Piusa Ürgoru Maastikuteater koostöös MTÜ Eikellegimaa ja Finno-Ugric Film Fondiga võimaldavad augustikuu kuuel õhtul (2.-4. august ja 9.-11. august) tulla kogukondlikule teatrimatkale „Ääremaastikud”, mis viib publiku kunstiga rikastatud jalutuskäigule Piusa jõe ürgorgu. Lisaks teatristseenidele saab kogeda muusika- ja tantsuetteasteid, kunstiinstallatsioone ning mitmekesist loodusrada.
Audiovisuaalsel etendusel Iseseisvuse väljakul. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Pärnus Iseseisvuse väljakul korraldati täna õhtul audiovisuaalne etendus, kus lisaks valgusmängule loeti Eesti Maapäeva Vanematenõukogu koostatud Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, mis võeti vastu 1918. aasta 21. veebruaril ja loeti esmakordselt ette Endla teatri rõdult.
Vana-Vigala rahvamaja oli jaanuaris teist korda suurürituse läbiviija. Kõigepealt toimus maakondlik külade tänuõhtu 13. jaanuaril ja 20. jaanuaril kohtumisõhtu Margus Taboriga. Kuulsime lustakaid lugusid etendusest „Mamma lood ehk hiiu filosoohvia“.
Külalisi saabus üle 100 nii lähedalt kui ka kaugelt, samuti olid kohal aasta küla esindajad Valtu külast. Etendus ei keskendunud üksnes Mammale – oldi Suuremõisa koolipingis, külameeste hulgas, Kärdla muusikakoolis, Tallinnas haridust omandamas ja ka kaugel Kambodžas reisisellina.
Peaaegu meie kõigi elus on Mamma olnud. Mamma on naine, kes on välja tulnud mitmetest eluraskustest ja samas säilitanud loomuomase ja sügava hoolitsuse kõigi ümbruskonna olevuste vastu. Lugudes käsitleb Margus Tabor enda suureks kasvamist. Nüüd on ta sattunud peaaegu 54aastasena vanavanemate põlvkonda, mis toetub väärikusele ja elutarkusele. Nii nagu Mamma vajas austust oma tegemiste üle, vahel tuli ka käre olla, sest Mamma teab, kuidas on õige, kuidas hoida kord majas. Mamma maailm ei ole suur: naabrid, lähim pood, loomalaut, kohalik leht, vana raadio… Aga sellest hoolimata teab maailma asju, iga asja kohta on oma arvamus ja õpetussõnad. Loe edasi: Lugu põlvkondade suhetest
Niiviisi võiks alustada tõe otsinguid Tammsaare romaanis „Tõde ja õigus“. Vargamäe Andres ei leidnud maa pealt tõde.
Olulisem järeldus võiks olla selles, et tänaseid tegemisi mõõdetakse tulevikus, meie tänane samm kajab vastu aastate pärast, nagu meie igapäevane sõna ja vastus. Tundub liialt idealistlik, samas kindel mõõdupuu. Teisalt antakse raamatukogust lugeda P. Pomerantsevi raamatut „Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik“ (seiklused Venemaal).
Märjamaal on külas Ohtu mõisa tallisaalist alguse saanud projektiteatri Kell Kümme etendus „Tõde ehk Valetamise meistriklass“. Lavastajana ja näitlejana teeb kaasa etenduses Roman Baskin, kes on näitemängu pühendanud oma isale Einole. Komöödia hea esitus pani mõtlema selle autorile Florian Zellerile, kes 37 aastasena on üks mängitumaid autoreid Londoni lavadel oma etendustega „Isa“, „Ema“ ja „Tõde“ ja valmimas on näitemäng „Poeg“ . Tuntust etendustele annab inimpsüühika probleemide lahkamine. „Isa“ mängitakse teatris Theatrum M. Petersoni lavastuses. Tuntud autor ka eesti teatrimaastikul.
Pühapäeval kell 15.30 avame Tõnu Tamme maalinäituse “Kuusalu värvid”.
Miks “Kuusalu värvid”?
