Viljandi linnagaleriis eksponeeritakse parimaid kultuuriplakateid

EKP_viljandi_403x403Täna kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis Haapsalu Graafilise Disaini Festivali näitus “Eesti kultuuriplakat 2013”.

Näitus on komplekteeritud konkursi korras, kuhu saabus 257 plakatit 39-lt aktiivselt autorilt ja mis on valminud erinevate kultuuriürituste tutvustuseks aastatel 2011-2013. Professionaalne žürii valis eksponeerimiseks 100 parimat kultuuriplakatit. Juba enne kollektsiooni moodustamist oli see näitusekomplekt palutud külastama Peterburgi, Helsingit, Riiat ning ilmselt lisandub veel näitusepaiku. Traditsiooniks hakkab kujunema üle kahe aasta korraldatav plakatikonkurss näitamaks arenguid kodumaises plakatikunstis.

Eesti plakatikollektsiooni tugevus seisneb eelkõige lokaalsete nähtuste esitlemises, tekitades mitmekesisema ja põnevama pildi, kui me näiteks Tallinnas müürilehti vaadates arvata võiksime.

Ilmne tõestus – plakatikunst pole surnud, eksisteerib keskkonnas ja pole jäädavalt interneti illustratsiooniks mandunud. Oluline plakatikollektsiooni tugevus on ka erinevate loojapõlvkondade ühendamine. Sel korral on võimalik näha pikka aega varjus olnud eelmise sajandi 80-ndate plakatimeistrit Villu Järmutit. Oma värskust kinnitavad veel vanameistrid Andrei Kormašov, Silver Vahtre, Marko Kekišev ja Urmas Villmann. On uustulijaid, nagu muusika- ja teatriringkonda kuuluv Ivar Põllu. Silma rõõmustavad tipptasemega Martin Rästa, Martus Tamm, Martin Pedanik ja eesti-vene juurtega Dmitri Makonnen. Head tööd teevad noored autorid – Eiko Ojala, Ander Avila, Tauri Birken, Keidi Rehe jt.

Näitust tuleb siiski ise vaadata. Üllatusi, mis sündmusi Eestis toimub ja mis toredaid plakateid on tehtud jagub küllaga.

“Eesti kultuuriplakat 2013” saab Viljandi Linnagaleriis (raamatukogu 3. korrus) külastada kuni 30.augustini.

Näitust toetavad Eesti Kujundusgraafikute Liit ja Kultuurkapital.

Otepää käsitöölaada peateemaks on sellel aastal taaskasutus

IMGP69934. augustil toimub algusega kell 10.00 Otepää Kultuurikeskuse pargis Otepää käsitöölaat. Käsitöölaadal, mis viiakse läbi juba 17. korda, on sellel aastal peateemaks taaskasutus.

Laada peakorraldaja, Otepää Naisseltsi esinaine Riita Aader sõnas, et traditsioonilisel Otepää käsitöölaadal müüvad käsitöömeistrid oma tooteid, näha saab Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite näitusi ning toimuvad õpitoad, mille teemaks on taaskasutus. “Seekord õpitakse vanadest villastest kampsunitest tegema uusi asju, mida saaks jälle kasutada,” selgitas Riita Aader. “Lisaks sellele õpitakse taimedega värvimist, näha saab Mai Normanni pitsikogu näitust.”

Käsitööpäeva sisustavad Otepää rahvamuusikud, tantsijad, lauljad ning külalised. Lastele on kavas mängud ja atraktsioonid. Külalisena esineb ansambel Tartust Remix.

“Kauplejate laadale registreerumine juba käib, kõik müüjad on oodatud!” ütles Rita Aader.

Laada korraldab Otepää Naisselts, toetavad ja aitavad Otepää vald, Otepää Kultuurikeskus, kohaliku omavalitsuse programm ning Eesti Kultuurkapital.

Palutakse tähele panna, et laada päeval on alates kella 07.00 – 18.00 Pühajärve teel, kultuurikeskuse pargi ees ajutine kiirusepiirang 30 km/h.

Külateatrite festival Kuhjaveres kestab tänavu kolm päeva

Võhma teatritrupp Rassijad mängib 18 augustil esimest vaatust Eduard Vilde Pisuhännast.
Võhma teatritrupp Rassijad mängib 18. augustil esimest vaatust Eduard Vilde “Pisuhännast”.

Suure-Jaani vallas Kuhjavere külas saab tänavu näitemängudele kaasa elada kauem kui enamikel varasematel koradadel.

Traditsiooniline kultuurisündmus- IX külateatrite festival kestab 16.-18. augustini . Mõnedki trupid astuvad publiku ette esmakordselt.

MTÜ Kuhjavere Küla Seltsi juhatuse esimehe  Urve Muki sõnul osaleb  seekordsel Külateatrite festivalil kakskümmend kuus näitemänguseltskonda. “Ehki  seadsime etenduse pikkuse piiriks 45 minutit, ei mahtunud etteasted mittekuidagi ära kahele päevale. Sellest tulenevalt astuvad teatritegijad publiku ette juba 16-ndal augustil ja näitemängupidustused jätkuvad 17. ja 18 . augustil. Reedel on üles astumas seitse, laupäeval ja pühapäeval kümme truppi. See  tähendab kokku kümme tundi teatrielamusi”

“Kuhjaveres mängitakse nii eesti kui ka välisautoreid, algupärandeid, tuntud lugude ainetel lavastatud lugusid , ei puudu ka komöödiad, kriminullid, samuti ajaloohõnguline ja päevakajaline  temaatika. “Näiteks ootame suure põnevusega Võrumaa Krabi külateatri ülesastumist. Krabilased  ei avaldagi oma lugu ega sisu enne kui Kuhjavere laval. Sealne  lavastaja Marje Mürk on näidendi  ise kirjutanud ja lavastanud. Peaaaegu pooled näitemängupidustustele tulijatest mängivad Kujjavere  külas esmakordselt. Esimest korda ollakse kohal ka  pealinnast: Salme Rahvateatri algajate trupp mängib “Pöial-Liisit.  Maakondi on kokku  esindatud  üheksa. Kodumaakonnast Viljandimaalt saabub näitemänguühendusi kaheksa, Ida-Virumaalt ja Järvamaalt kummastki neli, Pärnumaalt kolm , Harjumaalt ja Võrumaalt kaks ning Põlva ja Tartumaalt üks.”rääkis Urve Mukk.  Loe edasi: Külateatrite festival Kuhjaveres kestab tänavu kolm päeva

