Täna on turvalise interneti päev

Turvalise interneti päeva tähistatakse 2012. aastal 7. veebruaril. Päeva juhtmõtteks on ”Avastame digimaailma üheskoos- turvaliselt”, mis rõhutab eri põlvkondade kogemuste ja oskuste ühendamise olulisust interneti turvalisemaks kasutamiseks.

Turvalise interneti päeva tähistamise traditsioon sai alguse 2004. aastal ning kokkuleppeliselt on selleks päevaks veebruari teise nädala teisipäev. Euroopas kavandab ja koordineerib Turvalise interneti päeva tähistamist INSAFE võrgustik, kuhu kuuluvad Euroopa 30 riigi Turvalise interneti keskust. Eesti liitus INSAFE võrgustikuga 2010. aasta septembris, kui käivitus Eesti turvalise interneti keskuse projekt „Targalt internetis“. Projekti viivad ellu Tiigrihüppe Sihtasutus, MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Abikeskused.

Lisainfo siin ja siin.

Pärandkultuuri õpi- ja töötoad Haanimaal

* KOHALIK KÖÖK – 19. veebruaril kl 11 Rogosi mõisas Ruusmäel. Valmistame koos leiba. Juhendavad kohalikud naesed.

* KÄSITÖÖTUBA – 19. veebruaril kl 11 Rogosi mõisas Ruusmäel. Õpituba juhendab Olev Russ. Teeme ise endale puust ehte.

* LõõTSPILLITUBA – 11. ja 18. veebruaril kl 10 Haanja rahvamajas. Jätkame sealt kus jaanuaris pooleli jäi. Võta võimalusel pill kaasa! Juhendab Tarmo Noormaa

* VÄIKEKANDLETUBA – 7. ja 21. veebruaril kl 18:30 Haanja rahvamajas. Jätkame sealt kus jaanuaris pooleli jäi. Võta pill kaasa! Juhendab Ivi Rausi.

* LAULUTUBA – 28. veebruaril kl 18.30 Suhka talus Mäe-Suhka külas. Laulame vanu laule ja räägime juttu. Laule võtavad eest Ivi ja Taisto Haanjast.

Õpitoad toimuvad alates 2012 jaanuarikuust igakuiselt. Õpitoad on TASUTA (vajadusel lisandub materjali tasu, mille saad hiljem omatehtud väärtusena kaasa). Täpsem teave, ajakavad ja registreerimine: omkuiom.blogspot.com, telefon 528 7044, ivirausi@gmail.com

Sünni tervendamise seminar Sännas

9.-11. märtsil toimub sünni tervendamise seminar. Juhendab Tõnu Talimaa. Seminari põhiteemad: suhted ema ja isaga – nendest suhetest tulenevad seosed tervisele, harjumustele, elamise strateegiatele ja iseloomu avaldumisele; surematuse filosoofia; viljastusmomendi, looteaja kogemuste ja sünniprotsessi mõju meie elukäigu ja elusündmuste kujunemisele – alateadvuse süvamaatriksid; sünnitraumad ja nende mõjud meie tervisele, elamise strateegiatele, võimetele, annetele.
Sänna Kultuurimõis

Alutaguse Maratonil stardivad Eveli Saue ja Vahur Teppan

Mullune maratonivõitja Vahur Teppan. Erakogu

Laupäeval Alutagusel peetaval Estoloppeti sarja järjekordsel etapil stardivad nii mullune tiitlikaitsja Vahur Teppan kui laskesuusataja Eveli Saue. Lähe 40 km rajale antakse kell 11. Eraldi sõidud on ka kõige pisematele. 14. Alutaguse suusamaraton sõidetakse klassikalises tehnikas.
Mullu tippspordiga lõpparve teinud suusasprinter Vahur Teppan teeb tänavu kaasa kõikidel Estoloppeti sarjas olevatel maratonidel. Sellel hooajal on erinevatel Eestimaa terviseradadel tema kontole kogunenud juba üle pooletuhande suusakilomeetri.
Maratoni peakorraldaja Robert Peetsi sõnul lubatakse nädalavahetuseks ilusat talveilma. Suusaradade põhjad on saanud korraliku ettevalmistuse, kuid oodatakse veel veidi lumelisa. Kui seda ei tule, siis peetakse võistlus 20 kilomeetrise ringi peal, mis läbitakse kaks korda. Hetkel on end võistlusele kirja pannud juba üle 730 osaleja.
Eelregistreerimine www.sportinfo.ee veebilehel kestab veel käesoleva nädala kolmapäevani.
Tänavaused maratonid Estoloppeti sarjas:
28.01.2012 – 28. Viru Maraton
11.02.2012 – 14. Alutaguse Maraton
19.02.2011 – 41. Tartu Maraton
25.02.2012 – 40. Haanja Maraton
04.03.2012 – 14. Tallinna Suusamaraton
11.03.2012 – 15.Tamsalu-Neeruti Maraton

