Külauudised

Saada sõbrapäevasoov ESTCube-1 abil kosmosesse!

Kallid romantikud, peale pikka ja edukat teadustööd võtab tudengisatelliit ESTCube-1 oma viimase missioonina pardale sõnumid kõigilt sõpradelt. Üllata oma armsamat või sõpra ainulaadsel moel saates oma selle aasta sõbrapäevasoov kosmosesse! Tudengisatelliidi meeskond salvestab Sinu sõnumi ESTCube-1 pardale kiirguskindlasse mällu – nii jääb see Maa ümber tiirutama paarikümneks aastaks. 14. veebruaril edastatakse adressaadile Sinu soov koos teatega selle satelliidile saatmise kohta. Kui ESTCube’i aeg kosmoses otsa saab ning ta kauni langeva tähena Maa atmosfääri siseneb, lendavad teie sõnumid tähetolmuna laiali üle kogu Maa. Sõnumeid võetakse vastu 13. veebruari keskööni. Saada sõbrapäevasoov kosmosesse siin: http://www.estcube.eu/en/space-valentine.

Lisainfo: Mart Noorma, Eesti tudengisatelliidi programmi algataja ja juhendaja, Tartu ülikooli optilise metroloogia dotsent, tel: 523 9159, e-post: mart.noorma@ut.ee.

Virge Tamme

Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses algavad saja päeva pärast

Saja päeva pärast ehk 20. mail algavad Eestis neljateistkümnendad Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses. Neli päeva kestvaid võistlusi korraldab Luua Metsanduskool. Neljateistkümnedat korda toimuvad meistrivõistlused on Euroopa metsanduskoolide jaoks suursündmus. Esiteks võib võitja pidada end Euroopa parimaks metsandusõpet andvaks kooliks, teiseks on aga just need võistlused üks väheseid kohti, kus metsandusõppe noored saavad omavahel mõõtu võtta. „Teised rahvusvahelised kutsevõistlused noortele metsameestele suunatud alasid ei sisalda,“ selgitas Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Võistluste peakorraldaja Marko Vinni lisas, et võistluste korraldamine on luua Metsanduskoolile suur au ja vastutus. Võistlustest võtavad osa 24 Euroopa riigi võistkonnad, kes esindavad oma riigi parimat metsanduskooli.

Võistlusalad on rahvusvaheliselt ette antud, kuid sel aastal toob Luua Metsanduskool sisse ka ühe üllatuse. „Kui tavapäraselt võisteldakse Euroopas puude langetuses platsidel, kus on püsti langetatavad postid, siis meil on plaanis viia võistlejad metsa, langetama päris kasvavaid puid. Tulevastele elukutselistele metsameestele ei ole see üle jõu käiv ülesanne, kuid mõnede maade õpilastele ilmselt midagi uut ja põnevat,“ rääkis peakorraldaja Marko Vinni. Võistlustest võtavad osa paarikümne Euroopa riigi parimad metsandust õppivad õpilased vanuses 16-25, parim riik selgitatakse välja metsarajal ja raievõistlustel. Rahvusvahelise formaadi järgi läbiviidavad raievõistlused koosnevad viiest alast – langetamine, saeketi vahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja laasimine. Neljal viimasel, n-ö „platsialadel“ võisteldakse 23. mail Tartu kesklinnas. Sada päeva enne võistlusi on avalik ka meistrivõistluste ametlik kodulehekülg, mis on leitav aadressilt http://forestryskills.eu/ Eesti ja inglisekeelne kodulehekülg täieneb aja jooksul, hetkel on võimalik seal tutvuda võistlusalade ja üldise infoga.

Toomas Kelt

Lahemaal toimub metsatööpäev hobustega

Keskkonnaamet, Aaviku talu ja Eesti Hobusekasvatajate Selts korraldavad Lahemaal hobustega metsatööpäeva, kus räägitakse hobutöö ajaloost ja perspektiividest ning saab koos raskeveohobustega metsast palke välja vedada.

Metsatööpäev toimub 7. märtsil Kolgaküla rahvamajas ning seminari praktiline osa Aaviku talu metsamaal.

