Suveõhtune jalutuskäik Haapsalus. Foto: Silver Kommusaar/Ilmaruum.ee
Rakke Rattamaratoni võitis üllatusmees
Kesk-Eestis Pandivere kõrgustikul ja Rakke ümbruses sõidetud 59 kilomeetrine rattamaraton toimus suurepärastes tingimustes. Võistluse favoriit, UCI reitingutabelis 21-le positsioonile tõusnud Martin Loo proovis äraminekut distantsi esimesel kolmandikul, kuid liidergrupp püüdis Loo taas kinni. Raja 21-sel kilomeetril Emumäe tipus asunud Premium7 vahefinišis võttis võidu Caspar Austa, Alges Maasikmetsa, Erki Pütsepa ja Martin Loo ees.
Emumäele järgnenud laugemal, kuid kiirel rajaosal keegi kohe ründama ei hakanud. Esimesena otsustas kiirendada U-23 vanuseklassis sõitev Peeter Tarvis ning tema järel ka Markku Ainsalu. Kuna sarja liidrile Alges Maasikmetsale, kes jälgis eelkõige oma põhikonkurent Caspar Austat, selline stsenaarium sobis, hakkasid Tarvis ja Ainsalu jälitajatega vahet kasvatama. Martin Loo eestvedamisel hakati jooksikuid aktiivselt püüdma viimasel kümnel kilomeetril. Vahe vähenes, kuid oli kärisenud juba sedavõrd suureks, et Tarvis võttis kindla võidu. Teisena veeres üle finišijoone Ainsalu ning kolmandana Martin Loo.
„Loomulikult oli keeruline aga läks õnneks, et eest ära sain,“ rääkis Peeter Tarvis mõned minutid pärast finišit. Kiireim mees rajal kiitis muuhulgas korraldajaid rajamuudatuste eest, mis võitja sõnul tegid võistlustrassi mitmekülgsemaks ja põnevamaks. Loe edasi: Rakke Rattamaratoni võitis üllatusmees
Täna algab konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine
Eesti Külaliikumine Kodukant alustab 8. ja 9. juulil koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames tänavu esile tõstetud perede tunnustamist. Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Esimesena antakse tunnustus üle Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa ja Võrumaa peredele.
Jõgevamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Anne ja Aado Mägisoo perekond Puurmani vallast Pööra külast. Tunnustamine toimub 8. juulil kl 13.00 Pööra külas Piiri talus.
Tartumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Katrin ja Aivar Jõgari perekond Mäksa vallast Veskimäe külast. Tunnustamine toimub 8. juulil kl 15.30 Veskimäe külas.
Põlvamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Tiina Länkuri ja Ander Konksu perekond Põlva vallast Peri külast. Tunnustamine toimub 9. juulil kl 10.00 Põlva vallas Vanakülas.
Võrumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Helgi Saare ja Agu Hollo perekond Haanja vallast Ihatsi külast. Tunnustamine toimub 9. juulil kl 12.30 Ihatsi külas Hartsmäe talus.
Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga „Kogukonna pärl“ soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi. „Eelmisel aastal kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,“ rääkis Toobal. „Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.“ Loe edasi: Täna algab konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine
Väelidse pümme inemise
Viil minevädse aastasaa keskpaigan laulsõ Varstun Sepä talon elänü Pümme-Katrõ sändsit vannu rahvalaulõ, midä tuudaigu inämb kiäki tõnõ es mäletä. Ku Tampere Erna ja Herbert timä laulõ 1957. aastagal Eesti rahva muusõumi jaos üles võti, ütel’ tä umas ammõtlikus nimes Katri Sikk, sündünü 1873. Pümme-Katrõ oll’ vaenõlats ja vanno Mõnistõ laulõ opas’ tälle vanaimä, kiä tedä kasvat’.
«Laulõ om pall’u üles võetu, väega vannu laulõ, kuna timä võtsõ laulõ vanaimä käest, tä es käü pidul,» selet’ Mõnistõ muusõumi juhataja Tulviste Hele. «Tuuperäst omma täl väega esierälidse laulu, midä muialt koskilt es olõ inämb võtta.»
Võrokeelitsen laulikun ja kasseti «Tsirr-virr lõokõnõ» pääl om üts Pümme-Katrõ laul «Joosi, joosi üle mäe».
«Tõnõ väeline pümme oll’ Pümmetädi, kes elli Tsundsul. Timä kotsilõ kõnõldas, et tä jäi pümmes kolmõaastadsõlt,» kõnõl’ Tulviste Hele. «Tuun ollõv legendi perrä süüdü olnu kuri mõisaprovva, kink meelest ollõv olnu ülearvu pall’u vaesitlatsi. Ma esi ei usu, a legend kõnõlõs, et provva ollõv pandnu vaesõlatsõ kütetühe rehetarrõ kinni ja käsknü luugi kinni panda. Hummugu oll’ küsünü, kas kiäki om elun. Leenu oll’ ütelnü: ma olõ, a ma ei näe midägi.»
