Nädala foto
Väimelas, Tartus, Tallinnas ja Pärnus tutvustatakse hõimurahvaste kirevate köökide retsepte
Oktoobrikuus kutsuvad kultuuripärandi aasta toimkond ja MTÜ Fenno-Ugria Asutus Eesti koole üles uurima ja proovima meie hõimurahvaste kireva köögi retsepte. Et retsepte paremini tundma õppida ning need läbi katsetada, toimuvad teabepäevad projektiga liitunud koolide kokkadele ja õpetajatele:
- 17. septembril kell 14.30 – Väimela, Võrumaa Kutsehariduskeskus;
- 18. septembril kell 15 – Tartu, Maitseelamuse Koda;
- 19. septembril kell 15 – Pärnu, Pärnumaa Kutsehariduskeskus;
- 27. septembril kell 15 – Tallinn, Rahvaülikool.
Igal aastal tähistatakse Eestis oktoobri kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana hõimupäeva, et väärtustada soome-ugri rahvaste kultuuri. Kultuuripärandi aastal ehk tänavu on hõimupäev 19. oktoobril, ent kuna sündmusi jätkub peaaegu kõigisse oktoobripäevadesse, siis on tegu terve hõimukuuga.
Projektiga “Hõimupäev koolisööklas” on oodatud liituma kõik Eesti koolid – nii väikesed kui ka suured, nii maal kui ka linnas. Osaleda on võimalik lastel, lastevanematel, õpetajatel, koolikokkadel ja toitlustusfirmadel.
Sagadis pannakse seened näitusele
RMK Sagadi looduskooli ja metsamuuseumi eestvedamisel toimub sel nädalavahetusel, 14.-15. septembril Sagadis seenehuvilistele traditsiooniline seenenäitus.
RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keeduse sõnul ei ole tänavune päikseline suvi seenekasvule just kõige soodsam olnud, kuid sellest hoolimata on Põhja-Eesti metsades rikkalik kukeseene- ja männiriisikasaak. “Näitusel saab tutvuda kõigi hetkel Sagadi ja Oandu ümbruse metsades leiduvate seentega, mis lubab head pilvikute ja puravike väljapanekut, kukeseeni ja riisikaid,” selgitas Keedus ja lisas, et näitusel tutvustatakse ka erinevaid seenelise korvi mittesobivaid seeni.
Seenehuvilisi oodatakse sel korral nii 14. kui 15. septembril ajavahemikul 10-18. Näitusel jagavad huvilistele seenetarkusi looduskooli juhendajad, looduskooli ruumides saab teha mikromatka seeneriiki ja uurida, mis rolli seened meie igapäevaelus mängivad. Populaarne seenenäitus toimub Sagadis juba 14 aastat.
Lisaks Sagadis toimuvale seenenäitusele korraldab RMK septembrikuu jooksul erinevates maakondades üle Eesti mitmeid põneva programmiga seenepäevi, mille käigus on võimalik tundma õppida kodupaiga seeni ja nautida varasügisest loodust. Täpsemad seenepäevade toimumisajad on leitavad veebist!
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Keskkonnaamet kutsub sügisesele matkapäevale Rõugesse
Vähemusrahvuste pärimus tuleb Meremäe setodele koju kätte
28. septembril 2013 saavad rahvuste päevale pühendatud sündmused järje Setomaal, kus toimub pärimuspidu Kultuuriruumi rikkus. Sarnast koosviibimist peetakse Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu eestvedamisel alates 2008. aastast. Sel aastal sõidavad Meremäe valda külla tšuvašid ja ingerisoomlased.
“Koosviibimise eesmärgiks on erinevate rahvuste pärimuskultuuri tutvustamine eestimaalastele ning sel aastal seto põlise pärimuskultuuriga tutvumine kohapeal,” selgitab pärimuspeo üks juhte Kati Taal. Omakultuuri tundmine on võtmeks teiste rahvuste mõistmisel ning heaks eelduseks suhtlemisel paljukultuurilises riigis kuna h etkel elab Eestis üle 190 erineva rahvuse.
Kõigile avatud ühispidu peetakse Kalatsova külas Setomaa Turismitalos algusega kell 19.
Pärimuspeol osalevad tšuvaši pärimusmuusika ansambel Palan Tallinnast, ingerisoomlaste folkloorirühm Röntyskä Tartust, folklooriansambel Hõpõhelme’ ja Meremäe mehe’ ning meeste leelokoor Seto Miihi Summ Meremäelt. Lisaks saab iga piduline osa nii kohalikust seto kui ka külaliste laulu- ja tantsupärimusest ning käsitööst ja rahvusköögist.
Pärimuspidu Kultuuriruumi rikkus saab teoks koostöös Kultuuriministeeriumi, Eestimaa Rahvuste Ühenduse ja Meremäe vallaga.
Rahvuste päeva teiste tegemiste kohta jälgi teavet Kultuuriministeeriumi koduleheküljelt!
