ettevõtlus

Väike-Maarja gümnaasiuminoored hakkavad päikesepaneele ehitama

Homme, 4. juunil toimub Puhta Vee Teemapargi vastavatud õppeklassis esimene töötuba, kus „Energia ja noored“ projekti raames õpetatakse Väike-Maarja Gümnaasiumi noori valmistama päikesepaneele. Projekti eestvedaja, energeetikatudengi Margus Potisepa sõnul on oluline, et kooliõpilased teaksid rohkem Eesti energiasüsteemist, et tulevikus paremini enda energiatarbimist planeerida ning otsustusprotsessides osaleda.

„Koolinoored ehitavad MTÜ Eco-Nomicsi juhendajate abiga päikesepaneelid algusest lõpuni, kasutades fotoelemente, tinaribasid, silikooni, jootetina ja –vedelikku, markereid ja juhtmeid elektritootmiseks päiksevalgusest. Kui keegi, kellel ei ole elektriku kutsepabereid ja/või haridust, ehitab ise endale off-grid päikesepaneelid, siis see tundub ebareaalne, kuid on siiski täiesti võimalik. Eestis suudetakse juba mitu aastat ise päikesepaneele ehitada,“ selgitas MTÜ Eco-Nomicsi juhatuse liige Jim Self.

Puhta vee teemapargi õppeprogrammi käigus tutvutakse koolinoortele veel lokaalse päikse- ja tuuleenergia taastuvenergia väikelahendusi, põletatakse katseks fossiilset kütust, saadakse algteadmisi energiatootmisest, osaletakse energiamängus ja mängitakse kaasa fotosünteesi protsessis.

Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.
MTÜ Ökokratt

Põlvamaal jagati 2014. aasta ettevõtlusauhinnad

Ühispilt ettevõtluse tunnustusürituselt.

8. mail jagati Mooste mõisas toimunud pidulikul õhtul Põlvamaa 2014. aasta ettevõtlusauhinnad.

Ettevõtteid tunnustati kolmes kategoorias:

Põlvamaa Mastimänni auhinnaga tunnustatakse piirkonnale olulist stabiilset ja jätkusuutlikku üle viie aasta tegutsenud edukat ettevõtet, kus töötab vähemalt kümme inimest.

Põlvamaa Tõusva Tähe auhind antakse keskkonnasõbraliku ja innovaatilise tegutsemisviisiga ettevõttele, kes on tegutsenud vähem kui kolm aastat.

Auhinnaga Põlvamaa Roheline Säde tunnustatakse keskkonda säästvat ja rohelist mõtteviisi kandvat ettevõtet või ettevõtjat.

Mastimänni auhinna võttis vastu AS Suwem juhatuse liige Kaido Mäesalu.

Põlvamaa Mastimänni tiitli pälvis lastemööbli tootja AS Suwem.

AS Suwem toodab ja müüb männipuidust lastetoamööblit ning lasteaedade ja majutusasutuste mööblit. Lisaks kodumaale eksporditakse lastemööblit ka mitmetele välisturgudele. Ettevõtte tootmisprotsessi iseloomustab keskkonnasõbralikkus ning edumeelsusust ja ettevõtlikust näitab seegi, et ollakse Kagu-Eesti puiduettevõtete klastri eestvedajaks. Vastutustundliku ettevõttena toetab AS Suwem kohalikke üritusi, koole ja Puuetega Inimeste Koda ning on heaks praktika kohaks Võrumaa Kutsehariduskeskuse noortele. AS Suwem on tegutsenud üle 10 aasta ning loonud ligi 60 töökohta.

Põlvamaa Tõusev Täht on Wiera Naturals OÜ.

Ema ja tütre pereettevõttena alustanud pisut üle aasta vanune ettevõte Wiera Natural OÜ on tänaseks jõudnud Põlvamaalt kaugemalegi: sojavahast puidust tahiga käsitööküünlaid võib osta nii Võrust, Tartust kui Tallinnast. Toote arenduseks on tehtud koostööd EASi ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Oma seotust Põlvamaaga rõhutab Wiera nii läbi oma tootenimetuste (“Räpina roosiaed”, “Savvusann”) kui kohalike ettevõtjate loomingu kasutamisega – nii esindusriided kui tootekujundus on tellitud Põlvamaa ettevõtjatelt.

Põlvamaa ettevõtlusauhinna Roheline Säde pälvis OÜ Talutoit.

Põlva talupoodi ja kodukohvikut Tillu koondav OÜ Talutoit pakub kodumaisest toorainest tooteid. Põlva talupood oli üks esimesi omasuguste seas – pood, mille missiooniks on Eesti tootja tunnustamine, tooraine ja toote päritolu tähtsaks pidamine ja lühikese tarneahela olulisuse rõhutamine. Suurt tähelepanu pööratakse ettevõttes taaskasutusele, alustades näiteks kodukohviku mööblist ja nõudest ja lõpetades jäätmete sorteerimise ja puhastusvahendite valikuga. Talupoodi ja kodukohvikud on külastanud õpperingkäigu raames mitmed tööklubid ja ettevõtluskoolitusel osalejad. Ettevõte on praktikabaasiks Tartu Kutsehariduskeskuse pagar-kondiitri ja Võrumaa Kutsehariduskeskuse väikeettevõtluse eriala tudengitele.

Auhinnad andisid üle maavanem Ulla Preeden, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv ja Põlvamaa Arendusekeskuse juht Hegri Narusk. Mooste mõisas esines Põlvamaa ettevõtjatele eetikaõppejõud Meego Remmel ja musitseeris Jaan Sööt.

Maret Reinumägi

Sigrid Semmi fotod

Otepääl pakutakse ettevõtjatele vene keele õpet

SA Otepää Turism juhataja Ene Reedi. Foto: otepää.ee

SA Otepää Turism koostöös MTÜ Pühajärve Haridusseltsiga korraldab ettevõtjatele vene keele internsiivkursused klienditeenindajatele.