Tõnu Tamm: „Kõigepealt tuli minu juurde, ei tea kust, näituse pealkiri, millest lähtuvalt sündis tänavu – 2014. aasta kevade-suvel enamik praeguse näituse maalidest. Ei mäletagi, kes mulle selle näituse mõtte pähe pani, kuid olen lähtunud neid pilte tehes kodukoha looduse värvidest ja kombinatsioonidest Kuusalu kihelkonna rahvariiete värvidega. Püüdsin leida loodusest üles just neid värve, mis pandi siinsetesse rahvariietesse ja otsisin vastust kuidas mitu sajandit tagasi need mustritesse kokku seati.
Kuna olen juba enam kui paarkümmend aastat tegelenud Eestis looduslikult kasvavaid orhideede uurimisega, ongi paljud minu maalid just neist lilledest. Käesoleva näituse piltidel on ainult minu kodukohas – Andineeme külas – leitud orhideed: laialehine neiuvaip, ööviiul, pesajuur, punane tolmpea jt. Kuna orhideed armastavad lupja ja paas, mis asub meil, Kuusalus peaaegu maapinnal on lubi, ongi neid lilli saartel, Lääne- ja Põhja Eestis rohkem kui mujal. Aegviidu kandist metsast leidsin lehitu pisikäpa, mille õied on tagurpidi varre küljes, sellel taimel pole klorofülli. Inglased nimetavad seda lille kummitus-orhideeks – ka seda olen ma oma maalil kujutanud“.
Kell 16 on Kandle lava Kuusalurahva Teatri päralt, etendub Tõnu Tamme lavastus “Teise mehe pea”.
Kuusalurahva Teater on seltskond rõõmsameelseid inimesi, keda ühendab kirg näitemängu vastu ning kes soovivad seda ka teistega jagada. Ehkki näitemängu on Kuusalus tehtud rahvamaja rajamisest (1905. aastal) saati ning isegi varem, tegutsetakse selle nime all alates 2011. aastast, kui juhendajaks tuli Tõnu Tamm , kelle käe all on lavaküpseks saanud kolm lavastust: Edward Albee must komöödia “Kõik aias”, mis esietendus 2012. aasta kevadel.
2013. aastal mängiti Soome näitemänguklassikasse kuuluva Maria Jotuni külajanti “Mehe küljeluu”. Marcel Aimé näidend “Teise mehe pea” esietendus Kuusalus 2014. aastal.
Haapsalu linn, Lääne Maavalitsus, EELK Lääne praostkond ning Kaitseliidu Lääne Malev kutsuvad tähistama Eesti Vabariigi 97. aastapäeva 24. veebruaril Haapsalus.
Kell 11.00 toimub kontsertjumalateenistus toomkirikus, kus esineb Haapsalu toomkoor ning kõneleb Lääne maavanema kt Kristel Jupits ning Läänemaa Ühisgümnaasiumi 12H klassi õpilane Grete Grauberg. Lippudega tuleb välja Kaitseliidu Lääne malev, Haapsalu linna koolid ning teised organisatsioonid.
Kell 12.00 toimub pärgade asetamine Vabadussõja mälestussamba jalamile lossiplatsil. Pidulikul tseremoonial kõnelevad Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid, piiskop electus Tiit Salumäe ja Kaitseliidu Lääne Maleva major Arnold Juhans.
Kell 12.30 on kõik oodatud Krahviaeda Ants Laikmaa paviljoni juurde, kus toimub paviljoni avaetendus “Laikmaa ja Tuglas Krahviaias”. Pärast etendust pakub Kaitseliit suppi.
“Naeruväärsed eputised” Rosma koolilaste esituses. Foto: Mati MääritsJohannese Kooli Rosmal 8. ja 9. klass suunduvad käesoleval nädalal ringreisile mööda Lõuna-Eestit. Esitatakse Moliere`i „Naeruväärseid eputisi“.
