Laupäeva varahommikul kell 5.07 teatati häirekeskusele tulekahjust Jõgeva linnas Pärna tänaval.
Leekides oli kahekorruseline elumaja. Kustutustööde käigus leiti majast hukkunu. Põleng saadi kontrolli alla veerand seitsme paiku; selle tekkepõhjus on selgitamisel.
Häirekeskused said möödunud ööpäeva jooksul 687 teadet, neist 642 kuulusid kiirabi ja 45 pääste valdkonda.
Rakveres toimus seebikarbiralli, kus iseehitatud mootorita vähemalt kolmerattalised sõidukid võtsid omavahel mõõtu. Enne laskumisele lubamist läbisid sõiduvahendid turvakontrolli. Iga osavõtja pidi kandma kiivrit.
Vinni-Pajusti Gümnaasiumi koolmeistri Mart Pitsneri sõnul oli kogu „seebikarbinduse” mõte anda meie üsna rahavaesel ajal isadele-poegadele võimalus midagi huvitavat üheskoos meisterdada. „Seebikarpe saab teha peaaegu kõigest – ka vana plekkvann läheb selle tegevuse juures „kaubaks” ning lisaks käelisele tegevusele arendab see ka loomingulisust. Hea on ka see, et seebikarpe saab meisterdada-arendada ka kooli tööõpetuse tundides,” lisas Pitsner.
Nii tänatigi võistlustel isasid, kes oma poegadel masinad valmis aitasid meisterdada. Tänusõnad pälvisid Indrek Linde Tallinnast, Hugo Vainoja ja Andrus Vabaorg Lääne-Virumaalt.
Seebikarbiralli eesmärgiks polnud maksimaalse kiiruse saavutamine. Võistlusel hinnati autode ehitamisel kasutatud huvitavaid lahendusi, fantaasiarikkust ja loomingulisust.
100 meetri paigalstardist võitis masin nimega Belarus, aeg 21.92, järgnesid Vinni Punn (21.94) ja Välgunool – Hiireke ( 21.96). Võistluse maksimumkiiruse sai masin nimega Tornaado A, mis võttis välja 32 km/h , kilomeetri jagu vähem arendasid kiirust Kolhoosielu edendajad ja Rakett. Eripreemia pälvisid kõige väiksemate ratastega K-Rait, suurimate ratastega Tornaado, Välgunool- Hiireke ainukese naispiloodiga ning GAZ51 kui kolhoosielu edendaja.
Anti Ronk
Foto Hille Pakkanen
Täna Tallinnas algaval Uue Maailma Tänavafestivalil on Väike-Ameerika ja Luha tn ristmikul maailmaparandajate nurgake. Festivalikülalisel avaneb suurepärane võimalus nautida õiglase kaubanduse kohviku tooteid, võita auhindu lõbusas aastatuhande arengueesmärkide mälumängus ja üldse saada veelgi targemaks maailmaparandajaks. Sobilik igas vanuses! Lisaks on kõikidel suure südamega inimestel võimalik teha annetus Somaalia näljahäda käes kannatavatele lastele. Korjanduskasti saab jätta oma soovile ja võimalustele vastava summa, mille annetame UNICEF-ile.
Iga-aastane tänavafestival on Uue Maailma tähtsündmus. See septembri esimene nädalavahetus on seltsi eesmärkide ja tegemiste kõige selgem väljendus. Neil kahel päeval ei ole linnajao tänavad pelgalt autosid ristmikust teiseni kandvad asfaltväljad ning majades ja aedades ei toimeta mitte üürnikud ja omanikud. Siin tegutsevad ühe kandi elanikud. Mootorsõiduk loovutab koha inimesele, too aga naeratab naabrile ja ütleb talle tere.
Tänavuse festivali teemaks on “Aed tuleb tänavale”. Avatud on tänavaturud, kohvikud, töötoad, kunstinäitused, toimuvad kontserdid, etendused, sport, saunad ja palju muud.
Festival algab täna keskpäeval paraadiga seltsimaja eest ja kestab homme õhtuni. Täpsem kava leiad aadressilt www.uusmaailm.ee.
Üheksa aastat tagasi kirjutas Roheline Värav, et Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastamisel hävitatakse meie üks sümboleid – Pühajärve sõjatamm. Keskkonnaminister Heiki Kranichi juhitav keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nõukogu eraldas 2001.aastal vastuhäälteta Pühajärve Puhkekodule taotletud 1,2 miljonit krooni, mille firma kavatses kulutada Pühajärve ümbruse, mõisapargi ja sõjatammiku maastiku korrastamiseks.
“Kogu paarikümnel hektaril paikneva pargi taastamiseks ja korrastustöödeks jäi väikesel ettevõttel raha väheseks, seetõttu otsustasimegi abi taotleda,” lausus Pühajärve Puhkekodu suuromanik Tiit Vähi. “Esimesel korral meie taotlusele isegi ei vastatud, kuid teisel korral oli vastus positiivne.”
Vaid mõned päevad hiljem jõuab leheveergudele looduskaitseorganisatsioonide protest. Looduskaitsjate hääled jäävad hüüdjaks hääleks kõrbes. Raha on välja jagatud. Pühajärve pargi taastamistöid hakkab projekteerima AS Kobras. Detailplaneering valmib 20. detsembriks 2001.
Asjade kiire ja ladusa sujumise ette veereb esimene komistuskivi siis, kui detailplaneering jõuab Otepää Looduspargi direktori Merle Antoni lauale. Sest Anton nõuab detailplaneeringule keskkonnamõjude hinnangut.
