Perenaised saavad innustust uuest hoidisteraamatust

Täna esitletakse Kanepi vallas Hurmiorus Savi talus trükisooja raamatut „Taluperenaiste hoidised”.

Esitlus toimub Põlvamaal, sest kolm seitsmest raamatut retseptidega täita aidanud perenaisest on Hurmioru pereringist: Ly Kaasik, Sirje Kukk ja Eela Jää.

Raamatu on välja andnud Ajakirjade Kirjastus, koostajaks Anu Jõesaar.

„Ajakirjade Kirjastus annab välja palju kokaraamatuid, mille autoriks on professionaalsed kokandus(aja)kirjanikud. Paratamatult tähendab see, et retseptid tulevad peamiselt Tallinnast või Tallinna lähistelt.

Toit, mida me sööme, ei tule aga sugugi Tallinnast. Eriti hoidistamisel käitub linnanaine teisiti kui maanaine. Kui linnanaine keedab paar väikest purgitäit salatit hobiks ja jõulukingiks, siis talunaisel on igal sügisel põllutäis marju ja köögivilju, mida tuleb osata nii purkidesse panna kui ka talve vältel toidulaual ära kasutada.

Sellepärast võtsin hea meelega endale ülesande otsida Eestis üles taluperenaised, kes teevad häid hoidiseid,” tutvustas raamatu sünnilugu Anu Jõesaar.

Talle olid heade hoidistajate otsimisel abiks raadioajakirjanik Madis Ligi ning Olustvere hoidistemessi korraldajad.

Peale Põlvamaa taluperenaiste on raamatus ka Viljandimaa ja Pärnumaa taluperenaiste retseptid.

Hoidiseraamat kulub marjaks ära veel sel sügisel, sest mõned viljad — kas või kõrvits, ploomid, õunad — on just korjevalmis saanud.

Vinni spordikompleksis uuendati liivafiltreid

Eelmise nädala lõpus uuendati Vinni spordikompleksis liivafiltreid, mis eelpuhastavad hoonesse tulevat vett. Liivafiltrid kujutavad endast kolmeastmelist puhastussüsteemi, kus igas filtripaagis on kolm kihti eri suuruses liivafraktsioone.
 
Hoonesse tulev vesi eelpuhastatakse surve all, piltlikult öeldes surutakse vesi läbi erineva suurusega liivaterade. Vett liivaterade vahelt läbi surudes eralduvad sealt rooste ja hõljuvad osakesed. Igas filtripaagis on 425 kilo liiva, kokku on kolmes paagis seega 1275 kilo eri suuruses liivafraktsioone.

Pärast eelpuhastusfiltrite läbimist suunatakse vesi basseinifiltritesse.
 
Vinni spordikompleksi nõukogu esimees Jaan Nummert põhjendas töid sooviga pakkuda inimestele kvaliteetsemat teenust. „Väga tähtis on, et spordikompleksis oleks puhas vesi. Tänu uuendatud filtritele eelmaldatakse veest rooste ja teised hõljuvad osakesed, mis satuvad sinna malmtorudest ehitatud vanadest torustikest,” lausus Nummert.

Järvakandi neiu uuendas Lätis Eesti rekordeid

Järvakandi neiu Reena Pärnat (16, pildil) krooniti eile Jurmala lähistel Läti meistriks vibulaskmises, võistluse käigus uuendas ta kolmel korral Eesti noorterekordeid.

FITA-2 ringis oli Pärnati võidutulemus 2530 silma. 60 meetri distantsil lasi Pärnat uueks Eesti kadettide ja ka juunioride rekordiks 331 silma. Uueks kadettide rekordiks oli ka 50 meetri distantsilt lastud 317 silma.

Teise koha saavutas võistlusel Anneli Preimann ning kolmanda koha Siret Luik. Meeste arvestuses tuli Jaan Lott teiseks.

Puust mulkide pere sai täiendust

Karksi-Nuias valla kultuurikeskuse kõrval oleval haljasalal avati laupäeval puuskulptuur „Tantsivad mulgid”. Kaheosalise skulptuuri valmistas kunstnik Martti Kalamees osaühingust Alius Lux.

Karksi on neljas Mulgimaa vald, kes mulgimaise taiese püstitas. Abja-Paluojal avati 2006. aastal tammepuust Mulgi mehe skulptuur ja aasta hiljem Helmes ordulinnuse lähistel teepervel Helme kihelkonna rahvarõivaid kandva tammepuust Mulgi naise kuju. Mõlemad skulptuuri autorid on Olustvere kunstnikud Ly ja Raul Teder.

Paistus tervitab 2008. aastast teelisi suur istuv Mulgi mehe skulptuur. Kuju kunstnikud on Hedi Roots ja Lea Armväärt ning arhitekt Jaak Adam Looveer.

Mulgi mees Abja-Paluojal.

Luunja vald käivitas jõesadama projekteerimise

Luunja vallavalitsus allkirjastas inseneribürooga Urmas Nugin OÜ lepingu Luunja sadama ja puhkeala projekteerimiseks.

Luunja vallavanema Aare Andersoni sõnul hõlmab unikaalne projekt ligi 13 hektari suurust maa-ala ning seob ühtseks tervikuks Luunja aleviku ja Emajõe vahele kavandatava jõesadama ning selle lähiümbrusse planeeritava puhkeala.