Võru Kandle teatriauhind ootab kandidaate

Võru teatritegevuse toetamise hea traditsioonina annavad Võru Linnavalitsus ja Võru Kultuurimaja Kannel alates 2002. aastast välja Võru Kandle teatriauhinda.
Auhind antakse märkimisväärse panuse eest Võru linna teatritegevuse arendamisel. Ettepanekuid 2012. aasta teatriauhinna saaja kohta võivad esitada kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Ettepanekusse tuleb märkida ettepaneku tegija nimi, isikukood ja elukoht ning põhjendatud ettepanek (kandidaadi nimi ja saavutused).
Võru Kandle teatriauhinna on varasemalt pälvinud:
2002.a. – RUDOLF ADELMANN (1918 – 2001)
2003.a. – MEINHARD UIGA
2004.a. – VÕRU DRAAMASTUUDIO
2005.a. – GLEN KELP ja AGU TROLLA
2006.a. – TARMO TAGAMETS
2007.a. – PEETER PAI
2008.a. – KALJU LIIVER
2009.a. – TAAGO TUBIN
2010.a. – ANDRES JUKK
2011.a. – MIHKEL EHALA (1978 – 2010)
Võru Kandle teatriauhind antakse üle teatrikuul märtsis. Ettepanekud märgusõnaga ,,Teatriauhind” palume esitada hiljemalt 10. veebruariks kirjalikult aadressil: Liiva 13, 65609 Võru või e-post: info@vorukannel.ee  
Kätlin Hoop

Rahvaloendajatel algab koolitusnädal

Täna, 6. veebruaril koguneb 2200 rahvaloendajat koolituskeskustesse üle Eesti, kus neil tuleb ühe nädala jooksul omandada loendaja tööks vajalikud oskused ja teadmised.
„Rahvaloendajatel seisab ees väga tähtis nädal, mille jooksul neil tuleb selgeks saada kõik loendaja tööks vajalikud oskused,“ ütles rahva ja eluruumide loenduse välitööde juht Maris Post. „Koolitus hõlmab suhtlusnõudeid, andmekaitset ja turvanõudeid, rahvaloenduse metoodikat, aga ka arvuti ja selle programmide kasutamist.“
Viie päeva jooksul kuulavad loendajad teooriat, lahendavad praktilisi ülesandeid ning reedel, 10. veebruaril peavad nad kõige õpitu kohta sooritama testi. „Kõige tähtsamad on praktilised ülesanded – loendajad intervjueerivad harjutamise ajal üksteist ja kindlasti jääb neile mitmeid ülesandeid veel ka kodus lahendamiseks,“ rääkis Post.
Rahvaloendajate koolitusnädal algab esmaspäeva, 6 veebruari hommikul 15 koolituskeskuses üle Eesti.
Eestis kestab rahvaloendus 31. märtsini. Rahvaloendajad külastavad ajavahemikus 16. veebruar – 31. märts 2012 kõiki neid, kes e-loendusel ei osalenud või jäi ankeedi täitmine poolikuks.
Statistikaamet

Läänemaa vapi kinnitamisest möödus 75 aastat

Läänemaa vapp kinnitati Riigivanem Konstantin Pätsi otsusega 5. veebruaril 1937.

Vapil on punasel kilbil ülestõstetud tiibade, vasakule pööratud pea ning kuldsete jalgade ja avatud nokaga hõbedane kull.  Kulli pea ümber on kuldne võru. Läänemaa vapp põhineb Saare-Lääne piiskopkonna vapil. Läänemaa vapi on kujundanud Günther Reindorff.

