Silt: festival

Külateatrite festival Kuhjaveres kestab tänavu kolm päeva

Võhma teatritrupp Rassijad mängib 18 augustil esimest vaatust Eduard Vilde Pisuhännast.
Võhma teatritrupp Rassijad mängib 18. augustil esimest vaatust Eduard Vilde “Pisuhännast”.

Suure-Jaani vallas Kuhjavere külas saab tänavu näitemängudele kaasa elada kauem kui enamikel varasematel koradadel.

Traditsiooniline kultuurisündmus- IX külateatrite festival kestab 16.-18. augustini . Mõnedki trupid astuvad publiku ette esmakordselt.

MTÜ Kuhjavere Küla Seltsi juhatuse esimehe  Urve Muki sõnul osaleb  seekordsel Külateatrite festivalil kakskümmend kuus näitemänguseltskonda. “Ehki  seadsime etenduse pikkuse piiriks 45 minutit, ei mahtunud etteasted mittekuidagi ära kahele päevale. Sellest tulenevalt astuvad teatritegijad publiku ette juba 16-ndal augustil ja näitemängupidustused jätkuvad 17. ja 18 . augustil. Reedel on üles astumas seitse, laupäeval ja pühapäeval kümme truppi. See  tähendab kokku kümme tundi teatrielamusi”

“Kuhjaveres mängitakse nii eesti kui ka välisautoreid, algupärandeid, tuntud lugude ainetel lavastatud lugusid , ei puudu ka komöödiad, kriminullid, samuti ajaloohõnguline ja päevakajaline  temaatika. “Näiteks ootame suure põnevusega Võrumaa Krabi külateatri ülesastumist. Krabilased  ei avaldagi oma lugu ega sisu enne kui Kuhjavere laval. Sealne  lavastaja Marje Mürk on näidendi  ise kirjutanud ja lavastanud. Peaaaegu pooled näitemängupidustustele tulijatest mängivad Kujjavere  külas esmakordselt. Esimest korda ollakse kohal ka  pealinnast: Salme Rahvateatri algajate trupp mängib “Pöial-Liisit.  Maakondi on kokku  esindatud  üheksa. Kodumaakonnast Viljandimaalt saabub näitemänguühendusi kaheksa, Ida-Virumaalt ja Järvamaalt kummastki neli, Pärnumaalt kolm , Harjumaalt ja Võrumaalt kaks ning Põlva ja Tartumaalt üks.”rääkis Urve Mukk.  Loe edasi: Külateatrite festival Kuhjaveres kestab tänavu kolm päeva

Kuidas ma Viljandi Folgil käisin

Pamyua (Alaska)Viljandi Pärimusmuusika Festival 2013 141

 

 

 

 

Pamyua (USA/Alaska)                                   Joji Hirota Trio (Jaapan)

Reet Kappo. Pildid: Aado Kuhlap

Kolme päeva eest Haapsalu joogafestivalilt naasnud, ei saanud hoogu maha ja tuli tahtmine ka Viljandi pärimusmuusika festivalil „Püha müristus“ ära käia. Kummastki sündmusest  pole varem juhust olnud osa saada. Jooga muutus igatahes varasemast palju lähedasemaks. Nüüd siis pärimusmuusika… Püha müristuse teema pidi tähendama midagi sellist, et väga suur osa pärimusmuusikast meil ja mujal maailmas on tugevalt seotud pühade tähistamise rituaalidega.

Folgi avapidu oli paljutõotav – rahvas voogas nagu suur jõgi Kaevumäe suunas. Suuri vaevu õnnestus nihkuda lava eest läbi ja taganeda turvameeste kätevibutuste juhatusel vastu kivimüüri, sest kohe sõitis hobukaarikutega rahvast kahte lehte surudes kohale rändteater Vaba Vanker, kes tahtis hobuseid sealsamas ka ümber pöörata. Keegi rataste alla ei jäänud ja pidu algas õnnelikult. Rändteater pakkus nägemust vanadest eesti muinasjuttudest ja pärimusmuusikast. Tulijaid tervitas nii linnapea Loit Kivistik kui festivalipealik Ando Kiviberg ja presidente oli koguni kaks – Toomas Hendrik Ilves ja  tema Läti kolleeg Andris Bērziņš. Lätlastelt saadi kingituseks 1888.a valminud ja üle poolesaja kilo kaaluv Liivimaa ajalugu koondav album „Terra Mariana 1186-1888“ („Maarjamaa“) täpne jäljend.

Meie president Ilves alustas oma kõnet kolmes kohalikus keeles ehk siis eesti, läti ja leedu keeles, tänades avaesinejat Julgi Staltet. Presidendid leidsid, et kahel riigil on palju ühist ja et järgmisest aastast on rahagi ühine. Loe edasi: Kuidas ma Viljandi Folgil käisin

Joogafestival – pidu kehale ja hingele

Esimesest joogafestivalist Haapsalus võttis mullu osa ligi tuhat inimest. Foto: MTÜ Joogafestival

Juba sel nädalavahetusel 20.-21. juulil leiab Haapsalus aset järjekorras teine Joogafestival, mis täidab linna tuhandete keha ja hinge eest hoolt kandvate joogaharrastajate ja huvilistega.

Lisaks joogaprogrammile toimub festivalialast väljaspool bazaar, kus saavad tervisekaupadega tutvuda ka festivalipassi mitte soetanud uudistajad.

