Kolmapäävä, piimäkuu 8. pääväl kell 19 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ jututarõ külälises om
Häniläne, kiä kõnõlõs 2010. aastakal vällä tulnu luulõkogost “Ma pühäpääväpõllõ mõsi” ja lugõ ka ummi vahtsõmbit luulõtuisi.
Kyik huvilisõq ommaq oodõduq! Keskusõ aadrõs om Tartu, Lossi 38 (vana anatoomikum).
Manoq saa küssüq: Helena Kesonen, tel 737 5422 vai helenake@ut.ee.
Ugala teatri Kevadpeol jagati taaskord välja traditsioonilised
Ugala publikupreemiad ehk Kuldõunad 2011.
Sel aastal oli publikul võimalik valida 11 uuslavastuse vahel, mis jõudsid lavale eelmise aasta suvest kuni maikuuni 2011. Need lavastused on Jürka , Grace ja Glorie, Karlsson katuselt, Kollane nool, Maakad, Mee hind, Meeste kodu, 
Postmodernsed leibkonnad, Salaste laulupidu, Isa talveuni, Väikesed vanamehed. Hinnata sai lavastust, kujundust, mees- ja naisnäitlejat. Hääletamine toimus nii veebis kui ka teatrimajas.
Parim kujundus: A.H. Tammsaare -P.Tammearu “Jürka”, kunstnik Jaak Vaus.
Parim lavastus: Tom Ziegler “Grace ja Glorie”, lavastaja Indrek Sammul.
Parim naisnäitleja: Leila Säälik (lavastuses “Grace ja Glorie”).
Parim meesnäitleja: Aarne Soro (rollid viies erinevas uuslavastuses: Mee hind, Karlsson katuselt, Väikesed vanamehed, Isa talveuni, Salaste laulupidu).
Käesoleval aastal on Põllumajandusamet kahel korral avastanud Hollandist saabunud rododendronitel ohtlikku seenhaigust tamme-äkksurma (Phytophthora ramorum).
Tänavu kevadel on iga-aastase monitooringu raames kontrollitud rododendroneid ja teisi selle ohtliku taimekahjustaja peremeestaimi seitsmeteistkümnes taimi turustavas ettevõttes. Ohtliku taimekahjustajaga saastunud taimi on seni avastatud Harju- ja Tartumaal. Kõik saastunud taimed on müügilt kõrvaldatud ja hävitatud.
Haiguse tüüpilised sümptomid on võrsete närbumine ja lehelaiksus. Lisateavet selle ohtliku taimekahjustaja kohta on võimalus saada Põllumajandusameti veebilehelt www.pma.agri.ee.
Taimehaiguse kahtluse korral tuleks pöörduda Põllumajandusameti maakonnakeskuste taimetervise inspektorite poole.
Ülle Metsman,
Põllumajandusameti taimetervise osakonna juhataja asetäitja
Sõrve sääre tipus asuv militaarmuuseum sai salapärasel moel täiendust ja õuele ilmus lennukite allalaskmiseks mõeldud Vene sõjaväe maa-õhk tüüpi rakett S-125.
S-125 rakett oli eelkõige mõeldud madalalt lendavate lennukite hävitamiseks.
Foto: Mati Martinson/meiemaa.ee
Täna toimunud SEB 30. Tartu Rattarallile registreerus esialgsetel andmetel 4204 osalejat, nende hulgas kümned profiratturid ning tuhanded harrastajad. Tartu Rattaralli võitis rootslane Jimmy Rönn ajaga 3:04:06. Teisele kohale sõitis end valgevenelane Aliaksei Tsikhanau. Parima eestlasena lõpetas Tartu Rattaralli Indrek Rannamaa, kes saavutas kolmanda koha.
Sõit Lõuna-Eesti maastikul kulges kena ilma ja arvukate pealtvaatajate saatel. Pärast 1. vahefinišit Liival, kui sõidetud oli 27 km, õnnestus 17-mehelisel juhtgrupil end ülejäänutest lahti sõita. Seesama grupp jäi sõidutempot dikteerima sisuliselt distantsi lõpuni, venides lõpukilomeetritel küll veidi pikemaks. Poodiumikohad selgitati välja lõpusirgel.
SEB 30. Tartu Rattaralli lõpetab kolm päeva kestnud Estonian Cycling Weekend 2011. Täna sõideti kaks distantsi, 135 km ja 65 km. Startijaid registreerus 2070 pikemale ning 2134 lühemale distantsile.
