Rosmal toimub homme III kogupere konverents

Hetk kogupere konverentsilt Rosmal möödunud kevadel. Foto: Rosma Haridusselts
Laupäeval, 21. mail toimub Põlva külje all Rosmal III kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kool”, mis võtab sel aastal vaatluse alla nii lapse, kooli kui seda ümbritseva kogukonna.

Kolmandat aastat peetava kogupere konverentsi eesmärk on olnud algusest peale vaadata terve pilguga haridusmaastikul toimuvale ning kutsuda hariduses toimuvatele muutustele kaasa mõtlema ja tegutsema rohkem lapsevanemaid. Kui esimesel korral oli fookuses terve laps ja teisel aastal terve pere, siis nüüd on vaatluse all terve kool.

Konverents otsib vastust küsimusele – milline on ikkagi üks terve kool, mis toetab lapse arengut ja pakub parimat kasvukeskkonda? Praktiline hariduskonverents pakub võimalust kuulata kogenud inimesi, vaadelda näiteid elust ja tunda ka koosolemise rõõmu.

Esinejatena astuvad üles Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja Kersti Nigesen, Tartu Waldorfgümnaasiumi lapsevanem Mati Valgepea, Johannese Kooli Rosmal õpetaja Külli Volmer, Eesti Maaülikooli Rohelise Ülikooli projektijuht Kadri Kalle ja Erakool Läte üks asutajaid Urmas Keller, aruteluringi veab loodusehitaja ning Rosma Haridusseltsi lapsevanem Jaanus Viese. Paralleelselt ettekannetega toimuvad tegevused nii kooliealistele lastele kui noorematele, kelle päralt on waldorflasteaed Täheke.

Konverentsi korraldavad MTÜ Rosma Haridusselts ja Eesti Lastevanemate Liit. Loe lähemalt: www.rosma.edu.ee

MTÜ Rosma Haridusselts

Ilmus ajalehe Kalamajakas teine number

Äsja nägi ilmavalgust Kalamaja ajalehe Kalamajakas teine number, mida annab välja Telliskivi Selts. Ajalehes tehakse juttu ajaloost ja majahooldusest, Avatud Hoovidest, jagatakse mõtteid ruumist ja liiklusest meie ümber ning 21.-22. mail toimuvatest Kalamaja päevadest. Kalamaja päevade kava on ka olemas. Kel pole postkasti Kalamajas, saab ajalehega tutvuda internetis: http://telliskiviselts.info/cmtls/1/2/article/652

Allikas: Juho Kalberg, Telliskivi Selts

Inämb umma kiilt kuuli!

Allasõ Tiia,
Võru instituudi koolioppusõ projektijuht

Pikäkannu kuul küsse ilda aigu Võro instituudi inemiisi käest, kuis oppajit perimüskultuuri vallan koolita. Lisas senitsele võro keele tunnilõ nakkas näil sügüsest pääle ka umakeeline perimüskultuurioppus.

Pakimi vällä keeletsukõlus- vai keelekümblusmeetodi:võrokeelidse matõmaatiga, luudusoppusõ jt tunni. Nii 3. lehekuu pääväl Pikäkannun oll’gi ja oppaja kõnõli päävä lõpus õnnõ uman keelen. Esi kah imehtivä ütstõsõ üle. Kõnõlda mõistsõva tõtõstõ ka nuu, kiä ütli Võromaalõ sissetulnu olõvat.

Uma umasvõtminõ lää-i sõski egäl puul nii laabsalõ. Sakõst om meil arvosaaminõ, et perimüskultuur om folklooriansambli, talorahvamuusõum jms. Tuu tähendäs, et hää om külh etnomuusigapunti kullõlda vai rahvarõivin inemist kaia, a ku esi ei laula, tandsi jne, sis mis taa mullõ õks nii putus.

Tegeligult nakkas perimüskultuur õkva mi seest. Mi, võrokõisi, a muiduki ka mulke, kihnlaisi, setodõ ja tõisi puhul nakkas tä keelest.
Õkva näüde Pikäkannun peetüst võrokeelitsest luudusoppusõ tunnist, mink oppaja oll’ Kalla Urmas. Inemise «sisso» opatõn kõnõl’ tä mõistõst «suurõ süämega inemine». Eesti kiräkeelen tähendäs taa hääd inemist, a võro keelen inemist, kiä kergele süändeles.
Perimüskultuur mi kandin om tuu, midä iks viil teemi. Näütüses lõikami koolnuga kalmuaida sõitõn puu pääle ristimärgi.Olõs hindästmõista, et taad – miä om mi ümbre ja mi seen – oppami seoilmaaigu ka koolin. Loe edasi: Inämb umma kiilt kuuli!

