Silt: festival

Järgmise Viljandi folgi teema on “Rütm ja pulss”

2011. aasta 28.-31. juulil peetava XIX Viljandi pärimusmuusika festivali teema on “Rütm ja pulss”, mille kaudu loodavad korraldajad esinejaid ning publikut omavahel senisest veelgi tugevamalt siduda.

Festivali programmipealik Tarmo Noormaa märkis, et peo fookuses on rütmilisus. “Pole oluline, kuidas rütmid tekivad, kas meloodiapilli, laulu, tantsu või trummiga. Tähtis on rütmid pillidel üles leida ning nendega kuulajaid ja tantsijaid inspireerida. Eesti pärimusmuusika on olnud enamjaolt meloodiakeskne, rütmipillid pole siinmail olnud kuigivõrd levinud. Seda tähelepanuväärsem on olnud eestlaste oskus luua rütmimustreid laulu ja meloodiapillide abil. See on hoidmist ja arendamist väärt,” selgitas ta.

Foto: www.folk.ee
Lisaks on Noormaa sõnul festivali korraldajad otsustanud tähelepanu pöörata Eestis viimasel ajal jõudsalt populaarsust kogunud võõramaise päritoluga rütmipillidele, nagu näiteks djembe, cajon ja darbuka. “Vaatame, kas nendega saab mängida ka meie oma labajalga, kargust, polkat ja valssi nii, et meloodiapillidele omane “vajutus” säiliks.”

Festivali pealik Ando Kiviberg selgitas, et uut teemat valides otsustas festivali korraldusmeeskond püsida samal teel, mida peeti silmas läinud suvel. Kui eelmisel korral ärgitati publikut pärimuslike tantsusammudega sinasõprust sobitama ning pillimehega dialoogi otsides tantsupõrandal improviseerima, siis järgmisena tähtsustatakse tantsuks mängimise ning laulmise oskust ehk pärimusmuusika loomulikku olemust.

Kivibergi sõnul on pärimusmuusika rahvusliku muusikalise emakeelena elujõuline siis, kui see elab ja areneb oma loomulikus keskkonnas ehk vahetult inimeste sees ja ümber. “On loomulik, et ansambli muusikud jagavad ühtset pulsitunnetust, sest selleta pole nauditav koosmäng võimalik. Et kõigil oleks peoplatsil hea olla, on tähtis jõuda ka muusiku ja tantsija vahelise pulsitunnetuseni. ”

Alates 12. oktoobrist on festivali esinejate leidmiseks avatud demovoor ning tunnuskujunduse konkurss, mille kohta saab infot festivali kodulehelt. Soodushinnaga festivali passid tulevad müügile detsembri algul.

XIX pärimusmuusika festivali põhiprogrammis saab sarnaselt varasemale olema ligi 70 kontserti, millele lisanduvad ülesastumised tantsupõrandal, Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Külalised on oodatud ka õpitubadesse, näitustele ning PÖFFi seanssidele.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus, www.folk.ee/festival

Ave Alavainu korraldab maagilise festivali

Pühapäeval, 10.10.10 kell 10.10 avatakse Kärdlas Ave Vita! majas „Kuuloomise festival”, kirjutab ajaleht Hiiu Nädal.

Pidu, mis kestab koos uneajaga 23 tundi, saab alguse juba laupäeval. Oma luulet loeb-laulab saabumisel Ave Vita!-sse Aino Kalda kübarast loosiga võetud kellaaegadel kaks tosinat luuletajat. Laupäeval õhtul esinetakse kella viiest kaheksani ja üheksast südaööni ning pühapäeval kella üheksast hommikul kella poole neljani pärastlõunal.

Festivalile on tulemas igat masti luuletajaid, alates Kivisildnikust ja Mercast ning lõpetades Elo Viidingu ja Hannes Varblasega. Kõrvale ei jää ka Hiiumaa oma värsisepad Jaanus Kõrv ja Avo Tamme.

Festivali eestvõtja on poetess Ave Alavainu.

Narva-Jõesuus peeti silmufestivali

Narva jões on sel sügisel silmusaak jäänud väikeseks, kuid sellegi poolest peeti Narva-Jõesuus silmufestivali, vahendas ERR.

Silmufestivalil jätkus värsket kala vaid kiirematele. Tunnike pärast silmugestivali algust oli suur katlatäis kapsasuppi otsas ja kalurid valmistusid uut portsu keetma. Kapsasupp silmuga on üks Narva-Jõesuu roogadest.

Sadamasse läinud inimesed ootasid kalureid, et silmu osta, aga seda kala pole tänavu veel kuigi palju välja püütud. Üks põhjus, mid silmu on Narva jões väheks jäänud, on kalurite arvates Venemaa pool asuv Narva hüdroelektrijaam. „Silmud ei taha reostatud jõkke tulla. See asi tuleks Venemaaga ära lahendada. Igal aastal lastakse saari alla ja sellest ei hoiatata. Vaadake, mis nad rannaga tegid ja mis toimub jões,” rääkis kalur Sergei Klessarev.