Erametsaomanikud panevad üha suuremat rõhku metsa uuendamisele

file61149948_a517b845
Foto: Viio Aitsam

Erametsakeskusest on võimalik igal erametsaomanikul taotleda toetust metsa inventeerimiseks, metsa uuendamiseks ja metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, samuti metsamaaparandustöödeks, metsamajandamiskava koostamiseks, kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks.

Metsa uuendamise toetuse taotlusi võeti vastu 1. juulini. Taotluste hulk oli rekordiline, neid oli kogusummas 849 000 eurot.

“Ühelgi varasemal aastal ja taotlusvoorus ei ole sellist taotluste mahtu näha olnud. See on tervitatav, et erametsaomanikud on aina suuremat rõhku panemas metsa uuendamisele,” kommenteeris Erametsakeskuse toetuste üksuse juht Maris Tõnuri “Pool taotletud summast küsiti metsakultiveerimise ehk istutusmaterjali soetamiseks tehtud kulude hüvitamiseks. Üle 350 000 euro eest on tehtud maapinna ettevalmistus- ning istutustöid. 5% taotletud summa ulatuses on tehtud istutusjärgset hooldamist,” lisas ta.

Metsakultuuri uuendamise järel on aeg teha hooldusraiet. Siin tuleb appi toetus metsa majandusliku väärtuse parandamiseks. 2013. aasta taotlusvooru võtab Erametsakeskus taotlusi vastu 1.-14. oktoobrini. Tööde tegemiseks on erametsaomanikel aega kuni 2014. aasta lõpuni. Lisaks on võimalus sel aastal esitada taotlus metsa uuendamise toetuse teise taotlusvooru, mille tähtpäev on 1. detsember.

Maris Tõnuri soovitab, et kui endal jääb teadmisi või pealehakkamist metsa majandamisel väheks, siis tasub julgelt ühendust võtta mõne metsaühistuga endale sobivas piirkonnas. Ühistud koostöös metsakonsulentidega on valmis kõiki erametsaomanikke aitama nii metsanduslikes küsimustes kui ka toetustaotluste täitmisel ja esitamisel. Metsaühistute kontaktid on hõlpsasti leitavad erametsanduse portaalis www.eramets.ee esilehel “Ava metsaühistute kaart”.

Tasub teada, et kuna toetusmeetmete eelarved on paika pandud enne taotlusvoorusid, siis suure taotluste mahu korral tuleb rakendada toetuste vähendamist erinevate kriteeriumite põhjal. Metsa uuendamise toetuse puhul arvutatakse kõiki nõuetele vastavaid taotlusi ning taotlusvooru rahastamise eelarvet aluseks võttes rahastamise määr. Arvutuse jaoks on olemas eraldi valem. Sisuliselt selgitatakse välja toetuse summa, millest väiksema summaga taotlused rahastatakse 100% ulatuses ning seda summat ülevatavad suuremad taotlused saavad rahastuse arvutatud määra ulatuses. Sellega on tagatud ennekõike just väiksemate erametsaomanike toetusvajaduste katmine täies ulatuses.

Eesti maaelu arengukava hindamiskriteeriumite puhul hinnatakse toetatavaid tegevusi, eelistatud on metsaühistud ning eraisikust metsaomanikud.

Täpsem info toetuste kohta www.eramets.ee/toetused

Lisainfo: Piia Kiivramees, Erametsakeskuse projektispetsialist toetuste üksuse juhi ülesannetes, 6836 059, piia.kiivramees@eramets.ee

Karl-Erik Taukar & Liveband kontsert Võru Kandle aias

2259fb39a94d1f5bbe2ce7d3e2ec2c331. augustil kell 20.00 esineb Võru Kandle aias Karl-Erik Taukar & Liveband.

Karl-Erik Taukari nimi on tõusnud komeedina kohaliku muusikamaailma tippu. Ta on kogunud tuntust saadetest “Eesti otsib superstaari” ja “Sinu nägu kõlab tuttavalt”, esinedes mõlemas saates edukalt ning näidates üles nii suurepärast laulja- kui ka näitlejaannet. Sel suvel on võimalik kuulata Karl-Eriku debüütkontserte Pärnus, Võrus , Tartus ja muidugi ka Tallinnas.

Kontserdite toimumise ajad:
K 31. juuli – Pärnu, Ammende Villa aed, kell 20.00
N 1. august – Võru kandle aed, kell 20.00
R 2. august – Tartu, Antoniuse õu, kell 20.00
L 3. august – Tallinna Linnateatri lavaauk, kell 20.00

Lisainfo: www.kontsert.ee

Piletid hinnaga 13 € eelmüügil Võru Kandle kassas (tel 7868 676) ja Piletilevi müügipunktides.

Sel nädalal jätkub konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud perede tunnustamine

Eesti Külaliikumine Kodukant jätkab 30. ja 31. juulil koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames tänavu esile tõstetud perede tunnustamist. Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Sel nädalal antakse tunnustus üle Raplamaa, Järvamaa, Viljandimaa ja Valgamaa peredele.

Raplamaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Aile ja Ülo Pajula perekond Märjamaa vallast Sulu külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 30. juulil kl 13.00 Sulu külamajas.

Järvamaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Tiina ja Jaanus Lohuri perekond Türi vallast Kurla külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 30. juulil kl 16.00 Kurla külaplatsil.

Viljandimaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Katti Mees ja Ilmar Tikuti perekond Suure-Jaani vallast Olustvere külast. Tunnustamine toimub kolmapäeval, 31. juulil kl 10.00 Olustvere külas.

Valgamaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Pille ja Peeter Kanguri perekond Otepää vallast Tõutsi külast. Tunnustamine toimub kolmapäeval, 31. juulil kl 13.00 Tõutsi külas.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga “Kogukonna pärl” soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi. “Eelmisel aastal kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,” rääkis Toobal. “Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.”

Liikumine Kodukant soovib ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust. Seetõttu tunnustatakse konkursi “Kogukonna pärl” raames just neid peresid, kes on siirast soovist ja vabast tahtest ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. “Tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut,” märkis Toobal. Ta lisas, et Kodukandi strateegia lähtub säästliku arengu põhimõtetest ja terviklikust lähenemisest maaühiskonnale ning küladele.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on tegemist tänuväärse algatusega tõsta kõikjal Eestis esile perekondi, kes panustavad vabatahtlikult oma kogukonna hoidmisse ja elukeskkonna edendamisse. ” Hea meel on tõdeda, et kogukonna pärlite tunnustamisest on kujunemas traditsioon. Sellega soovime näidata, et kohaliku elu edendamisel sõltub väga palju hoiakutest ja väärtustest. Tunnustame perekondi, kes kannavad endas väärtusi, mis on tugeva kogukonna tekkimise aluseks: need on koostöö, algatusvõime ja töökus,” lausus Kiisler. “Mul on väga hea meel, et meil leidub tõesti palju toredaid, aktiivseid ja tunnustamist väärivaid peresid – tõelisi kogukonna pärleid. ”

Kokku tunnustatakse tiitliga “Kogukonna pärl” 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti “Kogukonna pärl” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.

Kandidaate said esitada kõik inimesed ja organisatsioonid ning tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobisid nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma.

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas oma tegevust mitteformaalse liikumisena 1996. aastal. Järgmisel aastal, 9. oktoobril 1997 asutati organisatsioon ametlikult mittetulundusühingute liiduna, asutajateks 13 mittetulundusühingut. Liikumisel Kodukant on 20 liiget (neist 15 maakonnaühendust), kelle kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Liikumine Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte. Organisatsioon toimib läbi Maapäeva, üldkogu, juhatuse ja tegevmeeskonna. Kodanikuühiskonna aasta tegijate konkursil nimetas Vabaühenduste liit EMSL mulluse Aasta teo auhinna vääriliseks Liikumise Kodukant korraldatud projekti “Avatud külaväravad”, mis tõi suvel üle 10 000 inimese tutvuma Eesti tegusaimate küladega.

Lisainfo: Kaie Toobal, MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant, tegevjuht, tel 5058 426, kaie@kodukant.ee, www.kodukant.ee, www.kylaelu.ee

Haanjas toimuvad suvebiatloni Euroopa meistrivõistlused

haanja2013plakat2.-4. augustini toimuvad Võrumaal Haanjas tänavused suvebiatloni Euroopa meistrivõistlused, kus osaleb ligi 120 sportlast 13 riigist.

Mullustest Euroopa meistritest tulevad Haanjasse tiitlit kaitsma meeste sprindi võitja Rinat Gilazov (Venemaa), naiste sprindi võitja Svitlana Krykonehuk (Ukraina) ja juunioride parim Ivan Kusakin (Venemaa). Kohal on ka Eesti paremik eesotsas Indrek Tobrelutsu, Rene Zahkna ja Grete Gaimiga.

Riikidest on EMil peale Eesti esindatud veel Venemaa, Valgevene, Ukraina, Saksamaa, Soome, Slovakkia, Tšehhi, Läti, Leedu, Holland, Usbekistan ja Rootsi

Haanja on varem kahel korral, 2008. ja 2011. aastal, võõrustanud suvebiatloni IBU karikasarja etappe ning 2007. aastal ka sõjaväelaste talvist MMi.

EMi ajakava:

Reedel, 2. augustil

Kell 9.45 avatseremoonia
Kell 11 täiskasvanute segateade
Kell 14 juunioride segateade

Laupäeval, 3. augustil

Kell 11 meeste ja meesjuunioride sprint, 4 km
Kell 14 naiste ja naisjuuniotide sprint, 3 km

Pühapäeval, 4. augustil

Kell 11 meeste ja meesjuunioride viitstart, 6 km
Kell 14 naiste ja naisjuunioride viitstart, 5 km

 

Lahemaal toimub ehituspärandi koolitus

TUUL0650_520x347
Tooma taluõu Uuskülas. Foto: Toomas Tuul

Koolitusel käsitletavateks teemadeks on paemüüride korrashoid, traditsioonilised värvid, lubikrohv ja -mört, laastu- ja pillirookatused ning akende restaureerimine.

8. augustil toimub Lahemaa kultuuripärandi seminar, mille ettekanded keskenduvad väärtuslike hoonete hoidmisele ja rekonstrueerimisele. Juttu tuleb ka vanade keldrite korrashoiust ning puidukahjustustest. Lisaks käiakse ringkäigul ümbruskonna majades, muinasmaastikel ja kabeliaias.

Koolitajateks on Tarmo-Andre Elvisto, Kalle Kase, Jüri Kuusmann, Ahto Raudoja, Heiki Pärdi, Valter Lang, Ilme Mäesalu, Jaan Vali, Marike Laht, Merle Kinks.

Koolituse kogumahus läbinud osalejad saavad Säästva Renoveerimise Infokeskuse tunnistused.

Koolitus on tasuta ja osavõtjate arv on piiratud. Vajalik on eelregistreerimine.
Koolituse lõunasöögid tasuta, telkimisvõimalus ja hommikusöögid väikese lisatasu eest.

