http://www.epl.ee/artikkel/589763
Veebikogumik Saaremaa lastelauludest
Ettevõtlike naiste töö tulemusena on Saaremaa lastelauludest sündinud e-väljaanne, mis kannab pealkirja “Söit, söit, söit Sörve poole”, kirjutab Meie Maa.
Projekti algataja ja sisulise eestvedaja Merit Karise sõnul seati väljaande koostamise eesmärgiks leida viisiga laule, mis sobiksid lastele ja lastega laulmiseks. Nii sisaldab värske veebikogumik valiku traditsiooniliselt lastelaulude hulka kuuluvaid hälli-, hüpitus-, mängitus- ning ahellaule. Samuti lihtsa sõnumiga regilaule, koduste tööde laule või loitsusid, laule, kus juttu loomadest, kalendri-, tantsu- ja mängulaule. Kogumikus leiab laulunäiteid pea kõigist Saaremaa kihelkondadest. Puuduvad Muhu laulud, millest on omaette väljaanne ning vähe leidub ka Mustjala lastelaule.
“Loodame, et selline käepärane kogumik julgustab kasutama vanu laule ja mänge nii lapsi õppeasutustes kui oma kodus õpetades,” osutas Karise märkides, et põhjuseid, miks usaldada mitme sugupõlve vanadesse lauludesse jäädvustunud kogemust, on mitmeid. Nende sõnad, viisid ja tegevused on laste peal toiminud – neid uinutanud, lohutanud ja lõbustanud, arendanud kõnet, mõtlemist, tähelepanu ja muusikalisi oskusi ning muutnud täiskasvanu ja lapse omavahelise suhtlemise rõõmsamaks ja sisukamaks.
Kogumiku koostajad soovitavad kõigil väljaande kasutajatel läheneda esitustele ja nende kirjapanekutele loominguliselt: “See, mida salvestustelt tasub kuulata ja püüda järgi teha, on sõnade murdepärane hääldamine. Teine õppimist väärt joon on rütmiline vaheldusrikkus ja rütmi lähedus kõnerütmile.”
Veebikogumiku toimetas Janika Oras, väljaande koostasid Õie Pärtel Orissaare ja Esti Koppel Kuressaare Tuulte Roosi lasteaiast.
Jõulutervitus Eesti Ema juurest
Kreenholmi endised töötajad said valuraha
Täna maksis töötukassa endistele Kreenholmi töötajatele välja ettevõtte pankroti tõttu saamata jäänud töötasu ehk maksejõuetushüvitise, kogusummas 13,5 miljonit krooni. Hüvitist maksti 597 inimesele. Lisaks maksis töötukassa Kreenholmi endistele töötajatele eelmiseks nädalaks välja 8,5 miljonit krooni koondamishüvitisi.
“Tänu pankrotihalduri ja pankrotistunud ettevõtte kiirele tegutsemisele ja korrektsele dokumentide vormistamisele sai see Eesti oludes väga suuremahuline maksejõuetushüvitise väljamaksmine nii kiiresti teoks,” ütles töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.
Viimase 8 aasta jooksul on töötukassa maksnud Kreenholmi koondamiste käigus koondamis- ja maksejõuetushüvitisteks kokku ligi 52 miljonit krooni. Töötukassa tegutsemisaja vältel on tegemist suurima väljamaksega ühele ettevõttele, sõnas Meelis Paavel. Kreenholmi pankrot kuulutati välja 30. novembril.
Rahvusraamatukogu on suletud 24.detsembrist 2. jaanuarini
Eesti Rahvusraamatukogu on suletud 24. detsembrist 2. jaanuarini. Täna, 23. detsembril on raamatukogu avatud kella 17ni.
Eurole üleminekuga seotud küsimustele vastatakse tasuta euroinfo telefonil 800 3330 27. detsembrist 2. jaanuarini kella 10-19.
31. detsembril kella 19st 1. jaanuari kella 3ni on euroinfo telefon suunatud Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi ühisele kommunikatsioonistaabi tasuta infotelefonile.
