Rogosi mõis kutsub sügislaadale

Laupäeval, 24. septembril 2011 algusega kell 12 ootab Rogosi mõis kõiki huvilisi Ruusmäele, et üheskoos veeta meeldiv päev ostes-müües-vahetades traditsioonilisel Rogosi sügislaadal!

Sündmuse Facebook’i leht!

Lisaks kauplemisele:
12.30 – muttide mokalaat rahvamajas
13.00 – õpituba: hanesulgedest padi veimevakka
14.00 – Lõuna prefektruuri korrakaitsebüroo narkokoera demonstratsioonesinemine mõisa õues
15.00 – Haanja valla üldplaneeringu arutlus rahvamajas
16.00 – autorehvi vahetamise võistlus naistele
Rogosi rammumehe võistlus

Perenaised! Tooge kaasa oma retsepti järgi valmistatud hapu-, soola- või marineeritud kurgid.

Kohalikud pillimehed! Teiegi olete oodatud mängima. Ning bänd “Rogosi” on kindlasti kohal!

Täpsem info:
Sirje, tel +372 516 5728
Mare, tel +372 514 7531
Ruusmäe Noorteklubi koduleht

Laulupealinna saatesarjas esinevad Otepää inimesed

TV3-s hakkab alates 25. septembrist pühapäeviti kell 19.30 jooksma uus saatesari “Laulupealinn”. Pühapäevases saates esineb Otepäält Otepää Gümnaasiumi 3. klassi tüdruk Liisabet Urm.

Selle aasta lõpuks saab Eesti endale laulupealinna ja seda tänu rahvale, kes laulupealinna TV3 ekraanile jõudvas suurejoonelises sarjas valima hakkab. Seitse tuntud ja armastatud lauljat pöörduvad oma kodukohta, et leida endale õiged laulupartnerid ning koos nendega veenda televaatajaid ja kohtunikke, et just see kodupaik on laulupealinna tiitli vääriline. Eestimaa erinevaid paiku esindavad publiku poolt armastatud lauljad järgmiselt: Kohila – Birgit Õigemeel; Otepää – Marju Länik; Kohtla-Järve – Tanja Mihhailova; Kärdla – Ott Lepland; Tartu – Toomas Lunge; Pärnu – Taimo Toomast; Laagri – Koit Toome.

Pühapäevastes uhketes ja ootamatusi täis otsesaadetes esitavad staarid ette antud teemadel muusikanumbreid koos oma vähem- ja enamtuntud partneritega. Paraku langeb igas saates televaatajate ja kohtunike otsusel üks paik konkurentsist välja. Muusikalisi esitusi kommenteerivad otsesaadetes erinevad eksperdid, teiste hulgas Anne Veski, Ivo Linna ja Zenja Fokin. Oma nõusoleku võimaluse korral eksperdina saates osalemiseks on andnud ka kultuuriminister Rein Lang.

TV3 sügishooaja lipulaevaks oleva saatesarja lõpuks selgub üks võitja, kes viib oma kodukanti ihaldatud tiitli ning 20 000 € kohalikuks heategevuseks. Põnevuse kõrval pakub saade “Laulupealinn” nauditavaid esitusi tunnustatud lauljate koostöös seni avalikkusele tundmatute muusikaannetega meie endi keskelt.

Avasaates tutvustatakse kõiki osalisi ning alates 2.oktoobrist näeb staare koos kohalike talentidega ka üles astumas.

Rosmal algab Vanemate Kooli neljas õppeaasta

Põlva külje all Rosmal tegutseva waldorfkooli ja -lasteaia tegevust korraldav MTÜ Rosma Haridusselts jätkab juba neljandat õppeaastat Vanemate Kooli tööd. Kolmapäeval, 21. septembril algava õppeaasta fookuses on looduse aastaringiga seotud pühad ehk pööripäevad ja lapsevanemate oma initsiatiiv, st tunnid „lapsevanemalt lapsevanemale“.

Inimene elab ja tegutseb kooskõlas maailma ja loodusrütmidega. Pööripäevad annavad aastaringile rütmi, toimub valguse kvaliteedi
muutus. Üleminekul ühest seisundist teise on alati arenguvõimalus. Vanamete Koolis tuleb lähemalt juttu sellest, mida kõnelevad meile
aastaringipühad, mis on tänapäeval nende pühade mõte, kuidas leida nende tähistamisest jõudu ning kuidas seda kõike vahendada lastele.

Vanemate Kooliga haakuv initsiatiiv „lapsevanemalt lapsevanemale“ sündis Rosma kooli ja lasteaia visioonipäeval ning seisneb selles, et lapsevanemad ise tutvustavad üksteisele omi töid ja tegemisi, hobisid, huvi pakkuvaid teemasid, reise või muidu põnevaid ettevõtmisi.

