Klaasimaali lühikursus toimub Haapsalus Veskiviigi sadamas laupäeval, 6.augustil kell 15. KlaasiJaan näitab ja juhendab klaasimaalimist keskaegsete võtetega. Töötuba toimub vabas ja sundimatus õhkonnas Veskiviigi sadama kail.
Laugu metsavahimajas kõneldakse looduses leiduvast toidust ja ravimtaimede kasutusest
Võtame endale aega kuulata ja vaadata, mida põnevat loodus meile pakub. Kutsume kõiki huvilisi pühapäeval, 7. augustil kell 14 Saaremaale Laugu metsavahimajja.
Räägime meie ümber kasvavate taimede omadustest ja kasutamise võimalustest. Jagame nõuandeid ravimtaimede õige korjamise, kuivatamise ja säilitamise kohta.
Oma teadmisi jagab põllumajandusteaduste doktor Aleksander Heintalu (Vigala Sass).
Üritus on tasuta – tule ise ja võta sõbrad kaasa! Sõita Kuressaare- Leisi maanteed, üle Leisi jõe silla vasakule 7 km. (2 km ja 6 km ristmikul viidad ,,RMK metsamaja”) Peederga külatee ääres.
Allikas: RMK
Matsi ja Kabli rannas vormitakse täna liivast loomaaeda
RMK Varbla ja Kabli looduskeskused kutsuvad peresid ja sõpruskondi täna, 6. augustil kell 13 Pärnumaale Matsi ja Kabli randa valmistama liivakujusid teemal „Liivast loomaaed“.
Võta kaasa labidas, ämber ja muu vajalik inventar. Liivakujude valmistamiseks tuleb moodustada kuni viieliikmeline võistkond. Parimatele auhinnad!
Süvahavval saab näha ja õppida lõnga taimedega värvimist
Pühapäeval, 7. augustil toimub Süvahavva külas Põlvamaal järjekordne käsitööpäev. Algus kell 11 ning kohale juhatavad viidad. Osalemine on prii (annetuspõhine), kuid soojalt soovitav on eelregistreerimine ning kaasa hea tuju ning töötahe.
Nagu alati, on augusti käsitööpäeva põhiteemaks lõng ja lõnga seonduv. Lõnga värvimine erinevate taimedega, lõngadest vööde ja paelte punumine ja palju muud. Lisaks villale on taluõuel toimetamas veel sepp ja vanade padade taastaja.
Süvahavva külas tegutsev Süvahavva Loodustalu kasvatab maheviljeluses maitse-ja ravimtaimi ning edendab ökoturismi ja käsitööd. Talu eestvedamisel ja kogukonna abiga korraldatakse igal aastal neli avalikku sündmust:
* mai keskel Süvahavva töötava villavabriku-muuseumi suvehooaja avamispäev (piletivaba päev ehk muuseumiöö)
* juuni esimesel pühapäeval maitse- ja ravimtaimede kasvatamise ning kasutamise teabepäev + rohevahetus
* juuli teisel pühapäeval suve esimene käsitööpäev peateemaga VILL
* augusti esimesel pühapäeval suve teine käsitööpäev peateemaga LÕNG (lõnga värvimine taimedega).
Tänavu lisandub küla tegemistesse veel külapäev ja muinastulede öö 21.augustil.
Allikas: Peep Tobreluts
www.syvahavva.ee
Mellistes toimub traditsiooniline vanavaralaat
Pühapäeval, 7. augustil algusega kell 9 toimub Mellistes Käbitare platsil XIII vanavara ja varuosade laat „Sulle-mulle”.
Laadal on ka Mäksa valla telk, kus pakutakse valla ettevõtjate tooteid (sh talutooteid), samuti lasteala, kus lapsed saavad meisterdada. Laval esinevad valla laulunoored ja näitavad jõudu rammumehed.
Vald paneb kõige omanäolisemale eksponaadile välja Jaan Tatika eriauhinna. Kõik on oodatud ostma-müüma-vahetama ja nautima laadapäeva koos atraktsioonidega.
Laata korraldavad vanatehnikaklubi Levatek ja Mäksa vald. Lisainfo tel 511 1971, www.maksavald.ee.
Kärdlast saab taas kohvikute linn
Laupäeval, 6. augustil avatakse Kärdlas taas üheks päevaks 15 kohvikut, kirjutab ajaleht Hiiu Nädal. Et kohvikute päev liiga tormiliselt ei algaks ega lõppeks, tegutsevad ka eel- ja järelkohvikud.
Reedel kell 17 avatakse Soera talumuuseumis Talu Rahwa Kahwe. Seal pakutakse lisaks igapäevatoitudele ka saksikumaid suupisteid. Kohale on kutsutud ka lastekantseldaja ja muusikud.