Eesti ISBN Agentuur, Eesti ISMN Agentuur ning Eesti ISSN Keskus töötavad 27.-30. detsembrini kella 9-13.
Rõuge hokiklubi saab nimeks Rõuge Snaiprid
Rõuge hokiklubi nime leidmise konkursil osutus ligi 100 pakutud nimevariandi seast valituks Rõuge Snaiprid.
Ka hokiklubi logo on inspireeritud uuest nimest. Logol on kujutatud Rõugele sümboolset laululindu ööbikut, kuid hoopis agressiivsemas ja hokilikumas võtmes. Logo autoriks on Andres Varustin (OÜ Terav Pliiats).
Terve detsembrikuu toimunud hokiplatsi tegemine on samuti olnud tulemuslik. Rõuge Priitahtlike Pritsimeeste abiga valminud platsil tegevus juba käib.
Rohkem infot treeningute ja Snaiprite teiste tegevuste kohta www.facebook.com/rougehoki
Sea-TV alustas
Eile, 22. detsembril 2010 alustas uut hooaega Looduskalendri Metsakaamera. Näha saab peamiselt metssigu, aga ka kährikuid ja linde. Metsaelanike ninaesise eest kannavad hoolt Ilmatsalu jahimehed.
Meie metsadest on hakanud tulema teateid, et metskitsed on paksu lume tõttu surema hakanud. Vaata läbi veebikaamera, kuidas saavad saavad hakkama metssead: http://www.looduskalender.ee/node/8991.
Ära unusta jõulupühade puhul ka oma metsatuka neljajalgsetele söögipoolist viia.
Ilmus raamat talvistest aialindudest
Eesti Ornitoloogiaühingu ja kirjastus Menu koostöös on ilmunud raamat “Linnuelu aabits. Talvised aialinnud”.
Raamatust leiab juhised lindude toitmiseks, toiduvalikuks ja toidumaja ehitamiseks ning 30 tavalisema talvise aialinnu joonistused ja tutvustused. Lisaks on juttu sellest, kas ja miks on vaja linde toita ning miks ja millised linnud rändavad.
Tähetorni tähtpäev
Mikk Sarv
Eesti on tähtis. Kõike, mida me oma keeles oluliseks peame, seome tähtedega ehk nimetame tähtsaks. Tähtsate asutuste hulgas meie maal on keskne koht Tartu Ülikoolil, mis taasavati 208 aastat tagasi. Vaid kaheksa aastat hiljem sai Ülikool veelgi tähtsama ehitise – Tartu Tähetorni.
Küllap oli tookord tähetorni avamise juures ka seitsmeteistaastane üliõpilane Priidu-Jüri-Villu ehk Friedrich Georg Wilhelm Struwe, kes järgneva poole sajandi jooksul oma avastuste ja arvutustega tegi Tartu Tähetorni ülemaailmselt tähtsaks kohaks. 1837 avaldati Struwe mõõdetuna kaugus Päikesesüsteemi-välise tähe Veegani Lüüra tähtkujus. 1816-1855 mõõdeti Tartu Tähetorni läbiva meridiaankaare pikkus enam kui 2800 kilomeetri ulatuses Põhja-Jäämere ääres asuvast Hammerfesti linnast Musta mere lähistel paikneva Izmaili linnani. Mõõdistamise ajal hõlmas Tartu meridiaanikaar vaid kahte riiki – Venemaad ja Rootsit. Tänapäeval läbib sama kaar kümmet riiki, kes üheskoos on kaare tähised liitnud UNESCO maailmapärandi nimekirjas olevaks mälestusmärgiks.
Tähed on tähtsad, sest kõik soe ja valge, mida eluks vajame, tuleb tähtedelt, eriti meie oma tähelt Päikeselt. Praegu on meie Päike Maa kumeruse taga peidus. Sellesama kumeruse taga, mille aitas ära mõõta meie tähetorni kaua-aegne juhataja Struwe. Valminud tähetorni võtmed anti esimest korda ülikooli rektorile üle talvisel päikese pesas olemise päeval. Meie pärimustarkuse järgi puhkab Päike peale talvist pööripäeva mõned päevad oma talvepesas, justnagu kogudes jõudu tagasiteeks meie poolkerale. Just see pesapäevade aeg on kõige parajam tähtsatele tegemistele aluse panemiseks. Loodame siis, et järgmised kaks sajandit on Tartu Tähetorn jätkuvalt uute ning tähtsate taipamiste sündimise paigaks nii nagu möödunud sajanditel.