Narva-Jõesuus tahetakse tutvustada kaht vee-elukat — sügisel silmu ja kevadel meritinti. Ka meritinti oli tänavu vähe. Sellegipoolest arvavad kalurid, et taolisi kalapidusid tasub pidada.

Paide Vallimäel tuleb nädalavahetusel muinasaja festival

Sel nädalavahetusel 25. ja 26. septembril Paide Vallimäel peetava festivali “Aegade tuuled” teemaks on muinasaeg ja orduaja ehk keskaja algus Eestis (13. sajand). Ühtlasi avatakse vallitorni loodud seninägematu ajakeskus Wittenstein.

Ajaooliset oli muinasaja näol tegemist õige pika perioodiga, mis ulatus esimeste inimeste saabumisest viikingiajastul ja lõppes võõrvõimu kehtestamise ja ristiusustamisega. Festivali korraldajate sooviks on pakkuda külastajatele läbilõiget muinasaja maailmast kuni selle loojanguni 13. sajandil.

Festival saab avalöögi laupäeval kell 12, kui Paide raekoja ees tunnustatakse Paide linna tänavust aukodanikku ja vapimärgi kavalere. Ühtlasi tähistatakse Paidele linnaõiguste andmist. Pärast seda liigub protsessioon kos rahvaga Paide Vallimäe Ajakeskusesse.

Laupäeval saab Vallimäel tutvust teha Mõniste muuseumi kiviaja külaga, MTÜ Austervegri viikingite laagriga. Arheoloog Jüri Peetsi juhendamisel korraldatakse rauasulatuse eksperiment. Arheoloog Ain Mäesalu aitab kiviheitemasinat valmistada. Keskaja muusikat ja muusikariistu õpetab tundma vanamuusikaansambel Rondellus. Saab näha näitusi, demonstreeritakse relvi, esinevad mitmed muusikud ja huvilised saavad osaleda kohalike käsitöömeistrite laadal ja õpitubades ning tarkust omandada ajalookooli loengutes.

Kell 18 algab etendus “Lauluväe rahvas”, selle teksti autoriks on Jürgen Rooste ja lavastajaks Reeda Toots, peaosas Kaire Vilgats. Kell 20 läheb lahti linna sünnipäevapidu koos Siim Aimla bändi ja Kaire Vilgatsiga.

Festivali teise päeva kava kattub peaaegu eelmisega, kell 10-17.30 on avatud atraktsioon “Ajamasinaga läbi Eestimaa ajaloo”. Ka teisel päeval kell 18 saab näha etendust  “Lauluväe rahvas”.

Vaata lisa: www.wittenstein.ee

Laupäeval tuleb Sännas velokuuri rattafestival

Laupäeval, 25. septembril on kõik huvilised oodatud Võrumaale Rõuge valda Sänna kultuurimõisa Velokuuri rattafestivalile.

Kell 12 algab festival rattaleiutamise õpitoaga.

Väiksematele huvilistele avatakse liikluslinnak, kus saab elementaarsemaid liiklusmärke ja -reegleid õppida. Suurematele on mõeldud trikirada, kus saab oma rattasõiduoskusi proovile panna.

Kell 15 peetakse rattavõistlused. Kiireima ja aelgaseima ratturi võistlus, lisaks ülesastumised trikirajal. Auhinnad!

Kell 16 maastikumäng ratastel (oma ratta olemasolu soovituslik).

Kell 18 tuulelohede ehitamise õpituba. Hea ja tuulise ilma korral lastakse ideed hiljem ka lendu.

Kell 19 tuult tiibadesse ehk lennukate ideede filmiõhtu.

Festivalikülastajatele pakub velokuur ka veidi kehakinnitust, ühisele lauale võib midagi lisaks piknikukorvis kaasa võtta. Korraldajad jätavad endale vabaduse teha programmis muudatusi. Üritust toetab programm Euroopa Noored.

Tule ja võta sõbrad ka kaasa!

Vaata ka: velokuur.blogspot.com

Lisainfo: Tuuli Trikkant, tel 5373 273

Jõhvis peetakse pühapäeval vähemusrahvuste festivali

Pühapäeva, 26. septembril kell 11.30-19 peetakse Jõhvi kontserdimajas unikaalne VII vähemusrahvuste kultuurifestivali “Rahvuskultuuride loomepada”. Kõik külalised – nii lapsed kui ka täiskasvanud – leiavad omale huvitavat tegevust. Sissepääs on tasuta.

KAVA:

11.30 Festivali, näituste ja meistriklasside avamine.
11.30 – 19 Raamatunäitus, rahvusliku käsitöö näitus, lastejoonistuste näitus „Maa värvid“, meistriklassid “Rahvuslikud nukud” (juh Marina Tee), ”Niplispits”(juh Olga Kublitskaja), “Pärltikand” (juh Anna Võlu) jm.
12 – 14 Rahvuslikud mängud lastele.
12 – 14.30 Konverents „Lugemisaasta 2010“.
Osalevad kirjanikud Jelena Skulskaja ja Arvo Valton ning ajakirjanik Juku-Kalle Raid.
13- 15.45 Vaba lava.
Esinevad rahvuskultuuriseltside kollektiivid ja üksikesinejad.
16 Galakontsert.
Külalisena folklooriansambel „Jarõtsa“, Verhnedvinsk, Valgevene.
19 Festivali lõpetamine.