Koolituse kava:
Esmaspäev, 5. august – pae ja mördi päev
10.00–11.00 Taluarhitektuuri kaasaegne korrastamine traditsiooniliste materjalidega. Tarmo-Andre Elvisto
11.00–18.00 Paemüüride korrashoid. Traditsioonilised krohvid. Lubi- ja savikrohv. Jüri Kuusmann

Teisipäev, 6. august – värvide päev
9.30–18.00 Traditsiooniliste värvide ja puiduhooldusvahendite valmistamine ja kasutamine. Linaõlivärv, kaseiinvärv, lubivärv, savivärv. Jüri Kuusmann

Kolmapäev, 7. august – katuste päev 
9.30–18.00 Traditsioonilised katused: rookatus ja laastukatus. Laastukatuse tegemise praktiline koolitus. Ahto Raudoja, Tarmo Andre Elvisto.

Neljapäev, 8. august – kultuuripärandi seminar
10.00–10.45 Vana maja uus elu. Merle Kinks
10.45–11.30 Ajalooliste hoonete säästev renoveerimine ja energiatõhusus. Tarmo-Andre Elvisto
11.30–12.15 Vanade keldrite korrastamine. Jaan Vali
12.15–13.00 Puidukahjustused. Marike Laht
13.00–14.00 lõunapaus ja arutelu
14.00–18.00 ühine bussimatk Uuskülla-Võhmasse-Ilumäele:
Muistsed maastikud. Valter Lang
Palmse mõisa talud. Heiki Pärdi
Ilumäe kabel ja kabeliaed. Ilme Mäesalu
Ilumäe külamuusuem.Villu Jahilo
18.00–21.00 esinevad Lahemaa rahvamuusikud Ilumäel ja Uuskülas

Reede, 9. august – akende päev
9.30–16.00 Vanade akende ja uste restaureerimine. Kalle Kase
16.00–18.00 Tunnistuste jagamine ja koolituse lõpetamine

  • Koolitusel osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine. Registreerimine toimub järgmisel lehel oleva vormi kaudu või e-posti teel  info@renoveeri.net.
  • Koolituspaik.
  • Telkimine ja hommikusöögid – lisainfo Tooma talust: marit.oinus@gmail.com
  • Lisainformatsiooni jagavad: Tarmo-Andre Elvisto (tel 510 0374) ja Ave Paulus (tel 5332 7893).

    Koolitust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eesti motoajaloo esimesel 24 tunni kestvussõidul osales 214 võistlejat

Capture
Punnvõrride kestvussõit
Foto: www.facebook.com/punnvorr

Reedest laupäevani toimus Ida-Virumaal, Maidlas, Eesti motoajaloo esimene 24 tunni kestvussõit, mida sõideti retrohõngulistel Riga sääreväristajatel. Üritus kandis nime Maidla Le Mans.

Tehnikute klassi võitjaks tuli Mati Mõttuse võistkond, kes läbis 24 tunni jooksul 965 ühe kilomeetri pikkust ringi. Võitja meeskond edestas teiseks tulnud Mauno Roosnurme meeskonda hinnanguliselt vaid ühe ringiga. Kolmandaks tuli tehnikute klassis Bogdan Bendaki meeskond.

Standard klassis võidutses Janek Molotovi võistkond, kes läbis 862 ringi ja edestas Viktor Geide ning Veiko Niidu võistkondi.

Võistlusest võttis osa 56 võistkonda ja 214 motosportlast (nendest 17 naist). Võistlejaid oli tulnud kohale ka Hollandist, Saksamaalt, Lätist ja Soomest. Võistlejad läbisid 24 tunni jooksul kokku täpselt 32 000 ühe kilomeetrist ringi.

Korraldajatele üllatuseks katkestas võistluse tehnilistel põhjustel ainult üks võistkond. Kõik teised suutsid visalt lõpuni vastu pidada. “Sellist vastupidavust ja sitkust oli vägev näha”, sõnas ürituse peakorraldaja Allan Lukken.

Suur lõpetajate arv ei tähendanud, et masinatega poleks probleeme olnud. Rajal oli keskmiselt kogu aeg 40 võistkonda, mis tähendas, et u 15 olid kogu aeg remonti teostamas. “Pikim remonditöö kestis u 7 tundi ning punnvõrr läks seejärel jälle rajale”, sõnas Maidla Le Mansi tehnilise komisjoni juht ja TopGeari võistkonna pealik Andres Põldver.

Seda, kas üritus toimub ka tuleval aastal, kestvussõidu idee autor Aimar Parm, öelda ei osanud. “Hetkel on oluline see, et tegime ajalugu – ikkagi Eesti esimene 24 tunni kestvussõit ja müüt sääreväristajate olematust vastupidavusest on murtud – vägev üritus oli”, lisas Aimar Parm.

Lisainfo ja pildimaterjal:

Avatakse Türi-Tamsalu raudteed tutvustav Muuseumvagun

vagun
Foto: www.jarva.ee

2012. aastal asutatud MTÜ Türi-Tamsalu Matkatee eesmärgiks on endisele kitsarööpmelise raudtee tammile matkatee rajamine, mis oleks läbitav jalgrattaga ja ka jalgsi. Tundus olevat loogiline ja vajalik ka mingil moel seda endist raudteed tutvustada, et matkajad ikka teaks, kus nad sõidavad ja milline on selle tammi ajalugu, räägib pojektijuht Arlet Palmiste.

Vanatehnika varjupaigas oli juba olemas üks vagun, mille korrastasime ja sisustasime tutvustava ekspositsiooniga, räägib seltsi liige Tuve Kärner, kes juhatas renoveerimistöid.

Ekspositsioonis on välja toodud raudteel juhtunud õnnetused, seal liikunud rongid ja vagunid, jaamad ja jaamahooned, inimeste meenutused ja ka tänapäevase matkatee äärde jäävate kaheksa omavalitsuse peamised vaatamisväärsused. Võimalik on tutvuda raudteed ja Järvamaad tutvustava kirjandusega. “Järva-Jaanis on juba 6 muuseumi, kuid avatav Muuseumvagun on oma väiksuses üks terviklikumaid” sõnas vallavanem Arto Saar.  