Aknaklaasidesse lendavaid linde on võimalik säästa
Viimastel päevadel on Tallinnas ja mujal Eestis sagenenud teated akende ja klaasfassaadiga kokku põrganud rändlindudest. Sel sügisel on juhtunud palju õnnetusi musttihaste ja teiste rändel olevate värvulistega, kuid Tallinnas on leitud ka mitu herilaseviud. Lindude kokkupõrked hoonetega juhtuvad sellepärast, et paljud liigid ei taju klaasi takistusena. Samuti eksitab linde klaasilt peegelduv taevas või taimestik. Kokkupõrge klaasiga võib linnule lõppeda nii kerge põrutuse kui ka raskema vigastuse ja hukkumisega.
Lindude kokkupõrkeid klaaspindadega saab vältida, kui muuta suuremad klaaspinnad lindudele nähtavaks. Selleks võib ette tõmmata kardinad või kleepida ohtlikele akendele paberist kaunistusi, märgistada aknaklaasid maalriteibiga vm. Püsivamateks lahendusteks on madala peegeldusteguriga ja dekoorklaaside kasutamine ning akende katmine peegeldust vähendava kilega. Klaasfassaadiga hoonete rajamisel on võimalik kasutada ka spetsiaalseid lindudele nähtavaid klaasitüüpe, nt Ornilux klaasi.
Leides uimase linnu, tuleb ta tõsta ohutusse kohta põõsa või taimepuhma sisse, mis oleks päikese eest varjus. Kui lind on saanud vaid kerge põrutuse, toibub ta mõne aja möödudes ja lendab edasi. Hukkunud või vigastatud kaitsealustest liikidest tuleks teatada lühinumbril 1313.
Tallinna Keskkonnaamet ja Eesti Ornitoloogiaühing kaardistavad lindudele ohtlikke hooneid, mille juurest on leitud palju uimaseid, vigastatud või hukkunud linde. Selleks palume Tallinnas asuvatest linnuohtlikest hoonetest teada anda Tallinna Keskkonnaametile aadressil keskkonnaamet@tallinnlv.ee, mujal Eestis aga Eesti Ornitoloogiaühingule aadressil eoy@eoy.ee. Kirjas tuleb märkida hoone asukoha aadress, lindude liik (kui on teada) ja arv ning võimalusel lisada fotod leitud lindudest.
Vastseliinas toimub laupäeval turu- ja tervisepäev
Laupäeval, 14. septembril 2013
toimub Võrumaal Vastseliina alevikus
turu- ja tervisepäev, kus toimub kauplemine turuplatsil, sportlikud virgutused ja turgutused ning palju muud põnevat!
Tule koos perega!
Hooaja viimane taluturg Haanjas sel reedel
Sellel reedel lõpetab esimest aastat läbi terve suve väldanud populaarne Haanja taluturg oma hooaja. Ostjaid on nüüd väheseks jäänud, aga kevadel alustame jälle!
Kohaliku toodangu vahendamine kolib internetti, lisa Haanja valla kodulehel ja Facebookis!
Müügil kohalik kraam nagu ikka!
Joonistamise meistrivõistlused Tartus
3.-4. oktoobril 2013 toimuvad Tartus juba teist korda joonistamise meistrivõistlused. Tartu Kunstikool töötab selle nimel, et joonistusoskus ei kaoks ja käelistele oskustele pöörataks piisavalt tähelepanu.
Joonistamine on nagu sport, mis näitab aju, silma ja käe treenitust. Eelduseks on anne ja igapäevane aastatepikkune treening juhendaja käe all ning tulemuseks vaatlemisoskus, mõtlemine ja täpne käsi. Umbes nagu male ja vibulaskmine.
Koolide õppetööde korraldajatele palve, et nad võimaldaksid õpilastel osaleda ning võimalusel toetaks neid selliselt, et võistlusi arvestataks õppetööna. Tartu Kunstikool väljastab ka vajalikud tõendid ja tunnistused õpilastele.
Meistrivõistlused toimuvad Tartu Kunstikoolis Eha tn. 41.
Võisteldakse realistliku joonistamise oskuses kolmel teemal: NATÜÜRMORT, PORTREE, FIGUUR (TÄISFIGUUR, RIIETATUD).
Osalema on oodatud kõik, kes peavad lugu heast joonistamisoskusest. Võistelda võib ühel ülalmainitud teemal. Töö tuleb kodus eelnevalt valmis teha ja kohale tulles kaasa võtta. Tegemist on pikaajalise joonistusega, seega töö tegemiseks kulutatud ajaline maht peaks olema vähemalt 12 akadeemilist tundi. Töö formaat on A2 ja töö teostatakse harilike pliiatsitega.
Eelnevalt valmis tehtud töö antakse korralduskomitee kätte. Võistluspaigal joonistab iga võistleja oma töö PEAST uuesti. Selleks antakse aega orienteeruvalt 12-14 akadeemilist tundi. Töö teostatakse harilike pliiatsitega.
17 riigi diplomaadid külastavad Eesti põllumajandusettevõtteid
Täna ja homme tutvuvad Eesti põllumajandusega 17 riigi diplomaadid, sealhulgas 7 suursaadikut. Ühiselt külastatakse väljapaistvaid ettevõtteid, Eesti Taimekasvatuse Instituuti ja Eesti Maaülikooli ning räägitakse teaduse rakendamisest põllumajandustootmises.