Kohvikute päeva sissejuhatus tehakse aga Ave Vita! majas. Hommikukohvik Kohvilähker on avatud laupäeval kella 9st keskpäevani. „Alates eelmisest kohvikute päevast nimetame end kuueteistkümnendaks kohvikuks,” ütles poetess Ave Alavainu, kes on ka kohvikute päeva idee autor.
Kohvikute päeval tegutsevad kohvilähkrite linnas Ei Meil Pole Silgusedelit, Balkon, Bella Rosa, Café Orientale, Tsaarikordoni Köök, Pann & Kook, Meistrite Vinoteek, MÖKK, Baabade Puhvet, Elu Tamme All, Johannes Pääsukese nimeline kinokohvik, Muhu Pätid, Maa & Ilm, Tõrvatilk Kohvilähkris ja Lilleline Pagari Õu.
Et kohvirajalt mahatulek liiga järsk ei tunduks, on avatud ka järelkohvikud. Pühapäeval tasub minna Valgu seltsimajas avatavasse Muhvi kohvikusse. Naksitrallide-teemalises järelkohvikus teenindavad Muhv, Kingpool ja Sammalhabe koos abilistega.
Pätakavallameeste kohvik on pühapäeval avatud Heltermaa käsitöömajas. Pakutakse oma vallast pärit ja omade tehtud sööke ja jooke. Ei puudu otse kohviku õuel suitsutatud kala, lambaliha, kodune kali ega koogid.
Motopäev toob Mõnistesse külalisi üle Euroopa
Laupäeval, 6. augustil kell 11 algab Mõniste vallas kolmas ekstreemmotopäev.
Traditsiooniliselt saab kaasa elada unimotode võistlustele. Sel aastal oodatakse külalisi-võistlejaid üle Euroopa.
Toimuvad tänavarataste, jalgrataste, aiakärude ja paljude teiste liikumisvahendite kiirendusvõistlused. Auhindadele saavad võistelda ka pealtvaatajad ja lapsed. Olemas traditsiooniline Eesti toit ja jook.
Järelpidu toimub Wildhogsi Seapesas Tiitsal. Muusikat pakub Spaiks. Avatud on saun ja traditsiooniliste söökide-jookidega baar.
Lisainfo: www.wildhogsmc.ee.
Mesipuus toimub talupäev „Rehepapi seitse ametit”
Mesipuu talus Põlvamaal toimub eeloleval nädalavahetusel, 6. augustil juba seitsmes põlise maaelu võlu ja köögipoolt tutvustav päev „Rehepapi seitse ametit”.
Tasuta perepäeval saavad külalised vaadata, kuidas vurritatakse mett, küpsetatakse maa sees lammast, pekstakse reht, värgitakse hobusel kapju ja tehakse teisi vanaaegseid talutöid.
Kuna tänavune aasta on puuaasta, siis näidatakse kuidas männikändudest tõrva aetakse, kuusepakkudest katuselaaste lüüakse, laastukorvi punutakse, palkmaja ehitatakse.
Lastele ja peredele korraldatakse selgi aastal põnevaid võistlusi ja osavust nõudvaid sportmänge. Pere noorimad saavad lähemat tutvust teha koduloomadega, sõita hobuvankril ja kaeda, kuidas lammas oma kasukast ilma jääb.
Pakutakse maitsta talutoite ja -jooke. Meelt lahutavad nii kohalikud kui ka külalisesinejad. Simman külaplatsil kestab õhtupimedani. Kohapeal levib traadita internet ning soovi korral saab jääda telkima.
Rohkem infot: www.mesipuu.ee.
Kose vallas peetakse külade päeva
Kose valla külade päev toimub 6. augustil algusega kell 12 Karla külas.
Kavas:
Retk läbi Karla küla (soovitatavalt jalgratastel või autodega) algusega kell 12.
Külade ja alevike esindustele: mõõduvõtmised osavust (ka näpuosavust), täpsust, jõudu, taiplikkust ja mõtteerksust ning võistlusõnne nõudvates tegevustes algusega kell 14 külaplatsil. Võistlus ka küla – ja alevikuvanematele.
Ekskursioon Roogoja aiandustalus.
Alates kella 20st simman ansambliga Rahvastepall. Avatud puhvet. Kõik on oodatud võistlejatele kaasa elama, Karla külaga tutvuma, simmanil pidutsema.
Vaata lisaks: www.karlakyla.wordpress.com!
Viljandi muuseumis saab dopinguteemasse süüvida
Alates 3. augustist on Viljandi muuseumis eksponeeritud Eesti tervishoiumuuseumi näitus „Dopingu valus tõehetk”.
Näitus annab ülevaate sportlastest, kes on vahele jäänud keelatud ainete tarvitamisega. Selgitatud on pruugitud dopinguainete mõju kõrgele saavutusele ja spekuleeritakse võimalike terviserikete üle pärast dopingu tarvitamist.