Keskkonnamõjude hinnangut hakkab koostama konsultatsiooni- ja arenduskontsern Hendrikson ja Ko. Kuid hinnang ei saa loodetud kiirusel valmis. Võibolla on selles oma põhjus ka asjaolul, et ei leita dendroloogi, kes julgeks lasta kopad sõjatamme ümber kaevama. AS Pühajärve Puhkekodu juhataja Jüri Korgi sõnul annab nõusoleku lõpuks üks Eesti tähtsamaid dendrolooge, kes just, see Korgile ei meenu. Hendrikson ja Ko projektijuhi Märt Hööveli sõnul annab sõjatamme ohustamise kohta hinnangu botaanik Toomas Kukk. Nimetatu aga kinnitab, et ta pole Pühajärve sõjatamme oma elus isegi kunagi näinud, küll on ta firmat nõustanud Tartus Poe tänaval kasvavate tammede osas. Loe edasi: Kuidas tapeti tamm…
Hiljuti murdus Pühajärve sõjatammel kaks suurt oksa ning pärast seda näeb Pühajärve pargi uhkus võrdlemisi rääbakas välja. Väimus annab tunnistust sellest, et puu seisund on täbar – tüvi on seest mäda, tema okstes leidub pragusid.
Looduskaitsealuse puu saatuse üle pidasid augusti viimasel päeval nõu keskkonnaspetsialistid ning Pühajärve puhkekeskuse esindajad. Viimased on territooriumi haldajad ning väga huvitatud sellest, et võimas puu edasi elaks.
Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni looduskaitse juhtivspetsialisti Pille Saarnitsi kinnitusel tuleb esmalt võtta midagi ette selle nimel, et puu ei oleks varisemisohtlik.
Lähema nädala jooksul koostab dendroloog Urmas Roht täpse ülevaate puu seisundist ning annab soovitusi, mida tamme päästmiseks teha. Enne talve püütakse dendroloogi soovitused ka ellu viia.
Pärast hiljutist kahe haru murdumist on tamme võra muutunud kergemaks ning tüve koos hoidev tõmmits lõdvenenud. Puhkekeskuse esindajad lubasid tõmmitsat timmida juba lähipäevil.
Aegade jooksul on puusse tekkinud auke plommitud betooniga. See materjal on aga raske ning kogub endasse niiskust, mis omakorda soodustab kõdunemist. Dendroloog soovitas esimese asjana betoonosa puu seest välja lõhkuda ning ehitada avatud tüveosade kohale varikatuse.
Lisaks sellele soovitas Roht järelejäänud oksad kõrgemalt omavahel ühendada. See peaks parandama puu stabiilsust ning vastupanuvõimet tormidele.
Vaatamata inimeste pingutustele säilib siiski risk, et puu hukkub. Maha teda kindlasti ei võeta, kui puu sureb, siis omal jalal, lisas Saarnits.
Pühajärve sõjatamm on nime saanud 1841. aastal toimunud talupoegade vastuhakust Pühajärve mõisniku vastu. Tamme juures oleva teabetahvli kinnitusel on puu ümbermõõt 698 cm ja kõrgus 22 meetrit. Tema vanuseks arvatakse olevat 300-400 aastat.
Allikas: Tartu Postimees
Oled amatöör või veteran, tule ja osale kapsasalatikonkursil. Olgu Su kausis suvine kapsasalat, juustu-kapsasalat või miskit veelgi põnevamat, kogemused ja senised katsetused ootavad jagamist ja muljete vahetamist.
Konkurss on ideaalne koht uute kapsasalatite retseptide avastamiseks!
3. septembril oodatakse kõiki salatimeistreid Eesti Põllumajandusmuuseumis toimuvale suurüritusele Tartu Sügisnäitus ja Tõuloom 2011. Kaasa haarake ka sõpru, sest just külastajad valivad maitsvaima ja meelepärasema salati.
Tõeliseid salatimeistreid premeeritakse auhindadega!
Põnevaid teadmisi kapsastest ja nende sortidest leiab samal päeval avatavast uuest näitusest Kasulik kapsas.
Konkursi sujuvamaks toimimiseks palume osalemisest teatada tel 738 3817 või 524 6572 (Ellen Pärn).
Septembri esimesel nädalavahetusel toimub 18. Tartu Lõõtspillifestival, millele annab avalöögi Tartu Folgiklubi. Kui festival toimub kord aastas, siis Folgiklubi pakub pärimusmuusikat, tantse ja autorilaulu kord kuus läbi terve talvehooaja.
18. lõõtspillifestivali kontserdid toimuvad Tartus Vilde majas (Vallikraavi 4) ja õpitoad Seltside majas (Pepleri 27) 2.-4. septembril 2011. See on Tartu lõõtspillimuusikapäevadest välja kasvanud festival – eesti lõõtspillimängijate kokkusaamine ning erinevate maade lõõtspillimängijate kontserdid Tartus.
Lõõtspillifestivali kontserdid on intiimsed, väikestes kontserdipaikades ning suunatud lõõtspillimuusikat hindavale publikule. Korraldaja Kadri G Laube sõnul on festivali õhkkond võrreldes teiste folkmuusikafestivalidega eriline – lõõtspillipeole ei eksi juhuslikke külalisi. Iga festivalikülaline tuleb kontsertidele muusika, esinejate ja “meie oma pilli” pärast.
Intiimne on ka Tartu Folgiklubi, mille autoritunnis keskendutakse ühe muusikule, autorile, kelle juured on pärimuses ja kelle laulus-mängus tärkab loomingut. 2. septembri autoritunni külaline on Mari Kalkun, temaga vestleb Ants Johanson.
