Hall graniidi mürakas pärineb Häädemeeste valla Piirumi küla Lova talust, kus elab ja töötab kiviraidur Ülo Kirt. Tema valmistatud on ka kivile paigaldatud plaat, millel järgmine tekst: Eesti Vabariik 100 Park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt 01.05.2018. Varem on Kirt Sindi gümnaasiumi aula seinal taastanud Vabadussõjas langenute mälestustahvli ja praegu on käsil Julius Friedrich Seljamaa büst, mis leiab Sindi linnaruumis koha punase koolimaja ees.
Tammepargi kivi jääb Pärnu maantee äärde. Puude istutamise talgud algavad 1. mail kell 12.00 kümneminutilise piduliku tseremooniaga. Tervitavate sõnavõttudega esinevad Eesti Vabariigi riigisekretär Heiki Loot, EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho ja Tori abivallavanem Priit Ruut. Nemad kolmekesi istutavad ühiselt kolme kohaliku lapsega kolm puud. Järgneb ülejäänud 97 tamme istutamine.
Laupäeval, 28. aprillil kell 12 istutatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks rajatud Hiiu saja tamme parki viimane, sajas tamm. Meeleolu loob Nõmme Brass Aigar Kostabi juhatusel.
[pullquote]Nõmme on mändide linn, aga sama hästi kasvavad siinses pinnases ka tammed.[/pullquote]”Hiiu saja tamme pargi rajamise idee autor on endine ajakirjanik Kadi Alatalu Nõmme Tee Seltsist. Suurem osa sajast tammest istutati 2016. aastal, kui Nõmme tähistas linnaõiguste andmise 90. aastapäeva,” lausus Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. “See on nõmmekate kingitus Eesti Vabariigi juubeliaasta tähistamiseks, millesse on panustanud kohalik kogukond, linnaosavalitsus ja Tallinna linn. Eestlastele on ju ikka meeldinud ennast tugeva ja visa tammega võrrelda. Loodetavasti kasvavad tammed Hiiul veel ka siis, kui Eesti Vabariik tähistab 200. ja 300. sünnipäeva,” lisas Šillis.
“Nõmme on mändide linn, aga sama hästi kasvavad siinses pinnases ka tammed. Nii ütlevad taimetargad. Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks rajatakse üle kogu meie maa tammikuid. Tamm on olnud iidne Eesti puu ja tammikud meie maastiku pärisosa,” tutvustas Kadi Alatalu kaks aastat tagasi saja tamme istutamise mõtet.
Loe edasi: EV100 tähistamiseks istutatakse Hiiu saja tamme parki sajas tamm
Tori vallavalitsus ja Sindi gümnaasium kutsuvad rahvast Sindi linna Ojakalda parki EV 100 juubeli auks tammesid istutama. Rajatav Tammepark on kingitus Tori valla Sindi linna poolt Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks.
[pullquote]Talgutel osalejatele esineb Ott Lepland[/pullquote]Esmane kogunemine leiab aset kell 10.00 Sindi kevadlaada ametlikul avamisel seltsimaja juures, sealt suundutakse kell 11.00 ühisel jalutuskäigul Ojakalda parki.
Istutamise talgud algavad kell 12.00 kümneminutilise piduliku tseremooniaga. Tervitavate sõnavõttudega esinevad Eesti Vabariigi riigisekretär Heiki Loot, EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho ja Tori abivallavanem Priit Ruut. Nemad kolmekesi istutavad ühiselt kolme kohaliku lapsega kolm puud. Järgneb ülejäänud 97 tamme istutamine ja kell 13.00 pakutakse juba kringlit, morssi ja vett. Talgutel osalejatele esineb Ott Lepland.
Istutamisel osalemiseks saavad üksikult tulevad inimesed, perekonnad, asutused, seltsid ja teised kodanike ühendused ennast eelnevalt registreerida kuni 25. aprillini Tori valla kodulehel, samuti aadressil tori@torivald.ee või telefonil 445 1881.
Nõmme koolide õpilased meisterdasid tööõpetuse tundides lindudele sada pesakasti. Üleeile alustasid Pääsküla gümnaasiumi 7. klassi õpilased nende paigaldamist Vabaduse parki.
Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on tegemist ettevõtmisega, mis toimub juba neljandat kevadet järjest. “Sel aastal seostus pesakastide arv Eesti Vabariigi saja aasta juubeliga. Pesakaste meisterdasid 4.-8. klasside õpilased, vajaliku materjali ostis linnaosavalitsus. Nii nagu varasematelgi aastatel, oli kohal Hans Kuusiku Tallinna linnuklubist, kes juhendas, kuhu ja kuidas tuleks pesakaste paigaldada ning selgitas noortele, millised linnud sinna tõenäoliselt elama asuvad,” rääkis linnaosavanem.
Eelnevatel aastatel on lindudele pesakastid paigaldatud Ilmarise metsa, Pääsküla noortekeskuse ja raudtee vahelisse metsatukka ja Võidu parki.
Peskastide paigaldamine Vabaduse parki. Foto: Jukko Nooni →
Jukko Nooni, Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik
Soojemad ilmad äratasid kahepaiksed, kes on asunud massiliselt oma sigimispaikadesse rändama. Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub konnasid ohutult üle tee abistama sinna, kus rändeteed ristuvad sõiduteedega. Eriti tähelepanelik tasub autojuhtidel olla hilisõhtustel tundidel, kui ränne on massiline ning vabatahtlikud kahepaikseid abistamas.
[pullquote]Vabatahtlike abiga on hukkumisest päästetud aastate jooksul ca 82 000 kahepaikset.[/pullquote]Teelõike, kus liikluse tõttu hukkub sadu ja tuhandeid konni, on palju just linnade lähedal. Suurem liikluskoormus on pannud löögi alla kahepaiksete populatsioonid just tihedama inimasustusega paikades. “Kuna oleme vabatahtlike abiga konni abistamas juba seitsmendat aastat, on väga selgelt välja tulnud, et linnades ja nende lähedal on kahepaiksete asurkonnad suuremas kadumisohus ja seetõttu vajavad meie abi olulistel hetkedel, nagu seda on sigimispaikadesse ränne, ” ütles “Konnad teel(t)” aktsiooni eestvedaja Kristiina Kübarsepp. “Linnades ja nende lähedal on aga ka vabatahtlikel lihtsam konnatalgutel kaasa lüüa. Näiteks on Tartus Ihastes ja Tallinnas Astangul igal aastal konnatalgutel tuhandeid kahepaikseid abistanud tublid vabatahtlikud, kes oma kodukandis selle liigi säilimise eest on hea seisnud,” kiitis Kübarsepp aastast aastasse kaasa löönud vabatahtlikke.
Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetamiseks korraldataval heategevuslikul Sinilillekampaanial on naiskodukaitsjad suutnud Pärnus mõne tunni jooksul koguda paarsada eurot.
Hommikupoolikul külastasid Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna esinaine Karmen Vesselov ja liige Eve Retpap Pärnu Postimehe toimetust ja Pärnu linnavalitsust. “Naiskodukaitsjatelt oli võimalik osta sinilillemärke, kleepse ja käepaelu, kuid paljud linnavalitsuse töötajad võtsid seda kui annetust, kus eseme eest anti rohkem raha,” ütles abilinnapea Marko Šorin.
Müügist ja annetustest kogutud raha eest toetatakse Tapa linna välitrenažööriala rajamist, Tartu ülikooli kliinikumile ja Rakvere haiglale taastusraviseadmete ostmist ja MTÜ Peaasjade tööd meeste vaimse tervise edendamisel.
Viiendat kevadet toimuv sinilillekampaania kestab 5.-23. aprillini.
Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
Sindi Ajalooklubi väike seltskond koguneb Julius Friedrich Seljamaa 135. sünniaastapäeval Sindi gümnaasiumi esisele platsile.
[pullquote]Kohapeal näeb mälestusmärgi maketti[/pullquote]Pühapäeval, 8. aprillil täitub 135 aastat Sindist võrsunud õpetaja, ajakirjaniku ja poliitiku Seljamaa sünnist, kelle auks avatakse Tartu rahu 99. aastapäeval graniidist püsttahukale asetatud pronksist büst. Mälestusmärgi asukohaks on valitud Sindi gümnaasiumi esine plats, mis korrastatakse samaaegselt büsti valmimisega.
