Külauudised

Sann palli üten lihaga

Palanu_sann — Panni Malle ja palanu sann. Foto: Uma Leht

«Neli-viiskümmend killo lihakõist, kümme rummi puid, kreissaag – kõik läts´!» ohas´ Vahtsõliina valla Sutõ külä Palo talo pernaanõ Panni Malle (72) halõhõlõ maaha palanu savvusanna varõmidõ man. Timahava om vanal Võromaal palanu joba viis savvusanna.

Malle suidsut’ sannan lihha, nigu tä om tennü joba tuust aost pääle, ku 24aastadsõlt Palo tall’o mehele läts’. Malle es tii hindä meelest suidsutamisõ man midägi võlssi. «Eloaig olõ suidsutanu, ei olõ midägi juhtunu, a no näet!» ütel’ tä. «Käve, nigu kõgõ käüt, iks puid pääle pandman. Tuura lepä, mis naabrimiis tekk’, palliva viil ja ma kai, et ei panõ pääle. Lätsi rahuligult tarrõ tagasi ja… Vast kümme minotit käve är. Piä naabrimehele teno ütlemä: ma es kuulõ tarrõ toda paukmist (sanna eterniitkatus lahõs’ kuumusõ käen – UL), timä kuuldsõ ja tull’ kaema.»

Pästeammõdi jutu perrä läts’ Malle sannan lihast tsilkunu rasõv palama ja tuust sann tuld võtsõgi. Malle ja savvusanna-as’atundja Elleri Kalle arvasõ tõistõ.

«Tuud ma taha-i usku, et sannan lätt lihasuidsutamisõ aigu rasõv palama,» kõnõl’ Elleri Kalle. «Ku inemine õkvalt nii ull’ olõ-i, et liha keresse kotsilõ savvuma pand. Sõs om tuu nigu nimme sanna palamapandminõ. A lakkõ ei päse rasõv kuiki ja põrmandu pääl tä palama ei lää.» Loe edasi: Sann palli üten lihaga

Kogupere konverentsil sõnastati teesid „Terve kool“

kogupere konverents_2 — Kogupere konverentsil osales 135 suurt ja väikest inimest. Foto: Rosma Haridusselts

Põlva külje all Rosmal toimus laupäeval, 21. mail III kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kool”, millel osalenud inimesed sõnastasid meeldetuletuse haridusametnikele, omavalitsustele ja lapsevanematele. Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu korraldatud konverentsist võttis osa kokku 135 inimest ja päeva lõpus loeti ette teesid „Terve kool“, mis rõhutavad kooli ja kogukonna koostöö vajadust.

Lavastaja Ain Mäeots, kes päeva juhtis, luges lõpuringis ette teesid, mis toovad esile tihedama koostöö vajaduse vanemate, omavalitsuste ja haridusametnike vahel. „Kool on terve ühiskonna alus ja läte. Terve kool algab avatusest, aktsepteerimisest ja koostööst ning käsitleb õpilasi, õpetajaid ja vanemaid võrdsete osalistena hooliva ja toetava kasvukeskkonna loomisel. Kool tähendab tervet kogukonda, mille keskmes on nii laste kui vanemate füüsiline, vaimne ja hingeline areng,” öeldakse III kogupere konverentsi lõppdokumendis. „Terve kooli ja toetava kasvukeskkonna loomine nii lastele kui täiskasvanutele on meie enda kätes – see algab iga inimese igapäevastest teadlikest valikutest. Ainult nõnda saame muuta meid ümbritsevat reaalsust, et jõuda hoolivama ja tasakaalukama elukeskkonnani.” Loe edasi: Kogupere konverentsil sõnastati teesid „Terve kool“

Laupäeval joostakse ümber Põhja-Eesti kõrgeima tipu

Emumäe jooks 2010 — Emumäe jooksu mullune start. Foto: emumae.ee

Laupäeval, 28. mail on kõik käimis- ja jooksusõbrad oodatud Emumäe jooksule, mis on tuntuks saanud kui Eesti esimene mäejooks. Jooksul osalemine on eelregistreerujatele tasuta. Esmakordselt toimub jooksuga samal ajal ka Emumäe laat.