Jõesadamasse peaksid projekti kohaselt tulema paatide ja kuni 40 m pikkuste laevade sildumisrajatised, veesõidukite hoiuala, ujuvtankla ning muu veesõidukite teenindamiseks vajalik infrastruktuur. Samuti on kavas kanalit süvendada. Puhkealale planeeritakse ujumistiik koos väikese rannaalaga, vabaõhulava, ringkanal koos purretega, laste mänguväljakud, spordiplatsid, piknikukohad, jalutusteed jmt.

Projekteerimistööde hinnaks on koos käibemaksuga 294 000 krooni ning projekt koos kõikide vajalike kooskõlastustega peab valmima novembris.

Projekt on aluseks eurotoetuste taotlemisel ning hilisemal objektide väljaehitamisel.

Luunja jõesadam arendamine on üks osa Emajõe-Peipsi veetee senisest aktiivsemast kasutuselvõtust.

Paku välja aasta kõige koerasõbralikum tegu!

Alates tänasest saab kuni 26. septembrini esitada kandidaate juba kolmandat aastat toimuvale konkursile „Aasta kõige koerasõbralikum tegu”.

„Aasta kõige koerasõbralikum tegu” on tiitel, mis omistatakse isikule või isikutele, kes on oma tegevusega andnud viimasel aastal märkimisväärse panuse Eesti koerapidamiskultuuri ja heade koerapidamistavade edendamisse ning koduta loomade probleemi teadvustamisse ja leevendamisse.

Tiitlile võib kandideerida Eestis elav või tegutsev füüsiline või juriidiline isik või isikute rühm. Kandidaate võivad esitada kõik Eestis elavad või tegutsevad isikud. Kandidaadi esitamiseks tuleb edastada elektrooniline taotlus aadressil www.bigmatchshow.ee/konkurss. Ettepanek peab sisaldama informatsiooni kandidaadi ja ettepaneku tegija andmete kohta ning lühikest argumenteeritud selgitust-põhjendust, miks just see kandidaat on oma tegevusega/teoga silma paistnud.

Esitatud nominentide hulgast valib žürii välja kolm kandidaati, kellest tiitlivõitja selgub kahenädalase internetihääletuse teel.

Tiitlivõitja saab tunnustatud 17. oktoobril Tallinnas toimuval traditsioonilisel heategevuslikul koertenäitusel.

Rannu vald müüb kiviplatsi ja puitlinnust

Rannu vallavalitsus võõrandab avaliku enampakkumise korras Rannu pargis asuva puitlinnuse ja kiviplatsi, ostjal tuleb need likvideerida või pargist ära viia hiljemalt 30. septembriks.

2008. aastal valminud puitlinnus koosneb umbes kümnest tihumeetrist okaspuupalgist ja viiest tihumeetrist saematerjalist. Alghind on 1000 krooni. Kiviparkettplats on rajatud samuti 2008. aastal Ikodori punasest mõisakivist. Pargis asuval platsil on umbes 4400 kivi ja 46 äärekivi, kogu komplekti alghind on 19 000 krooni.

Pakkujatel tuleb arvestada, et tööd pargis tuleb kooskõlastada vallavalitsusega, töödega ei tohi kahjustada pargi puid ning pinnase kahjustused tuleb taastada. Pakkumised tuleb esitada kirjalikult Rannu Vallavalitsusele hiljemalt 19. septembriks.

Rajatiste võõrandamise põhjus on Rannu vallavalitsuse teatel keskkonnaameti ettekirjutus — kaitsealusesse parki vabaõhulava rajamiseks tulnuks taotleda eelnevad kooskõlastused keskkonna- ja muinsuskaitseametnikelt.

Lisateave telefonil 5342 5242 ja www.rannu.ee.

Foto: Rannu vald

Algab igasügisene filmiränne Matsallu

Kesknädalal, 15. septembril algab Matsalu 8. rahvusvaheline loodusfilmide festival, millest on saanud arvestatav loodusfilmide tegijate ning vaatajate kohtumispaik.

Festival kostitab külalisi rikkaliku filmi- ja sündmuste valikuga 15.–19. septembrini Lihulas ja Haapsalus.

Võistlusprogrammi on valitud 27 filmi, need võistlevad kahes kategoorias: A – „Loodus”  ja B – „Inimene ja loodus”.  Filme hindab  žürii koosseisus Derek Kilkenny-Blake (Suurbritannia),  Kalinka Stoinovska, DA (Bulgaaria), Margus Lattik, Joosep Matjus ja Hendrik Relve.
Avaüritus on 15. septembril kell 18 Lihula kultuurimaja suures saalis. Samas on filmiränne juba täies hoos: ETV2 vahendusel on koostöös keskkonnainvesteeringute keskusega alates eelmisest esmaspäevast näidatud Matsalu filmifestivali (MAFF) viie eelmise aasta võidufilmi.

Sel aastal tasub eraldi välja tuua filmifestivalil nooremale publikule pakutavaid sündmusi. Kolmapäeval on Lihulas laste loodushariduse päev. Päeva jooksul saab vaadata filmi merikilpkonnade elust ning ajada juttu zooloog Aleksei Turovskiga. Järgmisel päeval leiab loodushariduse päev aset Haapsalu kultuurikeskuses.

Festivali tuumaks on lai valik loodusfilme, mis linastuvad Lihulas ja alates neljapäevast ka Haapsalu kultuurikeskuses. Festivalimaailm on sel aastal taas avardunud: esimest korda on festivalil esindatud  Botswana, Hiina ja Rumeenia filmid. Festivali avafilmiks on Austria film „St. Helensi mägi”, mis jutustab looduse taastärkamisest pärast paarikümne aasta tagust hiiglaslikku vulkaanipurset.