“Aastatel 2014-2020 on Euroopa Liidus senisest suurema tähelepanu all rahvusvaheline koostöö innovatsiooni toomisel põllumajandustootmisesse, nii et tutvustame sel korral diplomaatidele, mida on Eesti ettevõtetes ja teadusasutustes ära tehtud,” ütles kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron. “Saadikud ja majandusdiplomaadid on sageli rahvusvahelise koostöö alustamisel esimeste kontaktide seas, mistõttu on oluline, et neil oleks selge ülevaade Eesti võimalustest ja huvidest.”
Teadusasutustest külastatakse ringsõidul Eesti Taimekasvatuse Instituuti Jõgeval ja Eesti Maaülikooli. “Suvel loodud taimekasvatuse instituut peab kindlasti edukalt haakuma rahvusvahelises teaduskoostöös. Eesti Maaülikoolil on ette näidata kloonitud vasikas ning sel aastal aluse saanud kõrgetasemeline rahvusvaheline konverents Agroforum Balticum,” ütles välissuhete osakonna juhataja Ruve Šank.
Ettevõtetest külastatakse näiteks piimandusettevõtet E-Piim, kus tutvutakse demineraliseeritud vadakupulbri tootmise liiniga; OÜ Voore Farmi, mille kõigis tootmissuundades on kasutusel tootmistehnoloogia uusimad rakendused; mahetootjate ühistut Wiru Vili, kus ligi 1,9 miljoni euro suuruse maaelu arengukava 2007-2013 toetuse abiga valminud mahevilja terminal on suurim ja moodsaim kogu regioonis; ning Hans Kruusamägile kuuluvat Eesti suurimat rukkitalu Simuna Ivax.
Põllumajandusministeeriumi korraldatav diplomaatide ringsõit toimub sel aastal juba 20. korda.
Hiiu staadionil toimub perespordipäev
Pühapäeval, 15. septembril toimub äsja uue kunstmurukatte saanud Hiiu staadionil perespordipäev “Sportlik pere Nõmmel 2013”. Üritus toimub kell 12.00-17.30, väravad avatakse kell 11. Perespordipäeva lõpetab kell 17 algav Lenna Kuurmaa kontsert. Päeva juhib Hannes Hermaküla.
Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul kasutavad Hiiu staadionit nii koolid kui ka erinevad spordiklubid. “Seal viivad Nõmme koolid läbi oma kehalise kasvatuse tunde ja korraldavad spordipäevasid, lisaks toimuvad ka jalgpallitrennid. Just seetõttu on hea, et staadion taas kooliaasta alguses kasutusvalmis,” rääkis Korp.
Perespordipäeval selgitatakse välja Nõmme sportlikumad pered. Osalema on oodatud 3-liikmelised võistkonnad, kuhu võivad kuuluda emad, isad, õed, vennad, vanaemad ja vanaisad jne. Parimad võistkonnad selguvad erinevate ülesannete täitmisel, mida viivad läbi Nõmmel tegutsevad spordiklubid.
Lisaks toimuvad sel päeval staadionil Nõmme lasteaedade ja koolide teatejooksud, linnapea karika jalgpalliturniir Nõmme-Lasnamäe, sõpruskohtumises võtavad omavahel mõõtu Nõmme Kalju ja Nõmme Unitedi lapsed ja lapsevanemad jpm.
Tallinna linnavalitsus eraldas juunis Hiiu staadioni jalgpalliväljakule uue kunstmuru soetamiseks ja paigaldamiseks reservfondist 275 000 eurot. Uus kunstmurukate tagab tingimused kvaliteetseks treeninguks. Paigaldatud kunstmuru omab FIFA 2 sertifikaati, mis tähendab, et staadionil on võimalik pidada ka rahvusvahelisi võistlusi.
Tiit Hennoste: kommentaarid jäävad, kuid peavad muutuma asjalikumaks
Tartu Ülikooli õppejõu Tiit Hennoste hinnangul näitab meediaväljaannete kogemus ja TNS Emori vastav uuring, et internetikommentaaridel on Eestis oma koht olemas, kuid meedia peab pingutama nende sisukuse nimel.
“Kui uuringutulemused näitavad, et üle 40 protsendi kommentaaridest peetakse “asjassepuutumatuks mölaks” ning sisuliselt räägitakse asjassepuutuvat juttu vaid 20 protsendi puhul, siis küsimus on – kuidas seda vahet vähendada?” püstitas Hennoste täna Tallinnas peetud Avatud Ühiskonna Foorumil küsimuse Postimehe peatoimetajale Anvar Samostile ja Delfi/EPL peatoimetajale Urmo Soonvaldile.
Hennoste sõnul on selge, et kommentaariumi sisukuse muutmine vajab mõlema Eesti suure online-keskkonna, PM Online’i ja Delfi ühist põhimõttelist kokkulepet selles, mis puudutab kommentaaride asjalikkust ja anonüümse vihakõne vähendamisel.
“Kommentaaridel on Eestis koht olemas, mistõttu meie ülesanne ei peaks olema neid kaotada, vaid teha kõik, et kommentaarides öeldakse midagi konkreetse asja kohta ühelt poolt ja teisalt oleks välja rehitsetud seltskond, kes pole võimeline järgima korrektse suhtlemise reegleid või põhimõtteliselt seda teha ei taha,” märkis Hennoste.
