Fotokonkurss “Ruutmeeter Rõuget” ootab pilte

Käimas on fotokonkurss “Ruutmeeter Rõuget”.

Konkursile võivad töid esitada kõik soovijad. Tuleb vaid pildile jäädvustada see, mis fotograafi arvates Rõuget iseloomustab: on see siis kelmika baretiga tammetõru Rõuge pargis kasvaval tammepuul või härduspisar põsel lapselast Rõuge kooli saatva vanaema, rääkimata suursugusest Eesti Ema kujust Rõuge mäenõlval.

Võisteldakse kahes vanuseastmes: lapsed kuni 16-aastased (k.a)  ning 17-aastased ja vanemad. Esitada võib töötlemata mustvalgeid või värvifotosid, mis ei ole osalenud teistel konkurssidel. Üks võistleja võib saata kuni kolm pealkirjastatud võistlusfotot. Fotod esitatakse elektrooniliselt e-mailile: rahvamaja@rauge.ee Fotod tuleb esitada kontaktandmetega (nimi, vanus, aadress, e-posti aadress, telefon). Kõik fotod laetakse korraldaja poolt üles Picasa fotokeskkonda.

Fotode saatmisega kinnitab konkursil osaleja, et tema poolt esitatav foto kuulub talle või ta omab õigusi selle levitamiseks. Konkursi korraldaja ei võta vastutust lisatud fotode autoriõiguse eest. Foto autor annab konkursile esitamisega korraldajale õiguse kasutada pilte Rõuge reklaamimiseks ja erinevate ürituste turundamiseks. Pildi kasutamisel märgitakse ära autori nimi. Korraldaja jätab endale õiguse küsida autorilt pildi originaalfaili.

Töid hindab professionaalne zürii ning selgitatakse välja ka publiku lemmik. Väljavalitud tööd saavad tunnustatud ja auhinnatud, lisaks kantakse need suurtele kapaplaatidele ja pärast näitust leiavad pildid koha valla asutustes: koolis, lasteaias, noortekeskuses, rahvamajas jne.

Fotokonkurss kestab veel novembri lõpuni. Konkurssi “Ruutmeeter Rõuget” toetab Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp ja Võru Foto.

Lääne-Viru Omavalitsuste Liit kempleb Päästeametiga

Lääne Viru Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Sven Hõbemägi saatis Päästeameti peadirektorile Kalev Timbergile avaliku pöördumise seoses plaaniga vähendada Rakvere päästekomando isikkoosseisu. Külauudised avaldavad pöördumise muutmata kujul.

Lugupeetud härra Timberg

Pöördume Teie poole seoses Päästeameti Ida päästekeskuse Rakvere päästekomando isikkoosseisu vähendamisega 2012 ja 2013 aastal. Meile teadaolevalt plaanite ning olete juba alustanud Rakvere päästekomando isikkoosseisu vähendamist 40 liikmeliselt koosseisult 32 liikmelisele koosseisule, mis tähendab, et Rakvere  päästekomandosse jääb kahe mehitatud päästeauto asemel üks mehitatud päästeauto. Olles teadlik, et päästekeskuse juhtkonna poolt oli Lääne-Virumaal päästetöö korraldatud nii, et Rakvere teine või vastavalt vajadusele esimene päästeauto reageeris väljapoole Rakvere linna ja selle lähiümbrusesse. Rakvere päästekomando päästetööde koormus on suur, 1088 väljasõitu 2011. aastal. Kui nüüd jääb sellist koormust kandma ainult üks päästemeeskond, ei ole võimalik tagada Lääne-Virumaa elanikele õigeaegset päästeteenust, mis on meie seisukohalt lubamatu. Selline olukord võib kaasa tuua elanikele õigeaegse abi andmise kaugenemise, et päästa nende elusid ja vara.

Lääne-Virumaal on kahe viimase aasta jooksul suletud kaks päästekomandot, 2010. aastal Simuna ja 2012. aasta mais Võsu päästekomando. Nüüd on Teil plaanis vähendada Rakvere päästekomando isikkoosseisu kaheksa päästetöötaja võrra, mis tähendab Lääne-Virumaa inimese ja ettevõtja jaoks veel turvalisuse vähenemist ning kaugenemist.

Väga loodame, et enne vastava otsuse langetamist olete koostanud ka korraliku analüüsi, mis on andnud Teile otsuse langetamiseks vajamineva informatsiooni. Enne Võsu päästekomando sulgemist esitasite vastavasisulise Võsu päästekomando analüüsi. Palume Teil koos meie pöördumise vastusega saata ka vastav Rakvere päästekomando analüüs, mis andis Teile otsustamiseks just sellise tulemuse. Oleme väga huvitatud Teie poolt koostatud analüüsiga tutvumisest, et siis koos Teiega edasi arutada päästeameti poolt pakutavast turvalisusest Lääne-Virumaal ja seda just päästesündmustele reageerimise mõistes. 

