Viljandi otsib kaunimaid hooneid

Viljandi Pärimusmuusika Ait

Teisipäevani saab Viljandi linnas esitada kandidaate kõige kaunima maja konkursile. Konkursi komisjon ootab linnaelanike ettepanekuid Viljandi kenadest uusehitistest, kaunitest korrastatud ja värvitud hoonetest (pereelamud, korter- ja ridaelamud või äri- ja tootmishooned), rajatud või värvitud piirdeaedadest, restaureeritud hoonetest südalinnas ja meeldivatest haljastustest, mis on valminud 2012. aastal. ”Värvid linna” konkursi komisjon teeb 20. oktoobriks kokkuvõtted ja selgitab 2012. aasta tublimad tegijad. Parimatele korraldatakse Viljandi linnapea vastuvõtt koos rae tunnuskirja, rahalise preemiaga ja hoone emailmärgiga ”Värvid linna parim 2012”.

Kõikidest värvitud ja korrastatud hoonetest, piirdeaedadest, heakorrastatud kinnistustest ja vaimukatest lahendustest oodatakse teateid hiljemalt 15. oktoobriks Viljandi Linnavalitsuse majandusametisse (Johan Laidoneri plats 5), telefonidel 43 54 744, 43 54 740 või e-postil viljandi@viljandi.ee

 

Tartus jätkuvad loengud alustavatele linnaaednikele

Kolmapäeval algusega kell 17.15 jätkub  Tartu Keskkonnahariduse Keskuses loengusari “Maheda linnaaedniku  algteadmised”, lektoriks Ulvi Moor Eesti Maaülikoolist.

Loengus jagab Eesti Maaülikooli Aianduse osakonna teadur ja dotsent Ulvi Moor näpunäiteid alustavale aednikule ja saaduste hoiustajale. Ulvi Moor tegeleb aiandustehnoloogiate ning aiasaaduste säilitamise teemade uurimisega. Toimuvas loengus tuleb juttu valdavalt saaduste värskelt säilitamisest. Lisaks ettekande kuulamisele on võimalik esitada lisaküsimusi, sõlmida teetassi kõrval tutvusi teiste linnaaednikega. Samas sarjas on juba toimunud loengud teemadel “Aia planeerimine ja ettekasvatamine”, “Istutamine, külvamine, pikeerimine” ja “Hooldus ja kahjuritõrje” ning taimevahetuslaat.

Loengusarja korraldab Kohaliku Omaalgatuse Programmi abiga MTÜ Tartu Maheaed. MTÜ Tartu Maheaed on asutatud oktoobris 2011 eesmärgiga koordineerida juba toimiva ühise mahe-linnaaia toimimist ning edendada linnaaianduse arengut. MTÜ Tartu Maheaed tegemiste kohta saab lisainfot blogilehelt http://tootsipeenar.wordpress.com või facebookist https://www.facebook.com/tartumaheaed. tartumaheaed@gmail.com.

Lasnamäe noortekeskus kutsub noori osalema linnalaagris

Tuleval koolivaheajal 22.–26. oktoobrini korraldab Lasnamäe noortekeskus linnalaagrit „Sügisene retropositiiv“. Laagrisse on oodatud 7–13aastased
noored.

Linnalaagri raames saavad noored osa paljudest lõbusatest ja harivatest tegevustest nii noortekeskuses kui ka keskusest väljas. Toimuvad mitmed töötoad ning võistlused, külastatakse Sky Parki, Vene teatrit ning Kopli noortekeskust.

Osavõtutasu Tallinna noortekeskuse kaardiga on 39 eurot, kaardita 45 eurot. Hind sisaldab korralikku lõunat ja kõiki tegevusi. Laagris osalemiseks on noorel vajalik ühistranspordi kuukaardi või talongide olemasolu.

Lisainfot laagrikavast ja registreerimisest leiab Lasnamäe noortekeskuse kodulehelt www.taninfo.ee/lasnamae.