Näidend on juba pikemat aega töös olnud. Septembris alustati draamatundidega, mille sisuks olid hääl, liikumine, lavalised žestid ja etüüdid. Esimese veerandi lõpul jagati osad kätte. Siis algas tõeline draama! Tuli osad selgeks õppida, lisaks lavalist liikumist harjutada. Sellega tegeleti terve novembri. Esietendus toimus 5. detsembril, lisaks etendati näidendit veel 8. ja 9. detsembril. Siiski tundus nii näitlejaile kui publikule, et kolmest korrast jäi liiga väheseks. Tekkis mõte minna ringreisile.
Eesti Kultuurkapital annab rohelise tule
Esitati taotlus ettevõtmise rahastamiseks. Kohalik Põlvamaa Kultuurkapital andis rohelise tule, toetades ringreisi 200 euroga. Kuigi õpilaste plaanid olid lennukamad, piirdusid õpetajad kolme pakkumisega: 29.jaanuaril etendutakse Mooste Põhikoolis, 30.jaanuaril Tartu Maarja Koolis ja Viljandi Vabas Waldorfkoolis.
Tavaliselt põhikoolis klassinäidendeid ei tehta, kuid waldorfkoolis kuulub see õppekavasse. Eesmärkidena võib nimetada koostöö arendamist ja kultuuri loomist (versus kultuuri tarbimine). Igal juhul on tore, et üks Lõuna-Eesti waldorfkool saab minna ringreisile!
Erik-Jürgen Määrits Johannese Kool Rosmal, 8. klassi õpilane
Hetk etenduselt “Maalermeister”. Foto: Rakvere TeaterRahvusvahelisel armukeste päeval, 21. novembril jõuab Rakvere Teatri suures saalis lavale parimas inglise stiilis komöödia “Maalermeister”. Liisa Aibeli, Ülle Lichtfeldti ja Tarvo Sõmeri kehastatavad Marcia, Walter ja Jane annavad nõu, kuidas petta oma meest ja sellest puhtalt välja tulla. Või mitte petta ja hoida suhted korras?
Kus tegijaid, seal nägijaid. Nii on ka selles loos – ühes kohvikus nähakse üht naist ja üht meest toredasti aega veetmas. Ainult et see naine pole selle mehe naine ja nägijate seas on lahkeid inimesi, kes mehe abikaasale nähtust teada annavad. Ja siis läheb andmiseks – petetud naine tahab oma mehe armukese abikaasale petmisest rääkida, armuke ei taha, et tema abikaasa petmisest teada saaks. Õnneks on käepärast harrastusnäitlejast maalermeister, kes teab, et kõike saab varjata, kui vaid õiget tooni kasutada. Ja tema paletil on mangokollase ja trafalgari sinise kõrval ka Shakespeare’i tegelased ja majaperemehe peentriibuline ülikond.
Remontilise komöödia lavastajaks on Gerda Kordemets ja loo autoriks Donald Churchill. Säravad seitsmekümnendad on lavale kujundanud kunstnik Eugen Tamberg. Liikumisjuht on Laine Mägi.
NB! Rakvere Teater ei propageeri mingil moel petmist ega armukeste pidamist. Antud situatsiooni tekkimisel järgida deviisi „suhted korda!“.
Viljandi linn ja Sakala Keskus kutsuvad kõiki pühapäeval, 9. Novembril kell 13 Sakala Keskusesse isadepäeva tähistama.
Päeva alustavad Piip ja Tuut etendusega „Piip ja Tuut kontserdil“, mis on lõbus vaatamine nii lastele kui ka täiskasvanutele. Etendus on valminud aastate jooksul publiku ees ja publikuga koos improviseerides. Iga kord on see etendus justkui uus, sest vaatajad on uued ja ilm teine.
Etenduses kehastavad Piip ja Tuut kahte koristajat, kel on palutud pärast kontserti kõik ära koristada. Sedakorda tulevad nad juba varakult kohale, et ka ise kultuurielamusest osa saada.
See on etendus nagu tsirkus või tsirkus nagu teater ehk Piip ja Tuut oma kirevaimas väljapanekus.