Digitaalselt allkirjastanud Sven Hõbemägi (Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tegevdirektor)

Ants Uustalu õpetab Rosma koolis mahetoitu valmistama

Kokk Ants Uustalu ja kondiiter Kertu Lukas alustamas mahetoidu valmistamist Rosma koolis. Foto: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus
Põlva külje all Rosma koolis korraldatakse täna, 17. oktoobril mahetoidu päev, kus Ööbiku gastronoomiatalu kokk Ants Uustalu ja kondiiter Kertu Lukas õpetavad koolilapsi ning huvilisi vanemaid mahetoitu valmistama. Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal viib mahetoidu päeva läbi koostöös Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusega, et tõsta õpilaste, õpetajate ja vanemate teadlikkust mahetoidu eelistest.

Päeva teemaks on „Mahetoidu pidulaud“, mis läheb hästi kokku Ants Uustalu toiduvalmistamise põhimõtetega. Eesti Kulinaaria Instituudi liige ja Raplamaal tegutseva Ööbiku gastronoomiatalu peremees Ants Uustalu on veendunud, et süüa tuleb teha naudingu ning armastusega, mitte võtta seda kui kohustust. Ta hindab kõrge kvaliteediga head Eestimaist toorainet, puhtaid ja maalähedasi maitseid ning klassikalisi kulinaarseid võtteid. „Maitseainete ega ka kulinaarsete võtetega ei tohiks maskeerida tooraine enda maitset!“ lisab Uustalu.

Mahetoidu päeval Rosma koolis jagunevad õpilased koos õpetajatega mitmesse gruppi: ühed valmistavad salateid, teised põhirooga, kolmandad magustoitu (vt täpset menüüd allpool). Kaasa löövad ka huvilised vanemad ning pärast ühist pidusööki toimub mahetoidu teemaline juturing, kuhu on kutsutud ka kohalikke mahetootjaid. Kõik huvilised on oodatud. Loe edasi: Ants Uustalu õpetab Rosma koolis mahetoitu valmistama

Heategevuslik motokross Tanel Leok ja sõbrad pakkus uuel Lange krossirajal positiivseid emotsioone

Neljandat korda peetud heategevuslik motokross Tanel Leok ja sõbrad toimus tänavu uuel Lange motokrossirajal. Kokkuvõtvalt võib öelda, et üritus läks korda, positiivseid emotsioone said nii publik kui sõitjad.

Tartumaal, Haaslava vallas asuva uue Lange krossiraja ääres oli head tegemas ja motokrossi vaatamas ligi 2000 inimest, kes said osa ühest mõnusast ja sportlikust sündmusest, millega koguti raha läbi õnnetuse liikumispuude saanud lastele. Paar päeva enne võistlust selgus, et krossil saab osaleda ka kahekordne motokrossi maailmameister ja kahekordne USA Superkrossi tðempion, prantslane Mickael Pichon.

Heategevuslik motokross oli Tridens Eesti meistrivõistluste viimaseks etapiks klassidele 50cc, 65cc ja 85cc, rajal käisid nii naised kui retrosõitjad, peeti maha Hobi Grand Final  ja loomulikult olid rajal ässad eesotsas Tanel Leoki ja Mickael Pichoniga. Sarnaselt varasemate aastatega koguti raha ka oksjonilt, kus oli müügil maailma tippkrossimeeste sõiduvarustust.

Tanel Leok: „Kokkuvõtvalt saab tänavuse sündmusega rahule jääda, rahvast oli kohal palju, Lauri Roosiorg oma meeskonnaga oli ette valmistanud suurepärase raja ja kogu kompleksi osas tuli sõitjatelt positiivset tagasisidet. See, et Mickael Pichon sõitma tuli, oli samuti suur asi, sest nüüd on taas üks mees juures, kes siin sõitmas on käinud ja saab ka teistele sellest rääkida. Tema muljed olid positiivsed ja ta lubas sellest võistlusest rääkida ka Prantsuse meedias. Tänud kõigile, kes kohale tulid ja aitasid head teha.”

Heategevusliku motokrossi Tanel Leok ja sõbrad detailsed tulemused:

http://www.mylaps.com/results/showevent.jsp?id=848511

Margus Kiiver

Foto: Martin Mand

Laanetaguse suvi

Kolmapäeval, 17. oktoobril, kell 18.00 saab Loodusmuuseumis vaadata Rein Marani filmi “Laanetaguse suvi”,kusjuures filmi juhatab sisse autor isiklikult.

Filmi pääseb vaatama muuseumipiletiga (täiskasvanu 3 €; õpilane või pensionär 2 €; koolieelik 1 €).

Kõik, kes on samal päeval muuseumis käinud, ei pea pileti ettenäitamisel filmivaatamise eest eraldi maksma. Muuseumi ekspositsiooniga saab tutvuda ka pärast filmi vaatamist.