Eile tähistasime kahesaja päikese tagasitulemise möödumist tähetorni valmimisest. Seda tegime selleltsamalt päikeselt laenatud tulega. Tuletantsijad süütasid tulikirja, kus on tuliste tähtedega kirjas juubelinumber. Sama tuli peegeldub tagasi meie kõigi südametes – oleme ju ka ise elusolenditena peegeldus tähisest Kõiksusest. Taevas on tähtis, Ülikool on tähtis ja tähetorn on tähtis. Tähetorni valmimist tähistades oleme ka ise tähtsad ning lähemal tähtedele, kellest oleme siia ilma sündinud.
Võrreldakse linnanaiste ja -meeste keskkonnamõju
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ning SA REC Estonia on asunud võrdlema naiste ja meeste ökoloogilist jalajälge. Vaatluse all on Tallinna linna ja Tallinnaga igapäevaselt seotud lähiümbruse elanikud. Uuritakse, kas erinevate sugupoolte mõju ümbritsevale keskkonnale on erinev. Kui nii, siis millised on erinevused ja mis võiks olla põhjuseks? Uuring toimub samaaegselt kolmes linnas – Helsingis, Riias ja Tallinnas, toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.
Küsitluses osalemiseks tuleb minna kodulehele http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/, kust leiab ökoloogilise jalajälje kalkulaatori. Üksikisiku keskkonnamõju arvutamisel võetakse arvesse vastaja tarbimis- ja toitumisharjumusi, transpordikasutust, elutingimusi jpm. Küsitluse lõpul arvutab kalkulaator välja vastaja ökoloogilise jalajälje. Samalt kodulehelt leiab lugeja ka nõuandeid, kuidas oma mõju Maale vähendada.
Uuringu tulemused selguvad 2011. aasta kevadeks.
Eestlaste lugemishuvi on endiselt suur
Kolmveerand Eesti elanikest luges 2010. aastal raamatuid, teatab statistikaamet.
Ajakasutuse uuringu andmeil loeb 23% 10–74aastastest Eesti elanikest aasta jooksul töö või õpingute tõttu raamatuid ning 52% teeb seda muul põhjusel. Neljandik elanikest ei ole viimase aasta jooksul raamatuid lugenud.
Tööealistest elanikest (20–64aastased) viiendik loeb aastas paar-kolm raamatut. Neid, kes loevad 4–7 raamatut, on umbes 19%. 12% loeb kuni 12 raamatut ja 23% loeb rohkem kui 12 raamatut aastas. Tööealine elanik loeb keskmiselt 6 raamatut aastas.
Proosakirjandust loeb 89% 10–74aastastest elanikest ja luulet 51%. Kõige vähem loetakse usuteemalisi raamatuid. Kümne aastaga on ligi viiendiku langenud trükitud teatmekirjanduse, entsüklopeediate ja sõnaraamatute kasutus. See on seletatav interneti laiema leviku ja selle võimaluste kasutamisega.
Neid, kes vabal ajal ise proosat, lühilugusid või luuletusi kirjutavad, on 10–74aastaste elanike seas ligi 6%. Sellega tegeleb iga nädal 1% elanikest ehk ligi 13 000 inimest. Iga päev loeb paberkandjal ajalehti 44% ja ajakirju 9% elanikest.
Euroopa Komisjoni 2007. aasta eurobaromeetri andmetel jagab Eesti Euroopa Liidu riikide hulgas üsna sagedaste lugejate (loevad aastas üle viie raamatu) osatähtsuse poolest Lätiga viiendat ja kuuendat kohta. Ettepoole jäävad Rootsi, Taani, Holland ja Suurbritannia.
2010. aasta on nimetatud Eestis lugemisaastaks.