Seminaril esinevad ettekannetega metsandusega seotud inimesed ja hobusekasvatajad. Lauri Salumäe Rakvere Metsaühistust räägib talumetsade kasutusest looduskaitsealadel, Külli Rahu Keskkonnaametist metsaomaniku õigustest ja kohustustest kaitsealade majandamisel, Krista Sepp Eesti Hobusekasvatajate Seltsist tööhobuste aretusest, Ingrid Klein hobutöö koolitusest Järvamaa Kutsehariduskeskuses, Indrek Tust Stora Enso Eesti AS-st metsamaterjali olemusest, Eerik Väärtnõu kaitsealuste metsade kasutusest RMK-s ning Enn Rand Eesti Hobusekasvatajate Liidust raskeveohobuste kasutamisvõimalustest.

Pärast teoreetilist osa minnakse Aaviku talu metsamaale, et oma silmaga näha ja oma nahal kogeda, mida tähendab Eesti raskeveohobustega metsast palke välja vedada. Metsamaterjali kokkuvedu Aaviku talus juhendavad Ennu Tšernjavski, Andrus Andresson, Sven Miller ja Tuuli Sammelselg.

Ennu Tšernjavski,

Aaviku talu peremees

Toimub Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu

18. veebruaril toimub Mõniste rahvamajas Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalik arutelu. Keskkonnaametile esitati 2013. aastal kaks taotlust, millega sooviti Võrumaal Mõniste vallas Kalkahju ja Naha maardlates dolokivi kaevandama hakata. Amet algatas taotlustele keskkonnamõju hindamise. Selgus, et taotlejad viivad mõjude hindamise läbi eraldi ning Kalkahju dolokivikarjääri KMH programmi avalik arutelu toimus 2014. aasta aprillis. Kohalike huvi otsustamisel kaasa rääkida oli väga suur, arutelul osales 70 inimest. Tänaseks on ekspert, võttes arvesse esitatud ettepanekuid, programmi täiendanud ja saatnud Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks. Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise programmiga on võimalik tutvuda Keskkonnaameti Võru ja Räpina kontorites ning keskkonnaameti kodulehel.

Naha dolokivikarjääri KMH programmi avalik arutelu toimub Mõniste rahvamajas (Kuutsi külas) 18. veebruaril kell 17.

Annika Remmel

“Kalafest” toob kaasa muudatused Viljandi linna ühistranspordis

Seoses 13. veebruaril “Kalafesti” rongi saabumisega Viljandisse kell 18.50, sõidab raudteejaamast läbi Jakobsoni kooli juurest kell 18.45 sõitu alustav buss nr 10. Raudteejaamas on buss orienteeruvalt 18.58. Edasi jätkab buss teekonda oma tavapärasel viisil Paalalinn – Bussijaam kuni 10 minutilise hilinemisega.

Kuna laupäeval 14. veebruaril on järveäärne ala autode parkimiseks, siis ei ole võimalik bussil nr 2 sõita järve äärde, seega jäävad liinil ära peatused Tartu, Kõrgemäe, Järve.

*Kalfesti Rong väljub Balti jaamast 13. veebruaril kell 16.26, peatub teel Viljandisse kõikides peatustes ja jõuab sihtjaama kell 18.50.

Katrin Reimo

Lastefond kutsub kampaaniaga “Ulata sõbrakäsi!” sõlmima püsiannetust kõige südamelähedasemale abivajajale

Veebruari kui sõbra- ja haruldaste haiguste päeva tähistamise kuu puhul lükkas SA TÜK Lastefond käima kampaania “Ulata sõbrakäsi!”, mille raames saab iga heategija püsiannetuse sõlmimisel valida ühe haruldase haigusega lapse, kelle toetuseks tema perioodiline annetus läheb. Nii ollakse ühele lapsele järjepidevalt kindlaks toeks.

Püsiannetus tähendab sisuliselt enda kodupangas sõlmitavat püsikorraldust, mille korral laekub annetaja pangakontolt üks kord kuus enda määratud kuupäeval enda poolt valitud summa automaatselt Lastefondile. Kui seni suunati kõik kogunenud püsiannetused üldisesse toetusfondi, millest abistati kõiki Lastefondil abi vajavaid raskelt haigeid lapsi, siis nüüd saab iga püsiannetaja ise valida, kelle abistamiseks tema igakuine toetussumma läheb.

Endale südamelähedase abivajava lapse, kellele soovitakse pakkuda püsivat tuge, saab lihtsalt ja kiirelt välja valida spetsiaalse veebilahenduse abil aadressil http://lastefond.ee/ulata_sobrakasi. Sealsamas saab mugavalt konkreetse lapse toetuseks ka püsiannetuse sõlmida.