Võru linn astub Võrumaa Omavalitsuste Liidust välja

Täna, 16. oktoobril toimunud istungil otsustas Võru linnavolikogu, et Võru linn astub Võrumaa Omavalitsuste Liidust välja. Linnavolikogu esimehe Erki Saarmani sõnul on liikmelisuse lõpetamise põhjuseks soov liikmemaksuks kuluv raha kasutada Võru Folkloorifestivali ja kolmanda sektori toetuseks.
„Võru linna aastamaks omavalitsuste liidus on 21 160 eurot ning meie soov on liikmemaksuks makstavaid vahendeid kasutada Võru linnas tegutsevate kultuuri- ja spordiühingute tegevuste ning ürituste toetamiseks. See on ratsionaalsem ja Võru maksumaksjate suhtes ausam rahakasutus,”  kommenteeris Saarman.
Marianne Mett
Võru Linnavalitsus

Perepidu algas Koogi küla laulurahva võiduga

Liia, Triinu ja Rauno Koorts ning Kalev Kurs koos laulmisele kaasa elanud lapselapse Joonas Kursiga. Foto: Tiia Pärtelpoeg

Maire Aunaste juhitava telesaate ”Perepidu” esimesel lauluvõistlusel tuli võitjaks perekond Koorts Tabivere vallast Koogilt.

Muusikaõpetaja ja Luua metsanduskooli huvijuht Liia Koorts, tema tütar – lilleseadja Triinu Koorts ja poeg – Lähte Ühisgümnaasiumis ja Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis õppiv Rauno Koorts ning vend Kalev Kurs, kes on mitmekülgne ühiskonnategelne ja Kalevipoja kehastaja rahvaüritustel. Perekond esitas konkursil kolm laulu: ”Sulle kõik nüüd ütlen, ”Traktoristi laul” ja ”Suhkrutükk”. Viimast laulu tuli teises versioonis esitada ka konkurentidel, muusikalembelisel Intide perel Tartust.

Selgus, et Indid on ka Tabiveres esinemas käinud. Ühe esinemise ajal olid nad Raunole andnud proovida ka Teppo lõõtspilli.

Laululembelisele perele Koogilt olid telesaates  kaasa elamas sõbrad ja tuttavad, teiste hulgas Maarja-Magdaleena segakoori liikmed. Koori juhatab pereema Liia, seal laulavad ka tema poeg Rauno (bass) ja vend Kalev (tenor) ning pouplarsesse laulukollektiivi on kuulunud ka Triinu (sporan), kes südamega koori tegemistele praegugi kaasa elab.  

Jaan Lukas

Meroosi töötoas leiad nädal aega meeldivat tegevust

Alates 15. oktoobrist on Meremäele tulles vasakut kätt esimeses majas, seltsi Meroosi töötoas, võimalik nädala jooksul toimetada endale sobiliku ja meeldiva tegevusega. Tulemused saavad
nähtavaks külaruumis ja näitusel, mida eksponeeritakse reedel vallamaja saalis.
Kohtumiseni sügiseses värvikülluses!
Pille Malkov
Meremäelt

Missioonipreemiale saab kandidaate esitada veel kaks nädalat

Aadu Luukase missioonipreemiale saab kandidaate esitada veel kaks nädalat – ideed inimestest ja organisatsioonidest, kes missioonipreemiat väärivad, on väga oodatud. Preemiarahast saavad tänavu osa kõik nominendid – laureaati tunnustatakse 32 000 euroga ning ülejäänud 32 000 eurot jaguneb võrdselt viie nominendi vahel.
„Missioonipreemiale on juba mõningaid väärikaid ideid laekunud, kuid kutsume inimesi üles järgmise kahe nädala jooksul veel aktiivselt tunnustust väärivatest tegijatest teada andma,” rääkis Aadu Luukase SA nõukogu esimees Indrek Luukas. „Missioonipreemia kuueaastase ajaloo vältel on laureaaditiitli pälvinud väga eriilmelised isikud ja organisatsioonid, mistõttu tahan kõiki julgustada – nominentide hulka võib vabalt jõuda ka mõni nii-öelda lihvimata teemant, kes ei ole avalikkuses nii tuntud, kuid kelle tegevus väärib sellegi poolest esile tõstmist.”
Kandidaate saab välja pakkuda kuni 31. oktoobrini, saates e-maili (aadressil info@luukasfond.ee), milles palutakse põhjendada, miks antud isik või organisatsioon tunnustust väärib ning võimalusel lisada kirjale ka illustreerivaid materjale – viiteid, artikleid, pilte jm. Loe edasi: Missioonipreemiale saab kandidaate esitada veel kaks nädalat

Eesti Naabrivalve häirenupu teenus aitab vabatahtlike kaasabil eakaid

MTÜ Eesti Naabrivalve alustab uudse, vabatahtlike kaasabil toimiva häirenupu teenuse pakkumist, mis aitab suurendada üksi elavate eakate turvalisust ja tõsta õnnetuste avastamise kiirust. Koostööle oodatakse kõiki Eesti omavalitsusi.

MTÜ Eesti Naabrivalve häirenupp on lahendus üksi elavatele või suure osa päevast omaette kodus veetvatele inimestele, kes võivad õnnetuse korral jääda hätta abi kutsumisega.