Uko Urb
Konkursile ”Minu lemmik Eesti Rahva Muuseumi kogudest” laekunud esemetest saab vaadata näitust kuni 26. juunini ERMi näitusemaja loengusaalis.
Eesti Rahva Muuseum kuulutas 2010. aasta lõpus välja konkursi „Minu lemmik Eesti Rahva Muuseumi kogudest“, kuhu oodati osalema käsitöötegijaid, kes valmistaksid muuseumi kogudest oma lemmikesemete järgi uusi koopiaid või edasiarendusi.
Konkursil osales 37 käsitöötegijat põnevalt ja hingega tehtud töödega. Enim kasutati inspiratsiooniks ERMi tekstiilikogude esemeid, kuigi põnev oli näha ka puidu-, metalli- ja soome-ugri rahvaste kogudest pärit esemete eeskujul valminud töid. Žürii poolt parimateks hinnatud tööd paistsid silma uuenduslikkuse, loomingulisuse ning tänapäevaste kasutusvõimalustega. Lisaks tunnustati tehnilist teostust.
Konkursi žürii, koosseisus Reet Piiri ja Age Raudsepp Eesti Rahva Muuseumist, Kersti Habakukk käsitööfoorumist Isetegija.net, Liisa Tomasberg Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidust ning Kristi Jõeste TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiast, valis parimad kahes kategoorias:
Autentse eseme taasloomine:
I koht: Andres Kunnus „Räimeküpsetusrest“
II koht: Virge Inno „Tõstamaa sõrmkindad“
III koht: Kadri Vissel „Vaip Vastseliina kihelkonnast“
Eripreemia: Aivi Miilits „Raamat“
Autentsest esemest inspireeritud uue eseme loomine:
I koht: Airi Gailit „Seentega värvitud triibukangad“
II koht: Virge Inno „Sokid“
III koht: Elge Aas „Vilditud müts“
Eripreemia naha kasutamise eest: Egge Edussaar „Handi kott“
Eripreemia idee eest: Marvi Volmer „Ehted“
Konkursi korraldajad tänavad kõiki osalejaid
Eesti Rahva Muuseumi kogudesse on enam kui 100 aasta jooksul peamiselt Eesti aladelt kogutud ligi 250 000 eset ning üle miljoni arhiivisäiliku. Muuseumi loomisel peeti tähtsaks vana talurahvakultuuri jäädvustamist ning pandi alus ulatuslikele rahvakultuuri kogudele, mis on olnud läbi aegade inspiratsiooniks paljudele kunstnikele ja disaineritele. Rahvusmustrite mitmekülgne kasutamine, elav tegevus disaini- ja kunstivallas ning erinevates käsitööblogides kinnitab, et rahvuslikel ainetel tehtav käsitöö on Eestis au sees.
Allikas: Eesti Rahva Muuseum
Maagilises Käsmu kaptenikülas on juba kolmandat järjestikust aastat 
leidnud aset muusikasündmus, mille raames tuuakse publikuni suurem osa eesti muusikaparemikust. Kuulda ja näha saab nii kauneid kontserte kui rockshow’sid, muusikat on nii noortele kui vanadele. Muusika kõrvale pakub silmailu kaunis merevaade Käsmu lahele. Käsmu kontserdid toimuvad 3.-12. juunini.
Neljapäeval asusid noored Eesti kunstnikud Karel Koplimets, Taaniel Raudsepp ja Sigrid Viir kolmeks kuuks Kumus ette valmistama uusi teoseid talvel toimuvaks näituseks Tartu Kunstimajas. Kumu külastajatel on võimalus jälgida vahetult kunstnike uute teoste valmimist muuseumi aatriumis olevas multimeedia laboris.
Euroopa muuseumide kohtunikekogu valis välja Euroopa selle aasta parimad muuseumid. Sel aastal osales Euroopa parimate muuseumite valimise töös esmaskordselt ka Eesti. EMYA kohtunikekogus osales Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.
Sel aastal 34. korda välja antud Euroopa muuseumi aastaauhind aasta parimale muuseumile on kõige prestiizikam muuseumide auhind Euroopas. Sel aastal läks peaauhind Belgiasse Gallo-Roman muuseumile Tongerenis.