Loe edasi: Tiit Hennoste: kommentaarid jäävad, kuid peavad muutuma asjalikumaks
Ullo Toomi nimelise stipendiumi laureaat on Vaike Rajaste
Tänavuse Ullo Toomi nimelise stipendiumi saab armastatud tantsuõpetaja ja Viljandi Talviste Tantsupidude eestvedaja Vaike Rajaste.
Stipendium antakse pidulikult üle tantsutaat Ullo Toomi 111. sünniaastapäeval 14. septembril kell 12 Tallinna Raekojas.
Ullo Toomi halduskogu leidis, et Vaike Rajaste on tantsuõpetajana oma tööga väärtustanud Ullo Toomi põhimõtteid ja pärandit. Vaike Rajaste on oma elu tantsule pühendanud ning lisaks silmapaistvale tegevusele Viljandimaal on ta aktiivselt osalenud ka Eesti rahvatantsuliikumise arendamises üldiselt.
Vaike Rajaste peab tantsuõpetamise olulisimaks seda, et tantsija saaks oma tegevusest ennekõike hea enesetunde. “Et selg oleks sirge, jalg kerge ning tantsutunnis ikka rõõmus elevus hinges. Keegi läheb alati ees ja keegi alati õpib – tants on koostegemine ning üksinda ei tee siin keegi midagi ära!” ütleb Rajaste. Stipendiumi pidulik üleandmine Tallinna Raekojas tantsutaadi sünniaastapäeval on kujunenud kauniks traditsiooniks ning see on ühtlasi rahvatantsuvaldkonna aasta tippsündmus.
Vaike Rajaste lõpetas 1980. aastal Viljandi Kultuurikooli kultuuritöötaja/rahvatantsukollektiivi juhi eriala ning alustas samal aastal tantsuõpetajana Viljandis. Tänaseks on Vaike toonud tantsupidudele enam kui 30 Viljandimaa tantsurühma ning on oma tantsijatega osalenud rohketel folklooriestivalidel nii Eestis kui välismaal. Ta on korraldanud mitmeid ülevabariigilisi konverentse ja võistutantsimisi ning töötanud viimased 15 aastat Viljandi Kultuuriakadeemias tantsuõpetajana. Vaike on aastaid osalenud üleriigiliste tantsupidude lavastusmeeskonnas ning olnud Viljandi Talviste Tantsupidude traditsiooni algataja ja eestvedaja.
2014. aasta XIX tantsupeol “Puudutus” on Vaike Rajaste B2 rühmade liigijuht. Teenete eest rahvakultuuri edendamisel sai Vaike Rajaste Eesti Kultuurkapitali maakondliku kultuuripreemia “Viljandimaa Kultuuripärl 2009”. 2010. Aastal omistati talle Valgetähe V klassi teenetemärk.
1987. Aastal loodud Ullo Toomi Fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Helju Mikkel ja teised armastatud rahvatantsujuhid. Stipendiumi kätteandmist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.
Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon viis toitlustajad kokku mahetootjatega
EDA presidendi ja restoran Atlantis juhataja Olga Aasavi sõnul on oma lastelaste parema tuleviku nimel mahetoit ja ökoloogilisem eluviis möödapääsmatud. „Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon tähistab tänavu 20. aastapäeva, toitlustusasutustele mõeldud seminar toimus EDA aastapäeva ürituste raames,“ lisas Olga Aasav.
Eesti Maaülikooli professor Anne Luik andis seminaril ülevaate mahetoidu eelistamise põhjustest, selgitades tänapäevase intensiivpõllumajandustegevuse mõju keskkonnale ja inimestele – kuidas erinevad taimekaitsevahendite jäägid toidus mõjutavad meie ja meie laste tervist. „Tartu kui heade mõtete linn võiks ka mõelda mahetoidu kasutamisele. Helsingi on seadnud aastaks 2015 eemärgiks ülemineku mahetoidule 50% ulatuses, oleks ju väga tore, kui Tartu seaks eesmärgiks kasvõi 20%,“ sõnas Anne Luik. Anne Luik julgustas ka toitlustusasutusi mahetoitu proovima ja oma menüüsse võtma.
„Just praegu on Põllumajandusministeeriumis väljatöötamisel mahetoitlustamise täpsemad nõuded, nii et huvilistel on võimalus oma ettepanekuid ja küsimusi esitada,“ rääkis Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuht Airi Vetemaa. „Ministeeriumi eesmärk on teha nõuded selgemaks ja vähendada mahetoidu pakkumisega kaasnevad bürokraatiat. Juba praegu müüvad paljud maheettevõtted oma toodangut toitlustajatele, kes hindavad neid tooteid just hea kvaliteedi tõttu.
Paraku aga klient sellest teada ei saa, sest mahedale saavad viidata vaid need toitlustajad, kes on mahetoitlustajatena Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all.“
Maheettevõtted näevad toitlustajates häid partnereid ja on valmis koostööks ja paindlikeks lahendusteks. Seminaril tutvustasid oma tootevalikut Kopra Karjamõis, Taarapõllu talu, Vändra Ökopagar, Pajumäe talu, Kalamatsi meierei, TÜ Eesti Mahe, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik, Ökosahver ja Lõuna-Eesti Ökokeskus.