SA Otepää Turism juhataja Ene Reedi sõnas, et soov ja algatus vene keele kursuste järele tuli ettevõtjate endi seast. “Viimastel aastatel on suurenenud vene keelt rääkivate külastajate hulk Otepää piirkonnas, meie sooviks on pakkuda meie külalistele head teenindust, mille juurde käib kindlasti keeleoskus,” rääkis Ene Reedi. “Lisaks sellele on see hea näide sellest, kuidas kohalik mittetulundusühing aitab piirkonna arengule kaasa.”

Esimene avatud tund toimub 11.märtsil kell 18.00 Pühajärve Põhikoolis. Õpetajaks on Olga Alova. Esimeses tunnis moodustatakse grupid vastavalt osalejate keeleoskuse tasemele ning lepitakse kokku edasiste tundide toimumise ajad ja kohad. Eeldatavasti hakkavad tunnid toimuma 2 korda nädalas, kokku 20 tundi ning osalustasu on 50 EUR inimese kohta.

“MTÜ Pühajärve Haridusselts on üle 20 aasta otepäälastele pakkunud erinevaid koolitusi, inglise keele kursused toimuvad pidevalt, samuti on korraldatud keraamika ja kunstiringe. Huvi on tuntud fotograafia ja ka mitmete teiste koolituste vastu. Samuti korraldame igal kevadel seminare teemal Kool ja Kogukond. Oleme väga huvitatud koostööst kohalike ettevõtetega, et organiseerida just selliseid koolitusi, mille vastu on huvi ja vajadust” sõnas haridusseltsi juhatuse liige Solveig Raave

Lisaks vene ja inglise keele õppele on Pühajärve Haridusselts valmis korraldama nii ettevõttesiseseid kui ka avatud koolitusi klienditeenidusstandardite välja töötamisest ja juurutamisest ettevõttes. Soovijate olemasolul korraldatakse ka majutusettevõtetele puhastus- ja koristusvahendite ning õigete töövõtete kasutamise praktilisi koolitusi. Koolitajaks on pikaaegse praktilise töökogemusega (Estonia teater; Tallinna suurhotell Radisson SAS/Blu) koristustööde organiseerija ja õpetaja.

Huvi korral tuleb ühendust võtta Otepää Turismiinfokeskusega.

Eesti Energia pakub üle 100 praktikakoha

Eesti Energia pakub sel kevadel ja suvel kõrg- ja kutsekoolide õppuritele rohkem kui 100 praktikakohta. Praktikante ootavad kõik Eesti Energia kontserni ettevõtted üle Eesti.

Eesti Energia ootab praktikale erineva tausta ja ettevalmistusega noori, nii kutsekoolidest kui ülikoolidest. Praktikakohti pakutakse kõikides ettevõtte tegevusvaldkondades: põlevkivi kaevandamises, elektri, soojuse ja vedelkütuste tootmises, energia jaotamises ja müügis või hoopis äriarenduse üksustes uudsete äri- ja tehnoloogialahenduste loomisel.

Eesti Energia välise järelkasvu projektijuhi Mirjam Lindpere sõnul pakub praktika Eesti Energias kõrg- ja kutsekoolide õppuritele võimalust saada ettekujutus eesootavast tööelust.

“Praktika pakub tudengile head võimalust omandada töökogemust valitud erialal ja saada uusi teadmisi parimate asjatundjate juhendamisel. Ettevõtte jaoks on praktika hea võimalus tutvuda ettevõtlike ja asjatundlike noortega, keda saab pärast kooli lõpetamist Eesti Energia meeskonnaga liituma kutsuda,” julgustas Lindpere Eesti Energiasse praktikale kandideerima.

Sõltuvalt praktikandi ettevalmistusest ja ülesannetest maksab Eesti Energia praktikantidele tasu ning tublimatele võidakse praktika lõppedes teha tööpakkumine edasiseks tööks Eesti Energias.

Kõrgkoolidest ootab Eesti Energia praktikale eelkõige järgmiste valdkondade õppureid – automaatika, ehitus, elektro- ja soojusenergeetika, geoloogia ja mäendus, IT, keemia ja kütuste tehnoloogia, masinaehitus ja mehhatroonika, tootearendus, matemaatika, statistika ja majandus. Kutsekoolide õppuritest on oodatud eelkõige järgmistel erialadel õppijad – automaatik, elektrik, keemiaprotsesside operaator, keevitaja, mehhatroonik ja soojusseadmete käitaja. Praktikakohti pakutakse ka teiste erialade õppuritele.

Ülevaadet pakutavatest praktikakohtadest leiab Eesti Energia kodulehelt aadressilt www.energia.ee/praktika. 4. märtsil saab praktikavõimaluste kohta lisainfot ka Võti Tulevikku karjäärimessilt. Avaldusi praktikakohtadele kandideerijatelt oodatakse hiljemalt 31. märtsiks.

Möödunud aastal käis Eesti Energia ettevõtetes kokku ligi 300 praktikanti.

Eliis Vennik

Pilkuse külaselts jätkab pühapäevaste kirbuturgudega

Pilkuse külaselts on korraldanud kord kuus pühapäeviti kirbuturgusid ja koolitusi, ka sellel aastal jätkuvad Pilkuse külamajas nii pühapäevased kirbuturud kui ka koolitused.

Merike Kukk Pilkuse külaseltsist ütles, et viimane koolitus toimus 11. jaanuaril Hellenurme Veskimuuseumis. Koolitusel õpiti leivategu – kuidas teha juuretist, sõtkuda tainast ja küpsetada leiba. Koolitusel olijad said ise teha oma kuju ja märgiga leiva. Niikaua, kuni leivad ahjus küpsesid, sai veskis ringi vaadata ning näha, kuidas tehakse jahu. Leivategemise koolitusel oli huvilisi nii naabervaldadest kui ka toitlustusasutustest.

Viimane kirbuturg toimus 19. jaanuaril ja siis oli teemaks remonditegemine. Kohal oli Sadolini esindaja, kes andis ülevaate kaasaegsetest värvidest, kruntvärvidest ja niiskustõketest. Kõik huvilised said oma küsimustele ka vastused.