Jäänud on veel üks nädal 2014. aasta laulu- ja tantsupeole “Aja puudutus. Puudutuse aeg” registreerumiseks


Eestis tegutsevad kollektiivid saavad registreeruda 2014. aastal toimuvale laulu- ja tantsupeole järgmise laupäeva, 20. oktoobrini. Registreerumiseks on vajalik kollektiivi ühel esindajal täita internetis aadressil register.laulupidu.ee oma kollektiivi nimel taotlus. Hilisem andmete täiendamine on võimalik, kuid seda vaid registreerunud osalejatele. XXVI laulu- ja XIX tantsupidu “Aja puudutus. Puudutuse aeg” toimub Tallinnas 4.-6. juulil 2014.
Järgmise nädalaga lõpeb Eestis tegutsevate kollektiivide registreerumine 2014. aastal toimuvale laulu- ja tantsupeole. Väliskollektiivide ja Välis-Eesti kollektiivide registreerumine algab novembris.
“Registreerumine on siiani kulgenud ladusalt, kuna enamasti on elektrooniline register kollektiividele juba tuttav,” ütles laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee. “Samas palun kõigil oma kollektiivi juhtidele meelde tuletada, et registreerumist ei jäetaks viimasele minutile – see võib tekitada tehnilisi probleeme ning samuti läheb siis kindlasti rohkem aega, kui peaksite vajama abi või soovite midagi küsida”, lisas Maatee.
XXVI laulu- ja XIX tantsupeol “Aja puudutus. Puudutuse aeg” kohtuvad kaks olulist märksõna – aeg ja puudutus. Laulupeo esimese kontserdi kava “Aja puudutus” toob meieni väärtusliku varamu alates esimesest laulupeost. Teise päeva kavas on palju puudutusi tänaste autorite sulest.
XIX tantsupeo ideekavand “Puudutus” on sündinud igatsusest, et oleksime avatud märkama ja väärtustama seda, mis on päris, ning ei raiskaks oma väärtuslikku aega tühisusele ega sulgeks oma südant puudutustele. Vaatamata sellele, et meie elu koosneb paljudest puudutustest, ei jõua enamik nendest paraku näpuotsast kaugemale. Ja puudutuste puudumisest tekkinud tühjuse täidab igatsus ja valu.
Laulupeo kunstiline juht on Hirvo Surva.
Tantsupeo pealavastaja on Maido Saar, muusikajuht on Toomas Lunge ning tantsupeo ideekavandi ja loo autor on Sten Weidebaum.

Kultuurihuvilisi kutsutakse arutlema rahvakultuuri tugevuse üle

Rahvakultuuri Keskus tutvustab 25. oktoobril toimuval avatud seminaril  dokumendi ”Eesti kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020” rahvakultuuri valdkonna ettepanekuid.

 Avatud seminaril toimub vestlusvoor kultuuripoliitika arengusuundade koostamise juhtrühma esimehe, kultuuriministeeriumi asekantsleri Ragnar Siiliga. Ülevaate töögruppide tõstatatud probleemidest ja nende võimalikest lahendusteedest annab kultuuriministeeriumi nõunik Eino Pedanik. Talle sekundeerivad/oponeerivad töögruppide liikmed ning avatud on vaba mikrofon. Seminaril jagab semiootikadoktor Valdur Mikita oma mõtteid rahvakultuurist tänapäeva Eestis. Kultuuriasjatundja Ditte Winqvist Soome omavalitsusliidust räägib kultuuripoliitikast eelkõige kohaliku omavalitsuse tasandil.

 Rahvakultuuri valdkonnas moodustati kultuuripoliitika üle arutlemiseks kaheksa töögruppi, kuhu kaasati Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Eesti Harrastusteatrite Liit, Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu, Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Vaimse Kultuuripärandi Nõukogu, Eesti Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukoda, Eesti Rahvamajade Ühing, Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Linnade Liit ning erinevate kultuuriruumide esindajad. Valdkondliku arutelu korraldaja oli Rahvakultuuri Keskus.

Tänaseks on rahvakultuuri valdkonna esinduskogud oma ettepanekud riigi kultuuripoliitika arengusuundade dokumenti üle andnud kultuuriministeeriumi juures tegutsevale juhtgrupile.

Seminar toimub Tallinnas Mustpeade Majas.

 



Kartulifestival Paides

Täna, 13.oktoobril, algusega kell 10, toimub Paide Kultuurikeskuse juures Kartulifestival ning Oktoobrilaat. Toimub kartulisortide väljapanek, töötoad, kartuliloengud, lastetund, kartulitoitude töötoad, poeesiatund, mängutund. Laadale on saabumas üle 90 kaupleja, kaubavalikus on aia- ja põllusaadusi, toidukaupu, käsitööd, taimi, lilli, istikuid ning tööstuskaupu. Päeva juhib Arlet Palmiste. Päeva lõpetab slaavi ja eesti rahvakultuuri kollektiivide kontsert. Korraldajad on Slaavi Kultuuriühing ja Paide Kultuurikeskus.

