Külauudised

Riik tõhustab järelevalvet karusloomakasvatuste üle

Põllumajandusministeeriumis toimus kohtumine loomakaitseühendustega, kus arutati loomade heaolu parandamise võimalusi Eesti karusloomakasvatustes.

„Eesti karusloomakasvatustes peavad loomade pidamistingimused paranema, seepärast plaanime järelevalve tõhustamist ja ka pidamisnõuete täpsustamist,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. „Praegu ei saa me alati olla rahul, kuidas kehtivaid nõudeid karusloomakasvatustes täidetakse.“

Põllumajandusministeeriumis valmistatakse ette karusloomade pidamisele esitatavate nõuete määruse muutmist, millega täpsustatakse karusloomakasvatustes peetavate rebaste varjumistingimusi.

Kohtumisel osalesid Põllumajandusministeeriumi, Eesti Loomakaitse Seltsi, MTÜ Loomus ning Veterinaar- ja Toiduameti esindajad. Reedel tutvustatakse plaanitavaid muudatusi Eesti karusloomakasvatajatele.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Heategevusmatkaga toetatakse paljulapselisele perele ahju ehitamist

Väike-Maarja Vallavalitsus ja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond korraldavad laupäeval, 21. juunil esmakordselt suve alguse heategevusmatka, et koguda vahendeid ahju ehitamiseks Kiltsi külas elavale kümnelapselisele perele.

Sotsiaalses mõttes raskes olukorras elav pere kütab maja ainult pliidi ja elektriga, sest ahi on amortiseerunud. Uue ahju ehitus maksab 1400 eurot, milleks üksikemal vahendeid napib.

Väike-Maarja Vallavalitsus ja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond on ühendanud jõud, et kogukonnas head eeskuju näidata ja perele heategevusmatkaga ahju ehitamiseks vajalikke vahendeid koguda.

Heategevusmatkale antakse ühisstart Ebavere Tervisekeskuse juurest laupäeval kell 13.51 – täpselt siis algab suvi. 5,2 km pikkusel matkarajal tuleb osalejatel lahendada teemakohaste küsimustega ristsõna, mille lahendajaid ootab finišis sportlik tunnustus. Osalejate vahel loositakse välja ka mitmeid toetajate auhindu.

Heategevusmatka osalustasu on 2-5 eurot, alates 50 eurosest panusest toimub kultuurilaval nimeline äramärkimine. Kogu osalustasuga toetatakse Kiltsi külas elavat paljulapselist peret ahju ehitamisel.

Registreerimine toimub Ebavere Tervisekeskuse juures kohapeal alates kell 13.00, mil algavad ka muud lustlikud tegelused. Võimalik on kätt proovida vibulaskmises, teha mälestuseks tasuta perepilt, nautida suve algust jäätisekohvikus või paitada kõrva tasuta kontserdit kuulates. Heategevusmatka peaesinejatena astub üles Kelly Vask ja ansambel MPS.

Kiltsi külas elavale perele saab ahju ehitamiseks õla alla panna ka Väike-Maarja Vallavalitsuse arveldusarve numbril EE372200001120083456 (SWEDBANK), märkides selgituseks „heategu“.

Allikas: Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond

Kangakudumiskursus Tsiistre linamuuseumis

23.-26. juulil toimub Tsiistre linamuuseumis kangakudumiskursus ” Vaibad Tsiistre linamuuseumi kogudest”. Kootakse nii Tsiistre linamuuseumi kogudes olevaid vaibatehnikaid kui ka teisi tehnikaid.

Tehnikad:

· toimsed vaibad,
· toimse algrakendusega täiskoekirikangas,
· sõbakirjaline kangas, mis koosneb toimse ja labase rakenduse ühendusest,
· toime lõimkirirps,
· toimne kudekiririps.

Katsetatakse erinevaid materjale. Kootakse linaseid, linaseid ja puuvillaseid, trikooribadest vaibaproove ja proovime ise joonistada algrakendusega siduseid.

Juhendaja on Eva-Liisa Kriis.

Kursuse maksumus ühele osalejale koos õppevihiku ja kudumismaterjalidega 130 eurot.
Koha broneerimiseks kirjuta aadressil tsiistre@linamuuseum.ee. Kohtade arv on piiratud.

Maanteemuuseum saadab laulu- ja tantsupeo tule teele Pobeda ja rattaajaloo näitusega

Eesti Maanteemuuseum saadab 15. juunil Tartus raekoja platsilt startiva TuleTulemise teele lauluisa Gustav Ernesaksale kuulunud Pobedal GAZ-M-20. Sõitu ilmestab jalgratta ajaloole pühendatud rändnäitus.

“Tore, kui taolisel ettevõtmisel saame meie osaleda muuseumile kohasel moel ja sellisel väärikal masinal andes teelistele kaasa head sõnad ning meeldetuletuse ka peomeeleolus olla liigeldes ettevaatlik,” tõdes Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

15. juunist 4. juulini toimuval TuleTulemisel “Külast-külla, käest-kätte” viivad kohalikud koorid, tantsurühmad ja orkestrid peotule peolinna teatesõiduna jalgratastel. Koos tuletoojatega rändab mööda Eestimaa teid ka muuseumi fotonäitus jalgrataste ajaloost ning jalgrattakultuurist Eestis möödunud sajandi alguses.

“Tegu on esmahetkel veidra pealkirjaga näitusega – “Nööril mööda teed””, selgitas Valner. “Aga pealkiri on kahetähenduslik – kõik näituse fotod on riputatud pesunöörile, sest sel moel saab seda peatuskohtades kiirelt üles panna ja maha võtta. Ka eeldame, et jalgratturid läbivad teekonna hoolsalt liiklust silmas pidades ja korrektselt üksteise taga, justkui nööril,” lisas ta.

Enam kui 1000-kilomeetrine teekond algab Tartust läbi Tartu-, Jõgeva-, Ida- ja Lääne-Virumaa, Järva-, Rapla- ning Harjumaa Tallinnasse. TuleTulemisest rohkem infot leiab siit: http://www.tuletulemine.ee/

Kõik teed viivad Seto Folgile!

Pärast jaanipäeva, 27.-28. juunil toimub Värskas folk- ja autorimuusika tipptegijaid ning seto pärandkultuuri ühendav festival Seto Folk. Tallinlased saavad Värskasse tulla folgirongiga, Tartlased lodjaga Peipsi järve ja Piirissaare kaudu ja Kagu-Eesti rahvas jalgsi või rattaga mööda RMK Aegviidu-Ähijärve matkateed.

“Värska piiriäärne asukoht ei tähenda, et tegemist on raskesti ligipääsetava ääremaaga. Vastupidi – siia kohale jõudmiseks on palju erinevaid ja põnevaid teid. Soovime, et juba teekond Värskasse pakuks tõelise elamuse ja oleks osa folgist. Esmakordselt võtab lodi Jõmmu ette kahepäevase ööbimisega piletireisi Tartust Värskasse ja tagasi. Folgirong läbib Eesti pikima rongiliini pealinnast vene piirini vaid 3 tunniga, mis on kiireim ja soodsaim võimalus jõuda Tallinnast Värskasse,” selgitab festivali peakorraldaja Maris Andreller.

Lodjaretk Värskasse kestab 2 päeva, väljudes Tartust juba 25. juunil. Lodi teeb vahepeatuse Emajõe Suursoo Looduskeskuses ning jõuab seejärel Peipsile, kus hea ilmaga saab ka purje masti tõmmata. Öö veedavad retkelised Piirissaarel telkides. 26. juunil külastatakse Räpina uut sadamat ja vaikse ilma korral ka Salosaart ning õhtuks jõutakse festivalipaika Värskasse. Loe edasi: Kõik teed viivad Seto Folgile!

Laadapäev lööb Ihamaru kaskedealuse kihama

Juba eeloleval laupäeval, 14. juunil lööb vana Postiteed raamiva Ihamaru kaseallee alune kihama – alates kella 9-st hommikul toimub siin teadaoleva ajaloo esimene Kõivualutse laadapäev.

Ettevõtmise peakorraldaja Aivar Täpsi sõnul on kohal kogu kaup, mis rahvalik ja vajalik, toitev ja maitsev, elus ja elutu, soojendav ja jahutav. “Müüjaid on 12. juuni õhtuks registreerunud üle 70,” ütles Täpsi. Laadamelu täiendab laadaloos, mille auhindadeks on erinevad ja väärikad tooted laadakauplejatelt ning sponsoritelt.

Sportlikuma meelelahutuse harrastajad saavad alates kell 14-st kaasa lüüa kasevihtade tegemise võistlusel ning alates kell 15-st mõõtu võtta kaseviha heitmisel. “Võitjaks loetakse see, kes on kohapeal valmistehtud kaseviha kõige kaugemale suutnud heita,” selgitas Täpsi. Võistlusest osavõtusoovist palutakse päeva jooksul infotelki teada anda.

Laadapäeval kõlavad lood ansambli “Vennakese” esituses. Esinemas on veel Tähtvere valla tantsuring Rõõmsad Täpid ja Kõlleste tantsijad. “Üllatusesinejaid võib tulla ka rahva seast, sellest tuleks julgetel küsida vaba lava,” jätab Täpsi n.ö “tantsukaardi” avatuks, lisades: “Ja kui tundub, et tahaks midagi veel siinkandis teha, siis naaberkülades on ju näiteks muuseumid või kogu Postiteel erinevaid vaatamis- ja kogemisväärsused.” Loe edasi: Laadapäev lööb Ihamaru kaskedealuse kihama

Pillipeo kontserdid elustavad vana ja üllatavad uuega

3.-5. juulini toimub laulu- ja tantsupeo raames Tallinnas rahvamuusikute oma pidu – Pillipidu. Lisaks akordionite, viiulite, mandoliinide, kannelde ja lõõtspillide liigikontsertidele saab peonädalal eraldi esinemas kuulda ka mitut Pillipeol osalevat ansamblit ning reedeõhtusel peakontserdil näeb suurt rahvamuusikute koondorkestrit.

Pillipidu algab 3. juulil akordionite liigikontserdiga “Akordioni puudutus”, mis on kummardus kaunile muusikale suure akordioniorkestri esituses. Kontserdil kõlavad klassikaline muusika, eesti rahvamuusika, Eesti heliloojate ja muusikute originaallooming ning pop-rokk hitid.”Akordionite liigikontsert näitab läbilõiget võimalustest, mida saab akordionil mängida,” sõnab akordionite liigijuht Kristel Laas. Akordioniorkester koosneb 39 noorest akordionimängijast, kes on pärit Arukülast, Koselt, Pärnust, Tabasallust, Tallinnast ja Tartust. Kaasa teevad Tiit Kalluste ja Kulno Malva ning saatebänd koosseisus Martti Laas ja Siim Arusaar.

Nii akordionite kui ka kannelde liigikontserdil lööb solistina kaasa armastatud lauljatar Liisi Koikson. Kannelde liigijuhi Pille Karrase sõnul sobib Koikson olustikku ideaalselt, sest on ka varem rahvamuusikat laulnud ning tunneb valdkonda. Loe edasi: Pillipeo kontserdid elustavad vana ja üllatavad uuega

Apelsin tuleb Vaiatusse

21. juunil toimub Jõgevamaal Vaiatu külas kauaoodatud kohtumine ansambliga Apelsin. Ansambel Apelsin tähistab tänavu oma tegevuse 40. juubeliaastat ning leidis tihedast graafikust hoolimata võimaluse tulla mängima Vaiatu Küla Seltsi ja www.meelelahutaja.ee korraldataval jaanipeole.

Vaiatu külas toimuvad jaanipeod on viimasel aastatel kujunenud menukaks kokkusaamiskohaks. Eelmisel aastal kujunes pidu, kus esines ansambel Hellad Velled, piirkonna suve suursündmuseks. Jaanipidude ettevalmistamiseks küsiti kogukonna liikmetelt arvamust soovitava esineja kohta ja ansambel Apelsin oli paljude poolt mainitud ja soovitud esineja.

Peoplats avatakse kell 20.00 ja pidu kestab varaste hommikutundideni. Ka pisematele peolistele on mõeldud: lapsi rõõmustavad hobused, batuut ja näomaalingud ning lõbusad mängud; täiskasvanud peolistele pakuvad suupoolist VAH OÜ ning OÜ Otto ja poeg, jaanimänge juhib Janek Varblas ning mõnusat tantsumuusikat teevad lisaks ansamblile Apelsin DJ Avo Aia ning DJ Ringo Saar.

Homme mälestatakse juuniküüditamise ohvreid

Homme, 14. juunil mälestatakse Eestis 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid. Tallinnas Lindamäel toimuval tseremoonial asetatakse Linda kuju jalamile mälestuspärjad Vabariigi Presidendi, Riigikogu, Valitsuse, Kaitseväe ja Kaitseliidu, Tallinna linna, diplomaatilise korpuse aga ka kodanikeorganisatsioonide poolt.

Kell 12 algaval mälestustseremoonial peab kõne Riigikogu esimees Eiki Nestor ning palvuse viib läbi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Einar Soone. Sõnavõtuga esineb ka Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu.

Linda kuju jalamile asetavad pärjad Vabariigi Presidendi käsundusohvitser, Riigikogu esimees Eiki Nestor, peaminister Taavi Rõivas, Kaitseväe peastaabi ülem mereväekapten Igor Schvede ja Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Ilmar Tamm, Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, diplomaatilise korpuse vanem Iirimaa suursaadik Peter McIvor, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu ja teised.

Lisaks Lindamäel toimuvale korraldavad erinevaid mälestusüritusi ka kodanikeühendused. Kell 16 avatakse Noblessneri Valukojas näitus “Inimõigustest nõukogude ühiskonnas” ning Eesti küüditamislugude kaart, kuhu on võimalik märkida oma perekonna küüditamise koht. Samas kogutakse algatuse Kogu Me Lugu raames inimeste lugusid ja mälestusi küüditamisega seoses. Kell 19.30 ja 21.30 näidatakse Noblessneri Valukojas Eesti mängufilmi “Risttuules”. Lisainfo ja filmile registreerimine Inimõiguste Instituudi kodulehel www.eihr.ee/registreerumine-filmi-risttuules-erilinastusele.

Juuniküüditamise käigus viidi Siberisse üle 10 000 süütu inimese.

Põllumajandusmuuseumis popsuvad maamasinad

Laupäeval, 14. juunil toimub Eesti Põllumajandusmuuseumis vabariiklik masinapäev, kuhu koguneb üle poolesaja erineva masina – maamootoritest kuni aurumasinani välja.

Kohapeal on väljas ka põllumajandusminister Ivari Padari algatatud isetehtud traktorite kogumisvõistluse pärlid. “Eestis on palju vanatehnika huvilisi ja ka neid, kes masina oma käe järgi ümber ehitavad. Seetõttu sai ka umbes aasta tagasi koos Ivari Padariga ellu kutsutud isetehtud traktorite kogumisvõistlus” ütles Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Muusemisse on sel päeval tulemas Lõuna-Eesti Vanatehnika klubi oma autode ja bussidega. Pealtvaatajatel on võimalik näha töötavat aurumasinat Marshall (Colonial) ja palju teisi põnevaid masinaid.

Samal päeval toimub ka Ülenurme mõisa- ja talupäev, mille raames on huvilistel võimalik tutvuda Ülenurme mõisa ajalooga ja osaleda erienvates töötubades ning maitsta erinevaid mõisatoite.

Eesti Põllumajandusmuuseum asub Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis. Muuseumi põhiülesandeks on põllumajanduse ja maaelu arenguga seonduva kogumine ning tutvustamine avalikkusele. Uusi trende tutvustavad näitused, hariduslikud programmid, sepa- ja puutöö, restaureerimine, naiste käsitöö, rukkileiva küpsetamine ja palju muud.

Vabariikliku masinapäeva kava leiab siit: http://www.epm.ee/event/vabariiklik-masinapaev/

Põlvamaa parimad noored matemaatikud osalesid rahvusvahelises noorteprojektis

Põlvamaa noored, kes osalesid edukalt 2014. aastal matemaatika olümpiaadi piirkonnavoorus, osalesid 30. maist – 8. juunini 2014 Saksamaa Liitvabariigis Rudolstadt’is rahvusvahelises noorteprojektis, mille raames meisterdasid näituse tarbeks koos Saksa noortega matemaatika teemalisi elemente.

Reisi korraldanud Põlva Maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist Karin Viljus jäi noorte tegemistega väga rahule. “Taaskord saan tõdeda, et Põlvamaal elavad rõõmsameelsed, osavad ja nutikad noored” sõnas Viljus.

Põlvamaalt osalesid projektis Karina Valdas Krootuse Põhikoolist, Tarmo Veskemaa Kanepi Gümnaasiumist, Triin – Mirjam Tark Põlva Ühisgümnaasiumist, Ranar Kihho Friedebert Tuglase nimelisest Ahja Koolist, Krete Auser Värska Gümnaasiumist, Elo Meriste Vaste – Kuuste Koolist ja Janne Jaago Räpina Ühisgümnaasiumist.

Lisaks näituse elementide meisterdamisele tutvusid noored Biomeileriga (lihtsa looduliku energia süsteemiga, kus on kasutatud ainult spiraaltoru, vett ja hakkepuidu kompostihunnikut) ja rokokoo näitusega Heidecksburgi lossis. Osaleti geoseiklusel ning noored avastasid ning proovisid kätt kiltkivitööstuses ja lõõgastusid veekeskuses Saalemaxx.

Valminud näitus “Minimathemathikum” hakkab ringi rändama Põlvamaa koolides alates septembrist.

Väike-Maarjas ühendatakse heategevuseks jõud

Väike-Maarja Vallavalitsus ja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond ühendavad piirkonnas jõud, et koguda vahendeid ahju ehitamiseks Kiltsi külas elavale kümnelapselisele perele.

Perekond, kelle toetuseks on avatud arvelduskonto ja korraldatakse 21.juunil Ebavere Tervisekeskuse matkarajal heategevusmatk elab hetkel oma majas, mida köetakse ainult pliidi ja elektriga, sest ahi on amortiseerunud. Uue ahju ehitus maksab 1400 eurot, milleks üksikemal vahendeid napib.

Väike-Maarja vald on varasemalt ehitanud perele korraliku välikäimla, korrastanud elektrisüsteemi ja vahetanud välja neli amortiseerunud akent. Sel korral otsustati ahju ehitamiseks ühendada jõud piirkonna naiskodukaitsjatega, et kogukonnas head eeskuju anda.

Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaise Anneli Mikiveri ütlusel pole heategevus Naiskodukaitses midagi tavapäratut ja suuri üllaid tegusi on naiskodukaitsjad üle kodumaa teinud aastaid. “On tehtud heategevuslikke jõululoteriisid, hoidiste kogumisi puudust kannatavatele peredele, müüdud isevalmistatud käsitööd, millega toetati erivajadustega laste ja noorte käelist ning arendavat tegevust. Kootud on ka välismissioonidel viibivatele Eesti kaitseväelastele villaseid sõrmkindaid ja sokke ja äsja lõppes heategevuskampaania “Anname au!”, millega kogusime ligi 25 000 eurot Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide ning nende lähedaste toetuseks, ” loetles Mikiver. “Suurim heameel on aga head teha just kodukohas,” lisas Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaine. Loe edasi: Väike-Maarjas ühendatakse heategevuseks jõud

Esmakordselt algab kursus loodusgiididele looduse vahendamiseks puuetega inimestele

Homme alustatakse Eestis esmakordselt kursusega, mille raames koolitatakse välja loodusgiidid, kes on edaspidi suutelised loodust ka puuetega inimestele vahendama.

Kursus viiakse läbi vastvalminud Puhta vee teemapargi õppekeskuses projekti “Erivajadus nõuab erilähenemist!” raames loodusgiididele, kes projekti tulemusena on pädevad looduse abiga nii puudega kui ka terve inimese vaimset ja sotsiaalset tervist ning heaolu edendama.

Siiani pole Eestis veel sarnaste oskustega inimesi koolitatud. Nii projekti kui ka kursuse raames pööratakse tähelepanu puuetega inimeste vajaduste täimisele ja võimaluste parandamisele Eestis.

Kursusel osalevad peamiselt Puhta vee teemapargi ja lähipiirkonna looduse tutvustamisega seotud loodusgiidid. Huvi kursuse vastu on olnud loodusgiidide ning puuetega inimeste organisatsioonide poolt suur, näiteks osalejate nimekiri täitus mõne päevaga ning praktika raames loodusesse viidavate puuetega inimeste arv on täitunud. Loe edasi: Esmakordselt algab kursus loodusgiididele looduse vahendamiseks puuetega inimestele

36 000 allkirja õiglasele šokolaadile kogutud

Tänasel rahvusvahelisel lapstööjõu kasutamise vastasel päeval täitub Make Chocolate Fair! kampaanial esimene aasta. Selle ajaga on petitsioonile üle Euroopa kogutud peaaegu 36 000 allkirja, nõudmaks šokolaaditootjatelt õiglase tasu maksmist kakaokasvatajatele.

MCF! kampaania Eesti koordinaatori Tiina-Katrina Kaber’i sõnul on kampaania jooksul saavutatud tulemused märkimisväärsed. “Nelja kampaaniat juhtiva riigi koostöös on petitsioonile tänaseks kogutud peaaegu 36 000 allkirja. Käesoleva aasta kevadest liituvad allkirjade kogumisega veel 12 riiki ning 2015. aasta juuniks planeeritakse koguda juba 100 000,” selgitas Tiina-Katrina.

Eestis on šokolaaditööstus astunud suure sammu läbipaistvama ja jätkusuutlikuma tootmise suunas. AS Kalev ühines maikuus UTZ Certified süsteemiga ning alustas sertifitseeritud tooraine kasutamist. 2016. aastaks plaanivad nad viia kogu tootmise üle ainult sertifitseeritud toorainele.

Kampaania näeb ette ka suuremat teavitussündmust, mille käigus alustab 1. augustil oma teekonda läbi Euroopa suur kampaaniabuss. Sõiduk peatub oma teekonnal kõikides suuremates linnades ning kohalikud kampaanias osalevad organisatsioonid korraldavad seal erinevaid sündmusi. Eestis näeb bussi nii Tartus kui Tallinnas oktoobri lõpus, õiglase kaubanduse nädala raames.

Make Chocolate Fair! kampaania eesmärgiks on üle Euroopa koguda 2015. aasta juuniks 100 000 allkirja, mis antakse üle šokolaaditootjate iga-aastasel peaassambleel. Petitsioon nõuab tootjatelt kakaokasvatajatele õiglase tasu maksmist, inimõiguste kaitsmist (sh. lapstööjõu kasutamise vastu võitlemist), jätkusuutliku kakaotootmise edendamist ning sõltumatu sertifitseerimis- ja järelevalvesüsteemiga ühinemist.

Kampaaniat veab Eestis MTÜ Mondo, kes edendab õiglast kaubandust Eestis. Kampaaniat rahastab Euroopa Liit.

Petitsioonile saab allkirja anda siin: et.makechocolatefair.org

Eesti Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja konkursi võitis Mätiku talu Pärnumaalt

Täna kuulutati välja selle aasta Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja Eesti vooru võitja, kelleks on Aivar Pikkmets Mätiku talust Pärnumaalt.

Mätiku talu, mis ühtlasi esindab Eestit rahvusvahelisel Läänemere-sõbralike talunike konkursil, pälvis tunnustuse keskkonnasõbraliku mõtteviisi tervikliku ja läbimõeldud jälgimise eest mahepiima tootmisel.

Keskkonnasõbralikud talud nagu Mätiku aitavad vähendada liigsete toitainete voolu Läänemerre ning toetavad seeläbi meie kodumere kehva olukorra paranemist. “Kuna põllumajandus mõjutab veekogude olukorda väga palju, peame oluliseks tunnustada põllumajandustootjaid, kes suhtuvad keskkonda arvestavalt ja hoolivalt,” selgitas žürii liige ning Eestimaa Looduse Fondi loodussõbraliku põllumajanduse ekspert Aleksei Lotman. Loe edasi: Eesti Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja konkursi võitis Mätiku talu Pärnumaalt

Baltic Tours Aasta Reisija 2014 tiitli pälvisid TÜK Lastefondi vabatahtlikud

Viive metsamaa, Margit Lõiv ja Sirli Heinsoo. — Viive Metsamaa, Margit Lõiv ja Sirli Heinsoo.

Reisibüroo Baltic Tours andis täna kätte “Aasta Reisija 2014” tiitlid SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi (TÜK Lastefondi) vabatahtliku töö tegijatele Sirli Heinsoole ja Maria Mandrile.

“Oleme võtnud eesmärgiks igal aastal oma auhinnaga esile tõsta ühte Eesti elu edasi viivat inimest,” ütles AS Baltic Tours juhatuse liige Viive Metsamaa. “ Aasta Reisija auhinna kutsusime ellu seoses Baltic Toursi tänavuse 25. juubeliga. Auhinna sünniaastal otsustasime aga auhinnaga pärjata koguni kahte tublit noort vabatahtliku töö tegijat,” lisas Metsamaa.

Sirli Heinsoo, kes töötab Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis juhtivspetsialistina, on TÜK Lastefondi Tallinna piirkonna vabatahtlike juht. Maria Mandri on TÜK Lastefondi vabatahtlik olnud üle kolme aasta ning alates sügisest on ta Tartu piirkonna vabatahtlike juht, õppides samal ajal Tartu Ülikoolis magistrantuuris.

Aasta Reisija auhind on ellu kutsutud Baltic Toursi väärtuste edasikandmise eesmärgil. Tahame tunnustada inimesi, kes aitavad meil olla innovatiivsed ja professionaalsed oma töös, sõbralikud üksteise, klientide ja ühiskonna vastu. Hindame inimesi, kes väärtustavad pikaajalist partnerlust. Aasta Reisija tiitli vääriline on inimene (või inimesed), kelle kohta saab öelda, et ta aitab meil parimal moel edasi kanda meie väärtushinnanguid.

“SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi tegevus ühtib hästi meie reisibüroo tegevuspõhimõtetega ja seetõttu otsustasime reisija auhinnaga pärjata just neid inimesi,” sõnas AS Baltic Tours müügijuht Margit Lõiv.

Sõjaministeeriumi kingitud pärg jõuab tagasi Risti kirikusse

Vabadussõjasamba pärg. Foto: Marko Paloveer.

Sõjaministeeriumi poolt 90 aasta eest kingitud Vabadussõja pärg jõuab tagasi Risti kirikusse.

Täna jõuab Harjumaal asuvasse Risti kirikusse tagasi haruldane, nüüdseks konserveeritud Vabadussõja pärg, mis on ainus teadaolev omasugune Eestis.

Metallpärja lintidelt võib lugeda, et selle on Risti kihelkonna langenute mälestuseks toonud Eesti Vabariigi Sõjaministeerium. Pärg paigutati Risti kirikaias oleva Vabadussõja mälestussamba juurde tõenäoliselt monumendi avamisel 29. juunil 1924. aastal.

Risti mälestussamba näol on tegemist ühega neljast Vabadussõja mälestusmärgist, mis säilis puutumatuna läbi kogu okupatsiooniaja. Imeliste asjaolude tõttu on tänini alles ka samba juurde kuulunud mälestuspärg . EELK Risti koguduse õpetaja Annika Laatsi sõnul on tõenäoline, et pärgi viidi kirikutorni varjule Nõukogude okupatsiooni saabudes. Millal see täpselt sündis, ei tea praegustest koguduseliikmetest enam keegi. Kummulikeeratuna ja tolmu alla mattununa seisis pärg tornis aastakümneid. Kolm aastat tagasi tõid koguduseliikmed torni koristamise käigus pärja taas päevavalguse kätte ja tegid sellele esmase puhastuse.

Pärjalindil olev tekst “ Risti langenud Wabadussõja kangelastele. Sõjaministeerium ” köitis leidjate tähelepanu ja pani otsima võimalusi selle korrastamiseks. Konserveerimise tegi võimalikuks Kaitseministeeriumi tugi, millele kogudus lisas oma panuse. Pärg konserveeriti Ennistuskojas Kanut.

Pärg oli tsingitud raudplekist ümbrisvannis, mis kinnitus 1,8 meetri pikkuse puidust risti külge. Pärja jämedast traadist ovaalile kinnituvad viiestes puntides sarnase vormiga stantsitud raudplekist vahtralehed, moodustades pärja kahara taustafooni. Lisaks on kase- ja loorberilehtedega oksi ning erinevad lilled: kallad, liiliad, roosid ja “valged” sinililled.

Kirikus hakkab paiknema Risti kiriku eeskoja lõunapoolsel seinal.

Luua Metsanduskoolis algavad 50. Balti mängud

Täna algavad Luua Metsanduskoolis 50. Balti Kutsekoolide vahelised võistlused metsanduses. Võistlustules on Eesti, Läti ja Leedu metsanduskoolide 40 õpilast. Võitjad selguvad laupäeva õhtuks.

Metsanduskoolide õpilaste võistlused nõuavad osalejatelt nii metsanduslikke teadmisi kui sportlikku vormi. Võistluste peakorraldaja, Luua Metsanduskooli metsandusõppe koordinaator Marko Vinni selgitas, et metsamehe amet just niisugune ongi – igapäevatöös on vaja mõlemaid. „Võistlusalade valik sellest lähtubki, näiteks metsaraja läbimisel läheb arvesse nii kiirus kui erinevate ülesannete lahendamise edukus,“ rääkis Vinni.

Võistlustest võtavad osa Euroopa parimad metsandusalade juuniorid, Eesti ja Leedu võistkondade liikmed saavutasid väga häid tulemusi ka hiljutistel Euroopa metsandusõpilaste võistlustel.

Võistlusalad on erinevad – raiesport, metsaraja läbimine, osavusrada, aga ka indiaca ja õhupüssist laskmine. Lisaks võistlemisele käivad osalejad ekskursioonil Palamusel ja tutvuvad Tartus AHHAA keskusega.

Baltimaade metsanduskoolide õpilaste võistluste idee sai alguse Eestist, juba poolsada aastat toimunud võistluste algataja on väärikas metsamees Kaupo Ilmet, kes võtab võistluste avamisel ka ise sõna.

Plaani külas toimub igal jaanipäeval traditsiooniline käsitsi heinaniitmisvõistlus

Käsitsi heinaniitmisvõistlus Võrumaal Haanja vallas Plaani külas sai alguse juba 1998. aastal ja sellest ajast peale iga aasta 24. juunil seavad kangeimad vikatiga mehed ja naised oma sammud juba ammu tuttavaks saanud Plaani kiriku taga asuvale heinamaale.

Niitmisvõistluse ajal toimuvad lisaks:

– rahvalikud jõukatsumised meestele, naistele ja lastele,
– saunaviha tegemise töötuba.

Tutvu võistluse juhendiga!

Kodu- ja aiakonkurss Kodu Kauniks 2014 ootab osalejaid

Juba 14. aastat korraldab Eesti suurim kuukiri Kodu & Aed silmapaistvate kodude ja väärikate aedade konkurssi Kodu Kauniks. Sel aastal ootab osalejaid varasemast veelgi enam preemiaid ning kopsakam auhinnafond, kingituse saavad ka kõik osalejad! Toimetus ootab aiakategooria kandidaate 28. juuliks, kodukategoorias 1. septembriks.

Võistlusel Kodu Kauniks tunnustatakse Eesti kauneid ja nutikaid kodu- ja aiakujundusi; ajakirja kaudu jõuavad paljude lugejate ning huvilisteni nii põnevad kodukujundamise ideed kui ka innustavad kogemused. Konkursile osalema on oodatud kõik huvilised olememata vanusest, elukohast, perekonna, kodu või aia suurusest. Eraldi tuuakse esile ka vahvaid ideid ja lahendusi oma kodu mõnusaks muutmisel.

Võistlusele esitatud kandidaatide hulgast valitakse fotode põhjal välja finalistid, keda külastab žürii. Külaskäigu ja selle ajal tehtud profifotode põhjal selguvad sügiseks parimad – kes pälvivad tänavu Eesti aasta kodu ja aasta aia preemia. Peale selle antakse välja arvukalt hinnalisi eripreemiaid, näiteks noore pere kodule, noorele aiale, loodussõbralikule kodule, parimale värvilahendusele, parimale maastikukujundusele jm. Tiitliga aasta kodu kaasneva 2500 € peapreemia annab juba 14. korda välja Swedbank. Aasta aia tiitlit premeerib Bauhof samuti 2500 euroga.

Sel aastal valitakse esmakordselt eelhääletusega publiku lemmikkodu, mida premeerib 1500 euroga If Kindlustus, lisandus ka köögipreemia, mille paneb välja Fiskars. Võistluse tänavune auhinnafond on 20 000 eurot, sponsorite hulka kuuluvad lisaks Bauhofile ja Swedbankile ka Hansaplant, Hemtex, Gustavsberg, Vivacolor, Husqvarna, Schetelig, If Kindlustus, Iittala, Fiskars ning Safran.

Ajakirja Kodu & Aed peatoimetaja Piret Veigel ütleb: “Võistluse Kodu Kauniks eesmärgiks on tunnustada inimesi, kes läbi kodule või aiale pühendatud energia aitavad arendada kogu Eesti kodu- ja aiakultuuri. Oma kogemuste ning saavutuste jagamine on seejuures ülioluline, sest üksteist aidates ja teiste kogemustest õppides võidame kõik. Igaüks peaks olema õnnelik ning uhke oma saavutuste üle! Õnnetunne kauni ja mugava kodu üle kajastub ju inimese teotahte ja suhtumise kaudu ka väljaspool koduseinu või aiaväravat.”
Eelmisel aastal läks aasta kodu tiitel Tartumaale ning aasta aia tiitel Märjamaale. Loe edasi: Kodu- ja aiakonkurss Kodu Kauniks 2014 ootab osalejaid

Võnnu tantsib 21. juunil 15. korda Kaera-Jaani

Tartu noorte segarühm LEA. Võidurühm 2013. Juhendaja Lea Hanni.

Kaksteist rühma saabub Võndu Lääniste Linnamäele ja tantsib žürii pilgu all kaerajaani tantsu. Valitakse välja parim kaerajaani tantsurühm. Võnnu valla suur Kaera-Jaani päev toimub juba 15. aastat ning ka suure Tantsupeo kiuste on mõned rühmad jõudnud väikse Kaera-Jaani endale plaani võtta!

Võnnu Kaera-Jaani päeval, saab lisaks proovide vaatamisele, osa saada erinevatest õpitubadest ning soetada miskit armsat või vajalikku kohalikult omatoodangu laadalt. Näppe saab osavamaks harjutada käsitöö- ning ehtekojas. MTÜ Liikuvad Töökojad tuleb välja suure sepakojaga, kus kolmel alasil vasarad hüüavad. Tegutseb juba traditsiooniks saanud puutöökoda, kus poisid ja tüdrukud võrdselt nikerdavad. Pagarikojast saab kuumi saiakesi ning Lõuna-Tartumaa Naiskodukaitse pakub tantsijatele maitsvat suppi.

Lapsi toob Kaera-Jaanile batuudid ja tegevustuba, kus saab joonistada ning kaunistada nägusid liblikate, Spiderman´ide ja lillekestega.

Kell viis algab oodatud võistutantsimise kontsert ning õhtu lõpeb kõikide Jaanide tralliga. Simmani peaesineja on ansambel Kukerpillid! Kogu sündmus on külalistele tasuta. Kutsume kogu perega Ahja jõe ürgoru, looduskaunile linnamäele. Lisainfot näeb siit.

Kaunima Vissi konkursil täitub veerandsada aastat

2012. aasta vissid. Foto: Eesti Põllumajandusmuuseum.

Homme, 12. juunil valitakse Eesti Põllumajandusmuuseumis juba 25. korda Eesti kauneim Viss. Konkursil osaleb 127 kõige kaunimat eesti holsteini ja eesti punast tõugu lehma. Näitus toimub Eesti Põllumajandusmuuseumi ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu koostööna.

“Võidulehm on suur, tugev, tugevate jalgade, ilusa suure udaraga, korrektselt kinnitunud ja hea nisade asetusega” ütles Eesti Tõuloomakasvatuse Ühistu tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja Tõnu Põlluäär.

Esimene väljanäitus toimus eesti punase tõugu lehmadele 14. juunil 1990 ja sama aasta augustis tol ajal veel mustakirju tõu nime kandnud veistele. 2000. aastal kolis näitus-konkurss Ülenurmele Eesti Põllumajandusmuuseumisse. Alates 2012. aastast hinnatakse mõlemat tõugu samal konkursil.

Konkursil on tähtis roll Eesti tõuloomaaretuse propageerimises ning on oluliseks kogemuste vahetamise kohaks Eesti aretushuviliste loomakasvatajate seas. Tänavusel VISS 2014 konkursil astub võistlustulle 31 loomaomaniku 127 lehma.

Vaata Viss 2014 ajakava siit.

Esimese soome-ugri filmifestivali parimaks filmiks valiti vepsade “Loomad vepslaste elus”

Esimese soome-ugri filmifestivali (FUFF), mis toimus 4.-8. juunil 2014 Tsiistre linamuuseumi külakinos Võrumaal, parima filmi auhinna pälvis Larissa Smolina ja Vladimir Slavovi film “Loomad vepslaste elus”.

Film jutustab vepslastele olulistest loomadest ja nendega seotud uskumustest. Parima režissööri auhinna vääriliseks peeti setode ülemsootska Aarne Leima loodud filmi “Peko päiv”. Ivan Golovlevi pärjati parima operaatoritöö eest filmis “Naftaväli”. Lisaks andis žürii välja kaks eripreemiat – Olga Konkovale ja Denis Kuzminile soome-ugri väikerahvaid tutvustavate lühijoonisfilmide eest ning Denis Kornilovi filmile “Herakles”, mis räägib udmurdi küla piinavast alkoholiprobleemist. Žürii, kuhu kuulusid ungari režissöör Daniel Erdelyi ja operaator Paul Nurme hindas auhindade jagamisel enim filme, mille keskseks teemaks on väikekultuuride hoidmine.

Festivali stsenaristika töötubades, mida juhatasid Daniel Erdelyi ja kirjanik Mart Kivastik, osales 15 soome-ugri väikerahvaste esindajat. Festivalil osales külaliste ja vabatahtlikena 18 erineva riigi ja rahvuse esindajat.

Festivali kunstiline juht Edina Csüllog on festivaliga rahul: “Mul on hea meel, et soome-ugri filmitegijatel oli lõpuks võimalus kokku saada, arendada stsenaariumi ideid professionaalsete filmitegijate juhendusel, vaadata filme, luua plaane koostööks tulevikus. Loodame ellu viia festivali ajal tekkinud idee luua soome-ugri filmifond, mis tegeleb soome-ugri filmide andmebaasi loomise, koolitamise ja soome-ugri väikerahvaste hulgast pärit filmitegijate toetamisega.”

Filmifestivali patroon on soome-ugri kultuuri hoidja kirjanik Kauksi Ülle. Festivali korraldavad Nisi Masa Estonia ja Prastuli Selts.

Viljandi maakondlikku Võidupüha tähistatakse Võhmas

23. juunil tähistatakse Viljandimaa Võidupüha Võhmas. Toimub traditsiooniline Maakaitsepäev, presidendilt maavanemale saadetud võidutule vastuvõtmise ja omavalitsustele jagamise tseremoonia ning pääste- ja kaitsejõudude tehnika ja varustuse demonstratsioon.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul aitab Eesti julgeolekut tagada ligi neljateistkümnetuhandelise liimeskonnaga Kaitseliit. “Eesti õnn seisneb meie paljude vabatahtlike tugevas kaitsetahtes. On selge, et igaüks rabeleb elus esmalt ikka enda eest, kuid ilma tugeva ühisosata võivad ka isiklikud soovid ja unistused realiseerimata jääda. Seega panustada on vaja ka ühisesse tugevusse,” tunnustas Kruuse neid, kes Kaitseliidu kaudu julgeolekusse panustavad.

Kell 10-14 saab tutvuda kaitsejõudude, pääste- ja politsei tehnika ja varustusega
Kell 11-12 demonstreerivad Kaitseliit, Politsei, Päästeamet ja Punane Rist oma võimalusi
Kell 13.10 algab Võidupüha pidulik rivistus koos tervituskõnede ja võidutule üleandmisega

Lõunal süüakse ühiselt sõdurisuppi ning meeleolu aitavad üleval hoida kohalikud esinejad. Eelmisel aastal Mõisakülas peetud Maakaitsepäev tõi kokku sadu inimesi ja kinnitas taas Võidupäeva suurejoonelise tähistamise ootust maakonnas.

Suvine noortelaager Rõuges

16.-21.juuni toimub Rõuge Avatud Noortekeskuses 6-päevane eelkõige turvalisuse teemat käsitlev laager kõigile Rõuge valla noortele vanuses 8-14.aastat. Laager algab 16.juunil kell 11.00 kogunemisega noortekeskuses ja lõpeb 21.juunil orienteeruvalt kell 14.00.

Laagrit külastavad politsei ja Maanteeameti spetsialistid. Laagris külastatakse Liikluslinnakut, omandatakse oskusi metsas jms.

Osalustasu on 10 eurot. Hind sisaldab transporti, toitlustust, Liikluslinnaku piletit, programmilisi tegevusi ja muid vahendeid.

NB! Laager on telkimisega Rõuge pargis. Halva ilma korral ööbitakse Rõuge Avatud Noortekeskuses.

Huvilistel registreeruda hiljemalt 11.juuniks e-posti teel raugeank@gmail.com või telefonil 7859384 ja 55603988.

Suvine noortelaager “Turvaline lapsepõlv” on toetatud Eesti Noorsootöö Keskuse koondprojektist “Noorte tervistav ja arendav puhkus 2014”. Koondprojekti rahastab Haridus- ja teadusministeerium Hasartmängumakse Nõukogu vahenditest.

Laagrit toetab Rõuge Vallavalitsus ja aitavad kaasa Rõuge Noorteklubi vabatahtlikud Gruusiast ja Valgevenest.