Matsalu loodusfilmide festivali võitis Soome film

Matsalu loodusfilmide festivali peapreemia võitis Soome režissööri Petteri Saario film „Elu piiril, 1. osa: Õli lainetel”. Kategoorias „Loodus” võitis esimese preemia film „Böömimaa — aasta märgalal” (Austria; režissöörid Michael Schlamberger, Jiri Pet) ja kategoorias „Inimene ja loodus” film „Jääskulptor” (Šveits; režissöör Alberto Meroni).

Žürii eriauhinna said filmid „Kaotatud aastad — merikilpkonna odüsseia” (Austraalia; režissöör Jeremy Hogarth), „Kašelott, ahoi!” (Saksamaa; režissöör Volker Barth) ja „Looduskaitsepõgenikud. Paradiisist välja saadetud” (Saksamaa; režissöör Steffen Keulig).

Kategoorias „Loodus” sai parima režii preemia „Targad taimed” (Saksamaa; režissöör Volker Arzt, Saksamaa) ja parima operaatoritöö preemia „Viljapõllu saladus” (Saksamaa; operaatorid Jan Haft, Kay Ziesenhenne, Felix Pustal), kategoorias „Inimene ja loodus” võitsid need preemiad vastavalt „Sookurgede ränne Hortobagys” (Ungari; režissöör Zsolt Cseke) ja „Elu kooskõlas loodusega — Soome: metsa saladus” (Jaapan; operaatorid Koichi Nagura, Shinichiro Kawaguchi, Masanori Sawahata).

Järgmisel nädalavahetusel elustub Paides muinasaeg

Järgmisel nädalavahetusel, 25. ja 26. septembril avatakse Paide vallitornist ümber kujundatud ajakeskus Wittenstein muinasajafestivaliga „Aegade tuuled”.

 Tänavuse festivali teemaks on muinasaeg ja orduaja ehk keskaja algus Eestis. Tulevikus on kavas käsitleda teisi epohhe Eesti ajaloos kuni laulva revolutsioonini välja.

„Nii nagu Wittensteini ajakeskuses saab kaheksal korrusel ajamasinaga ringi liikudes näha kaheksat erinevat ajalooetappi, saab ka iga-aastase festivali „Aegade tuuuled“ raames Paide vallimäel näha milline olustik valitses muinasajal, orduajal, kuningate ajal, tsaariajal, Eesti vabariigi loomise ajal, okupatsioonide ajal, taasiseseisvumis- ning euroajal,“ ütles üks festivali eestvõtjaid Enno Must.
 
Festivalile oodatakse esinejaid ja osalejaid Eesti eri paigust. Kõigile kehtib soovitus, et nad võiksid Paide vallimäge külastades kanda ajastukohaseid kostüüme või riideid.
 
„Vaevalt nüüd kellelgi muinasajast pärit rõivaid on, kuid kui külalistel juhtub kodus olema lina- või takuriideid, siis võiks julgesti need selga panna ning seeläbi ajastu hõngu loomisele kaasa aidata,“ lausus Must.

Festival „Aegade tuuled” avatakse järgmisel laupäeval, 25. septembril kell 12 Paide raekoja ees.

Avamise järel on kõik oodatud Paide vallimäele, kus muinasaega käsitlevad loengud, õpitoad, demonstratsioonid ja esinemised ning muud tegevused kestavad õhtul kuni kella kuueni välja, mil laululaval algab vabaõhuetendus „Lauluväe rahvas“.

Festivali teisel päeval, pühapäeval, toimub tegevus muinasaja külas kella 10-18 ning õhtul etendub teist korda „Lauluväe rahvas”.

Järgmisel laupäeval ja pühapäeval toimub Paide vallitornist ümberkujundatava ajakeskuse „Wittenstein“ avamise raames muinasaja festival, kus kahe päeva vältel püütakse Paide vallimäel luua tõeline muinasaja õhkkond. Foto: Jarva.ee

Vaata lisa!

Õunapeol selgusid parim kook, mahl ja vein

Nädalavahetusel Türi-Allikul Veskisilla puhkekeskuses toimunud esimest Türi õunafestivali külastas Järvamaa infoportaali andmetel 2500 inimest.

Õunalaadal kaubeldi kõigega mis on õuntega seotud. Paljud kauplejad lahkusid juba pärastlõunal, sest kaup oli otsa saanud. Kõige enam ostetigi õunu – kes soetas talvevarusid, kes ostis ubinaid lihtsalt söömiseks.