Pärast etendust on võimalik koos oma kalli isaga meisterdada üks toreisadepäeva kingitus: eripärane õnnitluskaart, pidupäeva lips või mehine messingtraadist käevõru.
Lisaks meisterdamisele saab meeli teritada malemänguga.
Erilise päeva võib kohapeal perepildile jäädvustada Maksifoto abiga.
Oma menüü on päevale sobivaks kohandanud Sakala Keskuse esimesel korrusel avatud kohvik Harmoonia.
Pildistada ja kingitusi meisterdada saab kuni kella kolmeni pealelõunal.
10.–15.07. saa Räpinä kihlkunnan Ruusa tüükua moro pääl kaia Rahmani Jani näütemängu “Kaalukoda”. Võro- ja eestikiilne tükk kõnõlõs elost ja armastusõst sovhoosiaol.
Autori jutu perrä kõnõlõs tükk tuust, et ilm om üts perädü taivadsõ laega kaalukoda, millega kõgõ inemise ello kaalutas.
Peräotsa kaaldminõ näütäs, et nuurusaig om iks tuu elo kõgõ ilosamb aig. Tükü sündümist tougas’ takast Ruusa sovhoosi aastapäiv: 70 aasta iist oll’ seo üts edimäidsi, miä Eestin luudi.
12.07. kell 13 omma kõik inneskidse sovhoositüütäjä oodõdu kokkotulõkilõ. Päält tuud saava nä etendüst kah nätä. Suvõetendüsen mängvä uma kandi näütlejä, külälises om laulumiis Noorõ Taisto. Lavastaja om Hansingu Meelis, kunstnik Vanhaneni Riina. Etendüse kõrraldasõ Ruusa näütemängu seltsing ja Räpinä valla kultuurikeskus. Teedüst saa www.rapina.ee päält.
Selle suve kahel nädalavahetusel – 4.-6. ja 18.-20. juulil- etendub Pokumaal, Padasoomäe talu õuel või vihmase ilma korral Pokukojas Edgar Valteri värvikas muinasjutt „Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist“.
Loo lavastab kahel eelmisel suvel pokumängud lavastuseks seadnud vabakutseline lavastaja Jaanika Juhanson. Mängivad harrastusnäitlejad – printsess Miniminni osas Kanepi Gümnaasiumi õpilane Kaia Kerge, teistes osades Ahti Tomp, Hedy Haavalaid, Helen Künnap, Aleksander Andre Mumma ja Julia Kabanova, Katrin Margus, Merle Koger Põhja-Eesti Pimedate Ühingu (PPÜ) Teatriringist ning Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) Teatri liikmed Sven Andresen, Taavi Piller ja Kristo Vaiksoo.
Lavastuses mängitakse koos publikuga osalusteatri vormis ning erinevates Puuko talu õuenurkades (või Pokukoja tubades) läbi südamlik ja vaimukas lugu üksiku lohe Justuse ning kepsaka printsess Miniminni sõprusest. Etendused toimuvad kell 13 ja kell 17.
Pokumaale tulles tasub võtta aega, et veeta mõnus päev Pokukojas, talukohtades ja metsaradadel. Pokukojas saab näha Edgar Valteri maale ja illustratsioone, mängutoas on võimalus meisterdada pokusid, mängida lauamänge ja tutvuda Edgar Valteri lasteraamatute tegelastega. Padasoomäe talu on Puuko ja teiste “Pokuraamatu” tegelaste eluase ja põhiline tegevuspaik. Padasoomäe vanad hooned on otsitud Edgar Valteri jooniste ja Pokuraamatu piltide järgi Võru- ja Setumaalt. Loe edasi: Pokumaa murule jõuab Edgar Valteri lohemuinasjutt
Mis juhtub, kui ühel heal päeval nahkhiired Piusal avastavad, et nad on inimeste täpsed koopiad? Ammendava vastuse küsimusele annab Papa Kreutzwaldi Õueteatri 2014. aasta suvelavastus ”Piusa müsteerium”, mis etendub Piusa Koobaste Külastuskekuse saalis.
