Tulekul Vägilaste uue plaadi esitlusreis

Kümme aastat tegutsenud etnoansambel Vägilased sai rukkilõikuse ajal valmis uue kauamängiva laulumängude plaadi „Kes aias?” ja läheb seda kontsertidega tutvustama mööda Eestit — Kihnust Värskani. Esitlusreis algab 4. septembril Võru kultuurimajas Kannel.

Uuele plaadile on jõudnud Vägilaste soov anda uus elu unustatud laulumängudele ning tutvustada inimestele väikest valikut laulumängude erinevatest variantidest üle Eesti. Ansambli liidrid Cätlin Jaago ja Meelika Hainsoo on välja otsinud uusi variatsioone juba tuttavatele lauluviisidele, mida lasteaias mängitud („Kes aias?”, „Rukkilõikus”) ja tutvustavad ka vähem levinud traditsioonilisi laulumänge nagu „Ätsemäng”, „Nõelamäng” jne.

Tegemist on ühtlasi unikaalse õppematerjaliga, kuna CD-plaadiga tuleb kaasa raamat, kus on mängukirjeldused ning laulude sõnad nii eesti kui inglise keeles.

Ansambel Vägilased kuulub vaieldamatult Eesti kõige tuntumate ja tunnustatumate pärimusmuusika kollektiivide sekka. Vägilased alustasid tegevust 2000. aastal Viljandi Kultuuriakadeemia kursuseansamblina. Kõik ansambli liikmed on noored Eesti moosekandid, kes mänginud nii pärimus- kui pop-jazz muusikat. Esinetud on Eestis ja piiri taga, näiteks Soomes, Rootsis, Portugalis ja Udmurtias.

Vägilaste koosseisu kuuluvad Meelika Hainsoo (laul ja viiul), Cätlin Jaago (torupill, vilepillid, parmupill, laul), Jan Viileberg (kitarrid), Tiit Kikas (elektriviiul, live-elektroonika), Marti Tärn (basskitarr) ja Reigo Ahven (löökpillid).

Vägilased.
Foto: Urmas Volmer

Loe lähemalt!

Sõmerpalu rahvatantsijate muljeid Narva-Jõesuust

Eesti kagunurga rahvatantsijad kogesid Narva-Jõesuu linnapäevadel nii publiku sooja vastuvõttu kui linnaametnike leiget suhtumist Eesti kultuuri, märgati ka suvituslinna vastuolulisust.

Võrumaa Sõmerpalu valla Sulbi naisrühma Mari liikmete sõnul oli linnapäevadel hea esineda, sest tantsijad tunnetasid pealtvaatajate huvi ja poolehoidu. Esialgse plaani järgi pidid aga nii nais- kui ka segarühm esinema pealaval toimunud kontserdil ning koos rahvaga Kaerajaani tantsima, kuid korraldajad jätsid selle ära. Tantsijatele jäi tunne, et Narva-Jõesuu linnavalitsus ei soovigi kohapeal Eesti kultuuri tutvustada.

Sõmerpalulastele jättis pisut vastuolulise mulje ka Ida-Virumaa suvituslinna üldilme. Mändide all seisavad uued eramud korras õuedega, kuid kortermajade ümbruses kasvavad nõgesed.

Ligi 3100 elanikuga Narva-Jõesuu linnapäevade olulisemad üritused toimusid augusti esimeses pooles. Sõmerpalulased on esimesed, kes Võrumaalt sealsetel linnapäevadel siiani esinenud. Mullu Võrumaal käinud suvituslinna elanikele meeldisid sõmerpalulaste tantsud, kelle kutsel sinna mindigi. Eesti teisest otsast tulnud rahvatantsurühmad käisid Narva-Jõesuus esinemas oma kulu ja kirjadega.

Autor: Mari-Anne Leht

Vibuvõistlusel Järvakandi Open purustati rekordeid

Järvakandis peeti nädalavahetusel juba 41. korda rahvusvaheline vibuvõistlus Järvakandi Open 2010, mis ühtlasi oli ka II Toomas Kivilo memoriaalvõistlus. Jõuproovil osales 97 laskurit viiest riigist.

20.-22. augustini toimunud võistlusel uuendati rohkem kui 30 rahvusrekordit ning püstitati lugematul hulgal isiklikke ja hooaja rekordeid. Võimaluse selleks andsid suhteliselt soodne ilm, samuti väga hästi sujunud korraldus. Heaks motivaatoriks võistlejatele olid ka tavatult hinnalised auhinnad, mille hulgas oli kaks sportvibu ning muud vibuvarustust.


Võistlusel osalesid viie riigi vibukütid.