Näha saab dopinguprotseduuriks vajaminevaid vahendeid, mängida haaravat mängu dopinguteemal ja kujundada oma seisukoht keelatud ainete tarvitajate ja tarvitamise kohta.
Näituse on koostanud Margus Jurkatam ja Kalju Paju koostöös Eesti Antidopingu SAga. Näitus jääb avatuks 1. oktoobrini. Viljandi muuseumi näitusemaja on avatud T-L 10-17.
Lisainfo: Lüüli Kiik, tel 433 3664, lyyli.kiik@muuseum.viljandimaa.ee
Puiga küla kutsub omad kokku
Reedel, 5. augustil peetakse Võru vallas Puigal külapäeva, õigupoolest küll külaõhtut.
Kell 17 etendab KA-teater Puiga põhikooli saalis lavalugu „Tulemängud” (Eduard Vilde ja Friedebert Tuglase „kirjsõda”).
Kogunemine on kavandatud alates kella 17.30st. Külapäev avatakse kell 19.30. Omal tuleks kaasa võtta piknikukorv, pakutakse grillimisvõimalust. Lastele on kavandatud võistlused ja mängud.
Simmanil tantsutab rahvast ansambel Mesipuu. Keskööl ilutulestik.
Oodatud on ka endised Puiga küla elanikud.
Otepääl toimub traditsiooniline käsitöölaat
7. augustil toimub Otepääl kultuurikeskuse pargis traditsiooniline rahvamuusikapäev ja käsitöölaat.
Laadal esinevad Otepää rahvatantsukollektiivid, rahvamuusikud Merle Soonbergi ja Lille Tali juhendusel, ansambel Relami jt. Pühajärve puhkpilliorkester. Päeva juhib Alar Haak.
Kavas on ka näitused ja õpitoad ning traditsiooniliselt ka Põltsamaa roosiaia näitusmüük. Laadakaubaks on käsitöö, istikud ja toidukaup. Lapsed saavad osaleda võistlusmängudes. Lisaks ootavad neid mitmed üllatused.
Korraldajate teatel on selleaastane käsitöölaat pühendatud ehetele, nii et laadal on võimalik näha rohkem ehetega seonduvat. Laadalistel on võimalik külastada ka näitust „Kodukandilood”, kus astuvad üles kohalikud meistrid.
NB! Seoses üritusega on 7. augustil kella 7-18 liikluseks suletud Otepää linnas Pargi ja Kevade tänava ristmik ning Kevade tänava Pargi tänava poolne lõik.
Lisainfo: Riita Aader, tel 5332 6679.
Luke mõisas tuleb meisterdamispäev
Pühapäeval, 7. augustil kell 12-16 toimub Luke mõisas meisterdamise perepäev. Osa võtta võib kogu perega päeva jooksul endale sobival ajal.
Meisterdatakse pastapliiatsit, teateid hoidvat kaelkirjakut ja taimepilti, proovitakse ka viltimist ja klaasimaali. Meisterdamisvahendid on korraldajatelt, valmivad asjad saab igaüks kaasa võtta. Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kohvik.
Perepäev on tasuta, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Lisainfo telefonil 508 8359 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.
Eestis kerkivad uued hoolekandekülad
Eile, 3. augustil pandi Viljandimaal Saarepeedi vallas nurgakivi ASi Hoolekandeteenused Karula Kodu kahele uuele peremajale.
Karula Kodu kahe uue peremaja ehitamine on osa psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud erihooldekodude projektist, mida juhib AS Hoolekandeteenused. Karula Kodu peremajad esimesed, mida projekti raames ehitama on hakatud. Kokku rajab Hoolekandeteenused Eesti eri paikadesse 11 uut hoolekandeküla.
Viljandi lähistel asuv Karula Kodu on keskendunud sügava liitpuudega inimeste teenindamisele. Karula Kodu uued peremajad ehitab AS Eston Ehitus ning need valmivad 2012. aasta veebruari lõpuks. Ehitustööde hinnaks kujuneb veidi enam kui 761 000 eurot.
Uued hoolekandekülad kerkivad veel Harjumaal Vääna-Vitti ja Kehrasse, Läänemaal Uuemõisa, Ida-Virumaal Sinimäele, Järvamaal Türile, Lääne-Virumaal Tapale, Pärnumaal Vändrasse, Tartumaal Kodijärvele, Valgamaal Tõrvasse ning Viljandimaal Viljandisse. Kokku ehitatakse 55 kümnekohalist peremaja, rajatakse uusi tegelusmaju ning rekonstrueeritakse seniseid. Projekti kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot.
Ettevõtmist rahastab 85% ulatuses Euroopa regionaalarengu fond, ülejäänu on Eesti riigi panus.