Järgmine koolitus toimub 23. veebruaril kell 12 Pilkuse külamajas. Seekord on teemaks fruktodisain ehk puu- ja juurviljadest kaunistuste valmistamine. Koolitusele võivad osalejad kaasa võtta oma koduaia porgandid, suure kartuli, õunad, sibulad. Peolauale annavad kaunistatud puu- ja juurviljad hoopis teistsuguse väljanägemise ja kindlasti meelitab see ka lapsi rohkem puu- ja juurvilja sööma.
Koolitusele on oodatud kõik huvilised, sealhulgas ka toitlustusasutused. Koolituse tasu on 7 eurot, registreeruda tel 519 74916 või e-posti teel: harmamardi@hot.ee

Järgmine Pilkuse kirbuturg toimub aga 16. veebruaril, siis on teemaks kodused leivad.

Monika Otrokova

Abivajajad saavad sooja suppi

MTÜ Sihva Külaseltsil on plaanis pakkuda Otepää vallas abivajajatele sooja suppi

Sihva külavanema Eve Koseri sõnul tuli idee pakkuda sooja suppi sellest, kui ta märkas, et tema külas on palju neid inimesi, kes mingil põhjusel ei saa iga päev sooja sööki. Abivajajate hulgas on vanureid, kes ei jaksa enam ise süüa teha, või ei pääse kodust liikuma ja ka lastega peresid. Eelnevalt korraldati koos külaseltsiga prooviperiood, mille käigus pakkuti suppi kaks korda nädalas – teisipäeval ja neljapäeval.

Algatus sai väga positiivset tagasisidet ja sellest omakorda tuli idee pakkuda sooja supi võimalust ka teistele Otepää valla inimestele, mitte piirduda ainult Sihva külaga.

Et supi kojuvedu väga kalliks ei läheks (0,8 l sooja suppi maksab inimesele 1€, eeldusel, et transpordi eest tasuma ei pea), loodab MTÜ Sihva Külaselts projekti käivitamiseks leida rahastust struktuurfondidelt ja Otepää vallalt.

Selleks aga on vaja teada kui palju on neid inimesi, kes suppi endale koju tellida soovivad. Sihva külaselt palub kõigil Otepää valla elanikel, kes on sellisest teenusest huvitatud või teavad inimesi, kes võiksid seda vajada, teatada MTÜ Sihva Külaseltsi juhatuse liikmele Tiiu Aartile mobiiltelefonile 516 0830.

Otepää vallavalitsuse liige Margit Prede arvates on tegemist tänuväärse ja suurepärase algatusega, mida tasub toetada.

Monika Otrokova

Veebruarist alates saavad ettevõtted ülekandeid teha vaid rahvusvahelise kontonumbriga

Veebruarist alates saavad ettevõtted ülekandeid teha vaid rahvusvahelise kontonumbriga. Mitut maksejuhist saab korraga panka edastada vaid uut ISO sõnumistandardit kasutades. Eraisikutele kehtib aastane üleminekuperiood, mille jooksul saab makseid tehes vajaduse korral kasutada saaja vana kontonumbrit.

„Ettevõtete juhid ja raamatupidajad peavad arvestama sellega, et pangad ei tohi valesti vormistatud maksejuhiseid vastu võtta. Seetõttu soovitame juhtidel raamatupidajalt küsida, kas firma on maksete uutmoodi tegemiseks valmis,” ütles Eesti Panga asepresident Madis Müller.

Alates 2014. aasta veebruarist tohib Eestis arvetel ja maksete tegemisel kasutada ainult rahvusvahelisel ehk IBAN-kujul kontonumbrit. „Nii ettevõtjast kui ka eraisikust makse algataja peab tagama, et tema arved oleksid muudatustest hoolimata õigeks ajaks tasutud,” rõhutas Müller. Loe edasi:

Valmis ülevaade Läänemaa majandusest ja Euroopa Liidu toetustest

Eelmise aasta lõpul valmis trükis “Läänemaa majanduse ülevaade 2012 ja Euroopa Liidu toetused 2008-2012”, milles on ära toodud nii statistilised andmed kui pangandusspetsialistide hinnangud maakonna ettevõtlusele sektorite lõikes.

Trükis sisaldab tööhõive olukorda ja Euroopa Liidu toetusi saanud ettevõtjate hinnanguid toetuste mõjule. “Kokkuvõttes oli EASi abi meie ettevõtte loomisel ja kujunemisel küllaltki suur”, sõnas OÜ MarDent KHK juhatuse liige Marko Olenko.

Trükise veebiversioon asub Lääne maavalitsuse kodulehel ja on vabaltkasutatav.

Trükise koostamise projektijuhi Merle Mäesalu sõnul on statistilised andmed ja lisateave mõeldud nii alustavatele kui potentsiaalsetele ettevõtjatele, kohalike omavalitsuste juhtidele ja arendustöötajatele, kel on vajalik vastu võtta ettevõtlusega seotud otsuseid. “Järgmise sammuna koostatakse maakonna konkurentsivõime tugevdamise kava, mille alusel suunatakse Euroopa Liidu 2014-2020 finantsperioodi toetusi Läänemaa eelisarendatavatesse sektoritesse,” lisas Mäesalu.

Trükise saab iga soovija Europe Direct teabekeskusest, mis asub Lääne maavalitsuses, Haapsalus Lahe 8.

Trükise koostamisele aitasid kaasa Läänemaa Arenduskeskus, Lääne maavalitsus, AS SEB Pank ja AS Swedbank. Trükis valmis Euroopa Liidu, Riigikantselei, Läänemaa Arenduskeskuse ja maavalitsuse rahalisel toel.

Meremäe koolis peeti rahvusvahelist õppepäeva

27. novembril toimus Meremäe Koolis 5.-7. klassi õpilastele rahvusvaheline õppepäev teemal “Innovaatiline ja ettevõtlik kool”.

Kohale oli tulnud 60 õpilast-õpetajat kaheteistkümnest Võrumaa koolist (Parksepa KK, Krabi, Rõuge, Kääpa, Osula ning Võru I Põhikool, Haanja Kool, Misso Kool, Vastseliina Gümnaasium, Antsla Kool, Võru Kesklinna Kool, Mõniste Kool) ning Värska Gümnaasiumist ja Petseri Lingvistilisest Gümnaasiumist.