Ehalill Halliste tekstiilvaipade näitus Võrus
Võru linnagaleriis saab kuni kolmekuningapäevani näha Ehalill Halliste põnevat vaibanäitust „Etno & Retro“.
Kunstiteadlane Juta Kivimäe on Ehalill Halliste loomingu kohta kirjutanud järgmist: “Ehalill Halliste on jätkanud traditsioonilisest põimetehnikast lähtuva loominguga 1970. aastaist. Põhja-Eesti etnograafiliste lillkirjade interpreteerimise eest põimevaipades pälvis ta Eesti Kultuurkapitali regionaalpreemia “Raplamaa Kultuuripärl 2006”. Viimase kümnendi vaipades on domineerinud laenud Eesti rahvakunsti motiividest, ühendades virtuoosse euroopaliku gobelääntehnika Eesti rahvusliku traditsiooniga. Sel näitusel kasvab tema vaipade kujundlikkus välja Põhja-Eesti naiste tanude ja käiste lillkirjast. Akantuse- ja tulbimotiivid ilmusid Eesti rahvarõivastele 18. saj. barokiajastu kõrgmoest. Väikesed tikandimustrid on villastes põimevaipades kasvanud suurteks dekoratiivseteks kujunditeks. Nende tähendus on seega ühteaegu rahvuslik ja universaalne.“
Anne Untera saatesõna kataloogile “Hingega siin. Ehalill Halliste vaibad.” aastast 2008 iseloomustab Hallistet ning tema loomingut vägagi selgelt: „Ehalill Halliste vaibalooming jaguneb kolme etappi: geometrism, impressionistlik-sümbolistlik laad ja inspiratsioon Eesti rahvakunstist. Kolm loomingu etappi kasvavad üksteisest välja ja põimuvad üheks kordumatuks tervikuks. Igas etapis leidub kunstnikule mõttekaaslasi eeskujude ja kolleegide näol, kuid tema looming on unikaalne, sest ta on käinud üpris üksildast rada. Vaibakunst – see on mäng emotsioonide, värvide ja kujunditega, villase lõnga, lina, taku, puuvillaste ja siidniitidega. Vähe tõenäoline, et seda võiks Ehalill Halliste puhul elukutseks või harrastuseks nimetada – üle kolmekümne aasta kestnud mängust on saanud saatus.“
Näitused jäävad Võru Linnagaleriis avatuks kuni 7. jaanuarini 2011. Võru Linnagalerii on avatud esmaspäevast reedeni kell 12:00 – 18:30 ja Võru Kultuurimaja Kandle ürituste ajal. Näituste külastamine on tasuta.
Pühade ajal on galerii 24, 25, 26 ja 31.12.2010 ning 01, 02.01.2011 suletud.
Toila vald tõrjub Rootsi rauaotsijaid
Toila vallavolikogu vastas teist korda eitavalt Rootsi firma Geoforum Skandinavia Aktiebolag üldgeoloogilise uuringuloa taotlusele, mille eesmärk on otsida Toila, Jõhvi ja Vaivara vallas rauda ning sellega kaasnevaid maavarasid.
Eesti kaitseväe topograafia osakond avastas juba 1930. aastatel Jõhvi piirkonnas tugeva magnetanomaalia. Kaitseväelased oletasid ümbruskonnas rauamaagi olemasolu. Seejärel puuriti anomaalia piires kaks sügavat puurauku, vastavalt 505 ja 721 meetrit.
Maapinnast arvestades 240 meetri sügavusel avastati rauamaagi maardla, mida ka prooviti. Madalamas puuraugus ei läbitud täielikult maagikeha. Sügavamast puuraugust saadud andmestiku alusel on maagikeha kuni 400 meetrit paks, aga raua sisaldus maagis on võrdlemisi madal – vaid 25–34 protsenti. Sinnapaika see jäi, sest maailmas oli teada palju paremaid rauamaagimaardlaid. Sama maardlat uuriti ka Nõukogude ajal.