Konkursile „Türi valla kauneim õunapuu” üles antud kandidaatide seast tunnistas žürii ilusaimaks Silja ja Arvi Pitelkovi aias kasvava õunapuu. Türi valla õunakoogi konkursi võitis Valli Järve. Koogi tegemisel oli ta kasutanud kohupiima, toorjuustu, ohtralt „Lambanina” sordi õunu, Mahlasust andis õunamahla ja värvi fariinisuhkruga. Koogi keskele kujundatud õun ja seda ümbritsevad lehed olid valmistatud martsipanist. Õunamahla konkursi võitis Eha Marrandi „Valgest klaarist” valmistatud mahlaga.

Parimaks õunaveiniks osutus Liivi Lohvarti eelmisel aastal rikkaliku õunasaagi ajal tehtud vein. Veinimeistri sõnul valmistati see kolmest õunasordist: „Cortland”, „Sügisjoonik” ja „Paide taliõun”.

Õunagrillimise Eesti meistrivõistlusel saavutas esikoha Naiskodukaitse Viru ringkonna võistkond, kes küpsetas söegrillil kahe erineva täidisega õunu. Ühe õunakomplekti täidiseks olid grillitud kanafilee, juust ja köömned, teise sisuks kanafilee juustu ja munaga. Grillõunu täiendas kaste, mis koosnes meest, sidrunist, rosmariinist ja piprast. Tervitusjoogina pakkus võidukas tiim Vana Tallinna likööri, mis oli segatud kuuma piparmünditee ja õunamahlaga.

Festivalile pääses ühekroonise piletiga. Kogutud raha eest ostavad festivali korraldajad õunapuuistikuid, mis istutatakse Türi valla territooriumile.


Türi valla kauneim õunapuu (vasakul) ja festivali võidukook. Foto: Jarva.ee

Algab igasügisene filmiränne Matsallu

Kesknädalal, 15. septembril algab Matsalu 8. rahvusvaheline loodusfilmide festival, millest on saanud arvestatav loodusfilmide tegijate ning vaatajate kohtumispaik.

Festival kostitab külalisi rikkaliku filmi- ja sündmuste valikuga 15.–19. septembrini Lihulas ja Haapsalus.

Võistlusprogrammi on valitud 27 filmi, need võistlevad kahes kategoorias: A – „Loodus”  ja B – „Inimene ja loodus”.  Filme hindab  žürii koosseisus Derek Kilkenny-Blake (Suurbritannia),  Kalinka Stoinovska, DA (Bulgaaria), Margus Lattik, Joosep Matjus ja Hendrik Relve.
Avaüritus on 15. septembril kell 18 Lihula kultuurimaja suures saalis. Samas on filmiränne juba täies hoos: ETV2 vahendusel on koostöös keskkonnainvesteeringute keskusega alates eelmisest esmaspäevast näidatud Matsalu filmifestivali (MAFF) viie eelmise aasta võidufilmi.

Sel aastal tasub eraldi välja tuua filmifestivalil nooremale publikule pakutavaid sündmusi. Kolmapäeval on Lihulas laste loodushariduse päev. Päeva jooksul saab vaadata filmi merikilpkonnade elust ning ajada juttu zooloog Aleksei Turovskiga. Järgmisel päeval leiab loodushariduse päev aset Haapsalu kultuurikeskuses.

Festivali tuumaks on lai valik loodusfilme, mis linastuvad Lihulas ja alates neljapäevast ka Haapsalu kultuurikeskuses. Festivalimaailm on sel aastal taas avardunud: esimest korda on festivalil esindatud  Botswana, Hiina ja Rumeenia filmid. Festivali avafilmiks on Austria film „St. Helensi mägi”, mis jutustab looduse taastärkamisest pärast paarikümne aasta tagust hiiglaslikku vulkaanipurset.

Festivali ajal toimuvad ka  töötoad. Töötuba „100 aastat loodusfilmi” juhib Derek Kilkenny-Blake, Eesti vanemast loodusfilmist teeb ettekande filmiarhiivi juhataja Ivi Tomingas. Traditsiooniliselt on festivalil oma osa loodusfotograafial. Üles pannakse üheksa loodusfotonäitust kodu- ja välismaistelt autoritelt. Laupäeval, 18. septembril on fototöötoad ja fotoüritused Lihula mõisas, pühapäeval, 19. septembril aga Silma õpitoas.

Festivali auhinnatseremoonia toimub sedapuhku pühapäeva asemel laupäeva, 18. septembri õhtul kell 18. See annab võimaluse demonstreerida pühapäeval kõiki auhinnatud filme uuesti.

Vaata lisa!

Palju õunu, vähe müüjaid

Tänasel Türi I õunafestivalil sai tutvuda paljude erinevate õunasortidega, kuid kaubitsema oli tulnud vaid kolm õunamüüjat ja kolm puukooli. Ka uudistajaid oli kohal päris palju, kirjutab Maaleht.

Kalmer ja Ille Kasvand Halika talust ütlesid Maalehele, et õunu on neil tänavu hästi ning festivalil jagus ka ostjaid. “Inimene sööb silmadega, mistõttu lähevad ilusad punased õunad,” nentis Kalmer Kasvand. “Mina ise sööks isegi parema meelega praegu ’Valget Klaari’.”

