Külauudised

Tartus tähistati linna vabastamist ja mälestati Vabadussõjas langenuid

Hetk mälestussündmuselt. Foto: Tartu Memento

Tartus peeti 14. jaanuaril Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures mälestusüritus, kus tähistati linna vabastamist Eesti vägede poolt 14. jaanuaril 1919. aastal. Mälestati Vabadussõjas langenuid ning Tartu Krediitkassa keldris enamlaste poolt toimepandud massimõrva ohvreid. Ürituse korraldajas represseerituid ühendav organisatsioon Tartu Memento.

Ürituse avas Tartu Memento juhatuse esimees Enn Tarto, kes ütles, et Tartu vabastamine oli sündmus, mis innustas Eesti vägesid ja sisendas optimismi elanikkonnas. Eesti vägede võit siin Tähtvere väljal lõpetas tapatalgud linnas Krediitkassa keldris, kus bolševike poolt tapeti 33 süütut inimest. Hukatute hulgas olid esimene Eesti Apostliku Õigeusu kiriku piiskop Platon, preestrid Bežanitski ja Bleive ning pastorid Hahn ja Schwartz.

Mälestuspalvuse viis läbi preester Orient Eesti Apostliku Õigeusu kirikust koos kahe kaaslasega. Teenistuse lõpus lauldi Eesti Vabariigi hümni, siis algas pärgade panek. Tartu Linnavalitsuse poolt asetas pärja abilinnapea Vladimir Sokman. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse uue ülema kolonel Martin Heremi juhtimisel oli kõige suurem pärg just neil. Pärgi oli Kaitseliidu Tartu Malevalt ja korporatsioonidelt. MTÜ Tartu Memento poolt asetasid pärja ja süütasid küünla Mart Peik ja Enn Tarto. Vastavalt traditsioonile olid ausamba ühel poolel ühiskondlike organisatsioonide lipud ja teisel pool korporatsioonide lipud.

Allikas: Tartu Memento

Saastekvoodi eest hangitakse lisaks 4 trammi

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks korraldusemuudatuse, millega ostetakse praegustest lepingutest üle jäänud saastekvoodi rahaga veel neli uut keskkonnasäästlikku trammi, kokku soetatakse uusi tramme 20, seisab Keskkonnaministeeriumi pressiteates.

Lisatrammid hakkavad sõitma 3. liinil, Tondi ja Kadrioru vahel. Juba varem on Eesti ja Hispaania Kuningriigi vahelise kokkuleppe raames hangitud 16 keskkonnasäästlikku trammi, mis hakkavad teenindama 3. ja 4. liini reisijaid.

“Tallinna trammiliikluse kaasaegseks muutmiseks on riik investeerinud kokku üle 70 miljoni euro – nii moodsatesse trammidesse kui taristu värskendamisse. Kaks keskset ja südalinna läbivat liini saavad tänu sellele mugavaks ja keskkonnahoidlikumaks. Eesmärk peab olema aga muidugi kõikide Tallinna trammiliinide toomine eelmisest sajandist kaasaega ja ühe trammiliini pikendamine lennujaamani,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Lisaks muudetakse ka linnaliinibusside meedet, et soetada kolme hübriidmootoriga bussi asemel kolm maagaasil töötavat bussi. Kokku ostetakse kvoodirahade eest 10 maagaasi bussi ning need lähevad Pärnusse ja Narva.

Eestil on Hispaaniaga eelnevalt sõlmitud kaks saastekvootide ostu-müügi lepingut, mille raames viiakse ellu neli erinevat süsinikdioksiidi emissiooni vähendavat programmi.

Esimese lepinguga soetati 110 ökonoomset diiselbussi ning 10 maagaasibussi ja toetati ka kahe tuulepargi püstitamist. Teise lepinguga hangitakse Hispaania firmalt CAF kokku 20 uut keskkonnasõbralikku trammi.

Tallinna trammiliikluse taristu kaasajastamist ja keskkonnasõbralikumaks muutmist toetab riik SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Tänu projektile vähenevad trammitaristu hoolduskulud ning luuakse eeldused uute, keskkonnasõbralikumate trammide kasutuselevõtuks.

Täna jätkuvad Tartus Roy Strideri tee- ja filmiõhtud

Neljapäeval, 16. jaanuaril kell 18.00 toob Roy Strider Tartu loodusmajja tartlastele mütoloogilise Hunza kuningriigi.
Kirjanik Roy Strideri tee-ja filmiõhtute sari Tartu loodusmajas jätkub salapärasest ja isoleeritud Hunza kuningriigist vändatud dokumentaalfilmidega.

Maapealseks paradiisiks, müütiliseks Shangri-La’ks ja Makedoonia Aleksandri armeest põgenenud sõdurite järeltulijate koduks nimetatud maa on olnud looduslikel põhjustel peaaegu kogu oma ajaloo jooksul muust maailmast täielikult või peaaegu täielikult isoleeritud. Hunza elanikud on enamjaolt islami šiitide usuvoolu alla kuuluva ismailiitide usu kandjad, hunzalasi ehk hunzakut’e peetakse tänaseks teaduslikult ümberlükatud teooria kohaselt ka kreeklaste või makedoonlaste sugulasteks.