Kuigi kõik vahepealsete aastate uuringute tulemused pole säilinud, on kuni viimase ajani valitsenud üksmeel, et Jõhvi all on küll palju rauamaaki, ent see on liiga sügaval ja mujalt saab sama kraami palju odavamalt kätte. Sisuliselt paneks Rootsi firma paljutõotavale leiukohale käe peale – kui toorainehinnad kunagi tõusma peaksid, siis saavad nad Ida-Virumaal enne teisi kaevandama hakata. Sõltub see kõik aga sellest, kas raua-, vase- ja tsingimaagi hinnad tõusevad maailmaturul piisavalt kõrgele või mitte.
Jõhvi rauamaardla on metallimaardlatest Eestis kõige paljutõotavam. Kesk-Eestis Võhma kandis on tulnud ka mitmeti tõlgendatavaid andmeid plii ja tsingi varude kohta, ent nende puhul on uuringud poolikuks jäänud.
Tartu tantsuklubis soovilood
22. detsembril kell 20 toimub Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) järjekordne tantsuklubi – seekord siis soovilugude tantsuklubi. Tantsuks mängivad Tartu ja Tartumaa rahvamuusikud. Kõlavad kohalolevate rahvamuusikute soovilood ja tantsijate lemmiktantsud.
Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.
Palutakse enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 25 krooni. Osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tähetorn tähistab taasavamist valgusetendusega
200 aasta eest 22. detsembril andis ehitaja vastvalminud tähetorni üle tellijale Tartu ülikoolile. Tänavu samal kuupäeval korratakse sümboolselt 1810. aastal toimunut – ehitusfirma Tartu Ehitus annab ülikoolile üle restaureeritud tähetorni. Restaureerimistöid ja tähetorni muuseumiks seadmist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Kell 17-18 esitletakse tähetorni projektiga seotud kutsutud isikutele ja ajakirjanikele. Kell 19-22 on tähetorni uksed avatud kõigile huvilistele. Selge ilma korral toimub pärast poolteist aastat kestnud pausi tähetorni avalik vaatlusõhtu.
Eesti Post annab 22. detsembril tähetorni 200. aastapäeva auks välja tervikasja, spetsiaalse kujundusega pealetrükitud maksetähisega postkaardi. Seda on võimalik soetada ja esimese päeva tembeldada päeval kl 11-16 postimuuseumis (Rüütli 15) ja õhtul ürituse ajal tähetornis. Loe edasi: Tähetorn tähistab taasavamist valgusetendusega
Toidupanga laienemist toetavad sajad Eesti ettevõtted
Tänaseks on sajad ettevõtted Eestis Toidupanga laienemisele oma töötajaskonnaga õla alla pannud, kogudes münte Toidupanga toetuseks. Teiste seas löövad kaasa Eesti Energia, Skype, EMT, mitmed riigiasutused ja ka Riigikogu. Avalikke annetuskohti on tänaseks üle Eesti rohkem kui 800 ning müntide kogumine Toidupanga laienemise toetuseks kestab kuni 2011 jaanuari lõpuni.
Toidupanga mündikampaania koordinaatori Kaia-Kaire Hundi sõnul on kõik mündikogumisega ühinenud ettevõtted osalised üle-eestilise toiduabivõrgustiku ülesehitamisel: „Tänaseks on heade inimeste eestvedamisel toiduabi korraldamist alustatud juba seitsmes erinevas linnas ja praegu on kriitilise tähtsusega see, et saaksime nende tegusate inimeste head algatust vajalike vahenditega toetada – aidata neid laoruumide, laomööbli soetamisel ning transpordi korraldamisel. Iga annetatud purgitäis münte aitab siin kaasa.“
Praeguseks on Toidupanga mündikampaania kontole laekunud 145 annetust kogusummas 69 176 krooni. Laekunud annetuste seisu saab jälgida ka Toidupanga kodulehel.
Loe edasi: Toidupanga laienemist toetavad sajad Eesti ettevõtted
Valgehobusemäel on avatud uisuväljak
Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses saab nüüd nautida ka uisusõitu. Uisud on võimalik keskusest laenutada. Uisuväljak on avatud iga päev kell 10–20, samal ajal on lahti ka uisulaenutus.