Halika talu oli esindatud kolme õunasordiga: ’Valge Klaar’, ’Antoonovka’ ja ’Sügisjoonik’. Kalmer Kasvand nentis, et sügisõunte jaoks oli see nädalavahetus pisut varane, kuna ’Kuldrenetti’ hakkavad nemad alles järgmisel nädalal korjama.

“Tänavu on väga hästi suve- ja talveõunu, sügisõunu veidi vähem,” tõdes ta.

Tartus algab teatrifestival Draama 2010

Lavastus "Caligula" saabub festivalile väliskülalisena. Foto: draama2010.festival.ee

Täna kell 16.00 avatakse Tartus Raekoja platsis teatrifestival Draama 2010, mis on seekord korraldatud kuraatorfestivalina.

Põhiprogrammi on valinud kaheksa lavastust Madis Kolk, kes on oma valiku põhimõtteks kirjutanud: mööndusteta teater. Autoriteatriprogrammi, kuhu kuulub 18 lavastust, on kokku pannud Ivar Põllu koos festivali loomenõukoguga, kuhu kuuluvad sel aastal lisaks Madis Kolgile Luule Epner, Aare Pilv, Madli Pesti, Andres Noormets. Festivali väliskülaliseks on Iraani trupp Mungu Theatre Group lavastusega “Caligula”, mille etendused toimuvad 9. septembril kell 19 Tallinnas Eesti Draamateatris ning 12. septembril kell 18 Tartus Vanemuise väikses majas. Lisaks teatraalsele avamisrituaalile 6. septembril on kõigi huviliste meeleheaks kohal ka kõik tähtsad asjaosalised – festivali põhiprogrammi kuraator Madis Kolk, autoriteatriprogrammi kuraator Ivar Põllu, peakorraldaja Margus Kasterpalu.

Lähemalt festivalist ja programmist aadressil: draama2010.festival.ee.

Allikas: SA Eesti Teatri Festival

Türil korraldatakse esimene õunafestival

Laupäeval 11. septembril toimub Türi valla sünnipäevaürituste raames Türi külje all Veskisillal esimest korda Türi Õunafestival, kus selgitatakse välja maitsvaim õunakook ja valla kauneim õunapuu. Lisaks selgub parim õunavein ja õunamahl.

Miks just õunafestival? Korraldajad ütlevad, et raske, ehk isegi võimatu on Türilt leida mõnda koduaeda, kus ei kasva ühtegi õunapuud. Ja Türi kandi rahvas juba teab, mida õuntega teha! On ju see maitsev ja kasulik puuvili tänuväärne tooraine perenaistele – võta ainult retseptiraamat ette ja hakka vaaritama: õunakooki, -moosi, -mahla või -salatit. Pole kahtlust, et aastakümnete eest Türi vappi kujundama asunud kunstnikud said inspiratsiooni siitkandi uhketest õunapuuaedadest, mis kevadeti kõigile silmailu pakuvad.

1992. aastal sai Türi linn endale järjekordselt uue vapi, millel oli kujutatud ka kuldne õunapuuoks. Kui 2005. aastal moodustus uus omavalitsus Türi suurvald, tekkis vajadus ka uue vapi järele, mis iseloomustaks nelja ühinenud omavalitsust: Oisu valda, Kabala valda, Türi linna ja Türi valda. Võidutööks tunnistati Priit Herodese pakutud vapp, millel on rist ja õunaga kilp. Lipul on valge rist, mille keskel on punases ruudus kuldkollane õun. Kavandi autori selgituse järgi on roheline kõigi ühinevate omavalitsuste sümbolite üks põhivärv. Rist jagab vapikilbi neljaks väljaks, mis sümboliseerivad ühinenud omavalitsusüksusi.

Türi Õunafestivali sümboliks on lõbus ja maitsev Türi valla õun. Festivali logo ja graafiliste lahenduste autoriteks on Indrek Tegelmann ja Anneli Kenk.

Festivali raames toimuvad ka järgmised konkursid:

  • Türi valla kauneim õunapuu
  • Türi Õunakook 2010
  • Õunavein 2010
  • Õunamahl 2010
  • Õunagrillimise Eesti Meistrivõistlused 2010

Esimene Türi Õunafestival toimub Türi-Allikul Veskisilla puhkekeskuses laupäeval, 11. septembril kell 11.00-22.00.

Allikas: Türi vald

Täna algab neljas Uue Maailma Tänavafestival

Uusmaailmlased vallutavad sel nädalavahetusel tänavad. Foto: Uue Maailma Selts

Täna ja homme toimub Uue Maailma piirkonnas Tallinnas järjekordne tänavafestival, mille eesmärgiks on tuua inimesed kokku ruumis, mis meid kõiki ühendab – tänaval.

Festivali korraldavad kohalikud elanikud ja nende sõbrad ning selle käigus avatakse Luha ja Väike-Ameerika tänava ristmik ja selle ümbrus kontsertideks ja kauplemiseks.