2012. aastaks on Euroopa muuseumi aastaauhinnale kandideerimiseks esitanud dokumendid kaks muuseumi Eestist – Eesti nuku- ja noorsooteatri muuseum NUKU ja Tallinna Linnamuuseumi muuseum Miia-Milla-Manda.
2008. aastal pälvis Euroopa muuseumi aastaauhinna aasta parima muuseumi tiitli Kumu kunstimuuseum.
4. juunil oodatakse Tallinna Lauluväljakul huvilisi suurele suvepeole ”Maailma köögid”, kus lisaks erinevate Tallinna rahvusrestoranide poolt pakutavale saab kuulata-vaadata ka eri maade folkloorikollektiivide ja muusikute non-stop esinemist. Peo lõpetab pidulikult Vene šansooni festival Eestis.
Vene šansoon on õige mitmekülgne, selles kajastuvad nii hulkurilaulud, linnaromanss, sõdurilaulud, kui ka vanglalüürika. Vene šansoon on ammune nähtus, 1930ndatel aastatel eksisteeris see Venemaal põrandaaluselt, emigratsioon lisas vene šansoonile iselaadi hingestatuse ja igatsuse.
Suvemuusikakontserdid toovad Haapsallu tippmuusikud ja suurteosed. Toomkirikus, kuursaalis ja promenaadil kuuleb tippmuusikute esituses palju klassikalist, vana- ja džässmuusikat.
Haapsalu suvemuusikakava algas tänavu 13. mail ja kestab septembri keskpaigani.
Eesti on laulupidude maa. Vene koorid korraldasid oma laulupeo Narvas 1937. aasta juunis, 1991. aastal taastati vene laulupidu „Slaavi pärg“ – omapärane ja särtsakas muusika ja tantsude esitlus. Festival avab vene hinge uusi tahke, toetab ja hoiab rahvakultuuri, arendab rahvaloomingu traditsioone, taastab sidemed naabrite vahel, kõrvaldab erimeelsusi ja loob sõprussildu. „Slaavi pärja“ moto „Kõik lipud tulevad meile külla!“ avab Eesti elanike ees väravad uuteks tutvusteks ja kohtumisteks esinejatega Lätist, Leedust, Soomest, Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest ja Euroopa Liidu riikidest. Kahel päeval, eile ja täna on toimunud ja toimub mitmeid esinemisi ja kontserte. Täna toimub ka peo galakontsert Nokia kontserdimajas.
Otepää Vallavalitsus kuulutas välja Otepää linna ja Otepää valda kajastava fotokonkursi “Otepää – paik, kus olla on hea”. Konkurss kestis 1.jaanuarist 31.märtsini 2011.
Konkursi eesmärgiks oli tutvustada Otepääd ja Otepää piirkonda läbi siinsete inimeste, sündmuste, looduse, vaatamisväärsuste ja huvitavate kohtade. Fotokonkursist võttis osa 17 inimest, kokku oli fotosid 140.
Võisteldi kolmes kategoorias: parim loodusfoto, parim foto üritusest, varia.
Kõigile kategooria võitjatele paneb Otepää Vallavalitsus välja rahalise auhinna suuruses 100 EUR. Lisaks sellele otsustas Otepää Vallavalitsus anda välja eripreemia suuruses 50 eurot fotole “Searong”, mille autoriks on 9-aastane koolipoiss Siim Annmann.
Võitjad:
Kategoorias loodusfoto: “Linnamägi” autor Kerli Tammeveski
Kategoorias üritus: “Triatlonistid vallutavad Pühajärve” autor Malle Elvet
Kategoorias varia: “Suudlus” autor Teet Koljal
Laekunud töid on võimalik vaadata Otepää valla kodulehe pildigaleriist: http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/108-fotokonkurss2011
30.-31. mail tulevad Põlva maakonna koolinoored teist korda kokku, et osaleda ohutusteemalises võistluslaagris „Kaitse end ja aita teist”. Laager toimub Saarjärvel Põlvamaal. „Kaitse end ja aita teist” on pääste, politsei, Punase Risti, Maanteeameti, Eesti Energia ja Kaitseliidu ühisprojekt, mis on suunatud Põlvamaa koolide 6.-8. klasside õpilastele. Õppeaasta jooksul toimunud koolitustel rääkisid erinevate valdkondade spetsialistid noortele esmaabi andmisest, liiklusohutusest, käitumisest tulekahjul ning muude õnnetustel. Laagripäevade jooksul harjutatakse õpitut ja selgitatakse parimad. Projekti eesmärk on vähendada koolilastega juhtuvaid õnnetusi ja vigastusi.