Leenus es kutsu selgelenägijäs saanut pümmet kiäki. «Tä oll’ Pümmetädikene ja oll’ nii kavva, ku meil olõman oll’,» ütel’ Tulviste Hele. «Pümmetädi oll’ säändene inemine, kes tundsõ kavvõndast är, kes timä manu tulliva. Tä mõistsõ kõnõlda tollõ inemise eluluku nii ette- ku taadõpoolõ. Tulõvikust kõnõl’ ilma inemist nägemädä väega õigõlõ.» Loe edasi: Väelidse pümme inemise
Lilleorus tuleb kogukonnateemaline õhtu Lendava Kotkaga
Sel suvel on taas Eestisse tulemas Rupert Encinas, indiaaninimega Lendav Kotkas, ja palusime tal jagada oma rahva kogukondliku eluviisi kogemust. Sellega seoses toimub kogukonnateemaline õhtu, kuhu on oodatud kõik oma kogukonna heaks tegutsevad head inimesed.
Õhtu algab kell 18.30 Lilleoru suures valges telgis lugude rääkimisega ning jätkub kella 20 paiku higistamistelgi tseremooniaga, mis annab jutu täienduseks eheda isikliku kogemuse. Loe lähemalt http://lilleoru.ee/et/content/kogukonnateemaline-ohtu-lendava-kotkaga-19-juulil-lilleorus
Lendav Kotkas on oma rahva pärimuse kandja ja tseremooniameister, kes elab oma hõimu keskel reservaadis. Igapäevaselt töötab ta USA-Mehhiko piiri lähedal tohono o’odham indiaanlaste heaks, nõustades lapsi, noori ja täiskasvanuid ning õpetades oma rahva keelt ja kultuuri.
Allikas: MTÜ Lilleoru, www.lilleoru.ee
Kuressaares avatakse reedel filateelianäitus
Reedel, 12. juulil kell 11.00 avatakse Kuressaares REFS Estonia koostöös Saare Kogujate Seltsi ja Kuressaare Linnavalitsusega seoses linna 450. aastapäevaga rahvusvaheline filateelianäitus. Tasuta näitus toimub Kuressaare kultuurikeskuse saalis.
12. juulil on näitus avatud külastamiseks kella 18ni ja laupäeval 13. juulil kella 9-17ni. Samas toimub laupäeval filatelistide kokkutulek, kus ostetakse-müüakse-vahetatakse nii Eesti kui välismaa marke ja postisaadetisi.
Näitusel saab näha ERM Postimuuseumi kogudest haruldusi Kuressaare kirjadest, mereposti saadetisi, raudteeposti omi ning ka REFS Estonia juhatuse esimehe Peeter Sgirka kogu 80 aastat margikorjajate seltsi Estonia 1931-2011. Ka Soomest tuleb näitusele suur, 5 stendiküljene kogu Saaremaa postiajaloost, kui mainida vaid mõnda. Huvilistele, kuidas nägi vanasti välja Kuressaare, on vaatamiseks saarlase Viktor Nurja kaks postkaardikogu Kuressaare kohta. Neile, kes arvavad, et postmargid on vaid värvilised nelinurksed hammastatud paberitükid või uuemal ajal kleepsud, saavad näha ebatavalisi postmarke. Kokku on näitusele kirja pandud 22 kogu.
12. juunil on Kuressaares kasutusel ka eritempel REFS Estonia XXII filateelianäitus.
Täiendav info:
Peeter Sgirka 56 350 070
Ago Papp 56 646 604
Läänemaal Roostal algavad täna Euroopa regressiooniterapeutide suvepäevad
Täna, 7. juulil algab Läänemaal Roostal sündmus, mis annab võimaluse osa saada maailmatasemel regressiooniteraapiast. Nimelt peab Eestis oma traditsioonilisi suvepäevi Euroopa Regressiooniteraapia Assotsiatsioon (EARTh), mis on tegelikult Euroopa piiridest välja kasvanud, liites praktikuid üle kogu maailma.
Suvepäevade Eesti-poolne korraldaja on Holistilise Teraapia Instituut. Instituudi looja ja juhataja Marina Eberth on EARTh’i liige ja tegev ühingu juhatuses. 7.-12. juulini toimuvad Roostal EARTh’i suvepäevad, mille teemaks “FMS: feminiinsus, maskuliinsus, seksuaalsus.”
Nelja päeva jooksul (9.-12.07) toimuvad 3-tunnised töötoad, mille jooksul erinevate riikide juhtivad regressiooniterapeudid räägivad oma tööst ja demonstreerivad teraapiavõtteid.
Enne seda (7.-8.07) toimub kahepäevane töötuba tõeliste proffide juhtimisel. See on mõeldud täiendkoolitusena regressiooniterapeutidele. Loe edasi: Läänemaal Roostal algavad täna Euroopa regressiooniterapeutide suvepäevad
Pühajärvel toimub täna öko- ja loodustoodete laat
Pühajärvel pakutakse Eestimaist mahetoitu: valikus on köögiviljad, värske kartul ja marjad, piimasaadused, mahlad, moosid, jahud ja helbed, maitse- ja ravimtaimed, mesi, pagaritooted. Müüakse ka ökokosmeetikat ja lambavillast tooteid.
Osalevad mahetalud ja väikeettevõtted: TÜ Eesti Mahe, Tarvastu-Saariku talu, Taarapõllu talu, OÜ Sfinx-E, OÜ Süvahavva Loodustalu, OÜ Ökosahver, OÜ Taali Mesila, Pajumäe talu, OÜ Vändra Ökopagar, OÜ Kodusahver jt. Korraldajad: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus ja Pühajärve Spa Hotell
Külastajaid oodatakse kogu perega kauni Pühajärve kaldale suvepäeva nautima!
