&
Keskaegse pasuna leid. Foto: Ain Mäesalu
1. aprillil 1936 andis Riigivanem Konstantin Päts Otepääle linnaõigused, millest tänavu möödub 88 aastat. 1. aprillil kõlavad linna sünnipäeva tähistamise käigus muistse Otepää sõjapasuna helid.
Otepää linna sünnipäeva tähistamine algab 1. aprillil kell 10 Otepää keskväljakul, karupurskkaevu juures. Pakutakse kommi, laulavad Otepää Lasteaia lapsed ning puhutakse ajaloolist Otepää pasunat. Õhtul, kell 18.00 toimub Otepää kultuurimajas sünnipäevakontsert, antakse välja Otepää medalid ja toimub muistse Otepää sõjapasuna tutvustamine. Kohal on arheoloog Ain Mäesalu ja pasuna valmistaja käsitöömeister Toomas Mägi. Pasunat puhub Otepää Puhkpilliorkestri dirigent Arno Anton.
1953. aastal leiti Otepää linnuselt arheoloogilistel kaevamistel pronksist valatud pasun. Tegemist on Eesti vanima puhkpilliga, mis ühtlasi kujutab endast ka kogu Euroopa ulatuses suurt väärtust, sest keskaegseid pasunaid on kõikjal säilinud väga vähe. Pealegi on ta üks kaunemaid seni teada olevate museaalide seas. Mäesalu on viidanud, et kuna Otepää pasunal pole sõrmeavasid, sai temaga tekitada ainult naturaalhelidest koosnevaid signaale. See annab alust arvata, et tegemist on sõjapasunaga, tõenäoliselt tõid selle pasuna siia ristisõdijad. Otepää pasun võis olla valmistatud 12. sajandi lõpul, 13. sajandi alguses kusagil Lääne-Euroopas, kõige tõenäolisemalt Saksamaal. Muistsest sõjapasunast on tänaseks päevaks valmistatud koopia, mida linna sünnipäeval näha ja kuulda saab. Pasun on valatud messingust, lisaks sellele on selle valmistamisel kasutatud kaotatud vaha meetod, pasuna hoidmiskohta katab härjanahk.
Otepää linna ajaloost
Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis 19. sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles “Nusstage”). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, anti aleviku nimeks Nuustaku, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem, aastal 1922. Linnaõiguste andmise ajal toimusid suurejoonelised pidustused. Ametiasutused ja koolid ei töötanud, turuplatsil toimus koosolek, kohal olid “filmimeister” ja ajalehemehed.
1939. aastaks tõusis Otepää linna elanike arv 2300-ni. Linnas oli 370 maja ja 42 tänavat. Linna maa-ala kogupindala oli 413 ha.
Teise Maailmasõja ajal sai Otepää rängalt kannatada – 1944. aastal hävis tulekahjus üle poole hoonestusest. Algasid ülesehituse aastad, mil linn hakkas järk-järgult omandama juba tänapäevasemat ilmet. 1950.aastal sai Otepää, mis varem oli kuulunud Tartumaa koosseisu, iseseisvaks rajoonikeskuseks. 1959. aastal likvideeriti väiksed rajoonid ja Otepää liideti Elva rajooniga. 1962. aastal arvati Otepää Valga rajooni koosseisu.
Omavalitsusliku staatuse sai Otepää linn 21. veebruaril 1991. 22. oktoobril 1999 ühinesid Otepää linn ja Pühajärve vald. Sellest ajast alates on Otepää linn Otepää valla koosseisu kuuluv vallasisene linn. 2017. aasta haldusreformi tulemusel sai Otepää linn uue Otepää valla keskuseks.
1. jaanuari 2024. aasta seisuga elab Otepää linnas 2077 elanikku, kellest mehi on 977 ja naisi 1100, linnas on 80 tänavat, linna pindala on 4,46 km2. (Võrdluseks – Otepää vallas elab kokku 6391 inimest).
KU päevatoimetaja