Festivali avalöögi, Tartu Folgiklubi alustab ringmängutund, kuhu oodatakse nii väikeseid kui suuri nädalavahetuse jaoks meeleolu looma. Sedakorda õpetavad ringmänge festivali peakorraldaja Kadri G Laube, tuntud lõõtspillimängija Aleksander Sünter ning viiuldaja Marju Varblane.
Festivali programm on kirev – lisaks eesti muusikutele saab kuulda külalisi Lätist, Leedust, Sloveeniast, Taanist, Venemaalt ja Rootsist. Mängitakse klassikalist muusikat, jazzi, erinevate maade rahvamuusikat. Lisaks eesti lõõtspillidele kõlavad bajaanid, karmoškad, akordionid ja bandooniumid.
Igal aastal on Lõõtspillifestivali raames ka tasuta õpitoad – lõõtspillimänguga alustajaid ja juba mängumehi oodatakse Seltside majas (Pepleri 27, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts).
Laupäeva keskpäeval saab Tartu kesklinnas kuulda üle poolesaja lõõtsaga pilli – Rüütli tänav ja Raekoja plats on kuulutatud paariks tunniks Lõõtspillitänavaks, kus igal nurgal ja pingil mängivad festivali esinejad ja külalised. Festivali üheks menukaimaks kontserdiks on Igamehekontsert, kus mängivad kõrvuti algajad ja edasijõudnud, õpilased ja õpetajad.
Kui festival lõppeb pühapäeval Tartu Kultuurkapitali Jüri Uppini nimelise stipendiumi väljaandmisega, siis Tartu Folgiklubi jätkab pärimuse lainel läbi terve hooaja – iga kuu esimesel reedel Vilde kohvikus. Autoritunnis esinevad sel hooajal veel Aleksander Sünter, Mikk Sarv, Meelika Hainsoo, Lauri Õunapuu, Sakarias Leppik, Heilo Aadla, Mart Johanson ja Mari Pokinen.
www.traks.ee/folgiklubi
www.lootspill.ee
Justiitsministeerium kuulutas välja riigihanked vanglate varustamiseks kartuli ja köögiviljadega.
Ühes vanglas tarbitakse olenevalt vangla suurusest kuni viisteist tonni kartulit, neli tonni porgandit, kolm tonni peakapsast, kaks tonni sibulat, kolm tonni punapeeti ning pool tonni söögikaalikat kuus.
Oma pakkumuse saavad huvilised esitada eraldi kartuli ja köögivilja hankele, sealhulgas ka eraldi Tallinna, Tartu, Viru või Harku ja Murru vangla lõikes. Seega oodatakse riigihankest osa võtma ka piirkondlikke köögiviljamüüjaid.
Riigihangetes kutsutakse osalema pakkujaid, kes suudavad tagada kartuli ja köögivilja järjepideva iganädalase transpordi vanglatesse kogu aasta vältel. Seega on vajalik ka vastavate transpordivahendite olemasolu.
Pakkumuste esitamise tähtaeg on kartuli riigihankes 19. september ja köögivilja hankes 20. september kell 10.00. Täiendavat informatsiooni konkursi tingimuste kohta on võimalik saada riigihangete registrist ja justiitsministeeriumist. Lepingud uute tarnijatega soovib ministeerium sõlmida oktoobri alguses.
9. septembril algusega kell 10.30 toimub Väike-Maarja Rahvamajas pandivere paekonverents.
Paekivi tähtsusest räägib Riigikogu keskkonna töögrupi liige Tõnis Kõiv, Eesti pae-erimite nimistust ja kollektsioonist Kalle Suuroja, Pandivere hüdrogeoloogiast prof Rein Perens, paekarjääridest maastikukultuuris prof Rein Einasto, kaltsiumi osast taimede kasvul Malle Järvan ja kaltsiumi osast loomakasvatusest Andres Hellenurme. Paelembestest taimedest annab ülevaate Tiiu Maran, Väike-Maarja seltsimaja 100-juubelist Marju Metsman ning Virumaa paeaasta kogemustest Aivar Niinemägi. Kindlasti tuleb juttu ka meie fosforiidivarudest.
Toimub õppereis marsruudil Väike-Maarja kirik – Vao tornlinnus – Liiduri lubjaahi – Kiltsi loss – Võivere tuuleveski.
Osavõtuks registreeruda aadressil http://www.pandivere.eu/
Töötoas räägitakse sellest, missugused on toitumissoovitused lastele. Valmistatakse lihtsaid ja maitsvaid toite, mis lastele meeldivad. Tutvustatakse ka tervislike magustoitude retsepte.
On teada, et lapsed söövad toiduaineid teistmoodi kui täiskasvanud – nad valivad toitu. Samas on oluline pakkuda lastele tervislikke valikuid. Inglise toitumisteadlane P. Holford on öelnud: “Kui jätta laste endi otsustada, mida nad söövad, kitsendaksid nad tarbitavate toiduainete hulka seni, kuni alles jääb umbes kolm toitu ja nendest üks oleks tõenäoliselt kartulikrõpsud.”
13. septembril Tartus (Lembitu 8, II korrus) toimuvas töötoas räägitakse sellest, missugused on toidusoovitused lapsele. Valmistatakse lihtsaid ja maitsvaid toite, sealhulgas ka tervislikke magustoite. Töötuba viib läbi toitumisterapeut Sirli Kivisaar. Osalustasu 13 eurot, algus kell 18.00. Töötoas osalemiseks on vajalik eelregistreerumine, selleks saatke kiri laura@vianaturale.ee, 7421509.