Kampaanialehel on haruldaste haiguste kuu tõttu välja toodud just haruldasi haigusi põdevad lapsed, kuid tegelikult võib iga inimene valida endale kõige südamelähedasema sõbra kõigi Lastefondi poolt toetust saavate laste ja projektide seast, mis on välja toodud fondi kodulehel aadressil http://lastefond.ee/lastefondist/kaimasolevad-projektid/. Selleks tuleb pangas püsikorraldust sõlmides märkida ülekande selgituseks valitud lapse või projekti nimi.

Lisaks püsiannetuse sõlmimisele saab veebruaris toetada haruldaste haigustega lapsi paljudes Tartu Lõunakeskuse ja Tallinna Ülemiste keskuse kauplustes vahetades 16.-28. veebruarini 1-eurose annetuse Lastefondi heategevusliku helkuri vastu.

Merili Kärner
SA TÜK Lastefondi projekti- ja teabejuht

Aasta kultuurisõbrad on selgunud

Kultuuriminister Urve Tiidus tunnustas kinos Artis ettevõtteid, kes on pikaajaliselt toetanud eesti kultuuri ning andis tänuüritusel üle kolm aasta kultuurisõbra tiitlit.

Aasta kultuurisõbra tiitli pälvisid ettevõtja Ahti Heinla, Premia Tallinna Külmhoone AS ja AS Tallink Grupp. Minister kinkis kultuurisõbra tiitli saajatele Kärt Ojavee helendava taiese „Undefined useful object“ („Määratlemata kasulik objekt/asi“).

Ettevõtja Ahti Heinla on olnud mitmeid aastaid PÖFF-i suurim eraisikust toetaja. Tema panus Eesti kultuuri on väga tähtis, sest toetatavaid valdkondi on teisigi.

Premia Tallinna Külmhoone AS on laulu- ja tantsupeoliikumise väga pikaajaline toetaja ja partner. Viimasel peol oli Premia taas sündmuse üks suurtoetajatest, tagades osalejatele väliköökides magustoidud. Väga hästi õnnestus ka laulu- ja tantsupeo tarbeks loodud „Koorijäätis“.

AS Tallink Grupp on olnud suuremahuline kultuuri-ja spordisündmuste toetaja läbi aastakümne. Näiteks toetab Tallink Otepää MK-võistlust murdmaasuusatamises, on SEB Tallinna Maijooksu ja SEB Tallinna Maraton peasponsor ning Muhu regati toetaja. Lisaks on Tallink olnud Jazzkaarele pikaajaline partner ja on läbi aastate toetanud ka TallinnMusicWeek`i, Sõru Jazzi ja Tuletorni Kontserti.

Ühtlasi andis kultuuriminister Urve Tiidus üritusel üle tänukirjad 37 ettevõttele ja eraisikule, kes esitati erinevate kultuurivaldkonna organisatsioonide poolt.

Aasta kultuurisõber 2014: Ahti Heinla, Premia Tallinna Külmhoone AS, AS Tallink Grupp,

Kultuuri sõber (tänukiri): Smarten Logistics AS, Jaanus Mikk (Narva Gate OÜ), AS Viljandi Metall, OÜ Raikküla Farmer, Akzo Nobel Baltics AS, Jaen Uussalu (Plaat Detail OÜ), Danske Bank AS Eesti Filiaal, Nordea Pank, AS Tallinna Kaubamaja, Prike AS, Miroslaw Pienkowski (Microfix), AS Tallinna Vesi, AS BLRT Grupp, AS Eesti Telekom, AS ESPAK, AS Starman, Jaakko Ahti (Viking Line Abp), Viru Keemia Grupp AS, AS Põltsamaa Felix, Altia Eesti AS, Toomas Suurvärav, Üllas Täht, SALTO AB, Art Konverentsitehnika, Enn Kunila (NG Investeeringud), Tatiana Tolstaya (KOSMOS IMAX kino), Nordic Hotel Forum ja Feliks Mägus, AS GIGA, KAFO OÜ, Rahva Raamat, Radisson Blu Sky Hotel (AS Astlanda hotell), Metro Capital, Andi Kasak (Saint-Gobain Glass Estonia SE), Bronšteinide Pere Heategevusfond, SA Aitan Lapsi, Ado Kirsi, Hooandja.