Festivali ajal toimuvad ka  töötoad. Töötuba „100 aastat loodusfilmi” juhib Derek Kilkenny-Blake, Eesti vanemast loodusfilmist teeb ettekande filmiarhiivi juhataja Ivi Tomingas. Traditsiooniliselt on festivalil oma osa loodusfotograafial. Üles pannakse üheksa loodusfotonäitust kodu- ja välismaistelt autoritelt. Laupäeval, 18. septembril on fototöötoad ja fotoüritused Lihula mõisas, pühapäeval, 19. septembril aga Silma õpitoas.

Festivali auhinnatseremoonia toimub sedapuhku pühapäeva asemel laupäeva, 18. septembri õhtul kell 18. See annab võimaluse demonstreerida pühapäeval kõiki auhinnatud filme uuesti.

Vaata lisa!

Haljala päästeameti ruumidesse tuleb jäätmejaam

Haljala endise abikomando territooriumil on aastaid kogutud ohtlikke jäätmeid, vanu rehve ja pakendeid. Kuna abikomando ruumid seisavad kasutult ja nende rekonstrueerimine võimaldab laiendada oluliselt erinevate jäätmeliikide vastuvõttu, otsustas Haljala vallavalitsus muuta ruumid jäätmejaamaks.

Vallvalitsus taotles SA Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) esmalt toetust heal tasemel rekonstrueerimisprojekti koostamiseks ja hiljem ka hoone rekonstrueerimiseks. Nüüdseks on projekteerimine lõpetatud KIKile on ette valmistatud uus taotlus, seekord hoone rekonstrueerimise rahastamiseks.

KIK finantseeris 2009. aastal Haljala abikomando ruumide rekonstrueerimisprojekti koostamist summas 32 998 krooni. Haljala vallavalitsuse omaosalus oli 6602 krooni.

Vallavalitsus loodab, et suudab 2011. aasta sügiseks avada korraliku jäätmejaama, mis lahendaks mitmed jäätmete üleandmisega seotud probleemid.

Luulerong teeb kolmanda peatuse Rakvere raamatukogus

Homme, 14. septembril kell 18.20 peatab Edelaraudtee rongiluule kolmanda luulevalikuga rong Rakvere raudteejaamas. Kell 19 algab koos rongiga saabuvate luuletajate ja näitlejaga pidulik luuleõhtu Lääne-Virumaa keskraamatukogus.

Rongiluule kolmandas sõidus on akendel Kalev Kesküla, Aare Pilve, Maarja Kangro, Kauksi Ülle, Leelo Tungla, Hannes Varblase, Liisi Ojamaa, Mats Traadi, Karl Martin Sinijärve ja Viivi Luige luuletused. Luuletusi saab lugeda, sõites rongiga Tallinnasse, Narva, Tartusse, Pärnusse, Viljandisse, Rakverre, Raplasse…

Valikus on punkluulet, lüürilist loodusmeeleolu, filosoofilist mõtteluulet, humoorikat mõttelendu, nii riimilisi kui vabavärsilisi tekste. Rongiluule kolmanda sõidu pidulikul luuleõhtul esinevad Maarja Kangro, Liisi Ojamaa, Aare Pilv ja Hannes Varblane. Näitleja Mart Toome loeb Kalev Kesküla luuletusi ning rongiteemalisi vahetekste. Kirjandusele annavad hoogu juurde Rakvere linnaorkestri ja saksofonikvarterti muusikud Jüri Takjas ja Kristlin Kunnus. Kirjandusõhtu on kõigile tasuta.

Rong kirjanikega saabub Rakvere jaama kell 18.20. Kõik, kes soovivad kirjanikke rongijaama tervitama ja raamatukogusse saatma tulla, on oodatud.

Pädaste mõisa restorani köök
on viinud Muhu maailmakaardile

Pädaste mõisa restoran Muhu saarel pakub kõneainet ka kaugel: tuntud toidukriitik Alexander Lobrano kiidab ajalehe New York Times lisalehes selle Läänemere kööki.


„Ajal, mil maailm joobus kõigest Vahemere-pärasest, pakkusid Läänemerd ümbritsevad riigid piirkonnana vaid marginaalset kulinaarset huvi, nüüd on seal aga toimumas gastronoomiline ärkamine,” vahendab veebivärav Saaremaa.ee Lobrano sõnu.



Läänemere saarte maitsed ongi võetud Pädaste mõisa restorani köögi kontseptsiooniks. See on Lobrano arvates ka üks põhjus, miks Pädaste mõisa restoran on praegu üks paremaid ja huvitavamaid uusi söögikohti Euroopas ning on saanud sihtkohaks nii Stockholmi, Kopenhaageni, Riia, Berliini kui teiste linnade gurmaanidele.

Toidukriitik kirjutab, et restorani peakokk Peeter Pihel ja mõisaomanik Martin Breuer külastasid piirkonnale iseloomulike maitsete ja toorainete otsingul Zealandi ja Bornholmi saart Taanis, Ahvenamaad Soomes ja Ölandi Rootsis. Lobrano tunnustab muu hulgas restorani pakutavat Läänemere saarte juustuvalikut ning veinikeldrit, mida peab üheks paremaks Baltimaades.



Alexander Lobrano on töötanud ajakirja Gourmet Euroopa korrespondendina ning teinud kaastöid ajakirjadele Bon Appetit, Food&Wine, Travel&Leisure jt.

