Külauudised

Fotonäitus “Leeväkene, soolakõnõ, maailma kinnipidäjä” Vastseliina rahvamajas

Täna kell 11 avatakse Vastseliina rahvamaja II korrusel toidupärandi fotonäitus“Leeväkene, soolakõnõ, maailma kinnipidäjä”.

Näitus kujutab kohalikku ja traditsioonilist söögikultuuri läbi inimeste, lugude ja toitude.

Näitus on MTÜ Piiri köögi (Kadri Karu ja Triinu Guerrin) projekti „Võrumaa toidupärandi kogumine ja tutvustamine“ üks tulemusi ja valmis tänu LEADER programmile.

Kella 11-13ni kostitab MTÜ Piiri Köögi perenaine Kadri külalisi kalja, karaski, leiva, munakoogi ja kanepijahu trühvlitega.

Laada päevadel saab näitust külastada laupäeval kl 11-16 ja pühapäeval kl 9-15 ja igal ajal, kui rahvamaja on avatud kuni sügiseni. Siis hakkab näitus mööda Vana Võromaad ringi liikuma.

Meie Liigume Medita triatlonisari saab alguse 21. juunil Kuremaal

Meie Liigume ja Jõgeva Vallavalitsus kutsuvad kõiki huvilisi osalema 21. juunil Kuremaal toimuvale Meie Liigume II Kuremaa triatlonile, mis ühtlasi on ka Meie Liigume Medita triatlonisarja avaetapp.

Meie Liigume II Kuremaa triatloni avastart antakse 21. juunil kell 12.00 Kuremaa rannas, kus võistlusesse asuvad noorte- ja vabaklassis võistlejad. Neile järgnevad põhiklassi ja võistkondade ning harrastajate stardid. Kokku toimub arvestus 12 vanuseklassis ja eraldi võistkondade arvestuses. Võistluse järgselt auhinnatakse iga vanuseklassi kolme parimat osalejat ja kolme parimat võistkonda. Samuti loositakse osalejate vahel välja erinevaid auhindu.

Meie Liigume II Kuremaa triatloni täpsem juhend on leitav aadressilt:

meieliigume.ee/uritused/uritus/meie-liigume-ii-kuremaa-triatlon

Meie Liigume Medita triatlonisarjas järgnevad Kuremaa avaetapile 11.07 Kurepalu, 20.07 Rõuge, 09.08 Türi ja 16.08-17.08 Tõrva triatlonid.

Meie Liigume I Kuremaa triatlon toimus 5. juulil 2013 ja sellest võttis osa kokku 154 inimest. Tänavu on Kuremaa triatlonivõistlus osa Meie Liigume Kuremaa nelikürituse sarjast – 17. mail toimus Meie Liigume I Kuremaa kevadjooks ja triatlonipäevale järgnevad 1. augustil Meie Liigume I Kuremaa avaveeujumine ning detsembris suusavõistlus.

Meie Liigume II Kuremaa triatloni läbiviimist rahastatakse Jõgevamaa Koostöökoja Leader programmi vahenditest ja Jõgeva Vallavalitsuse kaasabil.

Meie Liigume Medita triatlonisarja peatoetajaks on Medita kliinik. Kuremaa triatloni läbiviimist toetavad Eesti Triatloni Liit, liikumisaasta 2014, ALeCoq, Tarmeko, Quattromed HTI, MooMoo, Reginett, a:ruut, AS Skan Holz Helme, Tõrva Loits, AS Giga, OÜ Valdi-Filler, advokaadibüroo LMP, Ränduri pubi Tartus, Tasku Keskus Tartus, Rait Wood ja Meie Liigume Matkad.

Peipsil võib homsest taas rääbist püüda

Eesti ja Venemaa valitsustevaheline kalapüügikomisjon leppis kokku püügitingimustes Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel käesoleva aasta teiseks poolaastaks.

“Alates homsest kuni juuli lõpuni on lubatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel taas kõigi püügivahenditega rääbist püüda” ütles Eesti delegatsiooni juht Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Mõlema riigi teadlaste arvamuse kohaselt on praegu heas seisus haugi, ahvena ja särje varu. Latika ja koha varud on aga nõrgemal tasemel. Rääbisevaru on paranemas, kuid selle suurenemist pidurdab arvukate röövkalade, peamiselt koha ja ahvena surve.

2014. aasta püügimahud lepiti kokku juba eelmise aasta novembris. Eesti kalurid saavad tänavu piirijärvedest püüda ahvenat 800, koha 650, latikat 750, haugi 120, särge 350 ja rääbist 25 tonni.

Loe edasi: Peipsil võib homsest taas rääbist püüda

Suve alguses pakatab Ebavere heateost

Laupäeval, 21. juunil kell 13.51, mil algab kalendri järgi suvi, saab Ebavere Tervisekeskuse juurest stardi suve alguse heategevusmatk, mille osalustasuga toetatakse Kiltsi külas elavat kümnelapselist peret ahju ehitamisel.

“Amortiseerunud ahju asemele uue ehitamine maksab 1400 eurot ja oleme rahalistes raskustes perele uue ahju ehitamiseks kogunud heade inimeste abiga pool vajalikust summast,” kommenteeris Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla. “Väga kogukonda liitev on olnud koos naiskodukaitsjatega ühtse eesmärgi poole püüelda ja lausa hämmastav kui palju headust meie ümber on,” kiitis vallavanem otsust piirkonna naiskodukaitsjatega üheskoos perele head teha ja tänas kõiki seniseid heategijaid.

Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaine Anneli Mikiver selgitas, et olles ise kahe lapse ema, mõistab ta Kiltsis elava kümnelapselise pereema vajadust uue ahju järele väga hästi. “Maja ei küta soojaks ainult pliidi ja elektriga. Meie Eestimaa suvi on kah nagu kehv suusailm. Alles paar päeva tagasi sadas meil Väike-Maarjas lund,” kõneles Mikiver. “Ma hoian pöidlaid pihus, et ilmataat meid hoiab ja saame laupäevasel heategevusmatkal suve hea muusika, mõnusa liikumise ja heade tegudega vastu võtta,” lisas ta. 5,2 km pikkusel matkarajal tuleb osalejatel lahendada ristsõna, lahendajaid ootab finišis sportlik tunnustus. Osalejate vahel loositakse välja ka mitmeid toetajate auhindu.

Loe edasi: Suve alguses pakatab Ebavere heateost

Seto Folk üllatab matkaprogrammiga

Kohe pärast jaanipäeva, 27.-28. juunil toimub Värskas kahepäevane muusika- ja matkafestival Seto Folk – üle piiri! Festivalil astuvad üles esinejad Venemaalt, Lätist, Soomest, Setomaalt ja Eestist. Seto Folgi teeb erakordseks matkaprogramm, mis viib külastajad muuhulgas Eesti parimatesse seenemetsadesse ja lodjaga Pihkva järvele.

27. juuni toob Värskasse Kõrsikud ning Peterburist pärit ülimenuka ansambli Otava Yo. 28. juunil astuvad üles kohalikud kuulsused – ansambel Zetod ning Setomaalt pärit Madonna slackliner Jaan Roose. Laupäeva varahommikul saab Õrsava järve kaldal nautida Silver Sepa ja Kristiina Ehina loomingut, õhtu lõpetab Läti torupilli- ja trummiansambel Auli. Seto Folgil astuvad üles veel Trad. Attack, Aapo Ilves, Mari Kalkun, Triinu Taul Bänd, Klapp, Epifolium, Setomaa parimad leelokoorid ja pillimehed ning paljud teised.

Kontsertid toimuvad nii Värskas kui kaugemal – esimesel päeval saavad külalised minna kohaliku giidi Arvo Kukumäega viisavabalt läbi Venemaa territooriumi Eesti piirinurka Saatsesse, kus toimub erikontsert Silver Sepa, Kristiina Ehina ja seto leelonaistega. Mõlemal päeval toimuvad Pihkva järvel lodjakontsertid, kus esinevad muusikud Seto Folgi programmist.

Loe edasi: Seto Folk üllatab matkaprogrammiga

Pärnus selgub Eesti raiespordi maailmameistrivõistluste koondis

Eelmise aasta raievõistlused. Foto: Eesti Metsaselts

28. juunil toimuvad Pärnus Vallikäärus Eesti Meistrivõistlused raiespordis. Tegu on viimase võistlusega, mille tulemused lähevad arvesse raiespordi maailmameistrivõistluste koondisse pääsemiseks.

„On üsna kindel, et Eesti parimad – Taavi Ehrpais ja Andres Olesk – saavad koha koondises,“ räägib raievõistluste peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi tegevjuht Mart Kelk. „Kuid üllatuste eest pole keegi kaitstud, nii et kõik mehed annavad endast parima,“ lisab ta.

Raiespordi maailmameistrivõistlused toimuvad üle aasta, sel aastal võisteldakse septembrikuus Šveitsis. „Kuna kõik raiesportlased püüavad saavutada tippvormi, osaletakse võimalikult paljudel võistlustel,“ lisab Kelk. Nii on ka Pärnusse oodata maailma tippe – lisaks Eesti sportlastele ka Soome, Läti, Leedu ja Valgevene esindajaid. Soome koondis on praegu ka valitsev maailmameister.

Loe edasi: Pärnus selgub Eesti raiespordi maailmameistrivõistluste koondis

Uue portaaliga leiab tasuta huvialaõpetaja

Uue portaali www.vahetaoskus.eu loojad leiavad, et oskuse õppimiseks või teenete vahetamiseks ei pea kulutama hingehinda kursuste või erialaspetsialisti eest. Portaali abil saab leida endale õpetaja ja talle vastutasuks enda oskusi õpetada. Äsja käivitatud portaal on igasugustele oskuskuulutustele avatud.

Üksteist saab aidata teadmiste saamiseks või teenete vahetamiseks, ükskõik mis ajal ja kohas. Näiteks võib oma autoremondi teeneid pakkuda programmeerimistundide eest, või oskate hoopis kitarri – see on üks neid oskusi, mis on kallis ja kättesaamatu paljudele ning võib osutuda eriti väärtuslikuks.