Riigiarhiivi näituse „Eesti maakondade lipud ja vapid” tutvustuses on kirutatud, et Läänemaa vapile soovitati 1925. aastal kalu, maavalitsus esitas algul kavandina tuletorni, hiljem asendus see kotkaga.
Pildil Läänemaa vapi kinnitamine.
Näituse galerii: http://riigi.arhiiv.ee/est/galerii-2/

Kristi Erkmann
www.laanemaa.ee

Sänna kirjandusklubi kutsub õpituppa ja muinasjutuõhtule

Laupäeval, 11. veebruaril kell 14-18 toimub Sänna raamatukogus loova kirjutamise õpituba “Hunt uksel”. Juhendavad kogenud kirjutamisõpetajad Dharmachari Sarvamitra (Soome-Itaalia) ja Maarika Mark (Tartu). Õpitoa soovituslik osalustasu on 2-3 eurot; kooliõpilastele tasuta. Õpituba toimub eesti keeles.

Sänna raamatukogus tuleb muinasjutuõhtu
Pühapäeval, 19. veebruaril kell 18 toimub Sänna raamatukogus muinasjutuvestmise õhtu. Muinasjutte pajatab tuntud jutuvestja, noortekoolitaja ja lektor Erki Kaikkonen. Muusikalise poole eest kannab hoolt Polina Tserkassova, kes esitab erinevatel puhkpillidel (flöödid ja Eestis haruldane prantsuse torupill) keskaegset vanamuusikat. Tasuta. Kirjandusõhtuid toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Sänna Kultuurimõis

Maakilb tõi Paidesse üle saja mälumängija

4. veebruaril peeti Paide Gümnaasiumis Eesti Maakilva Rahvaliiga A-finaal, mille parimatel on võimalus jõudu proovida Superliiga finaalis 10.märtsil. Ka see võistlus leiab aset Järvamaal, sedakorda Säreveres.

Parima tulemuse sai veenva 74 punktiga 100-st võimalikust võistkond Hiiu Plokk, teine koht 70 punktiga Tallinnale ja kolmas 69 punktiga Keila Kruvile.
Väljaspool arvestust tegi võistlusel kaasa ka Kuma võistkond. Võetud eesmärk – vältida kogenud mälumängijate seltskonnas viimaseks jäämist – tädeti edukalt. Ka teine osalenud kohalik võistkond Paide Hummel jättis kaks põhivõistkonda seljataha.
Allikas: jarva.ee

Rakvere Reaalgümnaasium avas oma telekanali: ReaaliTV

Alates möödunud nädalast töötab Rakvere Reaalgümnaasiumis oma telekanal: ReaaliTV, mis hakkab edastama saateid kord nädalas reedeti.
„Kanali eesmärk ongi tutvustada ennekõike Reaalgümnaasiumis toimuvat-toimunut ning sekka ka uudiseid ja lugusid kaugemaltki,“ ütles Reaalgümnaasiumi infojuht Jaanus Lekk, kes on ka ReaaliTV juhendaja. Jaanus Leki sõnul teevad saadet peamiselt gümnaasiumiastme teatriklasside õpilased. „Kuid kindlasti see nii ei jää, sest saateid saavad ja tahavad teha õpilased ka teistest klassidest.“
Reedel eetris olnud esimeses telesaates tutvustati 10.veebruaril Rakvere Gümnaasiumis aset leidvat Rakvere Gümnaasiumi filmifestivali ja võis näha-kuulda intervjuud ühe festivalil osalejaga.
Telekanal on nähtav siit: http://www.youtube.com/reaalitv
Hilje Pakkanen
www.rakvere.ee