Loe edasi: Vibuvõistlusel Järvakandi Open purustati rekordeid

Järvakandis avati noortekeskus

Aastaid kuivana seisnud Järvakandi kunagise väliujula laagrimajas avati eelmisel nädalal noortekeskus, mille võimaluste kasutamiseks oodatakse ideid ja algatusi eelkõige noortelt endilt, vahendasid ERRi teleuudised.

„Ma ootan teie endi initsiatiivi, teie endi ettepanekuid, soove,” ütles Järvakandi avatud noortekeskuse juhataja Rita Merekivi. „Küll siis tulevad projektid, küll siis tulevad rahad. Kui on tahtmine, tuleb ka tegu.”

Noortemaja korrastamiseks ja sisustamiseks kulus 5,3 miljonit krooni, millest 260 000 tuli Järvakandi valla eelarvest.

Reigi talgud Hiiumaal

Eestimaa Looduse Fond ootab huvilisi tuleval nädalavahetusel, 3.-5. septembrini Hiiumaale Reigi talgutele. Talgutöid tehakse Kõrgessaare-Mudaste hoiualal, et üks mereäärne plats taas kadakaist harvendada ning siin lihaveistele „hooldamiseks” üle anda. Töö tegemise kõrval saab oma silmaga üle vaadata Hiiumaa kuulsad ning vähemkuulsamad paigad, teiste seas Reigi kiriku, Tahkuna tuletorni ning isemeisterdatud Eiffeli torni. Talgujuht on Evelin Uibokand.

Lähem info ja registreerumine

Vudilat on külastanud 20 000 inimest

Juunis Jõgevamaal Tabivere vallas Kaiaveres avatud kogu pere mängumaad Vudilat külastas suve jooksul 20 000 inimest.

„Meil on hea meel, et külastajad on Vudila omaks võtnud ja mängumaa esimese etapi avamine kujunes niivõrd edukaks. Tagasiside näitab, et Lõuna-Eestis oli senini puudus tervele perele meelahutust pakkuvast keskusest,” ütles OÜ Vudila tegevjuht Kajar Lember. „Jätkame tööd selle nimel, et oma kliente üha paremini teenindada ning pakkuda peredele üha mitmekesisemaid vaba aja veetmise võimalusi.”

Septembris on Vudila avatud laupäeviti ja pühapäeviti kellal 11–18. Vudilas on üle 2000 ruutmeetri katusealust mängupinda, mis võimaldab lustida hoolimata ilmast.

Vudila valmimist on toetanud Leader programmi kaudu Jõgevamaa Koostöökoda ning tuge on saadud ka PRIA maamajanduse mitmekesistamise meetmest.

Vaata lisa!

Muinastulede ööl süüdati üle tuhande lõkke

Muinastulede öö toimkonna hinnangul süüdati eile õhtul mere ääres tuhatkond lõket, lõkkelisi oli nende juures ligi 40 000.

Täna hommikuks kella 9ks laekus toimkonnale tagasisidet 289 seltskonnalt, kes teatasid 410 lõkke süütamisest. Lõkkelisi oli nende juurde kutsutud 15 339.

Praeguseks on toimkond saanud teateid ka sellest, et lõkete juurde saabus rohkem inimesi kui kutsuti ja suur hulk inimesi läks mere äärde lihtsalt küünlaid süütama või teiste tulesid vaatama.

„Mõistagi enamik inimesi toimkonnale oma lõkkest ei teatanud ja tagasisidet ei saatnud,” ütles ürituse eestvedaja Mairold Vaik veebiportaalist Mereblog. „Muud tagasisidet arvestades saab öelda, et lõkkesüütajaid oli kolm korda rohkem ja mere ääres oli vähemalt 40 000 inimest.”

Muinastulede öö Eesti veebikaarti on külastatud juba üle
115 000 korra. Sinna saabus teateid lõkete kohta ka naaberriikidest. Soomes, kus muinastulede traditsioon on meist tugevam ja osalisi kindlasti palju rohkem, saabus muinastulede veebilehele viis teadet.

Teateid saabus ka Lätist, Rootsist ja Norrast, Šotimaalt teatati, et kohalikud eestlased süütasid lõkke, mõeldes kodule.

Algab vanavanemate teemaline jutukonkurss

„Oleks lehmal ka vanaema, vaataks vasika järgi” (Eesti vanasõna)

Põlva linn ja Põlva maakond kuulutavad pärimusaasta raames välja jutukonkursi, kuhu oodatakse lugusid ja meenutusi oma vanaemadest ja vanaisadest ning nendega seotud juhtumistest. Oodatud on ka fotod.