Eesti inimene on loomult tagasihoidlik, eriti on seda eakad inimesed, kes sageli ei taha oma probleemidega teisi tülitada. Samal ajal on üsna tõsiseks kujunenud olukord, kus üksi elavad eakad ei saa õnnetuste korral õigel ajal abi, eriti suur risk on see hajaasustusega aladel. Õnnetus ei hüüa tulles – ootamatu kukkumine või kõrbev toit pliidil võivad eakate puhul tähendada seda, et abi saamata võib ka esialgu kergena näiv õnnetus lõppeda traagiliselt. Häirenupu süsteemi abil avastatakse õnnetus võimalikult vara ja ka sellele reageerimine toimub kiiresti.

Teenuse saaja koju paigaldatakse GSM-sidel töötav süsteem, mis koosneb suitsuandurist, kaasaskantavast häirenupust ja lokaalsest GSM-keskusest, mille kaudu teade õnnetusest naabruskonna vabatahtlikeni jõuab. Lisaks õnnetusteadetele annab süsteem teada pikematest elektrikatkestustest ning suitsuanduri häire jõuab reageerijateni ka juhul, kui inimene ise ei ole võimeline nupule vajutama. Abivajaja koju paigaldatakse ka tulekustuti ning koostöös päästeameti spetsialistiga kontrollitakse kodu tuleohutust. Loe edasi: Eesti Naabrivalve häirenupu teenus aitab vabatahtlike kaasabil eakaid

Tee oma hääl kuuldavaks – osale Lastekaitse Liidu konkursil „Kuula last!”

Eesti ratifitseeris 1991.aastal ÜRO Lapse õiguste konventsiooni, mille artikkel 12 on üks võtmetähtsusega artiklitest. See tunnustab lapse õigust avaldada oma arvamust, olla ära kuulatud, ning teistel isikutel on kohustus lapse seisukohti arvesse võtta.

Juhul, kui lapsi kaasatakse, siis on nad aktiivsemad ja teadlikumad ühiskonna liikmed, lapsed on teadlikumad oma õigusest osaleda, lastel on suurenenud võimalused oma õiguste ja ideede realiseerimiseks.

Seoses eelnevaga korraldab MTÜ Lastekaitse Liit taas oma igaaastase essee-, joonistus- ja fotokonkursi. Sel aastal on teemaks ”Kuula last!“. Samuti viib Lastekaitse Liit läbi küsitluse laste, noorte ja kohalike omavalitsuste seas, teemaks laste kaasamine.

Konkursi üldeesmärk on laste ja noorte seas lapse õiguste alase teadlikkuse suurendamine nende kaasamise ning osalemise kaudu. Osaleda saavad nii lasteaialapsed- kui kooliõpilased, noored ja täiskasvanud. Loe edasi: Tee oma hääl kuuldavaks – osale Lastekaitse Liidu konkursil „Kuula last!”

19. oktoobril toimub II Võrumaa meeste tervisefoorum

Projekti Mehed Liikuma ja Võru Maavalitsuse koostöös toimub 19. oktoobril II Võrumaa meeste tervisefoorum, mis keskendub Võrumaa meeste tervise- ja liikumisteadlikkuse tõstmisele. Foorum saab alguse reedel, 19. oktoobril kell 13.30 Võrumaa Kutsehariduskeskuses. Päeva lõpetab vesiaeroobika rühmatreening Väimela Tervisekeskuses. Foorumist ja rühmatreeningust
osavõtt on kõigile tasuta.

Foorumile saab registreerida telefonil 503 274, e-posti aadressil mehedliikuma@mehedliikuma.ee või aadressil www.mehedliikuma.ee/foorumid/vorumaa-1910.html

Päevakava:

13:30 – 14:00 Võimalus mõõta oma tervisenäitajaid (veresuhkur, rasvaprotsent, KMI, RR)

14:00 – 14:05 Päeva sissejuhatus

14:05 – 14:15 Võrumaa meeste tervisefoorumi avasõnad – Andres Kõiv, Võru maavanem

14:15 – 14:35 Kuhu mehed kodust kaovad? – dr. Kristo Ausmees, MediTA kliiniku meestearst

14:35 – 15:05 Läbi elu tervena liikudes – dr. Peeter Laasik, SA Elva Haigla TM ravijuht, ortopeed

15:05 – 15:35 Mehe tervis, seksuaalsus ja eesnääre – dr. Gennadi Timberg, MediTA kliiniku uroloog

15:35 – 15:50 Tervisepaus

15:50 – 16:10 Töö vs tervis – Tiit Niilo, Nopri talumeierei juhataja

16:10 – 16:30 Rohkem tervist! – Priit Sibul, Riigikogu liige

16:30 – 16:55 Elu vs sport – Ain-Alar Juhanson, triatleet

16:55 – 17:20 Särgi alla tuleb tervist koguda – Contra, kirjanik

17:30 – 19:00 Vesiaeroobika rühmatreening ja saun Väimela Tervisespordikeskuses

Võrumaa meeste tervisefoorumi läbiviimist rahastatakse Hasartmängumaksu Nõukogu, Euroopa Sotsiaalfondi meetme “Tervislikke
valikuid toetavad meetmed 2012″ ja Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupi vahenditest. Foorumit toetavad MediTA kliinik, ALeCoq, AstraZeneca Eesti ja GlaxoSmithKline Eesti. Foorumi koostööpartneriteks on Eesti Uroloogide Selts ja SA TÜK Südamekliinik.