E-rahvaloenduse esmased tulemused on selgunud

E-rahvaloendusel loendati esialgsetel andmetel üle 62% Eesti arvestuslikust elanikkonnast. E-loenduse lõplik osakaal selgub pärast rahvaloenduse tulemuste avaldamist maikuus, kui on teada Eesti tegelik rahvaarv.
E-rahvaloendus lõppes 1. veebruari südaööl (23.59) ja arvesse läksid kõigi inimeste ankeedid, kes olid selle hetkeni loenduskeskkonda sisenenud ja lõpetanud täitmise hiljemalt 2. veebruaril kell 2.00.
Isikuankeete, mille puhul olid loendatud ka inimese leibkond ja eluruum, oli kokku 815 467 ehk 62% Eesti arvestuslikust rahvaarvust. “Kui arvestame ka inimestega, kelle leibkonnaliikmetest oli osa loendamata või eluruumiankeet täitamata, on täidetud püsielanike isikuankeete 880 455, mis moodustab arvestuslikust rahvaarvust 66,7%,” rääkis rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.
Esitatud arvud sisaldavad ka topeltloendatuid. “Kuigi praeguseks pole veel andmetöötluse käigus kõiki topeltloendatuid välja selgitatud, jääb meie hinnangul nende hulk 4-5% piiresse,” ütles Diana Beltadze. Seega e-loendatute osatähtsus eeldatavalt ei vähene. E-loendusel täideti isikuankeet 410 787 mehe ja 469 668 naise kohta (püsielanikud), enamikes vanuserühmades oli e-loendatud naiste osakaal veidi kõrgem kui meestel. E-loendatute vanuseline jaotus oli rahvaloenduse metoodikajuht prof Ene-Margit Tiidu sõnul ootuspärane. “Nooremate tööealiste (vanuses 20-35 aastat) puhul oli e-loendatute osakaal vastavas vanuses isikutest üle 75%, koguni üle 77% oli see ka laste puhul, kelle eest täitsid isikuankeedid nende vanemad. Kõrgemas eas e-loendatute osakaal langes, jäädes vähemalt 60-aastaste puhul 40-45% piiridesse,” rääkis rahvaloenduse metoodikajuht prof Ene-Margit Tiit.
Eestis kestab rahvaloendus 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011-01.02.2012) said Eesti alalised elanikud vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osalenud, külastavad ajavahemikus 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
Kristo Mäe

Unistamise laager

9.-11. märtsil 2012 toimub unistamise laager.

“Hiljuti ise laagris unistamas käinuna sain laagritega pihta hakkamise soovile indu ja jõudu juurde,” kirjutab Ingrid Vooglaid oma blogis Kodutee. “Otsustasin, et kaua võib midagi edasi lükata ja oodata, vaja on ette võtta ja ära teha. Laagrite korraldamine on üks osa minu suurest unistusest. Seeläbi aitan kaasa ka Sinu unistuste täitumisele. Unistamise laagris anname koos oma unistuste täitumisele hoogsa tõuke. Laager toimub talus, tõenäoliselt Võrumaal.”

Lähemalt loe laagrist ja selle päevakavast siit.

Keskkonnarikkumiste arv vähenes 2011. aastal

Keskkonnainspektsiooni 2011. aasta kokkuvõte näitab, et keskkonnarikkumiste arv on aastaga vähenenud. Kui 2010. aastal registreeriti üle Eesti 2607 keskkonnaalast õigusrikkumist, siis  2011. aastal tuli rikkumisi kokku 2326, teatab keskkonnainspektsioon pressiteates.

“Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on rikkumiste arv vähenenud 1500 võrra, mis on hea trend. Loodusest hoolitakse järjest rohkem, seda tahetakse hoida. Pahategude vähendamisele on kaasa aidanud nii üldine ühiskondlik hukkamõist, parem teadlikkus kui ka inspektsiooni hea töö. Need ajad on Eestis õnneks läbi, kui looduses laamendamine või lihtsalt hoolimatu käitumine oli normiks,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus. Loe edasi: Keskkonnarikkumiste arv vähenes 2011. aastal

RMK suusamaraton lükkus külma tõttu edasi

Eile toimuma pidanud RMK Kõrvemaa Suusamaraton on lähtuvalt ilmaprognoosist ja ürituse meditsiiniteenistuse soovitustest edasi lükatud pühapäevale, 26. veebruarile.

Soodusregistreerimine suusamaratonile pikeneb 22. veebruarini. Registreerida saab internetiaadressil www.jooks.ee. RMK Kõrvemaa Suusamaratonil saab sõita 38 ja 19 kilomeetrisel rajal. Maraton toimub vabatehnikas, kuid kogu raja ulatuses on sisse sõidetud klassikajälg. Kavas on RMK lastevõistlused.

Pühapäeval, 26. veebruaril toimuva suusamaratoniga algab kõigile liikumisharrastajatele mõeldud RMK Kõrvemaa Neliküritus. Nelikürituse arvestusse kuuluvad veel 28. aprillil peetav Kevadjooks, 14. juulil toimuv Triatlon ja 22. septembril sõidetav Rattamaraton. RMK eestvedamisel jätkuvad traditsioonilised lastevõistlused ning noortele jagatakse RMK metsatelgis metsatarkust.

Eesti noorte ehtekunstnike näitus Leedus

Noorte kunstnike rühmitus OTSE!  näitus “Personal Devil” avamine on juba 9. veebruaril Vilniuse (AV17) galeriis.

Lisainfo näituse kohta siit.