Allikas: Maaülikooli Mahekeskus / Maheklubi.ee
Maarahvas koguneb laupäeval Põlvasse kongressile
Laupäeval, 14. septembril Põlva kultuuri- ja huvikeskuses toimuval VI Eesti Maarahva kongressil käsitletakse ennekõike haldusreformi, maaelu arengukava ja haridusireformiga seonduvaid teemasid.
Eesti Maarahva kongressi volikogu esimehe, Riigikogu liikme Ester Tuiksoo sõnul koosneb foorumi päevakava kolmest osast, mille teemadeks on “Haldusreform – tõmbekeskuse mudel”, “Maaelu arengukava 2014-2020” ja koolireformiga seonduvad probleemid.
“Maarahva kongressil tulevad arutlusele nii maapiirkondadele kui ka kogu Eestimaale olulised valuküsimused,” ütles Tuiksoo. “Maarahva kongress on erakondadeväline, oodatud on arvamuste paljusus ja oodatud on kindlasti erinevad seisukohad nimetatud teemadel. Osalema oodatakse inimesi erinevatest poliitilistest erakondadest ja organisatsioonidest, põllumeeste ühendustest, külaseltsidest ning seltsingutest, Leader-tegevuse eestvedajaid jne. Delegaadid Maarahva kongressile valivad omavalitsused, kuid küalisena võib end kongressile registeerida igaüks.”
Maarahva kongressi kordaminekul on oluline roll erinevate valdkondade tunnustatud spetsialistidel. Nii räägivad haldusreformi temaatikast ka regionaalminister Siim-Valmar Kiisler ja inimgeograaf filosoofiadoktor Garri Raagmaa. Koolireformiteemalist arutelu juhib endine haridus- ja teadusminister ja praegune Riigikogu liige Mailis Reps.
Eesti Maarahva kongressil osalejate poole pöörduvad president Arnold Rüütel, Põlva linnapea Georg Pelisaar, Tallinna linnapea ja Eesti Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme.
Eesti Maarahva kongress kui maarahva esinduskogu tuli esmakordselt kokku 1994. aasta 3. märtsil. V Eesti Maarhva Kongress toimus 2010. aastal Paide kultuurikeskuses.
Jaan Lukas
Tööturul on täiskasvanute madal haridustase ja erihariduse puudumine takistuseks
10. septembril toimus Põlva maakonnas Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni eestvedamisel täiskasvanuõppe seminar, kus arutleti uue täiskasvanuhariduse projekti üle, mis võtab fookusesse madala või aegunud kvalifikatsiooniga täiskasvanute koolitamise. Värska kultuurikeskuses toimunud seminarist võtsid osa nii Põlva maakonna täiskasvanuhariduse võtmeisikud kui ka Võru Täiskasvanute Gümnaasiumi esindajad.
Haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna peaekspert Kairi Solmann tõi seminaril oma ettekandes välja täiskasvanuhariduse suundumused ja peamised väljakutsed. Eestis on liiga suur osa tööealisest elanikkonnast ainult põhi- või üldkeskharidusega, omamata erialast ettevalmistust ning kutse- või kõrgharidust. 2011. aastal oli sellised inimesi 31 protsenti 25-64aastastest, tõdes Solmann. Veelgi murettekitavam on asjaolu, et erialase hariduseta inimesi on palju just noorte seas: kui 45-54-aastastest oli erialase hariduseta 28 protsenti, siis 25-34-aastastest juba 34 protsenti.
Loe edasi: Tööturul on täiskasvanute madal haridustase ja erihariduse puudumine takistuseks
Koolitused põlisrahva pärimusest Ida-Virumaal
Juba ammu oleme maarahvast saanud linnarahvaks ja seda nii linnas kui maal, kuid metsa- ning maarahva elutunnetus elab meis edasi. Kuidas siis pidada pärimuslikke tähtpäevi ja pühi tänapäeval nii, et need ei oleks tarbimiskesksed üritused ega ka muuseumihõngulised vaatemängud esivanemate elust? Kuidas teha nii, et pühane puudutaks nii mehi kui naisi, nii noori kui vanu?
2013. aasta teises pooles keskendub Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu põlisele Virumaale. Teemad, mille üle mõtiskleme, on jutupärimus ning pärimuslikud tähtpäevad tänapäeval. Soovime, et meie koolitused aitaksid kaasa paikkonna pärimuse nähtavamaks muutmisele ning innustaksid inimesi aktiivsemalt osalema oma kogukonnas. Just seetõttu toimuvad koolitused koostöös Narva Eesti Seltsi ja Vaivara, Purtse ning Lüganuse külaseltsidega. Purtse külaseltsi ühel eestvedajal Laila Meisteril on unistus, et Lüganuse kihelkonna jutupärimus on kohapeal tuntud ja kõigile kättesaadav. Folkloristide Kristi Salve ja Reet Hiiemäe ning kohalike koduloo uurijate abiga on see ka võimalik. Kuidas täpsemalt, selgub koolitustel.