Nõmme kultuurikeskus tähistab 67. sünnipäeva

Eeloleval nädalavahetusel tähistab Nõmme kultuurikeskus oma 67. sünnipäeva. Sel puhul toimub reedest pühapäevani mitmeid tasuta kontserte ja etendusi nii kultuurikeskuse suures saalis kui ka mujal linnaosas. Nõmme kultuurikeskus tegutseb 1924. aastal kinoks ehitatud majas. Tallinna Kultuurimaja (asukohaga Nõmmel) loodi 1945. aastal. 1990. aastal nimetati kultuurimaja ümber rahvamajaks ning 1994. aasta sügisel muudeti asutus Nõmme kultuurikeskuseks. Sellest ajast alates tegutsetakse Nõmme linnaosa valitsuse allasutusena.

Lisaks meelelahutuse pakkumisele tegutseb kultuurikeskuses praegu üle 30 huviringi, samuti pakuvad veel 12 organisatsiooni seal tegevust erinevatele vanuserühmadele: alates beebidest lõpetades eakatega. Nõmme kultuurikeskuse direktori Maie Tarma-Kibina sõnul toimub sünnipäeva puhul seitse tasuta kontserti ja etendust üle Nõmme kingituseks kõigile nõmmelastele ja nende sõpradele.

Loe edasi: Nõmme kultuurikeskus tähistab 67. sünnipäeva

Vanemuine toob lavale muusikali „Cabaret“

Sellel laupäeval, 20. oktoobril kell 19 esietendub Tartus Vanemuise suures majas muusikal „Cabaret“, mille peaosas säravad kas Tanja Mihhailova või Gerli Padar. Muusikali aluseks on John Van Druteni näidend ja Christopher Isherwoodi jutustused. Libreto autor on Joe Masteroff, muusika autor John Kander ning laulusõnad on kirjutanud Fred Ebb.

Muusikali tegevus viib meid Berliini aastal 1929. Samal ajal kui Weimari vabariik on uppunud majanduslikku ja poliitilisse segadusse, õitseb ööelu – nii ka kurikuulsas Kit-Kat-Clubis. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe klubi sillerdav-kahtlasesse atmosfääri ja kohalikku tähte, imekaunisse Sally Bowlesi. Kui Sally oma kiiva armukese, klubiomanik Maxi poolt vallandatakse ja ta Clifi juures proua Schneideri pansionis varjualust otsib, areneb kergemeelse femme fatale’i ja tagasihoidliku kirjaniku vahel kummaline suhe…

„Cabaret“ toob vaatajate ette meelelahutusest sõltuvuses oleva ühiskonna, mille frivoolsetest ja kergemeelsetest lõbustustest tulvil elu meenutab tantsu kuristiku serval. Sest „homne päev“ – natsionaalsotsialism, tuleb pidurdamatult ja seda ei takista kellegi isiklik õnn ega kunstnikud või väljaspool seisjad. Loe edasi: Vanemuine toob lavale muusikali „Cabaret“

Toidupank pöörab tähelepanu toiduga ümberkäimisele

Toidupank käivitab homsel rahvusvahelisel toidupäeval, 16. oktoobril kolme nädala pikkuse teavituskampaania, mille eesmärgiks on pöörata tähelepanu puudustkannatavatele lastele ning eestlaste vähesele vastutustundlikkusele toiduga ümberkäimisel. Kampaaniaga kutsub Toidupank üles kõiki inimesi tarbima toitu mõistlikult ning paneb toidutööstustele südamele, et tootmisülejääkidega tuleks toimida eetiliselt.

„Meile valmistab kõige suuremat muret see, et iga viies Eestis kasvav laps teab liigagi hästi, mis tunne on õhtul tühja kõhuga magama minna,“ nendib Eesti Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn. „Samas läheb iga päev raisku sadu tonne söömiskõlbulikku toitu. Ma olen näinud nii palju peresid, kes ei oska enam kuskilt abi küsida – toimetulekutoetus on 76,70 eurot kuus, aga sellega ei tule ju keegi toime.
Ja kui peres on lapsed, siis 19-eurone lastetoetus arvatakse sellest veel maha. See pole õiglane ning neid numbreid ei usu Lääne Euroopas eriti keegi,“ ütleb Boerefjin, kes juhib tänaseni juba 20 aastat tegutsenud Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill. Fond on jaganud selle aja jooksul toetusi kokku enam kui 950 sotsiaalprojektile kõikides maakondades.