Õpetaja leidmine toimub lihtsasti, lisades uue oskussoovi kuulutuse või otsides märksõna abil. Portaali kasutamine on tasuta. Oskuste vahetus ehk “skillswapping” on tuntud üle maailma ning põhineb üksteise aitamisel ilma rahata. Selle sarnaseid klubisid on eriti Inglismaal ja Berliinis, kus toimuvad ka regulaarsed kokkusaamised.

www.vahetaoskus.eu on tehtud veebifanattide poolt, kelle eesmärgiks teha sotsiaalse mõjuga veebiprojekte. www.seowebdevelop.com

Näduvere külaseltsi eestvedaja pakkus peotule edasiviijatele allikavett

Peotuli on jõudnud Näduvere külasse. Foto: Külli Kraft

XXVI laulu ja IXI tantsupeo “Puudutus. Puudutuse Aeg ” peotule teekonnal Jõgevamaal oli viimane peatus Torma vallas Näduvere külas, kus TuleTulemise tseremoonial osalejatele pakuti allikavett.

Näduvere Külaseltsi juhatuse esinaine Ülvi Nool pakkus peotule edasiviijatele ja sündmust vaatama tulnud paikkonna ja selle ümbruse elanikele Rausi allikast võetud vett. “Allikavett sai pakutud suuresti selle tervisliku ja jõudu andva toime pärast, kuid ka selle kultuuriloolist tähendust arvestades. Nii oli 2011. aastal toimunud I Eesti Naiste Tantsupeol kesksel kohal legend kolmest naisest, kes Siniallikal nõidumas käisid. Tuntud ooperilaulja Margarita Voites on aga öelnud, et kuulajate sõnul tekitab tema laulmine sellise rahuliku tunde nagu istuks allika ääres, ” lausus külaelu eestvedaja.

Veel kostitas Nool tseremooniale kogunenuid rääbisevõileibadega. “Enne tule jõudmist Ida-Virumaale on ka Peipsi kala pakkumisel sümboolne tähendus, sest kalapüük on oluliseks ettevõtlusvaldkonnaks ja harrastuseks mõlemas maakonnas. Rääbis on küll haruldame kala, kuid hea tahtmise korral on seda võimalik saada. TuleTulemine on sedavõrd erakorraline ja pidulik sündmus, et sel puhul tasuks rääbise saamise nimel pingutada, ” märkis ta.

Mitmedki Näduvere küla elanikud ja samuti sinna paika kogunenud Mustvee kultuuritöötajad ning naiskoori “Meeliko” lauljad ühinesid jalgratastel Ida-Virumaa suunas suunduva peotule edasiviijate teekonnaga. “Sellisel päeval on tunne tõeliselt rahvuslik ja meeleolu ülev,” ütles Mustvee kultuurikeskuse juhataja kohusetäitja Laidi Zalekešina.

Jaan Lukas

Jõgevamaa Võidupüha paraad toimub Mustvees

Mustvee kultuurikeskus. Foto: Johannes Haav

Jõgevamaal toimuvad tänavune Võidupüha paraad ja maakaitsepäeva tähistamine Mustvee linnas. 23. juunil kell 15.30 saab kesklinnast alguse Kaitseliidu Jõgeva Maleva pidulik paraadmarss. Peipsi pealinnas peetaval paraadil osalevad Kaitseliidu Jõgeva maleva, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde koondrühmad. Üksused rivistuvad Mustvee Kultuurikeskuse ette.

Pärast pidupäevakõnesid annavad Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Enn Kurg üle rahvusvärvides mastivimplid konkursi Jõgevamaa „Kaunis kodu 2014“ parimatele.

Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese süüdatud võidutuli saabub tänavu Valgast, Jõgevamaalt on tuletoojateks on abielupaar Torma vallast: kaitseliitlane Jaak Laurikainen ja naiskodukaitsja Ilje Laurikainen. Maavanem jagab tule Jõgevamaa võidutulede süütamiseks omavalitsuste esindajatele.

Sündmusel pakutakse kehakinnituseks sõdurisuppi. Vaadata saab Kaitseliidu, Päästeameti, Politsei ja Piirivalveameti korraldatud näitust relvastusest ja tehnikast.

“Jõgevamaal toimuvad Võidupüha paraadid ja maakaitsepäeva tähistamised vastavalt välja kujunenud traditsioonile kolmes maakonnas paiknevas linnas Jõgeval, Põltsamaal ja Mustvees. Tänavugi on selleks paigaks pikaajalise ajaloo ja kultuurilooga Mustvee, mis paikneb Euroopa Liidu idapiiril ja on saanud tuntuks kahe rahvuse ja elulaadi põlise kõrvuti eksisteerimise poolest, ” lausus maavanem Viktor Svjatõšev.

Jaan Lukas

Samovarimuuseum avas teetoa ja korraldab kursused ikoonikirjutamisest

Kasepääl asuvas Samovarimuuseumis avati nädalavahetusel külaliste kostitamiseks Varvara Samovari Teetuba. Augusti algul toimub aga muuseumis ikoonikirjutamise kursus.

Samovarimuusumi rajaja ja perenaise Veronika Kookmaa sõnul saab Varvara Samovari Teetoas rüübata samovariteed ja maitsta pirukaid, kooke ja teisigi suupisteid, mille valmistamisel kasutakse paikkonnast pärit saadusi, näiteks Peipsi sibulat. “Küpsetame muuseumimajas. Selles töös on abiks ema ja tütar Zinaida ja Kathy,” ütles Kookmaa.