“Meie Maa” kirjutab, et Saaremaal Pöide vallas tegutsev alumiiniumpaate tootev firma Alunaut OÜ loodab veel sel aastal alustada esimese naistegrupi väljaõpet väikelaevaehitajateks.
“Ettevalmistused koolituse korraldamiseks käivad ning Kuressaare ametikooliga on plaan selleks maha pandud,” kinnitas Alunaut OÜ asutaja ja tegevjuht Mark Muru, andes samal ajal mõista, et ega nähtuses, et paati ehitab naisterahvas, tegelikult midagi harukordset ole.
Lähemalt loe siit.
Seoses Tartu Rattaralli üritustega on Tartu kesklinnas ja selle ümbruses muudetud liikluskorraldust, liikluseks on suletud mitmed tänavad ning kohtades, kus rattaralli trass ületab tänavaid risti, on väljas liiklusreguleerijad.
Lähemalt vaata siit.
Täna, 28. mail avatakse Tartu Tamme staadioni uus tribüünihoone. Avapäeval näeb staadionil võistlemas nii lapsi kui BIGBANK Kuldliiga avaetapil osalevaid maailmatasemel tippsportlasi, õhtu lõpetab Justamendi kontsert.
Tamme staadioni uus tribüünihoone mahutab enam kui 1500 pealtvaatajat. Selles on riietus- ja administratsiooniruumid, treeningsaalid ning sisejooksurada. Tribüünihoone väljaehitamine on staadioni rekonstrueerimise eelviimane etapp. 2008. aastal uuendati jalgpalliväljak ja kergejõustikuala, tänavu sügiseks on kavas rekonstrueerida olemasolev olmehoone ja mänguväljak.
Kell 11 algavad Tamme staadionil Fred Kudu lastevõistlused, kell 13.30 toimub Tartu Akadeemilise Meeskoori ja Tartu Poistekoori vaheline sõprusmäng jalgpallis. Kell 15 peetava avatseremoonia järel astuvad võistlustulle Baltimaade suurima kergejõustikusarja BIGBANK Kuldliiga avaetapil ja Gustav Sule mälestusvõistlustel osalevad sportlased. Eesti tuntuimatest sportlastest on võistlema lubanud tulla Gerd Kanter, Andrus Värnik ja Anna Iljuštšenko. Võistluste üheks tõmbenumbriks kujuneb kindlasti meeste odavise, kus eelülesandmise põhjal on võistlustulle minemas üheksa “80 meetri meest”.
Taisto Uuslail,
Eestimaa elanik, eraettevõtja ja kolmanda sektori vabatahtlik
Tänasel ajastul, kus üha enam kerkivad pinnale inimkonna eluväärtusi puudutavad teemad, vajame justkui üle- ja läbivaatust – mis on meie põhiväärtused ja püsiväärtused. Loo autorina olen ise täna liikunud pealinnast Lõuna-Eestisse Haanja valda ja kogenud piltlikult Eestit diagonaalis läbivat vastandust linna ja maa, edumeelsuse ja tagurluse vahel. Olukorras kus rahvusluse otsingud on jooksvalt teemaks, on hea enesele ja teineteisele otsa vaadata – kes me tegelikult oleme. Esitan siinkohal omapoolse nägemuse ja kogemuse antud küsimuses.
Ääremaa paikade probleem täna pole mu meelest mitte ainult sotsiaalne vaid ka regionaalpoliitiline-majanduslik. Täna toetab riik ehk organisatoorne üksus (nii EU-s kui üle maailma) jooksvalt järjest suuremate struktuuride arengut, seega pole tavapärasel talukesksel maaelul sageli milleski kaasa rääkida.
Tallinna kontekstis on isegi Kopli ja Kalamaja, mis ei ole kesklinnast väga kaugel, mahajäänud piirkonnad. Tõeline elu näib keevat rahavoogude epitsentris – ehk seal kus on pangad ja ostukeskused. Tegelikult aga ei ole nendes paikades “kaubandusvälisel” ajal mingisugust elu – pühade ajal voolab linn alati tühjaks… Kas pole huvitav fakt, et inimesed armastavad veeta oma isiklikku kvaliteetaega just neis nö mahajäänud paikades?