Mis seal Piusa Koobaste Külastuskeskuse saalis tegelikult toimub? „Piusa müsteeriumi“ kuus moondunud käsitiivalist peavad lühikese ajaga kohanema oma uue välimuse, mõtlemise ja elutunnetusega. Elutahe sunnib otsima võimalusi, kuidas oma seltskonda valutult inimeste hulka sokutada. Tegelaste väheseid teadmisi ühiskonna toimimisest kompenseerib nende hea vaist ja kohanemisvõime.
Kohaspetsiifilise näitemängu loovad: autor-lavastaja Silvi Jansons, kunstnik Kaili Viidas (Endla teater), muusika Peeter Pai, liikumine Janeli Sikaste. Osatäitjad: Katrin Pavlov, Anneli Jänesmägi, Kristel Onno, Peeter Pai, Marko Dolgošev, Märt Mustmaa.
Mitte midagi kuskil ei saaks teoks, kui poleks toetajaid. Papa Kreutzwaldi Õueteater tänab Eesti Kultuurkapitali, Piusa Koobaste Külastuskeskust, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgruppi, Orava Maanaiste Seltsi, Meremäe Kultuuriühingut, Kaitseliidu Põlva Malevat, Aino ja Mart Suurmanni.
Etendused toimuvad 26./27.juuli kell 18; 1./2. august kell 18; 3. august kell 13 ja 18. Täpsem info http://www.piusa.ee
Foto: Gabriela LiivamägiNeljapäeval, 05. septembril 2013 kell 19.00 etendub Võru Kandles teater Vanemuine külalisetendus “Paplid Tuules”.
On vanadekodu terrass.
On august.
On 1959.
Kaks vana meest.
Kolmandast rääkimata.
Ühel on jalg katki.
Teisel on mürsukild pea sees kinni.
Ja Gustav.
See on sõjaveteranide hooldekodu, kus on see terrass ja august ja koer ja kolm tõsiste tervisemuredega kunagist sõjameest.
See on ühe ekspeditsiooni tõus ja langus.
Autor: Gerald Sibleyras
Tõlge: Inge Eller
Lavastaja: Uku Uusberg (Eesti Draamateater)
Kunstnik: Liina Tepand
Valguskunstnik: Andres Sarv
Osades: Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste
Piletid hinnaga 15 € ja 12 € eelmüügis Võru Kandle kassas (tel 7868 676) ja Piletilevis.
Pühapäeval, 5. mail, toimus Obinitsas Setomaa Külateatrite päev, kus esinesid meeleolukate etendustega Obinitsa-Meremäe teatritrupp, Eve Mäe, Karisilla Külateater, Mokornulga leelokoor. Külalistena astusid üles Krabi Külateater ning Kambja näitemänguring “Püünelind”.Etendused olid eripalgelised ning küllaldaselt nii rõõmu, äratundmist kui ka järelemõtlemisainet pakkuvad.
Setomaa Külateatrite Päevale eelnesid osalusteatri- ning lavastuskoolitused Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõu Katrin Nielseni juhendamisel.
Päeva lõppedes esinejate lõpuringis tõdeti koos, et inimesed vajavad külateatrite naeru- ja sotsiaalteraapilisi etendusi.
Samas toimus ka Setomaal traditsiooniline lihavõteteaegne munaveeretamisvõistlus, Külli Jakobsoni siberi seto mustritega kindanäituse avamine ning Ilmar Vananurme uue luulekogu “Ei ole kunagi hilja” esitlus.
Esmaspäeval, 29.aprillil, kell 19.00 toimub Rõuge rahvamajas Komöödiateatri etendus “Head isu, näljased!”
Sellist nime kandev näitemäng koosneb kahest loost, mida ühendab söögiteema. Esimese tegevus toimub üksikul saarel, kus nälg võtab silmanägemise ära ja eestlase ainsaks toiduks on teine eestlane. Teises loos on aga süüa nii palju, et selle vastu polegi enam huvi ja janunetakse hoopis raha, võimu ja asjade järele. Eesti elu ilu ja valu lahkavad naisminister, tema meessekretär, nudist, meediamogul, ravimite maaletooja, pankur, kreeklane ja teised. Loomulikult ei puudu armastus ja muud kired.