Juuksur, kes teab, mida juustega teha
Kord juuksurisse minnes kohtasin trepil pisarates tüdrukut, kes kurtis oma kaaslasele, kui kole soeng talle tehti ja et nii ei julge ta enam kuhugi minna. Pöörasin käigupealt ümber ja sel päeval jäi mul juuksuris käimata. Hiljem leidsin endale käärivälgutaja, kelle juurde lähen alati kindla südame ja meelega. Suvel maal suvitades polnud mul aga oma „isiklikku“ juuksurit käepärast. Teadsin, et meie hea naaber Roosisaarel Kaili Kuusik omab juuksurisalongi ja nii ma temaga aja kokku leppisin. Lisaks juuste triibutamisele ja lõikamisele oli Kaili lahkelt nõus ka oma tööst lähemalt rääkima.
„Ma lõikasin oma nukkudel kodus juukseid nii, et kõik minu nukud olid kiilad,“ vastab Kaili küsimusele, kust tema kihk juukseid lõigata alguse sai. Inimkatsetusteni jõudis Kaili kooli ajal, mil tema juures hakkas juukseid lõikamas käima kindel seltskond. Esimesed soengud olid puhas omalooming, mis polnud üldsegi paha, sest punk oli sel ajal popp. Kaili tahtis kohe pärast kooli lõpetamist minna juuksuriks õppima, kuid ta ei saanud kooli sisse. Mitte sellepärast, et ta poleks osanud juukseid lõigata, vaid sellepärast, et ta polnud komsomoli liige. Olid sellised ajad. Paremaid aegu oodates tegeles Kaili müümisega, see amet sobis nõukogude aega paremini. „Siis oli defitsiidiaeg ja keegi perekonnast pidi ka kaubanduses töötama,“ märkis Kaili. Aja (olude) muutudes sai Kaili siiski aru, et ta pole müüjaks sündinud ja otsustas teist korda juuksuriameti õppimisega õnne proovida. Komsomolipiletit enam ei nõutud ja Kaili sai alustada õpinguid oma unistuste erialal, mida ta siiani kahetsenud pole. Loe edasi: Juuksur, kes teab, mida juustega teha
Süvahavval saab näha ja õppida taimedega värvimist
Pühapäeval, 7. augustil kell 11 algab Süvahavva külas Põlvamaal järjekordne käsitööpäev, annab teada talu edendusnõunik Peep Tobreluts.
Nagu varemgi, on augusti käsitööpäeva põhiteemaks lõng ja lõngaga seonduv: lõnga värvimine taimedega, lõngadest vööde ja paelte punumine ja palju muud. Lisaks toimetavad taluõuel sepp ja vanade padade taastaja.
Süvahavva külas tegutsev Süvahavva loodustalu kasvatab maheviljeluses maitse-ja ravimtaimi ning edendab ökoturismi ja käsitööd. Talu eestvedamisel ja kogukonna abiga korraldatakse igal aastal neli avalikku sündmust:
* mai keskel Süvahavva villavabriku-muuseumi suvehooaja avamine (piletivaba päev ehk muuseumiöö);
* juuni esimesel pühapäeval maitse- ja ravimtaimede kasvatamise ning kasutamise teabepäev + rohevahetus;
* juuli teisel pühapäeval suve esimene käsitööpäev peateemaga „Vill”;
* augusti esimesel pühapäeval suve teine käsitööpäev peateemaga „Lõng” (lõnga värvimine taimedega).
Tänavu lisanduvad tegemistesse veel külapäev ja muinastulede öö 21. augustil.
Selle suve käsitööpäevadest osavõtjad saavad osaleda ka arvamusküsitluses, kuidas edaspidi käsitööpäevi korraldada. Ühisel nõul ja jõul kujuneb järgmiste käsitööpäevade ilme.
Osalemine on prii (annetuspõhine). Kontakt: www.syvahavva.ee.
Torupillitalus võõrustatakse mulgi kultuuri huvilisi
Nädala lõpul tutvustatakse Valgamaal Riidaja lähistel Ants Tauli torupillitalus mulkide tavasid, annab teada Valgamaa infoportaal.
Omandada saab nii teadmisi torupilli hingehädade kohta, käsitööoskusi kui ka mulgi keelt. Kokkusaamisel «Mulkide pärimus 2011» saavad huvilised muu hulgas õppida mulkide käsitööd tegema, katuselaaste valmistama, Eesti lõõtsa ja torupilli mängima, aga ka suitsusaunamõnudest lugu pidama.
Kokkutulek algab reedel, 5. augustil. Pärast lõunasööki asutakse teadmisi ammutama. Tegevust alustavad torupilli, lõõtsa ja rahvalaulu õpituba, keeletuba, käsitöö- ja savitöökoda ning Mulgi toidutare. Pärast õhtusööki lükatakse käima ehtne Mulgi simman.