Väljapaneku kujundas Maris Korrol firmast Deco Disain OÜ. Muuseumvaguni rajamist toetas Kultuuriministeerium läbi Rahvakultuuri Keskuse.

Muuseumvaguni avatakse 1.augustil kell 18.00. Samuti kuulutatakse avatuks ka Järvamaa Kultuuripärandi aasta sündmused augustis, mida korraldab Järva-Jaani vald.

Ansambli Öösorr kontsert Luke mõisas

öösorrTule ja naudi looduses loodud laule kaunis mõisapargis!

Öösorr ja sõbrad esitavad selgeid ja eestikeelseid, mõtlikke ja elavaid laule, mis on loodud looduses ja sõprade seltsis ning on sealsamas – looduses ja sõprade seltsis kõige paremini nauditavad.

Priit Öövel – laul, kitarr, soolokitarr, parmupill
Aare Pai – laul, kitarr, soolokitarr

Kontsert toimub iga ilmaga. Ilusa ilma ja väikese vihma korral toimub kontsert mõisapargis, kus sul on võimalus kontserti nautida ka oma piknikutekil. Tugeva ja pideva vihma korral toimub kontsert Luke mõisa kultuuriaidas.

Piletihinnad:
Alates 29.07 tavapilet 9€, perepilet 27€

Perepilet kehtib: 2 täiskasvanut ja 2 last vanuses 9-16 a.
Lapsele kuni 8 a. (k.a.) sissepääs tasuta, juhul kui istub piletiga saatja süles.

Lisainfo: www.lukemois.ee

Haanjamaa kaunimad suitsusaunad on nähtavad Munamäe tornist

Suure Munamäe tornis avati fotonäitus Haanjamaa suitsusaunadest. See on ülevaade Haanja kandi üheteistkümne suitsusauna pärimusest, arhitektuurist, saamis- ja eluloost. Iga foto juures on ka selgitav jutt just sellest saunast ja saunaskäimise kommetest.

„Ei ole kahte sarnanevat sauna, ei oma ehituse ega sauna kasutamise kommete poolest. Need kõik on erinevad ja erilised,“ ütles fotonäituse koostaja Taisto Uuslail.

Fotonäitus, mis on avatud vähemalt suve lõpuni iga päev kell 10 – 20  on osa sel neljapäeval algavast III Haanjamaa suitsusaunanädalast, kus üle Eesti ja kaugemaltki kohale tulnud huvilised saavad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head „stepslivaba“ muusikat.

 Oodatud on kõik sauna ja kohaliku pärimuse huvilised, kes soovivad tutvuda traditsioonilise suitsusauna tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga.

Nädal algab 1. augustil koos kahepäevase suitsusauna renoveerimise õpitoaga ning  Metsamoor Irje Karjus viib huvilised naised sauna pärimusmeditsiiniga tuttavaks saama.

2. augustil saavad ringkäigul huvilised uudistada Haanjamaa erinevaid suitsusauna tüüpe ja nende ehitamise lugusid. Õhtul ootavad Plaani karjamõisas kõiki laulma, tantsima ja saunalugusid kuulama kohalikud muusikud Tarmo Noormaa, Kati Soon, Kadri Lepasson jt.

Saunapäev on laupäev, 3. august, kui külalised kaasatakse tavapärastesse sunatöödesse ning pestakse ka õhtul puhtaks. 4. augustil avab Suurel Munamäel uksed traditsiooniline Suvetare, kus saab meisterdada ja teha näputööd. Lisaks käsitööle on avatud pillitare ja kõlab traditsiooniline rahvamuusika.

Suitsusaunanädala korraldab koos saunaperedega MTÜ Haanja Kultuurikoda. Toetavad Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital ja Võrumaa Partnerluskogu.

 

Kuidas ma Viljandi Folgil käisin

Pamyua (Alaska)Viljandi Pärimusmuusika Festival 2013 141

 

 

 

 

Pamyua (USA/Alaska)                                   Joji Hirota Trio (Jaapan)

Reet Kappo. Pildid: Aado Kuhlap

Kolme päeva eest Haapsalu joogafestivalilt naasnud, ei saanud hoogu maha ja tuli tahtmine ka Viljandi pärimusmuusika festivalil „Püha müristus“ ära käia. Kummastki sündmusest  pole varem juhust olnud osa saada. Jooga muutus igatahes varasemast palju lähedasemaks. Nüüd siis pärimusmuusika… Püha müristuse teema pidi tähendama midagi sellist, et väga suur osa pärimusmuusikast meil ja mujal maailmas on tugevalt seotud pühade tähistamise rituaalidega.

Folgi avapidu oli paljutõotav – rahvas voogas nagu suur jõgi Kaevumäe suunas. Suuri vaevu õnnestus nihkuda lava eest läbi ja taganeda turvameeste kätevibutuste juhatusel vastu kivimüüri, sest kohe sõitis hobukaarikutega rahvast kahte lehte surudes kohale rändteater Vaba Vanker, kes tahtis hobuseid sealsamas ka ümber pöörata. Keegi rataste alla ei jäänud ja pidu algas õnnelikult. Rändteater pakkus nägemust vanadest eesti muinasjuttudest ja pärimusmuusikast. Tulijaid tervitas nii linnapea Loit Kivistik kui festivalipealik Ando Kiviberg ja presidente oli koguni kaks – Toomas Hendrik Ilves ja  tema Läti kolleeg Andris Bērziņš. Lätlastelt saadi kingituseks 1888.a valminud ja üle poolesaja kilo kaaluv Liivimaa ajalugu koondav album „Terra Mariana 1186-1888“ („Maarjamaa“) täpne jäljend.

