MÜÜSLERI LAHINGU MÄLESTUSSAMMAS SAAB 90-AASTASEKS

Pärgadega kaunistatud Müüsleri lahingu mälestussammas 2021. aasta jaanilaupäeval.

Foto: Urmas Saard / Külauudised

Päevatoimetaja

Esmaspäeval, 15. juulil, möödub 90 aastat Vabadussõja Müüsleri lahingu mälestussamba avamisest. Tegemist on mälupaigaga, kus Vabadussõja esimestel päevadel 1919. aastal otsustai Järvamaa saatus.

Järvamaa minevikuloos tähtsa paiga põlistamise aastapäeva puhul toimub esmaspäeval algusega kell 18.00 mälestushetk Müüsleri ausambamäel. Sealt siirdutakse Müüsleri-Saare seltsimajja kõnekoosolekule, kus meenutatakse samba avamist ja taastamise lugu. Teemakohaste ettekannetega esinevad Trivimi Velliste, Jaak Salmar, Ründo Mülts, Indrek Kuuse jt sõnasoovijad. Avatud on kohvik ja Vabadussõja temaatiline näitus.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees ja Kindral Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste viitab äsja ilmunud Kalev Kuke monograafiale “Otto Strandman. Elulugu ja elu lugu”. Kunagine väljapaistev Eesti riigivanem Strandman on väljendanud mõtet, et suurriigid, kellest oleneb mõne väikeriigi saatus, lepivad selle väikeriigi iseseisvumisega vaid hambaid kiristades. Heatahtlikkusele ei maksa kunagi loota. Velliste kordab Otto Strandmani mõtet: kui väike riik ongi oma vabaduse ja iseseisvuse saavutanud, ei maksa arvata, et see vabadus püsib iseenesest.

üksnes liitlaste olemasolule ei maksa loota

„Vabaduse ja iseseisvuse nimel tuleb kogu aeg valvel olla. Võrreldes 1939. aastaga on tänasel Eestil üks suur eelis – me ei ole enam üksinda. Meil on tugevad liitlased.” Kuid Velliste lisab, et üksnes liitlaste olemasolule ei maksa loota. „Tuleb näidata oma võitlusvalmidust. Nii liitlastele kui ka võimalikule vaenlasele. Iga Eesti kodanik peab mõistma, et riigikaitsele tuleb teha kulutusi. Ja seda tehes ei tohi vaielda iga sendi üle. Iga Eesti kodanik peab mõtlema missugune on tema isiklik panus, et Eesti riik jääks püsima.”

punavägi sunniti taganema

Müüsleris pidas Järvamaa kaitsepataljon ägedat lahingut, et kaitsta maakonnakeskust Paidet. Kokkupõrkel punastega langes kaks kaitsepataljonis võidelnud meest, haavatuid oli seitse. Lahingud Müüsleri piirkonnas kestsid pea nädala, aga punavägi sunniti taganema ja Paide sai päästetud.

Kui Vabadussõjas langenud kangelaste mälestusmärkide püstitamine oli hoo sisse saanud, kutsuti rahvast rajama tähismärke ka Vabadussõja lahinguväljadele. Mõte tähistada Järvamaa Kaitsepataljoni lahinguristsete ja karastumise paik tekkis 1934. aasta kevadel. Kiiresti moodustati mälestusmärgi püstitamise komitee. Monument otsustai püstitada Müüsleri algkoolist põhja pool asuva heinamaa mäenõlvale, mis oli looduslikult kõige kaunim koht ümbruskonnas.

okupatsiooniaastatel, mil suurem enamus Eesti omariiklust põlistavaid mälupaiku hävitati, säilis Müüsleri monument ümberkukkunult kraavis

Mälestussammas valmistati kunstnik August Roosilehe kavandi järgi ja avati suure pidulikkusega 1934. aasta 15. juulil. Nõukogude okupatsiooniaastatel, mil suurem enamus Eesti omariiklust põlistavaid mälupaiku hävitati, säilis Müüsleri monument ümberkukkunult kraavis. 1988. aasta suvel otsustasid Järvamaa Muinsuskaitse Seltsi, Rahvarinde ja kolhoosi “Oktoober” esindajad mälestussamba taastada. Kaasa aitasid mitmed ettevõtted ning kuu kestel käis talgutel üle saja inimese. Sammas taastati originaaldetailidest. Mälestussamba pidulik taasavamine toimus 27. augustil 1988. Müüsleri lahingu mälestusmärk oli esimene laulva revolutsiooni ajal taastatud monument Järvamaal.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Share via
Copy link
Powered by Social Snap