Pärimuslike tähtpäevade tähistamine tänapäeval on eriliselt keeruline küsimus, kuid siin tulevad taas appi pärimuse tundjad ning väikeste kogukondade tahe ise ja ühiselt oma asju ajada. Rahvakalendri uurija Mall Hiiemäe ja hiite uurija ning tulihingeline kaitsja Ahto Kaasik tegid jutuotsa lahti 14. augustil Narvas. Päev hiljem peeti ühiselt pisikeses, kuid tegusas Laagna külas Vaivara vallas rukkimaarjapäeva. Võib öelda, et kohal oli kogu küla, lisaks veel külalisi naabervaldadest ja Narvast.
Selgus, et vaade tähtpäeva pidamisele on oluliselt muutunud, sest me ise ning meie elud on muutunud. Laagna imeväikesesse külla on tänaseks alles jäänud kaks põllupidajat, rukkikasvatajat. Meie teiste vaade rukkipõllule on aga pigem pühalik kui asjalik. Võimalus lõigata rukist ei ole meie jaoks niivõrd töö kui ajastuline side esivanematega. Järgmisel kokkusaamisel on tähelepanukeskmes juba sügistalvised tähtpäevad ja pühad, eriti aga mardipäev.
Vant avab lennukitehase uksed 14. septembril
Laupäeval, 14. septembril saab Viljandi Avatud Noortetuba ehk VANT endale uue kodu- endise Viljandi Lennukitehase.
Noortetoa uksed tehases avatakse kell 15.00. 14. septembril algusega kell 15.00 on kõik oodatud vanasse lennukitehasesse (Hariduse tn 12a), et näha, kuidas tehasest lendavad välja lennukid ning VANT kolib oma uude koju sisse.
Pool tundi hiljem jätkab VANT tegutsemist nii tehases sees kui väljas. Külla tuleb käsitöösalong Tikatiirits, kes pakub nii väikestele kui suurtele meisterdamise võimalust. Mängude saalis toimuvad ping-pongi ja piljarditurniirid ning bändiruumis on sisse seatud videoesitlustuba, kus muu hulgas saab infot maakondliku noorte ettevõtlusprogrammi kohta ning ülevaate VANT-i algava hooaja plaanidest.
Tehase väikesel laval esinevad noored muusikud Lauri Antsov, Arles Kangus, 2013. aasta parim noortebänd Saphran akustiline koosseis ning ansamblid Morales ja Hajameelsed Kunznikud. Õhtul jätkub programm tehase suures rocki saalis, kus astuvad lavale ansamblid Emerald ja Nevesis. Noortele saavad tehase uksed olema avatud esmaspäevast laupäevani alates 14.00 kuni 21.00, pühapäeval on VANT suletud.
Möödunud aasta sügisel, septembris 2012, alustas VANT tööd Viljandi kesklinnas Sakala Keskuses. Roosas Majas tegutsedes sai selgeks, et uue kultuurikeskuse ruumid ei ole noorte vaba aja sisustamiseks parimad. Nüüdseks on uue hingamise saanud Viljandi endine Lennukitehas. Tänu MTÜ Viljandi Lennukitehas juhi Kait Lukka ja Viljandi linnavõimude koostööle on nüüdseks VANTil voli kolida kitsastest oludest avaramasse ja noortele meelepärasemasse keskkonda.
„Lennukitehasesse kolimine on nii VANT-i meeskonna jaoks kui ka noortele kahtlemata rõõmustav muudatus. Avarad ja renoveeritud ruumid pakuvad noortele palju rohkem võimalusi,“ kiidab muutused heaks noorsootöö koordinaator Mart Saar.
Pühajärve raamatukogu tähistab 100. aastapäeva
Reedel, 13.septembril 2013 kell 13.00 tähistatakse Pühajärve raamatukogu tegutsemise 100. aastapäeva Pühajärve põhikooli saalis. Raamatukogu juhataja Ly Haaviste sõnul saab vaadata-kuulata ettekannet ajaloost ja õpilaste etteasteid, esineb Pühajärve Puhkpilliorkester ja kandleansambel, kohale tuleb üllatuskülaline ning pakutakse sünnipäevatorti.
Pühajärve vanas koolimajas on aga avatud näitus, mis kajastab raamatukogu ajalugu loomisest tänaseni. Näitust saab vaadata 13. septembril kell 11.00-13.00 ja teistel päevadel raamatukogu tööaegadel. Näitus jääb avatuks vähemalt septembri lõpuni.
Ajaloost
Pühajärve Raamatukogu sünniaastaks võib pidada 1913.aastat, kui asutati Pühajärve Rahvaraamatukogu Selts, mis tegutses 1940.aastani. Seltsi asutajaks oli tolleaegsete ajaleheartiklite andmeil kooliõpetaja Mihkel Neumann, kauaaegseks esimeheks (1921-1940) aga Pühajärve kooli juhataja Ferdinand Linnamägi. Seltsiga oli seotud kogu Pühajärve-kandi tolleaegne kultuurielu: raamatukogu ja puhkpilliorkestri loomine, näitemängude õppimine, õpiringide, kursuste ning pidude korraldamine. Seltsi raamatukogu põhikogu asus praeguses Sihva külas Otsa talus ja see oli Pühajärve raamatukogu otsene eelkäija. Lisaks sellele loodi veel kaks osakonda – Öödre talus Ilmjärvel (hävis sõjas) ja Aaviku talus Arulas, mis oli hilisema Arula raamatukogu eelkäija. Esimene raamatukoguhoidja oli Arnold Luik. Raamatukogu oli avatud pühapäeviti ja koosnes 459 raamatust. Praegu asub Pühajärve raamatukogu Sihva külas, kogus on 12 121 teavikut.