Info: Merit Mikk, tel 5039802
Rogosi mõisas etendub “Mees minevikuga”
Võrumaal Haanja vallas Rogosi mõisas saab täna, 6. juuli õhtul teatrit – Seasaare Näitemängu Selts etendab tükki “Mees minevikuga”.
Millest lugu räägib? Väike provintsilinn ja seal elav ideaalne heal järjel abielupaar, kelle tütar tuleb pealinnast koju aga koos kavaleriga, kes pole teps mitte meelepärane tulevasele äiale. Mida ette võtta? Siit hakkab järgnema pöörane virr-varr, mida vürtsitavad veel naabriproua Minni oma tütardega, perekonnasõber kapten Sang, mängu tuleb isegi krahvitiitliga mees, lisaks veel kuulus operetiprimadonna. Kuidas lugu laheneb, saate näha kui tulete vaatama etendust “Mees minevikuga”.
Etendus algab kell 18.00, pilet 5 eurot, pensionäridele ja lastele kuni 15 eluaastat 3 eurot (eelkooliealistele tasuta).
Allikas: Sirje Pärnapuu, Haanja valla kultuuritöö juht
Natura loodushoiutoetus on jätkuvalt populaarne
Kuni juuni keskpaigani oli võimalik esitada taotlusi Natura 2000 metsamaa toetuse saamiseks. Erametsakeskusele laekunud taotlusi oli üle 4500, hõlmates üle 56 000 hektari metsamaad. Toetusõiguslikke metsamaid on Eestis ligi 82 000 hektarit.
Natura 2000 erametsamaa toetuse saamiseks esitati 4576 taotlust, toetust sooviti 56 258 hektarile. Sellest 9998 hektarit asub sihtkaitsevööndis ja 46 260 hektarit piiranguvööndis. 2012.a esitatud taotluste maht oli samal tasemel (56 535 ha).
Nüüdseks juba kuuendat kevadet järjest on metsaomanikud saanud Erametsakeskusest taotleda toetust enda omandis oleva Natura 2000 erametsamaale seatud piirangute talumise eest. „Paljud inimesed tunnevad muret, kas ka tulevikus kompensatsiooni saab, sest teadupärast lõppeb selle aastaga Euroopa Liidu maaelu rahade kasutamise periood. Uue perioodi rahade jaotumise osas aga lõplikku selgust pole. Arvestades keskkonnakaitse olulisust võib siiski loota, et ka edaspidi peetakse toetusega neid maaomanikke väärikalt meeles, kes Eesti looduse hoidmisse oma panuse annavad,“ kommenteeris SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.
„Jätkuvalt aga on heameel selle üle, et elektroonilise keskkonna ePRIA kaudu esitatud taotluste maht on mitmendat aastat järjest kasvav (tänavu 1103 taotlust, so 24% taotluste koguarvust),“ lisas Aun. „See lihtsustab ja kiirendab taotluse menetlust, sest vajalik andmete registreerimine ning sisestamine jääb selles ulatuses Erametsakeskuse töötajatel ära. Nii jõuab toetusraha ka metsaomanikeni kiiremini.“ Loe edasi: Natura loodushoiutoetus on jätkuvalt populaarne
Rannavalvurid päästsid vooluga kaasa läinud vanaproua
Rannavalvur Lauri Ööpiku sõnul patrullisid nad koos töökaaslasega parajasti ranna vastas oleval heinaalal, sest sealt on ujujatest hea ülevaade. “Märkasime, et vanaproua läks vooluga kaasa, poide alast välja. Ta vajus ka 2-3 korda vee alla, kuid ei vehkinud kätega ega teinud häält appi hüüdmaks.”
Rannavalvurid lähenesid naisterahvale paadiga ning Lauri hüppas paadist vette ja tõi vanaproua kaldale. Hiljem rannavalvuritega vesteldes ütles ta, et ujudes oli jõud otsa saanud. Rannavalvurid toimetasid naisterahva randa pingile toibuma ning seda märkasid ka tema lähedased, kellega koos proua rannas viibis, ning tulid üllatusega uurima, mis oli juhtunud. Naisterahvas arstiabi ei vajanud, lähedased toimetasid ta koju.
Allikas: G4S
Tamula järve ääres peetakse romantikafestivali
Laupäeval, 6. juulil 2013 kell 19.00 toimub Võrus Tamula rannas skulptuuri “Elujõud” jalamil romantikafestival “Elujõud”.
Esinevad uute laulude konkursi finalistid. Eelvoorust pääses finaali osalema 15 laulukirjutajat üle Eesti. Kontserdil esinevad Kait Tamra, pereansambel “Vennad”, Alise Joste (Läti), Anu ja Triinu Taul ning Alen Veziko. Vahepaladeks luuleline Contra ja ohtralt kunsti.
Piletid hinnaga 7 € ja 5 € eelmüügis Võru Kandle kassas, Piletilevis ja tund enne algust kohapeal.
Sooduspilet kehtib lastele kuni 16 aastat ning pensionäridele.