Kõik ettevõtmised on huvilistele tasuta:

10.00 – 15.00 KARTULISORTIDE VÄLJAPANEK (fuajees)
EMVI Taimebiotehnoloogia Uurimiskeskuselt EVIKA: uued, vanad ja rahvaselektsioonsordid nõuanded kartulikasvatuse, haiguste, kahjurite ja sortide kohta

10.30 – 14.00 TÖÖTOAD (fuajees)
Kartulitrükk, mänguasjad/suveniirid loodusmaterjalist, viltimime jne. Õpetavad: Art Stuudio Modus Tallinnast, Käsitöö Katsikud, Jaane Tammiste ja Thea Vesman

11.00 KARTULILOENG (väikeses saalis)
EMVI Taimebiotehnoloogia Uurimiskeskus EVIKA

12.00 LASTETUND (väikeses saalis)
Laste folklooriansambel „Kadrill“ ja laste tantsuansambel „Solnõško“ Tallinnas ning Paide lasteaia Kullapai laululapsed

13.00 KARTULITOITUDE TÖÖTOAD (fuajees)
Valmivad kartulitoidud: kartulisalat, vinigrett, riivkoogid, pannkoogid, kartulisiilid ning Korea kapsas ja jäätis

14.00 POEESIATUND (väikeses saalis)    
Luulet ja huumorit eesti ja vene keeles esitavad Anna Makarova, Nadežda Treffner, Viniamin Jatsuk
MÄNGUTUND (jalutuskoridoris)
                                
17.00-19.00 KONTSERT (pilet 2 €)
Esinevad slaavi ja eesti rahvakultuuri kollektiivid:

  • Ukraina rahvamuusikaansambel „Dibrova“, folklooriansambel „Kadrill“ ja tantsuansambel „Solnõško“ Tallinnast; naisansambel „Vesna“ Viljandist
  • „Slavjanuška“, „Leelo“, „Seeniorid“ Paidest ja „Smiritška“ Oisust
  •  „Siuh ja Viuh“ PG-st ja „Ilodus“ Väätsalt

Loe edasi: Kartulifestival Paides

Uute tantsude konkurss “Pitsiline Haapsalu”

Ajalooliselt tuntud pitsilinnas on pitsilised sallid ja rätid olnud Haapsalu lahutamatuteks osadeks juba üle aastasaja. Lisaks kootud pitside kuulsusele ilmestavad Haapsalu kuulsust vanalinna uhked puitpitsid, mille lipulaev on Haapsalu kuursaal.

Järgmine aasta on kultuuriministeeriumi ettepanekul kultuuripärandi aasta ning  Haapsalu linn soovib pärandiaastat tähistada Haapsalu kultuurikeskuses 9.märtsil 2013.a tantsupäevaga „ Pitsiline Haapsalu“.  See on hea võimalus läbi tantsude tutvustada eelkõige noortele Haapsalu pitsilist pärandit. Osalema oodatakse kõiki Eestis tegutsevaid tantsuloojaid.

Loe edasi: Uute tantsude konkurss “Pitsiline Haapsalu”

Üle-eestiline seiklusmäng “Vana Toomase mõistatus” põhikooli õpilastele

Vana Toomas 2012 plakatilt
Tallinn kutsub kooliõpilasi osalema üle-eestilises Tallinna tutvustavas mängus “Vana Toomase mõistatus”.

Tegu on oktoobri keskel algava 7.-9. klassi lastele mõeldud nutikusele ja loovusele tugineva mänguga, mis ei eelda sügavaid eelteadmisi, küll aga oskust teha koostööd ja otsida ning mõtestada infot.

Kolmeosalise mängu kaks esimest etappi toimuvad kodukohas. Igas maakonnas enim punkte kogunud võistkond koos juhendajaga kutsutakse novembri lõpul päevaks Tallinnas toimuvale finaaletapile. Esimese koha auhinnaks on põnev päev pealinnas võitnud meeskonna klassile ja tunnustus kogu koolile.
NB! Mängule registreerimine avatud kuni 15. oktoobrini kl 10:00
                                                                           
Mängu detailse kirjeldusega on võimalik tutvuda aadressil www.tourism.tallinn.ee/vanatoomas. Koolidel on võimalik allalaadida plakat siit. Täpsustavad küsimused on oodatud e-postiaadressile vanatoomas@tallinnlv.ee.