Meie president Ilves alustas oma kõnet kolmes kohalikus keeles ehk siis eesti, läti ja leedu keeles, tänades avaesinejat Julgi Staltet. Presidendid leidsid, et kahel riigil on palju ühist ja et järgmisest aastast on rahagi ühine. Loe edasi: Kuidas ma Viljandi Folgil käisin

Erki Pütsep võitis Otepää rattamaratoni

Erki Pütsep. Foto: Jarek Jõepera
Erki Pütsep. Foto: Jarek Jõepera

Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja viienda etapi, Otepää rattamaratoni, võitis Erki Pütsep Fixus Sport võistkonnast.

Sarja üldarvestuses jätkab liidrina kuuendal kohal lõpetanud Alges Maasikmets, kellele konkurendid üldarvestuses täna lähemale tulid. Kokku osales Otepää Rattamaratonil 1623 ratturit.
Lõuna-Eesti kuppelmaastikul ja legendaarsel Kekkose rajal kulgenud maraton oli kiire. Võitjal kulus 63 kilomeetri läbimiseks 27 sekundit üle kahe tunni, mis teeb keskmiseks kiiruseks 31,4 km/h. Juhtkolmik Erki Pütsep, Dimitri Sorokin ja Peeter Pruus rebisid end liidergrupist lahti juba sõidu esimesel kolmandikul. Premium7 vahefinišisse Harimäele, raja 28-ndal kilomeetril, jõudsid liidrid pooleteise minutilise edumaaga.
“Täna oli minu rada,” ütles vahefiniši- ja etapivõidu võtnud Erki Pütsep. “Peeter Pruus tegi esimesel poolel vägevat sõitu, kui aga lõpuni jäi veel paar-kolmkümmend kilomeetrit tundsin, et kontrollin sõitu ja võit tuli suhteliselt kergelt,” ütles Pütsep. “Sorokin veel lõpus üllatas, kuid siiski ainult Peetrit ja mitte mind,” sõnas võitja, kes näitas täna võimsaimat minekut ka Hansgrohe kiirenduslõigul maratoniraja 24-ndal kilomeetril. Loe edasi: Erki Pütsep võitis Otepää rattamaratoni

Parim talumetsamajandaja on Elmut Köösel Pärnumaalt

Täna kuulutati Jänedal toimuvatel XXII Eesti Talupäevadel välja parim talumetsamajandaja – austava tiitli sai sel aastal Elmut Köösel Pärnumaalt.

Saarde vallas asuva Viira talu peremees on talumetsaomanikele heaks eeskujuks just oma suhtumisega metsa: Elmut Kööseli eesmärk ei ole metsast kiirelt kasu saada, vaid selle hooldamine ning kasvatamine. Eelkõige mõtleb ta tulevastele põlvedele, et neil oleks ilus ning hea juurdekasvuga mets.

Viira talu üldpindala on 240 ha ning 193 ha sellest on metsamaad. Oma tagastatud kinnistutel asuvaid valdusi on Köösel laiendanud metsatükke juurde ostes. Seda on ta teinud olenemata kinnistute olukorrast – kõlblikuks on ta pidanud nii lageraie järgseid kui ka noore metsaga kinnistud. Küll aga on ta parema majandamise huvides jälginud seda, et need asuksid lähestikku.

Üle poole metsamaa pindalast moodustavad noorendikud, mida talunik suure hoole ja armastusega hooldab. Metsamajanduslikest töödest on talus tehtud palju istutust põllumaale, kus praeguseks kasvavad kenad kuusikud ning kaasikud. Uuendamise juures on märkimisväärne see, et enamus istutatud puid on ta ise liinide alt ning kraavide kallastelt välja kaevanud – taluperemees on veendunud looduslike taimede istutaja. Metsakinnistud on hästi hooldatud, enamus töid on tehtud valdavalt oma tööjõuga. Metsade veerežiimi parandamiseks on metsaomanik rekonstrueerinud vanu kraave. Loe edasi: Parim talumetsamajandaja on Elmut Köösel Pärnumaalt

Pühapäeval leiab aset Pirita Kloostripäev ja laat

Pühapäeval, 28. juulil, toimub Pirita kloostri varemetes Kloostripäev ja laat. Kogu üritus on tasuta.

Laadarahvas saab kohti sisse seada kl 8.00–10.00
10.00 avatakse traditsiooniline laat.
12.00 avavad päeva Pirita LOV vanem Tiit Terik ja isa Vello. Antakse üle kaunima kodu auhind.
12.30 tuleb mudilastele külla Teoteater etendusega  „LINALAKK JA ROSALIND“, autor Heljo Mänd.
14.30 „TAANIELI MÄNG“,  etendus tartlastelt. “TAANIELI MÄNG” on 13. sajandi Prantsusmaalt pärit liturgiline draama, mis räägib õpetliku, kuid samas verdtarretava loo prohvet Taanielist ja tema ajast. Soolo- ja koorinumbrite, tantsu ja pillimängu (harfid, fiidel, ud, flöödid, löökpillid, tromba marina, poogenpsalter) kõrval oli vaatajate ees ka üks verine lahingustseen.  Osa võtab ligi 40 tegelast, kaaasatud on ka esimese klassi lapsi. Lavastus valmis Tõnu Sepa muusikalisel juhtimisel (temalt ka teksti tõlge ladina keelest) Vaikuse Muusika stuudios, mis tegutseb Jakobi mäe kultuurikojas. Etendus kestab 1 tund 40 min.

Erinevad seltsid pakuvad kohvi ja kooki,  avatud on ka taimede ja vanade raamatute vahetuspunktid. Lisaks pakuvad ka Tallinna naiskodukaitse suppi.

Kloostripäeva info: 5662 7632, Hans Kaldoja
Laada info: kadi@piritavak.ee, 521 6078, 645 7627, Kadi Kallavus

Olavipäevade festival – juba sel nädalavahetusel Vormsil!