Sindi Ajalooklubi kutsub teisigi oma kogukonna inimesi 8. aprilli keskpäevaks Sindi gümnaasiumi sümbolpuu punase vahtra juurde, et kuulda lühidalt Seljamaa elust ja tegevusest ning mälestusmärgiga seonduvatest üksikasjadest. Kohapeal näeb ka punasest graniidist ja pronksi valatud osadest koosneva mälestusmärgi maketti, mille valmistas Ülo Kirt.
Ajalooklubi kogunemise mõtet toetab Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president Eliise Kull, kes kutsub pühapäeval just noori kohale tulema.
Loe edasi: Pühapäeval meenutatakse Julius Friedrich Seljamaad
Täna said Pärnu linna sümbolkujud riigi sajanda juubeli auks kaela sinimustvalged kaunistused.
EV100 korraldusmeeskonna eestvedamisel ehiti üle Eesti enam kui 20 tuntud skulptuuri sinimustvalgete kootud sallide või mütsidega. Pärnu linnast valiti korraldusmeeskonna poolt välja Lydia Koidula mälestussammas. Pärnus sidusid aksessuaare Indrek Aija ja Tõiv Jõul. Kõige kõrgemale ronimisel oli abiks Jaanus Rubin. Koidula mälestussamba juures võis näha ka Pärnu linnapead Romek Kosenkraniust uudistamas.
Linnavalitsus otsustas lisaks Koidula ausambale asetada ammuse tippmaletaja Paul Keres kaela rahvusvärvides kikilipsu. Teisi mälestusmärke ehiti siidisest riidest sallidega: Ilme Kulla naisfiguur “Supleja” Estonia sanatooriumi juures Aia tänaval; kunagise linnaarhitekti Olev Siinmaa kuju valli serval; ajakirjanduse isa Johann Voldemar Jannseni skulptuur Rüütli tänaval; Georg Wilhelm Richmanni ausammas Kuninga tänaval; Gustav Fabergé kontserdimaja ees; linnapea Oskar Alexander Brackmann Sütevaka humanitaargümnaasiumi lähedal.
Helilooja Raimond Valgre mälestusmärgi ja Kihnu Jõnnu ehk Enn Uuetoa skulptuuri eest kandsid hoolt Pärnu Rotary Klubi liikmed.
Loe edasi: Pildigalerii: Pärnu linnas kaunistati 10 skulptuuri sinimustvalgete kangastega
TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli koostatud retseptiraamat „100 retsepti ja maitset vanaema-vanaisa varamust“ sõitis täna kõrgekvaliteedilise trükisena Pajo trükikojast välja.
[pullquote]Vanu retsepte on tutvustatud ka endisaegseid kaalu- ja mõõtühikuid kasutades[/pullquote]Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe ütles, et käesoleva retseptikogumiku näol on tegu millegi ainulaadse ja erakordsega. „Ühelt poolt saab Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks koostatud ja siin esitatud vanavanemate 100 retsepti abil taaselustada möödunud aja toite ja maitseid. Teisest küljest on 2010. aastal Pärnus käivitunud Tartu Ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli sümpaatse initsiatiivi näol tegu kõige ehedama näitega kultuuri alalhoidmisest ja põlvkondade sidususest.“
Raamatusse koondatud retseptid on välja valinud Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppurid. Mitmed retseptid on saja-aastase riigiga enam vähem üheealised, aga mitte kõik pole nii vanad. On ka aastast 1885. Vanu retsepte on tutvustatud ka endisaegseid kaalu- ja mõõtühikuid kasutades. Seepärast leiab kohe raamatu algusest kaalude, mõõtude ja mõistete seletusi. Raamatu toimetaja on Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ja kujundaja Isabell Maripuu. Illustreerivad fotod tegi Signe Kiri ja kaane kujundas Birgit Tuulemäe.
Sindi Naisliidu ja vene segakoori Slavjanotška ühisel eestvedamisel toimus täna vastlapäeva tähistamine.