Maitsva Tartu erimenüüsid on proovinud üle 1000 toidunautleja

Veebruaris Tartus toimuva restoranikuu „Maitsev Tartu“ erimenüüsid käis veebruari esimese nädala jooksul proovimas üle 1000 toidunautleja.

Tartus restoranikuu „Maitsev Tartu“ käigus tutvustavad üksteist Tartu restorani toidukultuuri ja pakuvad uusi maitseelamusi. Lisaks eriroogade maitsmisele saavad toidunautijad hinnata ka söögikohtade pingutusi, selgitades välja parima erimenüü pakkuja.

Kõigis osalevates restoranides saab lisaks tavamenüüle nautida sõbraliku hinnaga (18 eurot) kolmekäigulist erimenüüd, mille põhiline koostisosa valmib eestimaisest toorainest. Et maitsepaletti mitmekesistada, jagati toorained ettevõtete vahel loosiga. Seega on menüüdes esindatud nii veiseliha, sealiha, lammas, küülik, uluk, vutt, part, kana kui ka kala. Peakokad annavad oma parima, et üllatada tartlasi ja linnakülalisi hõrkude ja naudinguid pakkuvate eriroogadega. Menüüdega saab tutvuda kodulehel www.maitsevtartu.ee.

Projektis osalevad Atlantis, Bel-Ami, Cafe Truffe, Chez André, Dorpat, Eduard Vilde lokaal, Meat Market, Polpo, Spargel, Werner ja Villa Margaretha.

Külastajatel on võimalus hinnata restoranide pingutusi www.maitsevtartu.ee kodulehel vastava restorani juures oleval hindamisskaalal või restoranis hindamissedelil. Hindamise tulemused selguvad 2. märtsil, osalejate vahel loositakse välja õhtusöögikutsed kampaania lõpuüritusele, mis toimub 4. märtsil.

“Maitsev Tartu” toimub tänavu esmakordselt, jätkates Tartus varem korraldatud rahvusköökide päevade traditsioone.

Rakveres avatakse Eesti esimene multifunktsionaalne rulluisulint, “Skill”

Rakvere Bont Rulluisuklubi tutvustab 12. veebruaril kelll. 16.00 Rakvere Spordikeskuses ainulaadset treeningvahendit, mida saavad kasutada erinevate spordialade esindajad. Antakse ülevaade masina otstarbest ja näidatakse erinevaid kasutusvõimalusi.

Rulluisulint “Skill” võimaldab harrastada sporti ka siis, kui õues ilm seda ei soosi ning on suureks abiks tehnika treenimisel ja kehatöö mõõtmisel. Masinal saavad treenida nii jooksjad (grupitreeninguna), rulluisutajad, rullsuusatajad, ratastoolisportlased kui ka rattasõitjad.

Rulluisulint on kolm meetrit lai ja võimaldab siseruumis treenida kiirusel kuni 60 km/h. Masin on ehitatud Rakvere Bont Rulluisuklubi liikmete initsiatiivil ja omavahenditest. Eriline tänu kuulub rulluisuklubi liikme Neeme Nõlvakule, kes oma kompetentsist ja entusiasmist masina ise kokku projekteeris ja ehitas. Koostöös Rakvere linna ja Rakvere Spordikeskusega leiti masinale sobiv ruum.

Eesti Rulluisuliidu peasekretäri sõnul on rulluisulindi ehitamisel tegu alles kahe aastase ja väga aktiivselt tegutseva klubiga. “Rulluisulindi “Skill” loomisega annab klubi alale märgatava panuse kiir-rulluisutamise arendamiseks Eestis. Rulluisulint võimaldab treeneril olla sõitja kõrval ja anda tehnika omandamisel vahetut tagasisidet otse sõidu ajal. Rulluisulint on väga võimas tööriist igaühele oma sõidutehnika parandamiseks. Rulluisulint on ainus sellelaadne seadeldis Eestis, Skandinaavias ja lausa terves Põhja -Euroopa regioonis, mis tekitab kindlasti huvi ja kutsub kohale ka sportlasi meie lähiriikidest.”