Kirjutisi saab esitada 30. augustist 9. septembrini. Parimatele kirjutajatele on välja pandud seiklusrohked auhinnad. 

„Idee tekkis kevadel, kui maakonna pärimusaasta toimkonnaga otsisime põnevaid ettevõtmisi, mida teema-aasta raames ülemaakondlikult läbi viia,” ütles rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse Põlvamaa rahvakultuurispetsialist Kati Taal. „Jutukonkurss on pühendatud üle-eestilisele vanavanemate päevale, mille riigikogu kehtestas tähtpäevana käesoleva aasta jaanuaris.” 

Kati Taali sõnul on konkursi mõte uurida ja ka tutvustada vanavanemate erinevaid rolle tänapäevastes perekondades.  Ühtlasi on see ka sümboolne kummardus ja austusavaldus meie endi vanavanematele nende hoolitsuse, pühendumise ja armastuse eest. 

Vanavanemate päeva tähistatakse sel aastal 12. septembril. Põlva maakonna vanavanemate päev toimub kella 12-14 Eesti maanteemuuseumis Varbusel. Oodatud on kõik vanavanemad koos laste ja lastelastega!

Konkursil osalemise tingimused

Võrumaa emakeeleõpetajad rändasid kirjameeste radadel

Võrumaa emakeeleõpetajad ja teised kirjandushuvilised rändasid mõned päevad tagasi Loode-Võrumaal sealt tuule tiibadesse saanud kirjameeste radadel.

Esimene peatus tehti Osulas Rihhard Iheri koduõuel ja päevale pandi punkt Antsla lähedal Bernard Kangro kodutalus. Lõpetuse aitas päevakohaselt kirjanduslikuks kujundada sealtsamast lähedalt pärit murdeluuletaja Häniläne, kes oma äsja ilmunud värsikogumikust mõned read ette luges.

Selle kandi mehed, praegu aktiivsed ja õitsvas loomeeas kirjanikud Jan Rahman ja Contra ei pidanud paljuks õpetajaid teele tervitama tulla, esimesel käes kitarr ja teisel kausitäis omaküpsetatud pannkooke.

Fotod: Kaile Kabun

img_1006

Maavalla koda tunnustab hiite sõpru

Maavalla koda kutsub üles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud.

„Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata head eeskuju teistelegi. Looduslike pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi säilimisele. Hoides hiisi, hoiame oma rahva kõige sügavamaid juuri,” ütles Maavalla koja vanem Ahto Kaasik.

Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud. Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31. oktoobriks Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51004.

Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja talve hakul Tartus Hiie väe tunnustamissündmusel. Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo ning Paluküla hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.

Lähem teave telefonil 5668 6892 või e-posti aadressil koda@maavald.ee.

Paluküla hiiemägi. Foto: Kehtna vald

Vaata lisa!

Algab konkurss „Aastad täis sära ja väärikust”

MTÜ Inkotuba kuulutab välja konkursi „Aastad täis sära ja väärikust”, et tunnustada neid, kes on panustanud eakate elu väärikamaks ja aktiivsemaks muutmisel. Kolm parimat tegu pärjatakse auhindadega.

Konkursile oodatakse osalema tegusid, mis on eakate elu ergutanud, säravamaks ning paremaks muutnud. Esitatavaks teoks võib olla ürituse korraldamine, sportimis- või suhtlemisvõimaluse loomine, kooskäimiskoha rajamine, traditsiooni algatamine, abivahendi valmistamine vms. Vahva eakatele suunatud teo või tegevuse võivad esitada konkursile nii tegijad ise kui nende tuttavad, naabrid, pereliikmed, ühendus, organisatsioon jt. Oluline on meeles pidada, et konkursil ei võistle mitte need inimesed, vaid nende tegu.

Konkurss on ühtlasi hea võimalus kohalikele omavalitsustele, organisatsioonidele ning ühendustele tõsta esile oma kodukanti ja silmapaistvaid inimesi, tunnustada parimaid ja tegusamaid. Konkursil osalemiseks tuleb saata  huvitava teo või tegevuse kirjeldus e-mailile: eakad@festival.ee. Tähtaeg kirjelduse saatmiseks on 20. september 2010.

Võitjate väljakuulutamine leiab aset esmakordselt Eestis peetaval Eakate festivali avamisel 1. oktoobril Tallinnas.

Kuremäel ja Petseris tähistati jumalaema uinumise püha

Ida-Virumaal Kuremäe ehk Pühtitsa kloostris tähistasid tuhanded inimesed eile jumalaema uinumise püha, mis on ühtlasi ka nunnakloostri nimepäev.