Neljanda õppeaasta esimese poolaasta tunnid on 21. septembril, 19. oktoobril, 2. ja 30. novembril. Esimene tund on kolmapäeval, 21.
septembril kell 18.00-20.30 ja toimub nagu ikka Rosma koolis:
– ühised mängud, Külli Volmer,
– ettekanne sügisesest Miikaeli-ajast ja selle tähendusest inimeseks olemisele, Heli Kudu,
– trumm ja retsitatsioon “Püha Miikaeli mõõk”, mida 29. septembri õhtusel etendusel „Miikaeli võitlus Draakoniga“ kooli õuel kaasa lugeda, Riina Velmet ja Külli Volmer,
– vahetund ehk üürike aeg kooli ja kodu vahel, kui süüakse võileiba, juuakse teed ja aetakse juttu.

Vanemate Kool on avatud kõigile lapsevanematele ja huvilistele, kellel on küsimusi lapse kasvamise toetamise ja waldorfpedagoogika kohta. Osalemine on tasuta, kuid Vanemate Kooli tegevust võib toetada annetuse korras.

Rosma kool on kujunenud aastatega tugevaks waldorfkooliks, mis pakub valikuvabadust hariduses tervele Kagu-Eesti piirkonnale. MTÜ Rosma Haridusselts, mis korraldab waldorfkooli ja -lasteaia tegevust, on tunnistajaks teadlike perede lisandumisele, kellest mõnigi on valinud elukoha just Rosma kooli või lasteaia pärast. Aastatega kogunenud Rosma hariduskogukond aga aina tugevneb ning vanemad soovivad üha rohkem panustada seltsi tegevusse ja arengusse.

MTÜ Rosma Haridusselts korraldab 21 aasta eest asutatud waldorfkooli ja kuus aastat tagasi loodud waldorflasteaia tegevust. Rosma seltsi pere elab laiali üle Põlvamaa ja Võrumaa – kooli ja lasteaeda käib lapsi kokku 11 omavalitsusest. Haridusseltsi juhatus koosneb vanematest ja õpetajatest ning teeb tööd vabatahtlikult. Tegemist on puhtalt kodanikualgatuse baasil tegutseva kooli ja lasteaiaga, õppetöö sisu ja vaimse kvaliteedi eest vastutab õpetajate kolleegium.

Johannese Kool Rosmal ja lasteaed Täheke on kujunenud Kagu-Eesti piirkonnaüleseks ning unikaalseks haridusasutuseks, mis pakub tavapärase koolisüsteemi kõrval võimalust õppida riiklikult tunnustatud waldorfõppekava alusel ja tagab soovijatele valikuvõimaluse hariduses. Kool ja lasteaed tegutsevad Eesti hariduse suurkuju ja haridusuuendajana tuntud Johannes Käisi sünnipaigas.

Waldorfharidust kirjeldatakse kui hetkel suurimat ülemaailmset sõltumatute koolide liikumist. Maailmas on 65 riigis ligikaudu 1000
waldorfkooli ning 2000 koolieelse hariduse asutust. Ligi 100-aastase traditsiooniga waldorfpedagoogikat viljeletakse Eestis juba 21 aastat. Kaks vanimat waldorfkooli on Johannese Kool Rosmal ja Tartu Waldorfgümnaasium. Eestis tegutseb hetkel seitse waldorfkooli, mis on kõik loodud lastevanemate initsiatiivil ja tegutsevad kodanikualgatuse korras.

Lisainfo:
Külli Volmer, MTÜ Rosma Haridusseltsi õpetaja ja kolleegiumi liige
Tel +372 530 22793
E-post kylli.volmer@mail.ee

RMK õppepäev “Vanast uus” Haanja teabepunktis

Riigimetsa Majandamise Keskuse Loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkond korraldab Haanjas pühapäeval, 2. oktoobril 2011 näputööhuvilistele õppepäeva „Vanast uus“.

Õppepäev algab kell 10 RMK Haanja teabepunktis. Päev lõpeb orienteeruvalt kell 15. Õppepäevast saab osa võtta kuni 30 inimest (igal täistunnil korraga 6 inimest). Tehakse paku- ja taimetrükki naturaalsest materjalist kangale (linane, puuvillane jms). Kaasa võtta puhas tekstiilese, mis ei ole enam uus (kott, põll, T-särk, padjapüür, lina jne). Mustri trükkimiseks kasutame puulehti ja trükipakke (templeid). Värv, millega trükime, on spetsiaalselt tekstiilile trükkimiseks, mis pärast kinnitamist on pesukindel.

Meilt on vajadusel võimalik osta ka kotte (a´5,00 EUR) ja rätikuid (a´1,60 EUR), millele peale trükkida.

Õppepäeva juhendab ja meisterdajaid vajalike materjalidega varustab Võrus asuva Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi tegevusjuht Marika Sepp.

NB! Kuna meisterdamisel saab korraga igal täistunnil kaasa lüüa maksimaalselt 6 inimest, siis soovijail tuleb kindlasti eelnevalt end õppepäevale registreerida hiljemalt 29.09.2011, kas telefonil +372 524 0187 (Krista Näkk) või e-postiaadressil: haanja.teabepunkt@rmk.ee.