Oodatakse meenutusi Juhan Peeglist

Täna, 19. mail, akadeemik Juhan Peegli 92. sünniaastapäeval kutsub akadeemiline ajakirjandusselts kõiki Juhan Peegli õpilasi kirja panema või sahtlitest välja otsima oma meenutusi ülikooli ajast ja õpetajast. Selts  kuulutab välja Juhan Peegliga seotud mälestuste kogumise, kutsub tema õpilasi ja kolleege saatma oma igas vormis meenutusi Eesti Akadeemilisele Ajakirjanduse Seltsile (Tartu, Ülikooli 18) 1. novembriks. Lugude põhjal saab kokku raamat Juhan Peeglist kui õpetajast. Lähem info Maarja Lõhmuselt (maarja.lohmus@ut.ee).

Juhan Peegli sünniaastapäeva puhul toimub täna kell 16.00 Tartu Ülikooli peahoones ajakirjandusseltsi koosolek, kus saab kuulata kahte ettekannet: Kaarel Vanamölder kõneleb 17. sajandi ajakirjandusest Eesti aladel ja Roosmarii Kurvits teemal “Miks tuli Eestisse päevaleht?”
Koosolekuga märgitakse ka 120 aasta möödumist Eesti esimese päevalehe ilmuma hakkamisest (Postimees 1891. aastal). Koosolek on ajakirjandushuvilistele avatud.

28. mail sünnib Tartu Emajõe kirbuturg

Mai viimasel laupäeval on kõik oodatud kauplema, ostma, nautima muusikat ja suurepärast ajaviidet meeldiva seltskonna keskel Emajõe kallastele restoran Atlantise ümber olevasse parki.Turg on avatud igal laupäeval 28. maist kuni 3. septembrini kell 10-16

Tule ja müü

–          oma valmistatud asjakesi (ehetest linnupuurideni)

–          kasutatud tarbeesemeid (lasteriietest jalgratasteni)

–          vanavara, mida Sa ise enam ei vaja (lauanõudest mööblini)

sest müügikohad ja parkimine on kauplejatele TASUTA!

Tule ja saa osa

–          tujuküllasest ja kirevast päevast

–          linna parimatest hindadest

–          elavast muusikast

–          tänavakunstnikest ja lasteprogrammist

28. mail innustab kirbuturulisi Maire Aunaste

Võta kaasa oma tekk või lauake, millele saad kauba välja panna ning kauplemise kõrvalt pikniku pidada. Ole kiire, sest eelregistreerijatel on võimalus müügilauda küsida ning autodelt müüjate jaoks on Atlantise parklas kuni 40 kohta.NB! Turule ei ole oodatud tarbekaupu müüvad hulgimüüjad!

Küsi infot telefonil +372 5810 0297 või info@tartukirbuturg.ee

Regilauluansambel Ütsiotsõ võru-setu lauludega Haanjas

Laupäeval, 28. mail kell 18 esitleb võru-setu meesansambel Ütsiotsõ Haanja rahvamajas oma värsket plaati „Puul’päiv”.

Ütsiotsõs laulab neli Lõuna-Eesti juurtega mehest: Urmas Kalla, Andreas Kalkun, Lauri Sommer ja Kaspar Kolk.

Lauri Sommeri sõnul kõlavad lauludes koos traditsioonilised hääled ja pähetulnud partiid, pärimus ja sealt lähtuv vokaalne ulme. „Vana kiiĺ on meile armas ja kodune, samuti lugude tundetoonid, mida praeguses muusikas enam sellisena ei kohta. Nii me siis laulamegi ütsiotsõ, st ühtejärge ja lakkamatult,” lausus ta.

Lisaks Ütsiotsõlõ astuvad üles Mari Kalkun ja keskkonnahelide salvestaja, plaadi toonmeister Patrick McGinley.

Kabalas näeb kooliõpetaja joonistusi kuulsustest

Kabala rahvamajas on avatud kooliõpetaja Ann Valangu näitus kuulsuste portreedest, antakse teada Türi veebilehel.

Ann Valang töötab Kabala põhikoolis 9. klassi juhatajana, kehalise kasvatuse, inimeseõpetuse ja inglise keele õpetajana. Näituse tutvustuses ütleb ta enda kohta: „Olen joonistanud niikaua, kui ennast mäletan. Seda eraldi õppinud ei ole. Nii hea või halb, kui ma olen, on omandatud katse-eksituse meetodil. Miks ma joonistan? See on osa minust.”

Näitusel on aastatel 2007 – 2011 valminud joonistused. Algusaastatel maalis Ann Valang värvidega, kuid nüüd on enamjaolt pliiatsijoonistaja.