Kuremäe kloostrisse sõideti kokku üle Eesti. Kloostris pühast osa saada tahtjaid oli Lätist, Venemaalt, Ukrainast ja mujalt. Kohalike elanike sõnul pole nii palju rahvast Kuremäe kloostris juba ammu nähtud, edastas ERR.

Jumalaema uinumise püha tähistati suurejooneliselt ka Petseri kloostris.

Vargamäel oli täna mahevahetuspäev

Vargamäel A. H. Tammsaare muuseumis toimus täna pärtlipäeva mahevahetuspäev, kus vahetada võis nii soolaseid kui magusaid hoidiseid ning metsast, põllult või aiast korjatud saadusi.

Muuseumi blogis kirjutatakse, et vahetada toodi nii õunu-ploome kui ka kärjemett, hoidistest marineeritud saadusi, mitmesugust letšot, mahla, moosi, ravimtaimi ja isegi koduveini. Kes käisid, jäid rahule.

Lepiti kokku, et selline mahevahetus võiks saada traditsiooniks — järgmine kord saadakse kokku 20. septembril, et mihklipäeva tähistada. Siis saab ka lambaliha maitsta, õpetatakse mihklipäeva ilmaennustamist, mängitakse mänge ning näeb, kuidas lambavillast lõng saab. Ja vahetada võib taas kõike, millel oma “näpu maitse” juures on.

Mihklipäevale lükkus edasi ka moosikonkurss, sest selliseid pohlakoguseid, millest moosi valmistada, pole veel metsas saadaval. Aga maha seda Tammsaare moosi mõtet maetud pole.

Tänase mahevahetuse järel toimusid Vargamäel aga pärtlipäeva kosjad, kus osalis nii muuseumirahvas kui ka ümberkaudsed inimesed.

Mahevahetus on täies hoos.
Foto: A. H. Tammsaare muuseum

Kanepi kiriku pühitsemisest möödub 200 aastat

Põlvamaal Kanepis on selle nädala kolmapäevast alates tähistatud Kanepi kiriku sisseõnnistamise 200. aastapäeva. Üritused kulmineeruvad homme, 29. augustil kell 10.30 piduliku jumalateenistusega, kus teenib teenib peapiiskop emeritus Kuno Pajula. Ühtlasi pühitsetakse ka Kanepi koguduse lipp.

Esimene väike puukirik ehitati Kanepisse 17. sajandi lõpus. Praegusele kivikirikule asetati nurgakivi 9. juulil 1804 ning ehitustööd kestsid 1808. aastani, kirik pühitseti 28. augustil 1810. Kanepi pühakoda on Eestis ainus, mille tornitippu ehib hommikutäht.

Kammerkoor Solare esineb täna Käsmus ja Vainupeal

Täna õhtul esitab Virumaa üks tunnustatuim kammerkoor Solare kell 18 Käsmu kirikus ja kell 20 Vainupea kirikus kontsertkava „Otsimas iseend”. Taas saab kuulda kooriliikmete omaloodud lugusid.

Kavas on olulisel kohal tänavuste juubilaride Veljo Tormise ja Arvo Pärdi looming. Tormise tsüklist „Ingerimaa õhtu” esitab kammerkoor kuus osa. Lisaks võib kuulda Ludovico da Viadana, Felix Mendelssohn-Bartholdy, Carole King’i, Mart Saare, Cyrillus Kreegi, Rein Rannapi ning Solare endi lauljate Kristo Matsoni ja Jaanus Nurmoja loodud laule.

Kava nimetusel on eeskujuks Kristo Matsoni laulu „Otsida iseend” pealkiri. See väljendab eelkõige kõigi kontserdil osalejate võimalust süüvida ühiselt enesesse — kes muusikat kuulates, kes seda esitades. Ühtaegu tähistab „Otsimas iseend” koori enda uusi loomingulisi eneseotsinguid, mida võib aimata kasvõi kava žanrilisest mitmekesisusest.

Koori peadirigendi Elo Üleoja kõrval astub esmakordselt üles Keio Soomelt, kes võtab üle koorist töö ülekoormuse tõttu lahkuma pidanud dirigent Marge Matsoni töö.

Lisainfo koori kohta

Täna õhtul süttib Eesti randades sadu muinastulesid

Täna, augustikuu viimasel laupäeval, süttivad randades lõkked, millega tähistatakse Muinastulede ööd. Kõiki oodatakse randadesse, et süüdata oma lõke või küünal. Nii nagu muistsel ajal, kui lõkkeid kasutati sõnumite edastamiseks, püütakse ka seekord täita rand tuledega nii, et igast kohast oleks näha vähemalt ka kahte teist. 