Uusmaailmlased avavad oma majahoovides ajutised kohvikud, kus hea istuda ja koduküpsetatud kooke süüa. Lisaks toimuvad loengud, töötoad jpm. Üritustele järgneb sõit rongiga Telliskivi loomelinnakusse, kus leiab aset Tänavafestivali lõpupidu.

Festivali korraldajate sõnul on senised üritused näidanud, et festival toob endaga alati kaasa suurema huvi linnaasjades kaasa lüüa. “Pärast seda, kui sa oled autoteel jalgpalli mänginud või kõrvuti rätikusse mähitud saunanautlejatega mingi laheda bändi saatel keset autoristmikku üles-alla hüpanud, ei ole see koht linnas sinu jaoks enam kunagi see, mis ta oli enne,” ütleb festivali peakorraldaja Madle Lippus.

Festival toimub Luha ja Väike-Ameerika tänavate ristmikul, Luha tänaval, Uue Maailma Seltsimaja juures Koidu 82 aadressil ja mujal tänavanurkadel. Festivali korraldab Uue Maailma Selts, üritust toetavad SA Kultuuripealinn 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Vabaühenduste Fond.

Väljavõtted olulisematest sündmustest:

  • Laupäeva ja pühapäeva päeval kaubeldakse Luha tänaval vanakraamiga, isetehtud asjadega, talukaupadega jne.
  • Seltsimajas aadressil Koidu 82 on avatud maja päästmise kohvik. Kogutakse raha Seltsimajale uue katuse hankiseks.
  • Laupäeva õhtul esinevad Eliit, Lenna jt. Kui õigel ajas õiges kohas olla, võib sattuda ka vingete tänavamuusikute peale.
  • Laupäeval kell 16. astub üles Cabaret Interruptus, oma loomingut esitavad Jürgen Rooste, Asko Künnap, Jan Kaus jt
  • Laupäeval kell 17. Kunst tuleb Luha tänavale. Avame Lilli-Krõõt Repnau plangumaali.
  • Toimuvad töötoad ja loengud – Uue Maailma Seltsi tütarprojekt Community Tools tutvustab internetilahendust, mis hõlbustab kogukonna asja ajamist, Linnalabor räägib linnaaiandusest, Plektrummi festival õpetab roboteid ehitama.

Kava täieneb pidevalt aadressil www.uusmaailm.ee/festival.

Allikas: EMSL, Uue Maailma Selts

Tartu Lõõtspillifestivalil kõlavad põrguorelid isegi kirikus

XVII Tartu Lõõtspillifestival toob ülikoolilinna üle poolesaja lõõtspillimängija Eestist, Portugalist ja Norrast. 3.–5. septembrini 2010 saab festivalil nautida üle tosina kontserdi, õppida lõõtspillimängu, keerutada tantsu simmanitel ja pillilaadalt endale lõõtspilligi osta.

2010. aastal kõlavad rahvalikus keelepruugis põrguoreliteks kutsutud pillid lisaks traditsioonilistele paikadele ka Jaani kirikus, kus festivalipäeva esimesel minutil, ööl vastu reedet, kõlavad vaiksed viisid. Mõtlikke viise toovad kuulajateni lõõtsakuningas Juhan Uppin, Siim Rikker, Asso Int, Reet Laube, Kadri G Laube, Karl Laanekask ja norra külaline Ida Furusæter.

Peeter Joosep mänguhoos.
Foto: www.lootspill.ee
Klubis Plink Plonk saab kuulata laupäeva õhtul, 4. septembril nelja erineva stiiliga kontserti. Alustab omapärase stiiliga eesti lõõtsamees Juhan Uppin, jätkab norra lõõtspilliduo Hilde Fjerdingøy ja Ida Furusæter, rahvamuusikat ja fusiooni segav portugali bänd Cabaz soojendab üles eesti regi-folk-rock pundi Nikns Suns, kellega teeb kaasa akordionist Kulno Malva. Vahe- ja järelmuusika valib Svjata Vatra laulja ja tromboonimängija Ruslan Trochynskyi, kel on esimene kord DJ-puldis lugusid valida.

Tantsusõbrad on oodatud festivaliõhtutel Püssirohukeldrisse, kus reedel mängib tantsuks ansambel Ummamuudu ja laupäeval ansambel Pärgament. Traditsioonilisel Igamehekontserdil saab sõna iga festivalile pilliga tulnud muusik – kolme tunni jooksul kõlavad erinevad pillid, stiilid ja mänguvõtteid. Lisaks kümneid pillimehi Eesti erinevatest nurkadest, keda saab kuulda kontsertidel, lõõtspillitänaval, bändide vaheaegadel ja õhtustel jämmidel.

Lõõtspillisõbrad on oodatud ka ise programmis tegijana kaasa lööma. Lõõtspillipidu algab õpitubadega, kus iga soovija saab pilli jalgadele ja esimesed võtted sõrmedesse. Kui pillimäng sobiv tundub, on võimalus festivali pillilaadalt endale ka pill soetada ning põõsakontserdil või tänavanurgal üles astuda.