Joogafestival, mis tituleerib end hingepeoks, keskendub lisaks erinevate joogastiilide harrastamisele ka kõige hea ja parema kogemisele, mis ka trennivälisel ajal naudingut pakub. Lisaks töötubadele toimub mitmeid meelelahutusüritusi ning mitmekülgne bazaar, kust võib leida kõiksugu kauplejaid. Lettidel on sobivat kaupa nii jooga harrastajaile kui ka puhast naudingut neile, kelle eesmärk on hoida oma keha ja hing puhtana.

Esindatud on paljud tunnustatud väljamaised tervise- ja joogatooted ning eksootilist käsitööd pakkuvad ettevõtted. Kehakinnituseks saab nautida ehedat idamaist hingega toitu. Tasakaaluks kauplevad bazaaril kodumaise mahekaubaga Sepa mahetalu ja Loodusvägi; viimane esitleb Joogafestivalil oma värsket Eestimaist toortoidusarja, mis pakub rikkalikku täiendust teadliku toituja menüüsse. Erimaitseliste toornäkside põhikomponendid on pärit kohalikelt mahetalunikelt ning valmivad Viljandimaal, Pollis. Bazaar on avatud ka neile, kes festivalipassi ei ole söendanud soetada – niisiis on kõik huvilised oodatud kauplejate toodetega tutvuma. Festivalialal saavad külastajad muuhulgas teada, mida tähendab roheline ehk ökojooga ning kuidas toituda toortoidust.

Sel nädalavahetusel jagub Haapsalus tegevust ja uusi elamusi nii joogahuvilisele kui linnas uitavatele uudishimulikele. Rohkem infot leiab siit.

Etnoesoteeriline “Labürindifestival 2013”

Labürindifestival toimub 12.-14. juulil 2013 Viia-Jaani labürinditalus, Ihamaru külas, Kõlleste vallas, Põlvamaal, Kurvilise Postitee naabruses.

Etnoesoteeriline Labürindifestival toob kokku Eesti väelaulude esitajad ja helidega tervendajad. Kolm päeva toimub Viia-Jaani talu põldudele laotud kivilabürintide vahel erinevad kontserdid ja töötoad. On ühislaulmisi ja tantsu, kristallkausside helinaid ja gongide meditatiivseid kõminaid. Õpetatakse lihtsaid ja igavikulisi teadmisi, kuidas kasutada erinevaid trumme ning luua etnorütme. Helide ja liikumisega avame oma väe allikad. Võimalus osa saada sütel käimise rituaalist.

Esinejad: ansambel Tane Mahuta, gongimeister Almer Jansu, Triskele Duo, rahvakultuuritegelane Mikk Sarv, Marju Varblane, Kaia Karjatse, Aivar Täpsi, Kill Kaare, Arno Kalbus ja paljud teised.

Kohapeale jääjatele telklaager.
Toitlustuse pakub Põlva Talupoe talutoidukohvik.
Labürindifestivalile on oodatud inimesed, kes tunnevad rõõmu vahetust kaasaelamisest helide, tantsimise ning tule jõule.
Soovivad aimu saada ürgsest väest endas ning ümbritsevas looduses.

Festivali korraldaja on MTÜ Tähevalgus.
Festivali pileteid saab kohapeal ja müüb Piletilevi.

Kogu info Labürindifestivali kohta on saadaval koduleheküljel www.tuletee.ee.

Võru folkloorifestival heiskab lipu

Esimest korda on Eesti suurimal iga-aastasel rahvatantsutraditsiooni kandval rahvusvahelisel festivalil õigus tõmmata üles kõige autoriteetsema ülemaailmse folkloorifestivalide organisatsiooni, UNESCO juures tegutseva CIOFFi lipp. Seni ei ole Eestis ja ka Lätis olnud ühtegi regulaarset CIOFFi (International Council of Organizations of Folklore Festivals and Folk Arts) egiidi all toimuvat folkloorifestivali peale kolmes Balti riigis külakorda käiva Baltica.

Seekordne, juba 19. Võru folkloorifestival toob maailma kohale tantsu- ja rahvamuusikarühmade näol Nepaalist kuni Puerto Riconi, kes sõbralikult segunevad kohalike ja lähemalt tulijatega, andes koos üle 40 kontserdi eri paikades Võrus ja ka mujal Võrumaal.

Kollased labajalatantsu jäljed Võru tänavatel juhivad linna keskväljakult „Kandle“ aeda, kus linna läbiva osalejate rongkäigu  järel astub neljapäeva õhtul suurel avakontserdil lisaks kõigile oodatud külalisrühmadele üles teadaolevalt maailma esimene vokiorkester. Õhtu lõpeb simmaniga, kus kõik saavad õppida erinevate osalevate maade rahvatantsusid otse originaaleeskujude järgi.

Läbi kõigi festivalipäevade neljapäevast pühapäevani on linna keskväljakul kõigi võrukate ja linna külaliste jaoks festivali käsitöö- ja kunstilaat ning toimuvad vabalava kontserdid. Loomulikult toimub taas legendaarne võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, tänavatants ja õhtulaulud Tamula ääres ja palju muud huvitavat.

Lähemalt kogu festivali kava!

Lähemalt esinejatest!