Pärast registreerumist toimus saalis robotite esitlus Haanja kooli ja Meremäe kooli poolt. Järgnesid näidistunnid. Füüsika-muusikatunnis valmistati õpetajate Pai ja Tarrose juhendamisel klaasist veepille, häälestati need ja mängiti lugusid.

Pärimuskultuuri-keeletunnis tutvustasid õpetajad Tarros ja Palm seto rõivaid. Koos kuulati-vaadati ettekannet, täideti töölehti ning lauldi seto laulu.

Tehnoloogia ja sporditunni ühes osas tutvustas Kaido Kaas pulbervärvimistehnikat. Sai värvida võtmehoidjaid ning teha neile graveeringuid. Sporditunni osas toimus interaktiivne jooksuvõistlus. Õpetaja Rästase juhendamisel korraldasid Meremäe kooli õpilased jooksuvõistluse X-BOXi abiga. Loe edasi: Meremäe koolis peeti rahvusvahelist õppepäeva

Mitmekesisuse kokkuleppega liitub 14 uut ettevõtet

Kolmapäevall allkirjastavad 14 Eesti ettevõtet Mitmekesisuse kokkuleppe, et edendada oma ettevõttes mitmekesisust ja võrdset kohtlemist.

Projektijuht Kari Käsperi sõnul aitavad ettevõtted selliselt kaasa majanduse arengule: “Oskuslik mitmekesisuse juhtimine pakub lahendusi Eesti ettevõtete ees seisvatele väljakutsetele nagu tööjõupuudus või oma teenustele ja kaupadele turu leidmine.”

Mitmekesisuse kokkuleppe allkirjastamisel esineb ettekandega ka rahvusvaheliselt tuntud kaasamise-, juhtimise- ja kommunikatsiooniekspert Stephen Frost, kes aastatel 2007 – 2012 töötas Londoni Olümpiamängude Organiseerimiskomitees mitmekesisuse ja kaasamise juhina. Frost annab ülevaate, miks on ühele ettevõttele kasulik personali, juhtimise ja turunduse osas arvesse võtta mitmekesisuse dimensiooni.

Projekti ettevõtete koordinaator Kelly Grossthal tõdeb, et maailmakogemuse näitel aitab mitmekesisuse oskuslik juhtimine ja võrdse kohtlemise edendamine ettevõttel püsida konkurentsivõimelisena, soodustab innovatsiooni ning parandab nii töötajate kui klientide rahuolu. “Eesti ettevõtted on õnneks mitmekesisuse teemadel järjest uudishimulikumad, osalevad aktiivselt koolitustel ning edumeelseimatel neist on ka reaalsed tegevusplaanid,” lisas Grossthal. Loe edasi: Mitmekesisuse kokkuleppega liitub 14 uut ettevõtet

Lilleorus pandi nurgakivi unikaalsele hoonele

Lilleoru kogukonna liikmed vaatamas pealt uue keskuse nurgakivi panekut.

Hõimupäeval, 19. oktoobril paigutati Lilleorus uue avatud keskuse alusmüüri sisse nurgakivi unikaalsele hoonele, mis kerkib ühisrahastuse ja talgute toel. Kivisse müüriti kokkulepe, milles 75 inimest kinnitavad valmisolekut panustada oma aega ja teisi resursse uue maja valmimisse. Tegu on Eestis esimese nii suure objektiga, mis rajatakse kogukondliku ühisrahastuse põhimõtetel ja mille enamik töödest tehakse talgute korras.
Kunagisest Põhuteatrist kerkib Lilleorus õppe-, kultuuri-, kogukonna- ja ökomaja, kus saab edaspidi õppida enesemuutmise kunsti, ökoloogilise eluviisi ja põliskultuuri tarkusi ning nende rakendamist igapäeva elus.
Nurgakivi panekul olid kohal Lilleoru MTÜ ja laiema sõprade ringi liikmed, Lilleoru asutaja Ingvar Villido ja Rae vallavanem Mart Võrklaev. Vallavanem on uhke selle üle, et taoline Eesti ja ilmselgelt kogu Baltikumi mastaabis unikaalne hoone kerkib just Rae valda. Maja valmimisele on pannud vabatahtlikena õla alla Lilleorus praktiseeritavat eluviisi toetavad arhitektid, ettevõtjad, toetuste organiseerijad, vabast ajast vajalikke töid tegevad ehitajad ja paljud teised. Hetkel käivad vundamendi ehitustööd talguliste abiga ning vundamendiga loodetakse valmis saada veel enne lume tulekut.

AVATUD keskuse ehituse koordinaator Kaur Lass, Lilleoru asutaja Ingvar Villido, Rae vallavanem Mart Võrklaev.

Lilleoru uue peamaja arhitektideks on Ain Padrik ja Sven Koppel. “Ehitist planeeritakse loodusehitisena ja võimalikult palju soovitakse kasutada taaskasutatavaid materjale. Hoone ümbrusesse on kavandamisel permakultuuri õppeaed,” sõnab ökodisainer ja Lilleoru MTÜ liige Reet Aus.
Vaida külje all Aruvalla külas asuv Lilleoru keskus on loodud 20 aastat tagasi, toetamaks inimese terviklikku ja igakülgset arengut. Keskust haldab 2001. aastal loodud MTÜ Lilleoru. Paljude vabatahtlike ning Euroopa Liidu rahastuse toel on Lilleoru arenemas rahvusvaheliseks õppekeskuseks ja valmimas on maailmas ainulaadne iidset loomismustrit väljendav Elulille park.
Ehitustööd jätkuvad külmade tulekuni. Soovijail on võimalik tulla talgutele appi.
Ave Oit
MTÜ Lilleoru

Fotod: Mari Kadanik

Otepää ettevõtluskonverentsi läbivaks teemaks on turism

2.oktoobril toimub Otepää Gümnaasiumis juba traditsiooniks saanud Otepää ettevõtluskonverents. Sellel aastal keskendub konverents turismiettevõtlusele.

