Harjumaal ja Virumaal on tuisu tõttu suured ummikud

Tuisu ja lumesaju tõttu  on liiklus paljudel maanteedel katkemas. Maanteeamet palub võimalusel vältida liiklusesse minekut, seda eriti Harju, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas. Eelkõige palutakse vältida Nehatu-Loo-Lagedi piirkonda.

Põhimaanteed ja suuremad tugimaanteed on lumised, mitmel pool kinnisõidetud lumega. Teede servades on tuisuvaalud. Läbipääsmatud on paljud maanteelõigud Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis. Liiklejad peavad arvestama võimalusega, et teedel võivad liikluse sulgeda lumme kinni jäänud veoautod.

Liiklus on häiritud Lääne- ja Ida-Viru maakonnas Tallinn-Narva maanteel Sämist Varjani ja suletud Padaorus (km 119). Inimesi päästetakse ühekaupa ja neid evakueeritakse Viru-Nigula spordihoonesse, kus neid ootab soe söök ja jook ning neil on pesemisvõimalus. Hetkel ootab evakueerimist 600 inimest. Päästjatele on abiks tulnud ka ajateenijad Kirde-Kaitseringkonnast.

Lääne-Eestis ja saartel paistab päike.

Viieaastane Nabala Keskkonnakaitse Ühing teeb senisest tööst kokkuvõtted

Viis aastat tagasi Harju ja Raplamaa 16 küla poolt loodud Nabala Keskkonnakaitse Ühing tuleb teisipäeval üldkoosolekuks kokku, et arutada oma senise tegevuse üle.

„Üks periood meie ühingu töös on selgelt läbi saanud,” tõdes Nabala Keskkonnakaitse Ühingu juhatuse liige Tanel Ots. „ Käesolevaks sügiseks on kätte võidetud täiendavad uuringud Nabala maardla aladel ja ümbruses. Oleme nende aastate jooksul aktiivsete kodanikega kogunud kahel korral suure hulga allkirju, Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu toetuseks on novembri keskpaigaks andnud oma toetuse ca 62 400 inimest. Algatatud on kaitsealade loomine,” tõi Ots välja ja lisas, et on korraldatud üritusi ja teemaõhtuid, kirjutatud artikleid ja välja antud tutvustavaid materjale ning palju muud.

Kogu tööperioodi jooksul on ühingul olnud hea koostöö ka kõigi vallavalitsustega. Neljas vahetult karjääriga kokkupuutuvas vallas on algatatud kaitsealade moodustamine, et tulevikus liita need kokku üheks Nabala maastikukaitsealaks.

Tanel Otsa sõnul nähakse, et Nabala KÜ liikmeskonda moodustavate külade, ühingute ning aktiivsete kodanike ring võiks laieneda.

Nabala Keskkonnakaitse Ühing asutati novembris 2005, asutajateks oli 16 küla Kohila, Kiili, Saku ja Kose vallast. Rohkem lugemist hetkeolukorrast ja Nabala maardlas uurimise ajaloost leiab kodulehelt: www.tuhalanoiakaevuleappi.com  .

Lumetormis hätta jäämise vältimiseks püsige kodus

Padaorus jäi täna öösel paarsada inimest lumevangi. Padaoru teekaamera pilt täna kl 11.22. Foto: Maanteeinfo
Maanteeinfokeskus annab teada, et seoses tuisu ja lumesajuga ei vasta teehoolde tasemed nõuetele. Võimalusel vältige liiklusesse minekut, seda eriti Harju, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas.

Põhimaanteed ja suuremad tugimaanteed on lumised, mitmel pool kinnisõidetud lumega. Teede servades on tuisuvaalud.

Liiklus seisab Tallinn-Narva maanteel Lääne-Viru maakonnas Padaorus ja Ida-Viru maakonnas Purtse piirkonnas ning Harju maakonnas Tallinnas ringteel Jüri ringristmikust kuni Luige ristmikuni.

Liiklus on tugevalt takistatud ka Järva maakonnas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteel Roosna-Alliku piirkonnas.

Läbipääsmatud on kõrvalmaanteed Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis. Lumesadu ja tuisk jätkub. Teepinna temperatuure mõõdeti –2 kuni –5 kraadi.

Täpsem info telefonil 6781500 või lühinumbril 1510.

Allikas: Maanteeinfokeskus

Eesti on mattunud lume alla

Eile hakanud torm mattis öö jooksul pea terve Eesti. Möödunud ööl oli põhjatuul kõige tugevam põhjarannikul, Pakrist Kundani ulatusid tuuleiilid 23-26 m/s. Enim lumme on uppunud Virumaa. Padaorus on lumevangis paarsada inimest. Väike-Maarjas oli öösel sadanud lund 38 cm. Teeolud on eile pärastlõunal alanud lumetormi tõttu praegu ülirasked kogu Virumaal, kõrvalteed on suuremas osas läbimatud. Lumevangi jäävate inimesteni jõudmine võib seetõttu aega võtta mitu tundi. Päästetud virumaalased viiakse varjule Viru-Nigula spordihoonesse.