Väikesel Vormsi saarel valmistutakse olavipäevadeks, millega tähistatakse Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 23. aastapäeva ja õnnistatakse valla uus lipp. Olavipäevad on saare tähtsündmus, mida eelmisel aastal külastas üle 2000 inimese.
„Vormsi rannarootsi pärandkultuuri osaks on ainulaadne muusika, tantsud, laulud ja elulaad. Paljud saarega esmatutvust teinud külalised satuvad saarest vaimustusse ning jagavad kogemust teistega,“ lausus Vormsi kultuurijuht Krista Veisson. „Meie selle aasta eesmärk on kultuuripärandi teadvustamise propageerimine ja mõistmine, et seda tuleb ühiselt hoida, kuna tegemist on meie identiteedi osa ja alusega.“
Olavipäevad on vaieldamatult saare suurimad pidustused, mille kõrval kahvatub isegi jaanipäev.

Olavipäevade kava:
Laupäev 27. juuli
11:00 – Käsitöölaat Rälby külas.
14:00 – Nukuetendus „Okasroosike“ Rälby külas.
17:00 – „Lauluga maale“ saate lindistus Rumpo rannas.
21:00 – „Ott Lepland Unplugged“ Hullo kiigeplatsil.
23:00 – Tants ja muusika varajaste hommikutundideni. Kõrtsis Krog nr 14.
Pühapäev 28. juuli
14:00 – Fotonäituse „Ennemuiste Kersletis“ avamine Kersleti palvemaja saalis.
22:00 – Sven Kullerkupu kontsert Püha Olavi kirikus.
23:00 – Öömissa Püha Olavi kirikus ja küünalde asetamine kalmudele.
Esmaspäev 29. juuli
11:00 – Pidulik jumalateenistus Püha Olavi kirikus, Vormsi valla lipu õnnistamine.
13:30 – 15:00 – Traditsiooniline Vormsi supi ühissöömine Sviby muuseumis.
15:00 – Eesti-Rootsi muusika, laulud ja tantsud Sviby muuseumis.
19:00 – Vormsi filmide õhtu rahvamajas.

Rohkem infot saab lugeda ka Vormsi valla kodulehelt

52. Kloostriturniirile oodatakse osalejaid!

kloostriturniiri pilt lehte352. Kloostriturniir leiab aset homme, 27. juulil algusega kell 12.00 Pirita Vaba Aja Keskuse peeglisaalis (aadressil Merivälja tee 3). Mängu juhivad Jaan Loide, Eduard Rihm ja Peeter Kubo. Esitatakse sada küsimust traditsioonilistel mälumänguteemadel sõnas, helis, pildis ja esemetena (geograafia, loodus, sport, teadus, tehnika, ajalugu, kunst, muusika, kirjandus, film & teater).

Võistlema oodatakse kolmeliikmelisi võistkondi. Võib tulla ka üksi või kahekesi, sest kohapeal moodustatud võistkonnad on osutunud tihti edukaks.

Auhinnalaud on rikkalik, toetajateks on nt. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Pirita klooster, Pirita Linnaosa Valitsus, Pirita Top Spa, raamatukauplus Rahva Raamat, kirjastused Koolibri, Menu, Äripäeva Raamatuklubi, Tea ja Ajakirjade Kirjastus. Oma töid annavad auhindadeks ka tuntud Eesti graafikud.

Võitjatele on eriauhinnaks pidulik vastuvõtt Tallinna keskaegses restoranis Olde Hansa.

Täpsem info ka Pirita Vaba Aja Keskuse kodulehel

Narva jõeäärsete külade päev

Homme, 27. juulil tähistatakse Jaama külaplatsil Narva jõeäärsete külade 430. aastapäeva. Pidulik tähistamine algab kiriku kõrval külakivi juures ning suundub külaplatsile, kus kavas mitmkülgne kultuuriprogramm nii suurtele kui väikestele.

Ajakava:
16.00 Algus Jaama kiriku juures. Külalisi tervitavad Illuka vallavanem Oleg Kuznetsov, Jaama külavanem Konstantin Motšjonov ja Jaama kiriku õpetaja isa Konstantin
17.00 Küla lipu heiskamine (2 küla vanimat elanikku)
17.15 Illuka memmede tantsurühm
17.30 Teater Tuuleveski laulud (I osa)
18.00 Lohusuu laste tantsurühm (3 tantsu)
18.15 Teater Tuuleveski laulud (II osa)
18.45 Niina Rejeva tantsutrupp
19.15 Jaama külarahva esinemine
Konkursitulemused, võistluste auhindamine jms.
20.00 Butuzovi nimeline segakoor Kiviõlist
20.40 Lõõtsamängija
21.00 Laulab Aleksandr Lassikov
22.00 Taevalaternad
Disko – Alex Ivasjuk

Lisaks toimuvad erinevad võistlusmängud lastele ja peredele, võrkpallimängud külade vahel, kübarakonkurss ja vanaema veimevakk, koduste hoidiste väljapanek, fotonäitus ajaloost ja küla tegemistest. Toitlustuse tagab Tagavälja talu ning ka kirik on avatud kõigile huvilistele. Soovijaid sõidutab Jaama külla ka valla buss. Täpsete väljasõiduaegadega saab tutvuda Illuka valla kodulehel

Otsitakse osalejaid pühapäeval Vihula vallas toimuvatele filmivõtetele

Pühapäeval, 28. juulil toimuvad Vihula vallas Vihula külaplatsil lühimängufilmi “Ivanipäev” massistseeni võtted, kuhu on oodatud osalema kõik huvilised. Film räägib noorest Eesti venelasest Ivanist ja tema tüdruksõber Kadrist, kes sõidavad maale, et kohtuda Kadri vanematega ning tähistada jaanilaupäeva. Selle üürikese öö jooksul satuvad nii Ivani armastus kui identiteet tõsiste katsumuste osaliseks. Filmi tootjaks on Allfilm.

Kogunemine toimub 28.07 kell 12:00 ning võtted kestavad kuni 23:00-ni.