Ka maailma kõrgeima elueaga (120 aastat) inimeste elupaigaks kutsutud Hunzast saab sel korral näha lausa kahte linateost. Loe edasi: Täna jätkuvad Tartus Roy Strideri tee- ja filmiõhtud

XX Võru Folkloorifestival avab hooaja

XX Võru Folkloorifestival avab hooaja pühapäeval, 26. jaanuaril kell 16 Võru Kandles folklooriansambli Skaz ( tõlkes: “Lugu”) kontserdiga Venemaalt.

Ansambel „Skaz“ loodi 1977. aastal. Tegemist on unikaalse ja eksperimenteeriva kollektiiviga, kes on tõestanud, et vene rahvalike muusikainstrumentide loomingulised võimalused on piiritud. Kuigi ansambli loomingupalett põhineb kindlalt rahvuslikkusel, on seda aja jooksul mõjutanud maailmakultuur ning ta on rikastunud uute värvide ja kaasaegse kõlaga. Ansambli tantsugrupis on omavahel ühendatud tants ja näitlejameisterlikkus. Iga tantsunumber jutustab mõnd lugu, seetõttu sobib eriti hästi avama selleaastast Võru folkloorifestivali hooaega.

16.-20. juulini toimub XX Võru Folkloorifestival, mis sel korral kannab nime „Lugu“. Loe edasi: XX Võru Folkloorifestival avab hooaja

IV Uma Pido toimub Põlvas Intsikurmus 4. juunil 2016

Taliharjapäeval, 14. jaanuaril kogunes Põlva maavalitsuses esimest korda 2016. aastal Põlvas toimuva võrukeelse laulu- ja rahvapeo IV Uma Pido toimkond. Arutati, kuidas peokorraldus käima lükata ja millised on olulised põhimõtted, millega kindlasti arvestama peab.

Koos leiti, et peo peaidee jääb ikka samaks: Uma Pido on võrukeelne ja -meelne kaheksat Vana Võromaa kihelkonda puudutav ning tulevikku vaatav laulu- ja rahvapidu, mida tehakse sellele kandile omase rõõmu, kuraasi, ilmanägemise ja kiiksuga. Pidu tehakse ennekõike koos Vana Võromaa rahvaga ja rahvale, kuid peole oodatakse osalejaid ja külalisi nii Setomaalt kui ka mujalt Eestist.

Et eesootav pidu eristuks juba olnud pidudest, peaks tal olema mingi oma vaatenurk, lähenemine, teema. Selleks otsustati paari nädala jooksul kuulutada välja heade mõtete konkurss, kuhu oodatakse kõigi inimeste häid mõtteid peo teema kohta.

Räägiti ka tähtsamatest ajalistest verstapostidest peokorralduses ja unistati, millist pidu igaüks ootab. Peeti tähtsaks, et pidu oleks sõna otseses mõttes rahvapidu, et peol tunneksid ennast koduselt ja ühtselt nii publik kui lauljad. Samuti oodatakse, et Põlvas toimuval peol oleks rongkäik, et seal räägitaks palju kohalikku keelt ning et lauldaks nii vanu ja tuntud kui uusi omakeelseid laule.

Kuna pidu on Vana Võromaa rahva pidu, siis puudutab ta nii praegust Põlva kui Võru maakonda, lisaks ka Valga ja Tartu maakonda ja seda korraldatakse ühiselt mitme maakonna rahvaga. Samuti vaheldub pidu kahe toimumiskoha vahel: I Uma Pido toimus 2008. aastal Võru Kubijal, II 2010. aastal Põlvas Intsikurmus ja III 2013. aastal jälle Võru Kubijal.

Peo toimkonnas on erinevate organisatsioonide ja ühingute esindajad: Võru ja Põlva maavalitsused ja linnavalitsused, omavalitsuste liidud, muusikakoolid, Lõõtspilliselts, Folgisellide selts, Võro selts, Võro instituut jt.

Täpsem info: Triinu Ojar, Uma Pido projektijuht, tel 5332 2153, e-post triinu.ojar@wi.ee

Põllumajandusmaadele saab hakata taas toetusõigust taotlema

Alates 2014. aastast saab taas registreerida heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaid, et nende eest oleks võimalik taotleda pindalatoetusi. Juba registreeritud maade puhul ei muutu midagi.

Senise korra järgi sai pindalatoetusi taotleda vaid nende põllumajandusmaade eest, mis olid 30. juuni 2003 seisuga kantud Põllumajanduse ja Registrite Ameti (PRIA) põllumassiivide registrisse. Eelmise aasta detsembris Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastuvõetud määrusega tehti muudatused 2014. aastal rakendatavate põllumajandustoetuste kohta, sealhulgas lõpetati võrdlusaasta arvestamine ja edaspidi saab kanda heas põllumajanduslikus korras olevat põllumajandusmaad registrisse jooksvalt. Küll peab maa olema pindalatoetuste taotlemiseks kantud registrisse õigeaegselt, enne taotluse esitamist.