 Ilmaolude tõttu on segi paisatud ka ühistranspordiliiklus, kaasa arvatud nii rongi- kui praamiliiklus.  Üle 11 000 pere on ilma vooluta, terve Loksa linn oli öösel elektrita.  Kõige rohkem on majapidamisi elektrita Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Viljandimaal. Kokku tegeleb elektrikatkestuste likvideerimisega ligi 40 jaotusvõrgu rikkebrigaadi.  Sügava lume tõttu tuleb enne elektrikatkestuste likvideerimist brigaadidel rajada rikkekohani läbipääs. Seoses ulatuslike elektririketega ei teeninda täna Eesti Energia klienditelefon 1545 kliente. Kõik telefoniteenindajad on suunatud teenindama rikkekõnesid.

Täna jätkub lumesadu ja tuisk, sadu on kohati tugev, teatas EMHI. Kirde- ja põhjatuule kiirus on 15-20, rannikul puhanguti 22-25 m/s. Lund võib päeval kohati juurde tulla veel kuni 15 cm, kõige tõenäolisemalt Lääne- ja Ida-Virumaal. Teeolud on rasked. 
Päästeamet soovitab võimalusel jääda kodudesse.

Haanja valla noored loovad oma volikogu

Home saavad Võrumaal Haanja vallas kokku ärksamad noored, et luua päris oma volikogu.  Kell 17.30 toimub Haanja
rahvamajas noortevolikogu üldkoosolek “SINA oledki homne Haanja!”, mis kutsub üles kõiki noori valla arendamisel kaasa rääkima. Kohale on oodatud kõik noored vanuses 7-26 aastat, samuti oodatakse 12-26 aastaseid noortevolikogusse kandideerima.

Valla noorte üks juhte, Einike Mõttus põhjendas volikogu vajadust järgmiselt: “Piirialadel, nagu seda on Haanja vald, ilmneb sageli kurb tõsiasi, et järjest enam liiguvad noored ära linna ja külaelu hakkab närbuma. Kui võimalusi huvitegevusteks on vähem, kui töökohti on leida raskem ja ei ole maad, kuhu peale enda kodu ehitada, siis paratamatult tekib uuel põlvkonnal mõte, et ehk valiks omale uueks elukohaks linna või piirkonna, kus võimalusi rohkem,” ütles ta lisades, et nüüd kokkusaavad noored ei lase sel juhtuda.  ” Haanja on parim koht, kus elada ja nii peab see jäämagi – nii noore inimese kui ka
meie vanemate jaoks! Nüüd on aeg, mil iga noor saab sõna sekka öelda!”

Murastes saab toorkakaost maiustusi valmistada

Foto: paikesetoit.ee
Oled sa mõelnud, mis vahe on tööstuslikult toodetud maiustustel, mida poes müüakse, ja naturaalsel isevalmistatud šokolaadil ning kommidel? Kas sa teadsid, et kakaol on maagilised ja tervendavad omadused? Kõigest sellest ja paljust muustki räägitakse sel pühapäeval, 12. detsembril Murastes põneval kursusel, kus õpetatakse toorkakaost valmistama šokolaadi, tervislikke komme lastele, magustoidukreeme ja -smuutisid jm.

Kursuse korraldajad ütlevad, et kakao toetab eelkõige südant – nii kirjanduslikult, metafüüsiliselt kui vaimselt. Asteegid olevat nimetanud kakaod yollotl eztli, mis tähendab ‘südame verd’. Kakao toetab terviklikku kardiovaskulaarset süsteemi, avab südame, toob inimese taas tema loomuliku oleku juurde ja toetab meie intuitiivseid teadmisi emakese Looduse apteegiga.

Toorkakao on üks parimaid looduslikke supertoite oma mineraalainete sisalduse ja suurpäraste kombinatsioonide poolest. Väga palju häid omadusi kaob kakaost kuumutamisel, rafineerimisel ja töötlemisel. Väga paljudele on puhas looduslik toorkakao tundmatu.

Kursusel kasutatakse järgmisi tooraineid: toor-kakao, kakaovõi, mesi, pähklid-seemned, kuivatatud puuviljad-marjad jne. Valmistatakse šokolaad ilma ühegi kunstliku E-aineta, ilma sojata (letsitiin), ilma piimata. Kasutades jaanikauna jahu ehk karobit saab valmistada šokolaadi ka lastele. Pehmed ja mahedad šokolaadid (kasutades nt pähklipiimasid) või tugevad ja tumedad – kuidas kellele meeldib. Kohapeal valmistatakse ka mandli-, kookose- ning kanepipiima.