Allikas: Valgamaa rahvaraamatukogud 1920-2010. Koostaja Endla Schasmin, Valga 2010.
Tunnustame hiie sõpra
Maavalla koda kutsub üles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade häid hoidjaid.
Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata head eeskuju teistelegi. Looduslike pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi ning keskkonna säilimisele. Hoides hiisi, hoiame oma rahva elujõu sügavamaid lätteid.
Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, tänu kelle sihikindlale tegevusele on sellel või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud.
Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed
asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi.
Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31 porikuud (31.10.) Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51002.
Hindamiskogu tutvub esitatud andmetega ning valib tänavuse Hiie sõbra aunime saaja. Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja 23.11. Tartus Hiie väe tunnustamissündmusel.
Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo, Paluküla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp, Lehmja hiietammiku hoidja Mari-Ann Remmel, Maardu hiiemetsa hoidja Jaanus Hiis ning ristipuude hoidja Marju Kõivupuu. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.
Ajalooline looduslik pühapaik on kindel koht või ala looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pühad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit, samuti uuemad ristipuud, mis on seotud ajaloolise matusekombestikuga. Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna vanimad kaitsealad, kus põlisrahvad on oma tavadest lähtudes loodust kaitsnud aastasadu ja tuhandeid. Ligikaudu 2500 teada olevast ajaloolisest looduslikust pühapaigast on arheoloogilise või loodusliku mälestisena riikliku kaitse all vähem kui viiendik. Ühtegi pühapaika kui sellist Eestis seni kaitse all ei ole.
Hiie sõbra tunnustamine toimub koostöös Tartu Ülikooli ja Hiite Maja sihtasutusega.
Lähem teave: tel 5668 6892, koda@maavald.ee
Vaata lisaks:
Hiie sõber:
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=4834&op=lugu
Näiteid looduslikest pühapaikadest:
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=435&op=lugu
Head tavad pühapaigas:
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=606&op=lugu
IUCNi looduslike pühapaikade haldamise juhend:
http://www.maavald.ee/failid/IUCN_SNS_Estonia.pdf
Viimast nädalat Vana-Võromaa galeriis Tanel Tolstingu ja Andrus Raagi ühisnäitus “Rännakud 2.5”
Veel sellel nädalal on võimalus külastada Vana-Võromaa galeriid ning saada osa Tanel Tolstingu ja Andrus Raagi ühisnäitusest.
Andrus Raag ja Tanel Tolsting on sõbrad, kolleegid, sama kooli ja kandi mehed. Võru kunstnikena on mõlemad lõpetanud Tartu Ülikooli maalikunsti osakonna. Taneli lõputööde seeria “Rännakud” on jätkuvalt arenev suurteos. Näitusel otsustasid sõbrad jõud ühendada, et anda avapauk näitusesaalis, mis juba vene ajast võrukatele kuulsa ja külastatud näitusesaalina tuntud on.
Tanel tutvustab oma rändamisi ja teoseid järgnevalt: “Mu seos rändamistega on üsna mitmetasandiline. Ühelt poolt ma rändan maalimise ajal, teist pidi ma näen öistel rännakutel järgmise päeva kavandeid ja kolmandat pidi on mu rändamised saanud võimalikuks tänu kosmilisele ainele nimega spaiss melaanž .
Toetudes David Lynchi 80’ndatel valminud ulmefilmile “Düün” võin julgelt öelda, et üsna sarnaselt nagu kõige väärtuslikumat ainet ehk spaissi valvavad tohutud koletised, valvavad ka naisi nende endi kollid ja hirmud ehk kompleksid ja traumad. Viimane on ka põhjuseks, miks ma ainult naisfiguure olen kujutanud. Erinevalt Tiiu Linnu portree-seeriast keskenduvad mu seekordsed tööd mitte näole vaid vastupidi, kõigele sellele, kus nägu pole otseselt nähtav, kuid on olemuslikult tajutav.”
Andrus, “Minu esitatud maalid on retrospektiivse iseloomuga. Hulga on neid töid, mis on pärit mu varasematest kollektsioonidest. Läbisegi on nad paigutatud päris uute, selle näituse tarbeks, maalitud maalidega. Vaataja võib näha kuidas ühed ja samad teemad läbi aastate ikka ja jälle üles on kerkinud, tihtipeale seda enesele teadvustamata. Vaataja saab näha kust on tuldud ja kuhu ma olen praeguseks jõudnud. Ühtlasi jõuan selle näitusega ühe teise märgilise verstapostini: peale pooleteist aastast eemalolekut Eestist on see mul esimene suurem maaliprojekt.”