Noorteorganisatsioonid otsivad „Head eeskuju”

Täna algab kandidaatide esitamine konkursile „Hea eeskuju 2010”, millega tunnustatakse noori, kelle pealehakkamine, sihikindel töö ja võime kaasa haarata teisi, on muutnud meie kodukanti ja elukeskkonda paremaks.

Konkurss kuulutatakse avatuks koostööleppe sõlmimisega täna kell 14 Tallinnas Olümpia hotellis. Ühist eesmärki näitava leppe sõlmivad MTÜ Noortekonverentsid, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Lastekaitse Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Lastevanemate Liit, Tegusad Eesti Noored ja UNICEF Eesti.

Ettevõtmise patrooni, Riigikogu esimehe Ene Ergma sõnul, on kaks aastat korraldatud konkurss näidanud, kui palju on tublisid ja ettevõtlikke noori, kes panustavad Eesti ühiskonna arengusse juba täna.

Tunnustatud ühiskonnategelastest ja noorteorganisatsioonide esindajatest koosnev žürii valib kandidaatide seast välja ühe noore, kes pälvib „Hea eeskuju” tiitli ja 20 000 kroonise stipendiumi, mis on mõeldud noorele tema edasiõppimise toetamiseks.

„Hea Eeskuju kandidaate saavad esitada kõik inimesed, kes usuvad, et kandidaadi tublid teod vääriksid tunnustust. Taotlusvormi saab aadressilt www.noortekonverents.ee,” selgitas tänusündmuse korraldaja Ott Sarapuu.

Kandidaate saab esitada kuni 17. oktoobrini. Tänusündmuse auhinna-gala toimub noortekonverentsi „Lahe koolipäe”v raames 4. novembril Tartus Vanemuise teatris.

Kuldmugula tiitli võitis kodumaine Ando

Kartuliakadeemia külastajad valisid kümne kartulisordi seast ülekaalukalt oma lemmikuks Jõgeva sordiaretuse instituudis aretatud „Ando”.

Oma arvamust avaldas eile Eesti Vabaõhumuuseumi leiva- ja kartulipäeva raames avatud Kartuliakadeemias ligi 500 inimest ning lisaks ”Kuldmugula” tiitli pälvinud „Andole” hinnati maitsmistestil kõrgelt ka sorte „Piret”, „Anti” ja „Red Lady”.
 
Jõgeva sordiaretuse instituudi teaduri Aide Tsahkna sõnul on „Ando” suhteliselt kõrge kuivaine sisaldusega sort, mis sobib suurepäraselt pudru valmistamiseks, aga ka keedukartuliks. Tsahkna sõnul on „Ando” hiline ja lehemädanikukindel sort, mis sobib hästi mahetootmiseks. „Ando” on hinnatud rahvakartul, mis on levinud paljudes kodumajapidamistes.

Eesti Kulinaaria Instituudi akadeemik Angelica Udeküll pakkus vabaõhumuuseumis „Andost” valmistatud kartuli-sarapuupähkli plaadikooki.

Kulinaariainstituudi, Eesti põllumajandus-kaubanduskoja (EPKK) ja põllumajandusministeeriumi koostöös korraldatud Kartuliakadeemia vastu oli huvi väga suur.

Kokku sõid külastajad ära üle 300 kilo kartulieid. Kartuliakadeemias tutvustati kokku 22 erinevat kartulisorti ning neli Eesti tippkokka valmistasid Eesti Kulinaaria Instituudi juhi Dimitri Demjanovi eestvedamisel erinevaid kartuliroogi: kooke, suppe, salateid, vormiroogi, muffineid, küpsiseid, terriini, püreesid jm. Ettekannetega esinesid kartuliteadlased.
 
„Ettevõtmise suureks kasuks on see, et Kartuliakadeemia raames said kokku sordiaretajad, põllumehed, kokad ja tarbijad. Kvaliteetne Eesti tooraine on iga hea toidu alus. Pärast tänast oleme kõik targemad,” ütles Dimitri Demjanov.
 
EPKK juhataja Roomet Sõrmuse sõnul on koostöö Eesti põllumeeste ja kokkade vahel väga vajalik, et üheskoos arendada Eesti kööki, üles leida parimad maitsed ja tõsta toodete kvaliteeti.

„Ando” mugulad. Foto: Eesti maaviljeluse instituut

Tänavune parim mahetoode on Saida valge juust
ja parim mahetootja Arvo Veidenbergi Pajumäe talu

Eile Eesti Vabaõhumuuseumis toimunud leiva- ja kartulipäeval kuulutati aasta parimaks mahetootjaks Arvo Veidenbergi Pajumäe talu ja parimaks mahetooteks AiS Saidafarm „Saida valge juust” (pildil).

Parima mahetootja kategoorias tuli teiseks Aivar ja Tiiu Siimu OÜ Elujõud ning kolmandaks Aili ja Tõnis Taali OÜ Taali Mesila. Parima mahetoote kategoorias pälvis teise koha Katrin Seppa-Silmere pähklimüsli tumedas šokolaadis ja kolmanda koha Orapera ökotalu kohvijook „Taluhommik”.