3. augustil saab Samovarimuuseumis aga teoks ikoonikirjutamise kursus. “Õppisin seda kunsti Kultuurikoja ikoonimaali ringi juhendaja Einike Vasseli juures ja juuli keskel osalen Võrumaal ka ikoonimaali laagris. Muuseumis hakkan kursust juhendama ise, kuid loodetavasti saab õppimispäeval Kasepääle tulla ka Einike Vassel. Ikoonide autorid saavad oma kunstitööd kaasa, ” märkis ta.

Kookmaa märkis, et tänavuselgi hooajal toetab Samovarimuuseum Kükita vanausuliste palvela korda tegemist. “Pühakojas on tarvis uuendada vihmaveesüsteemid, kaks põrandat ja koridor, ” lausus Peipsimaa kultuuripärandi hoidja ja tutvustaja.

Jaan Lukas

Nädala foto

Metsmaasikasuvi lõhnab ja maitseb. Foto: Kylauudis.ee — **Metsmaasikasuvi lõhnab ja maitseb.** Foto: Kylauudis.ee

Vaata eelnevaid nädala fotosid siit.

Osale koduse toidu ja veini konkursil

Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts on igal aastal juulikuus tähistanud oma nimikangelase sünniaastapäeva, et väärtustada Himmastes sündinud suurmehe mälestust. Sel aastal korraldatakse koduse toidu ja veini konkurss.

Läinud sajandi üheks kuulsamaks eestlased nimetatud Hurt teenis juba oma eluajal mitmeid tiitleid. Usuteaduse vallas kutsuti teda kandidaadiks, keeleteaduses doktoriks. Pärast surma pärjas eesti rahvas ta aga kuningaks. Folkloorikuningaks. Sellise erakordse tunnustuse oli Hurt auga välja teeninud, sest siiani on maailmapärandis suurim ja ainulaadseim just Jakob Hurda kogu, mis koosneb 170 köitest sisaldades 50 000 rahvalaulu. See hiigelkogu muutus rahvusvaheliselt kuulsaks juba Hurda elupäevil ning põhjustas pärast tema surma Eesti Rahva Muuseumi asutamise. Loe edasi: Osale koduse toidu ja veini konkursil

Vormsi põhikooli lõpetajatele kingiti sülearvutid

Vormsi vallavanem kinkis kohaliku põhikooli lõpetajatele sülearvutid, et noored ei kaotaks saarega sidet. Arvutite kinkimine on paari aasta tagune algatus, mida püütakse edaspidigi elus hoida.

Koolilõpetajatele sülearvutite kinkimise komme sai alguse kaks aastat tagasi, kui Vormsi vallavanema ametit pidas Urmas Pau. Tema sõnul on kingitusel sümboolne tähendus, et noored ei kaotaks kodusaarega kontakti ning hoiaks oma vanematega ühendust. Vormsi põhikooli lõpetas käesoleval aastal neli last.

Vormsi vallavanema Tanel Viksi sõnul on saarel igati kaasaegsed õppimisvõimalused. “Mitmesugused elektroonilised abivahendid klassis on täiesti elementaarne nagu ka see, et arvestatava osa kooli elektrist annavad päikesepatareid koolimaja katusel,” lausus Viks. “Vormsi on mõnes mõttes nagu Eesti väike mudel, kus kaunis ürgloodus saab kokku tipptehnoloogiaga.”

Vormsi hariduselu algas 1873. aastal, kui misjonär Lars Österblomi eestvõttel avati saarel koolid. Koolimajad kerkisid Hullosse ja Kersletisse. Praegune koolimaja valmis 1937.a. Vormsi põhikool-lasteaias õpib 33 last ning õppetöö toimub liitklassides või rühmades. Õppekava täielikuks ja tulemuslikumaks omandamiseks on mõned ainetunnid individuaalsed.

Eestit esindab Londoni arhitektuurifestivalil Aet Ader

Sel aastal kümnendat korda toimuval Londoni arhitektuurifestivalil esindab Eestit arhitektuuribüroo b210 arhitekti Aet Ader, kes valiti Briti Nõukogu poolt osalema festivali alaprogrammi International Architecture Showcase rahvusvahelises residentuuriprogrammis.

Käesoleva nädala laupäeval, 21. juunil, esitletakse Londonis kahenädalase residentuuriprogrammi tulemusi.

Residentuuriprogramm jagab paaridesse kümme Londoni arhitektuuripraksist ja kümme arhitekti välismaalt, et tiimina töötada Londoni arhitektuurifestivalil; programmis osalevad just viimastel aastatel tähelepanu äratanud briti arhitektuuribürood, sh DK:CM, Duggan Morris, Karakusevic Carson Architects, Friend & Company, The Decorators, Studio TILT, Natasha Reid ja Sarah Wigglesworth. Arhitektide tähelepanu keskmes Poplari linnaosa Londonis, mis on ehk eestlastele värskelt tuttav sel kevadel ka ETVs linastunud briti telesarjast “Kutsuge ämmaemand”, mille tegevus toimub 1950. aastate Poplaris. Iga tiim vaatleb Poplaris kahe nädala jooksul kas eluaseme, kultuuri, linnakeskuse, looduse või linna muutumisega seotud küsimusi, kogub infot, analüüsib piirkonna võimalikke tulevikustrateegiaid. Loe edasi: Eestit esindab Londoni arhitektuurifestivalil Aet Ader

Läänemaal saab medali 18 koolilõpetajat

Parimad koolilõpetajad eelmisel aastal Kuursaalis.