Teksti kirjutas Peep Pedmanson ja kujunduse tegi Riina Vanhanen. Mängivad Anne Paluver, Henrik Normann, Tarvo Krall ja Merca, kes neljakesi teevad kokku 12 rolli.
Piletid 10 € ja 8 € (õpilane, tudeng, pensionär) müügil Rõuge rahvamajas ja enne etenduse algust kohapeal.
Saadaval on lisakohad Võru Draamastuudio VI koosseisu lastelavastuse “Lutsu kivi ja lutsukomm ehk saladuslik piibujutt” 26. ja 27. märtsil toimuvatele etendustele. Etendused toimuvad Võru Kandle väikeses saalis:
Teisipäeval 26. märtsil kell 11 .00
Kolmapäeval 27. märtsil kell 11.00
Igal maast leitud asjal on oma lugu. Kommipaber teab loo rääkida lapsest, kes tema kommi ära sõi. Kinda- ja sokipaar teavad rääkida loo emast ja isast, kes rääkisid mulle loo vanaemast, kes oskas neile öelda, kes kommi ära sõi. Vanaemast, kes kogus asju ja jutte kaugetest maadest ja nende inimestest. Neis juttudes on palju saladusi ja ilusaid tarkuseteri. Need on kaugete maade muinasjutud, kus räägitakse palju magusast ja muusikast.
Lavastuse algmaterjalideks on eesti, läti, ungari, hiina ja meie vanaemade muinasjutud.
Lavastaja ja kunstnik: Tarmo Tagamets
Mängivad: Markus Truup, Sander Soon, Siim Sareal, Kristi Kilgast ja Merlin Hurt
Plakati kujundus: Marika Vaher
Etenduse pikkus ~ 45 minutit.
Etendus on sobilik lastele alates 4-ndast eluaastast.
NB! Kohtade arv on piiratud!
Pileti hind 4.50 €.
Grupile alates 10-st inimesest 4 €, kaasasolevatele õpetajatele tasuta.
Piletite broneerimine ja eelmüük Võru Kandle kassas (tel 78 68 676) ja Piletilevis.
Maria Soomets ja Robert AnnusJuba teist hooaega on Vanemuise uuslavastuste plaanis üks kevadine esietendus tööpealkirjaga „Üks asi“. 2012. kevadel sündis sellest tööpealkirjast Uku Uusbergi autorilavastus „Karjäär“. Selle aasta kevadel on Maria Soomets otsustanud Sadamateatri lavale tuua iiri autori Enda Walshi mitmeid mainekaid auhindu pälvinud näidendi „Härrasmees“.
Näidendi sisust: Inishfree on pealtnäha vaikne ja uinunud linnake. Aga mässumeelne Thomas Magill näeb ja teab rohkem kui teised. Tema teab, kes tema naabritest on õnnetu pudelisse uppunud joodik, kelle garaažiseinal on paljaste naiste kalender, ja kes linna naistest flirdib kõige pühadust teotavamalt. Seda kõike on Thomasele näidanud Jumal ja läkitanud talle ülesande päästa see patune pesa. Aga kui linnarahvas ei kuula? Kui koerad hauguvad endiselt jõletult? Ja ingel tema kõrval käitub kõike muud kui taevalikult? Kui kaugele on pühamehel lunastuse leidmise teel lubatud minna?
„Härrasmees“ on mononäidend ja Inishfree linna kõiki tegelasi eesotsas Thomas Magilliga kehastab Robert Annus, kes on ka näidendi tõlkija. Väikesesse lavastusmeeskonda kuuluvad veel kunstnik Kristiina Põllu (Tartu Uus Teater) ja valguskunstnik Rene Liivamägi.