XIX  Võru Folkloorifestival toimub 11.-15. juulini ja kannab sel aastal pealkirja „Teljed“.

Labürindifestival ootab huvilisi

Foto: Labürindifestivali Facebooki leht

Etnoesoteeriline Labürindifestival toob kokku Eesti väelaulude esitajad ja helidega tervendajad. Kolm päeva toimuvad Viia-Jaani talu põldudele laotud kivilabürintide vahel erinevad kontserdid ja töötoad.

On ühislaulmist ja tantsu. Õpetatakse lihtsaid ja igavikulisi teadmisi, kuidas kasutada erinevaid trumme ning luua etnorütme. Helide ja liikumisega avatakse oma väe allikad. Esimesel õhtul toimub ansambel Tane Mahuta väelaulude kontsert. Järgmistel päevadel saab kogeda gongimeister Almer Jansu gongiseansse ja maailma rahvaste rütmidel loodud ürgse tantsu tundi. Tom Valsberg koos sõpradega korraldab väelaulude õppimise töötoa.

Mikk Sarve eestvedamisel toimub regilauludest täidetud õpiViia-Jaani labürinditalus, Ihamaru külas, Kõlleste vallas, Põlvamaal
Kurvilise Postitee naabruses tuba, kus kuuleb ka šamaanitrummi. Trummiringi viivad läbi ja teevad kontserdi ka Arno Kalbus ja Kill Kaare, kes on laiemale publikule teada ansamblist Bombillaz. Kristallkaussidel esineb Aivar Täpsi, seda nii India meditatsiooniviisidega koos Raho Langsepaga kui ka koos Triskele Duoga, esitamaks regilaululiste rahvalakoraalide töötlusi. Esinejaid on teisigi, kes toovad ettekandele oma nägemusi väelauludest ja helidest.

Lisaks tehakse ühiseid jooga ja taiji harjutusi, tutvustatakse labürinte ja nende kasutamist tänapäeval. Toimub sütelkõnd, mis pole kindlasti kohustuslik, küll aga võimalusi avardav. Üles on seatud ka esoteerilise, eksootilise ja kohaliku kauba laat. Labürindifestivalile on oodatud inimesed, kes tunnevad rõõmu vahetust kaasaelamisest helide, tantsimise ning tule jõule. Soovivad aimu saada ürgsest väest endas ning ümbritsevas looduses. Festivali korraldaja on Aivar Täpsi (MTÜ Tähevalgus). Festivali pileteid saab kohapeal ja müüb Piletilevi.

Festival toimub Viia-Jaani labürinditalus, Ihamaru külas, Kõlleste vallas, Põlvamaal Kurvilise Postitee naabruses

Lisainfo:
www.tuletee.ee

Puuetega inimesed lustivad Viljandis XVIII vabariiklikul kultuurifestivalil

Pildil hetk puuetega inimeste kultuurifestivali avamiselt Viljandis.
Pildil hetk puuetega inimeste kultuurifestivali avamiselt Viljandis.

Eile algas ja täna jätkub üle-eestiline puuetega inimeste kultuurifestival Viljandis Sakala keskuses. Juba traditsiooniks saanud festivali korraldab Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Viljandi Puuetega Inimeste Nõukoja ja Viljandi invateatriga Karlanda.

Festival avati eile, 15. juunil. Festivali avamisel kõnelesid Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja maavalitsuse puuetega inimeste spetsialist Doris Nagel. ”Igasugune koostöö saab edukalt toimuda vaid siis, kui on hingest rääkijaid ja südamest kuuljaid,” õhutas Kruuse puuetega inimesi ja nende hooldajaid enam teadvustama ühiskonnale võimalusi, mis märkamatuks jäävad.

Festivalile tuli üle Eesti rohkelt üksikesinejaid ja taidluskollektiive. Avamise ajaks oli kohale jõudnud ligikaudu 80 inimest.

Tiina Pihlak

Eesti suurim lõõtspillipidu Harmoonika tuleb taas

Eesti suurim lõõtspillipidu HARMOONIKA tuleb sel aastal taas! heinakuu sumedal suveõhtul kõlab Eesti ühes kaunimas kontserdipaigas Põlva Intsikurmus südameid liigutav lõõtspillimuusika, laulab armastatud suvelaulik Gerli Padar, sekka kostub siidist kandlemängu. Kuulda saab ka põnevaid pillikooslusi, lavale tuleb ainulaadne suur lõõtspilliorkester ning suvesüdame hurmav õhtu lõpeb jalakeerutusega mändide all.

Lõõtsamängijad astuvad Intsikurmu lavale 20. juulil 2013 kell 18. Loe edasi: Eesti suurim lõõtspillipidu Harmoonika tuleb taas

Võru folkloorifestival otsib soliste vokiorkestrisse

11.-15. juulini toimuval XIX Võru folkloorifestivalil astub maailmas esimest korda lavale vokiorkester.

„Vokk on iidne tööriist, mille roll on tänaseks muutunud,“ ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. „Meie tahame selle voki tuua püüne peale ja panna ta laulma. Nii nagu vokivurina saatel veedeti kunagi õhtuid, sama moodi algab ja lõpeb nende helidega  tänavune festival.“Seetõttu otsivadki korraldajad orkestrante vokiorkestrisse, kes esineksid festivali ava- ja lõpukontserdil. Vanus  ja sugu (nii vokil kui ketrajal) ei ole oluline, mõlemad peavad olema töökorras.