Laupäeval lülituvad tegevusse laastukoda ning suitsusauna õpituba. Saab nautida saunamõnusid ning videvikus lõkketule ääres tantsu keerutada.
Pühapäeval jätkub Mulgimaa pärimuse õppimine ja uute oskuste lihvimine.
Märjamaal algas eile folgipidu
Eile algas Märjamaal folgipidu, mis kestab nädala lõpuni.
VI Märjamaa Folgil astuvad üles folkloorirühmad Gruusiast, Tšehhist, Venemaalt jm. Külaliste kontserte jagub ka Märjamaalt kaugemale. Festivalipäevad lõpetab klubiõhtu.
Täna ja homme kell 13 saab osaleda lõõtspilli õpitoas, kus pillimänguõpetust annab Enrik Visla.
Peakontserdi juhatab laupäeval, 6. augustil sisse rongkäik rahvamaja juurest laululavale. Kontserdile järgneb simman ansambliga Audru Jõelaevanduse Punt.
Festivalipäevadesse mahuvad veel lauluklubi, käsitöölaat, vanade autode näitus jne.
Rohkem infot: www.marjamaafolk.ee.
Vorstilinn korraldab vorstifestivali
Tapa vallavalitsus koostöös heade partneritega korraldab 7. augustil esimese Tapa Vorstifestivali.
Festival algab pühapäeval kell 9.45 Tapa linna Keskväljakul, kus toimuvad rahvakogunemine ja vorstiteemalised kihutuskõned. Seejärel liigutakse Tapa linna orkestri saatel piduliku rongkäiguga vorstifestivali südamesse Tapa muusikakooli parki. Festivalil võib osa saada vorstitemaatilstest publikumängudest ja vorstikontserditest. Koostöös Eesti Grilliliiduga korraldatakse esmakordselt Eesti Meistrivõistlused Vorstigrillimises, kuhu on võistlema oodatud huvilised kõikjalt Eestist. Vorstifestival lõpeb õhtul kell 18.00. Sissepääs festivalile on tasuta.
Eesti Meistrivõistlustel Vorstigrillimises võisteldakse kahes voorus – vorstivoorus ja fantaasiavoorus. Vortsivoorus võisteldakse Tapal asuva Peetmark Lihatööstuse valmistatud maitsestamata toorvorsti grillimises söegrillil ja fantaasiavoorus võistkonna poolt vabalt valitud fantaasiaroa grillimises söe- või gaasigrillil, kusjuures roa kohustuslikuks grillitavaks komponendiks on võistkonna poolt valitav vorst. Fantaasiavoorus atraktiivseima esitluse teinud võistkond pälvib ka esitluse eripreemia.
Võistlusalasse mahub kakskümmend võistkonda, kellest esimesed on juba registreerunud. Võistlusel osalemine on kõigile tasuta ja võistkondadega võivad olla esindatud omavalitsused, ettevõtted, õppeasutused, organisatsioonid ja lihtsalt sõpruskonnad. Võistkonnaliikmete arv ei ole piiratud. Võistluse kohta saab lisainfot siit või helistades telefonile 5043000.
Tapa varasemas majanduselus on liha- ja vorstitööstusel olnud suur osatähtsus. Tapa vorstidel olid kõrged kvaliteedinäitajad ja sellest tulenevalt sai noor alevik Vorstilinna hüüdnime. Alates 1889. aastast kuni 1940ndateni oli Tapal üle viieteistkümne vorsti- ja lihatööstuse, lisaks ka eksporttapamaja. Täna töötab Tapal üks vorstitootja – Peetmark LH Tapa lihatööstus OÜ.
Tapa Vorstifestivali korralduspartenriteks on Tapa vald, Eesti Grilliliit, Peetmark LH Tapa lihatööstus OÜ ja varem Rakveres toimunud Vorstifesti korraldaja Erkki Laidinen.
Võistlusalasse mahub võistkondi kakskümmend, kellest esimesed on juba registreerunud. Võistlusel osalemine on kõigile tasuta ja võistkondadega võivad olla esindatud omavalitsused, ettevõtted, õppeasutused, organisatsioonid ja lihtsalt sõpruskonnad. Võistkonnalikmete arv ei ole piiratud. Võistluse lisainfot saab kodulehelt http://vorst.grillfest.ee (Eesti Grilliportaalis www.grillfest.ee, peatükk Võistlused) või helistades telefonile 
5043000
.
5043000. Nursipalus toimuvad näidislaskeharjutused
Selleks et Nursipalu harjutusvälja ümbritsevate külade elanikud saaksid ligikaudse ettekujutuse kasutatavate ja kasutusele võetavate relvade poolt tekitatavast mürast, korraldab Kaitsevägi koostöös Kaitseministeeriumi ja Rõuge Vallavalitsusega näidislaskeharjutused.