„Konkurssidega soovime tunnustada tootjaid ja tarbijaid, kes nõuavad järjest enam mahetoitu,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Tema sõnul on positiivne, et Eesti ühiskonnas on kasvanud nõudlus puhta toidu järgi ja samas on suurenenud sellealane teadlikkus. „Rõõm on tõdeda, et mahetoodangu mahud on hakanud reaalselt kasvama, samas aga oleme veel kaugel sellisest olukorrast, mis meil olla võiks. See on tõsine väljakutse nii töötlejatele kui ka kaubandusele,” ütles Seeder.

Parima tootja konkursile esitasid maheorganisatsioonid kokku 14 kandidaati ning tootekonkursil kandideerisid 18 talu ja väiketöötlejat kokku 41 tootega. Parima mahetoote väljaselgitamist juhtis Dimitri Demjanov Eesti Kulinaaria Instituudist, lisaks mahevaldkonna esindajatele oli hindamiskomisjoni kaasatud kolm tippkokka.

Konkursid korraldas põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Eesti Kulinaaria Instituudi ja mahepõllumajanduse koostöökoguga.

Võrtsjärvest püüti rekordangerjas

Reede hommikul leidis Tarvastu kalamees Aivar Kärp Võrtsjärve pandud mõrrast 2,7 kg kaaluva angerja, kirjutas ajaleht Sakala. Registreeritud Võrtsust püütud angerjaist on see seni raskeim ja vanim.

Üllatus rekordangerja üle oli seda suurem, et tänavu on Võrtsjärvest püütud väga vähe angerjaid, väidetavalt on nende arvukus üle kümne korra langenud. Kärbi rekordangerja pikkuseks mõõdeti 101 cm ja kaaluks saadi 2730 grammi.

Senine Võrtsjärve angerjarekord pärineb mõne aasta tagant, toona kaalus kala 2,3 kg.

Vastse rekordangerja ostis Kärbilt ära Võrtsjärve limnoloogiakeskus, kus seda eksponeeritakse elusana Võrtsjärve muuseumi akvaariumis. Sealne laborant Meelis Kask sõitis kohale ja veendus, et püütud kala on tõepoolest rekordiline.

Tätte-Matvere ümberilmareisil mõned vabad kohad

Jaan Tätte ja Marko Matvere ümberilmareisil on vabanenud kolm kohta.

Ootamatult on priiks jäänud teisel etapil üle Atlandi ookeanil kaks kohta. Etapp toimub 19. novembrist 10. detsembrini veel sel aastal. Vaba on ka üks kohta 2011. aasta kevadel üle Vaikse ookeani sõidul.

Tõsise huvi korral kirjutage oma kaasapurjetamissoovist aadressil toonart@metropol.ee.

Matvere ja Tätte teevad koos meeskonnaga tõsiseid ettevalmistusi reisiks. Täna käidi merel spinnakeri sukka katsetamas.

“Üles läks hästi aga allasaamine nii libedalt ei läinud”, kommenteeris Matvere.

Reis algab tänavu oktoobris ja lõpeb 2012. aasta mais. 2. oktoobril kell 12 väljub Piritalt katamaraan „Nordea“. Kõik heasoovijad on oodatud järele lehvitama.

29.septembril kell 14 esitletakse Tallinnas Solarise keskuse aatriumis  ametlikult merereisi „Ümber imelise ilma”.

1.oktoobril kell 19 toimub Tallinnas Nokia kontserdimajas Jaan Tätte ja Marko Matvere kontsert–tuluõhtu „Viimane tuulevaikne öö“. Esitamisele tulevad kõik parimad laulud ja jutulood läbi aastate. Lavalt annavad oma soovid meestele mereteele kaasa ansamblid Udupasun ja Väikeste Lõõtspillide Ühing ning Liisi Koikson, Maarja-Liis Ilus ja Jaagup Kreem, Tiit Kikas ja Taavi Langi.

ERMis uuel nädalal

Lugemisaasta raames on uuenenud väljapanek ERMi raamatukogu materjalidest. Septembris teemal „Vaba riigi sünnipäevad“ ERMi näitusemaja fuajeegaleriis.

15. septembril kell 17 näituse “Eesti matus. Eesti kalmistu- ja matmistraditsioonid ning tänapäev” avamine. Kuraator Maire Sala. „Oma Näituse“ näituseidee konkursi võidutöö, www.erm.ee/naituseidee.

15. septembril kell 13-19 MTÜ TuleLoo käsitöökolmapäev Raadi väravamajas: heegeldatud ehted. Osalustasu 25 krooni.

Septembrikuu suursündmus: 18. septembril kell 11 algab ERMi kirjasaatjate päev, jätkub mihklipäeva tähistamisega kell 13-16. Kuulutatakse välja uued kogumiskonkursi teemad. www.erm.ee/kirjasaatjad

Avatud näitused

Eesti Rahva muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) on avatud T-P kl 11-18 püsinäitus „Eesti. Maa, rahvas, kultuur“ ning ajutine näitus „Muuseum näitab keelt“.

Eesti Rahva muuseumi postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) saab K-P kl 11-18 tutvuda püsinäitusega „Iga ukseni päikeses ja sajus. Eesti rahvuslik postiametkond 90“ ning ajutise väljapanekuga „Uus_hoone/ERM101“.

Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu; avatud iga päev kl 7-22) on vaatamist palju – veetornis fotonäitus „Raadi läbi aegade“, jääkeldris „Plakatinäitus siiberkapis“, mõisahoone varemetel Muuseumiroti innovatsioonipreemia pälvinud näitus „Meie siin maal“.