Allikas: SA Võru Kannel, www.vorukannel.ee
Loo ja Maasikmetsa duell Fuji Rakke Rattamaratonil
Eesti suurima rattamaratonide sarivõistluse Samsung Estonian Cup neljas etapp toimub sel pühapäeval. Kollases liidrisärgis läheb rajale Alges Maasikmets, võistluse peafavoriit on aga Eesti ainus maastikurattaproff, UCI-reitingus 21. positsioonil asuv Martin Loo, kes tuleb Rakke rajale kaitsma eelmise aasta võitu.
Fuji Rakke Rattamaratoni stardiprotokolli on kantud 1635 osalejat. Põhidistantsi pikkus on 59 kilomeetrit, kuid võrreldes möödunud aastaga on rajal rohkelt muudatusi. Rakke Rattamaratoni peakorraldaja Enno Eilo sõnul on muudetud alguskilomeetreid, välja on jäänud näiteks pikk asfalditõus Emumäe kõrval, ning rajal on uus lõpuosa. “Viimasel viiel kilomeetril Rakke Linnamäel ootab sõitjaid kolm korralikku tõusu, mis lõppkohtade jagunemisel mängivad kindlasti olulist rolli,” prognoosib võistluse rajameister ja peakorraldaja Enno Eilo.
Premium7 vahefiniš asub raja 21-sel kilomeetril Emumäe tipus, kuid ratturid lähenevad Pandivere kõrgustiku tippu Emumäele nüüd teiselt küljelt. “Senine järsk tõus Emumäele, millest osalejad ratas käekõrval üles jalutasid, on nüüd rajatrassist väljas,” kinnitab Eilo, mis tema sõnul ei tähenda, et rada oleks tervikuna muutunud kergemaks. “Pigem vastupidi,” lisab Rakke maratoni korraldaja. Loe edasi: Loo ja Maasikmetsa duell Fuji Rakke Rattamaratonil
Mängulaagris hakatakse tsirkust mängima
Esmaspäeval, 8. juulil algab Kohilas Tohisoo mõisapargis kolmeteistkümnes laste mängulaager “Mäng on väikese inimese töö”.
Seekord mängivad 170 üle Eesti laagrisse kogunenud 6-12 aastast last tsirkust, ning laagripäevade lõpus, 11. juuli õhtul avab uksed maailmakuulus “Tsirkus AH-MIS-SIIS!”.
Kolmteist aastat tagasi, ühenduse Raplamaa Noored eestvõttel 50 lapsega alustanud mängulaager on tänaseks kasvanud 170 laagrilapsega tervet Eestit hõlmavaks suurprojektiks. Pooled laagrilapsed on pärit Kohila vallast, lisaks aga 30 last Raplast, 40 last Tallinnast, Tartust ja mujalt Eestist ning mõned lapsed koguni Soomest ja Hollandist.
Lastelaagri peakorraldaja ja ideoloog, Kohila valla kultuurinõunikAnneliis Kõiv toonitab, et Tohisool toimuvat lastelaagrit eristab teiste omasuguste hulgast kolm iseloomulikku tunnust: laager toimib nagu liikuv mänguväljak, kuhu kõik on mängima oodatud; siin ei võistelda võidu peale ja siit ei leia ühtki kooliõpetajat lapsi juhendamas. Laagrinädala lõpuks valmib alati suurejooneline näitemäng, millest võtavad kõik laagrilised, nii lapsed kui nende noored juhendajad ja grupijuhid, seekord siis kokku 230 mängurõõmust pakatavat inimest. Loe edasi: Mängulaagris hakatakse tsirkust mängima
Selgusid pärimuskultuuri auhinna laureaadid
Tänavuse pärimuskultuuri auhinna stipendiumid saavad Tallinna setu leelokoor “Sõsarõ” ja pärimuskultuuri õpetaja ja edendaja Terje Puistaja.
Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu arendus- ja koolitusjuhi Ene Lukka-Jegikjani sõnul oli tänavusele pärimuskultuuri auhinnale esitatud erakordselt palju kandidaate, kes kõik teevad väga tubli tööd pärimuskultuuri valdkonnas. “On väga rõõmustav, et institutsioonid ja omavalitsused märkavad ja tunnustavad neid inimesi, kes tõesti püüavad hoida meie oma ehedat kultuuri,” kiitis Ene Lukka-Jegikjan.
,,Sõsarõ” on Tallinna setode koor, mis on järjekindlalt tegutsenud juba 40 aastat. Koor ühendab enda pealinna lauluhuvilisi seto naisi ehk laulusõsaraid. Koor on aastaid kaasa aidanud rahvusliku folklooripärandi hoidmisele – seto laulu, kultuuri ja kombestiku tutvustamisele elaval kujul ja kirjasõnas. Koori esimesed eestvedajad olid Igor Tõnurist ja Vaike Sarv, täna on koori eestvedaja Setomaalt pärit muuseumitöötaja-etnoloog Elvi Nassar.
Terje Puistaja on aastaid tegelenud pärimuse järjepidevuse hoidmise ja edasiandmisega. Ta on viinud läbi rahvakalendri ja sellega seotud pärimuse õpetust: kursusi, õpitube ja ettekandeid nii lastele kui täiskasvanutele üle Eestimaa ja kaugemalgi, olles nõnda väärikas pärimuskultuuri kandja. Loe edasi: Selgusid pärimuskultuuri auhinna laureaadid
Siimu-Jaani talu õuele tuleb “Mees minevikuga “
Pühapäeval, 7. juulil etendub Vägaris asuva Siimu-Jaani talu õuel näitemäng „Mees minevikuga, mida esitab Seasaare Näitemänguselts Viljandist“.
