Värskas tuleb miljööväärtuslike alade teavituskoosolek

Neljapäeval, 25. novembril kell 15.30 algab Värska kultuurikeskuse saalis Värska valla üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Setomaa kultuuripärand” teavituskoosolek, teatab Põlvamaa infoportaal.

Teavituskoosolek on mõeldud miljööväärtuslike külade elanikele ja kõigile teistele huvilistele.

Eesmärk on tutvustada valminud teemaplaneeringut, toetuste küsimise võimalusi, säästva renoveerimise põhimõtteid, Seto arhitektuuri ning võimalusi, kuidas külaelanikud saavad arendada oma küla ja tõsta selle mainet.

Koosolekule on kutsutud teadmisi ja kogemusi jagama ning külaelanike küsimustele vastama MTÜ Vanaajamaja, Tartu Supilinna miljööväärtusliku ala, Karula Hoiu Ühingu ning Piiriveere Liidri esindajad.

Rohkem infot: Meel Valk, te 5345 8464, meel@verska.ee

Kullametsa seltsimajas koolitatakse kokkama

Kullametsa seltsimajas algab detsembris mahukas kuueosaline kokanduskursus. Esimene koolitus toimub 1. detsembril ja teemaks on „Imeline jõuluaeg“.

Esimesel koolituspäeval räägitakse jõuluroogade kõrval veel vürtsidest. Kahel järgmisel jõulueelsel kokanduspäeval tuleb juttu leivateost ja kodustest trühvlitest.

Kursuse teise osa teema on „Peolauatoidud“. Selle raames saab näpunäiteid sushi valmistamisest pidulike jookide serveerimiseni.

Edaspidi tuleb juttu lihtsatest argiroogadest, Eesti oma toidust ja koos lastega kokkamisest.

Koolitusele registreerimine kullametsa@kullamaa.ee või tel 514 9704.

Kohila vallas tegutseb loovuslabor

MTÜ Raplamaa Noored koostöös Kohila vallavalitsusega on kutsunud ellu loovuslabori, annab teada Raplamaa infoportaal.



Loovuslabori eestvedaja, MTÜ Raplamaa Noored juhatuse liikme Anneliis Kõivu sõnul ei ole labor konkreetne hoone või rajatis, vaid mõtteline paik, kus kohtuvad teadmine ja teadmisjanu,  kus võid välja mõelda ning teha midagi uut, seniolematut ja see tegevus on kasulik ja nauditav. 

 „Kohila loovuslaboris on võimalik  avardada või avastada oma andeid,” ütles Anneliis Kõiv, kes labori tegevust vabatahtlikuna korraldab.

Idee muuta kogu Kohila vald loovust genereerivaks keskkonnaks küpses enam kui aasta. Konkreetsed ettevalmistustööd algasid tänavu augustis, esimesed laborid avasid uksed novembris.

Seni on labor töötanud metsas, Kohila koolituskeskuses ja  raamatukogus. Katsetused on käinud gurmeelaboris, teatrilaboris, seikluslaboris, tarbekunstilaboris, filmilaboris jne.


Rohkem infot: www.loovuslabor.ee



Kas me oleme ikka soomeugrilased?

Homme alustab Fenno-Ugria hõimuklubi oma kümnendat hooaega. Esimesel õhtul arutlevad Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop ja kirjanik Kauksi Ülle teemal “Kas eestlased on soomeugrilased?”.

Mis on meis soomeugrilikku, küsib keeleteadlane Urmas Sutrop. Oleme ju kogu aeg pürginud eurooplaseks, meie keel on puhtast soomeugrilikust keelest ääretult kaugel. Kultuurigagi pole lood paremad – taarausk ja maausk mõlemad üpris noored tehisusundid, soomeugrilisus aga teatud osa eliidi poolt konstrueeritud. Kui meis ongi midagi soomeugrilikku, siis me ei tea täpselt mis see on.