Jooksjad saavad valida kahe distantsi vahel: 5,6 km ja 10,0 km. Mõlemad rajad kulgevad ümber Põhja-Eesti kõrgeima tipu – Emumäe (166 m üle merepinna). Lühem ring on avatud ka (kepi)kõndijatele. Kohapeal saab laenutada käimiskeppe ja kuulda Eesti kepikõnni Liidu esindaja soovitusi õigeks kepikõnniks.

Tänavu toimub Emumäe jooks juba seitsmendat korda. Emumäe mägised pinnavormid pakuvad jooksjatele põnevat vaheldust. Emumäe jooksu rada kulgeb suuremas osas mööda kõva pinnakattega teed, kuid jooksjatel tuleb läbida osa distantsist ka põllu- ja metsateedel. Jooksule on oodatud osalema nii tõsisemad jooksjad kui pühapäevasportlased.

Korraldajad loodavad tänavu mäenõlvadel näha üle 200 spordisõbra. Möödunud aastal võitis jooksu Elar Vulla ajaga 33:08, naistest oli võidukaim Janelle Tarum (41:51).

Jooksu start ja finiš on mäe tipus Emumäe vaatetorni juures, jooksuraja madalaima ja kõrgeima punkti vahe on ca 50 meetrit. Stardipauk antakse 28. mail kl 13:00. Iga lõpetaja saab diplomi ning kõigi osalejate vahel loositakse välja meeneid.

Jooksuga samal ajal tomival Emumäe laadal saab müüa-osta-vahetada taimi, raamatuid, vanavara, käsitööd ja talukaupa. Avatud on ka kohvik. Kõik on laupäeval Emumäele oodatud!

Lisainfo: www.emumae.ee/jooks, Elen Mitt (tel 53678960), elen.mitt@gmail.com

Martna valla mehed asutasid tuletõrjeühingu

Riiklikest päästekomandodest liiga kaugele jäävas Martna vallas Väike-Lähtrus alustasid tegevust vabatahtlikud päästjad, kes moodustasid mittetulundusühingu Vabatahtlikud Pritsumehed, kirjutab www.laanlane.ee

Martna vallavanema Tiiu Aaviku sõnul on vabatahtlike päästjate hulgas nii neid, kel on varasem päästjakogemus kui ka mehi, kes peavad alles esimese koolituse läbima. “Meestele oli tõsiseks ajendiks see, et neil on võimalik saada päästeauto. Tahet meestel on,” lausus Aavik. Ta tunnustas vabatahtlikke, sest mehed said oma jõududega paberimajanduse ning mittetulundusühingu loomisega hakkama.

Üks MTÜ eestvedajaist, praegu Väike-Lähtrus V&K Auto remonditöökojas töötav Argo Kliss ütles, et ühingus on tegevad 12–13 meest. Kolmel mehel on päästjakoolitus läbitud, kuid ülejäänud peavad käima kursustel, mis lähiajal Haapsalus toimuvad. Ka Kliss läheb kursustele, kuigi on mõned aastad tagasi päästjana töötanud. See kvalifikatsioon aga enam ei kehti. “Kui asi käima läheb, siis peab olema 24-tunnine valve, see on päästeameti nõue,” lausus ta. Loe edasi: Martna valla mehed asutasid tuletõrjeühingu

Võrokõsõ otsõva ütist «mütsü»

Vana Võromaa umavalitsusõ tulõsi ütitselt kultuuriasju ajama panda, löüdse Räpinäl tsõõriklavva takan istnu võrokõsõ umavalitsuisist ja Riigikogo vana Võromaa tugõmisrühmäst.

«Kihlkundõ seeh võinu inämb kuuhtüüd olla, et kihlkundlist identiteeti tugõvambas tetä,» kõnõl’ Orava vallavanõmb Plakso Ülo, kink vald jääs Põlva maakunda, a Vahtsõliina kihlkunda. «Mulke ja setodõ ütine lobitüü om väega hää, valla tegevä ütehkuuh tüüd. Mi pidänü kah kokko kutsma kõik vana Võromaa vallavanõmba ja pidämä tsipakõsõ plaani, kas olnu mõistlik üteh kultuuri tukõ ja mulke-setodõ päält snitti võttõh ütine organisatsioon kokko panda. Kokko mindäs sis, ku tuu om kasulik ja ku nätäs kassu, sis pandas ka raha ala.» Loe edasi: Võrokõsõ otsõva ütist «mütsü»

Lilleorus tuleb sügisel permakultuuri koolitus

Lilleoru ökokogukond Harjumaal korraldab oktoobris permakultuuri sertifikaadikursuse, kuhu on oodatud osalema kõik huvilised. Kursuse viib läbi rahvusvaheliselt tuntud permakultuuri ekspert Albert Bates koos abilistega.