NUKU teatri uue noortemuusikaliga „Kevadine ärkamine“ kaasneb õppematerjal koolidele

NUKU teatri, Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Seksuaaltervise Liidu koostöös on valminud juhend muusikali „Kevadine ärkamine” teemade käsitlemiseks koolitundides.

Õppematerjali eesmärk on ärgitada nii õpilasi kui ka õpetajaid mõttevahetusele ning olla abiks enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste õppimisel inimese- ja ühiskonnaõpetuse-, aga ajaloo- ja kirjandustundides – seda nii põhikoolis kui gümnaasiumis.

7. oktoobril esietendunud „Kevadine ärkamine” on rokkmuusikal, mille tegevus leiab aset 1891. aasta Saksamaal. Lugu räägib noortest, kes meeleheitlikul ning kirglikul moel iseend ja oma seksuaalsust avastavad, samas kui neid ümbritseb ühiskond, mis rajaneb tabudel ja taunib kõike elavat ning tundelist.

Õppematerjali levitatakse tasuta. Juhend on virtuaalsena kättesaadav NUKU teatri kodulehelt. Õpetajad, kes soovivad saada juhendit trükiversioonina, palume sellest teada anda aadressil myyk@nuku.ee ning materjal saadetakse Teile postiga.

Lisainfo:

Tallinna Botaanikaaias on kaktusenäitus

Kaktusenäitustel 13. – 21. oktoobrini saab teada, millised näevad välja erinevatesse perekondadesse kuuluvad kaktused ja kuidas neid meie kodustes tingimustes kasvatada. Näitus valmib koostöös Eesti Kaktusekasvatajate Klubiga. Eksponaadid pärinevad kogenud kaktusekasvataja Harri Poomi erakollektsioonist.

13. ja 14. oktoobril ning 20. ja 21. oktoobril on Harri Poom valmis huvilistele jagama oma kogemusi ja asjatundlikku nõu kaktuste kasvatamise osas. Pühapäeval, 14.oktoobril, kell 13.00 räägib Harri Poom kaktuste pookimisest ja pookimisalustest.

Nädalavahetustel toimub taimede ja pookealuste müük ning osta saab ka kodumaised õunu. Näha saab mõningaid hiliseid Eestimaal kasvatatud viinamarja- ja arbuusisorte.

Kaktuste kodumaa on Ameerikas. Neid kasvab Kanadast Patagooniani väga erinevates looduslikes tingimustes nii savannides, kõrbetes, mägedes kui ka vihmametsades. Kaktuseid kasvatatakse mitmel pool maailmas dekoratiivsete taimedena aedades ja parkides. Kaktused on populaarsed ka siseruumide kujunduses. Paljude kaktuste mahlaseid varsi ja maitsvaid marju on tarvitatud söögiks. Kaktuseid on kasutatud ehitusmaterjalina, muusikariistade, värvainete ja ravimite toorainena.

Täna on Kuressaares ja Orissaares diabeedibuss

Diabeedibuss on ratastel arsti vastuvõtt, kus kohas saab:
• saab hinnata diabeediriski;
• pidada nõu diabeediõega;
• saab end mõõta, kaaluda ja anda vereproovi, et saada selgust, kas on põhjust diabeedi pärast muretseda.

Buss on:
11:00 – 14:00 Kuressaare Kultuurikeskuse juures
15:00 – 16:30 Orissaare Kultuurimaja esisel platsil

Diabeediõe ja arsti konsultatsioon on tasuta!

Loe edasi: Täna on Kuressaares ja Orissaares diabeedibuss

“Paras Paar”luurab jälle ringi

Võistleja kraavi ületamas

12.-14. oktoobrini vältab Ida-Virumaal Vaivara vallas Viru maleva korraldatav patrullvõistlus “Paras Paar”, mille kontrollpunktides sooritatud ülesannetel selgitatatkse paremusjärjestus.

“Võistkondi on rajale minemas hetkeseisuga kümme, neli võistkonda hüppas alt ära,” sõnas mitmeid aastaid patrullvõistlust korraldanud Viru maleva instruktor vanemveebel Alger Nurk pressiteates. “Ikka loodan, et kõik läheks hästi. Sel aastal ootab võistlejaid linnulennult 20 km pikkune trass, millel on lahendamiseks uusi asju. Ala on metsane ja soine, vastutegevus on tugevam ning peab rohkem luurama,” lisas Nurk.