Lisainfo ja festivali kava: www.lootspill.ee

Jõgeval püstitati küüslaugurekord

Juba kolmandat korda korraldatud Küüslaugufestival meelitas tänavu Jõgevale ligi 8000 inimest. Päikselist ilma nautinud festival kulmineerus suurima küüslaugu ja kauneima küüslaugukübara valimisega. Suurim küüslauk püstitas ka seniste festivalide rekordi.

Kauneim küüslaugukübar
Konkursi “Eesti suurim küüslauk 2010” võitjaks tuli küüslauk, mille vöökoha läbimõõt oli 91 mm. Võiduküüslauk kasvas Põlvamaal Laheda vallas Lahe külas Raimo Lõhmuse põllul. Jõgeva festivali seniste küüslaugukonkursside ajaloos on see olnud kõige suurema läbimõõduga küüslauk.

Suuruselt teise küüslaugu tõi konkursile Aleksander Sobolev Tartumaalt Võnnu vallast Agali külast (küüslaugu vöökoha läbimõõt 77 mm) ja kolmanda koha võitis Enno Lepiku Viljandimaalt (76 mm). 2008. aasta festivali võiduküüslaugu läbimõõt oli 88 mm ja 2009. aastal “Eesti suurimal küüslaugul” 86 mm.

Tiitliga “Kauneim küüslaugukübar” pärjati Gerly Leit Türilt. Küüslaugufestivali kõige kaunimaks kauplejaks tunnistati Metsakolli Talu eesotsas Kadri Vahesaluga Jõgevamaalt.

Ettevõtjad olid festivaliks valmistunud fantaasiarikkalt, tuues müügilettidele teiste toodete seas küüslaugukommi, -šokolaadi, -õlu, -supi, -moosi, -viina, -liha, -vorsti, -juustu jpm. Kuna küüslauku kasvas möödunud kuiva suve tõttu vähevõitu, tühjenesid müügiletid küüslauguvanikutest juba lõunaks.

Allikas: www.meelejahutaja.ee

Täna-homme peetakse Emajõel Eesti suurimat jõepidu

Täna ja homme saab Tartus taas teoks Eesti suurim jõepidu Emajõe festival. Täna kell 18 algab traditsiooniline jõeparaad. Kõik paraaditajad saavad maabuda lodjakojas, kus peetakse paadimeeste pidu „Jõetreff 2010“.

Homme jõuab veel käia kell 10-19 kala- ja käsitöölaadal, kell 10-17 jõemessil. Homme ke 10-18 on avatud laste ja noorteala. Lõbusõite Emajõel tehakse lotjade, kaitseliidu paatide, Pegasuse ja Hucki jõelaevaga.
Festivali korraldab Lodjaselts.

Vaata festivali programmi!

Jõgeval peetakse laupäeval küüslaugufestivali

Jõgeva kultuurikeskuses toimub laupäeval, 28. augustil kella 10-19 kolmas küüslaugufestival.

Kavas on loeng küüslaugukasvatusest, konkursid „Kauneim küüslauguvanik”, „Küüslaugukübar” ja „Eesti suurim küüslauk”, samuti jääpurika sulatamise võistlus. Kokad ja kaupmehed pakuvad küüslaugusuppi, -kohvi, -juustu, -vorsti, -leiba, -võid, -šokolaadi, -kommi, -moosi, -jäätist, -õlu ja viina, küüslauku röstitult, konserveeritult jne.

Viies Ökofestival tõi Põlvamaale rekordarvu loodusesõpru

Laupäeval, 21. augustil Põlva talurahvamuuseumis Karilatsis toimunud Ökofestivali perepäev tõi kokku üle 6000 huvilise.

„Meie hinnangul käis perepeol kindlalt üle 6000 inimese ning kuigi vihm näpistas päeva tunni võrra lühemaks, läks üritus väga hästi korda,” ütles Põlva talurahvamuuseumi juhataja Reet Roop.


Perepäeval toimus mahepõllunduse seminar, osaleda sai töötubades, vaadata näitusi. Uudistada sai sepistamist, oma käega proovida savikedral voolimist, laastumaalimist ja looduskosmeetika valmistamist. Keskkonnatelgis oli huvilistel võimalus vaadata loodust läbi mikroskoobi ning valmistada looduslikust materjalist ehteid. Loomulikult olid avatud ka kõik talurahvamuuseumi hooned ja väljapanekud. 



Loodustoodete laadal pakuti enam kui 140 müügiletil nii puitmööblit, käsitööd, kohalikku toidukaupa kui istikuid. Eraldi väljapanekuga olid esindatud Põlvamaa rohelisema märgiga tähistatud kaubad ning toimus Põlvamaa roogade degustatsioon. Ostjaid jagus kõikjale — nii naturaalse kodujäätise kui mahetoidu leti äärde, Seto koduõlut mekkima kui vilditud eheteid valima.