Registreerida saab kellaajaliselt järgnevatele täistundidele: 10, 11, 12, 13, 14. Õppepäev on osavõtjatele TASUTA.

Kohtumiseni RMK Haanja teabepunktis!

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava ekspertarutelude kokkuvõte

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamise käigus viidi septembri keskpaigas kohapeal läbi ekspertarutelud, kus kohalikud elanikud said koos valdkonna ekspertidega arutleda looduspargi väärtuste üle, kaardistada probleeme ja välja pakkuda vajalikke tegevusi piirkonna väärtuste kaitseks.

Korraldati kolm arutelu – Rõuges, Haanjas ja Kütiorus. Igal koosolekul keskenduti eri teemale – Rõuges arutleti veekogudega seotud teemadel, Haanjas olid teemaks loodusmaastikud ja liigid ning Kütiorus niidud, sood ja kultuurmaastikud. Korraldajatel on hea meel, et lisaks kutsutud valdkonna ekspertidele jagus igale koosolekule ka kohalikke huvilisi, kes aruteludes aktiivselt osalesid ja sellega kaitsekorralduskavasse oma panuse andsid.

Iga koosoleku alguses tutvustati põgusalt kaitsekorralduskava olemust ja suvel läbiviidud töid ja inventuure, mis peatselt on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehelt internetist. Seejärel anti teemasse sissejuhatuseks sõna valdkonna ekspertidele – Rõuges rääkis järvedest Ingmar Ott Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskusest, Haanjas metsadest Anneli Palo Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudist, Tarmo Evestus Keskkonnaametist rääkis metsadega seotud liikidest ning Kütioru keskuses rääkis niitudest, soodest ja kaitsealustest taimeliikidest Eesti Maaülikooli botaanik Kaili Kattai. Peale ettekandeid asutigi arutelude juurde. Arutelude eesmärk oli  välja selgitada, mida kohalikud inimesed looduspargis väärtuslikuks peavad, kus näevad kitsaskohti ja missuguseid tegevusi peavad looduspargis tarvilikuks. Kaasarääkijate seas oli nii maaomanikke, turismitalunikke kui lihtsalt aktiivseid kodanikke, osalemas oli ka mitmete ametkondade esindajaid – lisaks Keskkonnaameti ametnikele lõid kaasa ka esindajad piirkonna omavalitsustest ja Riigimetsa Majandamise Keskusest.

Kõikidest aruteludest jäi kõlama, et kohalikud peavad looduspargi peamiseks väärtuseks just elulaadi koos kõige selle juurde kuuluvaga – kaunis ja korrastatud maastik, loodusväärtused ja Haanjamaa rahvas. Rõhutati, et kohalikud põliselanikud austavad ja oskavad Haanja loodusväärtusi hoida. Leiti, et  kohaliku kogukonna ja keskkonnaametnike vahel võiks olla rohkem koostööd, et looduspargis inimesi nõustada, kuidas nad oma igapäevaelu saaksid mõistlikult korraldada nii, et see ka looduskaitsereeglitega kooskõlas oleks. Väärtustena hinnati ka avatud vaateid, supluskohti ja maastiku mitmekesisust. Väärtustest enam toodi välja probleeme – veekogudega seoses räägiti palju supluskohtade kinnikasvamisest, muret tegid paisutamisega seotud küsimused. Metsade valdkonnas toodi välja ranged raiepiirangud sihtkaitsevööndis ning see, et tihtipeale metsaomanikud ei tea, kuidas metsa nii majandada, et see piirangutega vastuollu ei läheks. Niitudega seotud aruteludel tõusetusid peamiselt võsastumise ja purustamisega seotud probleemid.

Üheskoos püüti leida ka lahendusi ja pakkuda kaitsekorralduskavasse välja tegevusi, mis edaspidi olukorda parandaks. Näiteks leiti, et kindlasti tuleks ette näha paisutusrajatiste ja maaparandussüsteemide ülevaatamist ja korrastamist. Samuti sooviti, et keskkonnakaitseametnikud oleksid valmis metsaomanikke rohkem nõustama ja abistama, kasvõi üheskoos metsa läbi käima, et selgeks teha, mida on lubatud ja mõistlik ette võtta. Vajalikuks peeti niitmise ja purustamisega soetud tegevuste paremat korraldamist ning seada neile tegevustele kindlamad ajalised piirangud. Mitmel koosolekul käis läbi ka nii-öelda kohaliku järelevalve küsimus, leiti, et ka kohapeal on olemas teadmine heaperemehelikust käitumisest loodusväärtustega ning selleks puhuks võiks ellu kutsuda näiteks kohaliku pargivahi või nõuandva kogu, kes või mis oleks ametkondadele võrdväärseks partneriks. Juhul, kui kellelgi, kes aruteludel ei osalenud, on mõtteid ja ideid mida jagada soovitakse, siis tasub kindlasti need kava koostajatele edastada. Mõistagi võivad pöörduda ka need, kes aruteludel osalesid, kuid soovivad veel midagi täiendada või lisada. Peale ekspertarutelusid asuvadki kava koostajad kava projekti kokku panema, sellega saavad kohalikud tutvuda aasta lõpus, kui toimuvad avalikud väljapanekud ja arutelud, kus taas oodatakse igakülgsed tagasisidet.