Otepää ettevõtluskonverents peetakse juba neljandat korda. Konverentsil tunnustatakse valla ettevõtjaid – antakse üle Otepää valla ettevõtlusauhind 2013.

Ettekandeid teevad SA Otepää Turism juhataja Margo Krüünvald, TÜ majandusteaduskonna turunduse õppetooli juhataja Andres Kuusik, Tammuri talu peremees Erki Saar, Klubi Tartu Maratoni juhatuse esimees Indrek Kelk, õpilasfirma ja minifirma programmi juhendaja Margus Mekk, Ene-Mall Vernik ja Peeter Kangur Kappermäe seltsist, Auto24 Rally Estonia peakorraldaja Urmo Aava. Konverentsi modereerib vallavanem Merlin Müür.

Konverents on kõigile tasuta.

Ettevõtjad saavad arendada rahvusvahelist koostööd

31.oktoobril toimub Valga Kultuurikeskuses IV piirialade ettevõtjate partneriaat. Partneriaat on kohtumine, kus igale ettevõtjale leitakse teiselt pool piiri sama valdkonna koostööst huvitatud ettevõtja. Vastavalt ajagraafikule korraldatakse päeva jooksul läbirääkimised, mille käigus osapooled otsivad ühishuvi edasiseks koostööks.

Partneriaadi korraldamise eesmärk on pakkuda ettevõtjatele võimalusi oma tegevuse laiendamiseks üle piiri, rahvusvaheliste koostööpartnerite leidmiseks uute toodete väljatöötamisel või ühisturunduseks, jm.

IV partneriaadi valdkonnad on
– Puidutöötlemine ja puittoodete, mööbli tootmine
– Metalltoodete tootmine
– Toiduainete tootmine
– Turism
– Infotehnoloogia

Partneriaadi korraldajad on MTÜ Euregio Pskov-Livonia koostöös nelja maakonna arenduskeskustega (Põlva, Valga, Võru, Viljandi). Vene ettevõtjate sõidu organiseerib Pihkva Oblasti Kaubandus-Tööstuskoda, Läti koordinaator on Euregio Pskov-Livonia Läti sektsioon. IV partneriaadil osalevad ka ettevõtjad Valgevenest, kutsed on saadetud Soome, Taani ja Poola ettevõtlusorganisatsioonidele.

Registreeruda saab siin kuni 20.septembrini. Osalustasu 20 eurot.

Naljast sündinud äriidee – õppetund kogu eluks

Liisa Aavik, noor ettevõtja

Ühel päeval helises telefon. Daam USA saatkonnast kutsus mind 10-14-aastaste sallivuse-teemalisse laagrisse rääkima sellest, mida viimase aasta jooksul korda olen saatnud. Nimelt asusin natuke rohkem kui üheksa kuud tagasi koos kolme sõbrannaga teostama oma ammust unistust – esimest ettevõtet. Mõtlesime, millest Eestis puudus on? Parim sõbranna naljatas: „armastusest“. Naljast sündis äriidee ja nii hakkasimegi kiirkohtinguid korraldama.

Mõistsin, et teadmised, mis õpilasfirma tegemisega kaasnesid, erinesid täielikult oodatust. Kui valisin eelmisel sügisel koolis õpilasfirma valikainet, arvasin, et peale aine läbimist on mul olemas väga täpne ettekujutus, kuidas päris ettevõtted toimivad ning olengi firmajuht valmis. Tegelikkuses õpetas Junior Achievementi õpilasfirmade programm mulle sama, mida vanakreeka filosoof Sokrates: “Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea.”

Julgus ennast ületada, asju ette võtta ning ära teha – see ongi edu pant. Ma ei sea enam suurettevõtjaid endast kõrgemale. Suurettevõtjaks saamine on minu eesmärk, mille nimel tuleb tööd teha. Kui otsisin meie firmale koostööpartnereid, öeldi meile palju ära. Siiski, ma ei lasknud ennast sellest heidutada ning leidsin alati eitavate vastuste hulgast jaatavad. Julgen öelda nii enda kui ka teiste õpilasfirma liikmete kohta – meil kõigil on palju rohkem enesekindlust, et tulevikus midagi ette võtta. Just see ongi kõige olulisem õppetund. Loe edasi: Naljast sündinud äriidee – õppetund kogu eluks

Postiteel pillerkaaritavad erinevad maitsed

Juba täna avavad kaksteist Postitee ettevõtet alates keskpäevast taas oma uksed peredele ning muidu lustlikele reisiseltskondadele.

Eesti kõige kaunimaks teeks hinnatud vanal Tartu-Võru maanteel ehk ajaloolisel Postiteel on alati huvitav seigelda, kuid sel päeval pakuvad kohalikud ettevõtjad ja talud erilisi elamusi just selleks päevaks avatud peopaikades. Külastaja tunneb need ära tee äärde paigutatud ja valge linaga kaetud laudade järgi.

“Et armastus käib ikka kõhu kaudu, pakutakse ka pea kõigis “postijaamades” suupisteid pererahvale meelepärases võtmes,” muigas MTÜ Postitee juhatuse liige Reeli Kork. Lühikese ajaga Põlvamaa üheks parema renomeega külakohvikuks tõusnud Pizza Olive pakub särtsakaid pitsasid ning Kopli taluköök külluslikku kreeka kööki. Tammetalu pagar toob välja oma parimad küpsised, soolasemaid suutäisi saab maitsta Varbuse muusikamõisa ja Metsarestorani (lusti)tuuril. Põlva talupoe tütarlapsed seavad oma saiaahjud üles otse talurahvamuuseumi põlluveerde ning Ihamaru meemajas pakutakse mett meelele ja keelele.

Terve päev tee peal käiva peo juurde kuuluvad ka labürindiretked ja romantikahetked, võimalus uidata matkaradadel ning lustlikud mängud Metsa-Lukatsi talus. Huvitavat ja õpetlikku saab kõrva taha panna Kass Korsaari lennukoolis Ridalis ning tutvudes teed mööda toodud uuendustega maanteemuuseumis. Loe edasi: Postiteel pillerkaaritavad erinevad maitsed

VTA: toidukäitlejatele tehtud ettekirjutuste arv mullu vähenes

Veterinaar- ja Toiduamet kontrollis mullu toidu käitlemisega tegelevaid ettevõtteid 12 986 korral. Võrreldes aasta varasemaga vähenes toidukäitlejatele tehtud ettekirjutuste arv 5% võrra.