Eesti Rahva muuseumi Heimtali muuseumis (Pärsti vald, Heimtali, Viljandimaa) T-L kl 9-13.30 ja 14.15-17 saab tutvuda rahvusliku käsitöö näidiste ja näha vanu majapidamistarbeid ja saja aasta tagust klassitoa sisustust.

Näituste kohta loe täpsemalt  www.erm.ee/naitused

Saaremaa ainus speltanisu kasvataja laiendab sortimenti

Olev Müür. Foto: Egon Ligi, Saarte Hääl

Saaremaal ainsana speltanisu kasvatav Koplimäe mahetalu Pöide vallas sai LEADER-programmi toetusel uued viljatöötlemise seadmed, need võimaldavad laiendada sortimenti ja pakkuda teenustööd ka teistele talunikele, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Teraviljaveski ja teised viljatöötlemise seadmed, mille soetamiseks LEADER-programmist ligemale 700 000 krooni toetust saadi, kuuluvad ametlikult küll MTÜ-le Saare Mahe, kuid projekti eestvedajana leiab Koplimäe talu peremees Olev Müür, et moodsate töötlemisseadmete õige koht on just Koplimäe talu, kus Saaremaa mahetaludest ainsana tegeletakse oma toodangu töötlemisega.

Küll aga saavad Koplimäe talus oma toodangut töödelda ja kohaliku tootena tarbida edaspidi ka teised mahetalunikud, kes seni pidid müüma oma ülejäänud saagi jõusöödatehasele või mandri kokkuostjatele.

Erinevate teraviljade kasvatamist proovinud Olev Müür ise on nüüdseks pidama jäänud tatra ja speltanisu kui Saaremaa mõistes haruldaste põllukultuuride juurde. 2005. aastal speltanisu kasvatama hakanud Müür tõdes, et speltanisu saagikus on tavalise kultuurnisuga võrreldes küll üle poole väiksem, kuid samas on pika ja väärika ajalooga spelta toiteväärtus tavanisu omast palju suurem.

Kultuurnisu aretamisel on lähtud eelkõige suuremast saagikusest, spelta sisaldab aga poole rohkem proteiine ja rasva, palju on selles teraviljas ka kiudaineid, B-grupi vitamiine, aminohappeid, rasvhappeid ja karbohüdraate.
Ehkki ka spelta saagikuse tõstmiseks otsitakse erinevaid nõkse, huvitavad Olev Müüri eelkõige need oskused, mille abil saaks parandada tavanisu jahust kehvemate küpsetamisomadustega speltanisu kvaliteeti ja valmistada seeläbi paremaid küpsetisi.

Möödunud sügisel alustas Koplimäe talu koduköögis tatraküpsiste ja speltaküpsiste valmistamist ning huvi toodangu vastu muudkui kasvab. Mahaküpsiste valmistamisel kasutatakse kohalikku jahu ja lisaks eestimaistele mahemunadele ka Saksamaa mahevõid ja Brasiilia mahesuhkrut, mis paraku kajastub ka küpsiste hinnas. 100-grammise küpsisetuutu eest küsib talu 23 krooni, millele lisandub kaupluse juurdehindlus.

Edaspidi tahetakse osa küpsisetoodangust valmistada Saaremaa või baasil tavatoodanguna ja mõistagi ka odavama hinnaga. Üldse tahab talu tulevikus küpsisetootmisele suuremat rõhku panna ning ehitada välja eraldi tootmisruumid ja soetada suurema küpsetusahju. Kolmel hektaril speltanisu kasvatava Koplimäe talu speltajahu müüakse praegu Turu Köögis ja Kiratsi talupoes.

“Varem oli mul ikka priske varu, aga tundub, et asi on läinud järjest populaarsemaks ja ma kahtlustan, et sel aastal saan ma oma saagist kindlasti lahti,” rääkis Olev Müür, kes küsib speltajahu kilogrammi eest 35 krooni. Tänu LEADER-programmi toetusele on Koplimäe talus nüüd spetsiaalselt mahetootmise vajadusi arvestav Austrias valmistatud kiviveski, kus jahu metalliga kokku ei puutu.

Puidust korpusega veski on Olev Müüri sõnul üle ootuste hea ja teeb isegi parema kvaliteediga jahu, kui talus siiani kasutusel olnud sama firma väiksem veski. Tatart oli Koplimäe talul sel aastal maas kuus hektarit, kuid Olev Müür räägib kahjutundega, et mingid lõunamaised putukad pistsid tal sel suvel sõna otseses mõttes pool saaki nahka. Pealinnast kohal käinud spetsialistidki ei osanud midagi kindlat öelda, kuid arvasid, et tegemist on vapsikutega.

Varem pole mahetalus tatrasaagiga probleeme olnud. Tatrast valmistab Koplimäe talu jahu ja mannat, uued seadmed annavad võimaluse tatart ja speltanisu ka koorida ning valmistada tatrakruupi ja spelta-kruupi.

Homme korraldab Keila linnavalitsus korteriühistutele teabepäeva

Keila linnavalitsus korraldab 13. ja 20.septembril keskkonnaalased teabepäevad korteriühistutele.

Homme, 13.septembril kell 18 Keila linnavalitsuse II korruse saalis algaval teabepäeva teema on linnalinnud kui kasvav keskkonnaprobleem 2009. aasta uuringu näitel. Ornitoloogid Eet Tuule ja Aarne Tuule räägivad uuringust ning lähemalt kajakate arvukuse vähendamise võimalustest ehk mida ja kuidas ette võtta.