“Nüüdsest on võimalik võtta arvele ja seejärel taotleda pindalatoetusi kõigi heas põllumajanduslikus korras olevate maade eest,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “See teeb maaomanike kohtlemise märksa võrdsemaks ja soosib ka vahepealsetel aastatel võssakasvanud maade ülesharimist.”

2014. aastal pindalatoetuste taotlemiseks oleks soovitav uued maad registreerida 1. aprilliks, et taotlusperioodil PRIA töökoormust vähendada. Juba registreeritud põllumajandusmaade toetusõiguslikkuse nõuetes ei muutu midagi.

Lisainfo PRIA veebilehelt .

Kolm Lõuna-Eesti maakonda panid uue maakonnaplaneeringu koostamiseks seljad kokku

IMG_0002 (3) — Maakonnaplaneeringute töörühma kokkusaamine.
Foto: Põlva Maavalitsus

14. jaanuaril kohtusid uue maakonnaplaneeringu koostamise raames kolme Lõuna-Eesti maakonna Põlva-, Võru- ja Valgamaa ühine planeeringute töörühm. Seekordsel kokkusaamisel käsitleti rohevõrgustiku, väärtusliku põllumaa, sotsiaalse infrastruktuuri ja toimepiirkondade määratlemise, ettevõtlusega seotud toetuste ning keskkonnamõju strateegilise hindamise teemasid.

Rohevõrgustike planeerimisele annab teemat käsitlenud maastikuarhitekt Tuuli Veersalu sõnul kolme maakonna ühine projekt palju juurde. “Mida laiemal baasil rohevõrgustike planeeritakse seda parem on tulemus,” leidis Veersalu.

Teinegi oluline teema maakonnaplaneeringute koostamisel on väärtuslike põllumaade määratlemine. Metoodilistest soovitustest väärtusliku põllumajandusmaa määramisel rääkis Maaülikooli geomaatika osakonna juhataja Siim Maasikamäe. Väärtusliku põllumaa määratlemine ja põllumaadena hoidmine on oluline eelkõige seetõttu, et säilitada alade põllumajanduslik potentsiaal ka tulevikus.

Maakondade sotsiaalse infrastruktuuri analüüsi esitles Tartu ülikooli doktorant Pilleriine Kamenjuk. Analüüs näitas, et kõigis kolmes maakonnas on vaadeldud perioodil (2008-2013) rahvaarv vähenenud, Põlvamaal on kahenemine toimunud eelkõige 7-18 aastaste ja maaelanike arvelt. Selgus, et võrreldes Valga- ja Võrumaaga käivad põlvamaalased kõige enam tööl väljaspool maakonda.

Viimane ettekanne andis ülevaate maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi eelnõust. Keskkonnaekspert Eike Riisi sõnul on käsitletavad kolm maakonda üsna sarnased ning kuna kõik maakonnad piirnevad riigipiiriga, siis ühe olulise osana tuleb keskkonnamõjude strateegilise hindamise juures kajastada ka piiriülest mõju.

Maakonnaplaneeringute töörühm jätkab tööd peamiste teemavaldkondade kaupa ning praeguses protsessis küsitakse sisukohti ning oodatakse tagasidet ministeeriumitelt, ametitelt, vabaühendustelt ja teistelt isikutelt.

Maakonnaplaneeringute eesmärk on suunata planeerimistegevust ka kohalikul tasandil ja need on aluseks valla ja linna üldplaneeringute koostamisel. Maakonnaplaneering määratleb maakonna ruumilise arengu põhimõtted, arvestades majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ning looduskeskkonna suundumusi ja vajadusi.

Lisainfo: Arne Tilk, Arengu- ja planeeringuosakonna juhataja, Põlva Maavalitsus, tel 799 8928, e-post

arne.tilk@polva.maavalitsus.ee

Noorte tegevus mitmekesistub läbi üle-eestilise koostöö

Eesti Avatud Noortekeskuse Ühenduse liikmena saavad Rõuge valla noored läbi Rõuge Avatud noortekeskuse tegevuse osa erinevatest noorte sotsiaalseid oskusi arendavatest tegevustest aastatel 2014-2016.

Rõuge valla noori ootavad ees lähiaastatel mitmekesistunud huvitegevus, laienenud tegevused küladesse, laager ning seikluskasvatusõpe, noorsootöötajad saavad aga programmi toel mitmekülgset täiendõpet.

EANKi projekt “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste” keskendub toetavate teenuste rakendamisele noortekeskustes, et kaasata riskinoori aktiivsemalt noorsootöösse ja seeläbi arendada nende sotsiaalseid oskuseid. Elanikkonna vananedes on oluline iga noore ja töötava inimese panus meie riigi iseseisvale toimetulekule. Projekti kaudu saame toetada noori, et nad leiaksid oma potentsiaali, saaksid teadmisi ning kogemusi, et end rohkem kogukonna ja terve ühiskonnaga seostada. Noorsootöö poolt pakutavate võimaluste kaudu suudame suurendada nende noorte arvu, kes toetustest elamise asemel on leidnud tulevikus töö ning panustavad ise riigi arengusse. Kaheaastasesse projekti on kaasatud 86 noortekeskust üle Eesti, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ning Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar, Norra organisatsioon Ungdom & Fritid ning erinevad vabaühendused.