Maavalla koda kuulutab välja kasupäeva korjanduse, et koguda raha ja vara hiite uurimiseks ja hoidmiseks, kodulehe, teabevahetuse, trükiste, loengute jt sündmuste ning koja muude tegemiste tarvis.
Koja tegevuse aluseks on vabatahtlik töö ja peamiseks sissetulekuks annetused. Seepärast ollakse tänulikud igasuguse abi eest.
Annetada on võimalik Maavalla koja pangaarvele nr 333805270003 Sampo Pangas, samuti kodade kokkusaamistel ning eelneval kokkuleppel mujal.
Kasupäeva korjandus toimub 1.-30. septembrini. Rahvakalendris on kasupäev (29.09.) üks nn postipäevi, mis jagab majandusaasta talve- ja suvepooleks. Kasupäevast algab talviste tööde poolaasta.
Lähem teave: tel. 56 686 892, koda@maavald.ee, www.maavald.ee
Maavalla koda kutsub üles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud.
Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata head eeskuju teistelegi. Looduslike pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi säilimisele. Hoides hiisi, hoiame oma rahva elujõu sügavamaid juuri.
Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud.
Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31 porikuud (31.10.) Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51004.
Hindamiskogu tutvub esitatud andmetega ning määrab Hiie sõbra aunime. Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja 19.11. Tartus Hiie väe tunnustamissündmusel.
Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo, Paluküla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo
Sepp ning Lehmja hiietammiku hoidja Mari-Ann Remmel. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.
Ajalooline looduslik pühapaik on kindel koht või ala looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pühad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit, samuti uuemad ristipuud.
Ligikaudu 2500 teada olevast ajaloolisest looduslikust pühapaigast on riikliku kaitse all vähem kui viiendik. Nendestki on paljud armetus seisundis, kuna neid pole osatud või tahetud kohaselt ja väärikalt hoida. Taunitavas käitumises on aga sageli süüdi vaid teadmatus. On ju paljude inimeste juured katkenud ning kooliõpikuis kõneldakse pühapaikadest napilt ja kohati vääralt.
Pühapäeval, 2. oktoobril 2011 kell 10-18 toimub Võrus aadressil Kreutzwaldi 34 (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor) India pea- ja näomassaaži meistri Vicky (Inderjit Parwana) baaskursus.
India peamassaaž hõlmab käsivarsi, selja ülaosa e õlavöödet, kaela, pea, kõrvu ja osa näost. Tehakse istudes ja õliga. Mõjutab kogu organismi, parandades verevarustust. Avab energiakanalid, paneb silmad, näonaha särama, vähendab kortse, vähendab juuste hallinemist, väljalangemist, paneb need vohama, leevendab stressi ja peavalusid. Soovituslik teraapiate arv 7 korda, 1- 2 korda nädalas.
Baaskursus sobib kõigile huvilistele, näiteks:
Hind osalejale Võrus on 60 eurot. Kui ühest organisatsioonist osaleb 3 või enam koolitatavat, siis on soodustus 20%. Vickyle on kõrvalkoolitajaks tema abikaasa Katrin Aedma, kes aitab keeleliselt koolituse arusaadavaks teha.
Koolitus koosneb 2 osast:
Teoreetilises osas räägib Katrin india pea- ja näomassaaži ICM seosest metameditsiiniga, näo ja kaelalihastest.
Praktilises osas tehakse koos Vickyga läbi kõik ICM sammud ja saab selgitusi, kuidas ja miks midagi teha just nii, nagu tehakse.
Vitamiinipauside ajal saab kosutada nii meelt kui keha.
Koolitusele tulles on vajalik:
Kõik koolituse läbinud saavad ka sellekohase tunnistuse.
Infot:
India pea- ja näomassaaž IMC
Idamaa.com
Katrin Aedma koolitused
Võru koolituse info ja registreerimine kuni 29. septembrini:
Helle Kivi, e-post hellekivi@hotmail.com või tel +372 5452 1962
1. septembril sai avalöögi Euroopa Komisjoni kosmoseteemaline lastejoonistuste võistlus, mille võitja nimi antakse ühele Euroopa Liidu Galileo võrgustiku satelliidile. Võistlus kestab 15. novembrini.
Joonistusvõistlus on mõeldud 9-11-aastastele lastele ja toimub Euroopa Komisjoni Galileo programmi raames. Galileo on Euroopa iseseisev satelliitnavigatsiooni süsteem, mille käigus lennutatakse kosmosesse vähemalt 27 satelliiti. Joonistusvõistlus toimub kõigis 27 Euroopa Liidu liikmesriigis 2011. aasta jooksul ning iga riigi võitja saab kosmosesse omanimelise satelliidi.
Joonistusvõistluse žürii liikme ja Tartu Ülikooli füüsika instituudi kosmose- ja militaartehnoloogia töörühma juhi Mart Noorma sõnul on tegemist väga haruldase võimalusega. „Ühe eesti lapse järgi nimetatakse ligikaudu 200 miljonit eurot maksev kosmoselaev, mis toob inimkonnale tulevikus palju kasu,“ ütles Noorma. „Galileo satelliitide võrgustik on Euroopa Liidu suur samm kosmosetehnoloogilise ülemvõimu suunas ja selle arendamises löövad kaasa ka Eesti spetsialistid.“
Võistlusel osalemiseks peab iga laps valmistama pildi teemal “Kosmos ja kosmoselend”. Pildil võivad olla näiteks tähed, raketid, planeedid või satelliidid. Kasutada võib mis tahes joonistamis-, maalimis- ja värvimismaterjale ning –tehnikaid ja loomulikult fantaasiat. Pildid tuleb seejärel sisse skaneerida või teha neist foto ja laadida üles Galileo joonistusvõistluse kodulehele.