Täna tunnustavad Lääne maavanem Innar Mäesalu ja Läänemaa Omavalitsuste Liidu esimees Toomas Schmidt Epp Maria Kokamäe galeriis Läänemaa parimaid koolilõpetajaid.

Tänavu on üritusele kutsutud 36 Läänemaa õpilast, mida on 11 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Suureks teeb arvu Haapsalu Kutsehariduskeskuse täiskasvanud edukate õppijate hulk. Ka medalisaajaid on kahe võrra rohkem kui eelmisel aastal. Vastuvõtule on oodatud 8 kuldmedali ja 10 hõbemedali saajat. Lisaks Haapsalu Kolledžist erialade parimad lõpetajad.

Sarnaselt eelmise aastaga läheb taaskord kõige rohkem medaleid Noarootsi Gümnaasiumi õpilastele (4 kuld- ja 5 hõbemedalit).

Kuldmedaliga lõpetavad: Katariina Peksar, Ingrid Tamberg, Marek Grencštein ja Riigo Kärner Noarootsi Gümnaasiumist; Heddi Heinlaid ja Heini Heinlaid Lihula Gümnaasiumist; Hedvig Alasi ja Laura Väli Läänemaa Ühisgümnaasiumist.

Hõbemedaliga lõpetavad: Kärt Kalvet, Marju Puk, Doris Välis, Kaisa Kask ja Dagmar Seera Noarootsi Gümnaasiumist; Simo Stahlman Lihula Gümnaasiumist; Hanna Sein ja Tauri Türkson Läänemaa Ühisgümnaasiumist. Kristi Tiev Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasiumist ja Kaja Sarrapik Taebla Gümnaasiumist.

Haapsalu Kutsehariduskeskuse parimad lõpetajad on: Tekstiilitöö erialal Kersti Koiduste, Marika Laos ja Kaire-Anniki Kikut; majutusteeninduse erialal Agathe-Marie Saar, Kerstin Põld ja Krislin Kozik; majandusarvestuse erialal Piret Õunpuu, Ele Uusen, Rita Sobols, Katrin Saar ja Karmen Kääramees; sadulsepa erialal Helle Mändla, Silver Tsupsman, Helle Suits ja Katrin Randman; tisleri erialal Ergo Orumaa.

Haapsalu Kolledži parimad lõpetajad on liiklusohutuse erialal Kaie Kodres ja tervisejuhtimise erialal Epp Kerge.

Tiksi Aigi: ku oppaja latsi sütütäs, tulõgi hää haridus

Tiks_Aigi — Tiksi Aigi tütre Anne Leega. Pilt eräkogost

Võro maavalitsusõ haridus- ja sotsiaalosakunna haridusõ as’atundjaTiksi Aigi (44) luut, et vahtsõnõ Võro riigigümnaasium hoit opilaisi inämb kodokandin.

Määne tuu inspektri-pääspetsiälisti tüü teil om?

Tüül om kats puult: üts om kuulõ ja latsiaidu perrä kaeminõ. Tõnõ om haridusõ kõrraldaminõ: olümpiaatõ ettevalmistaminõ ja perän tulõmuisi kokkokorjaminõ-vormistaminõ. Riigieksämi, põhikooli lõpueksämi ja tasõmõtüü omma kah mu rida. Läbikäümist kuulõga om iks hulga. Ku om küsümüisi säädüisi kotsilõ, sis küstäs kah mu käest nõvvu.

Miä om timahavadsõ koolilõpõtamisõ man vahtsõt?

No seo kevväi om muidoki laulupido-hõngolinõ. Terve talv omma kooli tüüd tennü, et sinnä päsedä, ja koolõn om rõõm suur, ku sis peräkõrd suurtõ laulu- ja tandsupitto mindäs.

Tsipakõsõ esimuudu om tuu, et edimäst kõrda lõpõtõdas vahtsõ opikava perrä. Tuu pääle minti üle jupikaupa, kolm aastat. Vahtsõnõ opikava om parõmb, kooli saava umma opikavva inämb uma tahtmisõ perrä tetä.

No tuud võimalust pruukva mõnõ kooli inämb, mõnõ veidemb. Mõnõl koolil om kümme projekti kõrraga tüün. Tunnõ sisse poimitas egäsugutsit vahtsit asjo. Loe edasi: Tiksi Aigi: ku oppaja latsi sütütäs, tulõgi hää haridus

Padar: Peame leidma Lätiga toiduekspordis koostöökohti

Valmieras Läti kolleegi Janis Duklavsiga kohtunud põllumajandusminister Ivari Padar ütles, et Eesti ja Läti peaksid tegema rohkem koostööd oma põllumajandustoodetele uute turgude otsimisel.

“Nii Eesti kui Läti ettevõtjad teevad tõsist tööd oma põllumajandustoodetele uute turgude otsimisel, kuid ühine tegevus võiks tuua kaasa suuremat edu,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar . “Läti kolleegid on praegu väga aktiivsed näiteks Kesk-Aasia suunal, kus püütakse kanda kinnitada nii piima- kui kalatoodetega. Kahe riigi ettevõtjate suurem ühistegevus aitaks paremini pääseda suurematele ja kaugematele turgudele.”