Tegevused viikase ellu läbi Euroopa Majanduspiirkonna programmi “Riskilapsed- ja noored”.

Kalevipoja VI Uisumaraton tuleb Kasepää vallas

ldvõitja Kert Keskpaik intervjuud andmas — 2013. aasta Kalevipoja Uisumaratoni üldvõitja Kert Keskpaik teleajakirjanik Ago Gaškovile intervjuud andmas. Foto: Jõgeva maavalitus.

Kalevipoja VI Uisumaraton toimub sellel aastal 1. märtsil Kasepää vallas.

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõševi sõnul võisteldakse Kalevipoja VI Uisumaratonil viie kilomeetri pikkusel rajal ja stardi-ja finišsipaigaks on Kasepää vallamaja tagune ala.

“Lähiajal teavitatakse täpsemalt maratonile registeerimisest. Sündmusele on oodata sportlasi Soomest ning ka teistest välisriikidest. Sündmusest teavitatakse ka Jõgevamaa sõprus-ja koostööpiirkondi erinevates maades, ” ütles maavanem.

“Kalevipoja VI Uisumaratoni korraldavad Jõgeva maavalitsus , Jõgevamaa Spordiliit Kalju ja juhtivaks koostööpartneriks on Kasepää vald. Ootame tõhusat koostööd teistegi omavalitsuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja vabatahtlikega, “märkis Svjatõšev.

“Loodame ka ilmade külmenemist ja Peipsi järvele sellise pakusega jääkihi tekkimist, mis võimaldab uisumaratoni edukalt läbi viia, ” lausus maavanem.

Lõuna-Eesti Turism osaleb Põhjamaade suurimal turismimessil

16.-19. jaanuaril toimub Helsingis Põhjamaade suurim turismimess Matka 2014.

SA Lõuna-Eesti Turism osaleb messil koostöös SA Tartumaa Turismi ja Valgamaa Arenguagentuuriga. Messipinna suuruseks on 30 ruutmeetrit ja SA Lõuna-Eesti Turismi kaaseksponentideks on Peipsimaa Turism, Setomaa Turism ja Suure-Jaani vald.

Valgamaalt osalevad messil Sangaste Rukkiküla, Taagepera loss, Karupesa hotell ja Otepää turismipiirkond. Sangaste Rukkiküla pakub messil degusteerimiseks erinevaid rukkijahust tooteid. Suure-Jaani vald pakub degusteerimiseks kohalikku karaskit ja suitsusinki.

Tartust ja Tartumaalt on esindatud Dorpat Hotell ja Eesti Põllumajandusmuuseum, kes pakub degusteerimiseks leiba. Lisaks on messil esindatud Vaibla Puhkekeskuse, Eesti Maanteemuuseumi, Vudila Mängumaa ning Hotell Räpina ja Kiudoski Restorani infomaterjalid.

Messipinna kujunduskontseptsioonis kasutatakse National Geographicu kollaste akende elemente, et rõhutada regiooni erinevaid avastamist väärt paikasid.

Messiboksis toimub ka loosimäng, kus külastajatel on võimalik võita kokku üle 120 atraktiivse Lõuna-Eestiga seotud auhinna. Auhinnad on välja pannud: Vudila Mängumaa, Alatskivi loss, Suur Munamägi, Põltsamaa Muuseum, Eesti Maanteemuuseum, Karupesa Hotell, Hotell Räpina ja Kiudoski Restoran, GMP Clubhotel ja Pühajärve Restoran, Teater Vanemuine, Tartu Ülikooli muuseumid, Tartu Näitused ja Maamess, Hotell Draakon, Barclay Hotell, Aleksandri Hotell, Ilmatsalu Motell, Suudlevad Tudengid, Meat Market Steak & Cocktail, Cafe Truffe, Werner, Uhti Avatud Ateljee.

Talvepealinnas huugavad lumekahurid

Otepääl on lumekahurid tööhoos. Foto: Monika Otrokova

Talvepealinnas Otepääl töötavad lumekahurid täiel võimsusel. Ilm.ee andmetel on Otepääl praegu külma -8 ºC, nädalavahetuseks on EMHI andmetel oodata parajalt krõbedat talveilma.

Otepää piirkonnas on kolm mäesuusakeskust – Kuutsemägi, Väike Munamägi ja Ansomägi, üle 100 km suusaradu, millest põnevama reljeefiga suusarajad jäävad Tehvandi Spordikeskuse territooriumile, lisaks sellele tegutseb Linnamäe nõlval Otepää Snowtubing. Alanud on aktiivne lumetootmine.

Kuutsemäe ja Munamäe suusakeskuste kodulehtede andmetel (www.munakas.ee ja www.kuutsemae.ee ) on seal alanud usin lumetootmine. Kuutsemägi ootab külastajaid alates 17.jaanuarist, mil laskumisnõlvad on külastajatele taas avatud. Plaanis on avada Lilleoru ning Tinnijaagu nõlvad ja võimalusel ka Kuutse nõlv, täpsemat infot antakse kodulehe vahendusel kolmapäeval-neljapäeval. Munamäel on esimene võimalik avamine plaanis 18.jaanuaril.