Kauksi Ülle, kes on läbi aastate soome-ugri rahvastega koostööd teinud, väidab, et hõimutunne on vanem kui kaasaegse inimese endakeskne maailm ning ürgne sisemine kutse sunnib meid sidemeid hoidma omadega. Hõimuklubis püütakse selgemaks rääkida, kui lähedased või kauged on meile hõimurahvad, mis meid omavahel seob ja kuidas kaasaja inimene võiks leida oma tee soome-ugri maailma.

Hõimuklubi alustas tegevust 2001. aastal. Klubiõhtutel astuvad üles hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega erinevalt seotud inimesed. Koos nendega arutletakse soome-ugri rahvaste praeguse kultuurilise, sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku olukorra üle ning saadakse teavet fennougristika arengusuundadest. Fenno-Ugria korraldab Hõimuklubi koostöös Eesti Keele Instituudiga.

Hõimuklubi “Kas eestlased on soomeugrilased?” toimub homme, 24. novembril kell 17 Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn).

Järgmine hõimuklubi toimub 15. detsembril. Soome-ugri maailmavaatest idamaiste filosoofiate kontekstis räägib Anzori Barkalaja.

Abja rahva elulood kogutakse kaante vahele

Kavas on koostada raamat Abja rahva elulugudest. Selleks ootab ettevõtmise algataja Aksel Tiideberg Abjas sündinud, elanud ja töötanud inimestelt nende lühielulugusid ja fotosid.

„Ootan neid õpetajatelt, kasvatajatelt, talupidajatelt, endistelt kolhoosi- ja sovhoosi-, metsandus-, kaubandus-, meditsiini-, kultuuri-, tööstus- ja teenindussfääri ning avaliku sektori töötajatelt, FIEdelt, MTÜde ja sihtasutuste töötajatelt jne – kõikidelt elualadelt, ka tänastelt pensionäridelt,” kutsub Tiideberg üles ajalehes Lõuna-Mulgimaa.

Eluloole tuleks lisada oma sünniaeg, andmed töö, õpingute, huvialade, saavutuste ja pere kohta. Esitades andmeid manalasse varisenud lähedaste kohta, on soovitatav ära märkida ka surmaaeg ja matmiskoht. Teksti kogupikkus võiks olla kümmekond rida.

Andmeid ja fotosid oodatakse hiljemalt 20. detsembriks kas Abja muuseumi või Abja vallamajja või saadetuna aadressil Aksel Tiideberg, Voore talu, Purtsi küla, Valgamaa.

Rohkem infot tel 5392 6806 (Aksel Tiideberg).

Põlvamaa noored kogunevad homme konverentsile

Homme, 24. novembril peetakse Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses Põlvamaa noortekonverents ja infomess “Valikute tänav”. Noortekonverentsi tänavuseks alapealkirjaks on “Loovuse jõud”, ettevõtmise peaeesmärgiks on tõsta noorte teadlikkust sotsiaalsetest probleemidest ja innustada neid läbi loova tegevuse ka päevakajaliste teemadega tegelema.

Noorte infomessi ja konverentsi kombineerimine annab võimaluse noortel saada infot korraga ja palju neid puudutavatel teemadel. Lisaks messi informatiivsele osale toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse teatrisaalis ettekannete sessioon, kus tuntud lektorid räägivad noori puudutavatel teemadel.

Noortekonverentsi avab Eesti üks mõjukamaid ühiskonnateadlasi, Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Marju Lauristin ettekandega “Vaesus kui väljakutse”. Temale järgnevad Lehari Järg teemal “Kolmedimensiooniline inimene” ning Ott kiivikas loenguga “Motivatsioon spordis ja elus”.

Konverentsi üheks pikimaks osaks on loovuse praktiline väljendamine töötubades. Toimuvad tantsu-, teatri-, muusika-, kunsti-, filmitöötoad ning vaba mõttekoja tuba. Töötubasid juhendavad JJ Street, Põlva Eksperimentaalteater, Groundhog Day ja Contra, Põlva Avatud Noortekeskus, MTÜ Munalinn, Põlvamaa Noortekogu jt.