Oma mõtteid, ettepanekuid ja küsimusi kaitsekorralduskavaga seotud küsimustes võib edastada Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistile Jaanus Tanilsoole (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon: 5322 9241) ja AS Kobras keskkonnaeksperdile Kadi Kukele (kadi@kobras.ee, telefon:  7300 316). Infot leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Kaitsekorralduskava koostamisega tegelevad Keskkonnaameti tellimusel Eesti Maaülikool, AS Kobras ja OÜ Vesterra, tööd rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Lilli Küla Arendamise selts pakub hobusesõnnikut

Käes on aasta parim aeg istutamiseks ja aia kevadeks ettevalmistamiseks. Seoses sellega pakub Lilli Küla Arendamise selts 24. ja 25. septembril Viimsis ja Rae vallas pakkuma kenasti pakitult parimat põllurammu – hobusesõnnikut.

Tegemist on puhta ökoväetisega (ilma saepuru või kõrrelisteta), natuke laagerdunud ja vänge haisu kaotanud. Ühes kotis on 30 l, hind 5 eurot. Sobib hästi roosidele, kurkidele, viljapuudele (vt www.lilliagro.ee). Kasvuhoonesse piisab kahest-kolmest kotist. Andke märku, kes kindlasti soovib! Toome teile kenasti koju kätte!

Kätlin Jäger, MTÜ Lilli Küla Arendamise Selts

A-hepatiidi leviku peatamiseks on tõhusaimad
ennetustöö ja vaktsineerimine

A-hepatiidi viirus. Foto: www.infectedby.us

Viljandimaal on leidnud ametliku kinnituse 38 inimese haigestumine A-hepatiiti. Haigestumus on kasvanud, kuid õnneks mitte hüppelisest.

Eile Viljandi maavanema juurde kogunenud tervise- ja veterinaarametiesindajate peamiseks kõnealuseks teemaks oli ennetustegevus kõige kindlama võimaluse – vaktsineerimise kaudu.
Kuna kõikidele vaktsineerida soovijatele ei ole praegu tagatud vaktsiini olemasolu, siis otsiti lahendust, kuidas tagada kindlustunne neile, kes ise on vaktsineerimiseks valmis.

“Olukord on mõneti väljunud meie ringist, edasisse koostöösse tuleb kaasata ravimiamet ning selgitada kõiki võimalusi vaktsiinide kättesaadavaks muutmisel”, sõnas Viljandi maavanem Lembit Kruuse.
“Apteegid kui eravõtted ei saa ju vaktsiinide olemasolu ja turvalisuse tagamise eest riigis vastutust endale võtta,” lisas ta. “Kui hulgilaos vaktsiini ei ole, siis ei saa ka apteek seda endale tellida.”

Terviseameti esindaja Jelena Sova sõnul panevad teda kõige rohkem muretsema inimeste hoiakud: “Iga euro, mis on tervisele kulutatud, on investeering tervemaks eluks” ning selgitas veelkord, et peamine on
ennetustöö tõhusus, mis algab sõna otseses mõttes meie puhastest kätest.

“Haigusel ei ole kindlat kodu, see käib mööda inimesi ning maakondi ja leviku peatamine on meie kõikide ühine mure”, sõnbas Viljandi maavanem Lembit Kruuse.

Tiina Pihlak, Viljandi maavalitsuse pressiesindaja

Algab konkurss „Aasta betoonehitis 2011“

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutavad täna välja konkursi „Aasta betoonehitis 2011”.

„Eesti betoonehituse maine on hea, betooni vastupidavus ja kergesti vormitavus annab arhitektidele ja inseneridele piiramatu tegutsemisvälja,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Mati Laurson (fotol). „2011. aastal on valminud ja valmimas mitmeid huvitavaid betoonehitisi, mis kõik võiksid ka
konkursil osaleda.“

Konkursiga soovitakse kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule, tõsta betooni kui kodumaise ehitusmaterjali mainet.

„Betoon ühe olulisema ehitusmaterjalina on kodumaine ehitusmaterjal, mille kõik põhikomponendid saadakse Eesti maavaradest,“ sõnas Eesti Betooniühingu tegevdirektor Peeter Kokk. „Betoonehitise konkursi eesmärgiks on tutvustada ja tunnustada õnnestunud betoonehitisi ja nende loojaid ka laiemalt.“

Konkursile võib esitada ehitisi (hooneid ja rajatisi), mis antakse tellijale üle 2011. aasta jooksul ning mida ei ole antud konkursile varem esitatud.Esitada võib ka konstruktsioone ja menetlusi.

Võidab objekt või menetlus, kus oluline panus on olnud Eestis registreeritud ettevõtjate tööl ja Eestist tarnitud betoonmaterjalidel. Võidutöö valimisel arvestatakse ka objekti projekteerimise ja ehitamise professionaalsust ja nõudlikkusastet, kvaliteeti ja innovaatilisust.