 Festivali lõpukontserdil võtavad vokihelinad oma improvisatsiooniks üle Laura Põldvere (esinejanimega  Paula Mustikas)  ning Ivi Rausi, kes  loovad inimhääle ja elektroonikaga helide maailma, mis polegi pelgalt enam laulmine, vaid midagi täiesti uut. Nii loovad „vokkivad“ orkestrandid koos solistidega ainulaadse ja kordumatu teose, mida samal moel ei esitata seda enam kunagi. Muusikateos sünnib koha peal otse publiku silmade all.

Palume kõigil, kes oskavad kedrata ja soovivad osaleda vahval rahvakultuurisündmusel endast märku anda 20. juuniks  aadressil info@vorufolkloor või 57 70 44 11 (Kadri Valner).

XIX Võru Folkloorifestival toimub 11.-15. juulini. Lisaks traditsioonilistele kontsertidele Võrus ja maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku  ja esinejate ühised õhtulaule, Eestimaa kuulsaima lõõtsameistri, Võrumaalt pärit August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist,  töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi. Festivalil esineb ligi 400  rahvatantsijat  ja –muusikut nii Eestist kui üle maailma. Lisaks eesti rahvatantsijatele ja –muusikutele osalevas festivalil esinejad Keeniast, Puerto Ricost, Portugalist, Nepaalist, Lätist, Soomest ja Inglismaalt.

Lisa

Festival toob indiekultuuri Tartusse

21.-25. mail toimub Tartu Indiefest, mis toob publikuni kohaliku ja välismaise indiemuusika, -filmid ning arutelud. Festival tutvustab nii erinevaid artiste kui kaindiekultuuri laiemalt.

Festivali programm on jagatud kolmeks. 21. mail alustab Tartu Elektriteater kolm päeva vältava filmiprogrammiga. Kolmapäeval, 22. mail võtab teatepulga üle Domus Dorpatensis oma aruteluplatvormidega, kus põnevate külaliste seas saab kohata kultuurikriitik Tõnis Kahu, muusikut ja luuletajat Jaan Pehki, riigikogu liiget Eiki Nestorit ning paljusid teisi huvitavaid persoone.

23. mail liitub festivaliga muusikaprogramm, mille pealaval, Genialistide klubis astuvad üles näiteks Argo Vals Band, Zebra Island ja Tenfold Rabbit. Lisaks kodumaistele muusikutele esinevad festivalil Cats Park Venemaalt, NEØV Soomest, Julia Spada & Saturday, Monday Rootsist ja ReedNoBrass Leedust.

Viie päeva jooksul toimub 23 üritust. Festivali passid hinnaga 10€ on müügil Tartu Elektriteatris, üksikpileteid filmidele ja Genialistide klubi kontsertidele on müügil kohapeal. Päevased aruteluprogrammid ning välilavad on tasuta. Rohkem infot ürituse kohta leiab siit.

„Indiefest on sündinud soovist luua Tartus linnafestival, mis erinevaid valdkondi ühendades looks nendeks päevadeks ühtse hingamise – sellest ka selleaastane muusika ja filmi sümbioos, mille sõlmib üheks festivalil taustaks toimuv arutelude programm,“ rääkis Tartu Indiefesti eestvedaja Sten Otsmaa.

Mai lõpus toimuv Tartu Indiefest on esmakordselt toimuv alternatiivkultuuri festival. Üritust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tartu linn ja Rootsi Suursaatkond.

Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu võitsid peapreemia

Peapreemia võitja duo Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu laval. Foto: Sigrid Semm
Peapreemia võitja duo Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu laval. Foto: Sigrid Semm

Sel nädalavahetusel Põlvamaal Mooste mõisakompleksis toimunud meeleoluka XIV Eesti rahvamuusikatöötluste festivali peapreemia läks duole Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu.

Eesti rahvamuusikatöötluste festival algas reedel TeateTantsu ja Päikese looja laulmisega Uma Pido kooride saatel ning jätkus väga meeleoluka ja rahvarohke simmaniga lõõtsamängijate ja Mooste Rahvamuusikakooli muusikute, Põlva Tantsib tantsijate, festivali ansamblite ja külaliste seltsis. Kahepäevane festivali tõi Moostesse kokku üle 100 muusiku, umbes sama palju lauljaid ning üle 200 tantsija.

Parima kohustusliku loo töötluse preemia pälvis Harjumaa ansambel Rüüt, noortepreemia Wigla Tallinnast ning tulevikulootuse nimelise preemia Viljandi neidudest koosnev trio Midrid. Sel aastal oli kohustuslikuks lauluks Põlva kihelkonnast pärit laul “Õtak tulõ”.

Konkursi väliselt pälvis eripreemia ersade ja mokšade pärimuskultuuri traditsioonide hoidmise ja tutvustamise eest Mordvast pärit külaliskollektiiv Merema. Loe edasi: Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu võitsid peapreemia

Meremäe lööb Roosifestivalil õitsele

Meremäe toimuvad juba kolmandat korda Roosipäevad. Sellel aastal on üritus oma tegevustega laienenud neljale päevale ning kutsuda tuleb seda festivaliks.