Laskeharjutusi tehakse 10. augustil järgmise kava järgi:
Kell 14.00-15.00 lastakse 120mm miinipildujast, 2 relva, 24 lasku. Tavapärane rühma laskmine toimub 3 ja patarei laskmine 9 miinipildujaga. Tegemist on vähendatud mahus (relvade ja laskude arv) laskmistega. Tulevikus on maksimum 180 lasku päevas./
Kell 15.00-15.30 lastakse automaadist, kuulipildujast ning raskekuulipildujast. Tegemist on tavapäraste lasketiirulaskmistega (lühendatud mahus), mis on enim kasutatav harjutus harjutusväljal. Tavapärane harjutus kestab kuni 6 tundi päevas.
Kell 16.00-17.00 toimub lahinglaskmine (jao tiibhaare) — automaadid, kuulipildujad, tankitõrjegranaadiheitja, granaadid. Tegemist on tavapärase laskeväljadel kavandatava õppe imiteerimisega (lühendatud mahus). Tavapärane harjutus kestab maksimaalselt 3 tundi päevas.
Kell 17.00-17.30 toimub lõhkepakettide lõhkamine taktikaharjutuse imiteerimiseks. Tavapäraselt kasutatakse lõhkepakette taktikaharjutustel maksimaalselt 1 tunni kestel päevas. Loe edasi: Nursipalus toimuvad näidislaskeharjutused
Kuues tARTuFF avatakse skandaalse filmiga
8. augustil algab Tartus järjekordne armastusfilmide festival tARTuFF, mille süda asub endiselt Tartu Raekoja platsil, kus kuuel õhtul ja ööl näidatakse kokku 12 mängu- ja dokumentaalfilmi.
1600 istekohaga Eesti suurimasse vabaõhukinno on paigaldatud kinoekraan suuruses 20 x 15 meetrit, kust saab näha nii värskeid filme, aga ka kinoklassikaks kujunenud teoseid kogu maailmast.
Festival avatakse kuulsa taani filmimehe Lars von Trieri katastroof-armastusfilmiga „Melanhoolia”, mille peaosaline Kirsten Dunst pälvis samas parima naispeaosalise preemia.
Festivali Raekoja platsi põhiprogrammis näeb publik teiste hulgas ka tunnustatud hiina filmirežissööri Zhang Yimou tänapäevastatud Romeo ja Julia lugu „Viirpuu all”, Kanada imelapseks pärjatud Xavier Dolani stiilset retrofilmi „Kujuteldav armastus” ja legendaarse saksa lavastaja Werner Herzogi poeetilist dokumentaalfilmi Antarktikast „Ootamatud kohtumised maailma lõpus”.
Filmiklassikast tuuakse vaatajate ette 1971. aastal valminud Luchino Visconti suursugune „Surm Veneetsias”. Festivali lõpetab 1966. a valminud Eesti filmi „Ühe suve akvarellid” restaureeritud variant, kus peaosa mängib Aarne Üksküla. Filmikülalistest väisab seekord tARTuFFi iirlanna Juanita Wilson, kes on tõsielusündmustel põhineva sõjadraama ja tugeva naise loo „Nagu mind polekski” režissöör. Loe edasi: Kuues tARTuFF avatakse skandaalse filmiga
Mida teevad Elva mehed saunas?
Tartumaa muuseumis avati eile uus näitus “Mida teevad Elva mehed oma saunas?” Näitusel saab näha erinevaid õllepudeleid ja pudeliavajaid.
Elvas asuv Tartumaa Muuseum eksponeerib igal aastal traditsiooniliselt ka kohalike kollektsionääride erakogusid. Seekordne näitus on koostatud Elvas elavate Ants Prüüsi ja Arno Reilsoni kollektsioonide põhjal.
Kauaaegne Päästeameti töötaja Ants Prüüs harrastab õllepudelite kogumist. Tema hobi sai alguse 1988.- 1989. aastal. Siis valmis saun, mille eesruumis kollektsioon endale koha leidis. Ants Prüüsi kogusse kuulub umbes 420 pudelit, mis on pärit kümnest erinevast riigist. Vanim neist on Tartu Õlletehases 1973. aastal valmistatud pudel. Suur osa õllepudelitest on saadud lihtsalt kingituseks, kuid mõnega käib kaasas ka eriline lugu.
Endine bussiuht Arno Reilson kogub avajaid ja korgitsere. Tema kogu sai alguse ühest Pihkvas ostetud suveniiravajast. Arno Reilsoni kollektsiooni kuulub umbes 850 avajat ja korgitseri erinevatest maailmajagudest. Käeoleval näitusel võib näha ainult osa tema uhkest erakogust.