Kursuse viib läbi Sille Poola, kes on toitumisnõustaja ja terapeut, Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni liige, viie lapse ema. Sille on valmistanud puhtast toorainest komme ja maiustusi ca 10 aastat. Taimedetundja, pikaaegne taimetoitlane, toortoitlane teist aastat. Kursus on tasuline, vajalik registreerumine e-posti aadressil jannesuurmaa@gmail.com.

Ruusa rahvas lööb täna õhtul tantsu

Täna, 10. detsembril kl 20.00 algab Ruusa kultuurimajas rahvalik jõuluõhtu, kus esinevad tantsurühmad Räpina Noored Naised, Reilender, Ruusa Tantsupiigad, Ruusa Meesrühm, Tansturühm “Nõtked ja karvased” ning Räpina Kammerkoor. Simman jätkub koos ansambliga Parvepoisid. Laudade tellimine ja lisainfo tel 5176288.

Konkurss „Võro liina tego 2010“ kutsub hääletama

Võru Linnavalitsus kuulutab taas välja konkursi lõppeva aasta kõige silmapaistvama teo väljaselgitamiseks. Selleks oodatakse kõigi inimeste ettepanekuid ja arvamusi. „Võro liina tego 2010“ kuulutatakse välja 22. veebruaril.

Oma hääle saab anda Võru linna veebilehel kuni 1. veebruarini 2011. Iga vastaja võib märkida vaid ühe teo – selle, mis tema arvates on kõige olulisem. Kui oma lemmikut loetelust ei leia, saab lahtrisse märkida just selle õige.

Samuti oodatakse ettepanekuid, kes võiksid olla kandidaadid tiitlitele: Kultuuri- ja haridusasutus 2010, Ettevõte 2010, Ettevõtja 2010, Mittetulundusühing 2010, Uus tulija 2010, Kultuuritegelane 2010, Sporditegelane 2010, Tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja 2010, Tegija 2010. Ettepanekud koos põhjendustega saatke e-postile marianne.mett@voru.ee.

Allikas: Võru Linnavalitsus

85aastanõ üte silmäga autojuht olõ-i üttegi avariid tennü

Külvi Pärnät virotas massinaga iks nii kipõstõ, ku säädüs lupa. Foto: Uma Leht
«Tulõ Võrolt 100ga, a noorõ mehe iks presvä müüdä nigu sambast, imestäse, et kuis nii vanal iks viil sõita lastas!» muhelõs 85aastanõ Külvi Pärnät (Bernhard Külv) Kanepi vallast Jõgõra küläst Lopi talost. A lastas, ja juhilua pääl om kirän, et nikani ku aastani 2015. Kae sõs!

Pärnäti moro pääl sais kogoni kats massinat: 2000. aastaga Škoda ja 2001. aastaga Lada 08. Ku tä Vinne massinaga sõit, sõs tükütäs esieränis müüdä sõitma. «A tuu võtt kah sada sisse ja viil rohkõmbki ku tahat!» lüü korgõn iän mehe ainukõnõ silm helkämä nigu poiskõsõl.

Muido sõit Pärnät iks «vällämaa» massinaga, a ku midägi puru lätt, sis piät tõnõ kõrraga võtta olõma. «Ku mul autot ei olõssi ja sõita es lubatasi, sis ma siin ellä es saasi,» seletäs Pärnät. «Kohe ma lää: bussi kõik omma är likvideeritü!» Egä nädäli käü tä Võrolõ süvvä otsma: sääl om puutõ rohkõmb.

«Avariid ei olõ tennü ja viinaga vahelõ ei olõ jäänü!» om Pärnät uhkõ. 40aastadsõn autojuhikarjäärin om täl õnnõ kats kõrda kõrravalvjidõga tegemist olnu. Tuudki Vinne aol. Pihkvan sai tä ütskõrd mulgu talongi: sõitsõ kõlladsõ tulõga üle risttii, ku miilits oll’ säläga. Sõs käänd’ miilits ümbre ja foorist paistu joba verrev.

Tõnõ pahandus oll’ kah Pihkvast tullõn, ku Pärnät tahtsõ lõunas kodo jõuda ja uma 07ga väega marutama tükse. «Sääl, kon Luhamaa päält tulõ är käändä, oll’ mul 140 seen, 105 pääle sai mõõtmisõ aos är,» seletäs tä.

Loe edasi: 85aastanõ üte silmäga autojuht olõ-i üttegi avariid tennü

Värske ajakiri KoguKonnad teeb juttu külauudistest

Eesti Ökokogukondade Ühenduse meediatiimil valmis ajakirja KoguKonnad kaheksas number, mida võivad lugeda veebist kõik huvilised. KoguKonnad on hea näide kodanikuajakirjandusest, mis Eesti jõudsalt pead tõstmas.