Siimu-Jaani talu perenaise Terje Paalitsa sõnul toimub näidendi “Mees minevikuga ” tegevus väikeses provintsilinnas, milles heal järjel abielupaari tütar tuleb pealinnast koju koos kavaleriga, kes pole aga meelepärane tulevasele äiale.
“Siit hakkab järgnema pöörane virr-varr, mida vürtsitavad veel naabriproua Minni oma tütardega, perekonnasõber kapten Sang, isegi krahvi tiitliga mees tuleb mängu, lisaks veel kuulus operetiprimadonna.
Loo “Mees minevikuga on lustmänguks seadnud ja lavastanud Margus Vaher Ugalast . Mämgivad harrastusnäitlejad Valdeko Jaanson, Reet Raudsepp, Kesrti Sillaots, Ene Maaten, Voldemar Nikolajev, Kersti Kobi, Agu Lall, Romet Koser, Marika Poolakese, Jaanus Kukk/Marek Nõmm, Anne Mikson, Annika Kiis, Mari Lember, Ane Purgas. ” Loe edasi: Siimu-Jaani talu õuele tuleb “Mees minevikuga “
Võru linn ja Kuperjanovi pataljon kinnitasid häid suhteid
Võru linnapea Jüri Kaver tegi neljapäeval visiidi Kuperjanovi jalaväepataljoni, et koos uue pataljoniülema Hando Tõeverega heita pilk senisele koostööle ja vahetada mõtteid uute võimaluste üle.
“Kaitseväe kohalolek on Võru linna jaoks väga oluline ning pean loomulikuks, et kohaliku omavalitsuse ja pataljoni juht kohtuvad ning arutavad, mis on tehtud, kuidas saaks üksteist aidata ning milliseid uusi koostöövorme on võimalik rakendada,” lausus Kaver. Kaitsevägi ja tsiviilelu puutuvad linnapea sõnul Võrus igapäevaselt kokku, kuid mõlemad pooled on õppinud teineteise vajadusi mõistma ning üksteisega arvestama. “See on märk küpsest ühiskonnast,” lisas Kaver.
4. juunil pataljoni juhtimise üle võtnud Hando Tõevere sõnul käib pataljoni igapäevaelu küll ülejäänud Võru linnast eraldatult, mis aga ei tähenda, et Taara linnak oleks tsiviilisikule täiesti “keelatud ala”. Näiteks 4. augustil toimub pataljoni territooriumil laulusaate “Lauluga maale” avalik salvestus, kuhu isikut tõendava dokumendi alusel pääsevad kõik huvilised. Kuperjanovi pataljoni taasloomise aastapäeva puhul on kavas läbi viia jalutuskäik Võru linnas.
Jüri Kaveri sõnul pakub Võru end ka tuleval aastal välja linnana, kus kaitsevägi saab soovi korral läbi viia linnalahingu õppuse. Tänavu aprillis toimunud Võru linnalahing kulges tõrgeteta ning vastukaja oli positiivne.
Postiteel pillerkaaritavad erinevad maitsed
Juba täna avavad kaksteist Postitee ettevõtet alates keskpäevast taas oma uksed peredele ning muidu lustlikele reisiseltskondadele.
Eesti kõige kaunimaks teeks hinnatud vanal Tartu-Võru maanteel ehk ajaloolisel Postiteel on alati huvitav seigelda, kuid sel päeval pakuvad kohalikud ettevõtjad ja talud erilisi elamusi just selleks päevaks avatud peopaikades. Külastaja tunneb need ära tee äärde paigutatud ja valge linaga kaetud laudade järgi.
“Et armastus käib ikka kõhu kaudu, pakutakse ka pea kõigis “postijaamades” suupisteid pererahvale meelepärases võtmes,” muigas MTÜ Postitee juhatuse liige Reeli Kork. Lühikese ajaga Põlvamaa üheks parema renomeega külakohvikuks tõusnud Pizza Olive pakub särtsakaid pitsasid ning Kopli taluköök külluslikku kreeka kööki. Tammetalu pagar toob välja oma parimad küpsised, soolasemaid suutäisi saab maitsta Varbuse muusikamõisa ja Metsarestorani (lusti)tuuril. Põlva talupoe tütarlapsed seavad oma saiaahjud üles otse talurahvamuuseumi põlluveerde ning Ihamaru meemajas pakutakse mett meelele ja keelele.
Terve päev tee peal käiva peo juurde kuuluvad ka labürindiretked ja romantikahetked, võimalus uidata matkaradadel ning lustlikud mängud Metsa-Lukatsi talus. Huvitavat ja õpetlikku saab kõrva taha panna Kass Korsaari lennukoolis Ridalis ning tutvudes teed mööda toodud uuendustega maanteemuuseumis. Loe edasi: Postiteel pillerkaaritavad erinevad maitsed
Viljandimaa kaunimad kodud on valitud
Tänavuse konkursi “Eesti kaunis kodu 2013” Viljandimaa laureaadid on Diana ja Joel Purga ühepereelamu Vastemõisa külas, Suure-Jaani Kondase pargi puhkeala, Reet Paju kodu Penuja külas ja KÜ Oru 1, Abja –Paluoja linnas.