Peale Mart Noorma kuuluvad võistluse Eesti žüriisse veel laulja Laura Põldvere ja riigikogu liige, endine kultuuriminister Laine Randjärv. Võitja kuulutatakse välja 2012. aasta jaanuaris toimuval auhinnatseremoonial, kus võitjale antakse üle diplom ja auhind, mis kujutab nende järgi nime saanud päris-satelliiti.
2011 ja 2012 aastal tähistatakse Eestis teadusaastat. Loe lähemalt!
Lisainformatsioon:
Kristine Mumma, Powerhouse OÜ
E-post: kristine.mumma@powerhouse.ee, tel: +372 699 8032
Pärnu Linnavalitsus, MTÜ Pärnu Kahe Silla Klubi ning GoBus Pärnu korraldavad 4. septembril autovaba päeva. Päeva eesmärk on propageerida tervislikke eluviise ja alternatiivsete transpordivahendite kasutamist. Pärnu on jalgrattaga sõitmiseks ning jalgsi käimiseks sobilik linn.
3.-4. septembril on ratturite rõõmuks üles seatud tasuta valvega jalgrattaparkla. 3. septembril asub valvega rattaparkla Pärnumaa Rahvaspordituru ning Jüri Jaansoni Kahe Silla lastejooksu keskuses – Port Arturite vahelisel väljakul.
4. septembril asub valvega parkla Pärnu Sadama parklas vana silla kõrval. Parklad on avatud 3. septembril kell 10-16 ning 4. septembril kell 9.30-15. Rattaparklasse saab jätta rattaid, mis on lukustatud!
Autovabal päeval kutsutakse inimesi üles kasutama ka ühistransporti.
29. augusti linnavalituse istungil otsustati, et autovabal päeval on kõigil linlastel ja meie külalistel võimalik kasutada tasuta ühistransporti, sest mida rohkem me eelistame ühistransporti autodele, seda enam vähendame müra- ja heitgaasireostust linnas.
Pärnu linn on aastast 2002 WHO Euroopa Tervislike Linnade Võrgustiku liige ja 2010. aastal koostati Pärnu linna terviseprofiil, millest tulenevalt kavandatakse elanikkonna tervist väärtustavale hoiakule ja käitumisele ning eluviisi kujundamisele suunatud tegevusi. Järgides WHO Euroopa Tervislike Linnade Võrgustiku põhimõtteid ning arengustrateegiaid kogu Euroopas, on asutud tervist toetava linnakeskkonna sihipärasele arendamisele, väärtustatakse ümbritsevat linnakeskkonda ja elutingimusi.
Lisainformatsioon:
Tarmo Meresmaa, Kahe Silla jooksu peakorraldaja, info@2silda.ee
Golf on viimasel ajal Eestis üha enam populaarsust koguv spordiala. Tõsi ta on, et odav ala see just ei ole, kuid samas ei pea selleks ka miljonär olema, et mängida saaks. Tänase seisuga on meil Eestis kokku kaheksa golfiklubi ja enam kui 2000 aktiivset golfarit.
Selle aasta Eesti meistrid löögimängus selgitati aga välja möödunud nädalavahetusel Jõelähtme vallas Manniva külas asuvas Eesti Golfi ja Kantri Klubis. Võistluste peakorraldajaks oli Eesti Golfi Liit. Eriline on siinjuures asjaolu, et Jõelähtmel peeti meistrivõistlusi esimest korda, kuna möödunud 17 aastat on üritust korraldanud Niitväljal asuv Tallinna Golfiklubi.
Kolme pika ja põneva päeva jooksul selgusid ka meistrid, kelleks osutusid Eero Sikka Saare Golfiklubist ja Merlin Palm Tallinna Golfiklubist. Parim naiskond oli samuti Niitväljalt koosseisus Annika Meos, Merlin Palm ja Anastasia Kharchenko.
Parim meeskond aga EGCCst: Mait Schmidt, Janar Toomesso ja Jan Larsson. Tulemusi saab näha Golfboxi vahendusel siit.
Võistlustele registreerus 117 osavõtjat, kelle hulgas oli ka golfareid Venemaalt ning Rootsist. Välismaalt tulnud mängijad aga võistlesid väljaspool arvestust, kuna meistrivõistlusi peetakse vaid Eesti Vabariigi kodanikele.
Golfiliidu presidendi Peep Põldsammi sõnul oli väljak väga heas korras, sest äsja olid lõppenud Omega Mission Hills Euroopa kvalifikatsioonivõistlused. See oli juba teine kord, mil EGCC võitis õiguse antud prestiižset turniiri korraldada.
Fotosid meistrivõistlusest saab näha Eesti golfifotograafi Mats Soomre Facebooki lehel.
Rohkem uudiseid Eesti ja välismaa golfielust saab aga lugeda Eesti Golfi Blogi vahendusel.
Kohal käis Leo Siemann Kuusalu külast
12. septembrini saavad mikro- ja väikeettevõtjad taotleda PRIAst toetust investeeringuteks, millega kaasajastada maapiirkondades ettevõtlust, luua töökohti ja pakkuda teenuseid väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist. Käimasolevas taotlusvoorus on maaelu mitmekesistamise väikeprojektidele toetuste maksmiseks 10,2 miljonit eurot, üks taotleja võib seda toetust programmperioodil 2007-2013 saada kuni 100 000 eurot. Nii jätkub seekord toetust rohkem kui sajale ettevõtjale.