Seekordses numbris tehakse juttu päikeseküttesüsteemi ise tegemisest, psühholoogilisest hügieenist, külauudiste portaali käekäigust, samuti on palju uudiseid. Meediatiim, kuhu kuuluvad Ingrid, Auli ja Kadri, tänab kaasalööjaid ning annab teada, et järgmine number ilmub juba järgmisel aastal. Endiselt on oodatud kõik kaastööd: artiklid, uudised, pildid, videod, vihjed… kogukondlikel ja ökoteemadel.

Värske nubriga saab tutvuda otse siit või ühenduse kodulehe kaudu aadressil www.kogukonnad.ee.

Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühendus

Tartu kunstikool pani tööle 3D-printeri

3D-printimine. Foto: Tartu kunstikool
Tartu kunstikooli õpilased said esimest korda katsuda 3D-pildi järgi välja trükitud esemeid. Sümboolselt olid nendeks käed nagu oleks tehniline imeloom ulatanud õpilastele oma terekäe.

Uus 3D-printer trükib arvutiprogrammis loodud 3D-kujutise pulbritaolisest materjalist kihthaaval välja. Pulbrikihtide vahele tõmbab printer nagu spaatliga liimikihi. Valmisdetail jääb pulbri sisse ja puhastatakse välja spetsiaalses puhastustankis tolmuimejaga. Suruõhusüstlaga eemaldatakse pulbrijäänused ja seejärel immutatakse detail liimiga. Tulemuseks on kivikõva valmisdetail. Töö on aeganõudev. Näiteks terekäte väljaprintimiseks läks aega 35 minutit ja pärast seda pidid nad tunnikese kuivama.

Järgmisest sügisest alustab Tartu kunstikool ka 3D-oskusinimeste koolitamist.

Allikas: Tartu kunstikool

Grethe Rõõm esitleb reedel Rõuges uut lasteraamatut

Ööbikuoru veere pääl elav ja tegutsev ajakirjanik Grethe Rõõm on saanud värskelt valmis oma lasteraamatu “Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek” ja pakub sel puhul reedel Rõuges torti.

“Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek” on lugu kõigile, kes armastavad põnevust, nalja, veidi hirmu ja muidugi raamatuid.

Raamatu sisu kohta ütleb Grethe järgmist: “Roosi ja Riksi vanemad kaovad jäljetult. Kaksikud viiakse turvakodusse, kuhu tormisel päeval tuleb neile järele Vihmamantel. Võõras, kelle nägu nad kapuutsi varjust ei näe… Algab seiklus, mis meelitab Roosi ja Riksi ning nendega koos ka lugeja Kapsahaldja, Raamatuvardjate Tähtraamatu ja Tuvi-vana maailma.”

Nii et kel huvi rohkem teada saada, seadke sammud raamatupoodi.

Maanaised võtavad Sulbis päeva iseendale

Õpitoas saab valmistada glütseriiniseebi.
Nädala pärast, 16. detsembril kogunevad Sulbi vanasse koolimajja aktiivsed maanaised, et võtta päev iseendale. MTÜ Kodukant Võrumaa annab teada, et kõik huvilised on oodatud osalema.

Juttu tuleb elulistel teemadel, näiteks sellest, kuidas võtta maha pingeid ja maandada stressi ning kuidas olla tänapäeva ebastabiilses maailmas terve. Samuti sellest, kuidas näha kena välja, kuidas minna tööintervjuule jms.

Pärast lõunat toimub glütseriiniseebi valmistamise õpituba, kus saab teada, millised on erinevate lisandite kasulikud omadused ning kuidas neid seebi tegemisel kasutada. Iga osaleja saab ise endale valmistada meelepärase seebi 25 krooni eest, mille saab hiljem ka kaasa võtta.

Kui pärast jääb mahti, valmistatakse jõulukingiks geelküünlaid. Selleks tuleks võtta kaasa läbipaistev väike klaas või anum, kaunistuseks pärleid, teokarpe, kivikesi jm, mida sobib panna küünla sisse. Täpsem info ja registreerimine telefonil 53499454 või e-postiga marika@vaip.werro.ee

Allikas: MTÜ Kodukant Võrumaa

Saaremaal koguti vaimupuudega lastele 10 000 krooni

Heategevuskampaania “Toetame Saaremaa vaimupuudega lapsi” käigus kogutud 10 665 krooni eest soetavad ettevõtmise eestvedajad Kallemäe koolile ja selle õpilastele jõuludeks kingitusi, kirjutab tänane Meie Maa.

“Summa kogunes lõpuks ikka päris suur,” nentis president Toomas Hendrik Ilvese tunnustuse pälvinud kampaania algataja, Taavi Rauniste. “Meile näitab rahasumma ka seda, et oleme inimeste usalduse võitnud,” lisas noormees ja jätkas: “Lootsime kampaania käivitudes maksimaalselt kokku saada 2000 – 3000 krooni, millest Kallemäe koolile ning umbes kahekümnele 5. – 6. klassi õpilasele jõuludeks legosid ja lauamänge kinkida. Sellisest summast ei osanud me küll unistada.”