Just seal on veel olemas teistsugune elu – see on kõige paremas mõttes peost-suhu elustiil, kus inimene kasvatab omale ise toidu, riideid ostab siis kui tõesti vaja ja rahaga hangeldab minimaalselt. Sellist elu elati meie maal veel hiljuti, iseäranis pärast viimast ilmasõda ja elatakse paljudes paikades tänagi. Sellise elustiili juures on suurim väärtus kaasinimese abistav käsi ja nõu. Linnast vaadates on sellisel elustiilil kaks palet – kas äärmine vaesus või friiklus nn “ökoelu näol” – sõltuvalt, kes seda elu elab, kas elupõline “maakas” või evakueerunud “linnavurle”.
Need on tänase elu kaks äärmust. Ühelt poolt tarbimisühiskond, mille kvaliteeti iseloomustab inimesekesksus ja teiselt poolt toimetulekuühiskond, mille kvaliteeti määrab läbisaamine maa ja loodusega. Loe edasi: Peost suhu?
28. mail toimub Kullamaal kunsti- ja muusikapidu „Helisev Kullamaa”, mis on pühendatud Harju- ja Läänemaa orelimeistri Carl August Tantoni 210. sünniaastapäevale.
Päevakava:
Kell 12 Kullamaa kultuurimajas C. A. Tantoni näituse avamine ja kultuurikonverents.
Kell 16 Kullamaa kirikus C. A. Tantoni mälestustahvli avamine ja pidulik kontsert-orelimaraton.
Laupäeval, 28. mail kell 12 toimub Kanepis esimene rattakross.
Rattakross peetakse koolimaja ümbruses, toimuvad võistlused osavuse peale. Arvestus käib vanusegruppides: kuni kolmeaastastest teismelisteni. Kogunemine algab kell 11.30 gümnaasiumi sisehoovis. Seal registreeritakse ja tutvustatakse distantsi.
Kõigil osalejatel peab olema jalgratas, kohustuslikud on ka ohutusvahendid (kiiver, kindad jne).
Korraldaja on Kanepi spordiklubi, tel 528 3267.
Täna, 27. mail annavad Pühalepa valla isetegevuslased Hellamaa rannas kevadkontserdi. Kaasa teevad väikesed ja suured taidlejad, kirjutab Hiiu Nädal.
Pühalepa vallal on tore traditsioon kutsuda mai lõpus kokku kõik vallas tegutsevad taidlusringid, et anda väike ülevaade nende talvistest pingutustest. „Kuna kõik on pika talve jooksul kõvasti vaeva näinud ja palju selgeks õppinud, siis on kevadkontsert hea koht oma oskuste näitamiseks,” ütles valla kultuuritöötaja Klaire Leigri.
Väga paljudele on see ka peaproov maakonna või üleriigilise laulu- ja tantsupeo jaoks, teistele aga hea võimalus oma tegemisi perele ja sõpradele näidata.
Parimatel aastatel on olnud esindatud kõik valla koolid, lasteaiad ja isetegevuskollektiivid. Ühtlasi on sellest kujunenud Pühalepa valla tänuüritus, kus peetakse meeles ja tänatakse ringide ja kollektiivide juhendajaid ning lõpetatakse uhkelt talvine taidlushooaeg.
Sel laupäeval, 28. mail on Urvastes urbanipäeva laat, kus laadarahana kehtib ka kogukonna kinkekaart urban. Urbanit ei saa kasutada igal pool, küll aga saab selle eest pannkooki ning loteriipileti.
Urbanipäeva laat algab hommikupalvusega kirikus kell 8, kell 8.15 saab hakata müüma-ostma talukaupa, istikuid, raamatuid. Laadasupi ja pannkookide eest hoolitsevad naiskodukaitsjad ning Urvaste külade selts. Kohal on vana tuttav jäätiseauto Otepäält.
* Kell 9 algab koduveinide degusteerimine ja parima valimine. Kõik koduveini valmistajad on oodatud osalema!
* Kella 10 paiku tuleb rahvatants ning alustavad õpitoad. Seekord õpetavad Uue-Antsla vanaemad kaltsunuku tegemist, Sibulatee-äärne rahvas tuleb näitama kalavõrgu valmistamist, Sänna kultuurimõisa vedajad õpetavad vanadest puusuuskadest vibu tegema ning põlistõugude uurija Annika Michelson räägib maalambast ja õpetab ketrustööd.