8.-10.mail on Land Art päevad, kuhu saavad tulla koolid, erinevad huviringid, seltsid, kunstnikud ja teised huvilised, kes soovivad end proovile panna maastikule taieseid luues. Registreerunud on Räpina Aianduskool ja Võrumaa Kutseõppekeskuse esindused ning grupp Missost. Meremäe külakeskkonnas valminud ja ülesseatud töid saab näha Roosipäeval 11.mail.

Rahvapärimusliku uusloominguga toetatakse kultuuripärandi aastal toimuvat kodus valminud konkursitööde väljapanekuga ja uudselt pannakse kokku Nukunurk, kuhu seatakse vaatamiseks ülesse omavalmistatud nukud.

Roosipäeval on olemas üle 20 erineva tehnikaga töötoa, kus igaüks leiab endale sobilikus tehnikas pisieseme valmistamise. On klaasi-, paberi -, tekstiili- ja teisedki töötoad, et valmistada roosilisi ja kauneid esemeid. Juhendajaid tuleb kohale Soomest ja Lätist, koduvallast, pealinnast ning erinevatest maakondadest.

Päevateemale kohaselt on oodata roosiistikuid ja teisi kauneid taimi müüma Eesti Roosiklubi. Avatud on koolimaja esimesel korrusel lasteaia ruumides lastehoid.

Kaasa saab osta ning tutvuda kunsti ja käsitöö eritarvetega Kunst ja Hobi kaupluse väljapanekuga Tallinnast. Loe edasi: Meremäe lööb Roosifestivalil õitsele

Õõvafestival avati müriseva rongkäiguga

HÕFFi-avaparaad

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalile andsid täna õhtul avapaugu mööda peatänavat vana surnuaia juurest kultuurikeskusse liikunud mootorratturid ja zombi’d.

Mürisevas rongkäikus liikusid kostümeeritud motoklubi Müristaja MC mootorratturite kõrval köitega ühendatud zombi‘deks muutunud Haapsalu gümnaasiumi noored, püüdes häälitsuste ja näoilmetega tänavaserva kogunenud pealtvaatajates õõva tekitada.

Filmifestivali avamine jätkus kultuurikeskuses 1980ndate kultusfilmiga “Maniakk”.

Pärast seda sai festivalifilmi vaadata hoopis ebatavalises keskkonnas – Haapsalu veekeskuses.

Moisekatsi Elohelül saadetakse päev
Uma Pido lauludega metsa taha

umapido

Moisekatsi Elohelül lauldakse 26. aprillil õhtul alates kella 20 koos päikseloojanguga päev metsa taha ning avatakse XIV eesti rahvamuusikatöötluste festival.

“On saanud traditsiooniks, et nendel aastatel, mil toimub võrukeelne laulu- ja rahvapidu, teevad Moisekatsi Elohelü ja Uma Pido koostööd. Nii kogunevadki reedel Moostesse III Uma Pido konnakoorid ligi 50 lauljaga, et võtta eest ja kutsuda rahvast ühes laulma kolme rahvalaulu III Uma Pido repertuaarist,” sõnas Uma Pido vedaja Ursula Zimmermann. “Neist kaks, Räpina ja Põlva kihelkondade rahvalaulud, tulevad esitusele konnakooride eestvõtmisel Kubija mändide all ka 1. juunil, tund aega enne õhtust peakontserti.”

“Kari kodo!” lauldakse peakontserdi repertuaaris koorilaulude vahele. Regilaulude programmi kaasamisega loodavad korraldajad ärgitada kõiki, sh pealtvaatajaid, tagasi rohkem meie oma iidse laulutraditsiooni juurde.

Mooste järve ääres ettekandele tuleva viie koorilaulu seas on ka “Võromaa laulu'” ja “Võro kiil”, mis kõlavad ka 1. juunil Kubija laulukaare all. Mooste järve ääres laulavad Mooste segakoor, Tilsi segakoor ja Põlvast segakoor “Kevadised hetked”. Koore juhatavad Jaanus Prükk, Saidi Tammeorg, ja Kalev Lindal, kes on ka kõik III Uma Pido peodirigendid, ning Andres Määr, kes on samuti III Uma Pidoga mitmeti seotud.

Uma Pido on võrukeelne laulu- ja rahvapidu, mille eesmärgiks on levitada rõõmu võrukeseks olemisest ja võru keele ning kultuuri tundmisest. I Uma Pido toimus 2008. a Võrus, II Uma Pido 2010. a Põlvas, seekordne leiab aset taas Võrus Kubija laulukaare all. Peokoha vaheldumine Võru ja Põlva maakonna keskuste vahel rõhutab Vana Võromaa ühtsust. Vana Võromaa ajaloolise kultuuriruumi moodustavad 8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina.

Festival toob Tartusse indiekultuuri

21.-25. mail toimub Tartu Indiefest, mis toob publikuni kohaliku ja välismaise indiemuusika, -filmid ning arutelud. Festival tutvustab nii erinevaid artiste kui ka indiekultuuri laiemalt.

Koostöös Möku baariga on kuulutatud välja demokonkurss, et leida uusi, alustavaid artiste, kes saavad võimaluse esineda festivali välilaval. Demosid oodatakse kuni 30. aprillini aadressile demod@indiefest.eu. Muusikaprogrammi pealava on Genialistide klubis, kus lisaks kodumaistele artistidele, nagu näiteks Argo Vals Band, Zebra Island, Tenfold Rabbit, astuvad üles Cats Park Venemaalt, NEØV Soomest, Julia Spada & Saturday, Monday Rootsist ja ReedNoBrass Leedust.