Vana-Kuuste lasteaialapsed kolisid oma majja
Möödunud nädalal alustas uutes ruumides tööd Vana-Kuuste piirkonna mudilaste päevakodu, kirjutab Kambja valla veebileht Koduvald.
Kui seni suutis Kuuste kooli lasteaiarühm pakkuda hoolitsust vaid paarikümnele lapsele, siis uutesse ruumidesse mahuvad lahedasti kõik 36 last, kelle vanemad on sooviavalduse kirjutanud, ja mõni vaba koht jääb veel varukski.
Kuuste kool asub kunagises mõisahoones, mistõttu tuli uue majatiiva projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda muinsuskaitsenõuetest. Kummagi lasteraiarühma käsutuses on nüüd oma mängu-, magamis-, riietus- ja tualettruumid, toidunõude pesemise ruum, rõivaste kuivatamise ruum ja koristusinventari panipaik.
Mudilaste päevahoiuks püstitatud maja lahendab lasteaiakohtade vähesuse probleemi Vana-Kuuste piirkonnas.
Ettevõtmist toetas Euroopa Liit Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendusel summaga 4 866 401 krooni. Kambja valla oma osa oli 1 075 876 kr.
Lõbusad jõulud kilplaste juures
23. detsembril kell 12 lähevad lahti lõbusad jõulud kilplaste juures Kareda vallas Müüsleris. Kilplala töötubades saab oma kätega kinke valmistada. Juhendajate näpunäidete järgi tehakse ürdiseepi, maalitakse portselannõusid, meisterdatakse postkaarte ja väikseid päkapikke jne.
Suveniiripoest on võimalik osta valmis kingitusi. Leivaküpsetamise töötoas saab teha erikujulisi piparkooke, leivakesi ja muid küpsetisi. Pakutakse vaarikavarreteed.
Päeva jooksul saab kuulda, millega on kilplased aasta jooksul tegelnud. On võimalik osaleda meeskonnamängudes ja mitmesugustel võistlustel. Lauldakse jõululaule ja oodatakse ka jõuluvana kingitusi jagama. Päev lõpetatakse pargis püstkojas lõkketule ääres.
Paadla kandi rahvas sai oma seltsimaja
Saaremaal on viimastel aastatel ridamisi seltsimaju avatud; laupäeval oli kord Paadla kandi seltsi käes, kes sai endale remonditud ruumid Kõrkkülas, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.
PRIA toetuse abil on esialgu korda tehtud kunagise Kärla kolhoosi Paadla osakonna kontori- ja sööklahoone sööklaruum ja üks väiksem ruum, kuhu kavandatakse mängude tuba. Kui leitakse rahastusvõimalused, tehakse korda ka köök.
Pääväpüürüse pidämine täämbä Kaudimäel
Pääväl um väega rassõ aig – tiiä-äi kas nakkaski inämp korgõmpast käümä. Tuuperäst um vaia Päivä avita. Ku õdagu pääväsadamisest nika ku hummogu päävänõsõnguni kimmäs tuli ülevähn hoita siss tuuga annami rassõl aol Pääväle väke.
Ku paari päävä peräst Päiv joba niipallo aiksamppa nõsõs, et kikas tuu ao seehn üte sammu jõud astu, siss um tuu tulõhoitmise tüü as´a ette lännü ni algaski vahtsõnõ valgusõ aostaig.
Haanimaal Kaudimäel saa olõma pääväpüürüse pidämise teedäandmise tuli keskpääväst, Päävä avitamine pääväsadamisest. Õdaku jõudõhn (18.00) pääväkohatsit synavõttõ pudrosüümise mano. Puultõist tunni päält süäüüd Talvõ vastavõtmine. Hummoku myni minot inne ütsät Päävä terehtämine.
Turgu rikastab kodumaine müsli
Kaks Saaremaa päritolu tudengist ettevõtjat käivitasid kvaliteetse kodumaise müsli tootmise ja kavatsevad pakkuda oma toodangut edaspidi ka teistesse Balti riikidesse, kirjutab Saarte Hääl.