Maavanema tänukirja pälvis Vaike Puuselg

9. veebruaril andis maavanem Ulla Preeden Krootuse raamatukogu juhatajale Vaike Puuseljale kauaaegse ja tänuväärse töö eest Krootuse raamatukogu juhatajana ja seoses 50. sünnipäevaga üle tänukirja.

“Armastage raamatut kogu hingest. Ta pole mitte üksnes teie sõber, vaid ka truu kaaslane elu lõpuni,” seisis tänukirjal.

Vaike Puuselg on Krootuse raamatukogu juhatajana töötanud alates 1998. aastast. Asjaliku ja hakkaja raamatukoguhoidjana sujub tal koostöö igas vanuses lugejatega. Kogu täiendamiseks ja lugejate soovidega arvestamiseks teeb ta tihedat koostööd teiste raamatukogudega. Koostöös kooli ja vallavalitsuse töötajatega korraldatakse mitmesuguseid üritusi alates kirjandushommikutest kuni igakevadise asfaldijoonistuste võistluseni välja.

Räpinas räägitakse pilvedest ja äikesest

Kolmapäeval, 18. veebruaril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu.

Pilvedest ja äikesest räägib noor ilmateadlane ja pilveekspert JÜRI KAMENIK.

Loodusõhtul räägitakse pilvedest ja äikesest, kindlasti tasub pilk peale heita Pilvekoolile. Pisut tuleb juttu ka kondensjälgede ja halodega haakuvatest vandenõuteooriatest.

Jüri Kamenik on Tartu Ülikooli loodusgeograafiamagistrant ja atmosfäärihuviline. 2013. aasta kevadel kaitses Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna geograafia osakonnas bakalaureusetöö teemal “Äikesesademete ajalis-ruumiline jaotus ja pikaajaline muutlikkus Eestis perioodil 1950-2005”. Ilmast (ja meteoroloogiast) on ta huvitunud põhjalikumalt 1998. aastast. Samast ajast algasid ka tema süstemaatilised ilmavaatlused. Üliõpilasena organiseerinud huviliste meteoroloogiaõhtuid ja äikesejahte.

Loodusõhtul osalemine on tasuta. Kõik huvilised on oodatud.

Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Elron sõidutab Kalafestile

Seoses nädalavahetusel toimuva Kalafestiga pikendab Elron eeloleval reedel õhtuse Tallinn-Türi reisi nr 375 Viljandini.

“Seoses 13.-15. veebruarini Viljandi järvel toimuva kogupereüritusega Kalafest pikendame reedeõhtuse Türi reisi nr 375 Viljandini,” ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. “Rong väljub Balti jaamast kell 16.26, peatub teel Viljandisse kõikides peatustes ning jõuab sihtjaama 18.50.”

Reedesel Kalafesti erireisil kehtivad Ronnie Kongo sõnul kõik tavapärased piletid ja soodustused – rongi saavad kasutada kõik soovijad. “Reisijail tuleks siiski tähele panna, et kuni Türini sõidab haakes kaks rongi, Türilt edasi aga vaid eespoolne rong,” täpsustas Ronnie Kongo. “Seepärast võiks Viljandisse sõitjad istuda esimesse rongi, ent Türil on võimalik ka ümber istuda.”

“Meil on Elroni vastutulelikkuse üle hea meel, sest eks ole ju talvisel kalapüügil vaja rohkem varustust, kui muidu – soojad riided, jääpuurid, ridvakastid, kelgud… seepärast on rong sellele talvefestivalile minekuks ilmselt mugavaim viis,” sõnas Kalafesti üks korraldajatest Priit Kallas. “Lisaks annab ühine rongisõit suurepärase võimaluse info hankimiseks teistelt kalastajatelt, kogemuste jagamiseks ning kasvõi näiteks püügivõistluse meeskonna komplekteerimiseks.”

Erireisi täpse sõidugraafiku leiab veebilehe www.elron.ee sõiduplaani otsingust, sisestades õige kuupäeva. Rohkem infot Kalafesti kohta aadressil: www.kalafest.ee.

Selgusid Võru maakonna autasude saajad

Väino Repp tööhoos. Foto: kodukotusparksepa.ee

Täna selguseid Võru maakonna autasude saajad. Maakonna kõrgeima autasu Võrumaa vapimärgi pälvis tänavu Väino Repp.