Läti põllumajandusminister Janis Duklavsiga olid kõne all ka Euroopa Liidu piimakvoodi rakendamine, perioodi 2014-2020 Euroopa Liidu maaelu arengu toetuste kasutuselevõtt, ühistegevuse edendamine ja kalanduspoliitika. Käsitleti ka ettevalmistusi Euroopa Liidu finantsperioodiks 2021-2027 ja kahe riigi koostööd selle raames.

Põllumajandusministrit saatsid visiidil Lõuna-Eesti põllumajandusettevõtjad, Võru Talupidajate Liidu esindaja, ministeeriumi kalanduse ja välissuhete asekantsler Olavi Petron ning välissuhete osakonna juhataja asetäitja Janika Salev.

Valminud on raamatusarja “Läänemaa kalmistud” kaks esimest osa

25. juunil kell 14.00 tulevad Lääne maavalitsuse saalis esitlusele esimesed kaks osa Lembit Tverdjanski koostatud raamatusarjast Läänemaa kalmistud.

Praeguseks ilmunud kahest raamatust leiab lisaks kalmistutel leiduvate vaatamisväärsuste info ka palju lisateavet arheoloogia, ajaloo, matusekommete, folkloori, hauakujunduse ja hauakirjade arengu jm kohta. Seega peaks raamatud huvi pakkuma ka nii laiemale kui ka nõudlikumale kalmistukultuuri huviliste ringile. Seda enam, et mõlemas raamatus on mitmeid teemasid käsitlenud Eesti üldtunnustatud ajaloo, arheoloogia, folkloori, matusekultuuri jm alade asjatundjad.

Esimene raamat käsitleb kalmistuid Kullamaa kihelkonnas, teine Ridala ja Martna kihelkonnas ning Haapsalu linnas. Esimesed kaks osa peaksid tulevikus ka järje saama, sest nii lõunas kui ka põhjas on veel kihelkondi, mille kalmistute vaatamisväärsused ja kogukonnas olulist mõju omanud inimesed väärivad jäädvustamist kirjasõnas.

Mõte selliste raamatute koostamiseks tõstatati Lääne maavalitsuse ja Lääne praostkonna ühiskomisjoni koosolekul 2011. aasta sügisel.

Raamatute trükkimine on seni õnnestunud tänu Kultuurkapitali Läänemaa ekspertgrupile ja raamatutega seotud omavalitsustele. Kogu koostamistöö, samuti autorite ja teiste abiliste töö, on olnud 100% vabatahtlik, tasustamata töö.

Puurkaevu rajaja ihtüoosihaige Kaido majale on leitud

Kuu aega tagasi hõikas SA TÜ Kliinikumi Lastefond välja, et otsib ihtüoosi põdevale Valgamaa poisile Kaidole uue kodu ehitamise projekti raames partnerit, kes aitaks rajada majale puurkaevu. Tänaseks on abiline leitud ning koostööleping sõlmitud: puurkaevu ehitab heategevuse korras Puurvesi OÜ.

Lepingu kohaselt teostab ettevõte tasuta kõik puurkaevu ehitamisega seotud ja sellele eelnevad ja järgnevad toimingud (projekteerimine, kooskõlastuste hankimine jms) ning soetab vajalikud materjalid. Kaevu rajamise maksumus on 8 400 eurot, mida aga SA TÜK Lastefond tasuma ei pea, sest puurkaev ehitatakse annetusena.

Ettevõtte tegevjuht Taavi Hansoni sõnul oldi Lastefondi Kaidole maja ehitamise algatusega kursis algusest peale ning kui kuuldi puurkaevu rajamise vajadusest, sooviti koheselt ka ise projektis kaasa lüüa. “Oleme pereettevõte ja ka ise lapsevanemad, mistõttu läks Kaido lugu meile väga hinge. Saades aimu, et riigipoolne toetus on pea olematu, enam pikka mõtlemist ei olnud,” selgitab ta otsust rajada oma kuludega Kaidole puurkaevu. “Soovime, et ta saaks kasvõi natukenegi inimväärsemalt elada,” lisab Hanson.

Puurkaevu rajamisega seotud tööd on plaanis valmis saada tänavu 31. juuliks.

Lõuna-Eesti kutsub avastama piirkonna väärtusi

Kollane aken Põlvamaal Süvahavval. Foto: visitsouthestonia.com

20. juunil möödub aasta Tartus Raekoja platsil toimunud avaüritusest, mis käivitas Lõuna–Eestis kokku viis aastat kestva National Geographicu kollaste akende projekti. Projekti ettevalmistamise käigus valiti välja „erilised“ ja avastamist väärt paigad Euroopa Liidu piiril ning Venemaa ja Läti naabruses, kuhu ei ulatu linnamelu ega suurtööstuslik maailm. Looduses juhivad neile paikadele tähelepanu ligi nelja meetri kõrgused National Geographicu värvides aknad.

Idee tähistada väärt paigad suurte kollaste akendega sündis Hollandis Ida-Groningenis, mille rahvas soovis sel viisil juhtida turistide tähelepanu kohtadele, mis kõige paremini jutustavad piirkonna lugu. Ida-Groningenis on kollased aknad oma eesmärki hästi täitnud – külastajate arv on pooleteise aastaga kahekordistunud.