Infomess “Valikute tänav” algab kell 9 ja jääb päeva lõpuni avatuks. Noortekonverents läheb lahti kell 9.45 Põlva Kultuuri-ja Huvikeskuse saalis. Täpsem informatsioon ja registreerimine aadressil www.polvanoored.ee/noortekonverents

Salme jõel uuendatakse paadisilda

Salme vald sai Salme jõe paadisilla rekonstrueerimiseks Euroopa kalandusfondist 2,53 miljonit krooni, projekti toetab ka EAS, kirjutab ajaleht Meie Maa. Paadisild koos slipi ja sadamahoonega peab valmima järgmise aasta sügisel.


„Kuna paadisilla lähedal on Suure Tõllu raiesmaa ja kahe muinaslaeva leiukoht, tahtis vallavalitsus, et sadamahoonel oleks vanaaegsem väljanägemine. Seda projekteerijad ka arvestavad,” ütles Kuressaare Ehituse projektijuht Toivo Prostang.


Sadamahoonest tuleb põhiliselt kalameestele püüniste hoidmise kuur, lisaks mõned väiksemad abiruumid.

Järvamaal pannakse inimesed akvaariumi

Täna toimuval Järvamaa kodanikeühenduse konverentsil pannakse inimesed piltlikult öeldes akvaariumi ning tavapärase konverentsi pidamise võtete asemel kasutatakse uut osalemistehnikat.

Miks inimesed käivad konverentsidel? Stormy Petersi uuring järgi lähevad inimesed konverentsile eelkõige selleks, et kohtuda tuttavate inimestega. Olulisuselt teisena nimetati kohtumist uute inimestega ning alles kolmas põhjus oli õppida juurde midagi uut.

Mittetulundusühingute inimesed peavad eriti palju koos käima, et mõista, kui oluline see on, mis nad teevad ning et enamik ajast vastuvoolu ujumine on täitsa okei.

Samas, kuna Kodukant Järvamaa, Järvamaa Arenduskeskus ja veel hulk ühinguid on alustanud sihtide seadmist kodanikeühenduste valdkonnas, siis pannakse kõik saadud mõtted peenelt kirja ja ehk valmib järgmise aasta kevadeks ka üks konkreetsem plaan, kuidas kodanikualgatust Järvamaal edasi aidata. Senimaani ükski maakondlik arengudokument kodanikuühiskonda paraku ei käsitle.

Loomulikult ei puudu konverentsilt asjalikud ja teravaks lihvitud ettekanded, veidi sööki, jooki, meelelahutust.

Kellele? Kodanikeühenduste konverents on kodanikualgatuse aastasündmus, mis on mõeldud kõigile neile inimestele, kes tegutsevad mittetulundusühingutes (sihtasutustes, seltsingutes jms) selleks, et kogukonnas ehk meie ümber asjad paremini käiksid.

Miks? Selleks et väärtustada seda tegevust. Kuulata tarku mõtteid siit ja sealtpoolt Eestimaa otsa. Jagada oma mõtteid ja kogemusi teistele. Saada inspiratsiooni ja inspireerida teisi.

Täpsem info: www.jarva.ee/konverents

Allikas: jarva.ee

Seto süük Tarto liinah

Õgal novembrikuu neläpääväl om Seto lipp lehvinu kesk Tarto liinä Rüütli uulitsat prantsuse kohviku Crepp kotsil. Just s`ool pääväl om Tarto liinah seto süügi päiv, koh om võimalus tutvust tettä ja perrä pruuvi erisugutsõid hõrgutuisi seto küügist.

Kohviku Trepp umanik Palgi Priit om seto süügist ku süügipakjaist vaimustat`. Foto: Nutovi Mirjam

Läbi novembrikuu om Tartoh olnu Tarto sõpruslinnu` rahvusküüke päävä`. Uma süüki om ülikooliliinä tulnu pakma tõisi seah ni kreeklase, islandlase ku ka norraka. Setomaa ülembtsoostka Raudoja Ahot võtt` säänsest tiidmisest kinni ja käve Tsiistre nulga mehele, kohvik Crepp omanikule Palgi Priidule vällä mõtõ, õt pakusi` novembrikuuh inemistele ka seto süüki.