Peaauhind kuulub võiduidee autorile – arhitektile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja ja betooni tarnija. Konkursile tööde esitamise tähtaeg on 1. detsember 2011. a.

Žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu, Kunda Nordic Tsemendi ja ehitusajakirjanduse esindajad. Žürii kokkukutsujana toimib konkursi korraldaja.

Võitja kuulutatakse välja 12. betoonipäeval 2012. aasta märtsis

2010. a. Betoonehitiseks tunnistati eramu Pirital. Peaauhind – arhitekt Andres Lember, Male Maja OÜ.
Tellija auhind – eraisik, konstruktori auhind – Inseneribüroo Ekoteh OÜ, ehitaja auhind – Ruul Projekt OÜ, betooni tarnija auhind – AS Rudus.

Lisainformatsioon: Mati Laurson, tel: 7309 830; 50 34 916: e-post: mati@savekate.ee; Peeter Kokk, tel: 648 1918; 51 87 198; e-post: betoon@betoon.org; Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor, tel: 648 1918; 51 82 662; e-post: eetl@eetl.ee
www.betoon.org
www.hot.ee/eetl

Piirivalvurid pidasid kinni neli meest 30 kasti salakaubaveoga

Foto: Lõuna prefektuur

Pühapäeval pidasid Saatse kordoni piirivalvurid Põlvamaal kinni neli meest 30 kasti Eesti Vabariigi maksumärgita tubakatoodetega, mille arvestuslik aktsiis moodustab üle 22 000 euro.

18. septembri öösel pidasid piirivalvurid Värska vallas kinni neli Eesti kodanikku vanuses 17-49 eluaastat, kellelt võeti ära 30 kasti. Kastides oli kokku kuni 300 000 EV maksumärgita sigaretti.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jane Pajus ütles, et kolm salakaubaveos kahtlustatavat meest on varem erinevate süütegude eest karistatud.

Asjaolude väljaselgitamiseks alustas Maksu- ja Tolliameti uurimisosakond kriminaalmenetlust karistusseadustiku salakaubavedu käsitleva paragrahvi järgi (§ 391 lg 2 p 2). Süüdimõistmisel saab selle kuriteo eest karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega.

Kristina Kostina, Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik

Tegevust alustab Tartu kunstikooli maalimise ja joonistamise stuudio

Tartu kunstikooli maalimise ja joonistamise stuudio alustab tegevust laupäeval, 24. septembril kell 11. Kunstistuudio on mõeldud kõigile huvilistele. Oodatud on kunstnikud ja harrastajad, kes soovivad “kätt soojana hoida” või täiendada oskusi. Päris algajad saavad elamuse sukeldumisest kunstimaailma.

Üks stuudio kestab kella 13.30-ni. Laupäevased stuudiod toimuvad kuni 17. detsembrini. Stuudiot juhendavad erinevad õppejõud, kes valivad oma stuudio sisu ise. Esimese stuudio juhendaja on Nadežda Tšernobai, kes valis teemaks Taaveti pea tonaalse joonistuse. Kaasa tuleb võtta süsi ja
puhas pintsel. Hästi sobib seaharjastest pintsel. Vajadusel saab puudu olevat osta kooli administraatori käest. Joonistustunni paber on kooli poolt. Osavõtjatele maksab üks kord 5 eurot. Tartu kunstikooli
õpilastele ja töötajatele on stuudio tasuta.

Tund toimub Tartu kunstikooli uues majas Eha tn. 41 neljanda korruse ateljees. Peauksest sisenedes võtab teid vastu administraator, kes müüb pileteid, registreerib osalejad ning juhatab ateljeesse.
Iga 8 korra järel saavad soovijad Tartu kunstikooli täienduskoolituse tunnistuse, kui kohal on käidud vähemalt 80 protsenti tundidest ja osaletud ka viimases tunnis, kui õppejõud annab tagasisidet. Muul juhul saab soovija kohalkäimise tõendi.

Info Tartu Kunstikooli kodulehelt http://www.art.tartu.ee/taienduskoolitus/tutvustus/.

Päästetöötajad koolitavad lasteaialapsi

Päästetöötajad külastavad tänavu sügisel lasteaedasid eesmärgiga õpetada lapsi tulekahju puhkedes õigesti käituma.

Tulekahju korral kipuvad lapsed end hoones ära peitma, mistõttu on nende leidmine suitsu täis ruumidest päästjatele äärmiselt keeruline, teatas päästeamet. Koolitusel „Nublu aitab“ õpetavad päästespetsialistid 6-7-aastastele, kuidas peab käituma kui on puhkenud tulekahju.

Koolitusel on rõhk mängulistel ja praktilistel tegevustel, mille abil antakse lastele võimalikult põhjalikud ja eakohased teadmised tuleohutusest. Lastele räägitakse tulekahju tunnustest, ruumis olevatest põlevmaterjalidest ja evakuatsioonist. Samuti tutvustatakse päästekoera Nublu ja päästetehnikat.