„See näidend on väga vaimukas läbilõige ühe väikese küla elanikkonnast ja mis kõige tähtsam – see on mänguline ja teatripärane materjal. Ning loomulikult on see võimas väljakutse ühele meesnäitlejale. Ma panen hea meelega õla alla, et Robert saaks teha sellise suure rolli,“ ütles lavastaja Maria Soomets. Loe edasi: Maria Soomets lavastab mononäidendi „Härrasmees“
Reedel, 14. detsembril avaneb Rakvere Teatri suurel laval eesriie Inglise romantismi maailma, sest esietendub muusikaline melodraama „Jane Eyre“.
Charlotte Brontë „Jane Eyre“ on oma gootiliku tumeromantikaga võlunud sadu tuhandeid lugejaid ja kino- ning televaatajaid. Nüüd on Jane’il aeg Rakvere Teatris oma lugu uuesti läbi mängida ja õhkujäänud küsimustele vastuseid otsida. Mälestustest rasked ajaruumid näitavad valgust tumedatele tahkudele ja räägivad rääkimata lood. Kauguses aga kõigub latern, umbses raamatukogutoas tulvab üle aurava tee ja sigarisuitsu igatsust ja mälestusi. Kuid väljas ulub tuul ja on vabanemine…
Krestomaatilise loo lavastajaks on Jaanika Juhanson ning tema taktikepi all sündinud interpretatsioonis on tegu muusikalise melodraamaga, kus eesti luuletekstidele on loonud orginaalmuusika mitmekordne teatriliidu aastapreemia nominant Tarmo Kesküll.
Nimiosas Maarika Mesipuu ja Helgi Annast, Mr Rochesteri kehastab Hannes Kaljujärv Vanemuise teatrist. Laval on veel Ülle Lichtfeldt, Silja Miks, Elina Pähklimägi, Liisa Aibel ja Lauri Kaldoja.
Kunstnikuks on Sander Põldsaar ja kostüümid disainis Kalle Aasamäe (Kalle HT), kes on osalenud edukalt mitmel konkursil ja moenädalatel nii Eestis kui välismaal, tegutsenud stilisti ning moeõppejõuna.
Liikumisjuht on Kardo Ojassalu, ja lavastusdramaturgina abistas Anne-Ly Sova Lavastuse kõrval on Detsembrikuu etendustel Teatrikohvikule lisaks avatud kolm inglise talvise menüüga teemasaali, kus teatriõhtu lõpetuseks pakutakse teisel vaheajal mitmekäigulist maitseelamust.
Võru Kandles mängitakse 27. novembril kell 19 Von Krahli Teatri etendust „Kaks tilli ja apelsin“. Fiktiivne loomeagentuur “Talent“ esitleb: aus lugu ilust, vabadusest ja loomingust, mis ei jäta külmaks, vaid jätab soojaks.
See on armas segu stand-up´ist ja teatrist, mis kätkeb endas komöödiat, tragöödiat ja tüki kolmandatki. Universumitevahelise teatrifestivali parima lavastuse nominent ja lavakujunduse eripreemia laureaat.
Lavastajad: Kait Kall ja Madis Mäeorg
Kunstnik: Kait Kall
Muusikaline kujundaja: Madis Mäeorg
Mängivad: Madis Mäeorg ja Kait Kall
Valgus/ muusika: Janno “John” Jaanus
Pileti hind 10 € ja 8 € (õpilane, tudeng, pensionär)
Eelmüük Võru Kannel kassas (tel. 7868676) ja Piletilevi müügipunktides.
Laupäeval, 24. novembril kell 19 esietendub Tartus Sadamateatris Urmas Lennuki kirjutatud, lavastatud ja kujundatud „Remondimees“. Lavastuse helikujundaja on Taavi Toom ning valguskunstnik Andres Sarv. Mängivad Külliki Saldre, Maria Soomets ja Tanel Jonas.
„Remondimehe“ keskmes on ema ja tütar. Nende suhted pole kõige paremad. Võib olla on asi selles, et nad elavad koos ja neil pole meest ega isa. Võib olla on aga asi ka selles, et nad lihtsalt hoolivad üksteisest väga. Armastus on mõnikord väga keeruline. Ühel päeval satub nende korterisse remondimees Nikolas, kellel on seljas inglitiivad. Miks? Ja mida Nikolas neis kahes naises muudab? Selles ongi küsimus.