Palk ole-es kah kehv miis ja võtt hüäst mõttõst kinni. „Mulle miildüs seto süük ja seto iniemise,“ ütel` Palk, „kuna Taro liinäl üttegi sõprusliinä Prantsusmaalt ole-ei, sõs ma otsusti setode kasust.“ Miis viskäs nalja, õt ole-ei ju vahõt kas Prantsusmaa vai Petseri. Ainus miä kohviku omanik suuvse, oll taa, õt ku säänest asja jo tetä, sõs tetä kõrralikult.

Ni omgi seto süügi pakkija Tartu liinäh Kolmõ Sõsara Kohvik ja Obinitsa Seltsimaja tõelidselt vaiva nännü, õt seto köögile mitte häpü tetä – kohvikuh Trepp (Crepi peal, nimi on tulnud vähemalt 50-astmelisest trepist, mis viib kohvikusse) mäng` õgal neläpääväl õnnõ seto muusika ja ka teenindäjä omma` kõrraliselt seto rõivideh. Ette om valmistat setokiilne menüü, setopäradse lavvakattõ ja hüä roa` ni joogi`. Loe edasi: Seto süük Tarto liinah

Alanud nädalal toimuvad üle Eesti mõttetalgud

Sel nädalal peetakse üle Eesti mõttetalgud, kus iga maakonna helgemad pead arutavad Eesti visiooni aastaks 2018.

Eesti kasvuvisioon 2018 koondab mitut üksteisega seotud teemat – majanduspoliitika, haridus, avatus talentidele ja sisseränne, sotsiaalsüsteem, ühiskond ja väärtused, välispoliitika, riigivalitsemine jne. Visioonis kujundatakse ühisosa, mis annab vajaliku tõuke erinevate valdkondade arenguks.

Visiooni mõttetalgute läbiviimisel on koostööpartneriteks Arengufond, Teeme Ära – Minu Eesti meeskond, kohapealsed eestvedajad, organisatsioonid ja omavalitsusüksused. Erinevalt 2009. aasta mõttetalgutest on osalejate arv mõttetalgutest piiratud, kuid vabalt omas ringis kaasa mõtlema on oodatud kõik. Selleks võta ühendust korraldusmeeskonnaga aadressil kasvuvisioon@minueesti.ee, et saada täpsemad juhised ja kokkuvõtte vorm. Loe edasi: Alanud nädalal toimuvad üle Eesti mõttetalgud

Karujahi hooajal kütiti 57 karu

Tänavu kütiti augusti algusest oktoobri lõpuni kestva karujahi hooaja jooksul kokku 57 karu, maksimaalselt lubatud küttimismaht oli 60.

Allikas: gagloodusring.blogspot.com

Suurkiskjate karu, ilvese ja hundi küttimine on võrreldes teiste jahiulukitega rangemini reguleeritud ning maksimaalse lubatava küttimismahu ja selle jaotuse maakonniti määrab Keskkonnaamet.

Karude arvukus on viimase viie aasta jooksul pidevalt suurenenud ning seireandmete järgi on neid Eestis kokku 700 ringis.

Viimasel paaril aastal on karude arvukuse suurenemist märgata enim Rapla, Jõgeva ja Viljandi maakonnas.

Karusid elab meil tihedamalt Lääne-Viru, Jõgeva, Järva ja Ida-Viru maakonnas, kust kütiti kokku 34 ehk üle poole kõikidest kütitud karudest.

Allikas: keskkonnaamet.ee

Türi gümnaasiumil on sünnipäev

27.novembril 1924. aastal loodud Türi gümnaasiumis algas täna sünnipäevanädal

Türi Gümnaasiumi huvijuht Katrin Kariste andis teada, et gümnaasiumis toimub 22.-26. novembrini oma kooli nädal, mis algab esmaspäeval piduliku riietuse ja kooliketi moodustamisega ning lõpeb reedel, 26. novembril, sini-must-valge rõivastuse ja korvpallimatšiga.

Igasse päeva jagub tegevusi nii kooli algklasside majja kui nn suurde majja. Nädala jooksul antakse välja kõige suurema kallistaja tiitel, üheks tunniks vahetavad kohad 4. ja 12. klass, toimuvad seltskonnamängude vahetunnid ja vahetunnidiskod, võisteldakse mitmel spordialal õpetajad versus õpilased jne.