Lapsed saavad proovida hädaabinumbrile 112 helistamist, harjutada ruumist evakueerumist ning lisaks selgitatakse neile lahtise tulega seonduvaid ohte. Üle Eesti osaleb koolitustel 7500 eelkooliealist last.

Otepää naised otsivad Aasta isa

Otepää naisselts ootab ettepanekuid Aasta isa aunimetusele.

„Aunimetuse „Otepää valla Aasta isa“ väljaandmise eesmärgiks on väärtustada isadust, tunnustada mehe rolli laste kasvatamisel,“ seisab seltsi teates. Aunimetus antakse isadepäeva pidulikul kontsertaktusel üle ühele isale, kelle peres kasvab kaks või enam last, kes leiavad koduseinte vahelt armastust, hoolt, eeskuju ja õpetust.

Kandidaadi nimi ja kiri põhjendusega palutakse toimetada hiljemalt 29. oktoobriks Otepää kesklinnas asuvasse Anni butiiki, naisseltsi esinaise Riita Aaderi kätte.

Politseisireen aitas eksinud marjulised lagedale

Tartu politseinikud juhatasid pühapäeva õhtul metsast välja kolm marjulist, kes olid Tammistu küla lähedal metsa läinud ja seal kodutee kaotanud.

Abipalve marjulistelt tuli politseile kella 16.36 ajal: nad on jõudnud saagi kogumisega sohu ja tagasi pöörduda ei oska. Hätta olid jäänud 47- ja 72-aastane naine ning 78-aastane mees.

Juhtimiskeskus ja patrullpolitseinikud olid eksinutega pidevas kontaktis ning kirjelduse põhjal leidis politsei üles hädasolijate sõiduki. Seal käivitati politseisõiduki sireen, mis aitas marjulised kümmekond minutit pärast kella 18 metsast välja.

Politsei soovitab metsa minnes võtta kaasa täislaetud akuga mobiiltelefoni. Äraeksimise korral soovitab politsei kohe abi paluda,
mitte jääda lootma heale õnnele omal jõul metsast välja pääseda, sest otsimiseks hädavajalikku päevavalgust jagub nüüd üha vähem.

Tartu kesklinn võõraste planeerijate meelevallas

Täna Tartus algava rahvusvahelise linnaplaneerimise seminari raames pakuvad üheksast Läänemere-äärsest linnast Tartusse sõitnud enam kui 40 linnaplaneerijat ja arhitekti välja oma lahendused kesklinna elu paremaks korraldamiseks.

„Kuna Tartu linnal on praegu käsil nii kesklinna üldplaneeringu kui kõrgkoolide planeeringu koostamine, siis kulub välisspetsialistide värske pilk meile marjaks ära,“ teatas abilinnapea Raimond Tamm.

Täna pärastlõunal tehakse ühine ringkäik südalinnas ja vaadatakse üle planeerimise seisukohalt kõige probleemsemad alad. „Need on Emajõe-äärsed pargialad kesklinnas Kaarsilla ümbruses ja ava- ning Sadamaturu piirkond Turusilla lähistel,“ ütles Tamm.

Töögrupid esitavad oma nägemused linnavalitsusele kolmapäeva hommikuks.

Foto: Tiina Viirelaid/tartu.ee

Interneti püsiühendus on 2/3 leibkondadest

Kodune internetiühendus oli tänavu esimeses kvartalis seitsmel leibkonnal kümnest, neist enamikul püsiühendus, teatas statistikaamet.

Internetiühendus oli 71 protsendil ja püsiühendus 66 protsendil leibkondadest. Võrguühendusega leibkondade osatähtsus tõusis eelmise aastaga võrreldes vastavalt kolm ja kaks protsendipunkti.

Viimastel aastatel on tasapisi populaarsust kogunud mobiilne internetiühendus. Tänavu kasutas iga kuues leibkond kodus ainult või lisaks mobiilset internetiühendust. Lastega kahe täiskasvanu leibkonnas oli kodune internetiühendus peaaegu kõigil, üksi elavatel täiskasvanutel vaid pooltel.

Arvuti- ja internetikasutajate osatähtsus väheneb vanuse kasvades. 16–34-aastastest kasutasid arvutit ja internetti peaaegu kõik, 55–64-aastastest pooled ja 65–74-aastastest veerand.

Kuidas on lood internetiühendusega sinu kodukohas, avalda selle kohta arvamust kommentaarirubriigis.