Näitusel on ligikaudu 20 värvilist pilti loodusest ja esemetest ning rohkem kui 40 pliiatsiga joonistatud portreed kuulsustest kodu- ja välismaalt. Näitust vaadanud inimesed imetlevad pliiatsijoone arengut ja isikute täpset tabamist. Ann Valangule on tellimusi esitanud ka Türi valla inimesed ja ta võtab sellised pakkumised rõõmuga vastu.

Näitus on Kabala rahvamajas avatud kuni 3. juunini ja sinna pääseb rahvamaja ettevõtmiste ajal või eraldi kokkuleppel.

Birgit Õigemeel.
Ann Valangu joonistus.

Parim ajalooraamat valmis 12 aastaga

Laupäeval Pärnus välja kuulutatud 2010. aasta parima Eesti ajalooraamatu tiitli võitis Mart Kalmu koostatud „Eesti kunsti ajalugu. 5. osa.1900–1940”. Raamatu koostamine algas juba 1998. aastal ning tegu on esimese kunstiajaloost rääkiva teosega, mis pälvis selle auhinna.

Žürii esimehe Inna Jürjo sõnul olid peaaegu samaväärsed veel kaks teost: „Sõja ja rahu vahel”  (II köide); „Esimene punane aasta: okupeeritud Eesti julgeolekupoliitiline olukord sõja alguseni” (peatoimetaja Enn Tarvel,teise köite toimetaja Meelis Maripuu) ja Tiina-Mall Kreemi doktoritöö „Viisipäraselt ehitatud: luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal (1855-1881)”.

Preemiat vastu võttes ütles võiduteose koostaja Mart Kalm, et polnud ise piisavalt järjekindel, nõudmaks autoritelt nende osi kokkulepitud tähtajaks, mistõttu venis Eesti kunsti 1900.–1940. aastate kokkuvõtte koostamine üle kümne aasta pikaks. Samas oli Kalm tunnustuse üle rõõmus, sest kunstiajalootöid pole varem Eesti ajalookirjanduse preemiavääriliseks peetud.

Pärnu muuseumis ehk ajaloolises Ülejõe koolimaja klassitoas alanud auhinnatseremooniale lisas meeleolu kokkuvõtete tegemine Johann Voldemar Jannseni töötoas, kus koostati maarahvast esmakordselt Eesti rahvana kõnetav Perno Postimehe juhtkiri.

Ajalookirjanduse aastapreemia väljaandmise algatajad 1995. aastal olid ajalooarhiiv ja ajalooinstituut. Praeguseks on preemia väljaandmiseks koondunud juba suurem hulk Eesti mäluasutusi.

Aldur Vunk, Pärnu muuseumi direktor

Seto talumuuseum tegi uuendusi

Seto talumuuseum on saanud juurde olulisi täiendusi.

Projektide käigus paigaldati parklasse teabeviidad ja infotorn, hoonetele tutvustavad sildid. Lisaks täiendati muuseumi ekspositsiooni elumaja põrandaaluse ehk moosikeldriga. See avati külastajatele 14. mail toimunud muuseumiööl.

Valmistati aida lakka viiv trepp, mille tulemusena laienes ekspositsioonipind, ning elumajas asuv käsitööpood sai müügileti ja kapid. Muuseumi peavärav värviti säravate seto värvidega.

Rehe otsa ehitati esinemisplats, kus kollektiivid saavad esineda nii muuseumikülastajatele kui ka kohalikule rahvale. Esinemisplats avati 16. mail muuseumiühingu kokkutulekul.

Lisainfo: www.setomaa.ee.

Putukapüüdja aitab suve valutumalt üle elada

Aiasalong Homeyard on toonud turule Eestis uudse sääse- ja parmupüüdja Predator, mis meelitab inimese hingeõhku, nahaeritisi ja kehakiirgust imiteerides sääsed ligi ning püüab kleeppaberile või püünisvõrku, kus need mõne tunni jooksul surevad.

Eesmärk on sigimiseks verd vajavate emasputukate hävitamine ja putukapopulatsiooni kasvu peatamine. Predator on juhtmevaba masin. Teda on lihtne käivitada ja hooldada. Kütteelement kasutab tavalist grillgaasi (propaan). Predator püüab kõiki verd otsivaid putukaid, nende seas ka parmusid.

Homeyardi esindajate sõnul vähendab Predator putukate arvukust paari nädalaga ning hoiab kogu edaspidise suve kontrolli all. Putukapüüdja tegevusraadius on kuni 5000 ruutmeetrit.