Allikas: Meie Maa

Õnnepank otsib uusi inimesi ja partnerit Lätist

Õnnepank, ainulaadne heategude vahetamise pank, otsib oma meeskonda täiendust. Endiselt otsib pank avalike suhete juhti, kes oleks hea suhtleja ning aktiivne kontaktide looja. Lisaks sellele soovib Õnnepank leida koostööpartneri Lätist, kes oleks huvitatud sarnase heategude vahetamise süsteemi loomisest, kus toimivad nii veebikeskkond kui inimeste võrgustik. Õnnepangal on juba olemas projektikirjutajad ja ka projekti elluviimiseks vajalik IT-firma. Huvi korral võib ühendust võtta ühendust Airi Kiviga, e-post airi@onnepank.ee. Õige pea on Õnnepanga koduleht lisaks eesti ja inglise keelele loetav ka vene keeles. Vaata Õnnepanga värskeid pakkumisi siit.

Allikas: Õnnepank

Otepää mees hakkab juhtima Metsatööstuse liitu

Eesti Metsatööstuse Liidu (EMTL) juhatus valis täna uueks esimeheks UPM-Kymmene Otepää ASi tegevjuhi Ando Jukki. Senine juhatuse esimees Rait Hiiepuu jätkab juhatuse liikmena.

EMTLi 25. novembril toimunud üldkogul valitud uus juhatus pidas eile Luua Metsanduskoolis oma esimest korralist koosolekut, kus arutati ka metsa- ja puidutööstusega seonduvat ja riikliku koolitustellimust metsa- ja puidutööstuse kutsehariduse suhtes aastateks 2011-2013. Tõdeti, et seoses planeerivata metsakasutusmahu kasvuga on vajalik täiendav spetsialistide hulk metsa- ja puidutööstusega seonduval tööjõuturul.

25. novembril toimunud üldkogul valitud uue juhatuse liikmed on Ivar Dembovski (Rait AS), Tõnu Ehrpais (Viiratsi Saeveski AS), Jaano Haidla (Graanul Invest AS), Rait Hiiepuu (Stora Enso Eesti AS), Ando Jukk (UPM-Kymmene Otepää AS), Paavo Kaimre (Eesti Maaülikool), Jüri Külvik (Lemeks AS), Tiit Nilson (Woodwell AS), Andres Olesk (Valga Puu OÜ), Lauri Raid (Estonian Cell AS), Heiki Vahermets (Valmos OÜ), Martin Arula (Toftan AS), Enn Sapp (Metsäliitto Eesti AS), Mati Polli, Haana Zuba (Luua Metsanduskool).

Allikas: EMTL

Toeta tules kodu kaotanud Rõuge peret

Laupäeval, 4. detsembril hävis tulekahjus täielikult Rõuge vallas Soekõrdsi külas Maidu Kõolehe perekonna elamu. Heade inimeste toel on Maidu ja Ülle pere leidnud ajutise eluaseme ja on saanud ka vajalikke riideesemeid. Kellel on võimalik praegusel raskel ajal perekonnale appi tulla, on oodatud aitama rahaliselt. Toetada võib jõukohase summaga peremehe kontole: Maidu Kõoleht 10402017711006. Aitäh!

Tänasel Ida-Viru koostööfoorumil tunnustatakse MTÜ-sid

Täna Jõhvis toimuval Ida-Viru koostööfoorumil tunnustatakse kuut MTÜ-d koostööauhinnaga ning arutletakse erinevate sektorite koos tegutsemise võimaluste ja probleemide üle.

Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juhataja Kadri Jaloneni sõnul on Ida-Virumaal märgata kasvavat huvi ettevõtlikkuse ja kohalikus elus aktiivne olemise vastu, mistõttu on tõusnud vajadus ka kontaktide ja asjakohase info järele. „Foorumiga soovime pakkuda MTÜ-dele tegevuseks vajalikku teavet ja ärgitada erinevaid sektoreid omavahel koostööd tegema. Meie piirkonnas on ligi 3000 MTÜ-d ja see on rohkem kui Eestis keskmiselt,“ märkis ta.

Juba kolmas kodanikuühiskonna foorum, seekord üldnimetusega „Koostöös peitub jõud“ peetakse maailmakohviku vormis ehk kuue avatud vestlusgrupina, mille eestvedajad on oma ala spetsialistid. Näiteks on võimalik arutleda koostöö üle riigiga Jaan Tõnissoni Instituudi projektijuhi Aimar Altosaare juhtimisel, leida võimalusi MTÜ tegevuse kajastamiseks meedias Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejevi eestvedamisel. Lisaks vahetatakse mõtteid, kuidas leida tuge katusorganisatsioonidelt ja eraettevõtjatelt ning tekitada sünergiat omavalitsuste ja teiste samas valdkonnas tegutsevate MTÜ-de vahel.