“Eestis toiduga tegelevad ettevõtjad on reeglina hästi kursis kehtivate nõuetega ja suuri probleeme nende täitmisel pole,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Tema sõnul olid 2012. aastal toidukäitlejatele tehtud ettekirjutused põhiliselt seotud ruumide ja seadmete mittevastavuse, toidu märgistuse ning üldiste hügieeninõuetega.

Kokku tegi VTA 2012. aastal toidukäitlemisega seotud ettevõtetesse 12 986 plaanilist, erakorralist ja järelkontrolli. Selle tulemusel tehti kokku 25 005 ettekirjutust, mis on aasta varasemaga võrreldes 5% võrra vähem.

Ametliku kontrolli korras, sh riiklike seireprogrammide raames võeti toitu käitlevatest ettevõtetest 6288 proovi, millest nõuetele mittevastavaks osutus 3,4%.

Kokku laekus ametile mullu 740 vihjet, millest enamik puudutas toidu käitlemist ja loomatervishoidu ning -kaitset. Varasemast rohkem oli toidumärgistuse, toidu kohta esitatud teabe või tarbija eksitamisega seotud vihjeid. “Viimaste aastate jooksul on vihjete arv kasvanud, ilmselt on see seotud inimeste parema informeeritusega,” selgitas Pärtel.

2012. aastal oli VTA järelevalve all 12 220 toidu käitlemisega tegelevat ettevõtet, millest suurim osa (kokku 9816) on jaekaubandusettevõtted (sh toitlustus).

Viljandimaa Arenduskeskus taaselustab maakonna ettevõtjate tunnustamise

Viljandi Maavalitsus ja Viljandimaa Omavalitsuste Liit äratavad käesoleval aastal taas ellu maakonna ettevõtjate tunnustamise, mida korraldab SA Viljandimaa Arenduskeskus.

Viljandimaa ettevõtjate tunnustamise eesmärgiks on maakonna ettevõtjate tegevuse väärtustamine. “Majandus on meie elu käivitav jõud ning ettevõtjate tunnustamine seega maakonna elujõu tagamisel oluline nii piirkondlikust kui valdkondlikust aspektist vaadates,” selgitas Viljandimaa Arenduskeskuse juht Kaarel Lehtsalu.

Auhindu jagatakse sel aastal viies kategoorias:

Auhind “Viljandimaa maaelu edendaja 2013” antakse välja ettevõtjale, kes tegutseb väljaspool Viljandi linna ja kes on aktiivselt osalenud kogukonna tegevuses ning panustanud oma piirkonna arengusse
Auhind “Viljandimaa edukas alustanud ettevõtja 2013” antakse välja kuni 3 aastat tegutsenud (registreeritud mitte varem kui 01.01.2010) ettevõtjale, kes on oma tegevuse edukalt käivitanud.
Auhind “Viljandimaa parim väikeettevõte 2013” antakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise majandustegevuse ja ekspordivõimega lisandväärtust loovale ettevõttele, milles on kuni 50 töötajat.
Auhind “Viljandimaa parim suurettevõte 2013” antakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise majandustegevuse ja ekspordivõimega lisandväärtust loovale ettevõttele, milles on rohkem kui 50 töötajat.
Auhind “Viljandimaa loomevaldkonna ettevõtja 2013” antakse ettevõtjale või MTÜ-le, kes on loonud kultuuripärandil põhineva toote või teenuse alates 01.01.2010.

SA Viljandimaa Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Ille Metsla selgitas, et uuendusliku kategooriana on lisandunud tunnustatavate ettevõtete kategooriasse loomemajanduse valdkond, mis on Viljandi maakonna üldises arengus olulisel kohal ning mis otsesemalt või kaudsemalt on seotud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tegevusega. Loe edasi: Viljandimaa Arenduskeskus taaselustab maakonna ettevõtjate tunnustamise

Viljandimaa parima noorte ettevõtlusidee auhind läks Tarvastu koolinoortele

Viljandi maavanem Lembit Kruuse Tarvastu koolinoorte võiduka meeskonnaga “Mirembe kleepsud”

Eile selgusid Pärnu kontserdimajas ettevõtlikkuse arenguprogrammi ENTRUM korraldatud ettevõtlikkusideede konkursi “Olen ettevõtlik” võitjad. ENTRUMI kolmandal hooajal jõudis finaali koguni 147 osalejat, ehk rekordarv Viljandi-, Hiiu-, Saare- ja Pärnumaa koolinoort. Viljandimaalt jõudis finaali 11 ideed. Maakondlikud võidud kuulutasid välja ja andsid üle maavanemad. Viljandimaa parima noorte idee tiitlile pretendeerisid tänavu: Arting grupp, Kohtume jalgpalliplatsil ja Mirembe kleepsud.

Viljandimaa parimaks noorteideeks kuulutas maavanem Lembit Kruuse “Mirembe kleepsud”. Selle meeskonna liikmeteks olid koolinoored Heleri Mändla, Rita Radik ja Margit Külaots Tarvastu Gümnaasiumist. Tüdrukuid juhendas Indrek Anepaio. Auhinna võitnud tiimile pani välja Viljandi maavalitsus ning selleks sai meeskonnakoolitus Valma Seikuspargis.
Programmi ellukutsuja on Eesti Energia ning patroon president Toomas Hendrik Ilves. Seitse kuud väldanud ENTRUMI programm võimaldas osalenud noortel läbi oma algatuse ja koolituste muutuda ise ning andis oskuse läbi ettevõtlikkuse muuta ümbritsevat.

Roheline Ait avas vaikselt uksed

Raplas avas reedel uksed tervislikku toitumiskultuuri propageeriv söögi- ja vaba aja veetmise koht Roheline Ait.