Loe edasi: Toidupank pöörab tähelepanu toiduga ümberkäimisele

Inimesi kutsutakse üles linde aknaklaasidesse lendamisest säästma

Siidisabad. Foto: Aarne Tuule

Möödunud nädalavahetusel teatati paljudest kohtadest üle Eesti akendesse lennanud ja hukkunud siidisabadest. Põhjus seisneb selles, et siidisabad ja mitmed teised linnuliigid ei taju klaasi takistusena. Linnud petab ära klaasilt peegelduv taevas ja puud ning ka läbi ruumi paistvad aknad. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub üles nende hoonete juures, kus sellised õnnetused praegu või iga-aastaselt juhtuvad, muutma klaaspinnad lindudele paremini märgatavaks.

Suureks abiks on see, kui potentsiaalselt ohtlikele klaaspindadele kinnitada vähemalt lindude rände ajaks mõned nähtavad elemendid, näiteks paberist lõigatud lumehelbed, päkapikud, aknale kleebitud vahtralehed vm, piisab ka maalriteibi ribadest või värvilisest märkmepaberist. Nurgaakende või läbi ruumi paistvate akende puhul võib aidata ühele poole kardina ettetõmbamine. Lindude kokkupõrkeriski on võimalik vähendada ka juba hoonete asukoha ja ümbruse planeerimisel ning arhitektuursete lahendustega. Näiteks on leiutatud spetsiaalne ultraviolettvalgust peegeldav aknaklaas, mis on lindudele nähtav.

Loe edasi: Inimesi kutsutakse üles linde aknaklaasidesse lendamisest säästma

Koolivaheaeg motokrossi seltsis

Sõmerpalus asuv Euroopa suurim motokrossi sisehall Adrenalin Arena pakub sügisesel koolivaheajal ulatuslikku lasteprogrammi, millest osa saama on oodatud nii kogenud noored motosportlased kui ka need uudishimulikud lapsed, kes soovivad esmakordselt väikest krossitsiklit proovida. Lasteprogramm koosneb motolaagrist, Lastehommikust ja Adrenalin Arena Cup I etapist lastele.
22.-25. oktoobril toimub Adrenalin Arenal noortele krossisõitjatele õpetlik treeninglaager hinnatud motokrossitreeneri Avo Leoki juhendamisel. Peale tavapäraste üldfüüsilise ja motokrossi treeningute, toimub ka esmaabi koolitus, õpetatakse liikuskultuuri ning külastatakse Urvaste liikluslinna.

26. oktoobril avatakse halli võistlushooaeg Adrenalin Arena Cup I etapiga lastele, kus mõõtu võetakse neljas klassis – 50JUN, 50cc, 65cc, 85cc. Enne võistlusstarte, kell 9.00-13.00 saab toimuma Lastehommik, kuhu ootame lapsi ja noori, kes varem pole mootorratastega kokku puutunud. Juhendaja abiga saab proovida vastavalt kasvule ja oskustele pisikesi motokrossirattaid Yamaha PW 50, Honda50cc, Honda 70cc, Honda100cc ning katsetada turvavarustust. Jagame kogemusi motokrossiga alustamiseks, kasulikke nõuandeid päris pisikestele ja nende vanematele.
Esimesele proovisõidule on paras tulla lapsel, kel jalgrattal sõit kulgeb ilma abiratasteta. Lastehommikul pääsevad rajale ka väikesed krossisõbrad oma tsiklitega.

Registreeri sõidule: hannes@pyyne.ee või tel: 52 96 556
Lisainfo: Reet Lulla, tel: 50 98 816 www.motokrossipisik.eu, motokrossipisik.blogspot.com

Viru maleval tuli napilt Alutagusele alla jääda

Raudsepp (vasakul) ja Nagel. Foto: Kristel Kitsing

Kaitseliidu Viru maleva korraldatud kahepäevasel lahingpaaride võistlusel “Paras Paar” tuli Viru maleva lahingkompanii lahingpaaril Alutaguse maleva kaitseliitlastele napilt alla jääda. Lahingpaaride võistlus “Paras Paar” toimus 13.-14. oktoobril Ida-Virumaal
Vaivara vallas. Kõigest seitsmepunktise edumaaga Hannes Kaldmaa ja Tarmo Haili ees võitsid võistluse Alutaguse maleva kaitseliitlased Aivar Raudsepp ja Robert Nagel.

„GPS lakkas töötamast ja kompassiga on seal keerukas liikuda – ei näita õieti,“ kommenteeris viimasesse kontrollpunkti ajapuuduse tõttu mittejõudmist ja üldarvestuses olulist punktikaotust Hannes Kaldmaa. „Rada oli maastiku poolest tunduvalt raskem, kui eelmisel aastal,“ lisas ta. Haili ütlusel jäi sel aastal natuke kogemusest puudu. „Vastutegevus ei lasknud läbi, oli aktiivne. Samas oli maastik väga hea – väga mitmekülgne,“ sõnas Haili. Eredalt meenutab Haili ülesandeid, kus tuli käsitseda erinevaid relvi, lõhkamise ülesannet ja miinivälja ületamist. „Õnne mäng: kiiruse ja täpsuse peale mäng,“ iseloomustas ta.