OTSE! – see on kolm veel väga noort, kuid väga ambitsioonikat, andekat ja paljulubavat kunstnikku, kes on juba pälvinud tuntust Eesti kunstimaastikul. Nils Hint, Annika Kedelauk ja Rainer Kaasik-Aaslav lõid OTSE!  poolteist aastat tagasi. Selle lühikese aja jooksul on üles pandud kaks isikunäitust Eestis ning nüüd liigutakse edasi piiri taha. Heili Sõrmus on Sirbis OTSE! kohta kirjutanud, et “Ehte kommertslik väärtus ei näi Otse! kunstnikele olevat oluline. Tähtis on sõnum. ”

Lisainfo OTSE! kohta siin.

 

Keskkonnaminister tahab KIKilt toetust tondilosside lammutamiseks

Keskkonnaminister Keit Pentus saatis kooskõlastamisele eelnõu, mis võimaldab maastikku reostavate lagunenud hoonete lammutamiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust küsida., kirjutab Bioneer.ee.

“Sisuliseks eesmärgiks on puhtama maastikuga Eesti. Meil on Eestimaal küll näiteid, kus ilusa looduse keskel reostavad siiani maastikku nõukogude ajast maha jäänud, lagunevad suured lobudikud. Olgu siis tegu kunagiste tööstus- või militaarjäänustega või kolhoosiaegsete praeguseks varisemisohtlikuks muutunud hoonetega,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus. “Loome nüüd võimaluse selline risustamine lõpetada.”

Toetust saab küsida kasutusest välja langenud ja lagunenud  põllumajandus-, tööstus- või militaarehitise või -rajatise likvideerimiseks. Toetuse taotlejateks võivad olla juriidlised isikud. Kui taotleja ei ole rajatise omanik, siis tuleb taotlejal esitada Keskkonnainvesteeringute Keskusele omaniku nõusolek. Lisaks on vajalik ka kohaliku omavalitsuse hinnang selle kohta, kas tegu on maastikupilti kahjustava ja kasutusest välja langenud ehitisega. Loe edasi: Keskkonnaminister tahab KIKilt toetust tondilosside lammutamiseks

Kiisler:Investeerimisotsuseid tuleb vaadata omas ajas

Viimases Riigikontrolli auditis toodi välja järeldused kohalike omavalitsuste eurotoetuste kasutamise kohta. Regionaalministri hinnangul on senised investeeringud olnud vajalikud, kuid järgmiste toetusprogrammide puhul tuleb investeeringute vajalikkust hinnata suuremas piirkonnas ning toetuste sisu peab keskenduma töökohtade loomisele, teatab Siseministeerium.

„Investeerimisotsuseid tuleb vaadata omas ajas – kümme aastat tagasi oli suur hulk koolimaju ja lasteaedasid sõna otseses mõttes räämas. Riigi kohus oli see sotsiaalne taristu korda teha. Aga täna me näeme selgelt, et peamiseks probleemiks on töökohtade vähesus. Just töökohtade loomisele ja ka töölkäimise võimaluste parandamisele peavad keskenduma järgmise perioodi struktuuritoetused,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler.

Kiisleri sõnul on tänases olukorras kohalike juhtide otsused mõistetavad. „Aga me peame vaatama, mis toimub ka 10 ja 20 aasta pärast ja on selge, et edaspidi peab selliste investeeringute puhul vaatama oluliselt suuremat pilti, kui on üks tänane omavalitsus. Osa tänaseid omavalitsusi on liiga väikesed ja nõrgad, otsused tehakse väikest piirkonda silmas pidades ning seetõttu toimub ka palju arutut konkurentsi,“ selgitas ta.

Regionaalministri valitsemisalas jagatavate toetuste puhul on järgmise perioodi struktuuritoetuste programmide väljatöötamisel plaanis aluseks võtta inimeste reaalsed toimepiirkonnad. „Täna käib kolm neljandikku maainimesi tööl väljaspool elukohajärgset omavalitsust. Inimeste toimepiirkond kattub pigem maakondade kui tänaste valdade piiridega ning selles mõõtkavas tuleb edaspidi ka otsuseid teha,“ ütles Kiisler.

Lõppes kokaõpilaste kutsevõistlus Saaremaal

Reedel lõppes Kuressaare ametikoolis kahepäevane kokaõpilaste kutsevõistlus “Kokakunst Kuressaares 2012”, kirjutab MeieMaa.