Rohkem infot: www.homeyard.ee

Ruhnul on oma veebileht

Ruhnulane Reigo Jõe asutas uue interneti kodulehe www.ruhnu.eu, et tutvustada ja väärtustada saart keskkonnateadliku, tulevikku vaatava ning avatud tegevuse kaudu, tuues esile Ruhnu jaoks olulised kultuurilised ja looduslikud detailid, kirjutab ajaleht Meie Maa.

„Võiks edasi areneda ja tulevikku vaadata, aga mitte olla eilses päevas kinni,” põhjendas Jõe, kes lehekülje koos Ruhnu IT-spetsialisti Aksel Meolaga kokku pani.

Edaspidi hakkavad Ruhnu.eu-d täiendama ka Ruhnu kogukonna liikmed. Sidudes kodulehe veebikeskkonnaga erinevaid rakendusi, plaanivad lehekülje koostajad uusi ajakohaseid teenuseid Ruhnu saare ajaloo, kultuuripärandi ja kauni loodusmaastiku interaktiivseks tutvustamiseks.

Reigo sõnul jäävad nii valla koduleht kui ka Ruhnu blogi alles ning uus koduleht neid asendama ei hakka. „Uus lehekülg on mõeldud neile, kes tahavad Ruhnut külastada ja saare kohta infot saada,” lausus Reigo.

Lisaks annab Ruhnu.eu ülevaate Ruhnus toimuvatest huvitavatest sündmustest ja teistest võimalustest saarel aega veeta.

Oma Maitse valib leivapäeval parima koduleiva

Oma Maitse leivapäev toimub 21. mail kella 11–15 Tallinnas Sadama turul.

Toidust ja tervisest huvitatud eestlase laual näeb sageli kodus küpsetatud leiba. Rukki- või täisterajahust, seemnete, peekoni või sinihallitusjuustuga, mee või rukkilinnaseekstraktiga leib – igal koduleiva küpsetajal on välja timmitud oma retsept ja maitsekooslus.

Leivapäevale ongi oodatud kõik inimesed, kes küpsetavad kodus leiba ja tahavad oma kogemusi ja väärt nippe, ent ka juuretist jagada nendega, kes pole julgenud veel leivategu ette võtta.

Kavas on parima koduleiva konkurss, kuhu on praeguseks registreerunud 15 naist. Võiduleiva saavad degusteerimisel valida kõik külastajad. Igal täistunnil toimub leivaküpsetamise õpituba Oma Maitse retseptitoimetaja Kaie Mei, Põhjaka mõisa koka Joel Kannimäe ja Haldjaleiva omaniku Annely Maksani juhtimisel.

Huvilistel on võimalik jälgida, milline on leiva teekond juuretise valmistamisest kuni küpsetamiseni. Müügil kõik leivaküpsetamiseks vajalik alates jahudest ja seemnetest kuni leivavormideni, lisaks soolane ja magus leivakõrvaseks.

Oma Maitse on suurim eestikeelne toiduajakiri ja ilmub alates 2005. aastast. Sadama turg on uus toidu- ja käsitööturg Tallinna kesklinnas.

Sindis võisteldakse Aleksander Kase mälestuseks

Laupäeval, 21 . mail leiavad Sindi seltsimajas aset XXII Aleksander Kase mälestusvõistlused tõstmises.

Võistlusi korraldab Sindi spordiklubi Kalju, mille üks asutaja oli Aleksander Kask. Mälestusvõistluste üks peaorganiseerijaid on Aleksander Kase poeg, tõstetreener Juhannes Kask.

Sel aastal on võistlustele oodata paarikümmend tõstesportlast üle Eesti.  Aleksander Kase
mälestusvõistlusi tõstmises korraldatakse Sindis 2000. aastast.
 

Viktor Kaarneem,
Sindi linnavalitsuse teabespetsialist

Avatakse umbrohu ja salati meistriklass

Võrumaa kutsehariduskeskus koostöös Uma Meki meeskonnaga kutsub rohelisse õpituppa kõiki turismiettevõtjaid ja teisi huvilisi, kes tahavad looduses leiduvate ja aias kasvavate taimede kasutamise kohta rohkem teada saada.

Umbrohu meistriklass toimub Irje Karjuse juhendusel Metsamoori  perepargis laupäeval, 11. juunil.

Kava:

kell 9 kogunemine ja  tervitusjook umbrohust;

kella 9.15-11 põhjamaine metsik toit kui  meie organismi tugev laadija. Värske toidu mõju  kehale. Toidu energeetika. Isiksuspõhiselt sobiv toit. Taimede sõnumid ja koosmõju. Emotsionaalne söömine ja selle mõju meile;

kella 11-12  söödavad umbrohud ja nende  sobitamine toidu valmistamisel;

kella 12-13 valmistatakse  ja maitstakse  energiasalatit  ja umbrohupastat (pesto).