Viljandimaa 2013.a. maakondlikule konkursile „Kaunis kodu 2013“ esitati 8 kohaliku omavalitsuse poolt kokku 19 nominenti. Viljandi maavalitsuse arenguosakonna spetsialisti, komisjoni esimehe Jane Lumiste sõnul esitati eelmisel aastal küll enam, 28 nominenti, kuid praegust aastat iseloomustas tema sõnul see-eest väga tugev konkurss. „Maakondlikud laureaadid valis komisjon lõpuks hääletamise teel, sest kauneid koduaedasid, mida oleks tahtnud üleriigiliselt tunnustada oli palju. Üha rohkem on hakatud oma kodu eest hoolitsema ja taas suuri lillepeenraid rajama. Komisjon vaatab kohapeal terviklikku ruumi mõju, haljastust, heakorda ja väikevorme,“ selgitas Lumiste. „Koduaedadest raamatu tarvis tehtud fotod ei suuda edasi anda seda vaadet ja tervikut, mis tegelikult kohapeal olles ilmneb.“
„Tänavu jäi rohkem meelde veel Kadri ja Madis Õmbluse kodu Mustla alevikus, Aavo Leidiku pere kodu Leemeti külas ja Marko Puki pere kodu Peetrimõisa külas. Mõisaküla linn näiteks esitas konkursile ka 78 aastase vanaproua aia, mida proua üksi hooldab. Sellised hetked teevad südame eriti soojaks,“ tunnistas Lumiste. Loe edasi: Viljandimaa kaunimad kodud on valitud
Põlva korraldab taas maailmameistrivõistlusi
Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon (IOF) kinnitas 2014. aasta suusaorienteerumise juunioride MMi, noorte EMi ja seenioride MMi toimumispaigaks Eesti.
Võistlused toimuvad 18.-23. veebruarini 2014. aastal Põlvas. Võisteldakse sprindi-, lühi- ja tavarajavõistluses ning teatesõidus. Võistluspaikadeks on Mammaste suusaradade maastik ja Hatiku/Kadaja metsamaastik.
Esmalt pidid nimetatud võistlused toimuma Venemaal Leningradi oblastis. Omavahelise jagelemise tõttu muutsid venelased vähem kui aasta enne võistlust meelt ning soovisid viia võistluse Uuralitesse, Tseljabinski regiooni. Sellega IOF nõus ei olnud (liiga kaugel Euroopast, suured tranpordikulud) ja hakkas uut korraldajt otsima. Siis tegigi IOF ettepaneku, et korraldusõigust võiks taotleda Eesti. Eesti Orienteerumisliit koostöös OK Põlva Kobrasega nõustus korraldama suusaorienteerumise tiitlivõistlusi.
Orienteerumisklubi PÕLVA KOBRAS on üks vabariigi suuremaid, aktiivsemaid ja tulemuslikumaid klubisid, mis loodi 25 aastat tagasi. Momendil on klubil 166 liiget. Klubi on viinud läbi erineva tähtsusega orienteerumisvõistlusi, alates maakonna tasemest kuni Eesti meistrivõistlusteni nii talvel kui suvel. Suurimateks üritusteks on olnud seni Rahvusvahelise Koolispordiliidu maailmameistrivõistluste korraldamine 1995, juunioride orienteerumisjooksu maailmameistrivõistluste korraldamine 2003, Euromeetingu korraldamine 2005 ja Üliõpilaste orienteerumisjooksu maailmameistrivõistluste korraldamine 2008 aastal. Loe edasi: Põlva korraldab taas maailmameistrivõistlusi
Põltsamaal saab laulda koos Gerli Padariga ja sõita Piilupardi-rongiga
Laupäeval 6. juulil toimuva Põltsamaa Linna- ja Lossipäeva raames saab Põltsamaa lossihoovis teoks muusikasündmus Ühislaulmine 2013.
Sel päeval on Põltsamaal avatud ka mitmed õuekohvikud ja esmakordselt saab selles linnas sõita Piilupardi rongiga.
Ühislaulmise peakorraldaja Põltsamaa Kultuurikeskuse direktori Irja Targama sõnul laulavad Ühislaulmisel koorid ja ansamblid, kokku paarsada lauljat üle Jõgevamaa “Laule lauldakse Põltsamaa Linnaorkestri saatel, dirigentideks Urmas Mägi ja Merle Nisu, kes on valinud ka repertuaari. Lauldakse kolmes grupis – eesti- ja välismaa päritolu ning rahvalikke laule. Eestlauljaks on muusik Gerli Padar, ” ütles Targama „Jõgevamaa Laulupidu sel aastal ei toimu, seega otsisime kooridele väljundit. Laulud on tuntud, mistõttu ei vaja need eraldi ettevalmistust ja kodus sõnade õppimist.“ lisas ta.
Laupäeval sõidab Põltsamaal esmakordselt ka vedurist ja vagunist koosnev Piilupardi-rong, mis võtab reisjaid peale lossihoovi parklast ja sõidutab roosiaeda. “Rong, mida juhib Piilupart sõidutab reisjaid Põltsamaa roosiaeda. Teepeal peatutakse aga ka suvekohvikutes, mida linnapäevadel avatakse seitsmeteistkümnes Põltsamaa õues, ” ütles Targama, kelle sõnul sõidab rong niikaua kui jätkub reisjaid.