Tartu ülikoolis õppiv Silver Saaremäel (21) ja Tallinna tehnikaülikoolis tudeeriv Kristen Kannik (22) on asutanud ettevõtte nimega Budget, mis toodab eestimaist müslit.
Mõtte müslit tootma asuda said noored ettevõtjad sellest, et Eestis ei ole suuri müslitootjad, välismaise toodangu kvaliteet jätab aga soovida.
Budgeti müslide valikus on praegu neli varianti: Eesti müsli, puuviljamüsli, pähklimüsli ja tudengimüsli. Enamjaolt on müslides kasutatud kodumaist toorainet. „Päris kõik ei saa olla kodumaine, sest pähklid on ikkagi mujalt, aga marjad oleme üritanud eestimaised hoida ja järgmine aasta üritame veelgi paremini teha, kuivatades mitmeid asju ise,” lubas Kannik.
Oma koduleheküljel www.mysli.ee pakub firma edaspidi ka võimalust kombineerida igaühel just selline müsli, nagu hing ihkab. Veebipood avatakse alates 1. jaanuarist.
Saaremaal on kodumaine müsli müügil juba mitmes Kuressaare poes, aga ka Orissaares, Liival, samuti suuremates STÜ poodides.
Pöide valda tahetakse atraktiivsemaks teha
Pöide kiriku torni kavandatakse muuseumi, kus saab tutvustada Pöide kiriku ja koguduse ajalugu, kirjutab ajaleht Meie Maa.
Pöide vald, EELK Pöide Maarja kogudus ja EELK konsistooriumi tahavad lähiaastatel taotleda abiraha, et renoveerida ja arendada Pöide kirikut.
Peale selle soovib Pöide vald koostöös kohalike turismiettevõtete ja käsitöölistega kirikukompleksi juures paiknevast vankrikuurist välja arendada hoone, kus asuksid i-punkt ja tualetid ning müüdaks kohalikku käsitööd.
EELK Pöide Maarja koguduse prioriteet on pastoraadihoone katuse vahetus ja siseruumide remontimine.
Pöide vald tahab üldse turismi hoogustada. Selleks soovitakse tammilt mahasõidul vasakule jäävasse parklasse Saaremaa kaardi kõrvale paigaldada välikaart Pöide valla vaatamisväärsustega.
Koostöös Saaremaa turismiettevõtetega soovitakse välja töötada turismimarsruudid, mis hõlmavad Pöide kirikut ja teisi Pöide valla huviväärsusi.
Seminaril vaetakse maaelamute sisekliimat
29. detsembril korraldab MTÜ Vanaajamaja koostöös Tallinna tehnikaülikooliga Moostes Eesti fototurismi keskuses seminari “Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst”.
Seminaril tutvustatakse 2010. aastal tehtud tööd, mille käigus uuriti aasta ringi kasutatavate, periooditi kasutatavate-köetavate ja kütmata maaelamute sisekliimat ning energiakulu, et saaks vanade maamajade taastamiseks välja pakkuda lahendusi, mis oleksid energiasäästlikud, pikendaksid hoone kasutusiga ja tagaksid parema sisekliima, kuid ei rikuks miljööd.
Seminarile saab registreeruda kuni 27.detsembrini Vanaajamaja kodulehel www.vanaajamaja.ee.
Haanja vald sai raha joogiveetorustiku kordategemiseks
Haanja vald sai Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) 1,6 miljonit krooni, et rekonstrueerida Haanja küla joogiveetorustik.
Haanja valla enda osa projektis on 0,4 miljonit krooni. Ehitustööd on kavandatud 2011.-2012. aastaks.
Varem on KIK eraldanud 2,75 miljonit krooni Haanja küla reoveetorustiku rekonstrueerimiseks. Selleks tööks on korraldatud riigihange. Tööd on kavandatud samuti tulevaks ja ületulevaks aastaks.
Järgmisel aastal plaanib Haanja vallavalitsus esitada KIKile rahataotluse, et renoveerida Ruusmäe küla vee- ja heitveetorustik.