Salatite meistriklassi juhendab pühapäeval, 12. juunil Alt-Lauri talus Kaja Kesküla.

Kava:

kell 11 esimene aiaring, salatite eluolu taluaias;

kella 12- 14 maitstakse ja miksitakse aiataimi kevadsuvisesse salatisse;

alates kell 13st teemakohane üheeurosupp kukliga; 

kell 14 teine aiaring. 

 Mõlemad päevad lõpetatakse arutlusringiga. Meistriklassid on tasuta. Osaleda võib ka vaid ühel ettevõtmistest.

Korraldajad paluvad oma osalemissoovist teada anda e-kirjaga aadressil Eda.Veeroja@gmail.com.

Puituste ja akende renoveerimise õpituba Sännas

Laupäeval, 4. juunil saab Sänna kultuurimõisa puutöökojas teoreetilist ja praktilist õppust puituste ja akende renoveerimiseks. Õpituba algab kell 10.

Õpituba veab eest selle ala hea tundja, Põlvamaa mees Ove Kalde. Võimalusel võtke oma renoveerimist vajav aken või uks kaasa! Kes soovivad klaasida, võtke ühes ka klaas, täpseks saab selle
lõigata koha peal.

Õpituba on eelregistreerimisega, kuna kohtade arv on piiratud. Kes tahab tulla, andke endast aegsasti teada Liis Keerbergile telefonil 5820 3730 või e-posti aadressil ilivuup@gmail.com.

Säästlike renoveerimisoskuste omandamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Värska vald kutsub tegusaid inimesi pildistama

Värska vallavalitsus kutsub kõiki fotohuvilisi – nii täiskasvanuid, noori kui ka lapsi – osalema fotovõistlusel „Tegus Värska vald”. Oodatud on tööd tegusatest inimestest kodus tööl ja puhkehetkel, vahendab Põlvamaa infoportaal.

Eesmärk on saada häid fotosid Värska vallast, ühtlasi propageerida fotokunsti. Oodatakse töid Värska valla miljööst, elanikest ja arengust.

Arvestust peetakse kahes vanuserühmas: noored vanuses kuni 17 aastat ja täiskasvanud alates 18 eluaastast. Tööd võivad olla nii mustvalged kui ka värvilised, pildistatud filmi- või digitaalkaameraga. Konkursile saab töid esitada ainult digitaalselt.

Esitada võib ainult töötlemata fotosid, mis ei ole osalenud teistel konkurssidel. Iga osaleja võib esitada kuni kümme tööd. Osaleja peab olema kõik fotod ise pildistanud. Digitaalsel kujul esitatud töö minimaalne suurus on kaks megabaiti.

Juurde tuleks lisada töö pealkiri, autori nimi ja kontaktandmed ning vanuserühma tähis (N – noored, T –täiskasvanud). Digitaalselt esitatud tööd peavad olema salvestatud CD-, DVD-plaadile või mälupulgale JPG-formaadis.

Konkursile esitatavad tööd tuleb saata postiga või viia Värska kultuurikeskusesse aadressil: Pikk 12, Värska, 64001 Põlvamaa. Lisada märge: fotokonkurss. Tööde laekumise viimane tähtaeg (postitamise viimane kuupäev) on 22. oktoober 2011.

Konkursile laekunud töid hindab viieliikmeline žürii. Auhinnatakse mõlema vanusegrupi kolme paremat, lisaks antakse mõlemas rühmas välja üks ergutusauhind. 
Võitjad tehakse teatavaks 1. novembril Seto talumuuseumi sünnipäevanädalal. Jälgige reklaami!

Lisainfo: Meelike Kruusamäe, Värska kultuurikeskuse juhataja, tel 796 4712, 529 1619, e-post: kultuurikeskus@verska.ee

 

Puka vald tähistab oma päeva kevadlaada ja võistlustega

Laupäeval, 21. mail tähistatakse Puka valla päeva. Toimuvad kevadlaat, näitus, õpitoad, mängud, puhkeõhtu ja veel palju põnevat.