Tehvandi Spordikeskuses on jälle läbitav 1,7km suusarada suusatamiseks ainult vabatehnikas. Mahasadanud õhuke lumekiht on muutnud raja läbitavaks kuid rajal on lund vähe (kohati ärasulanud kunstlume kohtades ainult mõni sentimeeter) ja kitsas ning klassika jälge tõmmata ei saa. Avatud on ka 9 rajaga talvine disc golf´i park kuid palutakse kindlasti mitte mängida suusaradade piirkonnas suletud 9 suvisel rajal! Alustati ka lumetootmist kahuritega staadioni ja Hobuseraua piirkonnas. Vaata lisainfot www.tehvandi.ee

Ühistud ootavad lumekoristusel linna abi, mitte ähvardusi

Korteriühistutele teeb talviti enim muret kõnniteede korrashoid, kuna ühistud ei vastuta mitte ainult oma hoovi, vaid ka
kinnistuga piirnevate kõnniteede libeduse tõrje ja lumerookimise eest. Tallinna linnaametnikud manitsesid oma pressiteates kinnistuomanikke pealinnas lõpuks maha sadanud lund hoolsalt koristama, et mitte trahvi saada.

“Lumekoristus lisab ühistutele hulga kohustusi, mis rahaliselt jäävad korteriomanike kanda,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL)
juhatuse liige Urmas Mardi. “Tihtilugu näeb aga pilt kahjuks välja selline: korteriühistu kojamees saab suure vaevaga pika tänava puhtaks
roogitud, kui tuleb lumesahk ja loobib selle taas autoteelt tõstetud soppa täis.”

Mardi peab taolist olukorda, kus lumerookimine ja libedusetõrje kinnistuga piirnevatel kõnniteedel on jäetud pelgalt kinnistuomaniku
ülesandeks, ebaõiglaseks ning rõhutab, et kõnniteede puhastus võiks olla võrdselt linna ja ühistute kanda. “Seda toetasid ka mullu sügisel peetud korteriühistute suurfoorumil nii meie ühistute esindajad kui ka kohale tulnud IRL, RE ja SDE poliitikud,” kinnitas ta.

Vääna-Jõesuus saab teritada puutööriistu

1. veebruaril toimub Vääna-Jõesuus meistrikoolitus traditsiooniliste puutööriistade teritamises. Koolitust viib läbi Andres Ansper, kes on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala õppejõud.

Kursus algab kell 12 ja kestab kuus tundi. Ürituse toimumise kohaks on Vääna-Jõesuu kool (Hiie tee 21, Vääna-Jõesuu küla, Harku vald).

Osalustasu: 20 eurot (kursus toimub kui registreerujaid on vähemalt 10)

Kursuse sisu: 2h teoorialoengut teemadel abrasiivmaterjalid, teritusnurgad, puidu omaduste ja töövahendite disaini vahelised seosed. 4h tutvustatakse ja praktiseeritakse erinevaid teritusvahendeid ja võtteid, alates kõige lihtsamatest ja odavamatest kodus valmistatavatest süsteemidest kuni lintlihvide, vesikäiade ja erinevate rakisteni. Läbi võetakse tööriistad: kirves, nuga, peitel, höövel, võimalusel ka oherdid/puurid ja käsisaed.

Lisainfo ja registreerumine: Priit Mägi, priit.magi@online.ee, tel. 5537604

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuses arutletakse küttelahenduste üle

23. jaanuaril toimub teabekonverentside sarja avaüritus ” Targad küttelahendused energiatootmises. Milline on energia õiglane hind?

Konverentsil räägitakse milline võiks olla tark küttelahenduste valik lähiaastatel. Kas valida kaugküte või lokaalküte? Milline on kütte õiglane hind ja millised on olnud Rakvere energiamajanduse viimaste aastate arengud. Esinevad Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Martin Thalfeldt, Eesti Maaülikooli õppejõud Mart Hovi, Konkurentsiameti ja Eesti Arengufondi ning juhtivate erialaliitude – Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu, Eesti Soojuspumba Liidu, Eesti Kütte ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse – spetsialistid.

Koolitus- ja arendussuuna juhi Andres Jaadla sõnul on teema aktuaalne. Talviste kõrgete küttearvete valguses mõtlevad paljud, kas tema poolt valitud kütteliik on õige ja võibolla peaks oma energiakasutust muutma või kombineerima erinevate kütteliikide vahel. Targa Maja juhatuse liikme Kalle Karroni sõnul tegemist kõrgetasemelise konverentsiga, kus käsitletakse väga olulisi energiatootmisega seotud teemasid.

Konverentsi päevakavaga saab tutvuda siin: http://www.rakveretarkmaja.ee/targadkyttelahendused.html

Infopäev eakatele “Kodaniku õigused ja kohustused Euroopa Liidus”

Europe Directi Võru teabekeskus koos Võru Pensionäride Päevakeskusega korraldavad maakonna eakatele elanikele suunatud infopäeva “Kodaniku õigused ja kohustused Euroopa Liidus”.