Foorumil osalevad MTÜ-de eestvedajad ja liikmed, ettevõtjad, kohalike omavalitsuste esindajad, riigiasutuste töötajad, kohalikud elanikud.

Allikas: SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, www.ivek.ee

Hool häärberi pärast teeb Ahja rahva heldeks

Ahja mõisa põleng 9. oktoobril 2007. Foto: Kadri Ugur
7. detsembril oli Ahja kultuurimaja jõululõhnaline ja küünlasoe. Ahja mõisahäärberi eest seisva MTÜ Aya Häärber korraldatud oksjon tõi sisse enam kui 6000 krooni, mida kasutatakse häärberi taastamisega seotud tegevuste finantseerimiseks.

Tänavusele oksjonile annetati enam kui sada eset, millel tegija käesoojus juures: leidus traditsioonilist käsitööd, aga ka koduleiba, sepatööd ja üks amatöörfilm. Enamik meistreid elab Ahja vallas, kuid oma panuse andsid ka Põlva Käsitööklubi osavate kätega naised.

Kibedat kauplemist juhtis ja ohjas Uuno Siitoja, kelle käe all jõudis oksjon tõeliselt õnneliku tulemini – uue omaniku leidis iga viimne kui ese. Ülimadal alghind ning õhtu elavdamiseks ette võetud välkpakkumised andsid osalemisvõimaluse igale kohaletulnule. Korraldajate hinnangul tulebki iga sissetulnud kroon korrutada vähemalt kolmega, sest koosolemise, kaasamise ja ühise eesmärgi nimel tegutsemist on raske rahasse rehkendada. Toreda ühise ürituse loodud kokkukuuluvustunne on aga sootuks hindamatu.

Oksjonil astusid üles hiljutise Ahja laulutähtede konkursi võitjad Tauno Tamm ja Sirli Kooskora ning napilt teiseks jäänud Tiia Tenno ja Pirgit Peedossaar, muhedat nalja pakkusid Anne Reinhold-Seene ja Anne Sammel. Väga suureks abiks olid oksjoniõhtu korraldamisel lapsed, kes aitasid saali valmis seada ja koristada, ja Helen Otsa, kes varustas kõik oksjonile tulnud esemed meistri nimesildiga.

Mullu müüdi maha ka oksjonilaud, tänavu otsus oksjonivägi nii laua kui haamri seemneks jätta, et mõnusaks tavaks kujunevat jõulueelset üritust ka järgmisel aastal korrata saaks.

MTÜ Aya Häärber soovib kogu südamest tänada kõiki lahkeid annetajaid ning helde käega ostjaid. Loe lähemalt siit.

Kadri Ugur, MTÜ Aya Häärber juhatuse liige

Toidupank laieneb Narva, Pärnusse, Rakverre ja Jõhvi

Tänasest saab Toidupanga tegevus ametlikult hoo sisse viies uues linnas. Täna allkirjastatakse Narva, Pärnu, Rakvere, Viljandi ja Jõhvi toidupankade asutamislepped.

Selle aasta märtsikuus Swedbanki ja SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill koostöös ning Avatud Eesti Fondi toel asutatud heategevuslik organisatsioon tegutseb nüüdsest erinevate kohapealsete MTÜ-de juhtimisel juba seitsmes erinevas Eesti linnas. Tööd alustati esmalt  Tallinnas ja Tartus.

Asutamislepetele kirjutavad täna  erinevates linnades alla Toidupanga tegevust koordineerivate organisatsioonide esindajad. Kohapealsete toidupankade tegevust koordineerivad Narvas Narva Päästearmee, Pärnus Pärnu Diakooniakeskus, Tartus MTÜ Iseseisev Elu, Rakveres Rakvere Diakooniakeskus, Jõhvis Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda, Viljandis Viljandimaa Lasterikaste Perede Ühing ning Tallinnas SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill.

Toidupank on mittetulunduslik organisatsioon, mis loodud selleks, et aidata hädasolijaid kõige elementaarsema ja hädavajalikumaga – toiduga. Toidupank organiseerib igal nädalal kaupluste, tootjate, hulgiladude ja eraisikute poolt annetatud toiduainete kokku kogumise. Vabatahtlike abiga komplekteeritakse toidupakid ning edastatakse need puudust kannatavatele peredele.

Toidupanga mündikampaania on ellu kutsutud Toidupanga laienemise toetuseks Eesti Pangaliidu, kodanikuliikumise Teeme Ära, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, AS G4S Eesti ja Eesti Kaupmeeste Liidu poolt ning kutsub üles eraisikuid ja ettevõtteid annetama kroonimünte Toidupanga kogumiskastidesse üle Eesti kuni järgmise aasta jaanuari lõpuni.