Loe edasi: Viru maleval tuli napilt Alutagusele alla jääda

Rakvere hõimupäeva külaline on Komi rahvakoori Zorjuška ansambel

Tänavuste hõimupäevade Rakvere külaline on Komi rahvakoori Zorjuška ansambel, kes kolmapäeval, 17. oktoobril annab kontserdi Rakvere põhikoolis ja Eragümnaasiumis ning tähistab koos Tarvanpää seltsi ja Ingeri-Soome Eesti seltsiga Rakvere Rahvamajas hõimuõhtut. Esimene kontsert-kohtumine Rakvere Põhikoolis toimub kell 11.25-12.10, teine kontsert leiab aset kell 13.00-13.45 Rakvere Eragümnaasiumis. Seejärel tutvuvad komilased Rakverega, õhtul kell 19 algab koos Tarvanpää ja Ingeri-Soome Seltsi naisrühmaga Tedremari ühine hõimuõhtu Rakvere Rahvamajas.

Komi rahvakoor tegutseb Körtkerössi rajoonis Pödtõboki küla kultuurimaja juures ning on asutatud 1983. aastal. Koori repertuaaris on komi rahvalaulud, mida on käidud korjamas piirkonna külades. Peale rahvalaulude esitatakse komi mänge ja pulmakombestikku. Koor peab vajalikuks komi rahvapärandi tutvustamist tänapäeva publikule ja teatraliseerib folkloori. Kaunis tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal.

1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus üksmeelselt vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud.Hõimupäevade mõtteks on läbi aegade olnud kultuuri- ja hariduskoostöö Eesti, Soome ja Ungari vahel, samuti teiste sugulasrahvaste tutvustamine ning seeläbi ka oma rahvusliku eneseteadvuse tugevdamine.

USA ajakirjandusspetsialist peab neljapäeval Tartus avaliku loengu

Neljapäeval, 18. oktoobril peab Tartu ülikooli sotsiaalteaduste majas Lossi 36-204 kell 16.15 loengu USA ajakirjandusspetsialist Christine Tatum, kes räägib USA ja kogu maailma ajakirjanduse praegusest rollist ühiskonnas ja tulevikusuundumustest. Peale selle räägitakse, kuidas oleks võimalik USAsse õppima, praktikale või tööle pääseda?

Loeng toimub inglise keeles ja on avatud kõigile huvilistele. Tasuta.

Christine Tatum Thurstone on USAs Denveris baseeruva Media Salat Inc. tegevjuht. Ta on endine mitmeid auhindu võitnud tegevajakirjanik, kes on töötanud Chigago Tribune’is, The Denver Postis, The Daily Heraldis ja mujal. Ta on valitud USA ühe suurima ajakirjandusorganisatsiooni Society of Professional Journalism presidendiks. Ta on olnud ametis mitme mittetulundusliku organisatsiooni juhtkonnas, sealhulgas Sigma Delta Chi fondis ja Education Voices’is. Tatum on ekspert, kes orienteerub meediatööstust mõjutava turudünaamika, meediaeetika, meedia arengu ja digitaaluudistoodete ning –teenuste arendamise ja tootmise valdkonnas ning omab parimat praktikat reporteritöös ja kirjutamises. Samuti on ta tegutsenud kodanikuajakirjanduses. Ta on loonud juhendi kodanikuajakirjanduse akadeemiatele ja on selle abil õpetanud paljudes USA suurlinnades.Loengu toimumist toetab USA suursaatkond Eestis. 

Esitleti Koigi valla külade raamatut

11. oktoobril toimus Koigi mõisa peahoones MTÜ Järva Arengu Partnerite (Leader-meede) poolt toetatud ja Sõrandu külaseltsi eestvedamisel välja antud raamatu “Koigi valla külad läbi sajandite” esitlus.

Kohale tulid need, kes aitasid kaasa raamatu ilmumisele, ja inimesed, kes soovisid seda endale soetada, sest raamatuid jagati kõigile kohaletulnuile.

Raamatu toimetamise ja materjalide kogumise võttis enda õlule Kaie Altmets ning materjali vormis raamatuks AS Kuma. Trükkimist toetasid Sõrandu külaselts, MTÜ JAP tegevuspiirkond, maaelu arengu Euroopa põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse, LEADER Eesti.

Fotodega varustasid Koigi Vallaleht, ajalooarhiiv, Paide muuseum, Päinurme koduloomuuseum, A. Leppoja, A. Ansberg, A. Eesmaa, K. Altmets, V. Ranniku, T. Mikussaar, J. Alliksoo, K. Kõljalg, R. Viljat, T. Ruubel, R. Alas, L. Traks, M. Lõhmus, E. Pedak, M. Lillemaa, R. Mülts, L. Menov. Esikaanefoto on pildistanud E. Pedak.

Kuna kõik materjal ei mahtunud kaante vahele, aga on digitaliseeritud, antakse need üle Koigi kooli ajalootuppa, kust neid kõik saavad vajadusel kasutada.

Vaata ka pilte.