Ürituse eesmärgiks on anda infot ELis kehtivatest pensionitest/hüvitistest/toetustest, tutvustada erinevaid tervisega seotud teemasid ning 2014. aasta maikuus toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi. Lisaks on osalejatel võimalik kohtuda ka parlamendisaadikute Ivari Padari ning Indrek Tarandiga.

Infopäev toimub 7. veebruaril Võrumaa Toidukeskuses (Kreutzwaldi 27, Võru) algusega 11:00. Oma osalemisest palume teatada hiljemalt 5. veebruariks aadressil astrid@vorupensionar.ee või telefonil 53933109.

Üritus on tasuta! Kohtade arv on piiratud!

Samson-Himmelstjerna Sihtasutus jagas toetusi

Samson-Himmelstjerna Sihtasutuse nõukogu jagas eelmise aasta lõpus 2014. aastal ellu viidavatele Rõuge kogukonna projektidele toetusi kokku 39 308 euro ulatuses.

Sihtasutus toetab Rõuge põhikooli, sealhulgas jätkuvalt saksa keele õpet, Rõuge lasteaia lastele rahvariiete ostmist, Nursi külakeskuse teenuskeskuseks arendamist (luuakse pesemisvõimalused kohalikele inimestele), Rõuge hooldekodu, muuhulgas pesupesemisvõimaluse loomist Rõuge aleviku inimestele ning Rõuge kogudust. Toetust said ka andekad noorsportlased Marten Kikas ja Thomas Kuus, veteransportlane Karin Laine ning Rõuge spordiklubi noorte jäähoki treeningud. Fond toetab ka vendade Kail ja Han-Hendrik Piho ettevalmistust Sotši olümpiaks. Lisaks toetati vallarahva Väimelas ujumas käimist, Rõuge priitahtlike pritsimeeste ja Rõuge jahiseltsi tegevust.

Rõuge valla aukodanik Alexander von Samson Himmelstjerna sõnul on tema poolt rajatud sihtasutus Rõuge kogukonna elu lahutamatuks osaks, mitte ainult rahastusallikaks. Sihtasutuse sooviks on aidata valdkondi kus esineb sotsiaalseid vajadusi, samas toetades Rõuge valla jõupingutusi muuta kogukond atraktiivsemaks. Samuti läheb osa eelarvest vallas tähtsat rolli omavatele MTÜ-dele nagu näiteks vabatahtlikud tuletõrjujad. Fondi rahastusotsused saavad teoks tihedas koostöös Rõuge vallavalitsusega.

Saksamaal Hamburgis resideeruv, kunagise Rõuge mõisniku järeltulija, Alexander von Samson – Himmelstjerna on 10 aasta jooksul panustanud kohalikku kogukonda üle 369 000 euro, mis on tähelepanuväärne panus nii Võrumaa kui kogu riigi arengu hüvanguks.

Laste heaolu hindamiseks on vaja senisest enam andmeid

Täna esitletakse Õiguskantsleri Kantseleis Statistikaameti kogumikku „Laste heaolu“, mis annab ülevaate Eesti laste olukorrast. Lasteombudsmani hinnangul näitab kogumik kätte teemad, millele on vaja rohkem tähelepanu pöörata, et lastel oleks Eestis hea elada.

Kokkuvõtte “Laste heaolu” kogumikust

Lasteombudsman Indrek Tederi sõnul on positiivne, et Statistikaamet väärtustab lapsi puudutava info esiletoomist eraldi kogumikus, sest ülevaatlik laste olukorra kaardistus loob paremad eeldused nende heaolu tagamiseks. „Lapsi puudutavaid andmeid vajavad oma töös paljud – näiteks psühholoogid, noorsootöötajad, õpetajad, arstid, seaduseloojad – ning seejuures on oluline, et infot avaldataks regulaarselt ja et see oleks kõigile kättesaadav. Kahjuks aga ei avaldata laste kohta käivaid andmeid täna ühtsetel alustel, mistõttu on keeruline laste tegelikku olukorda hinnata,“ ütles Indrek Teder. Ta avaldas lootust, et esitletav „Laste heaolu“ kogumik on aluseks traditsiooni kujunemisele ning et lisaks kogumikule avaldaks Statistikaamet laste heaolu kajastavaid andmeid edaspidi regulaarselt ka oma kodulehel. „Ilmunud kogumik näitab kätte teemad, millele on vaja rohkem tähelepanu pöörata, et lastel oleks Eestis hea elada ning aitab kaasa laste kui ühe olulise ühiskonna osa senisest nähtavamale kohale seadmisele ja väärtustamisele,“ märkis lasteombudsman. Loe edasi: Laste heaolu hindamiseks on vaja senisest enam andmeid

Talvepealinnas Otepääl sõidetakse rahvasprinti

Otepää Lumerada 2013 rallivõistlus Foto: Hendrik Osula

18. jaanuaril toimub Otepääl harrastajatele mõeldud autospordivõistlus Villa Müllerbeck Otepää Rahvasprint 2014. Võistlusrada on täies ulatuses kaetud lume ja jääga, pikkusega ca 4km.