Eri kursustel osales terve festivalinädala jooksul kokku 315 inimest. Festivalinädala avanud keskkonnaseminar „Profilt profile” keskendus tulevikutehnoloogiatele ning haridus- ja töövõimalustele keskkonnasektoris. Loodushuvilisi käisid talgureisil Mustoja maastikukaitsealal, kus liiviku hooldustööde kõrval tutvuti kaitseala omapärase looduskooslusega. 



Populaarsed olid isetegemisrõõmu pakkuvad töötoad. Nii kerkis maakivikursuse käigus Verioral kivimüür ja väligrill, maatoidukursusel valmistati koos Indrek Kivisaluga omapäraseid hõrgutisi kohalikest viljadest, loodusfoto kursusel saadi Urmas Tartese juhendamisel teadmisi looduse pildile püüdmisest. 



Allikas: Polvamaa.ee

Pilgupüüdjate hulka loodustoodete laadal
kuulusid ka vilditud ehted. Foto: Reeli Kork



Pildid

Rohelisem elu algab väikestest asjadest

Esmaspäeval alanud Põlvamaa ökofestival jõuab haripunkti täna, 21. augustil, kui Karilatsisasuvas Põlva talurahvamuuseumis toimub festivali perepäev koos loodustoodete laada ning kontsertkavaga, kirjutab Polvamaa.ee

„Perepäev koondab loodusesõbralikud ideed ja tegevused kokku ja jagab neid huvilistele. Päevakava kokku pannes oleme mõelnud, et tegevust jätkuks kogu perele ning kõigil oleks mõnus olla, olgu siis festivali töötubades, muuseumi hoonetes uudistades või hoopis piknikku pidades,” selgitas ökofestivali projektijuht Ulla-Maia Timmo.

Festival keskendub sel aastal looduse kaitse ja säästva rakendamise teemadele. Muuhulgas toimub täna mahepõllumajanduse seminar, infot saab biokütustest, energiasäästust ning Eestimaa Looduse Fondi tegutsemisest. Keskkonnateabetelgis annavad nõu spetsialistid, lapsed saavad mängida ning loodusteadmisi omandada. Päeva muusikalise osa võtavad enda kanda Kukerpillid, Eesti Mandoliinide Orkester ja Põlva Lõõtsaklubi.

Aasta-aastalt on suuremaks kasvanud loodustoodete laat. „Sel aastal mahutame laadalisi mõlemal pool teed, et ikka kõigile ruumi jaguks,“ ütles Põlvamaa Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Diana Plakso. Tema sõnul on kohal üle saja käsitöölise ja kohaliku toidu pakkuja — alates kodujäätisest ja sõirast kuni sepiste ja mööblini välja.

Ökofestivali perepäev ootab huvilisi Karilatsis kella 10-16.

Loodustoodete laat. Foto: Põlvamaa Arenduskeskus

Vaata lisa!

Loodusfoto kursuslased otsisid Pokumaal lugu ja lumma

„Millest algab loodusfoto — õieti küll igasuguse foto loomine?” esitas loodusemees Urmas Tartes küsimuse 16 särasilmsele huvilisele, kes osalesid eile, 17. augustil Pokumaal toimunud Põlvamaa ökofestivali loodusfoto kursusel.

Mõistagi algab see pildistatava objekti tundma ja tunnetama õppimisest, valguse ja õhu läbipaistvuse hindamisest ning mõttest, millist lugu peaks loodav pilt jutustama. Kui selle looga kaasneb ka üldistusjõuline sõnum ning teatud lummus, ongi sündinud hea loodusfoto.

„Loodusfoto on inimesest sõltumatu hetke tabamine looduses,” on Urmas Tartes defineerinud oma Looduspildis avaldatud artiklis. „See tähendab, et loodusfoto jäädvustab hetki, mille tekkimist inimene (sh pildistaja) ei kontrolli ega lavasta ja mis jäävad edasi kestma ka pärast pildi tegemist ja pildistaja lahkumist. Just siin peitubki loodusfoto võlu, missioon, haaravus ja eristumine paljudest teistest pildistamise alaliikidest.”

Pärast sissejuhatust suundusid huvilsed Pokumaa radadele hetki tabama. Pärastlõunal jätkus kursus ülesvõtete analüüsi ja pilditöötlusvõimaluste tutvustamisega.

Mõnusas meeleolus kulgenud 11-tunnine õppepäev möödus kui lennates, kandes suurepäraselt välja oma eesmärgi — olla sissejuhatuseks loodusfotograafiasse.

Põlvamaa ökofestivali raames toimuvad kursused jätkuvad. Täna õhtul asuvad huvilised vähiretkele, kogunevad keskkonnatehnika stuudiumis, alustavad talgureisiga Mustaoja mõhnastikul, rõivaste taaskasutuse, loodusvärvide ning loodus- ja ellujäämiskursusega.

Reeli Kork, portaali Polvamaa.ee toimetaja

Foto loomine algab objektivaatlusest. Foto: Reeli Kork