Lisaks muusikaprogrammile linastuvad kolmel päeval Tartu Elektriteatris erinevad dokumentaal- ja mängufilmid. Päevase programmi täidab Domus Dorpatensis erinevate aruteluplatvormidega. Mõlema kõrvalprogrammi eesmärgiks on mõiste indie kui sõltumatu kultuuri avardamine.

“Indiefest on sündinud soovist luua Tartus linnafestival, mis erinevaid valdkondi ühendades looks nendeks päevadeks ühtse hingamise – sellest ka selleaastane muusika ja filmi sümbioos, mille sõlmib üheks festivalil taustaks toimuv arutelude programm,” ütles Tartu Indiefesti eestvedaja Sten Otsmaa.

Maikuus toimuv Tartu Indiefest on esmakordselt toimuv alternatiivkultuuri festival. Üritust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tartu linn, Rootsi Suursaatkond ja OÜ RGB Baltic.

Vaata lisa:
www.indiefest.eu
https://www.facebook.com/tartuindiefest

MTÜ Eesti Indie Festival loodi 2012. aastal. Eesmärgiks on anda hoogu kodumaistele indieartistidele ning tutvustada eesti publikule indiemuusika žanris tegutsevaid artiste välismaalt.

Võrokeste lipp tantsib reedel Mooste folgile

Festivali kunstiline juht Ülle Podekrat. Foto: Rahvakultuuri Keskus
Festivali kunstiline juht Ülle Podekrat. Foto: Rahvakultuuri Keskus
Reedel, 26.aprillil kell 17.30 alustab oma teekonda Põlva kesklinnast Moostesse võrokeste lipp.

Koos TeateTantsu tantsijatega liigub lipp 15 kilomeetrit tantsu ja muusika saatel, jõudes kell 20 Mooste Viinavabriku õuele, kus toimub XIV eesti rahvamuusikatöötluste festivali Moisekatsi Elohelü avamine.

Põlva Tantsib tantsupäeva raames tantsib end reedel Moostesse üle 200 tantsija ning koos Mooste Rahvamuusikakooli muusikutega pannakse keerlema ka selle kevade esimene Kägara.

117 Uma Pido koorilauljat ja 58 konnakoorilauljat koos festivali külalistega annavad Mooste järve ääres kontserdi loojuvale päikesele.

Põlvamaa pärandiaasta tulehoidja Tiiu Ojasaare ja piduliste rongkäigu saatel jõuab võrokeste lipp peale päikeseloojangut Mooste Folgikotta, jäädes sinna aukohale kuni festivali lõpuni. Festivali laupäevane programm kulmineerub kell 18 võistluskontserdiga, kus 18 kollektiivi 107 muusikuga asuvad omavahel mõõtu võtma rahvamuusika töötlemises. Loe edasi: Võrokeste lipp tantsib reedel Mooste folgile

IX üle-eestiline pärimusmuusikafestival Regilaul Uues Kuues

19. aprillil 2013 toimub 9. korda Järva maakonnas Türi linnas üle-eestiline laste ja noorte pärimusmuusikafestival Regilaul Uues Kuues.

Avamine kell 12. Päevajuht Jaune Kimmel. Žüriis: Ingrid Rüütel, Contra, Sandra Sillamaa, Juhan Uppin, Arno Tamm.

Töötoad:

– Rahvusliku käsitöö nippe õpetab Anu Pink.
– Kangastelgedel koome kõik koos taas pika kaltsuvaiba – OÜ Kangaspuu.
– Djembede töötoas trummeldab Ian Mikael Kirss.
– Looduse Teekambris pajatab lugusid Mall Värva.
– Maakunsti saladusi avastatakse Tiina Kivimäe abil.
– Aasta loomast hundist jutustab Peep Männil.

Filmitoas vaatame filmi “Regilaul – laulud õhust (Regilaul Songs of the Ancient Sea)”, Ulrike Koch, Šveits, Eesti 2011.

Kell 19.30 eripreemiate üleandmine.
Kell 20 jätkub pidu ansambliga Väikeste Lõõtspillide Ühing.

 

Võru Folkloorifestival avab hooaja taas tantsutoaga

Neljapäeval, 7. märtsil lööb XIX Võru Folkloorifestival oma hooaja valla tantsutoaga, kus tutvustatakse selleaastase festivali plaane.

Võrumaa üks suuremaid kultuurisündmusi, 11.-15. juulil toimuv XIX Võru Folkloorifestival kannab nime „Teljed“.

„See teema  on mitmetähenduslik,“ ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. „Võime rääkida kangastelgedest, millel aastasadu on kootud vaipu või triibuseelikuid. Selle mustrid moodustavad ajatelje eilsest tänasesse, läbivad triibuna meie elu- ja kultuuriloo. Saame rääkida ka paralleelsetest või ristuvatest telgedest, seda nii matemaatikas, koduehituses kui…. inimsuhetes.  Leidsime, et see sobib oma mitmetähenduslikkuses Eesti suurimale iga-aastast rahvusvahelisele rahvatantsufestivalile hästi“.

Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku  ja esinejate ühised õhtulaule, Eestimaa kuulsaima lõõtsameistri, Võrumaalt pärit August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist,  töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi. Festivalil esineb ligi 400  rahvatantsijat  ja –muusikut nii Eestist kui üle maailma.

„Tänaseks on programm paigas, välisrühmad valitud ja peagi avame uksed ka me oma tantsurühmadele,“ lisas Valner

Juba traditsiooniliselt avab festival oma hooaja kevadel. Järgmisel neljapäeval on kõik tantsuhimulised oodatud esimesse tantsutuppa, kus lisaks siitkandi tantsude koostantsimisele tutvustavad korraldajad lähemalt selleaastaseid plaane.

Tantse õpetab Kadri Lepasson, püünel on Lõuna –Eesti parimad pillimängijad Tarmo Noormaa, Toomas Ojasaar, Valter Sikk ja Harri Lindmets koos Ojasaare ja Lepassoni õpilastega.

XIX  Võru Folkloorifestivali esimene tantsutuba toimub neljapäeval, 7. märtsil algusega kell 19  Võru klubis Club Balance.

Moostes toimuvale võistluskontserdile pürgijate arv ja tase oli muljetavaldav

 

26.-27. aprillil 2013 Põlvamaal, Mooste mõisas toimuval XIV eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdil osalejad on selgunud. Igal kevadel Mooste mõisas toimuv eesti rahvamuusikaseadete konkurss on järjekordselt tõestanud suurt populaarsust muusikute seas.

Kevade esimesele suuremale folgipeole registreerus 27 kollektiivi nii Eestist kui ka Poolast, Venemaalt, Mordvast ja Rootsist.

Kuna võistluskontserile pääsejate arv on kontserdi pikkuse tõttu piiratud, siis valis MTÜ Folgisellide Selts välja 20 nominenti, kes hakkavad võistlema võistluskontserdi peapreemiale. Juba neljateistkümnendat korda festivali korraldavale toimkonnale oli võistlema pürgijate arv ja tase muljetavaldav. Esimest korda tuli eitav vastus anda seitsmele kollektiivile ligi 40 osalejaga.

Loe edasi: Moostes toimuvale võistluskontserdile pürgijate arv ja tase oli muljetavaldav

Kuhjavere külateatrite festival 2013

Lühiinfo Kuhjaverest! Ootame registreerumist IX külateatrite festivalile, mis toimub 17. ja 18. augustil 2013 Kuhjaveres Viljandimaal. Ainuke tingimus truppidele on loo pikkus – kuni 45 minutit. Ootame ka noorte/laste näitemänguseltskondi. Andke soovist teada (kes pole veel andnud –
kirjas on juba 12 truppi) Teatada osavõtust kirjaga 1. märtsiks 2013
Romeo Mukk

Tel 56208466

Tallinnas toimub rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica eelfestival

26. jaanuaril toimub Tallinnas Nõmme kultuurikeskuses Baltica eelfestival, mis toob kokku üle 300 pärimuskultuurikandja Tallinnast, Harjumaalt ja kaugemaltki.
Tallinna eelfestival kannab pealkirja ”Paavlipäeva pidu pealinnas”. Korraldaja ja peo perenaise Sandra Suurkase sõnul on oodata kogu päeva kestvat pidu, kus saab näha nii eesti, seto kui ka Eestis tegutsevate vähemusrahvuste pärimust. Eelfestivalil osalevad lisaks eesti rühmadele ja pillimeestele ka tšuvaši, mordva, vene ja ukraina folklooriseltsid. Paavlipäeva pidu pealinnas tõotab tulla üks mõnus päev täis omakandi ja kaugemate nurkade folkloori, uusi tutvusi, värskeid ideid ja toredaid äratundmisi. Samuti võib ühisele lauale midagi maitsvat kaasa võtta. Loe edasi: Tallinnas toimub rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica eelfestival

Pärnu tuleb suvel Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival

Pärnu toimub suvel 6.-12. juunini Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival PromFest, mis on järjekorras juba viies festival.

PromFest on alguse saanud Klaudia Taevi nim. rahvusvahelisest noorte ooperilauljate konkursist, mis on ka praegu festivali peamisi sündmusi. Konkurss toimub juba kaheksandat korda ja toob Pärnusse kolmkümmend noort lauljat erinevatest riikidest. Konkursi žürii koosneb maailmamainega ooperiasjatundjatest – lauljatest, pedagoogidest, dirigentidest, agentidest, ooperiteatrite direktoritest.

Festivali peamine publikumagnet on aga originaallavastatud ooperiproduktsioon. Varasematel aastatel on lavastatud “Rigoletto” (2003, lavastaja Linnar Priimägi), “Deemon” (2005, Mati Unt), “Carmen” (2007, Marko Matvere), “Thais” (2009, Mai Murdmaa) ja “Attila” (2011, Üllar Saaremäe), peaosades eelmiste Taevi konkursside parimad solistid.

Ooperietenduse “Thais” eest on PromFesti pärjatud Eesti Teatriliidu parima muusikalavastuse auhinnaga aastal 2009.

Lisaks konkursile ja ooperiproduktsioonile toimuvad festivali raames kontserdid, meistriklass lauljatele Eesti Muusika- ja teatriakadeemias 5.-7. juunil ning kinoseansid eelmiste ooperilavastuste videosalvestustega.