Allikas: Toidupank

Täna õhtul Jõululodja trümmis Mari Kalkun ja Lauri Sommer

Jõululodja soojas, suurt rehetuba meenutavas trümmis praksuva puupliidi veeres musitseerivad ja kõnelevad külma talveõhtu eriliseks rahvamuusikutest, luuletajatest ja näitlejatest sõbrad: Mari Kalkun ja Lauri Sommer on mõlemad üht juurt pidi pärit Võrumaalt, võro keel ja Lõuna-Eesti laulud on lähedased, seepärast kuuleb neid ka kontserdil. Kuid lisaks lugusid, mis seotud Tartuga, talvega, pööripäeva ja jõuludega; rahvalaule, mis rännanud suust suhu, naabrilt naabrile või on tulnud hoopis unenägusid pidi. Lauri mängib kassetdiktofoni, klõbistab kitarri ja tekitab regilauludele trippivaid helimaastikke, Mari võlub kandlelt erinevaid hääli, puhub pikkvilet, lõõtsutab akordioni. Mõlemad laulavad kuis jaksavad, et kokku saaks muusika, mis natuke soojendab, kui väljas või hinges külm peaks olema.

Urvaste piparkoogikirik valmis kahe õhtuga

Pühapäevasel Jõulupäeval Uue-Antslas säras tuledes ka tilluke Urvaste kirik – valminud kõigi piparkoogimaja ehituse reeglite järgi.

Ehitusmeister Karille Bergmann ütles, et kui taina valmistamiseks kulunud aeg maha arvata, läks kiriku tegemisele kokku ligi kaheksa tundi. Omaette töö oli internetist kirikupiltide otsimine ja joonlaua abiga mõõtude võtmine. Tuli välja, et ega puudest ümbritsetud kirikut iga nurga alt üles võetud ei olegi, sestap erineb piparkoogimaja pisut originaalist.

Kuna piparkoogimaja transportimine on üsna raske ettevõtmine, siis saavad seda edaspidi näha ainult Karille külalised. Kolmekuningapäeval on perel plaan piparkoogimaja nahka pista.

Kirik ei olnud siiski ainuke uhke ehitis, mis vaatamiseks välja pandud. Nõiariigi koka Anti Värtoni koos poja Keviniga tehtud piparkoogimaja oli nagu ehtne elumaja. Majas oli vanaaegne säng, sängis piparkoogimehike, kelle varbadki sai ükshaaval üle lugeda. Voodi ees aga tutiga sussid.

Antile sekundeerisid vähe tagasihoidlikuma hoonega Aivo Värton ja Aivo tütar Helena, kelle maja oli jälle kõigist kõige suurem. MTÜ Uue-Antsla Vanaemad majake oli kaetud sulalumevaabaga. Võrdluseks olid korraldajad tellinud kaks piparkoogimaja ka Põlva kondiitrilt Helve Urmilt. Veronika Kaseväli oli näitusele toonid piparkoogist muumitegelased.

Piparkoogipäeval oli veel pisike käsitöömüük, lapsed kaunistasid piparkooke, sahistasid pille ja laulsid, ajasid taga jõulusokku ning hullasid põhu sees. Vanaemad jagasid kommi.

Airi Hallik-Konnula
http://urvasteleht.blogspot.com

Foto: Anti Värton ja Kristiina Kallion
http://fotoalbum.ee/photos/KristiinaKal/sets/1088849

Inimõiguste päeva puhul käib õiguskantsler Ida-Virumaal

Õiguskantsler Indrek Teder käib täna  ja homme ringi Ida-Virumaal, kus isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitse jälgimiseks teevad õiguskantsler ja tema nõunikud kontrollkäike mitmetesse asutustesse. Visiidiga soovib õiguskantsler ühtlasi avalikkuse tähelepanu juhtida 10. detsembril tähistatavale rahvusvahelisele inimõiguste päevale.

Õiguskantsler kohtub Narva Humanitaargümnaasiumi õpilaste ja õpetajatega ning tutvustab õiguskantsleri tööd. Toimub õiguskantsleri usalduslik vastuvõtt isikutele, kus inimesed saavad põhiõigusi ja vabadusi puudutavates küsimustes õiguskantsleri poole pöörduda ning esitada avaldusi. Isikute põhiõiguste kaitse Ida-Virumaal on õiguskantsleri prioriteetse tähelepanu all.  9. ja 10. detsembril kontrollivad õiguskantsler ja tema nõunikud isikute põhiseaduslike õiguste tagamist Narva Haiglas, Narva Sotsiaalabi Ametis, Narva Linnavara- ja Majandusametis, Sihtasutuses Narva Linnaelamu ning mõnedes teistes asutustes. Indrek Teder külastab Narva Humanitaargümnaasiumi, kohtumisel õpilaste ja õpetajatega vahetatakse mõtteid Eesti põhiseadusliku korra, põhiseaduspatriotismi, õiguskantsleri tegevuse ja rolli üle ühiskonnas.