“Kui enamasti on maaelu investeeringumeetmete puhul üsna konkreetselt piiritletud, mille jaoks ettevõtja toetuseraha kasutada saab, siis maaelu mitmekesistamise toetuse puhul on tegevuspõld väga lai,” märkis PRIA arengutoetuste osakonna juhataja asetäitja Sigmar Suu. Ka maainimene tahab kohapeal kasutada selliseid teenuseid nagu linlane – mitmesugused (remondi)töökojad, pesumaja, rätsep, kingsepp, iluteenused ja palju muud. Ka põllumajandustootjatele on selle meetme abil võimalik teenuseid pakkuda: viljakuivati, põhupelletite tootmine, heina rullimine, villaveski jne. Puhkajad ja külalised tahavad eest leida majutus- ja söögikohti, minna sauna ja ratsutama, osta kohalikku käsitööd ja sooja leiba. “Varasemad taotlusvoorud näitavad, et maaettevõtjatel on põnevaid ja originaalseid ideid: laste liikluslinnak, invakämping, sepikoda, autode tehnoülevaatuse keskus, kauplusauto, tuuleveski rekonstrueerimine, hambaravi-seadmete soetamine,” loetles Sigmar Suu.
Elluviidud projektid aitavad tõsta maaelu kvaliteeti ning toovad kohale tuntust ja uusi külastajaid. See omakorda suurendab kohalike inimeste võimalusi tööd leida, teenuseid ja kaupu müüa. Maaelu mitmekesistamise investeeringutoetuse abil saab rajada või parendada ettevõtluseks vajalikke hooneid, soetada ja paigaldada seadmeid, investeerida tootmise kaasajastamisse, turu-uuringutesse, litsentsi või patendi saamisse, bioenergia tootmisse turustamise eesmärgil. Toetuse saamise tingimustega saab põhjalikumalt tutvuda PRIA kodulehe vahendusel.
Taotlusi võetakse PRIA maakondlikes büroodes vastu 12. septembrini, seejärel algab dokumentide menetlemine ning toetuste määramise tähtaeg on 16. jaanuar 2012. Selle meetme käimasolev taotlusvoor on programmperioodil 2007-2013 viies. Aastatel 2008-2010 oli kaks taotlusvooru nn väikeprojektide rahastamiseks (toetuse piirmäär kuni 100 000 eurot) ning kaks taotlusvooru suurprojektidele (toetuse piirmäär 300 000 eurot). Kokku on neljas taotlusvoorus PRIAsse laekunud 972 taotlust 102,7 mln euro saamiseks. Toetusesoove on alati olnud rohkem kui vooru eelarves raha. Kokku on PRIA määranud 612 ettevõtjale 55 mln euro ulatuses toetusi.
Pärast toetuse määramist on ettevõtjatel kaks aastat aega oma projekt ellu viia ja PRIAle kuludokumendid esitada, pärast mida toetus välja makstakse. “PRIA soovitab siiski alustada projektide elluviimist võimalikult varakult, et kiiresti muutuvad turusituatsioonid- näiteks ehituses – ei saaks hiljem takistuseks. Tööde ja kaupade kallinemise puhul pole võimalik PRIAlt lisaraha saada,” märkis Sigmar Suu.
Maaelu mitmekesistamise meetme toetusi on PRIA seni välja maksnud kokku 23,2 mln eurot.
Reedel, 2. septembril toimub ERMis suur koolipäev. Üle 300 õpilase Tartu Forseliuse Gümnaasiumist osaleb muuseumiõppe programmis. 2.–5. klass omandab mänguliste tegevuste käigus teadmisi Raadi ajaloost, samuti tutvustatakse neile põnevaid esemeid ERMi kogudest. 6.–12. klass tutvub ERMi näitustega giidide saatel, saades teada, kes on eestlane, millised toitumistavad on üheksas Euroopa riigis, lisaks ka lühiülevaade postiajaloost.
„See on põnev väljakutse nii muuseumile kui ka koolile,“ ütles ERMi giid-metoodik Virve Tuubel, kes loodab, et toimuv inspireerib ka teisi koole viima oma õppepäevi muuseumisse. Lisaks erinevatele teadmistele, mida on võimalik omandada näitusekülastuste kaudu, pakutakse õpilastele võimalust ka ise käed külge lüüa ja meisterdada endale meene. Vanemale koolieale näidatakse ka filme rahvakultuurist. Nooremad koolilapsed saavad teadmisi mänguliste tegevuste kaudu.
Lisainfo: Virve Tuubel, giid-metoodik, telefonil +372 735 0425 või e-posti aadressil virve.tuubel@erm.ee
Rahva – ja tervisespordi jätkuvast populaarsusest annavad märku ka Tartu Rattamaratoni registreerimisnumbrid. Esimese vooru lõpuks oli end spordipeole kirja pannud 4463 inimest 11 riigist, mis tähendab pea 10-protsendilist kasvu võrreldes eelmise aastaga. Viimane päev end maratonirajale üles anda on 17. september.
Eelmisel aastal panid end esimeses voorus kirja 4103 ratturit. Kõikide aastate lõikes oli aga enim registreerunuid 2009. aastal, mil esialgne registreerimisvoor tõi maratonile üle 4200 osaleja. „Tänavune aktiivne registreerimine esimeses voorus purustas kõikide seniste maratoniaastate rekordid,“ ütleb Indrek Kelk, SEB 14. Tartu Rattamaratoni võistluste direktor. „Ootame maratonirajale nii profirattureid kui ka harrastajaid. Juba praegu on maratonirada korrastatud ja tähistatud. Kõik kes soovivad, saavad sinna veel enne suurpäeva treenima minna,“ lisab ta.