Kursuse tutvustuse leiab Lilleoru kodulehelt. Huvilistel palutakse anda varakult märku oma osalemissoovist ja kinnitada seda ettemaksu tasumisega maikuu lõpuks. Tegemist on mahuka kursuse ja mitme välisõpetajaga, on kursuse toimumise tagamiseks vajalik varajane selgus.

Permakultuur (ingl k ‘permaculture‘ tuleneb sõnadest permanent ja agriculture) on jätkusuutliku eluviisi kavandamise ja kujundamise metoodika, mis põhineb looduslike ökosüsteemide eeskujul.

1970ndatel austraallaste Bill Mollisoni ja David Holmgreni poolt välja kujundatud süsteem sai alguse põllumajandusest, ajendiga leida positiivne lahendus eesseisvale keskkonna- ja energiakriisile. Permakultuuri mõiste ja rakendus on mõnekümne aasta jooksul jõudsalt arenenud ning täna tähendab see nii püsivat põllumajandussüsteemi kui püsivat, kestvat kultuuri, mis toimib looduse osana.

Täpsem info: Ave Oit, ave@kogukonnad.ee

Laheda naised alustavad avalike teenuste projekti

MTÜ Lahedad Naised Lahedalt käivitab koostöös Võrumaa Arenguagentuuriga projekti „Teadlikkuse kasvatamine ja koostöövõimekuse suurendamine avalike teenuste osutamiseks Võrumaal“. Projekt kestab 30. aprillini 2012 ja selle kogumaksumus on 13 610,80 eurot, millest Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolne rahastus 12 232,20 eurot.

Projekti eesmärk on Võrumaa kodanikeühenduste ja kohalike omavalitsuste valmisoleku süvendamine ja koostöö tõhustamine avalike teenuste osutamiseks piirkondades. Sihtgruppi kuuluvad maakonna kodanikeühenduste liikmed, kohalike omavalitsuste spetsialistid ja volikogude liikmed.

Projekti raames viiakse läbi küsitlus-kaardistus eesmärgiga saada ülevaade avalike teenuste osutamise olukorrast maakonnas. Tulemuseks on ülevaade kodanikeühenduste ja KOV-ide vajadustest, võimalustest ja kompetentsidest avalikke teenuseid osutada. Tulemuste esmaesitlemine toimub Võrumaa kodanikeühenduste konverentsil oktoobris 2011. Loe edasi: Laheda naised alustavad avalike teenuste projekti

Tartus kõneldakse raskemetallimürgitusest

3. juunil toimub Tartus ainulaadne konverents „Krooniline raskmetallimürgistus ja selle poolt esile kutsutud oksüdatiivne stress: seos kaasaegse inimese haigustega“. Konverentsil on põhilektoriks Kentucky Ülikooli emeriitprofessor, raskmetallimürgistuse uurija Boyd Haley.

Haley on uurinud elavhõbedamürgistust paljude aastakümnete jooksul ning kirjeldab mehhanisme, kuidas krooniliste mürgituste puhul tekivad paljud erinevad autoimmuun- ja neurodegeneratiivsed haigused. Orgaanilised elavhõbedaühendid läbivad aju-vereringe barjääri ning tekitavad eeskätt neuroloogilisi ja psühhiaatrilisi probleeme.

Metallimürgistus võib olla põhjuseks paljude krooniliste haiguste puhul, mis ei parane tavaliste meetoditega. Boyd Haley räägib nii kokkupuuteallikatest, diagnostikast kui ravi võimalustest.

Loe lähemalt siit.

Allikas: Annely Soots

Mari Kalkuni album “Vihmakõnõ” ilmus Aasias

Õunaviks annab teada, et 18. mail 2011 ilmus Jaapanis Mari Kalkuni teise albumi “Vihmakõnõ” spetsiaalselt Aasia turule toodetud versioon. Väljaandjaks maailma- ja eksperimentaalmuusika leibel Nature Bliss, kes ühtlasi omandas albumi plaadistamis- ja levitamisõigused Jaapanis, Hiinas, Taiwanis, Hong Kongis, Koreas, Singapuris, Malaisias ja Macaus.

