„Oleks lehmal ka vanaema, vaataks vasika järgi” (Eesti vanasõna)
Põlva linn ja Põlva maakond kuulutavad pärimusaasta raames välja jutukonkursi, kuhu oodatakse lugusid ja meenutusi oma vanaemadest ja vanaisadest ning nendega seotud juhtumistest. Oodatud on ka fotod.
Kirjutisi saab esitada 30. augustist 9. septembrini. Parimatele kirjutajatele on välja pandud seiklusrohked auhinnad.
„Idee tekkis kevadel, kui maakonna pärimusaasta toimkonnaga otsisime põnevaid ettevõtmisi, mida teema-aasta raames ülemaakondlikult läbi viia,” ütles rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse Põlvamaa rahvakultuurispetsialist Kati Taal. „Jutukonkurss on pühendatud üle-eestilisele vanavanemate päevale, mille riigikogu kehtestas tähtpäevana käesoleva aasta jaanuaris.”
Kati Taali sõnul on konkursi mõte uurida ja ka tutvustada vanavanemate erinevaid rolle tänapäevastes perekondades. Ühtlasi on see ka sümboolne kummardus ja austusavaldus meie endi vanavanematele nende hoolitsuse, pühendumise ja armastuse eest.
Vanavanemate päeva tähistatakse sel aastal 12. septembril. Põlva maakonna vanavanemate päev toimub kella 12-14 Eesti maanteemuuseumis Varbusel. Oodatud on kõik vanavanemad koos laste ja lastelastega!
Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja talve hakul Tartus Hiie väe tunnustamissündmusel. Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo ning Paluküla hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.
Lepiti kokku, et selline mahevahetus võiks saada traditsiooniks — järgmine kord saadakse kokku 20. septembril, et mihklipäeva tähistada. Siis saab ka lambaliha maitsta, õpetatakse mihklipäeva ilmaennustamist, mängitakse mänge ning näeb, kuidas lambavillast lõng saab. Ja vahetada võib taas kõike, millel oma “näpu maitse” juures on.
Jätkuprojektide käigus on kavas süvendada ja puhastada ujuvsilla väline järvepõhi, vedada sinna lisaliiva, pikendada ujuvsillda, rajada välikäimla jne. Nõuni järve madal kaldaala sai projektiväliselt juba sel aastal mudast puhastatud ja süvendatud nii, et see oleks väikelastele ohutu. 
Tänaseks on Eestis rajatud metsamaadele kuivendussüsteeme ligikaudu 560 000 hektaril. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi on oma pöördumises uhiuues raamatus kirjutanud, et metsakuivenduse mõju kasvutingimuste paranemisele avaldub tavaliselt juba esimestel aastatel ning saavutab maksimumi umbes 15 aasta pärast kuivendamist. 
„Tormikahjustuste mahtu prognoositaksegi esialgselt üldjuhul ikka alla,” selgitas RMK juhatuse liige Tiit Timberg. „Pilt selgub järk-järgult ning ikka leitakse räsitud metsatukkasid, mis esialgu kohe silma ei hakka. Lisaks järgnes 8. augusti marutuulisele pühapäevale ka rajune 15. august, mis eelkõige Kagu-Eestis tormimahtu juurde tõi. Kahjustusi lisandus ka Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa piiril laiuvates metsades.”
Homme, 28. augustil toimub Mikitamäe valla Lüübnitsa külas X sibula- ja kalalaat, kus tänavu toimub ka kalasupikonkurss.
Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) on kuni 5. septembrini avatud Eesti kartograafia arengulugu tutvustav näitus „Eesti oma kaarditeod”.