Võistlusel osalesid eraldi teise ja kolmanda kursuse kokad, kes loositi kaheliikmelistesse võistkondadesse. Võistlusülesandeks oli kahekäigulise piduliku söögikorra valmistamine.
Teise kursuse õpilased pidid valmistama hakklihatoidu. Ülejäänud toiduainete osas kasutati pimekorvi põhimõtet ehk need ei olnud võistlejatele varem teada.
Kolmanda kursuse õpilaste põhitoiduaineiks olid broilerifilee ja kama. Alles võistluse algul teatavaks tehtud üllatustoiduna tuli lisaks valmistada naturaalne omlett.
Toidu välimuse, lõhna ja maitse kõrval hindasid kohtunikud ka hügieeni, töökorraldust köögis ja meeskonnatööd.
“Kui sa lähed oma kooli tagasi ja köögis tunned end kindlamalt, siis seepärast, et sul on see kogemus,” ütles õpilastele võistluste kohtunikekogu esimees, restorani Mannerheim peakokk Rudolf Visnapuu. Loe edasi: Lõppes kokaõpilaste kutsevõistlus Saaremaal

Valga Soo tänava uisuväljak on avatud

Hokiklubi Lions eestvedamisel rajatud Soo tänava uisuväljak on huvilistele avatud iga päev kuni kella 21ni. Väljak on hõivatud hokiklubi treeninguteks teisipäeviti ja neljapäeviti kell 19-21 ning laupäeviti ja pühapäeviti kell 12-15. Väljak on õhtuti valgustatud ning jääb huvilistele avatuks talihooaja lõpuni. Jääl viibides arvesta palun teiste uisuväljaku kasutajatega.
Uisuväljaku kasutaja on varaliselt vastutav igasuguse teistele külastajatele või uisuväljaku varale tekitatud kahju eest.
Uisuväljaku haldajad ei kanna vastutust:
  • uisuväljakul viibivate külastajate tervise või juhtunud õnnetuste eest;
  • külastajate varalise kahju eest uisuväljakul.
Keelatud on:
  • suitsetada uisuväljakul ja uisuväljaku vahetus läheduses;
  • viibida uisuväljakul ebakaines olekus, tuua uisuväljakule alkohoolseid jooke ja neid tarvitada;
  • uisutada ebakaines olekus;
  • tuua kaasa toitu ja jooke;
  • minna jääle kelkudega, ilma uiskudeta ja hokitreeningu ajal;
  • lõhkuda jääd toksides uiskude või muude esemetega auke, pilduda jääle esemeid, kallata vedelikke või puistata puisteaineid;
  • tuua uisuväljakule koduloomi;
  • istuda piirdel.

Lisainfo SA Valga Sport, tel 766 1725.

Suurperedel on võimalus Tartu Maratonil tasuta kaasa lüüa

Klubi Tartu Maraton pakub suurperedele võimalust osaleda 41. Tartu Maratonil tasuta. Maratoni põhidistantsid sõidetakse 19. veebruaril ning distantside pikkused on 63 ja 31 kilomeetrit. Et peredel suusavarustuste puudumise tõttu osalemata ei jääks, tuleb appi Eesti Suusaliidu Suusabuss, kes pakub võimalust tasuta suuski laenutada.

“Kahjuks ei ole meie võimuses pakkuda suurperedele tasuta transporti oma kodust maratonile ja tagasi,” selgitas  MTÜ Klubi Tartu Maraton turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Greete Kempel. “Transpordi osas on ainuke, millega meie saame aidata, Tartust Otepääle starti ja finišist tagasi Tartusse või Otepääle sõitev spetsiaalne maratonibuss, mille piletikulu võtab Klubi Tartu Maraton enda kanda.”

Siinkohal kutsub MTÜ Klubi Tartu Maraton üles ka kohalikke omavalitsusi, leidmaks võimalus oma piirkonna suurperede transpordi korraldamiseks. Kuna Suusabussi suusakomplektide varud on piiratud, siis palutakse huvilistel suusasoovist juba varakult teada anda, kuidmitte hiljem kui 10. veebruaril 2012.

Maratonile tasuta registreerimise viimane kuupäev on 13.02.2012, ühtlasi palutakse ära märkida transpordisoov maratonibussiga suunal Tartu-Otepää-Tartu.

Suurpere all mõistetakse siinkohal peret, kus on kasvamas vähemalt kuus alaealist last.