Eileõhtuse seisuga on muinastuled.ee lehel registreeritud 221 lõket, mille süütamisest võtab osa 12 300 inimest. Lõkketeateid on tulnud kõikidest mereäärsetest maakondadest. Huvi muinastulede öö ürituse vastu on sel aastal suurem kui aastal 2009, mida näitab ka veebikülastuste statistika. Teemaga seotud veebilehti on külastatud kümneid tuhandeid kordi.

Tihedamalt süttib muinastulesid Harjumaal ja Pärnu maakonnas, eriti tihedalt lõõmavad lõkked Treimani külas, Kolga-Aablas ja Vihterpalus. Saartest on teated tulnud näiteks Pringilt, Pranglilt, Aegnalt, Pedassaarest, Rammu saarelt, Naissaarelt ja Kerilt. Muinastuled süttivad ka sisemaal, näiteks Kallastel, Põlvas, Elvas ja Otepääl. Paljudes asulates organiseeritakse suuremaid üritusi ja külasimmaneid. Sel aastal on tagasisidet tulnud ka Soomest, Rootsist, Norrast ja isegi Šotimaalt.
 
„Muinastulede öö näol on tegemist hea traditsiooniga tulla augustikuu viimasel laupäeval mere äärde, süüdata tuli ja vaadata iseendasse. Tunnetada ühtsust kõikide teiste kaugete tulede ääres viibijatega ja mõelda koos häid ja positiivseid mõtteid,” ütles mere äärde kutsumise eestvedaja Mairold Vaik veebiportaalist Mereblog.

Muinastulede öö on lõkete süütamise üritus augustikuu viimase laupäeva õhtul, mis sai alguse 1992. aastal Soomest ning nüüd on kõigi Läänemere-äärsete riikide elanike poolt järgitud traditsioon. 


Vaata Muinastulede öö / Night of Ancient Lights 2010 suuremat kaarti!

Heifer-pered kogunesid Kiidil

Rõuge vallas Kiidil toimus reedel Heifer programmiga liitunud perede suvelõpu kogunemine, mille raames korraldati praktiline juustu/sõira õppus ning kõneldi päevakajalistel teemadel.

Kitsekasvataja Ester Mängli Haanjast näitas, kuidas ta valmistab kodusel viisil kitsejuustu. Külas olid ka lätlased, kes tutvustasid sealseid koduõlle valmistamise kombeid. Heifer programmi raames on paljud pered üle Eesti hakanud taas tegelema oma taludes loomadega – nii lammaste, kitsede kui lehmadega.

Kuna Kiidil on järjekordne grupp vabatahtlikke Prantsusmaalt, Ukrainast, Lõuna-Koreast, Iirimaalt ja Iisraelist, tutvustati huvilistele ka vabatahtlike kaasamise võimalusi talutöödes. Kiidil on juba aastaid kartulit pandud ja võetud vabatahtlike abiga. Kogunemisel arutati, kuidas seda teha järgmisel aastal ühiselt. Õhtu lõpetuseks küpsetati maa sees kitse ja keerutati jalga.

Nõuni järve ääres valmis avalik supluskoht

Palupera vald alustas koos MTÜga Nõuni Loodus- ja Arenduskeskus Nõuni puhkeala rajamist. Esmalt valmis järveäärne avalik ujumiskoht, teatas Palupera vallavalitsus.

Planeeritud töödega jõuti valmis augusti lõpuks. Täid rahastasid SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (585 000 krooni) ja kohalik omavalitsus (74 000 krooni). „Suvekuumuses ja jahutavas järvevees osales paljaid abikäsi ja –jalgu mitukümmend paari, neile kõigile tänusõnad!” ütles Palupera vallavanem Terje Korss.

Jätkuprojektide käigus on kavas süvendada ja puhastada ujuvsilla väline järvepõhi, vedada sinna lisaliiva, pikendada ujuvsillda, rajada välikäimla jne. Nõuni järve madal kaldaala sai projektiväliselt juba sel aastal mudast puhastatud ja süvendatud nii, et see oleks väikelastele ohutu.

Terje Korss loodab, et uut ujumiskohta kasutatakse tuleval suvel nii tihedalt, et veetaimestik seal taas võimust ei võta.„Iga rajatud ja kasutatav objekt vajab edaspidigi pidevat hoolt ja kulu, et loodut säilitada. Kasutagem ja hoidkem puhkeala, takistagem lõhkujaid-reostajaid ja parkigem oma sõiduk vaid parklasse!” lisas ta.

Puhkeala rajamine. Foto: Palupera vald