Festival on ellu kutsutud eesmärgiga avardada noorte ooperilauljate loomingulisi võimalusi, tuua Eestisse maailmatasemel ooperiartiste ja kujundada Eesti mainet ooperimaailmas, arendada kultuuriturismi ning tõmmata ooperikunsti juurde eelkõige nooremat põlvkonda. Loe edasi: Pärnu tuleb suvel Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival

Registreerimine XIV eesti rahvamuusikatöötluste festivalile “Moisekatsi Elohelü” on avatud

26.-27. aprillil 2013 toimub Põlvamaal Mooste mõisas XIV eesti rahvamuusikatöötluste festival “Moisekatsi Elohelü”, mille märksõnadeks on seekord rahvusvaheline koostöö põhjamaade folkmuusikutega, teatetants Põlva- Mooste ja päikeseloojalaulmine koos UMA PIDO kooridega.

Järjekorras XIV eesti rahvamuusikatöötluste festival “Moisekatsi Elohelü” (Mooste Eluheli) toimub igal aastal jüripäeva paiku ning on kutsutud ellu selleks, et eesti rahvamuusika ei kaoks, vaid elaks edasi muutuvas ajas, uutes traditsioonides ja vormides.

Festivali ainulaadsus põhineb festivali teisel päeva toimuval loomingulisel võistluskontserdil, mis nõuab võistlejatelt eesti rahvamuusika tundmist, väga häid interpreteerimisvõimeid ja heal tasemel muusikaliste seadete tegemise oskust.

Registreerumine festivali südameks olevale võistluskontserdile on avatud kuni 15. jaanuarini. Registreeruda saab kodulehel oleva ankeedi kaudu, samal lehel on saadaval ka võistluskontserdi kohustusliku loo noot, sõnad ja helinäide.

Lisaks 27. aprillil toimuvale peakontserdile hõlmab festivali programm erinevaid kontserte Mooste mõisakompleksis, vabalaval ja looduses.

Võistluskontserdi kava eeldab osalejalt kaht lugu, millest üks on esineja poolt vabalt valitud eesti rahvamuusikal põhinev töötlus, teine korraldajate poolt ette antud loo interpreteering.

Tänavuse festivali kohustuslikuks looks on Põlva kihelkonnast pärit laul “Õtak tulõ”. Kes viib seekord koju festivali 1000-euro suuruse peapreemia, selgub pärast žürii otsust ööl vastu pühapäeva.

Festivali võistluskontsert on Eestis ainulaadne rahvamuusikaalane loominguline konkurss, kus hinnatakse ja tunnustatakse eesti rahvamuusika põhiväärtusi, olles avatud nii professionaalsetele kui harrastusmuusikutele Eestis ja väljaspool.

Täpsema info ja kohustusliku loo leiab kodulehelt!

Festivali peakorraldavad MTÜ Folgisellide Selts ning Mooste Vallavalitsus.

Lisainfo: Ülle Podekrat, tel 508 7825.

Luulesõitjad teevad Rahvusraamatukogus peatuse

Näitus „Luulesõit – 7 esimest aastat“, mis tutvustab rahvusvahelist luulefestivali ja poeetide loomingut, avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis 7. novembril kell 16.00. 

Näitus võtab kokku senised Luulesõidud ja annab ülevaate ringreisidel viibinud luuletajate loomingust originaalkeeles
ja tõlkes. „Korraldame Luulesõitu armastusest luule ja keelte vastu. Näitusel on muu hulgas võimalik kuulata, kuidas luuletajad oma emakeeles luulet loevad, näha meeleolukaid fotosid ja lühifilmi ringreisidest. Lisaks saab näituse külastaja soovi korral ka ise luulekonkursist osa võtta,“ rääkis Luulesõidu kunstiline juht Guntars Godinš.

Luulesõidu idee sündis 2006. aastal, mil selle käivitas Soome Instituut. Luulesõit liigub igal aastal uuel marsruudil ning selle peamine eesmärk on tutvustada eri riikidest pärit luuletajate loomingut ja edendada luule tõlkimist. Tänaseks on festival omandanud rahvusvahelised mõõtmed – mitmekeelne luuleringsõit on jõudnud Eestisse, Soome, Lätti ja Rootsi,
rõõmustanud kokku 27 linna luulesõpru. Ringreisidel on osalenud Eesti tuntud luuletajad Elo Viiding, Contra, Karl Martin Sinijärv, Kivisildnik, Igor Kotjuh, Leelo Tungal jpt.

„Luule puudutab inimesi kõikjal maailmas ja seda võib kirjutada kõigis keeltes. Tõlkijaid vajatakse selleks, et autorite looming jõuaks ka publikuni, kes luuletuste originaalkeelt ei oska. Luulesõit tõstab esile luule tõlkimist ja tõlkijaid,“ rääkis Luulesõidu peakorraldaja, Soome Instituudi programmijuht Jenni Kallionsivu.

Näituse avamisel esinevad luuletajad Igor Kotjuh, Ingmara Balode, Rose-Marie Huuva jt. ning Luulesõidu kunstiline juht Guntars Godinš.

Näitust saab Rahvusraamatukogus külastada 28. novembrini ning hiljem rändnäitusena teistes Eesti linnades.