Täpsem info: www.tartumaraton.ee

Jõgeval algavad salsa ja bachata paaristantsutrennid algajatele

Vürtsikas SALSA ja sensuaalne BACHATA – kaks väga atraktiivset ja kogu maailmas armastatud tantsu jõuavad käesoleval hooajal paljudesse Eestimaa linnadesse.

Teisipäeval, 7. veebruaril 2012 kell 18
Jõgeva spordikeskus Virtus
Üksiktrenn 5 €
Kuutasu korraga tasudes 4 € kord

Salsa ja bachata kuuluvad Ladina-Ameerika tantsude hulka. Oma populaarsuse tõttu on need tänaseks laialt levinud üle maailma ning salsast on kujunenud moetants, mida tantsib juba ka paar tuhat eestlast. Eestis on võimalik hetkel regulaarselt salsat tantsida küll vaid pealinnas, seda lausa 4-5 õhtul nädalas (www.salsaparty.ee), kuid regulaarsed salsatreeningud toimuvad juba ka teistes suuremates linnades nagu Tartu, Paide ja Viljandi ning tantsivate inimeste arv aina kasvab.Plaanis on hakata korraldama tantsuõhtuid ka kesk-eesti piirkonnas vähemalt korra kuus,kus erinevate linnade salsatajad saaksid ühisele tantsupõrandale koguneda.

Kursusele osalema on oodatud kõik tantsusõbrad olenemata vanusest ja varasemast  tantsukogemusest! Tundi alustame tantsuvilumust arendava soolo-osaga, kus lahedate lõunamaiste rütmide saatel harjutame põhisamme ning pöördeid. Kõike seda läheb vaja selleks, et paaritöö sujuks järgneva tunni jooksul ladusamalt. Tunni teises osas keskendume partnerite vahelisele koostööle. Kogenud õpetaja käe all saavad õpilased teada, millised nõksud on vajalikud, et mehed õpiksid kiiresti partnerit juhtima ning naistest saaks osavad järgijad. Paari-kolme tunni järel saavad kõik osalejad kindlasti oma oskustest juba ka rõõmu tunda!

Tule ja naudi mõnusat muusikat, kirglikku tantsu ja lõbusat seltskonda!
Registreeru tantsule: tel 522 9202, diana@bailador.ee
Lisainfo: www.bailador.ee

Tulla võib nii üksi kui kaaslasega, tunnis vahetame partnereid!

Masintikandikursuse tasuta tutvustus Haapsalus

Neljapäeval, 9. veebruaril kell 17.30-20.00 toimub Siiri Reimanni juhendamisel Haapsalu Rahvaülikooli kursuse “Vanast – uus tikkimismasina abiga” TASUTA 3 tunnine tutvustus. Käsitöökursuse toimumise koht on Haapsalu Gümnaasium, I korrus, Kuuse 1.

Sa ei pea oskama hästi õmmelda – masin teeb selle sinu eest ära.
Sa ei pea vanast uut tegema – võid võtta täiesti uue liniku, koti, mantli või jaki.
Sa ei pea oskama mustreid välja mõelda – arvuti aitab sulle valida sobiva mustri ja sina saad seda endale veelgi meelepärasemaks muuta.

Sa ei tea, millest sa ilma jääd, kui sa uudistama ei tule!

Vaata meie kursuste pakkumisi: www.hru.ee. Tikkimiskursuse info on käsitöö rubriigis.
Liituda saab ka kõigi teiste kursustega! Küsi infot tel 473 7056, info@hru.ee.

Lääne-Eesti maakonnad lahkasid tuuleparkide tulevikku

Läinud kolmapäeval Pärnu Kolledžis toimunud tuuleenergeetika alane konverents oli mõeldud eelkõige kohalikele omavalitsustele. Ühes Tiiu Pärnaga Pärnu maavalitsusest ja OÜ Hendrikson & Ko planeeringukonsultandi Kuido Kartauga tegi Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja Agne Peetersoo ettekande nelja maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringute koostamisest. Praeguseks on läbitud pikk kooskõlastamise etapp kohalike omavalitsuste ja riigiametitega, mille käigus on tehtud mitmeid muudatusi ja täiendusi.

Arvestades kohalike omavalitsuste arvamusi ja erinevaid piiranguid on Saaremaal leitud tuuleparkide rajamiseks sobilikke alasid u 2000 ha ulatuses, Pärnumaal on selliseid alasid u 3,5 korda rohkem, Hiiumaal aga üle kahe korra vähem. “Kõnealuste alade reaalne kasutuselevõtt Saare- ja Hiiumaal sõltub aga suuresti elektrivõrgu arengust Lääne-Eestis ega ole kaugeltki lähiaastate teema,” möönis Peetersoo.