Tartu Rattamaraton ületas 5000 osaleja piiri 2008. aastal, mil ürituse kõikidel distantsidel lõpetas kokku 5213 spordisõpra. Senine maratoni osalejaterekord pärineb aga eelmisest aastast kui finišijoone ületasid 6439 suurt ja väikest ratturit. „Kas möödunudaastane osalejatenumber saab sel korral ületatud, selgub juba vähem kui kolme nädala pärast,“ ütleb Kelk ning kinnitab, et korraldusliku poole pealt on maraton selleks valmis.
Maratoni põhisõidud distantsidega 89 km ja 40 km peetakse pühapäeval, 18. septembril stardipaigaga Otepääl Tehvandi Spordikeskuse staadionil ning finišiga Elva lähedal all asuvas Tartumaa Tervisespordikeskuses. Päev enne, 17. septembril ootavad lapsi Tartus Tähtvere Spordipargis toimuvad TILLUsõit ja MINImaraton. Samal päeval toimub spordipargi BMX-rajal ka 10. Tartu Maastikurattasprint.
Nädal enne põhisõite, 11. septembril, korraldab Klubi Tartu Maraton sarnaselt eelnevate aastatega soovijatele rajaga tutvumiseks ühistreeningu. Maratonile saab registreerida Klubi Tartu Maratoni koduleheküljel, Klubi Tartu Maraton büroos (Laulupeo 25, Tartu) ning Hawaii Expressi kauplustes üle Eesti.
Aastal 2011 toimub järjekorras üheksas Plektrum festival, seda 8.-18. septembril Tallinna erinevates paikades. Sel aastal on festivali kandvaks teemaks “Elu?”. Eluteemaline on ka 2011 aasta festivali programm, mida jagub kümneks päevaks.
Plektrum toob Tallinna maailma suurmetropolide vaimu ja ebatavalisi elamusi, esitledes ja uurides kaasaegse kultuuri, kunsti, muusika ja hariduse kokkupuutepunkte. Rahvusvaheline festival pakub juba 9ndat korda peateemast elust inspireeritud nüüdisklassika ja elektroonilise muusika kontserte ja pidusid, kohtumisvõimalust maailma tipptegijatest kunstnike ja mõtlejate, VJ-de ja DJ-dega, linnaruumi installatsioone, kunstiprojekte ja performance’eid, õpitube, tehnoloogiat ning keskkonnasäästlikku ja kogukonnapõhise koostöö mõtteviisi arendavaid sotsiaalprojekte.
Programm:
Vaata – Lúmine Ibrentum, Ludo ergo sum, Plektrum kino, Interaktiivne performance MÄLUPILT
Kuula – Meistriklass: Kuniyuki (JPN), Reinhard Flender (GER); Kontsert: Bareljeef – Helid ja kujundid, Prosthetic brain, Elu elektroonika – New Japanese Electronic Artists In Estonia, Egress – Glitterbug + Ronni Schendar live (GER/ISR), Plektrumi Klubiöö, Laste disco
Mõtle: Workshop: Uue eluorganismi sünteesimine Joe Davis (MIT, USA), Open P2P Design; Mõttemasin: Joe Davis, Alan N. Shapiro (USA), Ars Electronica FutureLab, Mõttemasin ja ÖÖÜLIKOOL
Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas.
Lisainfo Plektrumi kodulehelt!
Laupäeval, 17. septembril algusega kell 18
toimub Ruhnu saarel Liise talu hoovis
Ruhnu saare suvelõpupidu.
Üles astuvad Kihnu Virve ja Tuulelõõtsutajad!
Laevaliiklust uuri: Tuulelaevad kodulehelt.
20 aasta jooksul on parlamendi lugemissaal teenindanud ENSV Ülemnõukogu viimast koosseisu ja Eesti Riigikogu alates 1992. aastast.
Parlamendi raamatukoguna on Rahvusraamatukogu ülesanne õigus-, ajaloo- ja politoloogiaalase kirjanduse komplekteerimine ja andmebaaside loomine. Parlamendi liikmeid ja Riigikogu ametnikke teenindatakse Toompea lossis asuvas parlamendi lugemissaalis. Toompeal asuvat parlamendi lugemissaali külastab kuni 40 inimest päevas, aastas esitatakse ligi 2000 eri raskusastmega päringut.
Lugemissaalis on avariiulitel ligikaudu 6 000 trükist, peamiselt teatmeteosed ja nn parlamendivaldkondadesse kuuluvad teavikud, kõik Eesti maakonna-, päeva- ja nädalalehed ning välisperioodika. Kogu uuendatakse pidevalt infovajaduse muutumisest lähtudes. Tavapärastele raamatukoguteenustele lisaks pakutakse spetsiaalselt parlamendile suunatud infoteenuseid, koostöös Riigikogu Kantseleiga koostatakse Riigikogu tegevust kajastavaid väljaandeid ja näitusi, korraldatakse infootsingukoolitusi ja üritusi.
Eesti Rahvusraamatukogu avas Riigikogu teenindamiseks lugemissaali Toompea lossis 1. septembril 1991. Parlamendiraamatukogu ülesandeid täidab Rahvusraamatukogu alates selle asutamisest 1918. aastal Riigiraamatukoguna.
Lisainfo: Marju Rist, parlamendiinfo keskuse juhataja, tel +372 630 7308, Marju.Rist@nlib.ee
Nordecon AS alustab homme välitöödega Tartu maanteel kilomeetritel 27-40 Aruvalla-Kose teelõigu rajamiseks, kus esmajärjekorras tegeletakse raadamisega, millele järgnevad septembri jooksul ka ehitustööd Pirita jõe piirkonnas.