E STuudio kammerkoor tõi Bergenist topeltvõidu

STuudio kammerkoor Tartu Jaani kirikus. Foto: polvamaa.ee

Laupäeval, 17. septembril Norras Bergenis lõppenud Griegi-nimelisel rahvusvahelisel koorikonkursil tegi E STuudio kammerkoor puhta töö – esikohad võeti nii vaimulikus kui folgikategoorias. Konkursil, mis dirigendi Külli Lokko sõnul kuulub Euroopa mainekamate hulka, osales 18 koori Saksamaalt, Taanist, Norrast, Ukrainast, Venemaalt jm. Eestit esindas E STuudio kammerkoor ainsana.
Konkursi kolmest kategooriast – vaimulik, folk ja kaasaegne muusika – sai iga koori valida maksimaalselt kaks, millele oma kava üles ehitada. „Otse loomulikult esitasime folgikategoorias eesti muusikat – Veljo Tormist, Tõnu Kõrvitsat,“ rääkis Külli Lokko. Vaimuliku muusika kavva kuulus Eesti muusikast Arvo Pärdi looming, kohustuslik oli Norra autori teos.

Oma osa Põlva koori perfektses esituses oli ka sellistel nüanssidel, et kooril on kavad peas ja esitus sellevõrra vabam ning enesekindlam. Lisaks Külli Lokkole teevad kooriga tööd veel dirigent Küllike Joosing ning hääleseadja Leelo Talvik. Norra konkursi kava on Põlva inimestel võimalus kuulata 6. oktoobril, õpetajate päevale pühendatud üritusel.
Lisaks kammerkoorile töötab E STuudio nime all tütarlastekoor, kel sel hooajal samuti mitmeid edukaid esinemisi on olnud.
polvamaa.ee

Täna selgub Eesti parim mahetoode ja -tootja

Juba teist korda valitakse Eesti parim mahetootja ja mahetoode – et tunnustada tublisid tegijaid ning tutvustada neid ka avalikkusele. Võitjad kuulutatakse välja täna, 18. septembril kell 14 Tallinnas, Eesti Vabaõhumuuseumi leivapäeval Kolu kõrtsi ees.
Sassi-Jaani talu õuel toimub ka mahetoodete laat ja degusteerimine. Kell 12-13 saavad külastajad valida lemmikmahetoote. Avatud on kaks mahetoidu valmistamise töötuba – kell 13-14 lastele ja kell 15-16 suurtele.
Külastajate lemmikmahetoote valimisel ja auhinna üleandmisel osaleb ka Evelin Ilves.
Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad 7-liikmelised žüriid.
Konkursil ”Parim mahetootja 2011” kandideeris 10 mahetootjat üle Eesti. Konkursil osalesid mahepõllumajandusele üleminekuaja läbinud tootjaid, kelle põllumajandustootmine on heal tasemel ning kes on aktiivsed ka väljaspool oma ettevõtte tegevust.
Konkursile ”Parim mahetoode 2011” esitati 29 toodet 14 ettevõttelt.Toodete hindamine toimus septembri alguses Eesti Kulinaaria Instituudis tippkokkade osavõtul.
Konkursid korraldab Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga.
Airi Vetemaa,

Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

Mikkeli muuseumis saab vaadata portreemaale Eesti erakogudest

Mikkeli muuseum.

Reedel, 16. septembril avati Mikkeli muuseumis näitus “Portree kujutavas kunstis. Eesti erakogude põhjal”. Koostöös St. Lucas Galeriiga ja seitsme erakogu kaasamisel sai võimalikuks mitmekülgne väljapanek, mis eksponeerib kohalikes erakogudes oleva portreekunsti erinevaid avaldumisvorme alates 17. sajandist tänapäevani.
Avamisel tutvustasid näitust tutvustavad kuraatorid Aleksandra Murre Mikkeli muuseumist ja Nikolai Merkurjev St. Lucas Galeriist. 

Johann Conrad Dorner. Noore naise portree diadeemiga. 1838. St Lucas Gallery

Eksponeeritud portreedest moodustavad põhiosa 18. ja 19. sajandi teosed. Esindatud on pea kõik võimalikud portreežanrid alates ametlikust esindusportreest kuni hapra miniatuurini. Sõjaväelaste ja kaunite daamide portreed võimaldavad jälgida moe arenguid ja iluideaale 18. sajandi lõpust 20. sajandi alguseni.
Esindatud on ka erakogudes olevad baltisaksa kunstnike – Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi, Eduard Karl Franz von Gebhardti, Johann Conrad Dorneri jt – maalitud portreed. Ekspositsioon jõuab välja tänapäeva, püstitades küsimuse tõsiseltvõetava portreekunsti võimalikkusest ka nüüdisajal.
Väljapanekus on eksponeeritud järgmiste kollektsionääride tööd (Ursula Jansson, Jaanus Idla, Kalev Klais, Urmas Meedla, Toomas Peek, Mart Sander, St. Lucas Galerii jt).

EKM

Toidupidu Kõmsi kultuurimajas

Kõmsi rahvamaja. Foto: hanila.ee

23. septembril kell 16 ootab MTÜ Mahetootjate Selts Kõmsi vallamajas seminarile mahetootjaid. Toodangu turustamise ja Eesti Mahe tegevuse teemadel teeb ettekande Jaan Nõmmik ning eri riikide mahetoodete turustamise viise ja tootjate koostöövõimalusi tutvustab Merit Mikk.