“Plaanitsen rongisõitu proovima minna koos linnavolikogu esimees Margi Einaga,” ütles Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots. “Piilupardi-rong sobib meie linna üsna hästi, sest Põltsamaa jõel elav ka rohkesti parte. Teise Maailmasõja eelses Eestis – kolmekümendatel aastatel kavatseti aga Põltsamaale ehtne raudtee ehitada. Paraku jäi majanduslikel põhjustel ettevõtmine pooleli,” ütles omavalitsusjuht.
Põltsamaa Linna ja Lossipäeva korraldab Põltsamaa Kultuurikeskus ja sündmust toetavad Eesti Kultuurkapital, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja Rahvakultuuri Keskus.
Jaan Lukas
Täna selgub Eesti kauneim Viss 2013
Täna asub Eesti Põllumajandusmuuseumis toimuval konkursil “Viss 2013” võistlustulle 124 lehma, kelle seast valitakse välja kauneimad eesti punast ja eesti holsteini tõugu lehmad.
“Juba 24. korda toimuval konkursil on tähtis roll Eesti tõuloomakasvatuse propageerimises,” ütles Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild. “Eesti aretushuvilistele loomakasvatajatele on see konkurss juba aastaid väga oluline kogemuste vahetamise koht.”
Koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga toimuvale lehmade iludusvõistlusele on 74 eesti holsteini ja 49 eesti punast tõugu lehma välja pannud 28 põllumajandusettevõtet. Suurima osalevate lehmade arvuga on esindatud Tartu Agro AS, Aravete Agro OÜ ja Sadala Piim OÜ. Kohtunikud on Körösi Zsolt (Ungari) ning Mats Eriksson (Rootsi).
Konkursipäeva avab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Võitjad selguvad orienteeruvalt 15.30-16.00.
Samal ajal toimub ka Ülenurme mõisa- ja talupäev, kus kõigil külalistel on võimalik külastada Eesti Põllumajandusmuuseumi näitusi ning osaleda temaatilistes töötubades. Mõisa- ja talupäeval leiavad tegevust igas vanuses külastajad. Lastele toimuvad mängud ning võimalus sõita hobusega. Maarahva laadal pakutakse eestimaiseid toidu- ja käsitöö kaupu. Loe edasi: Täna selgub Eesti kauneim Viss 2013
Taarka Pärimusteatri lavastus “Leelo otsib setot …”
Taarka Pärimusteatri uus lavastus “Leelo otsib setot. Helevalus jaht häältele ja südamele” esietendub 6. juulil kell 19.00 Obinitsa vanas kool-kirikus.
Pärimusteatri lavastus vaatleb paralleelselt 1920. aastate suurte seto lauluemade igapäevaelu ja staatust seto meestekeskses ühiskonnas ning tänapäeva noori seto naisi, kes hoolimata uuest ajast ja keskkonnast on suutnud säilitada oma kultuuritunnetuse.
Kui 1920. aastate lauluemad pidid rääkima isiklikust läbi traditsiooniliste värsside, siis 2013. aasta noored naised peavad enda kuuldavaks tegemiseks kasutama häälekamaid meetodeid ja kohanema linnakeskkonnas, sest side juurtega ja võimalus kodupaika tagasi tulla jääb järjest nõrgemaks.
Samas on palju ühist – naiseksolemise ilu ja valu on muutumatu hoolimata neid eraldavast sajandist.
Lavastaja Anne Türnpu. Mängivad Riin Tammiste, Helena Kesonen, Marija Jurtin, Kärt Blum, Krista Keedus, Eve Ellermäe.
Piletid hinnaga 3 eurot müügil pool tundi enne etendust kohapeal.
Lisainfo: Helena Kesonen, Taarka Pärimusteatri tegevjuht, tel 5688 4999
Tane Mahuta väelaulude kontsertrännak
Seekord on erakordne võimalus osa saada Tane Mahuta esimesest täiskoosseisulisest kontserdist Sännas. Tegu on väelaulude kontserdiga, mis tähendab, et täiselamuse saamiseks on väga soojalt soovitatav kaasa laulda ja ehk isegi kaasa tantsida.
Tane Mahuta lugu:
Aasta tagasi sügisel kogunes improvisatsiooniliseks muusikaõhtuks kokku sõpruskond eesti muusikud, et laulda ja jagada omale hingelähedasi rütme, mantraid ja väelaule. Nende hulgas ka juhuslikult Eestis viibinud Soome trummar-kõrilaulja Kosmo Taunonpoika.
Õhtu maagiast vaimustunud noored andsid peagi ekspromtkontserdi Matkamajas ja armusid väelaulude haldjalikku muusikasse niivõrd, et sündis ansambel Tane Mahuta (elupuu maoori k), kes esitab skandinaavia ja keldi väelaule, vihmametsade hingerännakute laule, india badžaane ja aafrika pärimuslikke kaanoneid. Juba Augustis kajasid Tane Mahuta laulud Viru Folgi täiskuukontserdil, millest meenutuseks ka vägevad videosalvestused.Enamus laule on sadu või tuhandeid aastaid vanad ning Tane Mahuta urbanfolgilikus muusikas on segatud türgi ja araabia rütme, keldi palveid, regilaulu ja isegi beatboxi, mida muusikud esitavad koos lauldes kitarril, tšellol, torupillil, džembel, šhamaanitrummil, flöödil ja haruldasematel instrumentidel nagu kalimba, ocariin, keskaegne trompet.