Mari Kalkun sattus Jaapanisse 2009. aastal koos Pastacaga, kus toimus Pastaca uue plaadi ühine esitlustuur. Üks Nature Blissi produtsente külastas Tokyo kontserti, ostis Mari esimese albumi “Üü tulõk” (“Vihmakõnõ” polnud siis veel ilmunud) ja oli sellest vaimustuses. Edasi läks kõik juba oma loomulikku rada pidi.

Nature Bliss on näinud üksjagu vaeva ka sisu vahendamisega kohalikule publikule – kõik laulusõnad on tõlgitud jaapani keelde ja trükitud plaadi vahelehel. “Eriti hea meel on mul selle üle, et see on ilmselt esimene kord, kui ka võrukeelsed laulud jõuavad nii kaugesse maailma nurka nagu Aasia,” ütles Mari Kalkun. Ühtlasi kaalub Nature Bliss ka “Üü tulõku” Aasia versiooni väljaandmist. Hetkel on seal nende kaudu müügil Õunaviksi poolt välja antud Euroopa versioon.

Lähem info:
http://ounaviks.blogspot.com/
http://naturebliss.jp/

Piimandusmuuseumi pargis tuleb meeleolukas piimapäev

4. juunil toimub Imaveres Eesti Piimandusmuuseumi pargis ”Piimapäev”.

Päeva korraldavad põllumajandusministeerium, Eesti Piimaliit ja Eesti Piimandusmuuseum.

Tervituseks mängib Türi puhkpilliorkester.
Kutsehariduskoolide toitlustuserialade õpilased valmistavad õpitubades hapendatud piimajookidest toitu.
Piimandusmuuseumi pargis on võimalik näha, kuulda, maitsta.
• Mess ja tootetutvustused.
• Või ja kohupiima ning sõira valmistamine, pakume ka toorpiima ja kama.
• Kohal kitsed, lehm ja poni.
• Kunstituba laastumaalimisega, käsitööliste töötoad.
• Mehed on oodatud kiigeplatsile väikekiikesid ehitama, õpetavad Andres Ansper ja Tarmo Tammekivi (MTÜ Rahvusliku Ehituse Selts).
Keskpäeva paiku leiab aset Tähtsate Isikute võitegu.
Meelelahutusprogrammis esinevad Koeru folkloorirühm, lasterühm Päkakesed Imaverest, meisterkoka show, segarahvatantsurühm Päkad Paidest.
Toimub Tähtsate Isikute või oksjon ja on võimalus degusteerida ning hinnata noorte kokkade käe all valminud parimat piimatoitu. Toimub parima toidu ja päeva parima piimatoote valimine.
Muuseumi pargi taganurgas esitab Pilistvere näitetrupp Põrpijad Andrus Kivirähki näitemängu „Rikka õelusel pole piire”.
Huvilistel on võimalus külastada Särevere uut õppelauta.

Epp Maria Galeriis kohtuvad aiandus, kunst ja kokandus

28. mail kell 12-16 on Haapsalus Epp Maria Galerii hoovis taas kevadine aiamüük, mis on lisaks aiandushuviliste kokkusaamisele ka kunsti- ja toidugurmaanide kokkusaamine, kirjutab www.laanlane.ee.
Sel aastal on lisaks maailmatuntud roosiistikute ja kvaliteetsete aiandustarvikute pakkujatele kohal kuulsad Haapsalu salli kudujad ning ehtekunstnikud oma loominguga.
Galeriis rõõmustab külalisi magusameistri Nadja Kaarma kauaoodatud kokaraamat ja naerusuise autori loodud maiused. Lisaks praktilistele aiakaupadele saab soetada erilisi esemeid Kokamäe-Arro naispere aardekirstust.
Kevadhooaeg algab ka Anni Kohvikus. Uuendustest kohvikus ja menüüs pajatab kokakunstnik Anni Arro isiklikult. Traditsiooniliselt esitlevad ja müüvad galeriis oma uut loomingut Kokamäe-Arro pereliikmed.
“Minu jaoks on aiapidamine üks lõputult saagikas tegevus. Lisaks maitsvatele aiasaadustele pakub peenardel nokitsemine palju ilu ja hingekosutust, see ei tähenda ainult tööd. Olen õppinud seda nautima oma vanematelt, kes on suured roosiarmastajad,” rääkis Anni Arro. “Seepärast on meie korraldatud aiamüük ka romantilisemat laadi. Lisaks vajalikele aiakaupadele on võimalus endale soetada näiteks kleit, mida kandsin, kui käisin Roomas oma raamatut “Itaalias, Pelgulinnas ja Sepamaal” kirjutamas. Sinna juurde veel Liisu kuldsed kingad ja kaunis jalutuskäik kevadlillelises aias võib alata,” rääkis Anni Arro.
Aiamüük on laupäeval, 28. mail kell 12-16 galerii hoovis aadressil Kalda 2. Kevadiselt aiamüügilt saab soetada lisaks istikutele ja aiakaupadele romantilist roosilõhnalist kosmeetikat ning stiiliseid taaskasutatavaid poekotte USA-st.