Jaanuari kolmandal laupäeval, 18. jaanuaril leiab aset autospordivõistlus Otepää Rahvasprint 2014, mis on Eesti Autospordiliidus registreeritud autode kiirusvõistlus. Otepää Rahvasprint 2014 nimisponsor on Villa Müllerbeck. Rahvasprint on kiirusvõistlus, mis viiakse läbi üldiseks liikluseks suletud teel. Villa Müllerbeck Otepää Rahvasprint 2014 võistlusrada ja hoolduskeskus asuvad Otepääl.

„Võistlusrada on täies ulatuses kaetud lume ja jääga, pikkusega ca 4km. Otepää talvine Rahvasprint kutsuti ellu, sest Kagu-eestis talvisel perioodil harrastajatele mõeldud autospordiüritusi on vähe ning Otepää piirkonnas ei ole sarnast võistlust korraldatud,“ sõnab Marko Koosa, Villa Müllerbeck Otepää Rahvasprint 2014 võistluse juht. Loe edasi: Talvepealinnas Otepääl sõidetakse rahvasprinti

Selgusid Põlvamaa 2013. aasta kultuuri- ja spordipreemiad

Põlvamaa Kultuuripärl 2013 Riivo Jõgi, foto: Põlva Maavalitsus

10. jaanuari õhtul autasustati Põlvas ööklubis Kino aasta silmapaistvamaid maakonna kultuuri- ja sporditegelasi. Sel aastal alustati tänuüritust spordipreemiate jagamisest. Põlvamaal on palju spordi ja kultuuri toetajaid, kuid ikka leidub neid, kes on rohkem õla alla pannud. Põlvamaa spordiliidu juhatus leidis, et Põlvmaa sporditoetaja 2013. aastal oli Addinol Lube Oil OÜ.

Toetamaks tervise- ja harrastusspordi arengut maakonnas valitakse alates 2005. aastast Põlvamaa sportlikum perekond. 2013. aastal oli sportlikum perekond Põlvamaal – perekond Matto.
2013. aasta spordipreemiate laureaate tunnustati Eesti Vabariigi esimesele presidendile Konstantin Pätsile pühendatud kullatud meenemedaliga. Iga meenemedali omanik on kaasaaidanud Eesti ajaloopärandi säilitamisele – toetatud on Konstantin Pätsi mälestussamba rajamist.

Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupi kultuuri- ja spordipreemiate meened valmistas Põlva klaasikunstnik Karin Mölder.

Aasta noorsportlane (naine) – Doris Kudre
Aasta noorsportlane (mees) – Ben- Ruuben Kaljuvee
Aasta naissportlane- Daisy Kudre
Aasta meessportlane – Peeter Olesk
Aasta võistkond – Põlva Serviti käsipallimeeskond
Aasta treener – Raul Kudre
Aasta veteran – Janika Usin Loe edasi: Selgusid Põlvamaa 2013. aasta kultuuri- ja spordipreemiad

Suure Munamäe vaatetorni külastajaskond kasvab

2013.aastal külastas Suure Munamäe vaatetorni 34 000 külastajat. Aasta tagasi oli külastajate arv tuhande võrra väiksem.

2005.aastal renoveeritud vaatetorni külastajate rekord on pärit 2007.aastast, mil torni külastas 55 000 külastajat. Kolmel eelneval aastal on külastajate arv olnud 33 000 ringis.

Suure Munamäe vaatetorn on Baltimaade kõrgem tipp, 318 meetrit merepinnast, mäe tipus on 29 m kõrgune vaatetorn, kust avaneb imeilus vaade kuppelmaastikule ning hea nähtavuse korral on võimalus vaadata ümbrust 40- 50 km raadiuses.

Võru Linnagaleriis avatakse uued näitused

Võu linnagaleriis avatakse täna uued näitused, mis jäävad avatuks kuni 14. veebruarini 2014. Galerii on avatud tööpäeviti kell 12:00 – 18:30 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal. Näituse külastamine on tasuta.

Boris Šestakovi isiknäitus “Päikest ja Kuud”. Näituse avamine täna 13. jaanuaril kell 16.

Näitusele “Päikest ja Kuud” välja valitud küllaltki erinevate tööde ühiseks nimetajaks on pildil kujutatud Päike ja (või) Kuu – seda siis vahetult või kaudsemal viisil.

Mõistagi on nimetatud taevakehad, ka neid otseselt kujutamata, elu ja loomingu põhjustajatena iga kunstiteosega vahetult seotud. Näituse töödesse jäid nad aga peale teatud kindlatel põhjustel. Igal pildil on oma lugu ja jutt. Vahel ka muistne lugu ja muinasjutt. Sündmused neis juttudes leiavad aset nii ööl kui päeval ning sageli on Päike ja Kuu korraga kohal.

Ma ei ole küll pidanud vajalikuks oma töid kunstivoolude järgi liigitada, sest erinevad lood kallutavad tulemust kas ühele või teisele poole. Kui aga peab ühe nime leidma ja kuna taustaks on olnud reaalne juhtum, siis nimetan oma loomingut muinasrealismiks.
Tihti öeldakse inimestele midagi head soovides “Päikest!”. Kuu ei ole küll nii soe ja ere, kuid asub meile palju lähemal ja mõjutab tugevalt me elamist oma vaiksel moel. Kas või näiteks öid valgustades. Seepärast võib samamoodi head soovides öelda ka “Päikest ja Kuud!”, eriti nüüd peale aastavahetust ja uues valguse ootuses.

Boris Šestakov Loe edasi: Võru Linnagaleriis avatakse uued näitused

August Pulst 125: Külamuusikute ringreis

Teisipäeval, 14. jaanuaril kell 16.00 anname Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis avalöögi muuseumitegelase, kunstniku ja vanavara koguja August Pulsti 125. sünniaastapäeva tähistamisele – Pulsti pidunädalatele. Toimub Krista Sildoja koostatud raamatu „Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi” esitlus, väike rahvamuusikute kontsert ning Pulsti elu ja tegevusi tutvustava rändnäituse avamine.

Kellel ei ole võimalik tulla muuseumisse, saab valida omale sobivaima peopaiga, sest Pulsti vaimus toimuv ringreis toob 15. – 31. jaanuarini üheksasse Eesti paika tänapäeva külamuusikud, et anda inimestele võimalus kuulata oma rahva muusikat.

Loe edasi: August Pulst 125: Külamuusikute ringreis

Võrumaa ootab vapi- ja teenetemärgi ning aunimetuste kandidaate

Võru Maavalitsus ja Võrumaa Omavalitsuste Liit ootavad hiljemalt 31. jaanuariks 2014 taotlusi maakonna vapi- ja teenetemärgi määramise kohta. Samuti oodatakse kandidaate Võrumaa aunimetuse tiitlitele.

Aunimetusi omistatakse järgmistes kategooriates:
· kultuurielu edendaja
· hariduselu edendaja
· sotsiaal- või tervishoiutöötaja
· omavalitsus- või riigiametnik Võru maakonnas
· omavalitsus- või riigiametnik väljastpoolt Võru maakonda
· maaelu/külaelu edendaja või MTÜ

Taotlused esitada kirjalikult või elektrooniliselt Võru Maavalitsusele hiljemalt 31. jaanuariks. Taotluse vormid ja lisainfo maakonna veebilehel.

Nädala foto

Koprakoolis pliiatsid teritatud. Foto: Kylauudis.ee — **Koprakoolis pliiatsid teritatud.** Foto: Kylauudis.ee

Algab talve valge aeg

Lõpuks ometi tuli lumi ja lõppes talvepimedus – üsna samal ajal, kui kalendritesse on kirjutatud 14. jaanuari tähtpäevaks taliharjapäev. Talve pooleks jagav tähtpäev on tuntud kõigis põhjamaades Taanist Jäämereni. See on üks neljast ürgvanast päevast, mis on olemas vanadel puu- ja luukalendritel. Eestis on puukalendreid ehk sirvilaudu muuseumi toodud peamiselt saartelt ja mere äärest. Siiski on need neli tähtpäeva teada kogu maal. Suveharjaks on maretapäev 13. juulil, kevadepoolitajaks on künnipäev 14. aprillil ja sügisepoolitajaks kolletamispäev 14. oktoobril.

Kõik need päevad märgivad olulist muutust aastaringis. Taliharjaga lõpeb talve pime aeg ning algab valgem ja külmem aeg. Nagu ikka, on taliharja tavad ja kombed kandunud edasi teistele südatalvistele tähtpäevadele kirikukalendrist. Lähim taliharjapäevale on tõnisepäev 17. jaanuaril. Tõnise ehk Antoniusega on ühte sulanud muistne viljakushaldjas, keda kutsuti Tõnniks. Tõnisepäeva tähistamisest loodeti head edenemist sigadele. Setomaal pandi vahaküünlad kabelis seapea peal altaris põlema, õnnistama kutsuti ka preester. See tagas sigade eduka poegimise, nii et üleskasvatatud põrsad oli minev kaup Petseri turul. Ka küünlapäev, 2 veebruar kandis jälgi muistsest taliharjast, sedagi päeva peeti talvepoolitajaks. Vastlapäevane hangest alla liugleminegi on sümboolne tegevus talvest väljumiseks.

Taliharjaga on seotud ka puudelangetamine. Hea tarbepuu saamiseks tuleb vaadata ka Kuufaase. Lehtpuu langetamisel tarbepuuks on parim aeg taliharja järgne Kuu viimane veerand, okaspuu jaoks sellele järgnev kuu esimene veerand. Lisaks on hea, kui langetamsie ajal on tuul põhja- või kirdekaarest. Saaremaal jäid mõnel aastal tarbepuud langetamata, kui õiget tuult ei tulnud. Õigel ajal langetatud puu ei mädanenud. Isegi haavapuu õigel ajal langetatud palgist tehtud maja kestab sada aastat ja kauemgi veel. Lehtpuu langetamise aeg on sel aastal 20. jaanuariga algaval nädalal, okaspuu langetamise aeg on veebruari esimestel päevadel.

Mikk Sarv