Allikas: jarva.ee

Kursus õpetab projekte planeerima ja kirjutama

24. ja 26. novembril on Tartu keskkonnahariduskeskuses Kompanii tn 10 kahepäevane projekti planeerimise ja kirjutamise kursus.

Kursuse esimeses osas saab kuulata loengut projektide taotlemisest ja planeerimisest keskkonnainvesteeringute keskuse näitel. Teises on võimalik esitada projektiga seotud küsimusi ja saada praktilist abi.

Koolitus vältab kummalgi päeval kell 15-19; osavõtutasu. Kursuse osalemistingimused leiate http://www.teec.ee/?nodeid=359&lang=et.

Lisainfo ja registreerimine: Margit Sokk, margit.sokk@teec.ee, tel 736 6120.

Kursuse osalemistingimused leiate http://www.teec.ee/?nodeid=359&lang=et.

Maaülikooli aasta teo tiitli said aiandustudengid

12. novembril sai teatavaks Eesti maaülikooli (EMÜ) tänavune aasta tegu. Selleks osutus üliõpilaste edukas võistlustöö “Ajas muutuv vanaema lillepeenar” Tallinna lillefestivalil.

Aianduse eriala magistrandid Karin Kapp, Helen Hendrikson, Reelika Rätsep ja maastikuarhitektuuri eriala üliõpilane Anu Kägu on andnud oma lillefestivalil valminud aiakujundusega võimaluse reisida ajas ja märgata muutusi aianduses. Eduka võistlustöö teinud üliõpilasi juhendas aianduse lektor Ele Vool.

Aasta teo tiitliga tunnustab maaülikooli rektor juba kaheksandat aastat ettevõtmisi, mis jäävad väljapoole igapäevakohustusi. Varasematel aastatel on tunnustuse pälvinud Rõhu katsekeskus, keskkonnaüliõpilaste selts, keskkonnahoidlik reoveepuhasti, tervisliku piima arenduskeskus, Võrtsjärve järvemuuseum, tudengite erialaseltside ühisprojekt “Oma kodu” ja maaülikooli vilistlaste kokkutulek.

Esimest korda välja antud aasta täienduskoolitaja auhinna pälvis toiduhügieeni osakonna juhataja Mati Roasto. Parimad uuendusmeelsed õppejõud on Arvo Viltrop ja Lauri Lihtmaa.

Akadeemilisel aktusel anti üle ka EMÜ teaduse populariseerimise auhinnad. Esimese auhinna (15 000 krooni) pälvis Ivar Sibul puittaimi ja puiduteadust populariseeriva mitmekülgse tegevuse eest. Teise auhinna (10 000 krooni) sai Indrek Sell ja kolmanda (7000 krooni) mullamuuseumi kollektiiv.

EMÜ

Põllumajandusteadlased otsivad uusi ideid

Homme on Eesti Põllumajandusmuuseumis noorte põllumajandusteadlaste konverents, mille eestmärgiks on leida uusi, põnevaid ja julgeid ideid, pakkuda noortele uurijatele esinemisvõimalusi ning avastada lootustandvaid teadlasi.

Konverentsil esinevad noored uurijad Eesti Maaülikoolist. Ettekanded räägivad agraarajaloo ning põllumajandusteaduste aktuaalsetest probleemidest, valdkondadest ja suundumustest. Konverents toimub sel aastal kolmandat korda.

Konverentsile valitud ettekannete teesid avaldatakse trükisena, paremad ettekannete põhjal kirjutatud artiklid publitseeritakse.

Vaata täpsemat infot päevakava kohta siit

Allikas:tartumaa.ee

Muhulasest filmimees näitab edukuse hinda

Muhulane Arni Ots esitleb populaarses filmi- ja muusikavahendamisportaalis YouTube oma lühifilmi “Marvin”.