Meie, Lõuna-Eesti projekti teemadeks on loodus, aktiivne puhkus, tervis ja kohalik toit, kultuur ja vaatamisväärsused, innovatsioon ja inspiratsioon väikeettevõtluses ning säästvad ja jätkusuutlikud lahendused. Paikade valikul peeti oluliseks kriteeriumiks selle koha lugu ning võimalust esile tuua meie unikaalsus ka Eestist väljaspool. Plusspunkte andsid paiga aastaringselt hea kättesaadavus, aktiivse puhkuse ja pikemaajalise kohaloleku võimalused (vaatamisväärsuste rohkus), samuti piirkonna koostöövalmidus. Loe edasi: Lõuna-Eesti kutsub avastama piirkonna väärtusi

Tulekul seikluslik rattavõistlus Valgete Teede Rattaralli

Eeloleval laupäeval, 21. juunil stardib Sangaste lossi õuelt teist korda toimuv Valgete Teede Rattaralli, mis on küll maanteerattasõit, aga rada vürtsitavad asfaldilõikude vahele pikitud kruusateede lõigud. Seega on tegu kuulsa Pariis-Roubaix võidusõidu Eestimaise versiooniga, kus Põhja-Prantsusmaa munakiviteid asendavad Lõuna-Eestile omased valged kruusateed. Võidusõidu sünd ja olemus ongi inspireeritud just nimelt sellest legendaarsest rattavõistlusest.

Kui veel 3 aastakümmet tagasi oli päris tavaline, et maanteerattasõidud toimusid ka osaliselt kruusateedel, siis tänaseks on sellised rajavalikud Eesti sõitudel kadunud ja kõik maanteesõidud toimuvad ikka vaid asfaltteedel ja vaid teeremont või hädaolukord sunnib mõnda pisikest kruusalõiku sisse võtma. Vaid Saaremaa Velotuur oli läbi aastate selline võidusõit mille üks etapp alati läbis ka atraktiivse Viidumäe kruusalõigu ja tavaliselt oli just see etapp ka otsustav velotuuri võitja otsustamisel. Vastupidiselt Eestile on aga Lääne-Euroopas suurt populaarsust kogumas just sellised natuke „kiiksuga“ maanteesõidud kus osa rajast kulgeb kas kruusateedel või isegi väikestel kitsastel põlluvahelistel munakivi- ja mullateedel.

Peakorraldaja Indrek Kelk: „Sangastes toimuva Valgete Teede Rattaralli eripäraks teiste Eesti võistluste ees ongi huvitav ja vaheldusrikas rada, mis koosneb küll valdavalt asfaltteest kuid läbida tuleb ka 6 erineva pikkusega kruusalõiku ja seda kõike Sangaste-Lüllemäe-Karula kandi üles-alla looklevatel teedel. Meie eesmärk on Valgete Teede Rattaralliga pakkuda vaheldust tavapärastele suvistele maanteesõitudele ja lõhkuda rutiinset mõtlemist, et maanteesõit ongi vuramine igavatel asfaltteedel . Pikemal 79,5 km distantsi puhul tuleb kruusal läbida 6 sektorit kokku 33 km, mis kahtlemata muudab võidusõidu käigu põnevaks ja kaasahaaravaks, sest arvestada tuleb palju rohkem tegureid kui tavalisel asfaldisõidul. Nendele kes kardavad kummi purunemist kruusateedel saan soovitada, et tasuks oma maanteerattale panna alla kõrgemad 25-27mm kummid, mis kindlasti tagavad ka parema vastupidavuse kruusateedel aga ebaõnne korral on rajal ka 3 neutraalse tehnilise abi autot ja üks mootorratas, kes püüavad abi anda kõikidele, kellel oma saateautot rajal ei ole.“ Loe edasi: Tulekul seikluslik rattavõistlus Valgete Teede Rattaralli

Pikakannu Kool kutsub osalema meistriklassides

Pikakannu Kool ootab kõiki huvilisi juunis ja augustis osalema erinevates meistriklassides.

Keraamika 20.juunil, 8. ja 22. augustil – juhendab võrukestele tuntud – armastatud Aivar Rumvolt. Tänu Kodanikuühenduse Sihtkapitalile ja Šveitsi vabaühenduste Fondile ning Hooandjatele saab värskelt valmistatud keraamilise meistriteose ahjusoojalt kaasa – meie oma keraamikaahjust. Osaledes kõigil kolmel päeval, saab iga kord omandatu oskusi lihvida ja täiendada, aga võib tulla ka ainult üheks päevaks.

Kitarr 20.ja 21.juunil – juhendab Aldo Järve, tuntud Moro nime all. Moro õpetab igapäevaselt kitarrimängu nii noortele kui vanadele , on mänginud erinevates muusikalistes koosseisudes ( Zorbas). Meistriklassis võivad osaleda nii algajad, kes esimest korda kitarri kätte võtavad kui ka need, kelle eelnevad oskused lubavad huvi tunda fingerstyle vastu. Soovitav on kaasa võtta oma kitarr.

Parmupill – 20. juunil on juhendajaks Mikk Sarv ja 22. augustil Jaak Johanson. Parmupill, arvatavasti üks vanimaid muusikariistu maailmas, on eestlastele samaväärne torupilli ja kandlega. Oodatud on samuti nii algajad kui asjatundjad. Parmupilli saab soetada üsna taskukohase hinnaga igast muusikapoest. Või miks mitte – Vastseliina laadal!

Trummid – 21. juunil tuleb trummikomplektiga kohale Võru kandist pärit Andres Neissaar. Saab teada, miks neid trumme korraga nii palju peab olema, ise trummipulki kätte võtta ja järele proovida, kuidas nad kõik kõlavad! Augustis loodame tutvust teha šamaanitrummi saladustega. Loe edasi: Pikakannu Kool kutsub osalema meistriklassides

Kontserdisari „Eesti mõisad 2014“ toetab puuetega laste hoiukodu rajamist Ida-Virumaale

Kontserdiagentuur Corelli Music ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond sõlmisid heategevusliku koostööleppe, mille kohaselt kogutakse suvise kontserdisarja „Eesti mõisad 2014“ raames tänavu annetusi sügava ja raske puudega laste hoiuteenuse rahastamiseks Jõhvi linnas.

16.–20. juulini Eestimaa eri paigus toimuvatel 16-aastase traditsiooniga heategevuslikel mõisakontsertidel astuvad üles barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel, Lilian Langsepp ajaloolisel harfil, mis arvatavalt pärineb Loona mõisast, ning kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Täpsem info Loona, Raikküla ja Õisu mõisates ning Kukruse Polaarmõisas toimuvate kontsertide kohta ning ajakava on leitav agentuuri Corelli Music kodulehelt www.corelli.ee

Kõigil sarja „Eesti mõisad 2014“ neljal kontserdil saab toetada Lastefondi algatust raske puudega laste vanemate abistamiseks vajaliku hoiuteenuse rahastamiseks puudega laste tugikodus Päikesekiir Jõhvis: avatud on annetuskastid ning toimuvad heategevusmüügid. Võimalik on anda panus ka sarja lõppkontserdil Kukruse Polaarmõisas tasudes enda soovitud summas annetusega sissepääsu eest. Sarja viimasele kontserdile ei müüda pileteid, iga sent sel õhtul läheb puuetega laste Ida-Virumaa hoiukodu toetuseks. Loe edasi: Kontserdisari „Eesti mõisad 2014“ toetab puuetega laste hoiukodu rajamist Ida-Virumaale

Suvebuss sõidab iga päev Dirhamisse ja tagasi

Alates 20. juunist kuni 24. augustini teenindab bussifirma L&L AS maakonnaliini nr 28 Haapsalu-Dirhami-Haapsalu, mis võimaldab reisida Põhja-Läänemaale külastama Loode-Läänemaa mitmekesist loodust, kaunist mereranda ja võimaldab veeta suvepuhkust tervislikus looduskeskkonnas.

Buss väljub Haapsalu bussijaamast iga päev kell 10.30 ja tagasi Haapsallu Dirhamist kell 17.00. Võrreldes eelmise aastaga on väljumine Dirhamist muutunud hilisemaks ja buss jõuab Haapsallu tagasi kell 17.45. Bussis on 21 istekohta ja sellesse mahuvad mõned lapsevankrid. Matkahuvilised, kes soovivad Noarootsi piirkonnas matkata jalgratastega, saavad neid laenutada kohalikelt ettevõtjatelt. Infot lisateenuste kohta saab Läänemaa Turismist (tel 473 3464, 473 3248 ja e-post info@visithaapsalu.com).

Eelmisel aastal Lääne maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste toetatud pilootprojektina käima läinud Suvebuss osutus reisijate hulgas populaarseks ning arvestades sõitjate suurt huvi otsustati tänavu Suvebussi käigusolekut ühe kuu võrra pikendada.

Sõiduplaanis on arvestatud ka ümberistumise võimalustega teistelt maakonnaliinidelt. Näiteks saavad Lääne-Nigula valla elanikud sõita esmaspäevast laupäevani kell 10.34 liiniga nr 36 (Haapsalu – Taebla – Linnamäe) Linnamäele, et seal ümber istuda kell 10.47 väljuva Suvebussi peale. Õhtul tuleb Taeblasse, Paliveresse ja Ristile sõitjatel ümber istuda Rannaküla peatuses. Suvebuss jõuab Rannaküla peatusesse kell 17.33 ja bussiliin nr 727 Haapsalu – Taebla – Palivere – Risti – Laitse – Tallinn väljub Rannakülast kell 17.40. Loe edasi: Suvebuss sõidab iga päev Dirhamisse ja tagasi

Riik tõhustab järelevalvet karusloomakasvatuste üle

Põllumajandusministeeriumis toimus kohtumine loomakaitseühendustega, kus arutati loomade heaolu parandamise võimalusi Eesti karusloomakasvatustes.

„Eesti karusloomakasvatustes peavad loomade pidamistingimused paranema, seepärast plaanime järelevalve tõhustamist ja ka pidamisnõuete täpsustamist,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. „Praegu ei saa me alati olla rahul, kuidas kehtivaid nõudeid karusloomakasvatustes täidetakse.“

Põllumajandusministeeriumis valmistatakse ette karusloomade pidamisele esitatavate nõuete määruse muutmist, millega täpsustatakse karusloomakasvatustes peetavate rebaste varjumistingimusi.

Kohtumisel osalesid Põllumajandusministeeriumi, Eesti Loomakaitse Seltsi, MTÜ Loomus ning Veterinaar- ja Toiduameti esindajad. Reedel tutvustatakse plaanitavaid muudatusi Eesti karusloomakasvatajatele.

Allikas: Põllumajandusministeerium