„1. septembril tõmmatakse saed käima ning objektil alustatakse raadamistöödega. Samuti alustatakse septembris ettevalmistustöid Pirita jõe piirkonnas kogujatee silla ning kogujatee ehitamiseks,“ lausus Nordecon ASi teedeehituse direktor Jaanus Taro. „Sel aastal teostame töid vaid olemasoleva maantee kõrvale jäävatel aladel – nii häirib see liiklejaid kõige vähem.“
Jaanus Taro sõnul sõlmiti Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimis- ja ehitusleping tänavu 15. aprillil ning koheselt alustati ka täiendavate uurimustöödega ning projekteerimisega. Esimeses järgus valmisid projektid Pirita jõele rajatava kogujatee sillale ning samasse piirkonda rajatavale kogujateele, kuhu on ehitaja nende valmimisel planeerinud suunata olemasoleva Tartu maantee liikluse, et võimaldada põhimaantee vana Pirita jõe silla asemele rajada uued sillad. Projekteerimistööd kestavad paralleelselt ehitustöödega kuni järgmise aasta suveni.
„Kui eelnevatel kuudel toimus tegevus paljuski töölaua ja arvuti taga, siis nüüdsest hakkavad liiklejad ja kohalikud elanikud üha rohkem osa saama reaalsest ehitustegevusest objektil. Tulenevalt väga lühikesest ehitusperioodist tuleb ehituse käigus ette kindlasti liikluse ümbersuunamisi – samas on tööd planeeritud nii, et lõik on alati läbitav tavaliiklusele,“ selgitas Jaanus Taro.
Suuremaid liikluse ümberkorraldamisi on oodata järgmise aasta sügisest kuni objekti valmimiseni 2013. aasta augustis.
Jaanus Taro sõnul on Aruvalla-Kose teelõigu rekonstrueerimise põhieesmärgiks liiklusohutuse tõstmine, kus tähtis osa on kanda samatasandiliste ristmike kadumisel ning kohaliku liikluse ning kergliikluse eraldamisel põhitee liiklusest. Samuti paraneb tee kvaliteet. „Selle ehituse käigus rajatakse muu hulgas Eestisse esimene rohesild ehk ökodukt, mille kaudu saavad suuremad metsloomad ohutult maanteed ületada. Väikeloomade liikumiseks ja rändeks rajatakse tee alla spetsiaalsed truubid.“
Aruvalla-Kose lepingu käigus projekteeritakse ja ehitatakse olemasolev Tallinn-Tartu maantee 13,05 km pikkusel lõigul ümber 2+2 sõidurajaga ja eraldusribaga I klassi maanteeks. Vastavalt eelprojektile ehitatakse 2 eritasandilist liiklussõlme ja 2 ristet, kokku kolme viadukti (üks Kurena ristel ja kaks Kuivajõe liiklussõlmes) ja kahe tunneliga (Kolu liiklussõlm ja Liiva riste) põhimaantee sillad üle Pirita jõe ja Kuivajõe, rohesild, kogujateed ja kergliiklusteed koos neil olevate rajatistega, samuti ehitatakse müratõkked, paigaldatakse põrkepiirded ja maanteevalgustus, rajatakse haljastust ning paigaldatakse liikluskorraldusvahendeid.
Nordecon AS on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud auditeerimata käive oli 2010. majandusaastal ligi 100 miljonit eurot
Lisainformatsioon:
Jaanus Taro, Nordecon ASi teedeehituse direktor
Tel: + 372 616 1200, e-post: jaanus.taro@nordecon.com
Eesti Erametsaliit teatas oma eilsel pressikonverentsil, et alates 1. septembrist algama pidanud maaomanike hoiatusaktsioon jahipidamise keelustamiseks enam kui 170 000 hektaril jääb ära. Keskkonnaminister, kelle juhtimisel on toimunud läbirääkimised jahiseaduse eelnõu koostamisel, on püüdnud arvestada kõigi osapoolte huvidega ja olulisemad kokkulepped on saavutatud.
„Tänaseks on meie hoiatusaktsiooni alustamisel seatud eesmärgid olulises osas täitunud,“ põhjendas EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Läbirääkimised seaduseelnõu koostamisel on käivitunud ja olulisemad kokkulepped saavutatud.“ Ando Eelmaa märkis, et ehkki mõned kompromissid pole maaomaniku jaoks meeldivad, on aktiivsel maaomanikul uue jahiseaduse jõustumisel võimalik jahipidamist oma maal oluliselt enam mõjutada. „Lepingu nõue maaomaniku ja jahimehe suhete korraldamisel loob eeldused suhtlemiseks võrdsetel alustel. Samuti saavad maaomanikud tulevikus piisava üksmeele korral jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Väikeulukite jahi korraldamise õiguse saab maaomanik olenemata oma kinnistu suurusest. Ulukikahjustuste korral tekib seaduslik alus kahjustuste kompenseerimist nõuda,“ tõi Eelmaa välja maaomaniku jaoks olulised seadusemuudatused.
EEML juhatuse esimees lisas, et kindlasti ei saa maaomanikud rahul olla kahjustuste kompenseerimise korraga. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et kahjustused tuleb korvata piisaval ja õiglasel määral. Jahimeeste piisavalt põhjendamata soov igal juhul senised jahipiirkonnad säilitada jätab meie jahindusse alles probleemide allika, millest me ajapikku loodetavasti vabaneme.“
Ando Eelmaa avaldas, et edasiste aktsioonide vältimise eeldus on see, et tänaseks kokku lepitu lähiajal ka uue jahiseadusena realiseerub.
Eilse presskonverentsi küsimusi-vastuseid saate lugeda erametsanduse infoportaalist.