Kaheksa minutit kestev linateos visualiseerib edukuse määra. Arni Otsa sõnutsi, kui küsimusele “Kuidas sul läheb?” vastata “Kiiresti-kiiresti”, siis on see justkui positiivne märk sellest, et sa oled tubli inimene. “Samas ei peaks see aga paika pidama,” märkis ta ja arvas, et just aja ja asjadega kiputakse mõõtma edukust. “Et kui palju sul mingit värki on,” lisas ta.

Film oleks justkui vägagi realistlik tõmme elust, aga viimased kaadrid annavad kogu loole just selle õige nõksu.

Näitlejatena löövad kaasa Kuressaare ametikooli õpilased Raido Soosaar, Karli Kirsch, Jörgen Kohal ja Jussi Kaldaru. Tüdruk Viktooriat mängib rahvateatri kogemustega Kätlin Taimsaar.

Allikas: Ene Kallas, Saaremaa.ee

Võimalus õppida kogukondlikult majandama

Riinu Lepa

Sel laupäevl, 27. novembril läheb Tallinnas Ovaalstuudios käima põnev kolmeosaline kursus “Majandusest, lihtsalt ja teistmoodi”, kus räägitakse majandusest tavapärasest veidi teise nurga alt. Kursusel kõneldakse inimesest lähtuvast majandusest ja teadlikest valikutest ehk kuidas iga inimene saab muuta maailma paremaks läbi omaenda tegevuse.

Kursuse juhendaja Riinu Lepa ütleb, et majandus on teema, mis paljusid inimesi hirmutab, samas oleme kõik sellega seotud olles majandussüsteemi käimalükkajaid läbi elatise teenimise. Kursus püstitab mitmeid küsimusi, millele otsitakse koos vastust: Millise süsteemi oleme inimkonnana käima lükanud 21.sajandil? Kas meie roll elatise teenijatena on meie enda vaba valik või on see suuresti stereotüüpne süsteemi osa? Kas see, mida me iga päev teeme, on meie hingega kooskõlas? Või töötame selleks et, kunagi lähi- või kaugemas tulevikus saaks teha seda, mida “hing on alati ihaldanud”? Kas me töötame vaid tuleva hetke nimel? Kas me tajume oma rolli oma igapäevaste valikute kaudu? Loe edasi: Võimalus õppida kogukondlikult majandama

Selle aasta Hiie sõber on Mari-Anna Remmel

Laupäeval Tartus Eestis Kirjandusmuuseumis  toimunud Maavalla koja tunnustamissyndmusel kuulutati tänavuseks Hiie sõbraks pärimuseuurija Mari-Ann Remmel, kellel on olulisi teeneid Eesti hiiepaikade kaitsmisel ja uurimisel.

Maavalla 21.11.10223 (2010) Hiie sõber Mari-Ann Remmel

1990. aastate teisel poolel lõpetas tema julge tegutsemine raietööd Rae vallas asuvas Lehmja hiietammikus. Samuti on ta teadlasena andnud suure panuse Kunda, Kautjala Taaritammemäe ning Palukyla Hiiemäe kaitsmisse. Hiie sõber on ka tänuväärselt tegutsenud  hiiepärimuse tutvustamisel. Eesti Rahvaluule Arhiivi andmetele tuginedes andis ta 1998. aastal välja seni ainsa yksnes hiiepaikadele pyhendatud raamatu Hiie ase.

Hiie sõber ytles, et Lehmja hiietammikut kaitstes jätkas ta isa, Jaan Remmeli, alustatud tööd. “Jõuan ikka ja jälle oma kodukandi paiakade juurde tagasi. Tegelen praegugi Lehmja pärimustega ning saadud tunnustus on mulle suureks auks ja innustuseks” ytles Mari-Ann Remmel.

Allikas: maavald.ee

„Südamega kool“ püüab aidata raskustes noori

Godi Keller
Täna, 22. novembril kell 15.00 algab Tartus ümarlaud „Südamega kool“, kus räägitakse sellest, kuidas aidata probleemidesse sattunud noori taas ühiskonda sulanduda ja leida elus oma tee. Ümarlaua on kokku kutsunud Tartu Waldorfgümnaasium koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Aina sagedamini kogeme keerulisi lapsi ja noori enda ümber. Lihtsam tundub neid lapsi endast eemale tõrjuda selle asemel, et otsida probleemse käitumise tagamaid ja toetada isiksuse arengut. Ümarlaual räägitakse, kuidas selles olukorras täiskasvanuna hakkama saada ning mida saavad kodu, kool ja ühiskond koos teha, et aidata raskustesse sattunul taas kogukonda sulanduda.