Lahingpaaride ülesanneteks rajal on osata lõhata puidudetaile, ületada miinivälja, heita lahing-granaati, lasta erinevalt distantsilt 100 kuni 300 meetrit. Lisaks eeldatakse oskust käsitseda kuulipildujat, mida tuleb lasta kuni 900 m. Trassil tuleb lahendada ka luureülesanne.

Tinglikult on patrullvõistlusel tegemist lahingsituatsiooniga ja kõik tegevused peavad toimuma varjatult ning maskeeritult. Kogu võistluse alal tegutseb vastutegevus, kes on tähistatud kollase-musta lindiga ning liigub jalgsi, sõidab autodega, kasutab snaipreid, öövaatlusseadmeid.

Teiste samalaadsete patrullvõistlustega võrreldes on “Paraja Paari” erinevuseks see, et trassi läbimisel ei ole määravaks kiirus, vaid edu toovad pigem sõdurioskused ülesannete lahendamisel ja kavalus. Kasuks tuleb ka kübeke sõduriõnne.

Lõplik paremusjärjestus selgub pühapäeval kontrollpunktides sooritatud ülesannete eest antud punktide põhjal.

Jäädvustame Karlova ajaloolised interjöörimaalingud

Karlova Selts ootab ka sel aastal infot Karlova kodudes säilinud ajaloolistest lae- ja seinamaalingutest.

Paljudes Karlova majades on säilinud ilusaid, põnevaid ja väärtuslikke detaile ja elemente, mis pärinevad juba hoonete ehitusajast. Möödunud sügisel õnnestus Karlova Seltsil koos Säästva Renoveerimise Infokeskuse ja Hea Maja Poega koguda huvitavat teavet ja näidiseid erinevatest mustritest ja interjöörimaalingute stiilidest, mis Karlovas leiduvad. Osad neist on tänaseks põhjalikult üles joonistatud, osa ootab veel spetsialisti külaskäiku. 2011. aasta sügisel toimusid ka loengud ja praktilised koolitused maalingute restaureerimisest.

Infot (sh fotosid, ülesjoonistusi jm) oodatakse nii restaureeritud kui ka veel korrastamata maalingute kohta. Ühendust võib võtta ka siis, kui maalingust on säilinud vaid väike osa või ka siis, kui teil on alles vanu fotosid Karlovast, kus on näha kunagised interjöörimaalingud.

Loe edasi: Jäädvustame Karlova ajaloolised interjöörimaalingud

Naiskodukaitsega rappa!

Naiskodukaitse Rapla ringkond kutsub kõiki naisi koos meeste ja lastega laupäeval, 13. oktoobril, matkale Mukre rabasse. Tulge ja nautige sügist ning veetke üks vahva ja tervislik päev. Plaanis on lähemalt tutvuda raba olemusega, nautida loodust ja kõndimist, ajada juttu, rääkida Naiskodukaitsest ja uudistada kõike põnevat, mis teele juhtub. Matka lõppedes süüakse naiskodukaitsjate keedetud suppi ja jagatakse muljeid rabas kogetust.

Üritus on kõigile tasuta!

Loe edasi: Naiskodukaitsega rappa!

Tartus hakatakse koomikseid looma

Rahvusvahelise 24-tunni koomiksimaratoni raames hakatakse sel laupäeval Tartu Kunstikoolis joonistama koomikseid. Samaaegselt joonistatakse umbes 90 eri paigas kogu maailmas.

Koomiksimaratoni idee algatas 1990. aastal ameerika koomiksikunstnik ja –teoreetik Scott McCloud. Juba viiendat korda on rahvusvahelise üritusega ühinenud Eesti joonistajad. Koomiksimaratoni eesmärk on luua iga tunni kohta üks lehekülg koomiksit. Ehk 24 tunniga 24 lehekülge kandvat lugu ja põnevat pildimaterjali. Selle aja sisse peab mahtuma kõik: loo väljamõtlemine, joonistamine, teostus ja soovi korral koloreerimine.

Materjalid ja tehnika on vabad. Otseseid eelnevaid ettevalmistusi, mis puudutavad loo väljamõtlemist või visandeid, teha ei tohi. Inspireeriva muusika, pildimaterjali, raamatu , eseme ja töövahendite leidmine on lubatud ja soovitatav.