Ajakava:

kell 8  laat Puka rahvamaja juures
;

kella 9 – 14 käsitöönäitus Puka aiandus- ja mesindusseltsi majas Kesk 15 (võimalik vahetada ka lilletaimi ja -püsikuid);

kell 9.30  laskevõistlus, registreerimine rahvamaja juures;

kell 
10  jalgpalliturniir paaridele (vanus kuni 10a, 11-14a, 15a ja vanemad) staadionil;

kell 
10.30  puupaku viskevõistlus (15a ja vanemad) rahvamaja juures;

kell 
11  taidlejate kontsert laululaval;

kell 11.30 – täpsusvise (14a ja nooremad) rahvamaja juures;

kell 12  keraamika õpituba rahvamajas
;

kell 12 viimase mehe jooks staadionil
;

kell 21 puhkeõhtu rahvamajas ansambliga Naabri Valve.

Nädalavahetusel võib perega rappa minna

RMK Endla looduskaitseala keskus tähistab elurikkuse päeva (22. mai), looduskaitsepäeva (24. mai) ning jätkuvat rahvusvahelist metsa-aastat 22. mail perepäevaga „Ehe Endla – retk rappa”.

Eheda Endla tunnetamiseks võetakse perepäeval ette palju põnevat: õpitakse tundma puid, püütakse kalu ning tehakse jalutuskäik kevadisse rappa.

Soovijad saavad võimaluse ise puude kõrgust ja vanust mõõta. Keskuse juures kasvab ka looduskaitse sümboliks olev puu – tamm. Uuritakse, kui vana see puu on.

Kaitsealal on läbi aegade harrastatud kalapüüki, seda just Endla järvel. Seekord kaitseala veekogudele ei minda, vaid ollakse Linajärve ääres. Toimub kalapüügivõistlus lihtkäsiõngega. Õpetatakse kalapüügireegleid, konksu õnge külge siduma jmt. Võidab see, kes saab kõige pikemad kalad (püütud kalad pannakse ritta ja kogupikkus mõõdetakse). Võitjatele auhinnad.

Kes kalapüügist huvitatud ei ole või sellest tüdineb, saab täringut veeretades tutvuda looduses liikumise võimalustega. Soovijatel on võimalus värvida paberil rabataimi.

Kaitseala äärealal asuv Männikjärv on kinni kasvamas. Selle ääres asub õõtsik. Selle peal saab hüpata nagu batuudil.

Kui kõik võistlused peetud, tehakse retk kevadisse rappa. Uudistatakse, milline elurikkus rabas peitub ning miks rabas laudteed vaja on. Rabaretkelt tagasi jõudnud, tehakse päevast kokkuvõtteid ja jagatakse võitjatele auhindu.

Osalemiseks on vaja registreerida e-posti aadressil eerika.purgel@rmk.ee. Söök-jook peab omal kaasas olema. Kes soovib ka lihtkäsiõngega kalapüügivõistlusest osa võtta, sel peab olema kaasas lihtkäsiõng, sööt ja anum püütud kalade jaoks.

Päev algab 22. mail algusega kell 11 Endla looduskaitseala keskuse juures. Rohkem infot: tel 506 7248, eerika.purgel@rmk.ee

Põlva valla külad saavad infotahvlid

Põlva valla 18 küla saavad kokku 20 uut infotahvlit, nende soetamiseks taotleti toetust Leader-programmist, annab teada Põlvamaa infoportaal.

Projekti „Põlva valla küladesse infotahvlid – info inimesele lähemale” abil saavad uue infotahvli Aarna, Eoste, Himmaste, Holvandi, Kiuma, Kähri, Lutsu, Mammaste, Miiaste, Nooritsmetsa, Orajõe, Peri, Puskaru, Rosma, Taevaskoja, Tännassilma, Vanaküla ja Valgesoo küla.

Põlva vallavalitsuse arendusnõuniku Mari-Riina Terna eestvõttel toimunud koostööprojekti kaasati kõik huvitatud külad ja külade esindajad pakkusid välja infotahvlite asukohad. Need kooskõlastati maaomanikega.

Külad saavad nüüd ühisürituste ja tegevuste reklaamiks ning teadete levitamiseks ilusad uued puitmaterjalist infotahvlid mõõtudega 1,5 x 1,2 m. Viilkatusega tahvli teisele külejele on mitmes külas kavas paigaldada postkastid. Lisaks info vahetamise pinnale on seal kirjas küla nimi, valla nimi ja vapp ning Põlvamaa partnerluskogu ja Leader-programmi logo.

Infotahvlid on valmistanud OÜ Guido Mööbel. Kogu projekt läks maksma 5284 eurot, millest Leader-programmi toetus oli 3963 eurot. Infotahvleid paigaldavad ja haldavad külaelanikud ise.

Võhma avab aastaringse uisuväljaku

Homme, 18. mail avatakse Võhmas Sepa tänaval uisuväljak, mida saab kasutada aasta ringi, kirjutas Sakala.