Paar minutit enne kahtteist ehk väljakuulutatud avamise aega põlesid Rohelise Aida ukse ees kutsuvalt suured küünlad, kuid sees käisid veel viimased kiired ettevalmistused. Korda oli vaja seada menüü puidust kaaned.
Esimesed külastajad saabusid mõni hetk pärast avamist ning järgmisedki ei lasknud end kaua oodata
Rohelise Aida omaniku ja peakoka Pekka-Paavo Kesküla sõnul seisab pidulik avamine siiski alles ees. See võib aset leida umbes kuu aja pärast, kui ilm on soojenenud ja on võimalik kasutada õues asuvat terrassi. Siis plaanivad nad kutsuda ka esinejaid ja pakkuda muud meelelahutust.

Sigulas avati Eesti esimene kogukonnaalgatuslik passiivmaja

Sigula Küla Ühendus avas laupäeval 23. märtsil Harjumaal Kuusalu vallas Sigula külas pidulikult Sigula külamaja.

Sigula külamaja on rajatud külaelu tugipunktiks ja maal elavate inimeste väärtustamiseks. Et kõigil oleks võimalus vaba aega veeta, suhelda, end arendada ja kogukonna edenemisse panustada. Külamaja on kasutama oodatud piirkonna külade inimesed, naabrite head suhted ja koostöö on maaelus üliolulised.

Sigula külamaja on esimene kogukonnaalgatuslik passiivmaja Eestis. Tänavuse aasta käredal kevadtalvel pole hoone kütmiseks kulunud ühtegi eurot. Külamaja on valgusküllane, kasutab ära päikesesooja ja on soojapidav. Külamaja on rajatud passiivmajana, et hoida hoone kasutuskulud kontrolli all. Rein Riibergi, külamaja idee algataja sooviks oli, et maja aitaks elu maal igas mõttes sisukamaks muuta. Ideid ja huvilisi külamaja kasutamiseks on palju. Madalenergiamaja iseenesest juba meelitab uudistama.

Külamaja projektijuht Kaja Riiberg rääkis avamisel, et külamaja ideest teostuseni on kulunud ligikaudu 10 aastat. See on olnud märkimisväärne pingutus ühe väikese külaühenduse jaoks.

Külamaja valmimine ja avamine on pühendatud Eesti Vabariigi 95. sünnipäevale. Avamisele kogunes ligemale 150 inimest. Peeti innustavaid kõnesid ja lauldi muusik Jaan Elgula eestvõttel.

Külamaja projekti autorid on passiivmajade propageerija arhitekt Rene Valner (UltraKUB OÜ) ja konstruktiivosa autor insener Jaan Mõttus (Jaan Mõttus Inseneribüroo OÜ). Külamaja ehitas riigihanke korras Nordic Engineering OÜ. Külamaja on rajatud PRIA toel Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse abil. Toetas ka Kuusalu vallavalitsus.

Sigula on aktiivne küla, toimuvad külakokkutulekud, koos tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi, peetakse jaanituld, koosolekuid ja talguid ning käiakse muidu koos. Külamaja avamisega seoses ja küla vaimse pärandi kogumiseks toimus külalugude konkurss “Meil on elu keset küla”, mille seni laekunud tööd rõhutavad just seda, mis külamaja valmimise võimalikuks tegi – koostööd ja ühte hoidmise vaimu läbi aja.

Sigula Küla Ühendus

KUTSE Loov Eesti seminarile KUNST MÜÜA Võrus 4. aprillil

Kutsume Sind 4. aprillil Võru kultuurimajas Kannel (Liiva 13) toimuvale seminarile KUNST MÜÜA. Müügiseminaril anname praktilisi näpunäiteid, kuidas oma toodet tänapäevaseid vahendeid kasutades paremini müüa.

Praktikumi juhendab pikaajalise turundus- ja koolituskogemusega Anu-Mall
Naarits (Marketingiinstituut). Igal seminaril räägib üllatusesinejana oma
loo ettevõtluse ja müügi aspektist üks kohalik ettevõtja.
Rahvusvahelist kogemust müügi ja turunduse valdkonnas jagavad
videointervjuudes teiste hulgas Londonis 2012 aastal toimunud
Olümpiamängude turundusjuht David Magliano (UK), B2B kunstiturundamise
ettevõtmise ArtShortCut juht Kira Sjöberg (FIN) ja tekstiilidisainerist
ettevõtja Monika Järg.
Müügiseminaridele ootame eelkõige loomeettevõtjaid; turismitalusid, kes
pakuvad kultuuriga seotud turismiteenuseid, kultuuriasutusi, väiketootjaid
jt. Kutset võib edasi jagada!
Seminar toimub kell 10.00.- 16.00, 04.04.2012 Võru Kannel
Seminarid on eelregistreerimisel TASUTA. Kohtade arv on piiratud ning
eelistatud on loomevaldkonnas tegutsevad isikud.
Registreeri siin:
https://docs.google.com/a/looveesti.ee/spreadsheet/viewform?usp=sharing&formkey=dFc1V1RCeDZad2haNG81RWhiQ1l6VHc6MQ#gid=0

Lisainfo www.looveesti.ee, helen@looveesti.ee

Seminari korraldamist toetab EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Helen Unt
+372 502 2757
helen@looveesti.ee

Eesti maanaiste projekt pälvis Euroopas tähelepanu

Euroopa sotsiaalse innovatsiooni auhinna komisjon valis 605 osaleja hulgast välja 30 poolfinalisti, kes kandideerivad 2013. aasta Euroopa sotsiaalse innovatsiooni auhinnale. Väljavalitud 30 poolfinalisti hulgas on ka MTÜ ETNA Eestimaal läbiviidav mikrokrediidiprojekt.

Euroopa sotsiaalse innovatsiooni auhind 2013 on kutsutud ellu eesmärgiga leida häid ja uuenduslikke ideid uute töövõimaluste loomiseks ja tööhõive parandamiseks Euroopas, kus praegu on ligikaudu 25 miljonit inimest ilma tööta.