Näitus “Rännakud 2.5” on avatud 15. septembrini!
Ilmus raamat Otepää Aedlinnast
Foto: Monika Otrokova
Raamatu koostaja, Aedlinna elanik Ene Kelder rääkis raamatu koostamise ideest. Esitlusel tänati kõiki aedlinlasi, kes oma loo on raamatus jutustanud. “Selles raamatukeses tahame rääkida ühe väikese kogukonna – Otepää Aedlinna majade ehitamise lugudest ja inimeste saatustest, nendest, kes siia ühel või teisel põhjusel on oma kodud rajanud,” sõnab Ene Kelder raamatu eessõnas.
Aedlinna raamatu tiraaž on 300 eksemplari. Raamatut saab osta Otepää raamatupoest.
Raamatu väljaandmist toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm ning eraisikud.
Huvitavaid fakte raamatust:
Enne sõda oli Aedlinnas 19 maja, praeguseks on nende arv kasvanud 182-ni. Algselt tunti Aedlinna hoopis vaevaküla nime all. Enne II Maailmasõda oli Aedlinna juba kaks turismiga tegelevat ettevõtet: Pühajärve Turistide kodu ja 12 toaga majutus suvilas nimega Tondiloss.
Fotod: http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/231-aedlinnaraamatuesitlus09092013
Põlvamaal saab matkata “Viimse reliikvia” radadel
Keskkonnaamet kutsub laupäeval, 21. septembril sügisesele matkapäevale, filmi „Viimse reliikvia“ radadele Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealale Põlvamaal.
– Saesaares räägib paisudest Meelis Järvemägi (Keskkonnaameti veespetsialist).
– Matk filmi „Viimse reliikvia“ radadel (6 km, Taevaskoja-Otteni- Taevaskoja), retke juhib Ülo Leitu.
– Matkal peame koos pikniku, kaasa võtta oma leivakott ja jook!
Matk on kõigile tasuta. Selga mugavad ja ilmastikuoludele vastavad riided ning jalanõud!
Buss väljub Võrust Katariina kiriku esiselt platsilt kell 10.00 ning jõuab tagasi kell 16.00
Lisainfo ja registreerimine kuni 20. septembrini 2013. a (või kuni kohti jätkub): Helen Kivisild tel. 53006696, helen.kivisild@keskkonnaamet.ee.
Allikas: Keskkonnaamet
Täna toimub heategevuslik moeshow “Koertemood 2013”
Teisipäeval, 10. septembril kell 18.30 toimub Tallinnas Solarise Keskuse Aatriumis juba teist aastat heategevuslik moeshow “Koertetemood 2013”. Õhtut juhib Ženja Fokin. Ürituse peaeesmärk on meeleoluka etenduse ajal koguda raha haigete hüljatud koerakutsikate raviks.
Modellideks on 19 Chihuahua Sõprade Liidu chihuahuat ja üks taks! Näha saab Cedrelle moekat toodangut, sülekoerte kandekotte ja kaelarihmasid Ossu Lemmikloomapoelt ning eksklusiivset Bling-Bling kollektsiooni, mis on valminud Chihuahua Sõprade Liidu ja Cedrelle ühistööna.
Toimub isetehtud koerterõivaste konkursi finaal, kus kohtunikeks on Eesti disainerid, moeloojad ja moega seotud koeraomanikud. Esikolmikule on auhinnad välja pannud ajakiri Mood, Katico, Cedrelle, Piret Kartus, Coolcompany, Niilodesign ja Chihuahua Sõprade Liit.
Chihuahua Sõprade Liidu sülekoerte mängutunni koerad näitavad armsaid ja vahvaid trikke. Etenduse jooksul on kõigil võimalik tasuta nõu saada Loomade Kiirabi Kliiniku loomaarstilt.
Pealtvaatajate vahel loosime välja Cedrelle lemmikupesa. Publikul on võimalik kaasa võtta ka oma lemmikloomad, et koos etendust nautida. Ürituse peakorraldajad on Chihuahua Sõprade Liit ja koerterõivaste tootja Cedrelle.
Allikas: Chihuahua Sõprade Liit
Võrumaa väikeettevõtjad osalesid Riia toidumessil
Võrumaa ettevõtjad jagasid messil infot oma tegevuse ja toodangu kohta. Külalistel oli võimalik degusteerida Nopri kohupiima- ja juustutooteid ning JoniJoni köögivilja- ja tsitrusesukaade. Eraldi väljapanekuga oli messil esindatud Taarapõllu talu.
„Positiivse mulje jättis see, et Läti toidutootjad olid piirkondade kaupa esindatud eraldi messihallis ja osalemine oli neile seal tasuta,“ sõnas Nopri talu peremees Tiit Niilo, kes vahetas Läti ettevõtjatega kogemusi.
Messi raames toimus Võrumaa, Madona piirkonna ja Pihkva oblasti ettevõtjate vaheline ühisseminar, kus tutvustati uusi tegijaid ja käimasolevaid projekte.
Messi külastamist toetas ESTLATRUS territoriaalkoostöö programm „Foster SME“, kus Eesti poolseks partneriks projektis on Võru Maavalitsus.
Allikas: Britt Vahter