Võhma abilinnapea Aare Järvik ütles, et esialgu on väljaku suurus 120 ruutmeetrit ja see on valmistatud parafiinisegust, millel on võimalik liuelda tavaliste uiskudega.

Rajatise tehnoloogia pärineb Šveitsist. Töö on tellinud Võhmas tegutsev mittetulundusühing Sinule ja seda rahastab Leader-programmist Võrtsjärve ühendus.

Mittetulundusühingu Sinule esindaja Peter Wüth­rich ütles uudisteagentuurile BNS, et edaspidi laiendatakse liuvälja 300 ruutmeetrini.

Uisuväljaku praegune etapp maksab Wüthrichi sõnul ligi 50 000 eurot. Hinna sees on ka platsi korrashoidmise seadmed ja atraktsiooni Šveitsist Eestisse transportimine.

Rahvariidehuvilised on oodatud Tartusse rahvarõivapäevale

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Eesti Rahva Muuseum esitlevad: Rahvarõivapäev 2011 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas 28. mail kell 12.

Kavas o:

  • Marju Kõivupuu loeng „Rahvarõivas ja identiteet. Rahvarõivas kui sümbol. Rahvarõivas kui rõivas.“
  • Tartu Rahvarõivakooli lõpetamine, kostüümide esitlus
  • Konkursi „Minu lemmik ERMi kogudest“ lõpetamine ja näituse avamine
  • Rahvarõivaalane nõustamine oma ala spetsialistidelt kogu päeva jooksul.

Oodatud on kõik rahvarõivahuvilised. Rahvarõivapäev on Tartu Rahvarõivaste valmistajate kooli traditsiooniline ettevõtmine. Rahvarõivakool on tegutsenud Eesti Rahva Muuseumis juba aastast 2005. Kahesaastase koolituse käigus valmistavad kursuslased rahvarõivakostüümi, lähtudes muuseumi kogudes leiduvatest esemetest ja kasutades tänapäevaseid materjale. Õpetajateks on oma ala spetsialistid. Rahvarõivapäev 2011 on järjekordse kursuse lõpupäev. Näha saab 2009-2011 valminud kostüüme.

Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja, Kuperjanovi 9, Tartu.

Lisainfo: tel 7350 445 (ERM) või tel 5106 341 (Janne Vaabla, Rahvarõivakooli projektijuht), kostymix@gmail.com.

Sännas läheb laupäeval kanatraktori ehitamiseks

21. mail algusega kell 11 toimub Sänna Kultuurimõisas permakultuuri õpituba. Sel korral on plaanis kanaaia ja “kanatraktori” ehitamine.

Mis on kanatraktor?
“Kanatraktor on selline puur, mis tõstetakse maa-alale, mille kanad siis kenasti umbrohust ja kahjuritest puhtaks nokivad, ise samal ajal seda ka väetades ja kobestades. Kana, kes tavatalus tähendaks ainult munejat või lihakana, saab lisaväärtuse, töödeldes ette maad, mida pärast saab kasutada viljakaks ja umbrohuvabaks kasvualaks. Kui üks plats on kanade poolt ära töödeldud, asetatakse „kanatraktor” järgmisele lapile ja sama asi toimub uuesti. Näiteks sedasi pani siin perenaine kanad rohimisel tekkinud umbrohuhunniku peale. Kanad töötlevad selle hunniku kenasti läbi, saavad söönuks ja järele jääb väetatud ja kobestatud viljakas pinnas…”

Vaata pilte: http://home.centurytel.net/thecitychicken/tractors.html

Kõik on kutsutud ja oodatud, et koos teha, ideid jagada ja mõnusalt aega veeta. Korraldajate poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök.

Õpituba juhendab Andres Kaarelson. Õpituba on tasuta. Projekti juhib Ieva Dubanevica. Toetab Avatud Eesti Fond.

Info: http://www.kultuurimois.kultuuritehas.ee/perma2.html

www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Roheliste rattaretkelised rajasid lindudele poolsada kodu

Reedest pühapäevani Saaremaal toimunud roheliste rattaretke käigus paigaldasid matkajad Lümanda valda Kuusnõmmele poolsada lindude pesakasti.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Rattaretkel osalejad läbisid Saaremaal kolme päevaga ligi 200 kilomeetrit ning paigaldasid rikkaliku üritustesarja sees Kuusnõmmele ka poolsada pesakasti. Foto: Irina Mägi Rohkem pilte www.irinapilt.ee

“See traditsioon on meil rattaretkedel juba aastaid olnud ja on üks emotsionaalsemaid hetki,” lausus roheliste rattaretke “Kuidas elad, Saaremaa?” eestvedaja Peep Veedla. “Osalejatele on ta hästi mõnus tegevus ja alati on isegi probleeme sellega, et pesakasti paigaldajaid on rohkem kui pesakaste. Samas ei saa ju ühte kohta korraga ka liiga palju pesakaste paigaldada.”