Päkapiku hoovis oli neljapäeval tõeline muinasjutumaa

Heategevusüritus ”Mängumaa” toimus neljapäeval, 19. mail Võrus Päkapiku lasteaia hoovis. Mängumaal liikusid ringi tuntud muinasjuttude tegelased. Üritus kandus ka lasteaia territooriumist väljapoole. Tänaval võis uudistada huvitavaid teenistusautosid ja muud tehnikat. Heategevusüritusest on saanud omamoodi traditsioon, mis toimub igal aastal. Seekord koguti raha Päkapikule klaveri ostmiseks. Vana klaver sai hiljutises veeavariis kahjustada, aga ilma klaverita on lasteaed teadagi õnnetu.

Kreutzwaldi muuseumi õues astuti üles etendusega “Helde puuraidur”. Etenduses tegid kaasa Päkapiku lasteaia töötajad ja lapsed. Pildil on Päkapiku lasteaia sõbralik kollektiiv.

Kati Kriis

Haapsalus tuleb taas traditsiooniline graafilise disaini suursündmus

Laupäeval, 28. mail kell 14 avatakse Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Haapsalu kultuurikeskuse koostöös juba traditsiooniks saanud Haapsalu graafilise disaini festival (HGDF). Sel aastal saab Haapsalu Kultuurikeskuses ja Linnagaleriis (Posti 3, Haapsalu) näha kahte iseseisvat näitust, kuid festivali avamispäeval on sündmusi rohkem.

Festivali eestvedaja, disainer Marko Kekishevi sõnul avatakse Haapsalu Linnagaleriis kell 14 rahvusvaheline kujundusgraafika konkurss-näitus “Isikupära/Individuality 2011”, mille teemaks seekord on POP & ROCK. Osalevad graafilised disainerid Eestist, Lätist, Venemaalt, Valgevenest, Šveitsist ja Saksamaalt.
Marko Kekishev/laanemaa.ee

Koidula jaama infopäev toimub Värskas

31. mail algusega kell 14 toimub Värska kultuurikeskuses (Pikk 12, Värska, Põlvamaa, 64001) Koidula raudteepiirijaama ehitust puudutav infopäev. Oma nõusoleku infopäeval osalemiseks on andnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Riigi Kinnisvara ASi, ASi Eesti Raudtee ja kohaliku omavalitsuse esindajad, kellelt saab informatsiooni töövõimaluste kohta Koidula piirijaamas pärast selle valmimist.

Jäneda käsitöökeskus alustab üheksandat hooaega

Jäneda Musta Täku talli ülakorrusel asuv näputöömeistrite müügikoht võib end uhkusega nimetada Eesti suurimal pinnal asuvaks käsitöökeskuseks. Koos aia- ja lillepäevadega avab kolmapäeval, 25. mail külastajaile taas uksed käsitöökeskus. Käsitöökeskus on endale hõivanud talli lakapealsel 600 ruutmeetrit, kus müügil enam kui 40 käsitöötegija tooteid alates sepistest klaasi ning keraamikani välja. Käsitöökeskuses on nõutavamateks kaupadeks olnud keraamika, kudumid ning kadakast tehtud puittooted. Talli lakapealne on sobiv näitustepaik, sel hooajal on lootust näha seal Viljandi Kultuurikolledži koostatud näitust. Uus hooaeg algab 25. mail, avatud T – P kella 11–18.

Allikas: tapa.ee

Järva naised võitsid naiskodukaitse koormusmatka

Naiskodukaitse tänavuse koormusmatka võitsid Järva ringkonna naiskodukaitsjad Saare ning Võru naiskodukaitsjate ees.