Näituse raames toimuvad ka kohtumisõhtud kollektsionääridega: 2. augustil kell 15.00 toimus kohtumine Arno Reilsoniga ja 11. augustil kell 15.00 toimub kohtumine Ants Prüüsiga.
Täpsemat infot leiab Tartumaa Muuseumi kodulehelt.
Lennusadamas saab tutvuda merenavigatsiooniga
Neljapäeval, 4. augustil kell 18.00 toimub Lennusadamas tasuta pereüritus „Kapteni A&O – kompassi kasutamine ja sõlmekool”. Sel korral on Lennusadama teemaõhtu keskmes merel navigeerimine ning tutvuda saab nii kompasside kui merekaartidega.
Pereürituse teine pool on praktilisemat laadi. Õppida saab meremeeste sõlmede tegemist ning kõik suured ja väikesed huvilised saavad proovida köiepunumist. Meremeeste elu Suure Tõllu pardal teeb magusamaks Kalev. Teemaõhtu on tasuta.
Enne iga üritust kell 17.00 toimuvad eelregistreerimisega ekskursioonid aurik-jäämurdjal Suur Tõll. Täiskasvanute pilet maksab 3,20 eurot ja laste pilet 1,60 eurot. Suure Tõllu kapten Toivo ekskursioonile registreerimiseks tuleb kirjutada aadressil lonny@lennusadam.eu.
Teemaõhtu kohta saab lisainfot siit.
Kuningad tulevad Varbola linnust valvama
Nädala aja pärast algavad Varbola linnuses puupäevad. Ettevalmistused selleks käivad aga juba pikemat aega. Ka saagidele hakati sel aastal tervelt kaks nädalat varem valu andma. Hiidlaste Ivo Männi, Maire Põldma ja Silver Treimanni käe all valmivad Neli Kuningat, kellelt kate eemaldatakse puupäevade avamispäeval 10 augustil.
Mõte Neli Kuningat linnusele skulptuurikompleksina valmistada tuli tegelikult juba aasta tagasi. Kuna Nelja Kuninga Tee kulges Padiselt Paide ordulinnusele ja nad tegid peatuspaiga ka Varbola linnusel, siis tekkiski idee kuningad „puusse voolida“. Mõtte kiitis ka heaks Varbola puupäevade skulptorite pealik Ivo Mänd. Nii Ivo, Maire kui ka Silver olid nõus vabatahtlikkuse alusel töö käsile võtma.
Alguses oli plaanis küll kõik meie tegemised saladuskatte all hoida ning alles Varbola Puu 2011 avamisel üllatus valmistada, kuid väikese eelteate andmine loob tegevusse põnevust. Kujud valmistatakse saarepuust. Neli neist valmivad Hiiumaal ning üks tehakse vahetult enne puupäevi Raplamaal, Orava talus. Töö on väga mahukas ja aeganõudev.
Kuningad jäävad seisma väljaspoole linnuse müüri ning nad asetatakse spetsiaalsele alusele. Nõusoleku kuningad linnusele paigutada andis ka kohalik muinsuskaitse inspektor Armin Rudi, sest skulptuurid iidse linnuse pinnast ei kahjusta ja neid maa sisse ei kinnitada. Kujud valmistatakse 1:1 suurusjärgus.
Kuna tahame, et need kuningad aastakümneid ilmastikutingimustele vastu peaksid, siis immutatakse neid mitu korda ja talvel tuuakse need korraks panipaika, et immutus mõjuks ja puus ei tekiks pragusid ja taiesed kuivaksid ühtlaselt. Puupäevadel aga on kuningad kõigile näha ja nad seisavad ja valvavad seal linnust kuni ilmastik lubab.
Tegemist on jätkuprojektiga ning Nelja Kuninga kõrvale valmistatakse aasta pärast ka kolm sõjameest, kes „kunne“ saatsid ja nende teekonnal ja peatuspaigal Varbola linnuses tehtud peatuspaigas valvasid. Kuningate Tee tutvustavad sildid valmistavad aga Tartumaa skulptorid Aivi Miilits ja Aivo Vaasa.
Nelja kuninga tee hõlmab 3 maakonda, Harju, Rapla ja Järvamaad . Jüriöö ülestõusu mälestamine Nelja Kuninga teega tõstab esile meie esivanemate maailma, kus on meie juured. Meie rahva lugu on tugevalt seotud meie intetiteediga. Rapla maakonnas kulges kuningate tee veel Pakamäel, Keavas ja Vahastus.
Piret Linnamägi
Filmitalgud alustavad võtetega
Täna alustavad filmitalgud võtteperioodi. Esimeseks võttekohaks on Haapsalu, kus filmitakse üks massistseen ehk liiklusummik autodega.