Kui varem paigaldasid rattaretkel osalejad oma sihtkohaks olnud maakonda lindude pesakaste sadakond, siis viimastel aastatel ongi jäädud poolesaja juurde, sest neid annab metsa ära hajutada. Pesakastidega toetab roheliste rattaretke firma Balsnack.

“Pesakasti paigaldanud inimesed saavad ühtlasi kirjutada pesakastile kasvõi sõnumi lindudele või oma nime. On ju tore näiteks mitme aasta pärast tulla tagasi ja vaadata, mis oma paigaldatud pesakastist saanud on,” rääkis Veedla.

Korraldaja sõnul läks seekordne üritus Saaremaal igati korda, kui välja arvata reedene vihmasadu, mis ürituse algusele väikese pitseri pani. “Muidu oli kõik suurepärane,” kinnitas Veedla. “Saaremaal on äärmiselt mõnus jalgrattaga sõita, pole tõususid, maa on sile ja teed on kenasti korras. Ilusat oli väga palju, nii sai näiteks sõita kilomeetrite viisi mööda mereäärt ning nautida tõelisi miljonivaateid.”

Oliver Rand, Meie Maa

Pikakannus avatakse reedel muuseumituba

Pikakannu seltsimajas avatakse reedel, 20.mail kell 15 kohaliku piirkonna ajalugu tutvustav muuseumituba.

Muuseumi materjalid kogus ajaloolane Uuno Ojala ning toakese kujundas Peeter Laurits. Kuna paiga ajalugu on paljuski kujundanud juba 1875. aastast alates nelja tee ristis asunud Pikakannu kool, saab huviline lühikese ekskursi ka eesti hariduse ajalukku.

Pikakannu seltsimajas on juba paar aastat toimunud n-n muuseumitunnid-jututoad, kus on külalisteks olnud endised võrukad, kel maailmale oma loomingu kaudu miskit öelda on. Eesmärk on olla elav muuseum, kus inimesed saavad kokku, räägivad lugusid, laulavad, tantsivad, parandavad maailma ning ajavad eesti asja.

Pikakannu muuseumituba on tänulik iga esemelise või vaimse annetuse eest, mis Pikakannuga seotud on, ka edaspidi.

Ettevõtmist toetab Võrumaa Partnerluskogu LEADER-meede, Lasva vald ning kogukond. Muuseumituba saab külastada kokkuleppel, helistades ette telefonil 5028 783.

Vaata ka kodulehekülge www.pikakannu.ee

Vello Mäss: Kui kuju leiti Soome vetest, läheb asi keeruliseks

Eesti tuntuim ja kogenuim merearheoloog Vello Mäss ütles Läänlasele, et kui praeguseks meremuuseumi viidud haruldane käilakuju leiti Soome vetest, võib Soome riik seda endale tahta, kirjutab www.laanlane.ee “Siis läheb asi keeruliseks,” ütles Mäss eile Läänlasele.

Kui tõenäoliselt 19. sajandist pärit käilakuju leiti tõesti Soome vetest, oleks leidjad pidanud avastusest kohe Soome muinsuskaitseametit teavitama, kuid seda tegid nad hiljem, kui Läänlane oli juhtumist kirjutanud.

“Kui soomlased tahavad, võivad nad tõsta väga tõsise probleemi. Võib juhtuda tõesti, et soomlased nõuavad selle välja. Tegemist on huvitava ja haruldase asjaga. Nad on neis küsimustes tundlikud.”

Mäss ütles, et kuju peaks kindlasti jõudma ajalooinstituudi konservaatorite kätte, et see pandaks lahusesse ja kuivkülmetusse. Tavalistes tingimustes seistes imbub vesi puidust välja, puu praguneb ja moondub, rääkis Mäss.

Merearheoloog ütles, et käilakujusid pole ta ise leidnud, aga igasugu muid ajaloolisi esemeid on ta palju merest välja toonud. “Kogemused on olemas, et mida oleme õigesti ja mida valesti teinud. Praktika on olemas, kuidas selliste asjadega ümber käia,” ütles ta ja lisas, et kui kujuga tegelesid muinsuskaitseameti asjatundjad, siis on ta süda rahul ja kujuga saab kõik korda.

Loe pikemalt kujust ja selle leidmisest ning vaata fotosid:
http://laanlane.ee/article/dirhamisse-toodud-unikaalne-k%C3%A4ilakuju-leiti-%C3%BCles