Ümarlaual jagavad oma kogemusi praktikud Eestist ja Norrast. Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskuse psühholoog Tõnu Jürjen ja Lõuna Prefektuuri politseileitnant Marina Paddar räägivad probleemidesse sattunud noortest ja nendega kontaktisaamise võimalustest.

Tartu Herbert Masingu kooli sotsiaalpedagoog Siim Värv ja Euroopas laialt tuntud õpetajate koolitaja ja lapsevanemate koolide käivitaja Godi Keller Oslost räägivad noorte toetamise võimalustest Eesti ja Põhjamaade praktilise kogemuse läbi. Ümarlaua lõpus toimub ühine arutelu ja küsimustele vastamine, moderaatoriks on lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen.

Godi Keller on pikaaegne waldorfkooli õpetaja Norras, noorukite rehabilitatsiooniprojekti Pøbel meeskonna liige, lapsevanemate kooli eestvedaja.

Ümarlaud on kokku kutsutud Tartu Waldorfgümnaasiumi poolt koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Ümarlaua toimumist toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.

Lähem teave siit.

Fotonäitus pildis, sõnas ja muusikas

Fotonäituse üheks osaks on hallide agulihoonete kõrvutamine modernsete linnavaadetega. Foto: Silver Lusti
“Postembrüogenees” (sünnijärgne areng) on täna  Põlva Eksperimentaalteatri noortetrupi poolt avatav fotonäitus, mis on pildiseeria mälupilti talletunud elulistest hetkedest.

“Mõtlesime, et teeme midagi sellist, mille sisu ja mõte peitub vaataja silmades,” selgitas fotonäituse ideed üks autoritest Linda Varusk. Lisaks näituse visuaalsele osale täiustab keskkonda fotode autorite valitud muusika.

Ühes näituse avamisega Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse undergroundis  etendub ka  lavaaugus etüüdlavastus, mis täiustab fotodel kujutatavat. “Valisime välja igaühe isikuomadustega kõige enam kokkusobituvamad luuletused ning neid analüüsides tuligi idee rääkida lugu arengust ehk eluringist,” rääkis noortetrupi vanemnäitleja Silver Lusti.

Fotoseeria avatakse Põlva linnas toimuva noortenädala raames ning jääb avatuks novembri lõpuni.
Lisainfo: www.polvanoored.ee

Allikas: põlvamaa.ee

Tänavu tõrjuti karuputke 1173 hektaril

Sosnovski karuputk. Foto: Arne Ader, loodusemees.ee.

Tänavu tõrjuti karuputke võõrliike sosnovski karuputke (Heracleum sosnovskyi) ja hiid-karuputke (Heracleum mantegazzianum) 1173 hektaril.

Tõrjeks kulus ligikaudu 4,8 miljonit krooni, mis tänavu saadi Euroopa regionaalarengu fondist. Üle Eesti väljakuulutatud hanke tulemusel sõlmiti 35 töövõtulepingut tõrjeks 1253 hektaril, kuid vastu võeti tõrjetööd 1173 hektaril.

“Ligikaudu 80 hektaril oli tõrje teostamata või teostatud ebapiisaval määral, mille tulemusel valmisid koloonias uued karuputkeseemned ning keskkonnaamet ei võtnud tööd vastu,” ütles projekti koordineeriv keskkonnaameti looduskaitsebioloog Eike Vunk.

Karuputke tõrje kaks peaeesmärki on vähendada mullas leiduvat seemnepanka ning takistada uute seemnete teket. Kuna seemned võivad idanemisvõimelisena püsida kuni kaheksa aastat ja üks taim suudab toota kuni 10 000 seemet, siis võib ühe taime viljumine koloonias muuta kasutuks mitme varasema aasta töö.