Kell hakkab tiksuma joonistamishetkest kell 9.00 ja lüüakse kinni 24 tundi hiljem.Kuidas vahepealset aega jaotatakse, on igaühe oma asi. Võib süüa , magada, unistada ja lugeda, aga aeg ei peatu. Söögipausid peaksid 24 tunnise tsükli jooksul kindlasti olema, sest intensiivne töö nõuab energiat ja on oht muutuda ükskõikseks ja tuimaks. Kui antud aja piires ei jõuta soovitud lehekülgede arvuni, võib jätkata kuni valmissaamiseni või jätta töö poolikuks. Oluline on püüd tõesti 24 lehekülge valmis saada.

Kogu ettevõtmine on mõeldud inimestele, kelle jaoks enda proovilepanek pakub rõõmu.

Teatejooks nälga kannatavate laste toetuseks

Miks ja millal seda jooksu korraldatakse?
Igal aastal, 16. oktoobril, maailma toidupäeval toimub teatejooks koolidele üle maailma. Lisaks võimalusele võistelda teiste samavanade lastega üle maailma pöörab jooks tähelepanu miljonitele lastele, kes surevad nälga, sest neile ei jätku toitu. Seda saaks vältida, kui probleemile pöörataks rohkem tähelepanu.
Maailma toidupäeval võistlevad omavahel koolid nii Kanadast Keeniani kui Norrast Uus-Meremaani, kõigi eesmärgiks on oma võistkonnaga ületada maailma maratonirekordit. Joostakse ka selleks, et toetada maailma vaesemate riikide näljahädas olevaid lapsi.
Organisatsioon Save the Children tahab selle jooksuga panna maailma liiderriikide juhte probleemi märkama ja survestada neid, et nad teeksid 2013. aastal midagi konkreetset ära selleks, et neid lapsi, kes surevad või saavad pöördumatult viga seetõttu, et neil pole piisavalt toitu, oleks vähem. Maailmas jätkub tegelikult toitu kõigi jaoks, kuid sellest hoolimata sureb iga päev igas tunnis 300 last, sest toit ei jõua nendeni. Ka paljud need lapsed, kellel õnnestub ellu jääda, kannatavad kogu elu esimestel eluaastatel alatoitumise tagajärjel saadud kahjustuste tõttu. Mida rohkem lapsi maailma toidupäeval jookseb, seda tõenäolisem on, maailma liidrid seda märkavad.
Teatejooks sai alguse 2008. aastal ning on nüüdseks nii populaarne, et 2012. aastal oli see omasuguste võistluste seas suurim, mis eales korraldatud..

Et saada ettekujutust sellest, milline see teatejooks olema hakkab, vaadake lühifilmi eelmise aasta jooksu kõrghetkedest:

www.savethechildren.org.uk/wmc

 

Õige aeg on õppida!

Õige aeg on just nüüd ja praegu, paremat või eraldi aega õppimise jaoks ei pruugi tullagi!  

Õppimine toimub väga mitmesugustes elusituatsioonides. Iga eluetapi jooksul kasutame erinevaid võimalusi ja lähenemisviise:

* õpime kogudes koolitarkust
* õpime kogedes ja kogemata
* õpime suheldes teiste inimestega
* õpime tööd tehes

Tööl peame pidevalt oma teadmisi ja oskusi täiendama ning vajadusel ümber õppima. Ja kui töötus hakkab kimbutama, siis on ainus väljapääs õppida. Õppida end tööle!

Elukestev õppimine on omane igale inimesele. Enesetäiendamine annab kindlustunde oma eluga edasi minna ja uusi väljakutseid vastu võtta.

Täiskasvanud õppija nädal on aeg, mil võiksime üle vaadata oma senise teekonna – küsida endalt, kas ma õpin, mida ja kuidas ma õpin ning mismoodi saan oma tarkust igapäevaelus kasutada.

Rohkem infot täiskasvanud õppija nädala kohta leiab siit.

Seiklusmängu jäänud kolme paari ülesvõtted ootavad hääli

Kuni neljapäeva südaööni ootavad hääli Puhka Eestis Facebooki lehel videoblogi „Eile nägin ma Eestimaad” osalejate videod, mis kajastavad blogijate eelmise nädalavahetuse puhkust Eestimaa mõisates ja lossides.

Puhkamas käisid Mariliis ja Sigrid Põlvamaalt, Kairi ja Rauno Tallinnast ning Maren ja Mihkel Viimsist. Videoid saab näha ja hääli anda siin.