Info ja registreerimine: ylle.lindus@keila.ee

20.septembri kell 17 toimub praktiline õppepäev. Kogunemine on Paldiski mnt 34 juures. Allison Haldus OÜ juhendatud praktilisel õppepäeval räägitakse linnahaljastuse hooldusest ja kujundusest hoovialadel.

Info ja registreerimine: inge.angerjas@keila.ee

Keskkonnaalaseid teabepäevi toetavad Keila linnavalitsus ja KIK.

Saaremaa soomlase hiigelkõrvits kaalub veerand tonni

Soomlase Juha Ollila suvekodus Saaremaal Pihtla vallas on üks kahekuune kõrvits kosunud juba ligi 250kiloseks. Ollila soovitab tituleerida Pihtla valla kõrvitsavallaks, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Enne hiigelkõrvitsat kasvas tänavu suvel Juha Ollila teine kõrvits 220 kiloseks, kuid kiire juurdevõtt lõhestas aedvilja ja peremees oli sunnitud selle tükkideks lõikama.

Nüüdse hiigelkõrvitsa sort on sama mis eelmiselgi – Atlantic Giant (“Atlandi hiiglane”).
“Kui saame haagise, läheb see kõrvits kahe nädala pärast Soome rahvusvahelisele kõrvitsafestivalile,” rääkis esimest aastat kõrvitsaid kasvatav Juha Ollila Saarte Häälele. Ta lisas, et 2. oktoobril saab ta teada lõpliku ametliku tulemuse, kui palju kõrvits kaalub. Ainus tingimus on see, et kõrvits peab olema terve.

Küsimusele, kas kõrvits kosub veelgi, vastas Ollila, et päris vähe. “Lehed on juba nii kehvad, et suurt rammu enam ei saa. Aga järgmiseks aastaks on eesmärk juba seatud – 350 kilo,” naeris mees. Esimesest hiidkõrvitsast tegi mees kõrvitsasuppi ja jagas ülejäänud aiavilja laiali oma küla inimestele.

“Kõrvitsat võib ka teha nagu ahjukartuleid ja tulemus on isegi parem kui ahjukartulid, tervislikum,” soovitas ta. Tema sõnul tuleb kõrvitsale lisada natuke õli, soola, pipart ning küpsetada umbes pool tundi.

Soomes kuulub Juha Ollila ka kõrvitsakasvatajate klubisse.

“Seal kõik vaatavad, mis Eestis sünnib. Ma tean, et Tallinnas on üks kõrvits, aga ma loodan, et see kaalub vaid 100 kilo,” lausus mees, kelle sõnul ei ole Eestis keegi huvitatud suurte kõrvitsate kasvatamisest.

“Tehke Pihtlast kõrvitsavald, mina annan seemned,” naljatas Ollila, lisades samas tõsimeeli, et tal on plaanis pakkuda uskumatult pirakaks kasvava kõrvitsa seemneid Pihtla poodi, kust siis suurte kõrvitsate kasvatamisest huvitatud inimesed saaksid neid kaasa võtta. Kui pood muidugi nõus on.

Mees lubas kaasa anda ka nõuandeid, kuidas paremat tulemust saada. “Kui sa kõrvitsa kasvama paned, siis pead hoolitsema ja juhtima suunda, kuhu peavõrse kasvab,” õpetas Juha, lisades muiates, et kui võrse naabri poole suundub, ei ole see hea.

Hiigelkõrvits on kasvatatud looduslike väetiste abil, antud on talle hobusesõnnikut, mereadrut ja nõgeseleotisevett. Suvel, kui olid palavad ilmad, läks kõrvitsa kastmiseks päevas umbes 200 liitrit vett. Lisaks uhkele tšempionile kasvab Ollila aias veel kolm kõrvitsat, teised kaaluvad üle 100 kilo. Kui kõik hästi läheb, siis on saarlastel võimalik hiigelkõrvitsat kaeda 25. septembril Auriga parklas SaaMaaPäeva nunnukonkursil.

Reigi Eiffeli torn saab kaaslase

Kõmulise Hiiumaa Eiffeli torni naabrusesse Reigis plaanitakse ehitada peagi veel üks torn. Kõrgessaare vallavalitsus on pikendanud veel ühe vaatetorni projekteerimistähtaega, kirjutab ajaleht Hiiu Nädal.

Torni soovib ehitada Reigi külla Kastani maaüksusele Jaan Alliksoo. Plaani järgi tuleb torn 45 meetri kõrgune. Projekteerimine on praegu lõppjärgus.

AWARE 2010 “Meri puhtaks” talgud

Laupäev, 25. september on päev, mil rohkem kui 100 riigis üle kogu maailma kogunevad sukeldujad ja nende sõbrad, et koos puhastada veekogusid ja rannaalasid inimeste hooletuse ja hoolimatuse tõttu sinna sattunud prügist. Eestis tuleb 25. septembril ülemaailmsesse AWARE projekti kuuluv Eesti üritus “Meri puhtaks” koguni kahes lähestikuses kohas: Tallinna Kalasadamas ja Admiraliteedi basseinis.

Eestimaa Looduse Fond kutsub vabatahtlikke mõlemast üritusest osa võtma. Tallinna Kalasadamas on vaja abi talgutöödel kaldakoristusel ja Admiraliteedi basseinis tassivad vabatahtlikud abilised sukeldujate poolt merest leitut maal olevatesse konteineritesse.

Osalemiseks palun anna teada Agni Kaldmale, registreerudes e-posti aadressil agni@elfond.ee, andes teada ka koha, kus soovid osaleda.