Naiskodukaitse Järva ringkonna võidukasse võistkonda kuulusid Terje Albert, Vivika Barnabas, Kaire Lätte ning Evelin Metsaots, võistkonna esindaja oli vanemseersant Kaido Mettus.

Tänavu Jõgevamaal toimunud võistlusel tuli võistkondadel läbida enam kui 50 km pikkuseks kujunenud rajal olevaid kontrollpunkte ning täita seal erinevaid oskusi nõudvaid ülesandeid nagu miinivälja ületamine, granaadiheide, esmaabi osutamine, käsitulirelvade tundmine, luureülesanne ning laskmine.

Varasemalt on Naiskodukaitse koormusmatka läbi viidud koos Eel-Ernaga. Sel aastal toimus koormusmatk üle aastate Eel-Ernast eraldi. Eelmisel aastal tuli Järva ringkonna võistkonda teiseks.

Fotol: Järva võistkond eelmisel aastal.

Alo Aasma,

KL Järva maleva teavituspealik

Kirjandushuvilisi oodatakse reedel Kõmsile

27. mail on kõigil huvilistel võimalus kohtuda Kõmsil kirjanike Helga ja Enn Nõuga. Algusega kell 12 tutvustab Helga Nõu oma raamatuid Kõmsi algkoolis. Kell 14 esitleb Enn Nõu Kõmsi rahvamajas oma romaani “Vabariigi pojad ja tütred”.

Enn Nõu romaan “Vabariigi pojad ja tütred” jutustab Ankru talus Kuke külas Massu vallas elanud üheksa lapsega pere saatusest läbi aegade tänapäevani. See lugu on tegelikult meie kodukohast ja inimestest, kes kunagi elasid ja elavad veel praegugi meie hulgas. Enn Nõu näitab ka vanu fotosid raamatus kirjeldatud paikadest ja inimestest.

Kohtumisetele on oodatud kõik koduloo- ja kirjandushuvilised!

Kõlavööde raamatu esitlus on homme Tallinnas

Ilmunud on Seto Käsitüü Kogo trükiste sarja esimene raamat ”Seto lavvaguvüü. Seto kõlavööd”. Ülle Paltseri raamat ”Seto kõlavööd” sisaldab kõlavööde kudumise õpetust ning Eesti Rahva Muuseumis talletatud 17 seto vöö tutvustust. Tekstid on kahes keeles, setokeelse tõlke autor on Õie Sarv. Trükise toimetaja ning kujundaja on Maarja Sarv.
Raamatu esitlus toimub esmaspäeval, 23. mail kell 11 Eesti Käsitöö Majas. Samas kohas (Pikk 22) on kell 10-15 Seto käsitöönäituse lõpetamine ja käsitöö müük.
Kõik käsitööhuvilised on oodatud uut raamatut uudistama!
Setomaa.ee

Valmis uus lastepärane Haapsalu linna turismikaart

Äsja saabus trükist Haapsalu linna kaart, mis on aga tavapärasest hoopis erinev – Eesti lapsesõbralikumaks linnaks nimetatud Haapsalut näeb kaardil lapse silmade kaudu ja tema soove arvestades, kirjutab www.laanlane.ee.
Uus linnakaart on joonistatud, pliiatseid ja pintslit hoidis kunstnik Kaia Rähn.
A3-formaadis kaardi ühel küljel on märgitud lapsi huvitavad paigad, aga ka peamised turismiatraktsioonid, Haapsalu hostelid, hotellid ja väikesed kodumajutused.
Teisel küljel saavad lapsed ristsõna ja mõistatust lahendada, värvida ja joonistada.
Niisuguse kaardi tegemise idee tuli Müüriääre kohvikut ja kuursaali pidavalt Marget Vatkult. Linnavalitsuses tegeles asjaajamisega kultuurijuht Anne Andrejev.
Andrejevi sõnul anti linna külalistele mõeldud kaart välja Haapsalu linna raha eest ja see läks maksma umbes 1000 eurot. “Katsetame esialgu, kaarti trükiti 500 eksemplari eesti keeles ja 500 inglise keeles,” ütles ta.

Haapsalu linnavalitsuse kultuurijuht Anne Andrejev uue kaardiga. Foto: Ivar Soopan.