„Kindlasti ei ole minu kui lavastaja ja kirjutaja sõnum ainuõige ja eksimatu, aga selles on lootust. Usku inimesesse, kes elab „kantseliitlike“ sõnade taga. Usku, et maailm ei lakka olemast, kui üks kolmekümne aastane tüdruk meest ei leia,“ ütles autor ja lavastaja Urmas Lennuk „Lavastajana võin öelda, et kolm Vanemuise näitlejat teevad head rollid. Olen näinud ja imetlen neid näitlejaid siiralt. Saab itsitada, aga saab ka nukrutseda. See on tänapäev ja tänased inimesed,“ lisas ta.
Laupäeval, 10. novembril kell 19 esietendub Vanemuise suures majas Mihkel Raua romaanil baseeruv draamalavastus „Musta pori näkku“. Täpsem žanrimääratlus on mokumentaalne* talkshow lauludega kahes vaatuses.
Teksti on dramatiseerinud ja lavastanud Andres Noormets (Pärnu „Endla“), kunstnik on Maarja Meeru, videokujundaja Taavi Varm ning valguskunstnik Margus Vaigur (Pärnu „Endla“). Muusikalise kujunduse on loonud Andres Noormets, Mihkel Raud, Alari Piispea, Margus Tammemägi ja Ele Sonn. Lavale astuvad Andres Mähar, Martin Kõiv, Ott Sepp, Kais Adlas, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Priit Strandberg ja Marianne Kütt.
„“Musta pori näkku“ on lõks-tüüpi raamat, mis pigem varjab kui näitab oma sisemisi hoovusi. Sellesse lõksu on päris lihtne kinni kukkuda ja pärast nina vingutada, et küll on ropp. Jah, pealispindselt vaadates on ropp küll, aga tihti on selline väliskest pandud just kõige haavatavamaid kohti kaitsma. Minu jaoks on see tajumus elusolemise mitmeplaanilisusest. See romaan on äärmiselt mitteteatripärane ja just see mind käivitaski. On suur väljakutse teha midagi, mida justkui teha ei saa,“ rääkis lavastaja Andres Noormets.
*Seletuseks sõnale mokumentaalne – mokumentaarium ehk libadokumentaal (inglise keeles mockumentary) koosneb sõnadest pilkama /mock/ ja dokumentaal /documentary/. “Mokumentaalsus” märgib meediavormi, kus dokumentaalsuse muljet jättes räägitakse asjadest looval ja täiesti mittedokumentaalsel moel.
Võru Linnateatris esietendub 10. novembril Leino Rei kirjutatud ja lavastatud näidend “Üürnikud”, mis jutustab elulise loo noorte ja vanade, isade ja poegade suhetest. Etenduses mängivad Peeter Volkonski, Tarmo Tagamets ja Kärt Johanson.
Etendused toimuvad:
10., 11., 15. ja 16. novembril kell 19 Võru Kandles
17. novembril kell 18 Tallinnas VAT Teatris (Rahvusraamatukogu teatrisaal)
1. detsembril kell 19 Tartu Uues Teatris.
Ühes olemise viimases kohas kohtuvad kaks meest. Noorem nendest on kaotanud sideme iseendaga, tema kodu on külm ja võlg suur. Vanem, ei tea isegi miks, tuleb nooremale seda meelde tuletama. Nende kohtumine on vältimatu ja hädavajalik, halenukker ja sürreaalselt koomiline. Ilmselge, et loosse peab sekkuma keegi kolmas. Naine.
„Üürnikud“ on teelolemise lugu – tee toob olemise viimase ääre pealt siiapoole.
Ühel öösel satub noore mehe korterisse kummaline vana mees, kes lisaks tema elu päästmisele päästab ka tema hinge.
Päevatoimetaja
![paplid1_thumb[1]](https://kylauudis.ee/wp-content/uploads/paplid1_thumb1.jpg)