Päevakava Vanas Kalasadamas

kell 9 – 11  ettevalmistustööd
11.45 – 12 kogunemine
12.15 – 12.30 avasõnad, liinilaev Juku väljub
12.40 sukeldujad vette
13 kaldakoristajatele töövahendite jagamine ja tööde algus
14 saabub soe supp

15 – 15.30 tööde lõpetamine ja varustuse ning töövahendite tagastamine

15.30 – 16 tänusõnad ja päeva pidulik lõpetamine

Kogu päeva mängib mõnus muusika ja päeva juhib päevajuht.
Heakorrapäevale tulevad värvi andma ja ennast tutvustama erinevad mere-ja heakorraga seotud ettevõtmised.

Päevakava Admiraliteedi basseinis

Laupäeval, 25.septembril kogunevad sukeldujad koos abivalmite kaldapealsete abilistega Vanasadama Jahtklubis.

10.30 Kogunemine
11 Koristusaktsiooni pidulik avamine
11.15 Algab töö
16 Päeva pidulik lõpetamine ja aukirjade jagamine.

Raske töö tegijatele kohapeal kuum tee ja supp. Varustuse kasutamine tasuta. Kõigi koristustööst osavõtjate vahel loosime välja hulga toredaid auhindu. Ka pealtvaatajate peale oleme mõelnud. Saab tutvuda kauni purjelaevaga ja ka pealtvaatajatele on välja pandud põnevad auhinnad.

Vana Kalasadam on linna keskmes asuv sadam, kus praegu tegutseb Kalaturg, sinna oodatakse kalaga kauplema inimesi nii maad kui ka merd mööda. Samuti väljub sadamast Aegna saarega ühendust pidav liinilaev Juku. Kindlasti on sadam ka tulevase mereäärse promenaadi linnaruumi väärikas osa. Admiraliteedi bassein on värskelt tallinlastele avatud kaunis jahisadam, selle veealune osa puhastatakse sukeldujate abiga, vabatahtlikud abilised saavad sukeldujate poolt leitut maal olevatesse konteineritesse tassida.

“Meri puhtaks” on osa ülemaailmsest AWARE (Aquatic World Awareness, Responsibility and Education) heategevusprojektist, mille eesmärgiks on puhastada ja kaitsta veealust maailma ning tõsta inimeste keskkonnaalast teadlikkust. Eesti sukeldujad on ülemaailmses AWARE nimelises heakorraprojektis kaasa löönud juba üksteist aastat. AWARE 2010 heategevusaktsiooni eesmärk on juhtida tähelepanu Tallinna merealale ja vajadusele see ühiste jõududega korda teha. AWARE 2010 näitab eeskuju.

Osalevad: LiveHouse sukeldumisklubi, Oxygene Tallinn, Maremark sukeldumiskeskus, Sebak sukeldumiskeskus, AQUABALTIC sukeldumisklubi, O-Ring Dageida Divers Club

Allikas: ELF

Homme algab sügisene metsloomade suukaudne marutaudivastane vaktsineerimine

Takistamaks marutaudi levikut ja kaitsmaks koduloomi ja inimest marutaudi nakatumise eest teostab Veterinaar- ja Toiduamet 13. septembrist vähemalt 8. oktoobrini rebaste ja kährikute suukaudse vaktsineerimiskampaania kogu Eesti territooriumil.

Vaktsiini külvamist alustatakse Hiiumaast ja Saaremaast ning liigutakse edasi läänest ida suunas kuni Peipsi ranniku ja Narva jõeni ning põhjast lõunasse kuni Läti piirini.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ning mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ning

Marutaudivaktsiini pala

veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, selleks, et tagada piisav nähtavus.

Vaktsineerimisprogramm on senini andnud häid tulemusi. 2009. aasta vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud 88 protsenti sihtgrupi loomadest. Märkimisväärselt on vähenenud nii marutaudikahtlaste kui ka marutaudis loomade arv. 2008. aastal avastati kolm marutaudijuhtumit. 2008. a märtsikuust kuni senini on leitud marutaudi kolmel rebasel;  juhtumid leidsid aset 2009 a. suvekuudel Põlva-ja Võrumaal Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses.

Esimene marutaudivaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Alates 2006. aastast vaktsineeritakse kogu Eesti territoorium kaks korda aastas: kevadel ja sügisel. Vaktsineerimiskampaaniaid jätkatakse vähemalt seni, kuni vaktsineeritaval alal ei avastata kahe aasta jooksul ühtki marutaudijuhtumit. Kaitsmaks riiki marutaudi taasnakatumise eest, tuleb vaktsineerimist hiljem jätkata riigipiirist 30-50 km raadiuses.

Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta! Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides!

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. 2007. aastal diagnoositi üle Eesti neli marutaudijuhtumit, neist kaks kodu- ja kaks metsloomadel. 2006. aastal avastati marutaud 114 loomal. Eelnevatel aastakümnetel on Eestis leitud keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas, 2003. aastal aga diagnoositi haigust rohkem kui kaheksasajal loomal.

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et kassidel ja koertel regulaarselt, sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist kuni kaheaastase vahega, saaks teostatud marutaudivastane vaktsineerimine.

Lisainformatsioon: Enel Niin, projektijuht, telefon 509 9836, enel.niin@vet.agri.ee

Loe siit, millal jõuavad vaktsineerijad sinu kodupiirkonda.