Toidupank otsib järgmiseks nädalvahetuseks vabatahtlikke

20.-21. oktoobril toimuvad Toidupanga toidukogumispäevad. Tallinna, Tartu, Narva, Viljandi, Haapsalu ja Järvamaa toidupangad kutsuvad vabatahtlikke end registreerima http://osale.toidupank.ee/. Kõige rohkem abilisi vajatakse seegi kord Tallinna Prisma peremarketitesse.

Üheks vahetuseks on vaja üldjuhul kuni kaheksa inimest.
Siin ülevaade, kuidas registeerimine on läinud, kus vahetused juba täis, kuhu ava veel väga ootame Sind, hea vabatahtlik! Loe edasi: Toidupank otsib järgmiseks nädalvahetuseks vabatahtlikke

„Kuidas müüa setot?“ jõuab Tallinnas lavale

Stseen etendusest “Kuidas müüa setot?” Foto: err.ee

Setomaal kõneainet tekitanud ning Tartus hea vastuvõtu osaliseks saanud Taarka Pärimusteatri noortestuudio etendus „Kuidas müüa setot?“ mängitakse Tallinnas NO99 teatris 17. oktoobril kell 21.

„Noored seto juurtega tüdrukud muretsevad, mis Setomaal toimub. Nad rääkisid väga ausat ja väga valusat juttu. Neil oli valus
rääkida ja ilmselt oli ka valus kuulata. Aga arvan, et see oli üks esimesi kordi üldse, kui nii tõsiselt nendest asjadest räägiti ja kus keegi seda niivõrd palavalt ja otse südamest välja ütles,“ arutles noorte juhendaja Anne Türnpu.

„Nuuristuudio etendüsel tull sääne tunnõh pääle, õt olõgi NO tiatri etendüsel, a õnnõ pall´o parebal ja valu säntsel, mia minnu
ja mu rahvast isiklikult pututas. Piat tunnistamma, õt üllätüs oll Obinitsa seto seltsimaja kuurih toimunu’ etendüse aigu veiga suur, ma olõ-õs valmis nii korgõ kvaliteediga’ etendüse jaost,“ kirjeldas kodukohta tagasipöördunud seto Rein Järvelill oma teatrielamust.

Lavastus käsitleb Setomaa probleeme noorte silme läbi nähtuna: ühelt poolt peetakse julma jahti ideaalautentsusele ja teisalt on
jälje üles võtnud turundajad, mõistnuna, et ei ole asja, mida seto temaatika abil müüa ei saaks. Omavahelises kisklemises on aga ära unustatud noored, kes hoiavad oma suu järjest kindlamalt kinni, teades, et igast nende sammust jääb maha vaid kriitika jalajälg.

Juhendaja oli Anne Türnpu. Tekstidega oli toeks Marion Jõepera. Mängivad Taarka Pärimusteatri noortestuudio noored Riin Tammiste, Helena Kesonen, Marija Jurtin, Kärt Blum, Krista Keedus, Eve Ellermäe.

17. oktoobri Tallinna etenduse pileteid (hind 5 eurot, sooduspilet 4 eurot) on võimalik osta lisaks Teater NO99-le ka Piletimaailma müügikohtadest ning www.piletimaailm.com lehelt.

2007. aastal asutatud Taarka Pärimusteatri eesmärgiks on seto kultuuri hoidmine ja arendamine teatri vahendite ja võimaluste kaudu. Taarka Pärimusteatri noortestuudio noorte põhituumik on saanud teatriõpet Tanel Jonase, Merle Jäägeri ning Ain Mäeotsa käe all.

Ettevõtlikud maanaised kohtuvad Riigikogu liikmetega

Maal tegutsevaid naisettevõtjaid ühendav MTÜ ETNA Eestimaal kohtub esmaspäeval 15. oktoobril Riigikogu naisteühendusega, et arutleda mitmete põletavate probleemide üle.

MTÜ ETNA Eestimaal juhatuse esinaine Sirje Vällmann ütles, et 15. oktoober pole valitud Riigikogu külastamiseks sugugi juhuslikult, kuna just sellel päeval tähistatakse rahvusvahelist maanaistepäeva.

“Tahamegi Riigikogu naisteühendusega arutleda selle üle, mida teha, et pered jääksid maale, kuidas arendada maal täiskasvanuharidust ning kuidas parandada maal naiste tööhõivet ning toetada ettevõtlikkust” rääkis Vällmann.

Vällmanni sõnul on naiste tööhõive maaelu arengu seisukohalt võtmetähtsusega küsimus, sest kui naised lahkuvad tööotsingutel linnadesse, siis lahkuvad nendega koos ka pered.

MTÜ ETNA Eestimaal on viinud naisettevõtluse toetamiseks läbi ka mitmeid projekte. Aastatel 2004-2007 kureeris MTÜ ETNA Eestimaal rahvusvahelist naisettevõtlust arendavat FEM projekti.

2012. aastast viib MTÜ ETNA Eestimaal koostöös Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistuga läbi AEF-i rahastatud projekti ETNA Mikrokrediit, mille eesmärk on pakkuda ettevõtlusalast koolitust ja mikrolaenu maapiirkondades elavatele naistele oma ettevõtte loomiseks.