Naisliidu esinaine Juta Velleste tervitas vastlapäeval osalejaid ja tänas Tori vallavalitsust, kes kostitas rahvast paarisaja vastlakukliga. Renna Järve tutvustas vastlapäeva kombeid. Vastlapäeva kohta on öeldud ka liupäev, pudrupäev, lihaheitepäev. Vastlapäeva kuupäev on muutuv ja oleneb ülestõusmispühadest. Eestlaste kombestikku kuulub kelgutamine. Pikk kelguliug ennustab eelseisvaks suveks paremat linakasvu. Eesti vastlatoiduks on ikka olnud seajalad ja herne- või oasupp. Uuemal ajal maiustatakse meelsasti vahukoorega vastlakukleid. Neid mütsiga kukleid süüakse ka Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Islandil, Fääri saartel, samuti mõningates piirkondades Saksamaal.
Kukleid ja teed jagas Edvi Kukk. Külliki Almosen korraldas lastele võistlusmänge ja andis auhinnaks kompvekke. Mänge korraldas ka Slavjanotška, aga väga oodatud oli nende laulmine. Samal ajal tegi Sauga kandi mees Boriss hobusaaniga lastele vastlasõitu. Lapsi jätkus küllaga ka samas kõrval asuvale Kahurimäele.
Loe edasi: Eestlased ja venelased tähistasid Sindis ühiselt vastlapäeva
Möödunud aasta lõpus tegi Tele2 oma klientidele üleskutse tuua tagasi oma vana telefon ja annetada vana seadme eest saadud raha TÜ Kliinikumi Lastefondile diabeedihaigete laste toetamiseks. Ettevõte lisas igale annetusele omalt poolt juurde sama suure summa ning täiendavalt jõulukingituste raha.
Tele2 müügi- ja turundusdirektori Kristjan Seema sõnul sai annetuste kogumise teema väga palju positiivset vastukaja. “Rõõm on näha, kuidas inimesed algatusega kaasa tulevad. Nii mõnigi Tele2 klient oli kogunud kokku mitukümmend telefoni ja tuli meie esindusse eesmärgiga heategu teha,” lisas Seema ja ütles, et Tele2 jätkab Lastefondi toetamist edasi EV100 raames püsiprojektiga, kus ettevõte annetab iga müüdud lisaseadme pealt 0,10 eurot Lastefondile.
Lastefondi strateegiajuht Küllike Saar avaldas suurt tänu ja rõõmu, et Tele2 on võtnud taolise olulise temaatika oma südameasjaks ning jätkab diabeedihaigetele lastele vajalike uue versiooni insuliinipumpade soetamise toetamist. “Nimelt soovitavad raviarstid osadele diabeedihaigetele lastele erakorraliste tingimuste puhul kõige uuemat pumpa ja transmitterit, mida Eesti Haigekassa ei kompenseeri ja mille maksumus on ligi 3500 eurot,” nentis Saar. Ta tõi välja, et uusimate ja täiuslikemate insuliinipumpade soetamist toetatakse neil diabeedihaigetel lastel, kelle peres on rohkem kui ühel lapsel 1. tüübi diabeedi diagnoos, rohkem kui ühel inimesel 1. tüübi diabeedi diagnoos, kelle eest vastutab üks lapse vanematest või üks lapsevanem töövõimetu ja töötu.
Loe edasi: Tele2 kogus vanade mobiilidega diabeedihaigete laste toetuseks 8000 eurot
Eesti Lipu Selts külastas olümpiamängude eel Eesti Olümpiakomiteed ja andis üle traditsioonilise kingituse – komplekti erinevas suuruses Eesti lippe Eesti olümpiadelegatsioonile.
Eesti Lipu Seltsi esimehe Jüri Trei sõnul on Eesti olümpiadelegatsioonile Eesti lipu kinkimine pikaajaline traditsioon, millega Eesti olümpiakoondisele olümpiaks kõike kõige paremat soovitakse. “Olümpiamängud on spordi- ja kultuurisündmus, kus Eesti riigi väärikas ja esinduslik osalemine on oluline. Loodan, et kingitud lipud aitavad sportlastel meeles hoida, et ka kaugel PyeongChangis olles elab nende pingutustele kaasa terve Eesti.”
XXXIII taliolümpiamängud toimuvad PyeongChangis 09.-25. veebruarini. Eesti olümpiakoondisse kuulub 22 sportlast kuuelt spordialalt.
Jüri Trei annab lipud üle. Foto: pressisõnumiga →
Samal teemal:
Eesti Lipu Selts kinkis Eesti olümpiakoondisele komplekti Eesti lippe