Veidi enam kui kahe nädala eest alanud seiklusmängu videoid on youtube.com „Eile nägin ma Eestimaad“ kanalis tänaseks vaadatud ligi 11 000 korda.

„Senised iganädalased võitjad on alati kogunud umbes nelisada häält ja loodame, et finaali lähenedes kasvab hääletajate hulk veelgi,” kommenteeris mängu korraldaja Regina Soop Alfa-Omega Communicationsist. „Tegemist on vahvate seiklejatega, kellel on lisaks reisitahtele üllatavalt head videomonteerimisoskused, mistõttu on loodud ülesvõtted väga kaasahaaravad. Loodetavasti innustavad blogid nii mõndagi inimest oma sügisest puhkust just Eestis veetma,” lisas Soop.

Möödunud nädalavahetuse teemaks olid mõisa- ja lossipuhkus. Lahemaa rahvuspargi mõisaid – Palmset, Sagadit ja Vihulat – avastamas käinud Kairile ja Raunole jäi lisaks uhketele hoonetele sellest nädalavahetusest eriliselt meelde ka Käsmu rand. Kairi sõnul võiks ta hea meelega sinna ka mõne aja pärast elama kolida. „Hea ja rahulik koht, kus mõnusalt sõprade ja pere seltsis aega veeta,” lisas ta.  Loe edasi: Seiklusmängu jäänud kolme paari ülesvõtted ootavad hääli

Viru malev ja Põhjakeskus jahivad fotosid

Kaitseliidu Viru malev ja Rakvere Põhjakeskus jahivad tänasest kuni oktoobri lõpuni fotosid teemal “Paps ja laps”, et väärtustada isadepäeva eel isa rolli ning koguda ja säilitada väärtuslikku pildimaterjali.

“Fotojaht tulenes meie soovist isadepäeva eel väärtustada isasid, kes on lapse elus väga erilised ja kelle kanda on peres tähtis roll. Kiires elurütmis on oluline väärtustada aega, mida pühendatakse oma lapsele ja perekonnale,” sõnas Kaitseliidu Viru maleva teavituspealik Kristel Kitsing. “Kindlasti on inimestel kodus fotosid, mis jutustavad meile loo. Kutsun üles inimesi saatma pilte, mis esindavad puhast ja siirast emotsiooni, mida isad oma laste vastu tunnevad.”

Fotojahil võivad osaleda kõik, kes tunnevad, et isa ja laps väärivad jäädvustamist. Iga autor tohib konkursile esitada kokku kuni kolm fotot. Pilte võib fotojahile esitada ainult autor ise. Konkursile ei või esitada töid, mis on osalenud teistel fotokonkurssidel.

Võistlusfoto peab olema hea kvaliteediga, et seda oleks võimalik vähemalt A4 formaadis välja trükkida (resolutsioon soovitavalt min 180 dpi, suurus 2048×1536 pikslit). Pilt ei tohi olla digitaalselt töödeldud, va minimaalne kontrastsuse, heleduse ja värvikorrektsioon ning teravustamine. Lubatud on pildi vähene lõikamine. Piltidel ei ole lubatud elementide kustutamine või asendamine. Pilt ei tohi olla mitmest pildist kokku pandud. Ei tohi esitada ka digitaalselt kokku kleebitud panoraame. Filmile pildistatud või lõigatud panoraamid on lubatud.

Pilte saab konkursile esitada alates 10. oktoobrist kuni 31. oktoobrini 2012, saates need meiliaadressile press(ät)virumalev.ee. Fotod tuleb varustada autori nime ja kontaktandmetega ning pealkirjaga. Loe edasi: Viru malev ja Põhjakeskus jahivad fotosid

Pikakannus valmisid hõrgud moosid

Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse köögis on valminud hõrgud moosid.

Õuna-pohlamoos muudab kõik raskesti seeditavad eestlaste traditsioonilised toidud hõrguks ja kergeks. Soovitatakse aastaringselt. Koolimoos õuntest ja sõstardest teeb lapsed terveks ja targaks. Hea Lapse Moosiga saab terveks päevaks hea lapse. Kuumale veele lisades sobib suurepäraselt jonni ja muude kergemate külmetushaiguste leevendamiseks.

Moosid on traditsioonilises pooleliitrises purgis, kuid lasteasutustele ja koolidele pakutakse ka suuremaid koguseid. Kogu tooraine peale suhkru on kohalik, Võrumaa metsadest ja aedadest pärit. Koriluse ning ettevalmistusega abistavad lapsevanemad ning moosid valmivad vanaema meetodil – puupliidil.