Liiklusummiku tekitamiseks oodatakse autodega inimesi täna kell 13.00 Haapsalu lossiväravate juurde. Võte algab kell 14.00 ja kestab orienteeruvalt kaks tundi. Poole päeva pealt liigutakse edasi Rohuküla Sadamasse, kus võte jätkub.
Riietuse kohta ütlevad korraldajad, et mida hullem, seda parem. Selga tuleb panna fantaasiarikas riietus, mida sobib kanda maailma viimasel päeval. Arvestada tuleb, et kuigi meil on kesksuvi, on filmis detsembrikuu ja jõulud. Kaasa võiks võtta ka süüa ja juua, sest võttepäev tuleb pikk.
Päeval toimub Haapsalu linnuses produktsiooni Meistriklass, kell 15.00 avatakse ka animatsiooni töötuba. Töötoas osalemine ei nõua eelnevat registreerumist ja kohale võib tulla ka algusajast hiljem. Animatsiooni töötuba paneb uksed kinni kell 20.00.
Kell 21.00 algab Haapsalu linnuses kõigile huvilistele Rahvaülikool ehk loeng, mille teemaks (nagu ka Meistriklassis) on produktsioon. Talguõhtu lõpetab vabaõhukino kus näidatakse lõbusat komöödiafilmi “Malev”. Suurel ekraanil näidatakse ka päeval filmitud materjali.
Täpsemat infot filmitalgute kohta leiab siit.
Võte algab kell 14.00 ja kestab orienteeruvalt paar tundi. Poole päeva pealt liigutakse edasi Rohuküla Sadamasse, kus võte jätkub. Õhtul, saavad võttel osalenud meelt lahutada-jahutada animatsiooni õpitoas ja Eesti filmiklassika teose nautimisel; samuti on oodata esinema filmimaailmaga sinapeal huvitavat persooni ning näitame suurel ekraanil samal päeval filmitud materjali.
Mida selga panna? Pane selga just see, mida ise kannaksid kui oleks maailma viimane päev! Pea meeles, et meie filmis on detsembrikuu ja jõulud aga väljas suvi – nii et ka jõuluteemalised riided on väga teretulnud. Mida hullem, seda parem – näita üles oma loomingulisust!
Mida kaasa võtta? Kindlasti reibas meeleolu ja süüa-juua, et valmistuda pikaks ent huvitavaks võttepäevaks. Ilmselgelt ka oma auto. 😉Võte algab kell 14.00 ja kestab orienteeruvalt paar tundi. Poole päeva pealt liigutakse edasi Rohuküla Sadamasse, kus võte jätkub. Õhtul, saavad võttel osalenud meelt lahutada-jahutada animatsiooni õpitoas ja Eesti filmiklassika teose nautimisel; samuti on oodata esinema filmimaailmaga sinapeal huvitavat persooni ning näitame suurel ekraanil samal päeval filmitud materjali.Võte algab kell 14.00 ja kestab orienteeruvalt paar tundi. Poole päeva pealt liigutakse edasi Rohuküla Sadamasse, kus võte jätkub. Õhtul, saavad võttel osalenud meelt lahutada-jahutada animatsiooni õpitoas ja Eesti filmiklassika teose nautimisel; samuti on oodata esinema filmimaailmaga sinapeal huvitavat persooni ning näitame suurel ekraanil samal päeval filmitud materjali.
Mida selga panna? Pane selga just see, mida ise kannaksid kui oleks maailma viimane päev! Pea meeles, et meie filmis on detsembrikuu ja jõulud aga väljas suvi – nii et ka jõuluteemalised riided on väga teretulnud. Mida hullem, seda parem – näita üles oma loomingulisust!
Mida kaasa võtta? Kindlasti reibas meeleolu ja süüa-juua, et valmistuda pikaks ent huvitavaks võttepäevaks. Ilmselgelt ka oma auto. 😉Võte algab kell 14.00 ja kestab orienteeruvalt paar tundi. Poole päeva pealt liigutakse edasi Rohuküla Sadamasse, kus võte jätkub. Õhtul, saavad võttel osalenud meelt lahutada-jahutada animatsiooni õpitoas ja Eesti filmiklassika teose nautimisel; samuti on oodata esinema filmimaailmaga sinapeal huvitavat persooni ning näitame suurel ekraanil samal päeval filmitud materjali.Võte algab kell 14.00 ja kestab orienteeruvalt paar tundi. Poole päeva pealt liigutakse edasi Rohuküla Sadamasse, kus võte jätkub. Õhtul, saavad võttel osalenud meelt lahutada-jahutada animatsiooni õpitoas ja Eesti filmiklassika teose nautimisel; samuti on oodata esinema filmimaailmaga sinapeal huvitavat persooni ning näitame suurel ekraanil samal päeval filmitud materjali.