10. detsembril tähistab maailm rahvusvahelist inimõiguste päeva. Sel päeval 1948. aastal ÜRO Peaassamblees vastuvõetud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon on olnud inspiratsiooniallikaks kõikidele hiljem väljatöötatud inimõiguste konventsioonidele. Inimõiguste ülddeklaratsioon tunnistas esimest korda inimõiguste universaalsust ning kujundas seeläbi inimõiguste kaitseks ettevõetavaid tegevusi üle kogu maailma. Tinglikult võib inimõiguste päeva nimetada ka inimese õiguste päevaks, sest selle päevaga tähistatakse igaühe õigusi, mis seonduvad inimeseks olemisega. Inimõiguste ülddeklaratsiooni esimese artikli järgi sünnivad kõik inimesed oma väärikuselt ja õigustelt võrdsete ja vabadena.  Alates 1991. aastast on Eesti Vabariik ühinenud paljude ÜRO ja Euroopa Nõukogu inimõigusalaste lepetega, mis on vastavalt põhiseadusele Eesti õigussüsteemi lahutamatuks osaks.

Aplaus Eesti põhikoolile!

Sulev Valner,
ajakirjanik

Kui selgus, et Eesti riik on keskmise korralikkusega suutnud oma kulud tuludega peaaegu tasakaalus hoida ja sellega pälvinud loa võtta kasutusele euro, siis hõisati nii, nagu oleks  poliitikud eesotsas rahandusministriga mingi enneolematu saavutusega hakkama saanud.

Ei noh, tubli muidugi, et euroasja vussi ei keeratud ja suuresti iseenda varasemaid vigu parandades suutsid poliitikud riigi kulutused ikka õigeks ajaks piisavalt kokku tõmmata.

Sellega võrreldes on nüüd Eesti kool saanud hakkama palju kordi suurema saavutusega, kui ülemaailmse PISA uuringu põhjal oli meie põhikooli lõpuklassi õpilaste keskmine tase funktsionaalses lugemisoskuses üks maailma parimaid. Eriti hinnatavaks teeb selle tulemuse, et tegu on just nimelt kõigi Eesti koolide tugeva ühtlase keskmise tasemega. Loe edasi: Aplaus Eesti põhikoolile!

Jõulujutuvõistluse võitjad selgunud

Täna õhtul avalikustas Eesti Rahva Muuseumi jõulujutuvõistluse “Minu jõul” žürii oma lemmikud.

Aastatel 1996-2001 korraldas ERM kuus jutuvõistlust. Pärast mitmeaastat pausi otsustati 2010. aastal taas võistlus korraldada, kutsudes üles inimesi enda jõulumälestusi ja soove kirja panema. Sel korral laekus ERMi 116 kirjatööd, mille seas oli nii luuletusi, muinasjutte kui põnevaid meenutusi jõuludest läbi Eesti ajaloo keerdkäikude.

Žürii liikme Tuuli Kaalepi sõnul oli laekunud materjalide hulgas avaldamiskõlblikku materjali küllaga. Laekunud tööd võistlesid neljas vanusegrupis: 1.-6. klass, 7.-8. klass, 9.-10. klass ning täiskasvanud.

Esimese vanusegrupi parimad:

1. Kertu Klementi “Kassi kalapüük”“

2. Katrin Riso “Jõuluöö imed”“

3. Siim Loost “Valge hobune”“
Ära märgiti Adriana Jaanson “Tibude jõulud”, Erko-Hendrik Mõtus “Äpardus jõuluvanaga” ja Kerli Tali “Minu jõulujutt”.

Teise vanusegrupi parimad:

1. Kertu Külaots “Kogu tõde jõuluvanast”“

2. Helen Saks “Lugu poisist, kes kunagi ei lakanud uskumast jõuluvana”“

3. Anna-Liisa Palok “Torfe, soovide täitja”“
Ära märgiti Artur Andresalu “Jõuluime”, Kreeta Kalloni “kogu tõde jõuluvanast”“ ja Lilian Maasiku “Minu jõulud”.

Kolmanda vanusegrupi parimad:

1. Margit Partei “Minu masu-aja jõulud”“

2. Külli Kruus “Jõuluvana ja Ded Moroz”“

3. Diana Nõmmemees “Darko (ja minu jõul)”“
Ära märgiti Mari Liis Sillati “Minu jõulud”.

Täiskasvanud vanusegrupile anti välja üks auhinnaline koht Silvia Nurmojale jutu “Minu lapsepõlve jõulud” eest. Ära märgiti veel Andreas Jaeger “Jõulujutt”“, Kaleph Jõulu “Jõulujutud”, Irene Karpa “Minu jõul”, Nargiz Kuuti “Aastavahetus Manilaiul”, Asael Truupõllu “Minu jõul”, Kaupo Veenpere “Minu jõul” ja Helju Viirese “Minu jõul (möödunud aja mälestusi)”“.

Tunnustati ka anonüümset tööd pealkirjaga “Tasuta magneesium”, mille vanusegruppi ei osata määrata.