Moosisildid kujundas Epp Margna ja moosiprojekti toetas KÜSK. Esmast tutvust moosidega saab teha Tartu Kaubamaja Hullude Päevade laadal (Kaubamaja Küüni tn.poolsel küljel) kuni pühapäevani, 14.oktoobrini. Edaspidi saab Pikakannu moose koju viia Tartu ja Tallinna Kaubamaja Toidumaailmast, Tartu Lõunakeskuse Taluturult,Võru Maksimarketist. Moosi ostes toetatakse Pikakannu kooli.

Rakvere tänab imelisi vanavanemaid

Rakvere linnapea Toomas Varek tunnustab täna Rakvere Kultuurikeskuses algaval pidulikul tänuüritusel kümmet imelist vanavanemat.

Imelisteks vanavanemateks on kaheksa vanaema: Marta Toiger, Liivia Armipaik, Elve Karu, Asta Unt, Annika Arumäe, Helje Loo, Hurmi Kangust, Ruti Priisalu ning kaks vanaisa: Valdu Arumäe ja Lembit Priisalu. Tunnustusega avaldatakse austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest.

Imelise vanavanema konkursiga soovib Rakvere linn tunnustada ja esile tõsta aktiivseid, ühiskonnaelus osalevaid ning avara huvidemaailmaga vanaemasid ja -isasid, kes kõige muu kõrval jõuavad olla ka hoolitsevad vanavanemad oma lapselastele.

Rakvere linnapea Toomas Varek, kes on kahe lapse isa ja viie lapse vanaisa, pälvis mullu Rakvere imelise vanaisa tiitli, olles heaks näiteks, kuidas ühendada oma elus aktiivne ühiskondlik tegevus, sportlik eluviis ja pereväärtused.

Rakvere sotsiaalosakonna juhataja Lea Kivipõllu sõnul esitasid oma imelised vanavanemad esitasid konkursile peamiselt lapsed ja lapselapsed.

Rakvere imelised vanavanemad osalevad ka Vanavanemate Fondi korraldataval üleriigilisel imelise vanavanema konkursil.

Lembit Kruuse: Jõudude ühendamisel on toime

Viljandi maavanem Lembit Kruuse konverentsil ettekannet tegemas

Eile toimunud Suure-Jaani valla ettevõtluskonverentsil “Ühistegevusega ääremaastumise vastu” peetud avaettekandes sõnas Viljandi maavanem Lembit Kruuse, et jõudude ühendamisel on alati toime, olgu siis tegemist teadmiste, raha, ideede, väärtuste või milliste tahes asjade või omadustega.

“Paljude erinevate inimeste ja tegevuste koostööst sündiv sünergia on uue omaduse leidmine rahale, inimestele, vahenditele, millest tekibki areng ja edu. Ääremaastumine on selle kõige kõrval pigem mõtteviis,” nentis Kruuse.

Üle 5600 elanikuga Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu avaldas veendumust, et iga piirkonna areng on ettevõtlusega seotud ja sellest sõltuv. “Nädala alguses avalikustati omavalitsuste võimekuse pingerida, kus Suure-Jaani on küll esimeses pooles, kuid kindlasti peame pingutama, et sinna jääda. Konverentsi teema ei ole juhuslik, loodame sellest leida uusi ideid ja mõtteid, mis aitaksid kaasa maapiirkondade elu parandamisele. Ei piisa sellest, et elame ilusa puhta loodusega piirkonnas, vaja on veel palju muudki,” ütles Aavasalu.

Suure-Jaani vald on mõistnud, et ettevõtlusest rääkimine on vajalik sagedamini kui vaid kord aastas ning seeläbi kujundada ettevõtlikku mõtteviisi erinevatel tasanditel. Konverentsil “Ühistegevusega ääremaastumise vastu” astusid ettekandega üles veel OÜ Combimill tegevjuht Margus Kohava, OÜ Eesti Valgus juht Peter Wütrich jt. Päeva lõpetas Suure-Jaani valla parimate ettevõtjate tunnustamine.

Suure-Jaani valla ettevõtlusnädala raames korraldati lisaks konverentsile temaatilisi sündmusi kõikides Suure-Jaani valla lasteaedadesja Suure-Jaani Gümnaasiumis.