Täpsem informatsioon ja osalemise registreerimine:  Janis Rizhovs, tel 562 822 39 ja e-post: ivanipaev@gmail.com.

Botaanikaaias on näitus söödavatest õitest ning päevaliiliatest

Tänasest kuni pühapäevani (26.-28.07) saab Tallinna Botaanikaaias imetleda nii värskelt söödavaid õisi kui ka tutvuda nende kasutusvõimalustega toiduvalmistusel. Eksponeeritakse ka koduaedade ühe lemmiku päevaliilia (Hemerocallis) kultivare.

Botaanikaaed tutvustab näitust ise nii: “Õied on küll rohkem silmailu pakkujad, aga eks nii mõnegi või põske pista, lisada salatile kaunistuseks või supimaitse rikastamiseks. Kõik ikka selleks, et parem, ilusam ja tervislikum saaks. Neid õisi, mida süüa kõlbab, on ootamatult palju. Maitsvaid õisi annavad mitmed populaarsed ilutaimed nagu päevaliiliad, roosid, nelgid, gladioolid, pojengid ning paljud teised tuntud ja vähemtuntud taimed.  Neid võib tarvitada värskelt, kuivatatult, külmutatult, neist valmistatakse marinaade, keediseid, veini jm.Õisi on toidu valmistamiseks kasutatud Euroopas ja Aasias sadu aastaid.”

Näitus valmib koostöös Nõrga taluga Viljandimaalt. Täpsemat infot piletihindade ja külastusaegade kohta leiab Botaanikaaia kodulehelt.

Täna algas Viimsis Rannarahva festival!

Sel nädalavahetusel (26.-28.07) toimub Viimsis traditsiooniline Rannarahva festival, mis keskendub sellel aastal rannarahva puhkamis- ja meelelahutustraditsioonidele. Laupäeval, 27. juulil, toimub ka põhjaranniku suurim kala- ja merekraamilaat koos erinevate võistlusmängude ja töötubadega. Pühapäeval toimub aga Tallinna lahel Paatide karneval.

Täpsemat infot leiab ka Rannarahva festivali facebooki lehel ja ka Rannarahva muuseumi kodulehelRannarahva festival

Nahkhiireõhtu Hanila muuseumis

Hanila muuseumis toimub täna, 26. juulil kell 20:30 loodusõhtu, mis keskendub seekord nahkhiirtele.

Uuritakse, kes on need salapärased loomad, kes hämaras lendavad ning kuidas nendega eluaset jagada on võimalik. Nahkhiirtest tuleb rääkima Rauno Kalda MTÜst Suurkõrv (MTÜ Suurkõrv on loodud 2009. a kolme nahkhiirehuvilise poolt)

Peale kella 22 minnakse ka ise välja nahkhiiri kuulama ja vaatama. Õhtu orienteeruv lõpp on kell 23:00.

Loodusõhtu on kõigile huvilistele tasuta!

Lisainfo ja registreerumine: tel 504 7219 või ave.huugen@keskkonnaamet.ee

 

Lepingiist ja näide juriidilisest jõust

Pulga_jaanPulga Jaan,
maamiis

Eläjiidega sõlmit lepingu omma kimmämbä ku inemiisiga, kiä omma üte suurõ sullõri. Inemiisi elu om võimalik tenu lepingiile. Ma ei kõnõla siinkotsil sukugi Liive Sandorist ja timä virmast. Ma ei kõnõla ülepää inemistega sõlmit lepingiist, kuna noid om alati võimalik kahtlusõ alla panda. Mu jutt käü eläjiidega sõlmit kokkuleppiist.

Üts kõgõ kimmämp leping sai mul sõlmitus sügäväl Vinne aol varõssõga. Oll’ suvõ algus ja hirmus põud. Hain eriti es kasu, kunna es liigu ja kõik eläjä olli puulnällän. Pääväste vahedõga panni ma tähele, et poigõga kanal jääs poigõ vähämbäs. Panni püssä aidasaina pääle ja varsti näi, kuis varõs sitauniku päält üte kanapoja kinni haard’. Mul õkvalt püss peon, aga inne laskmist hõiksi: «Varõs, olgu seo sul viimäne!»

Varõs lask’ kanapoja vallalõ, tsilgut’ uma pitsati lepingulõ kinnitüses ja ma… jäti paugu tegemädä. Kanapoig võtt’ kah elu sisse ja inämb näid es kao. Või-olla et taivadsõ olli ka mii lepingu puult, kuna järgmine päiv tull’ vihm, kunnapoja ronisi lumbist vällä ja süvvä oll’ kõigil küländ.

Tuust aost olõ ma kogõmalda lasknu kats varõst – üte kulli küüdsi vahelt koon kulliga ja tõsõ määndsegi imeliku haavlipõrkõga, tsihe hoobis harakut. Mõlõmba ellivä viil pääväminekuni ja ma sai näide käest andis pallõlda.
Varõssõ ei olõ mu teedä lepingut riknu, kuigi kanapoigi om mul nüüd hulga inämb.

Umbõs säändse vai tsipa keerulidsembä lepingu omma mul kuldnokkõga (paskrästiide vasta), varblaisiiga aiaputukiide vasta, pääsükeisiga kärbläisi vasta, kannu ja partsega tigudõ vasta. Rebästega hiiri vasta ma lepingut es pikendä, kuna väega pall’u om siginenü väljäloorkulle ja ronkõ, noidõga om leping kasulikumb.

Pääleki riksõ repän lepingut, nigu vähägi sai. Ega hummuk oll’ timä pitsat trepi iin, aga kana õks kattõ. Nugistõga lõpõti ka lepingu är ja esäste tuhkritõga piirdsõ lepingut kõvastõ. Imästega jäti tingimusõ samas. Põrõlt om mu elu tävveste rahuldav ja lepinguosalistel kah. Nii tulõgi edesi ellä. Loe edasi: Lepingiist ja näide juriidilisest jõust