Aasta suurpere aunimetuse pälvis perekond Mäe

OLYMPUS DIGITAL CAMERA — Perekond Mäe Lääne-Virumaalt. Foto: Bigbank

21. mail Tallinna Loomaaias toimunud suurperepäeval kuulutati välja „Aasta Suurpere“ aunimi, mille pälvis viielapseline perekond Mäe Lääne-Virumaalt. Tiitli saanud perekonda tunnustas BIGBANK 1000 euroga.
„Aasta Suurpere“ konkursi patrooni Elle Kulli sõnul võiks perekond Mäe aktiivsus spordivallas ning ühtehoidmine olla paljudele eeskujuks.

Rael ja Riho Mäe peres kasvavad Kärt (22), Siim (21), Epp (19), Tuule Sireli (14) ning Mattias (9). Pereisa Riho on Rakvere Ametikoolis puidu- ja sepatööde kutseõpetaja ning Rakvere Põhikooli ja Rakvere Gümnaasiumi tööõpetuse õpetaja. Samuti veab ta Tudu Põhikoolis maadlusringi. Pereema Rael töötab Tudu Põhikoolis aednikuna.
Kokku esitati „Aasta Suurpere“ konkursile 18 kandidaati kõigist Eestimaa paigust.

„Aasta Suurpere“ on tiitel, mis omistatakse ühtsele, töökale ning eeskujulikule Eesti perele, kus kasvab vähemalt neli last. Aunimetuse eesmärk on väärtustada ning tunnustada Eestimaa tegusaid suuri perekondi ning tuua neid ühiskonnas eeskujuks. Ettepanekuid „Aasta Suurpere“ aunimetuse saamiseks saavad teha pereliikmed, tuttavad, asutused, ettevõtted jt.
Suurperepäeva ning aunimetuse „Aasta Suurpere“ algatajad ja läbiviijad on MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit ja BIGBANK AS.

Täna on rahvusvaheline elurikkuse päev

Täna tähistatakse rahvusvahelist elurikkuse päeva, mis seekord keskendub metsade elurikkusele. Lisaks on ÜRO kuulutanud käesoleva kümnendi elurikkuse kümnendiks. Ülemaailmselt katavad metsad maismaast u 31% ja umbes 2/3 maismaa liikidest elavad metsades, sh üle poolte liikidest võib leida troopilistest vihmametsadest. Samas on metsad inimtegevusest tugevalt ohustatud – viimase sajandi jooksul oleme kaotanud üle 45% maailma metsadest ning koos sellega ka paljud seal elavad liigid ning kahjuks see kadu jätkub.

Selle aasta elurikkuse päeva eesmärgiks ongi juhtida tähelepanu metsade olulisusele meie igapäeva elus, metsade väärtustamisele ning nende säästvale kasutamisele.

Eesti on võrreldes muu Lääne-Euroopaga suhteliselt metsarikas riik, ligi pool Eestit on kaetud metsaga. Oleme metsasuselt Euroopas Soome, Rootsi ja Sloveenia järel 4. kohal. Ka Eesti eluslooduse mitmekesisuse puhul etendavad metsad väga olulist rolli – ligi pooled Eesti liigid elavad metsades (kokku on Eestis teada ca 26 600 liiki). Eriliselt elurikkad metsaelemendid on näiteks surnud puud, millelt võib leida u 5000 liiki. Ligi 500 metsaliiki on punases nimestikus kantud ohustatud liikide hulka.

Eestis on 11 üle-euroopalise tähtsusega Natura 2000 metsaelupaigatüüpi, neist eriti elurikkad, kuid ka väga ohustatud, on vanad loodusmetsad, laialehised salumetsad ja pangametsad. Elurikkuse säilitamiseks on meil ligi viiendik metsadest kaitse all. Näiteks on Lahemaa rahvuspark oma metsaalaga üks Euroopa suuremaid kaitstavaid metsaalasid.

Vaatlustornid ootavad linnuhuvilisi

Eesti Ornitoloogiaühing korraldab täna kell 5-13 tornivaatluse. Nüüd võib külastada vaatlustorne nii, et hea optika puudumise või vähese linnutundmisoskuse tõttu nähtud sulelised määramata ei jääks. Kodulehel www.eoy.ee väljakuulutatud vaatlustornides ooavad huvilisi linnuvaatlejad, kes aitavad linde määrata ning annavad ülevaate ka piirkonna linnukaitselisest tähtsusest. Lisaks tiivuliste naabrite tutvustamisele peetakse igas vaatlustornis ka liiginimekirja ning selgitatakse välja kõige linnurohkem torn.