Kaitseministeeriumi esindaja Andres Ideoni sõnavõtust võib eelkõige muhulasi huvitada asjaolu, et Muhu saarele rajatava õhuseireradari ümber on 15 km ulatuses keelutsoon, kuhu pärast teemaplaneeringu kehtestamist uusi tuuleparke rajada ei saa. Radari tööd võivad samas mõjutada ka teised Lääne-Eestisse kavandatavad tuulepargid ning iga üksikjuhtu käsitletakse seejuures eraldi.

Keskkonnaameti esindaja Toomas Kalda ütles, et keskkonnaamet toetab taastuvenergeetikat ja leiab, et tuuleenergeetika arendamine on keskkonnakaitseline tegevus. “Samas tuleb Eesti riigil kinni pidada ka loodus- ja linnudirektiivi nõuetest, mis seavad hulga piiranguid,” vahendas Peetersoo Kalda räägitut.

Konverentsil räägiti ka kogukonna, kohalike omavalitsuste ja energiatootjate vahelisest koostööst. Energiaühistuid ehk nn kogukonna tuuleparke Eestis veel ei ole, kuna inimestel ei ole selleks veel piisavalt sääste. Seevastu on Eestis tuuleenergia tootjad koostöös omavalitsustega loonud ühendusi, mis saavad tuuleparkide toodangust kohaliku majandusliku ja kultuurilise arengu edendamiseks 0,3 eur/MWh toodetud tuuleelektri kohta. “Lähima näitena võib tuua Suure väina äärse Esivere tuulepargi, mille tulust jagas MTÜ Hanila Valla Toetusgrupp 2011. aasta II poolaastal toetusi 15 000 euro väärtuses,” märkis Peetersoo.

Põgusamalt räägiti konverentsil ka ettevõtjate ja sadamate võimalustest seoses meretuuleparkide arenguga ning väiketuulikutest. Väiketuulikute püstitamine oma tarbeks on kasvav trend ning sel teemal kavandame lähikuudel seminari korraldamist kohalike omavalitsuste spetsialistidele, kinnitas Peetersoo.

Konverents “Tuuleenergeetika rakendused ja neist tulenevad võimalused Lääne-Eestile” oli osa Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringute avalikustamisest. Tuuleenergeetika teemaplaneeringute vastuvõtmine, avalikud väljapanekud ja neile järgnevad arutelud on kavandatud tänavusse kevadesse.

Käina kooliteater esineb doonorluse festivalil

Sel pühapäeval, 5. veebruaril jätkub teatritegemise tava Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse ja Eesti Harrastusteatrite Liidu (EHL) korraldatud teist aastat toimuval kooliteatrite festivalil „Doonor on elupäästja“. Draamateatri väikese saali lavalaudadel astuvad omaloominguliste doonorlusteemaliste esinemistega üles kuus kooliteatrit Käinast, Tartust, Tormast, Kallaverest ja Tallinnast.

Teatrifestivali eesmärk on tutvustada veredoonorlust, panna noori mõtlema selle olulise eluvaldkonna üle ning julgustada neid lavalises vormis oma ideid ja nägemust teistega jagama.

„Meie esimene teatrifestival mullu veebruaris andis nii meile kui võistlejatele väga positiivse kogemuse. Nägime lavalaudadel palju lennukaid ideid ja leidlikke lahendusi ning pingerida oli tõeliselt raske teha,“ kiitis festivali korraldaja ja verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.

„Tänavune festival jääb sedapuhku viimaseks, sest peale tulevad uued ideed ja põnevad projektid. Soovime noortele pakkuda uusi võimalusi meiega kaasa mõtlemiseks ja väljakutsetes osalemiseks,“ lisas Lomp.

Võistlustulle astuvad kuus kooliteatrit. Käinast gümnaasiumi trupp esitab “Kiviaja muinasjutt”.  Käina kooliteater osales festivalil ka mullu. Festivali parimad selgitab välja žürii, kelle koosseisu kuuluvad näitleja Eero Spriit, õpetaja Anne Kato, ajaloolane ja aktiivne doonor Küllo Arjakas, teatrihuviline Laivi Tõnurist ja verekeskuse esindaja Heidi Saar.