Seminar toimub projekti „Läänemaa mahetootjate koostöövõrgustiku arendamine“ raames ja on toetatud Kodukant Läänemaa leader-meetmest.

Kell 19 ootab MTÜ Kodukant Läänemaa oma liikmeid ja külalisi tähistama sügise saabumist kodukandi toidupeoga Kõmsi kultuurimaja suures saalis. Loe edasi: Toidupidu Kõmsi kultuurimajas

Omakultuuriakadeemia alustab argiuskumustega

Omakultuuriakadeemia hooaja teema on “Argiiakadeemia”. Viljandi Pärimusmuusikaaida väikeses saalis avab 20. septembril omakultuuriakadeemia loengutesarja Risto Järv, kes räägib teemal ”Argiuskumused meie ümber”.

Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja, folklorist Risto Järv kõneleb argielu uskumustest. Kõik ei usu kõike, ent igaüks usub midagi. Tänapäeva inimene peab end küll ratsionaalseks, aga ometi ümbritseb teda argielus hulk uskumusi. Seepärast nimetatakse neid argiuskumusteks. Sageli on need meie jaoks nii tavalised, et neid võib olla isegi raske enda mõtetes ja jutus märgata või pidada pärimuseks. Argiuskumused ei tarvitse alati tervenisti paika pidada, kuid sageli aitavad meid elus kergemini orienteeruda.

Juttu ohjab Kairi Leivo. Korraldajad: Eesti Pärimusmuusika Keskus, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia.

Fotol Risto Järv.

Allikas: folk.ee

Elistvere looduskeskus kutsub seenele

Kukeseened. rmk.ee

Seenerikas sügis kutsub kõikjal Eestimaal metsadesse. Elistvere looduskeskus-loomapargis (Tartu-Jõgeva puhkealal) toimub 22. septembril seeneretk ja seenenäitus.

Elistvere looduskeskus kutsub seenele. 22. septembril kogunetakse kell 9 Tartu-Jõhvi mnt Saare bussipeatuse juures, sealt sõidetakse metsa. Kell 12  on ette nähtud kehakinnitus, seejärel sõit Elistverre, kus kogutud seentest pannakse üles näitus. Näitus jääb avatuks 25. septembrini. Samal ajal saab looduskeskuses tutvuda erinevate seeneraamatutega ja vaadata erinevate seentega värvitud lõngu.
Üritus on tasuta, aga ühest kohast teise liikumiseks on vajalik oma transport.
Info ja registreerimine telefonil 525 339.

RMK

Kõrvemaa kutsub korilasmatkale

Korilasmatk – söödavad marjad ja seened – leiab aset Kõrvemaal 25. septembril.

Kõrvemaa matka- ja suusakeskusesse ootatakse perematkale tuleval pühapäeval kell 12.
Seekordse matka teemaks on söödavad ja mittesöödavad marjad ja seened. Matkamise ja varasügisese Kõrvemaa looduse vaatlemise kõrval jagatakse teadmisi ja õpetusi seente valmistamisest. Matka kestvuseks on orienteeruvalt kaks tundi ning sel korral matkatakse keskuse läheduses. Matk on jõukohane alates 5.ndast eluaastast, nooremad matkalised sõltuvad isa-ema abist. Rajal ei saa liikuda lapsevankriga.

Matka juhendab Põhja-Kõrvemaa mükoloog Uku Praks, kes tunneb Kõrvemaa seeneriiki ning jagab vahvaid õpetusi sellest, kuidas maitsvaid seeni purki panna.
Soovitame kõigil huvilistel eel-registreerida, osalejate arv on piiratud.

Pärast matka naudivad matkalised keskuses koos mõnusat pannkoogi pühapäeva.

Ühe päeva muuseumis pannakse ERMi vaibad laulma

Eesti Rahva Muuseumi Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu) sünnib homme, 18. septembril kella 12–16 uus muuseum – muuseum üheks päevaks. Kõik, kes on tegelnud kogumise ja kollektsioneerimisega või kellel leidub kodus mõni põneva looga ese, on oodatud seda Raadile eksponeerima.

Ainukordses muuseumis toimub ka kultuuriprogramm, kus esinevad vanu instrumente armastavad muusikud. Vaiko Epliku pillikogu kõlavärve võib kuulda kõigil tema plaatidel; väga pikka aega on Tõnis Mäe saatjaks olnud J. Hermann – üle 90aastane pianiino. Muusikat leiab aga ootamatutestki paikadest – nii paneb Peeter Rebane Eesti Rahva Muuseumi vaibad laulma.

ERMi töötajatelt saab küsida nõu, kuidas hoida esemeid nii, et need ka üle aastate säiliksid. Samuti tutvustame viimase aasta jooksul muuseumi saadetud lugusid. Avaneb erinäitus muuseumi isikukogudest. Söögi eest hoolitsevad kirega toiduvalmistajad.

Päeva oodatakse panustama kõiki, kes soovivad anda asjadele võimaluse enda eest kõnelda või kel on mõne eseme kaudu rääkida põnev lugu.