Auhinna eesmärk on tunnustada ka neid initsiatiive, mis toetavad vähemakstud või alaväärtustatud töökohtadel töötajaid ning neid, kes on tööjõuturul diskrimineeritud oma soo, vanuse või puude tõttu.

Konkursi esimeses etapis valis komisjon 605 osaleja seast välja 30 poolfinalisti, kellel on võimalus lihvida oma ideed kogenud mentorite käe all. Konkursi kolm parimat ideed kuulutatakse välja tänavu mais ning nad saavad 20 000 euro suuruse auhinnaraha ja võimaluse oma idee selle raha toel ellu viia.

MTÜ ETNA Eestimaal osales konkursil ideega pakkuda maal elavatele naistele tuge ettevõtluse loomiseks läbi mentorluse-koolituse-mikrokrediidi programmi, mis pakub paindlikel tingimustel laenu ning samas ka õpetab ja julgustab oma ettevõtte loomisel.

Mikrokrediidiprojekti idee konkursile esitanud Kairi Talvese sõnul on taolise kõrgetasemelise konkursi poolfinaali jõudmine ETNA mikrokrediidiprojekti läbiviijatele väga suur tunnustus.

“Kui see projekt Eestis õnnestub, siis on seda võimalik rakendada ka teistes Euroopa riikides, suurendamaks inimeste ettevõtlikkust ja vähendades seeläbi sotsiaalseid probleeme,” ütles ta.

ETNA Eestimaal on maapiirkondades tegutsevaid naisettevõtjaid ning ettevõtlusega alustada soovivaid naisi toetav ja spetsiaalselt naistele mõeldud koolitusi pakkuv mittetulundusühing.

ETNA mikrokrediidiprojekti rahastab Avatud Eesti Fond Kriisiprogrammi raames 268 794 euro ulatuses.

Energiaettevõte Danpower tegi Võru lasteaedadele kingituse

Saksa energiaettevõte Danpower GmbH tegi Võru linna lasteaedadele 8000-eurose rahalise annetuse, annetades igale lasteaiale 2000 eurot.

Kingituse andsid linnapea Jüri Kaverile üle Danpoweri juhatuse liige Sven Schmieder, Baltikumi juht Kairi von Wolff ja eriprojektide juht Markus Süssmann vabariigi aastapäeval toimunud pidulikul kontsert-aktusel.

Sven Schmieder rääkis, et Danpower teeb Saksamaal igal aastal annetusi neile lasteaedadele ja koolidele, kelle soojusvarustaja ta on. “Me anname oma panuses, et laste ümbrust ilusamaks teha ning elamurajoone atraktiivsemaks muuta. Lapsed on meie tulevik. Nemad peavad jätkama seda, millega meie oleme alustanud,” ütles Schmieder, kelle kinnitusel on Danpower tulnud Võrru, et jääda. “Lasteaedade toetamine, olgu see siis mõne uue mänguasja ostmine või katuse parandamine, on minu arvates hea investeering.”

Danpower GmbH ostis Võru linna soojaettevõtte AS-i Võru Soojus 2012. aasta augustis, olles nüüd Võru linna soojusvarustaja. Danpower kuulub enamusosalusega kommunaalettevõttele Stadtwerke Hannover AG (enercity).

Danpower on keskmise suurusega saksa energiaettevõte ning varustab umbes 220 000 eluaset, avalikku asutust ja äriettevõtet soojaga. Ettevõttes töötab 350 inimest. Eelmistel aastatel keskenduti taastuvenergia projektidele ning antud valdkonda investeeriti rohkem kui 250 miljonit eurot. Ettevõttel on biogaasijaamad ning hakkepuidul töötavad jõujaamad. Rõhku pannakse ka sellele, et toodetud soojust kasutatakse efektiivselt. Eelmise aasta müügitulemus oli 152 miljonit eurot.

Järvamaal alustas paarsada uut ettevõtjat

E-äriregistri andmetel alustas eelmisel aastal Eestis tegevust 19 203 uut ettevõtet, mida on 8,5 protsenti rohkem kui üleeelmisel aastal. Järvamaal tegutseb neist veidi üle ühe protsendi ehk 198 ettevõtjat.

Järvamaa arenduskeskuse ettevõtluskonsultandi Saima Piisneri selgitusel on maakonnas nüüd vähem kuus alustanud ettevõtjat.

Vähenemise üle Piisneri meelest põhjust rõõmustada pole, kuid see-eest edestas Järvamaa eelmisel aastal tegutsevate ettevõtjate arvuga (2796) Läänemaad ja sihib 173 ettevõtja jagu eespool olevat Jõgevamaad. Loe edasi: Järvamaal alustas paarsada uut ettevõtjat

Rakvere kutsub ettevõtjaid Lennuvälja tööstusalale

Rakvere alustas linna ja lähipiirkonna suurima ettevõtlusala, 2012. aastal valminud Lennuvälja tööstusala kinnistute hoonestusõiguste seadmist.

Linnavalitsus ootab pakkumisi kuni 26. veebruarini linnavalitsusse
kantseleisse.

Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul on tööstusalal võimalik alguses seada
kinnistule hoonestusõigus. „Kolme aastaga peab isik saama linnalt
kasutusloa, misjärel on tal õigus kinnistu omandada”.

Allar Aron lisas, et linn näeb Lennuvälja tööstusala sihtrühmadena
ehitusmaterjalide-, toiduainete-, metalli- ja puidutööstuse ettevõtteid,
samuti väiksemaid keemiatööstuse, aparaadi- ja masinaehituse ning logistika-
ja autotranspordiettevõtteid.

Lennuvälja tööstusala suurus on 24 hektarit ja see asub kiiresti arenevas piirkonnas, kus on olemas lähedus vajalikele ootmissisenditele ja mitmesugustele nõudmistele vastavate ning piisavalt suurte kinnistute olemasolu. Nortsu teel, Papiaru, Kopteri, Tiiviku ja Teliku tänaval asuvad tootmismaaks mõeldud 39 kinnistut ning kaks ärimaaks mõeldud kinnistut Raudtee tänaval. Loe edasi: Rakvere kutsub ettevõtjaid Lennuvälja tööstusalale