Väelaulude ansambel Tane Mahuta koguneb kokku vaid korra aastas, sest osa ansamblist elab välisriikides ja teine osa rändab suure osa aastast ringi üle maailma.
Kõrilaulja Kosmo tuleb kohale Põhja-Soomest. Laulja-kundalini joogaõpetaja Kadri Rinaldo tuleb Hollandist. Tšellist Joosep Kõrvits saabus äsja Austraaliast. Laulja Jane Kruus ja kitarrist Tom Valsberg saabusid hiljuti Indiast. Puhkpillimängija Polina Tšerkassova on reisinud sel aastal Aafrikas ja Türgis.
Kuula Tane Mahuta hingestatud väelaule siit: www.tanemahuta.ee
Kontsert toimub 10. juulil 19:00 Sänna Kultuurimõisas, Võrumaal
Pilet piletilevi eelmüügist 5.- ja kohapeal 5.-
Väelaulude kontserdi toimumist toetab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Euroopa Noored jagas projektidele üle 775 000 euro
Selle aasta teises taotlusvoorus said toetust 64 Eesti noorteprojekti. Programmi toel saavad noored hääletada kohalikel valimistel ning Eestisse tuleb 24 noort välismaalast vabatahtlikuna tegutsema.
Selle aasta teises taotlusvoorus toetati 20 rahvusvahelist noortevahetust, mis annavad Eesti ja teiste riikide noortele võimaluse ühistegevuse käigus endi jaoks olulisi teemasid käsitleda ning üksteise kultuurilisi sarnasusi ja erinevusi tundma õppida. Viljandi linnaraamatukogu noored lugejad lähevad oktoobris Tšehhi, et koos Poola, Leedu ja kohalike noortega arutada, kuidas oma riikides vabadus saavutati. Selleks uuritakse nõukogudeaja elu-olu esivanematelt, vahetatakse kohtumisel mõtteid erinevuste ja sarnasuste üle ja valmistatakse ette esitlused, mida hiljem eakaaslastele ja ka vanematele tutvustatakse.
Noortealgatuste alaprogrammis, mis seab keskmesse noorte tegevused oma kogukonna heaks, toetati 15 projekti. Narva noortekeskus korraldab 11-13aastastele noortele ligi aasta vältava igakuise programmi, mille käigus arendatakse nende ettevõtlikkust, loovust ja propageeritakse tervislikke eluviise. Noored osalevad suvelaagris, matkal, spordi- ja tervisepäeval, kohtuvad meremeeste klubiga ja õpivad ise üritusi korraldama. Oskused rakendatakse praktikasse ka ise väljamõeldud üritusi ellu viies.
Noorte demokraatiaprojektide alaprogrammis toetati Eesti Noorteühenduste Liidu projekti, mis võimaldab 13-17aastastel noortel sügisel toimuvatel kohalikel valimistel osaleda ehk varivalida. Noorte eelistused avalikustatakse peale omavalitsuste valimistulemuste selgumist. Projekti käigus korraldatakse ka noortele simulatsioonimänge, viiakse läbi diskussioone ja avatakse veebileht, kus võrreldakse erakondade valimislubadusi noortele.
Euroopa vabatahtliku teenistuse raames tuleb Eestisse 24 vabatahtlikku erinevatest Euroopa riikidest ning ka Gruusiast, Armeeniast ja Türgist, kes asuvad tööle üle Eesti paiknevates noortekeskustes, lasteaedades, MTÜdes ning sotsiaalvaldkonna asutustes. Eestist läheb kaks noort vabatahtlikku tööd tegema Venemaale ja Gruusiasse.
Noorsootöötajate rahvusvahelise koostöö arendamisele suunatud alaprogrammi toel viiakse ellu viis koolitustegevuse ja võrgustikuprojekti. Noortevahetuse Arengu Ühingu EstYES eestvedamisel toimub novembris venekeelne seminar Eesti, Soome, Armeenia, Läti, Saksamaa, Gruusia, Ukraina ja Venemaa projektitegijatele, kus tutvustatakse üksteisele seniseid kogemusi projektide ellu viimisel ning planeeritakse uusi.
Noorteseminaride alaprogrammis, mis võimaldab arendada noorte ja otsustajate dialoogi, toetati kaheksat projekti. Näiteks korraldab Jõgeva noortekeskus augustis kolme-päevase seminari, millega arendatakse kohalike noorte võimalusi linnaelus kaasa rääkimiseks – kohtutakse linnaametnikega, osaletakse volikogu simulatsioonimängus, ideest teostuseni töötoas jmt.
Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm Euroopa Noored toetab 13-30-aastaste noorte mitteformaalset õppimist. Projektitaotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, avalik- õiguslikud asutused, kohalikud omavalitsused ja noortegrupid.
Eraldatud toetustega saab tutvuda http://euroopa.noored.ee/files/2013-YL-veebi.pdf
Järgmine taotlustähtaeg on 1. oktoober 2013.
Toetusi vahendab SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo.