Külauudised

Äikse eel tasub mõelda elektriseadmete kahjude ennetamisele

Äike Lääne maakonnas Kumaril foto: wikipedia

Igal äikesehooajal tekib elektrikatkestusi ja tarbijate pöördumisi kahjustatud elektriseadmete kohta. Kuidas kahjusid vältida ja mida teha, kui kahju on siiski juhtunud? Nõuandeid jagab Elektrilevi klienditeeninduse juhtivspetsialist Tambet Toomemäe.

Kahjude ärahoidmiseks eemalda seadmed vooluvõrgust. Otsese piksetabamusega kaasneb ülikõrge pinge, mille vastu on ainus ja väga tõhus ennetusvahend elektriseadmed võrgust eemaldada. Äikese lähenedes tõmba vähemalt hetkel mittevajalike elektriseadmete pistikud vooluvõrgust välja. Ka äikesehooajal kodust pikemaks ajaks ära sõites tasub elektriseadmed võrgust eemaldada.

Vajadusel hangi kaitseseadmed või kindlusta vara. Paraku absoluutset kaitset äikese vastu ei olegi – ühel või teisel moel võib loodusjõud tekitada kahju, mida ei saa või on kulukas ennetada. Tuleb hinnata oma elektriseadmete väärtust, kaitseseadmete või kindlustuse maksumust ja juhtumi tõenäosust ning selle pinnalt lahendus valida.

Väga üldistatult öeldes on maakaabliga ühendatud linnakorteritega võrreldes äikesest rohkem ohustatud hajaasustusega maapiirkonnad, kus elekter tuuakse kohale õhuliini kaudu. Kaitsemeetmete peale on põhjust rohkem mõelda ka tarbimiskohas, kus on palju liigpinge osas tundlikku ja kallist elektroonikat. Loe edasi: Äikse eel tasub mõelda elektriseadmete kahjude ennetamisele

EMT Rullituur kutsub rulluisutama

Juba sellel pühapäeval, 25. mail kell 12.00 saab Raplas alguse juba kuuendat aastat toimuv rulluisusari EMT Rullituur. Üritusele on oodatud nii professionaalsed rulluisutajad, kui ka seni niisama kergliiklusradadel kulgenud harrastajad, kelle jaoks võistlused on siiani tundunud vaid keskmisest uljamate rulliuisutajate pärusmaa.

Algajatele ning harrastajatele avaneb sel hooajal võimalus proovile panna end Rahvarullil, kus esimest korda osalejatel sõidu eest registreerimistasu maksta ei tule. Samamoodi ei pea ka etapipaiga kohaliku omavalitsuse elanik Rahvarullil osalemise eest midagi maksa. Seega, tuleb ainult sõbrad kampa võtta ja üheskoos rajale tulla.

“Oluline on, et sõitja naudiks rulluisutamist, suurepärast seltskonda ning mõnusat sportlikku pingutust superlahedal spordipeol!” ütleb EMT Rullituuri korraldaja Jaanus Ritson. “Usun, et kui paar korda Rahvarullil rullitud, tundub poolmaratonist osavõtt juba parajalt väljakutsuv ja põnevust tekitav!”

Rahvarull on ca 12 km distants, mis on mõeldud eelkõige neile, kellele 20 km poolmaraton ja 40 km maraton tunduvad esialgu liiga kõrged sihid ning soovivad alustada rahulikumalt.

Rahvarulli eesmärk ei ole välja selgitada võitjaid, vaid pigem lihtsalt nautida grupisõidu mõnusid ning nii loositakse Rahvarulli auhinnad välja kõigi osalejate vahel. Muidugi saab iga lõpetaja endale kaela osalejamedali ning toidukoti korraldajatelt.

Lisaks Rahvarullile leiab endale sobiva distantsi ka juba kogenum rulluisutaja, sest kavas on ka traditsioonilised maratoni ja poolmaratoni distantsid. Lisaks on rajale oodatud ka lapsed, sest ka neile on mõeldud omavahelised mõõduvõtmised. Loe edasi: EMT Rullituur kutsub rulluisutama

Täna algas “Vereta jaht” kormoranidele

Sel nädalavahetusel, 17.-18. maini toimub Hiiumaal Tahkuna jahipiirkonnas 17. loodusfotovõistlus “Vereta jaht”, kus tänavu on küttimisobjektiks kormoranid. Vereta jahi peakorraldaja Tiit Hundi sõnul osaleb selleaastasel võistlusel 35 fotograafi, kelle hulgas on nii iga-aastaseid osalejaid kui ka mõned uued tegijad. „Koguneme reede õhtul, hommikul poole viiest minnakse kohalike jahimeeste juhtimisel metsa varitsema ning lõpetame alles pimedas,“ kirjeldab Tiit Hunt jahiliste tööpäeva.

“Valisime tänavuseks jahilinnuks kormorani, kelle arvukus on viimasel ajal kõvasti kasvanud ja kes on inimestele teada pigem kui probleemne lind,“ räägib Tiit Hunt. „Kormoran on meil põlisliik, ent inimestes tekitab ta vastakaid tundeid, seetõttu proovime teda natuke paremini tundma õppida.“

Kolme päeva jooksul pildistatud loodusfotodest valib iga osaleja välja kuni kümme parimat. Nende seast selekteerib žürii omakorda välja umbes 60 huvitavamat fotot, millega saab tutvuda sügisesel fotonäitusel RMK Tallinna kontoris. Samal ajal kuulutatakse välja ka võidutööd. Hiiumaal kogunesid loodusfotograafid vereta jahile viimati 2003. aastal, siis oli saakloomaks hirv.

Loodusfotovõistlust „Vereta jahti“ korraldavad RMK ja Overall Eesti AS. Varasematel aastatel on jahiloomaks olnud kobras, metssiga, metsis, põder, hirv, ilves, metsnugis, mäger, teder, saarmas, metskurvits, metskits, ronk ja kährik.

Eesti tippsekretär tuleb Viljandimaalt

Tippsekretär 2014 võitjad, vasakult Karmen Kaevats, Margarita Kopteva, Madli Petuhhov. Foto: SA Innove

Eile, 16. mail toimus Viljandimaal Olustveres vabariiklik sekretäritöö õpilaste kutsemeistrivõistlus Tippsekretär 2014, kus parimaks osutus Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õpilane Margarita Kopteva. Teisele kohale tuli Tallinna Majanduskoolist Karmen Kaevats ning talle järgnes Tartu Kutsehariduskeskusest Madli Petuhhov.

“Võit tuli mulle ootamatult, läksin lihtsalt võistlema ja ennast proovile panema, kuid esikoha üle on mul hea meel,” ütles tippsekretär Margarita Kopteva. Tema sõnul läks tal kõige paremini dokumendihalduse ülesanne ning kõige raskemad olid protokolli ja etiketi küsimused. “Võistlus annab väga hea kogemuse enne kutseeksami sooritamist, tunnen ennast palju enesekindlamalt,” märkis Kopteva. “Mulle meeldib sekretäriamet, sest töö on mitmekülgne ja annab võimaluse suhelda paljude inimestega,” lisas ta.

“Osalejate endi arvates oli kõige raskem toimetulek võistluspingega, mis kohati tekitas tähelepanematust küsimuste mõistmises,” ütles võistluse žürii liige ja Eesti Juhi Abi Ühingu auliige Sirje Orvet . Ta lisas, et tänavu tuleb kiita võistlejate eesti keele oskust. “Kõige kergem näis noortele olevat avaliku esinemise ülesanne, kus ette antud tekst tuli esitada täpselt, ladusalt, kuulajaid arvestavalt ja leida seoseid sekretäritöö tänapäevaste probleemidega,” selgitas Orvet. Tema sõnul oli võistlejate ettevalmistus selliseks mõõduvõtmiseks ühtlane ja piisav ning sellest võib teha järelduse, et Eestimaa organisatsioonid saavad sekretärilaudade taha taas toreda ja kenasti toimetuleva lennu.

Tänavustel võistlustel võtsid mõõtu 22 kutseõppurit Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest, Tartu Kutsehariduskeskusest, Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolist ja Tallinna Majanduskoolist. Võistlejad pidid näitama oma oskusi ja teadmisi dokumendihalduses, arvutitöös, eesti keeles ning protokolli, etiketi ja kultuuri laitmatus valdamises.

Lisainfo: www.innove.ee

Sekretäride kutsevõistlust Tippsekretär 2014 korraldas SA Innove koostöös Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ning Eesti Juhi Abi Ühinguga. SA Innove koordineerib alates 2006. aastast noorte kutsemeistrivõistlusi Eestis ning abistab koostööpartnereid võistluste korraldamisel ja teavitustöös.

Võrumaal tulekul esimene Terve Pere Hariduspäev

Teeme Ära talgupäeva waldorflasteaias Terve Pere Aed. Foto: Terve Pere Selts

Laupäeval, 17. mail 2014 kell 10.30-14.30 korraldab MTÜ Terve Pere Selts Waldorflasteaias Terve Pere Aed Võrumaa esimese Terve Pere Hariduspäeva, kuhu on oodatud huvilised koos perega.

Päeva alustuseks pakutakse hommikukohvi ja waldorflasteaias Terve Pere Aed on avatud uste päev, kus huvilistele tutvustatakse waldorflasteaia toimimise põhimõtteid.

Kell 11.00 algab haridusfoorum „Millist haridust me oma lastele soovime?“ Parksepa lasteaia saalis toimuval arutelul tutvustavad oma tegemisi Võrumaa haridusmaastikku rikastavad algatused: Leiutajate Külakool, Keelepesä, Krabi kool, koduõpet rakendav pere, Rosma Haridusselts, waldorflastead Terve Pere Aed.

Vestlusringis osalevad teiste seas Võru maavalitsuse, kohalike omavalitsuste ning Haridus- ja teadusministeeriumi esindajaid. Riigikogu poolt on lubanud vestlusringis osaleda Liisa Pakosta. Lõunaks pakutakse suppi ja pirukaid. Hariduspäeva lõpetab Anu Tauli muusikaline tervitus. Päeva jooksul on waldorflasteaia rühmatubades ja õuealal võimalik koos lastega mängida ja meisterdada. Osalemine on tasuta.

Kellele see päev mõeldud on? Eelkõige on see päev suunatud peredele, et anda lastevanematele ülevaade, millised on täna Võrumaal toimivad haridusvõimalused. Kindlasti saavad ühisest vestlusringist abi ka kohalike omavalitsuste esindajad, kellele see on hea võimalus kohtuda erinevate haridusalgatuste eestvedajatega oma koduvallast või selle lähiümbrusest. Ühtlasi avaneb hea võimalus uurida kooli/lasteaia loonud lastevanematelt, miks ja kuidas nad seda teinud on.

Ettevõtmist toetab Eesti Lastevanemate Liit. Info ja registreerimine e-posti aadressil tervepereaed@gmail.com

Allikas: MTÜ Terve Pere Selts

Algab valge-toonekurgede loendus

Käesoleval aastal toimub rahvusvaheline valge-toonekurgede loendus, mida korraldatakse iga kümne aasta järel ja mis hõlmab liigi kogu levilat.

Eesti Ornitoloogiaühing palub kõigi loodusesõprade abi Eesti toonekurepesade kirjapanemiseks. Selleks on loodud lihtne ja kõigile hõlpsasti kasutatav veebirakendus aadressil www.eoy.ee/valgetoonekurg. Selle abil saab kaardile märkida pesa asukoha ning nii enda kui teiste ülesmärgitud pesade andmeid jooksvalt täiendada. Kui poegade arvu jm teadasaamiseks tuleb veel oodata, siis pesade asukoha andmeid võib sisestada aastaringselt. Eestis on valge-toonekurgede arvukus kasvanud, praegu arvatakse meil pesitsevat 4000-5000 paari.

Tänavuse loenduse tulemusel saame selgust, kui palju meil valge-toonekurgi tegelikult on, kuhu nad oma pesa rajavad, kui
palju on poegi pesas jm. Valge-toonekure loendust toetab 2014.a. lisaks EOÜ-le ka Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Viljandi muuseumiöös on kultuuritähti

Laupäeval, 17. mail on taas muuseumiöö, seekord pealkirjaga “Öös on tähti”. Viljandi muuseum on sel puhul külla kutsunud Viljandi kultuuritähed.

Kella 18 alates on muuseum külastajatele tasuta avatud. Lisaks püsinäitusele on avatud ajutine näitus “Keskaegsest rõivast hansakostüümini”. Näidatakse vanu kroonikafilme ja fotovalikut, soovi korral saab endale valmistada rinnamärgi ning pakutakse tasuta kirjavara.

Kell 19 ja 21 esineb all saalis Viljandi nukuteatri kauaaegne eestvedaja Altmar Looris. Samal ajal jutustab teisel korrusel lugusid relvadest muuseumisõber Ants Annus.

Kell 20 ja 22 kõneleb telesarjade “ENSV” ning “Pehmed ja karvased” stsenarist ja kollektsionäär Gert Kiiler, kelle õllepurkide kollektsiooni põnevamatest paladest on samas avatud ka väike näitus.
Vestlust juhib ning lugusid Viljandi tähtedest läbi aegade pajatab lisaks muuseumi sõprade seltsi esimees Heiki Raudla. Loe edasi: Viljandi muuseumiöös on kultuuritähti

AHHAAs avatakse interaktiivne kunstiprojekt

Neljapäeval, 15. mail kell 19.oo avatakse Teaduskeskuses AHHAA Mehhiko kunstniku Rodrigo G. de San Martíni kunsti- ja valgusinstallatsioon “Dorado/Lacerta”, mida vaatajad ise ümber kujundada saavad.

Installatsioon kujutab kahte tähtkuju – Dorado ja Lacerta – millest üks on nähtav põhja- ja teine lõunapoolkeral. Tähtkujud on maalitud erilise elektrit juhtivat värviga, mis võimaldab vaatajatel LED-lampe sisse ja välja lülitades uusi mustreid luua. Rodrigo tahab anda vaatajale võimaluse ise kunstnik olla ja näidata tehnoloogia “loomulikku” poolt.

Rodrigo on Mehhiko muusik ja kunstnik, kes seob oma töödes teaduse ja tehnoloogia muusika ja kunstiga. Hetkel tegutseb ta Tartus, ent eelnevalt on ta töötanud ka USA-s, Lätis ja Leedus. Projekt valmis koostöös visuaalkunstnik Kat Surynega.

Näitus sai võimalikuks tänu Tartu linnaresidentuuri programmile, mille raames saavad väliskunstnikud elada ja töötada kuu aega Tartus, leida siit inspiratsiooni ja õppida uusi tehnikaid. Residentuuri lõppedes eksponeeritakse kas siin valminud töid, korraldatakse õpituba või kohtumine kunstnikuga. Tartu linnaresidentuuri koordineerib Noor-Eesti Loomekeskus ning rahastab Tartu Linnavalitsus.

“Dorado/Lacerta” jääb AHHAAsse 15. juunini.

Eesti Tööõpetajate selts avas virtuaalnäituse

Alates tänasest, 13. maist saab näha aadressil www.virtuaalnaitus.ee õpilastööde näitust “Käte puudutus”.

Näituse eesmärgiks oli kokku koguda ning internetikeskkonnas näitusena üles seada pildid esemetest, mida õpilased töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning kästiöötundides teinud on.

Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse esimehe Jürgo Nooni sõnul saadeti kolmandat korda toimuvale virtuaalnäitusele rekordarv töid. “Kaasatud olid töö- ja tehnoloogiaõpetuse, käsitöö- ja algklasside õpetajad. 114 koolist üle Eesti laekus üle 1500 töö,” lisas Nooni.

Nooni hinnangul oli selle aasta suure osavõtjate arvu põhjuseks kindlasti uudne piltide üleslaadimise süsteem, kus erinevalt eelnevatsest aastadest sai lihtsa vaevaga pildi üles laadida. Oma osa mängib ka see, et virtuaalne näitus on kujunenud traditsiooniks, mida paljud õpetajad oskavad juba oodata.

Virtuaalnäitust “Käte puudutus” saab näha kuni 2014. aasta lõpuni.

Õpilaste virtuaalse käsitöönäituse korraldamist toetas Hasartmängumaksu nõukogu ja Kultuurkapital.

Ajaloolised piiblid jõudsid Rahvusraamatukogusse

Ajaloolised piiblid_1 — Foto: Stanislav Stepaško, Eesti Kunstimuuseum

2. juunini saab Rahvusraamatukogu harulduste kogu saalis näha ajaloolisi piibleid Jaan Paruski kogust. Väljapanekuga tähistatakse 275 aasta täitumist esimese eestikeelse piibli ilmumisest. Näitus avatakse 14. mail kell 16.00.

Näitusel “Alguses oli sõna. Ajaloolised piiblid Jaan Paruski kogust” on üks terviklikumaid erakollektsioone ajaloolisest eestikeelsest piiblist, sealhulgas rariteetsed eksemplarid eestikeelse piibli esimesest ja teisest trükist.

Rahvusraamatukogus saab lisaks hiljaaegu Mikkeli muuseumis eksponeeritule näha ka saksakeelset nn. Karl XII sõjapiiblit 1709. aastast. Trükiste kõrval on välja pandud valik piibliainelist vanemat Lääne-Euroopa graafikat Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Ülikooli Raamatukogu kunstikogust.

1739. aastal ilmunud esimesest eestikeelsest piiblist kuni Teise maailmasõjani ilmunud trükiseid sisaldav kogu kajastab arenguid tõlketraditsioonis ning trüki- ja köitekunstis. Väljapanek pakub võimalust jälgida nahakunsti ja kaunistusmotiive ning paremini mõista, millist töömahtu ja meisterlikkust nõudis trükise väljaandmine ning milline oli raamatu positsioon kodudes.

Näitus on valminud koostöös kollektsionääri Jaan Paruski, Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Ülikooli Raamatukoguga.

Tulemas on kuues muuseumiöö

Laupäeval, 17. mail toimub järjekorras kuues üle-eestiline muuseumiöö, mida tähistatakse alati rahvusvahelisele muuseumipäevale, 18. maile lähimal laupäeval. Muuseumiöö selle-aastane teema, “Öös on tähti”, on inspireerinud muuseume tooma üheks ööks publiku ette põnevamaid palasid oma kogudest.

Rahvusarhiivi filmiarhiiv kutsub inimesi jalgrattaretkele mööda ajaloolisi filmi-võttepaiku Põhja-Tallinnas. Tallinna Botaanikaaed, mis sel aastal esimest korda Muuseumiööl uksed avab, kutsub inimesi uurima, kuidas taimed kosmosekliimale vastu peavad ning lubab, et kiigata saab ka teleskoopidesse. Järvakandi Klaasimuuseumis saab kätt harjutada nii klaasmulli puhumises kui tähtede klaasile graveerimises. Kunda Tsemendimuuseumis uuritakse Muuseumiööl aga üllatavalt hoopis gastronoomiavalla tähti ja toidukultuuri. Eesti Panga Muuseumis õpetatakse õigetel ja valedel rahatähtedele vahet tegema. Süvahavva villavabrik-muuseumist minnakse aga tähistaeva all matkama.

Mitmel pool on muuseumid innustunud Liikumisaasta teemast – Hiiumaa Muuseumi Pikas majas tulevad publikuga kohtuma Hiiumaa sporditähed, Eesti Spordimuuseumis Tartus korraldatakse aga taas traditsioonilist sporditeemalist Muuseumiöö öö-mälumängu, Obinitsa Seto Muuseumitarõ on öisesse tähelaeva kutsunud mägironija Alar Siku. Loe edasi: Tulemas on kuues muuseumiöö

Otepää vallavanema palk läheb pedagoogidele

Otepää vallavanem Kuldar Veere on kandideerides lubanud, et ta töötab ilma töötasuta. Vallavanema palk läheb Otepää valla üldhariduskoolide pedagoogidele.

Otepää Vallavolikogu otsustas Kuldar Veere ettepanekul, et vallavanemale ametipalka ei määrata ning suunas selle valla koolide – Otepää Gümnaasiumi ja Pühajärve Põhikooli, palgafondi.

“Lubasin kandideerides anda oma palga Otepää valla tublide õpetajate tunnustamiseks,” sõnas vallavanem Kuldar Veere. “Olen selle lubaduse ka täitnud. Mul on hea meel, et õpetajate tunnustamisel saavad sõna sekka öelda ka lapsevanemad.”

Otepää Gümnaasiumi palgafondi määrati 19 296 eurot ja Pühajärve Põhikooli 6432 eurot täiendavaid sihtotstarbelisi vahendeid. Raha määramise aluseks sai õpilaste arv koolides.

Otepää Gümnaasium kehtestas raha jagamiseks vastava statuudi. Ettepanekuid preemia tegemiseks saavad teha kõik inimesed või ühendused kaks korda aastas – kevadpoolajal 30.maiks ja sügispoolajal 1.detsembriks. Nii kevad- kui ka sügispoolaastal määratakse ja makstakse preemiat kuni kuuele inimesele, kokku 12 preemiat.

Pühajärve Põhikoolis otsustab vallavanema palga jagamist kooli juhtkond, õpetajad ning kooli hoolekogu üheskoos.

Keskkonnaamet kutsub matkama

Keskkonnaameti korraldatud matkad toimuvad 24.-25. mail üle Eesti ning viivad tutvuma Eesti kaitsealadega. Matkad on kõikidele huvilistele tasuta ning neid juhendavad Keskkonnaameti spetsialistid ning kogenud loodusetundjad.

„Tänavu on looduskaitsekuu pühendatud mere ja ranniku kaitsele. Matkadel peame koos piknikku, selleks palume kõigil osalejatel kaasa võtta oma leivakott ning jook. Riietuda vastavalt ilmastikule. Matkad on tasuta, vajalik on eelregistreerimine matkade kontaktisikute kaudu, kuni kohti jätkub,“ ütles Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Keskkonnaameti kevadmatkad on pühendatud looduskaitsekuule ning üleeuroopalisele kaitsealade päevale.

Täpsema info matkade kohta maakondade kaupa leiab Keskkonnaameti veebilehelt.

Matkade korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tartu nimetati Eesti kõige jalgrattasõbralikumaks linnaks

Reedel, 9. mail Tallinnas Rahvusraamatukogu kuppelsaalis toimunud seminaril “Linnaliikuvuse seminar: Eesti linnaliikuvuse plaanidest 2015-2020” kuulutati konkursi “Jalgrattasõbralik linn 2014” võitjaks Tartu linn.

Jalgrattasõbralik linn 2014 valiti projekti raames läbi viidud uuringu põhjal, mis keskendus jalgrattaliikluse ja jalgrattapoliitika olukorrale Eesti linnades. Uuringu käigus küsitleti nii omavalitsusi kui ka linnakodanikke. Lisaks jalgrattasõbralikkuse uurimisele analüüsiti ka kitsaskohti.

“See on auhind mitte linnavalitsusele, vaid linnale tervikuna – nii jalgrattureile endile kui ka autojuhtidele ja jalakäijatele, kes aktsepteerivad jalgrattaliiklust linnas,” kommenteeris auhinna Tartu linna nimel vastu võtnud abilinnapea Valvo Semilarski. “Igal juhul on see tiitel, mille üle võivad kõik Tartu inimesed uhkust tunda. See näitab, et kergliiklusteede areng on Tartus õigel teel.”

Auhinnaks sai Tartu kaks jalgratast, mis on plaanis anda linnavalitsuse töötajaile ametiratasteks, et tõhustada rohelist liikumist ka Tartu linnavalitsuses.

Jalgrattasõbraliku linna uuringu kokkuvõttega saab tutvuda siin.

Viljandi linnagaleriis avati Gundlachi moefotokunsti näitus

Täna avati Viljandi linnagaleriis (raamatukogu 3. korrusel) näitus „F. C. Gundlach. Saksa moefotograafia 1950-1980“.

F. C. Gundlach (sünd 16. juulil 1926 Hesseni liidumaal Heinebachis) on üks endise Saksamaa Liitvabariigi tähtsamatest fotograafidest ja rahvusvahelise moefotograafia pioneeridest. Gundlachi loomingut iseloomustavad ametialane täiuslikkus, tehniline peensus ja lavastuskunstioskus. Moefotogaafia ikoone on ta loonud juba aastakümneid. Oma fotodega õnnestus tal käsitleda ühiskondlikke fenomene ning fotograafia ja kunsti arengut. Tänapäeval töötab F. C. Gundlach eelkõige kuraatori ja
galeristina ning omab üht Saksamaa olulisemat fotokogu.

Peaaegu neli aastakümmet on F. C. Gundlach juhtinud oma fotodega tähelepanu rahvusvahelisele moele ning kirjutanud nõnda ise peatüki moeajalukku nii rõivamoe kui ka pooside ja žestide, rekvisiitide ja võttepaikade ning muutuvate iluideaalidega. Tema tööd peegeldavad aja vaimu alates sõjajärgse perioodi optimismist kuni optilise kunsti esteetika ja postmodernismini. Oma loomingu kohta on ta ise öelnud: „Moefotograafia on alati nii tõlgendus kui ka lavastus. See peegeldab ja näitlikustab oleviku ajavaimu ning ruttab ette homsesse”.

Näitus jõudis Viljandi linnagaleriisse tänu Saksamaa liitvabariigi suursaatkonnale Tallinnas koostöös F. C. Gundlachi fondiga Hamburgis (www.fcgundlach.de) ning jääb avatuks kuni 6. juunini.

Maris Aarna

Kolmapäeval saab Vana-Võromaa kultuurikojas ise valgusteid meisterdada

14. mail kell 17 toimub Vana-Võromaa kultuurikojas valgusti ehitamise töötuba. Juhendab insener Ain Toim, kelle isikunäitus on kultuurikoja galeriis avatud 1. juunini.

Ain Toim on näitusele toonud vanast mahakantud teadusaparatuurist loodud skulpturaalsed objektid, mis enamjaolt täidavad valgusti funktsiooni. Ka töötoas tehakse meistri juhendusel majapidamises leiduvatest asjadest valgusteid. Eesmärk on näidata, kuidas lihtsatest kättesaadavatest materjalidest tavaliste tööriistadega midagi uut meisterdada.

Juhendaja võtab kaasa valged plasttahvlid, läbipaistvat plasti (pleksiklaas), päevavalguslambi torud koos pesade ja drosselitega, halogeenlambid koos pesade ja trafodega, peegelkilet jne, muidugi ka kruvid, mutrid, needid ja tööriistad ning kindlasti midagi fantaasia töölepanekuks.

Huvilised, kes soovivad töötoas osaleda, võiksid kaasa võtta kodus seisma jäänud asju, juhtmeid ja pirnipesasid, et oleks suurem valikuvabadus ning võimalus teistega esemeid vahetada. Kui aga kodus asju napib, siis leiame miskit enda varudest!

Eelregistreerimine toimub kuni 13. maini e-posti aadressil jana@vorumuuseum.ee

Töötoa tasu 10 €.

Info: https://www.facebook.com/pages/Vana-V%C3%B5romaa-kultuurikoda/576970849033520

Vana-Võromaa kultuurikoda asub Võrus Katariina tn 11 (Võrumaa muuseum).

Vähiravifond Kingitud Elu
toetab 55aastase pereisa võitlust vähiga

Hille Tänavsuu vähiravifondi Kingitud Elu nõukogu andis välja järgmise toetuse. Fondist saab sel korral toetust 55aastane mees, kes vajab eesnäärme pahaloomulise kasvajaga võitlemisel ravimit Zytiga (Abirateron).

“Mõistes, mida tähendab perekonna ühe liikme võitlus vähiga, on mul hea meel, et fond saab järjekordse abivajaja elu natuke kergemaks teha,” ütles vähiravifondi Kingitud Elu nõukogu esimees Toivo Tänavsuu. “See juhtum tõestab taas, et fond on tänases Eestis hädavajalik. Teeme iga päev tööd, et avada inimeste südameid ja koguda maksimaalselt annetusi, et võimalikult paljusid vähihaigeid nende emotsionaalselt raskes võitluses aidata.”

Anonüümsust palunud toetuse saaja rääkis: “Kui arsti juures tuli esimest korda jutuks see kallis ravim, siis vähiravifondis veel taotlusi vastu ei võetud ja olin tõsise probleemi ees, sest haigekassa otsust selle ravimi kohta ei tulnud ega tulnud. Siis nägin ajakirjandusest, et fond andis välja esimese toetuse ning otsustasin ka ise abi taotleda. Muid võimalusi mul lihtsalt selleks hetkeks enam ei olnud.”

“Pean fondi tegevust väga oluliseks ja soovin fondile veel rohkem toetajaid. Vähiravi on viimasel ajal oluliselt arenenud, kuid minu hinnangul on vähihaiguse puhul suurimaks probleemiks selle hiline avastamine,” lisas toetuse saaja.

Zytiga (Abirateroni) lisamist haigekassa soodusravimite nimekirja arutas sotsiaalministeeriumi ravimikomisjon aprillis. Praegu see sinna aga veel ei kuulu, mistõttu tuleb vähihaigel endal leida ravimi ostmiseks tuhandeid eurosid. Ühe kuu jagu Zytiga ravi võib maksta üle 3600 euro ja patsiendil võib seda vaja minna terve aasta.

Abirateroni kasutatakse eesnäärmevähi ravimiseks. Fond toetab ravimi ostmist esialgu kolmeks kuuks. Pärast kolme kuu möödumist saab patsient teha fondile uue taotluse, mille rahuldamine sõltub senise ravi tulemuslikkusest ja annetuste hulgast fondis.

Fond paneb eestimaalaste südamele, et iga euro võib kellegi elu pikendada. Haigekassa kaudu hädavajaliku abita jäänud nn mittekulutõhusate vähihaigete heaks saab annetada fondi kodulehel www.kingitudelu.ee asuvate pangalinkide ning annetusnumbrite kaudu.

Pokumaal on laupäeval pokuluule pidu

Aprillikuus toimus Pokumaa eestvõtmisel Edgar Valteri 85 aasta juubelile pühendatud luulevõistlus, kuhu oodati luuletusi pokudest ja loodusest üldiselt. 17. mail toimub pokuluule pidu.

Kokku laekus konkursile 449 luuletust 380 osalejalt. Luuletusi hindas žürii koosseisus Leelo Tungal, Ene Ergma, Külli Leppik, Jaan Kaplinski, Jaak Urmet (Wimberg). Arvestus toimus neljas vanusegrupis: 1.-4.klass, 5.-8. klass, 9.-12. klass, täiskasvanud. Kuid konkursile kirjutasid luuletusi ka lasteaialapsed.

17. mail kell 12, pokukalendri järgi õiesoengupäeval, on kõik oodatud Pokumaale Padasoomäe õuele pokuluule peole. (Väga vihmase ilma korral toimub pidu Pokukojas.)

Kavas:

* kuulutatakse välja pokuluule konkursi tulemused ja tänatakse võitjaid
* kuulatakse üheskoos väikest valikut konkursile laekunud luuletustest
* Kati Soone ja Kärgula pärimusringi eestvõtmisel mängitakse vanu laulumänge
* küpsetatakse lõkkel saia, meisterdatakse ja kaunistatakse põskesid kevadiste joonistustega
* avatud pannkoogitare

Luuletuste autoreid ja teisi pidulisi on lubanud tervitama tulla Contra (päeva juht), Wimberg, Ene Ergma, Jaan Kaplinski.
Luulepeo toimumist toetavad kirjastus Elmatar, Külli Leppik, Janek Joab.
Peole on oodatud kõik Pokumaa head sõbrad ja luulehuvilised. Pidu on tasuta.
Pokukoda on 17. mail avatud kella 11-18 (sissepääs piletiga).

Margus Konnula

Täna teeb Rõuge TV otsesaate Nursist

Täna, esmaspäeval 12. mail kell 19 läheb Rõuge TV otsesaatega eetrisse Nursi noortetoast Nursi külakeskuses. Rõuge valla üks suuremaid külasid Nursi on luubi all.

Täna saates:
* Avati uuenenud noortetoa ruumid Nursi külakeskuses
* Saatekülaline Nursi külast
* Tagasivaade noortekeskuse volbriõhtule Rõuge pargis
* Ringreis valla ettevõtjate juurde
* Milline Rõuge tunnuslause on kõige populaarsem?
* Esitleti koduloolist raamatut “Noppeid ja mälestusi 20. sajandi Rõugest”
* Jaanipeebu kitarrikooli III lend andis lõppkontserdi
* Alustab noorte tööbörs

Otsesaade algab kell 19 ja on nähtav siin – https://www.youtube.com/watch?v=Ksru37HlLZM

Mõttetalgud Võrus: “Millised IT teenused teeksid minu töö ja igapäevaelu lihtsamaks?”

Võru maavalitsus ja Võrumaa kutsehariduskeskus koostöös Rootsi sõprusmaakonna Värmlandi regioonivalitsusega, Leedu Kaunase arenguagentuuriga ning Norra Hedmarki linnavalitsusega osalevad Rootsi Instituudi Läänemere koostööprogrammi projektis “Digital Baltic”, mille eesmärgiks on avaliku sektori digitaalsete infosüsteemide arendamine.

Projekti ühe tegevusena korraldatakse 15. mail Võrumaa Toidukeskuses mõttetalgud digitaalsete teenuste kättesaadavuse parandamiseks, kasutades avatud ruumi meetodit, mis seab inimese kesksele kohale ning võimaldab igaühel aktiivselt osaleda ja tulemustesse panustada. Mõttetalguid modereerib Toomas Trapido, kes on korraldanud mitmeid sarnaseid üritusi.

Ürituse käigus on erinevatel sidusgruppidel võimalik kaasa rääkida nende igapäevaelu mõjutavate digitaalsete toodete ja teenuste arendamisel. Koos otsitakse lahendusi IT-teenuste kohta, mis muudaksid meie igapäevaelu lihtsamaks.

Mõttetalgute tulemusena on kavas koguda kuni viis digitaalvaldkonna uuenduslikku ideed, mida soovitakse teostada Euroopa Liidu järgmise programmiperioodi rahadest. Ürituselt kogunenud mõtted ja ideed laetakse üles Võru maavalitsuse kodulehele ning Facebooki.

Üritusel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine e-kirja teel: gady.kunnapuu@voru.maavalitsus.ee või telefonitsi 5302 0327 hiljemalt 14. mail, sest osaleda saab vaid 50 kiiremat.

Üritust korraldab Võru Maavalitsus projekti “Digital Baltic – Promoting Digital Innovation in Public Sector Innovation” toel.

Loe edasi: Mõttetalgud Võrus: “Millised IT teenused teeksid minu töö ja igapäevaelu lihtsamaks?”

Seto traditsioonilise palkehituse kursused on peatselt algamas

26.-30. mail toimuvad Setomaal Meremäe vallas Tobrova külas Luikjärve talus traditsioonilise seto palkehituse kursused.

Õpitakse seto väravate tegemist, hoone alumise palgi vahetust, palkkonstruktsiooni taastamist ning laastukatuse paigaldust. Toimub ka ekskursioon tutvumaks ümbruskonna taluarhitektuuri näidetega.

Luikjärve talu näol on tegemist traditsioonilise kinnise põhiplaaniga seto kindlustaluga, millele on omane ajastuline mitmekesisus. Talu on Obinitsa muuseumi osa ning paari aasta pärast on kompleks plaanis avada elamustaluna. Luikjärve talu taastamisel on eesmärgiks tutvustada selle käigus võimalikult palju ka traditsioonilisi töövõtteid ning seto taluarhitektuuri eripära.

Lisainfo ja registreerimine Obinitsa muuseumis: muuseum@meremae.ee, tel. 7854 190/ mob. 5242 080.

Eve Ellermäe

Tornide linnuvaatluspäeval oli liigirikkaim torn Kablis

Eile, 11. mail toimus Eesti ornitoloogiaühingu poolt korraldatud neljas tornide linnuvaatluspäev. Kehvast kevadilmast hoolimata soovis tornides linde õppida üle 130 linnuhuvilise, see on tornide linnuvaatluspäeva osalejate rekord.

Linnuvaatlejad pidasid liiginimekirju ja ootasid huvilisi üheksas maakonnas 16 linnuvaatlustornis ning neljas tornis. Seal, kus juhendajaid polnud, peeti ka iseseisvalt liigiliste. Kõige enam – 114 linnuliiki – saadi kirja Pärnumaal Kabli linnujaama vaatetornis. Liigirohkuselt järgnesid Tarvastu poldri vaatlustorn Viljandimaal 102 ja Haeska linnuvaatlustorn Läänemaal 85 linnuliigiga. Erinevates vaatlustornides saadi kirja 173 liiki sulelisi. Põnevamateks vaatlusteks olid puna-veetallaja Pärnumaal Kabli linnujaama vaatetornis, vaenukägu Põlvamaal Räpina ranna vaatetornis, rabapistrik Läänemaal Haeska linnuvaatlustornis, valgetiib-viired Tartumaal Aardla poldri linnuvaatlustornis ning Viljandimaal Tarvastu poldri vaatlustornis loendati hänilaste rändesalkades kokku vähemalt 720 isendit.

Eesti ornitoloogiaühing tänab kõiki üritusel osalenud huvilisi. Suurimad tänusõnad lähevad aga linnuvaatlejatele, kes huvilisi juhendasid. Nendeks olid Leho Aaslaid, Andres Kalamees, Margus Ellermaa, Alpo ja Hannele Koukila, Merle Kääri, Arne Laansalu, Hillar Lipp, Toomas Mastik, Kalle Muru, Riho Männik, Mariliis Märtson, Kadri Niinsalu, Margus Ots, Thea Perm, Vello Tarning, Tarvo Valker, Maie Vikerpuur, Raul Vilk ja Kaarel Võhandu.

Mariliis Märtson

“Bussi Riot” väisab Põlva, Võru ja Valga maakonda

Euroopa Parlamendi kandidaadi Silver Meikari kampaaniatuur liigub täna Värska poole, teisipäeval jõutakse läbi Põlva- ja Võrumaa Valga maakonda Lüllemäele ning kolmapäeval osaletakse debatil Viljandis. Kõigil kohtumistel ja peatustel jagatakse värsket infot olukorrast Ukrainas, õpetatakse inimesi seisma praktiliste vahenditega jälgimisühiskonna vastu ning ehitatakse üles vabakondade võrgustikku.

Silver Meikari sõnul piisab inimestel vaid “Bussi Riot”’i ees käsi püsti ajada, et kandidaadi ja tema meeskonnaga kohtuda. “Tahame minna ka sinna, kuhu erakonnad oma massikampaaniaga ei jõua,” ütles Meikar. “Erakondade poliitpropaganda asemel arutame sisuliste teemadel ja korraldame praktilisi töötubasid.”

Sõltumatu kandidaat Meikar teeb kampaaniat koos Piraadipartei juhatuse liikme Märt Põdra ja Tartu Vabakunna aktivisti Gea Kangilaskiga. “Valid Silver Meikari, saad Euroopa Parlamenti ka Märt Põdra ja Gea Kangilaski,” kinnitab Meikar. “Me oleme selgete eesmärkidega meeskond, mis suudab rohkem saavutada kui ükski teine kandidaat kasvõi seetõttu, et me pole kinni vanades stampides, vaid tegutseme 21. sajandi osalusdemokraatia põhimõtetest lähtuvalt.”

“Tavapärase valimisnänni asemel on meil kaasas Estobuntu DVD plaadid, seega kui keegi tuleb kohtumisele oma süle- või lauaarvutiga, saame vananenud ja ebaturvalise XP asemel paigaldada üheskoos arvutisse eestikeelse vabavara,” ütles Märt Põder. “Estobuntu vabatahtlike osalusel loodud kiire, turvaline ja just Eesti kasutajatele mõeldud opsüsteem.”

Värskas, Lüllemäel ja Viljandis toimuvad kohtumised kohalike kogukonnaaktivistidega. Gea Kangilaski sõnul kasutatakse kampaaniat ka selleks, et ehitada üles uue põlvkonna väärtusi kandvate kodanikuliikumiste võrgustik. “Inimesed soovivad muutust, isiklike kontaktide loomine ja kogemuse jagamine aitab seda ellu viia,” ütles Kangilaski. “Eestil on võimalik saada poliitiliselt kõige innovaatilisemaks Euroopa Liidu liikmesriigiks.”

Silver Meikar rahastab oma Euroopa Parlamendi kampaaniat annetuste teel ning kogus kautsjoni maksmiseks vajaliku summa vähem kui 24 tunniga. “Bussi Rioti” siltidega kaunistatud buss on saadud tasuta kasutamiseks kampaania toetajatelt. Meikar sõidab valimiskampaania raames koos oma tulevase Euroopa Parlamendi kontori ja kaasmõtlejatega läbi kõik Eesti maakonnad. Sõit algas 30. aprillil Tartust, kampaaniat on käidud tegemas juba Narvas, Tallinnas, Paides, Kuressaares, Tartus ja paljudes väiksemates kohtades.

Lisainfo “Bussi Riot”’i ringireisi ja #euromeikar kampaania kohta: https://www.facebook.com/euromeikar

12. mai kohtumine Värskas: https://www.facebook.com/events/647992698600684/?ref_dashboard_filter=upcoming

13. mai kohtumine Lüllemäel: https://www.facebook.com/events/252669508250754/?ref_dashboard_filter=upcoming

14. mai debatt Viljandis:

http://www.europarl.ee/et/uudised-ja-sundmused/uudised/uudised-2014/052014/pr-2014-mai-05.html

Põlvamaal jagati 2014. aasta ettevõtlusauhinnad

Ühispilt ettevõtluse tunnustusürituselt.

8. mail jagati Mooste mõisas toimunud pidulikul õhtul Põlvamaa 2014. aasta ettevõtlusauhinnad.

Ettevõtteid tunnustati kolmes kategoorias:

Põlvamaa Mastimänni auhinnaga tunnustatakse piirkonnale olulist stabiilset ja jätkusuutlikku üle viie aasta tegutsenud edukat ettevõtet, kus töötab vähemalt kümme inimest.

Põlvamaa Tõusva Tähe auhind antakse keskkonnasõbraliku ja innovaatilise tegutsemisviisiga ettevõttele, kes on tegutsenud vähem kui kolm aastat.

Auhinnaga Põlvamaa Roheline Säde tunnustatakse keskkonda säästvat ja rohelist mõtteviisi kandvat ettevõtet või ettevõtjat.

Mastimänni auhinna võttis vastu AS Suwem juhatuse liige Kaido Mäesalu.

Põlvamaa Mastimänni tiitli pälvis lastemööbli tootja AS Suwem.

AS Suwem toodab ja müüb männipuidust lastetoamööblit ning lasteaedade ja majutusasutuste mööblit. Lisaks kodumaale eksporditakse lastemööblit ka mitmetele välisturgudele. Ettevõtte tootmisprotsessi iseloomustab keskkonnasõbralikkus ning edumeelsusust ja ettevõtlikust näitab seegi, et ollakse Kagu-Eesti puiduettevõtete klastri eestvedajaks. Vastutustundliku ettevõttena toetab AS Suwem kohalikke üritusi, koole ja Puuetega Inimeste Koda ning on heaks praktika kohaks Võrumaa Kutsehariduskeskuse noortele. AS Suwem on tegutsenud üle 10 aasta ning loonud ligi 60 töökohta.

Põlvamaa Tõusev Täht on Wiera Naturals OÜ.

Ema ja tütre pereettevõttena alustanud pisut üle aasta vanune ettevõte Wiera Natural OÜ on tänaseks jõudnud Põlvamaalt kaugemalegi: sojavahast puidust tahiga käsitööküünlaid võib osta nii Võrust, Tartust kui Tallinnast. Toote arenduseks on tehtud koostööd EASi ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Oma seotust Põlvamaaga rõhutab Wiera nii läbi oma tootenimetuste (“Räpina roosiaed”, “Savvusann”) kui kohalike ettevõtjate loomingu kasutamisega – nii esindusriided kui tootekujundus on tellitud Põlvamaa ettevõtjatelt.

Põlvamaa ettevõtlusauhinna Roheline Säde pälvis OÜ Talutoit.

Põlva talupoodi ja kodukohvikut Tillu koondav OÜ Talutoit pakub kodumaisest toorainest tooteid. Põlva talupood oli üks esimesi omasuguste seas – pood, mille missiooniks on Eesti tootja tunnustamine, tooraine ja toote päritolu tähtsaks pidamine ja lühikese tarneahela olulisuse rõhutamine. Suurt tähelepanu pööratakse ettevõttes taaskasutusele, alustades näiteks kodukohviku mööblist ja nõudest ja lõpetades jäätmete sorteerimise ja puhastusvahendite valikuga. Talupoodi ja kodukohvikud on külastanud õpperingkäigu raames mitmed tööklubid ja ettevõtluskoolitusel osalejad. Ettevõte on praktikabaasiks Tartu Kutsehariduskeskuse pagar-kondiitri ja Võrumaa Kutsehariduskeskuse väikeettevõtluse eriala tudengitele.

Auhinnad andisid üle maavanem Ulla Preeden, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv ja Põlvamaa Arendusekeskuse juht Hegri Narusk. Mooste mõisas esines Põlvamaa ettevõtjatele eetikaõppejõud Meego Remmel ja musitseeris Jaan Sööt.

Maret Reinumägi

Sigrid Semmi fotod

Matsalu rahvuspark tähistab 10. sünnipäeva väliseminariga

Laupäeval, 10. mail korraldab Keskkonnaamet kultuuripärandi-teemalise väliseminari ja pikniku, millega tähistatakse Matsalu rahvuspargi 10. sünnipäeva.

Kõigil osalejatel on võimalik pajatada oma mälestusi ja lugusid Matsalust. Seminari juhendavad Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juht Kaja Lotman ja kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus. Väliseminar lõpeb piknikuga Puise ninas.

„Matsalus on loodus ja inimene eksisteerinud tihedas koostöös. Mälestused ja legendid endistest aegadest on osa vaimupärandist, mis aitab meil mõista olnut ja õppida elutarkusi eelnevatelt põlvedelt. Seda tahaksime jäädvustada tulevastele põlvedele, et ka nemad teaksid, mida peame väärtuslikuks meie,” ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonijuht Kaja Lotman.

Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal, 2004. aastal nimetati looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks.

Matsalu rahvuspark loodi eelkõige seal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks ning on kantud Ramsari märgalade nimekirja. Rahvuspargis kaitstakse Lääne-Eestile iseloomulikke ranna- ja luhaniite, loopealseid ja puisniite ning Väinamere kultuuripärandit. Park on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid ning ainukesena Baltimaades pärjatud Euroopa Nõukogu diplomiga, millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust.

Annika Remmel