Tõrjetöödest teavitati üldsust ning tänu maa-ameti kaardirakenduse abil avalikustatud levikuinfole laekus keskkonnaametile hulganisti teateid uute kolooniate asukohtade kohta.

Suurimad tänavu tõrjutud karuputkekolooniad asusid Härjanurme külas Jõgevamaal, Sigula ja Liivi külas Harjumaal, Viiratsi ja Polli vallas Viljandimaal ning Haeska külas Saaremaal.

Karuputke tõrjuti tänavu juba kuuendat aastat. Eelmisel aastal kulus 878 hektari tõrjeks umbes neli miljonit krooni. Keskkonnaamet tänab korrektse tõrje tegijaid hea koostöö eest ja hoolivaid kodanikke uute leiuteadete eest.

Allikas: Keskkonnaamet

Pärnumaa Kodukandi juures tegutseb noortekoda

Pärnumaa Kodukandis hakati külaseltsides tegutsevatele noortele suuremat tähelepanu pöörama ülemöödunud aastal, et nende elu tegevustega mitmekesistada.

“Nüüd on meil oma noortekoda, kus praegu on üle 20 liikme,” ütles Kodukant Pärnumaa juhatuse esimees Eve Sikka, kelle sõnul aitavad noored erinevaid üritusi korraldada.
Noored on käinud koolitustel ja oskavad projekte kirjutada, korraldavad ise üritusi, julgevad igas asjas sõna sekka öelda, oskavad oma juttu argumenteerida ning tehtu eest vastutada. Ürituste korraldamisel on igal noorel oma lõik, mida ta peab tegema ja selle eest vastutama: ühed peavad kokkuleppeid sõlmima, teised turvalisuse tagama jne.

“Neid on huvitav jälgida. Noored on oma vaadetega andnud meie Koduakandile uue hingamise,” märkis Sikka.

Praegu on noortekojal üle 20, vahepeal oli üle 30 liikme. Kaugemale õppima läinud vahetavad Kodukandiga informatsiooni. Noortekoja liikmed on 15-19 aastased.

“Noortekojal on plaanis kaasata liikumisse 10-14 aastasi, et nende kaudu viia Koduakandi liikumine peredesse,” teadis Sikka.

Noortekojas on poiste ülekaal, sest poisid vajavad rohkem tegevust ja seda, et neid märgataks. 24-st noortelaagris viibinust oli poisse 18.

Kodukant Pärnumaal on 56 füüsilisest isikust, 10 juriidilisest isikust ja 23 noort liiget.

Mari-Anne Leht

Leigarid tegid esimese rahvatantsufilmi

Rahvakunstiseltsi Leigarid tantsijad tegid oma kunstilise juhi Kalev Järvela loomingu ainetel  Eesti esimese rahvatantsufilmi, mis esilinastub 24. novembril kell 17 Tallinnas kinos Kosmos. Film sündis Järvela 50. juubeliks.

„Film “Kust see laps need laulud saanud”  on sellest, kuidas üks mees tantse teeb. Ja elust, mis neis tantsudes peegeldub. Kalev Järvela rõhutab alati, et tants pole asi iseeneses, vaid vahend, mille kaudu rääkida ühiskonnas olulistest teemadest,” võtab filmitegemise kokku Leigarite kunstilise juhi assistent Sille Kapper.

Tema sõnul näeb filmis huvitavat tantsu, argiste liikumiste koreografeerimist ja vahvaid inimesi, saateks hea muusika. „Üks filmi märksõnadest on üksindus. Seal on igapäevast kiirustamist ja üksteise mittemärkamist, samas ka rahulikku olemist, sügavat huvi ja tähelepanu inimeste vastu.”

Ligi kolmveerandtunnise linateose tegemisel osales pea 100 inimest, enamik neist Leigarite ansambli tantsijad.

Filmimine toimus tänavu suvel peamiselt Tallinna tänavatel, hoovides ja majades, juubilari enda eest rangelt salaja. Filmis on kasutatud ka arhiivikaadreid Kalev Järvela loomingu paremikust.