* Kell 11 toob tutvustab Erma Kallasse Urvaste valla noori pillimehi ning igaüks saab näidata, mida ta juba oskab. Samuti astub üles Erma loodud külakapell.
* Kella 12 paiku jõuab Urvaste maile lehepillimängija Erki-Andres Nuut koos kitarrimehega. Nemad lõpetavad ametliku laadaprogrammi.
* Õhtul kell 20 saab tulla kirikusse vaatama Henry Laksi kontserti.
Urbanipäeva üritusi korraldab Urvaste külade selts, õpitubade tegevust toetab kultuurkapital. Väga oodatud on ka laadaliste annetused!
Airi Hallik-Konnula
Heltermaa sadamas on avanud uksed ka eelmisel suvel tegutsenud käsitöömaja, kus on müügil Hiiumaa käsitöö ja spetsiaalselt Hiiumaa tarvis valmistatud tooted, kirjutab ajaleht Hiiu Nädal.
Heltermaa käsitöömaja on Hiiumaa käsitööliste päralt, kinnitas maja perenaine Heli Hahndorf, täpsustades, et Hiiumaale omast käsitööd, mida saarel ei tehta, tuuakse sisse ka väljast. Näiteks õllekapad tulevad Saaremaa meistritelt.
Kes tahab ise käsitööd teha, saab töötubadesse tulla. Ette teatamata saab teha kahte tööd: portselanimaalimist ja klaasitööd. Ettetellimisel saab käsitöömajas aga 14 töötoa vahel valida, alates seebikeetmisest ja paberivalmistamisest kuni õhulosside ehitamise ja origami valmistamiseni välja.
Laupäeval, 28. mail oodatakse matkahuvilisi RMK Ilumetsa looduskeskusesse Räpina-Värska puhkealal.
Päev algab kell 11 kogunemisega Ilumetsa looduskeskuse juures, kus avatakse näitus ja kantakse ette näidend „Kohtume metsas”. Seejärel suundutakse 3,9 km pikkusele Nohipalo õpperajale. Võimalus on rada läbi kõndida jahimehe juhendamisel või sõita tõukerattal. Samuti saab lasta vibu.
Kogu päeva jooksul on võimalik tutvuda matkamiseks vajaliku varustusega ning selle kohta küsimusi esitada.
Päev on tasuta ja osalejate vahel loositakse välja auhinnad. Jätkub auhinnamängu kleepsude kogumine.
Oma tulekust palutakse teada anda tel 5344 1643 või e-posti aadressil airi.lokk@rmk.ee.
10. juunil algavad Viljandis taas hansapäevad, annab teada Viljandimaa infoportaal.
Avapäeval toimub Viljandi järve ääres ajaloolise tantsu etendus ning ansambel Svjata Vatra kannab ette tänapäeva seatud „Sõja ja rahu laulud”. Omaette vaatamisväärsused on lõkked ja viikingilaeva kaasabil teostatav atraktiivne hansarünnak Viljandile.
Kolme päeva ja õhtu jooksul saab teisel Kirsimäel osa võtta keskaja laagrist. Kõik huvilised on oodatud uudistama, küsimusi esitama ja katsuma relvi ja turviseid ning saama osa viikingilaagri tavaelust.
Viljandi vanalinnas saab imetleda ja osta arvukate käsitööliste tooteid. Huvitavat tegevust jätkub lastehoovis ja hansahoovis, Mulgi messil Vabaduse platsil.
Laupäevaks sätib end Viljandi järve rannas laagrisse rändav lodjakoda, mis on põnev kõigile, keda huvitavad keskaegsed töövõtted: sepatöö, tõrvakeetmine, köiekeeramine ja palju muud.
Laupäeva, 11. juuni õhtul saab Ugala tiigi kaldal vaadata-kuulata ka erilist tule ja muusika vaatemängu. Oma parimaid oskusi demonstreerib kaks ilutulestikumeeskonda. Muusikaga köidavad publikut Tanel Padar ja The Sun. Õhtu kulmineerub ilutulestikumeistrite ja üle-eestilise noorte sümfooniaorkestri tule ja muusika ühisettekandega Tomi Rahula juhatusel.
Hansapäevade kavas on ka hulk sportlikke ettevõtmisi: sõpruslinnade noorte jalgpalliturniir, traditsiooniline Trepimäe jooks, Papagoi laskmine ehk ammulaskmine Hansalaskuri tiitlile, hansaregatt Paala järvel aerutamises jne.