Huvilisi oodatakse linnutornidesse juhendajate poolt määratud kellaaegadel – koguneda tuleks vaatlustorni juurde vastavaks täistunniks. Linnutorne külastada soovivad huvilised end eelnevalt registreerima ei pea.
Tornivaatluse tulemused palume linnuvaatlejatel edastada juba sama päeva õhtuks, hiljemalt kella 18.00-ks, e-postiga: tarvo.valker@gmail.com.

Jõgevamaa peab täna laulu- ja tantsupidu

Tänasel Jõgevamaa laulu-ja tantsupeol esineb 101 kultuurikollektiivi. Oma loomingut tutvustavad 750 koorilauljat, 700 tantsijat ja võimlejat, 70 puhkpillimängijat ja mitmed kapellid. Kaugeimaks külaliskollektiivis on puhkpilliorkester Jõgeva sõpruslinnast Keuruust. Metsatukast peoplatsile suunduvas rongkäigus marsitakse kunagiste kihelkondade kaupa, „ütles Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt.. Lavastaja tantsuõpetaja Merleen Läänemägi sõnul püütakse peo pealkirjast „Las laps arvab” lähtudes iseäranis põhjalikult välja tuua ja väärtustada laste maailma nende töökust , tarkust ja andekust jne.

Laulutoimkonna juht Maret Oja tunneb head meelt peoks valminud ja koorilauljatele mõeldud astmestikust, mille muretsemiseks vajaliku raha taotlemiseks koostas projekti Pala kooli direktor ja mitmete tantsurühmade juhendaja Malle Weinrauch.

Jaan Lukas

Täna lõpetab järjekordne rahvatantsujuhtide kool

Täna lõpetab Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse juures tegutseva kolmeaastase rahvatantsujuhtide kooli järjekordne lend. Pikaajaliste traditsioonidega kooli eesmärk on anda põhjalikke teadmisi ja praktilisi oskusi eesti rahvatantsu alal. Sellest koolist on välja kasvanud paljud praeguseks tunnustatud tantsujuhid.

Lõpetajad – kokku 20 tantsujuhti, pea igast Eesti maakonnast (Tartu-,Valga-, Lääne, Saare-, Järva-, Võru-, Ida-ja Lääne-Viru, Harju jm), soovivad saada heaks, loovaks ja mõistvaks tantsuõpetajaks, et arendada edasi meie oma eesti rahvatantsu. Tänavusi lõpetajaid iseloomustab tõsine suhtumine oma töösse ja hea tantsuoskus.
Rahvatantsujuhtide koolis jagasid oma teadmisi ja oskusi õpetajad Ilma Adamson, Kalev Järvela, Angela Arraste, Maie Orav, Ülo Luht, Ülle Toming, Kai Randrüüt, Ago Herkül, Helen Reimand, Igor Tõnurist, Reet Piiri, Mall Noormets, Anu Sööt, Meeli Roosalu, Ulrika Grauberg ja paljud meie tuntud tantsuloojad.

Vanapaberi kogumine on endiselt au sees

Väätsa prügila korraldas juba üheksandat korda vanapaberi kogumise kampaaniat, mis sel nädalal pidulikult Paide kultuurikeskuses ka

: foto Katrin Lipp, www.bioneer.ee

lõpetati. Üheksa aastaga on õpilased korjanud 1359,625 tonni vanapaberit.

Sel korral vedasid õpilased kokku 125,6 tonni makulatuuri. Kampaanias osales 27 kooli, neist 9 Rapla ja 18 Järva maakonnast. Gümnaasiumitest kogusid kõige rohkem vanapaberit Paide Gümnaasiumi õpilased 23,360 tonni ja põhikoolidest Väätsa Põhikooli õpilased 10,705 tonni. Arvestuses kogutud vanapaberit ühe õpilase kohta jagasid esimest kohta Peetri Põhikool ja Sargvere Lasteaed-Algkool, kus koguti ühe õpilase kohta 165 kg vanapaberit. Auhinnaks neile Järvamaa Omavalitsuste Liidu, AS Tallinna Sekto ja AS Väätsa Prügila poolt rahalised preemiad väärtusega 125.- eurot.