Dirigent Väino Repp on puhkpilliorkester Kungla tööd juhtinud 1969. aastast, kui võttis orkestri juhatamise üle isalt Vello Repp´ilt. 45 aasta jooksul on ta koolitanud palju noori pillimehi, 2003. a loodi orkestri juurde noorteorkester. 136. tegevusaastat tähistanud orkester osales 2014. a Võrumaa laulu- ja tantsupeol ning ka Tallinnas toimunud laulu- ja tantsupeol. Väino Repp´i dirigeerimisel on orkester Kunglale omistatud mitmeid auhindu.

Väino Repp on kuulunud kõikidesse Võru vallavolikogu koosseisudesse ning olnud volikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees. Ta on pikaaegne MTÜ Tagaküla Laulu-Mängu Selts “Kungla” juhatuse esimees, aktiivne külavanem. Väino on nõu ja jõuga olnud abiks Kungla rahvamaja ning Parksepa laululava rekonstrueerimistel. Väino Repp´i esitas Võrumaa vapimärgi kavaleriks Võru Vallavalitsus.

Võrumaa teenetemärk omistatakse Ere Raag´ile. Ere Raag on töötanud Võrumaa rahvaraamatukogude võrgustikus terve oma elu. Ta on omandanud erihariduse Viljandi Kultuuritöö Koolis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Oma ala asjatundjana on Ere Raag korraldanud erialaseminare ja õpitube raamatukogutöötajatele, seisnud hea raamatukogunduse arendamise eest Võrumaal. Tema töö on loonud hästitoimiva raamatukoguvõrgustiku. Ere Raag on erinevate väljaannete, trükiste ja kogumike ideede autor ning koostaja. Ere Raag´i esitas Võrumaa teenetemärgi kandidaadiks Inga Kuljus.

Eesti Vabariigi aastapäeval väärivad veel tunnustamist Eda Veeroja ja Külli Eichenbaum (Võrumaa kultuurielu edendajad 2014), Kaidi Järvpõld (Võrumaa omavalitsuse ametnik 2014), Anneli Roosmäe (Võrumaa sotsiaal- ja tervishoiutöötaja 2014) ja Angela Järvpõld (Võrumaa külaelu edendaja 2014).

Toimub neljas kontsert sarjast “Osaluskontserdid”

Täna kell 19.00 toimub kinokohvik Sinilind saalis neljas kontsert sarjas “Osaluskontserdid”.

Osaluskontserdid on 2014. a sügisel Tarmo Johannese käivitatud omanäoline sari, kus kuulajate roll pole passiivne. Iga kontsert koosneb kolmest osast – interaktiivne, spetsiaalselt kontserdiks välja töötatud helimäng, kus kuulajad saavad kaasa mängida nutitelefonide või sülearvutite abil, väike tutvustav loeng mõnest heli, akustikat või helisünteesi puudutavast aspektist ning valitud teosed flöödile ja elektroonikale. Helimäng, loeng ja kontsertosa on omavahel sisuliselt tihedalt seotud.

Sarja mõte on tekitada huvi, juhtida inimesed aktiivsest tegevusest aktiivse kuulamiseni.

Helimängude tarkvara lähtekood on peale kontserte kättesaadav vabavarana ja võib olla aluseks järgmistele muusika- või haridusprojektidele.

Tänase kontserdi teema on ruum ja reverb. Kavas on helimäng “Kajamäng”, Eduardo Moguillansky “in love (intiimsusetüüd nr 2)” flöödile ja fonogrammile, Kaija Saariaho “Laconisme de l’aile” flöödile ja live-elektroonikale. Esitajateks on Tarmo Johannes, flöödid, helimängude tarkvara ja Tammo Sumera, loeng, helindus.

Lähemat infot leiab siit.

Nädala foto

Tähesära ja lumehelk teevad vastastikku silma. Foto: Aare Puht — **Tähesära ja lumehelk teevad vastastikku silma.** Foto: Aare Puht

Vaata eelnevaid nädala fotosid siit.

Noortekeskuste ühendus arendab rahvusvahelist digitaalset noorsootööd

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) esindus osaleb sel nädalal rahvusvahelisel võrgustikukohtumisel Göteborgis, et hankida uusi kogemusi digitaalse noorsootöö korraldamiseks. 9.-13. veebruarini toimuv kohtumine on osa rahvusvahelisest projektist, mille eesmärgiks on arengukoostöö ja heade praktikate jagamine Eesti, Rumeenia, Iirimaa ja Rootsi noorsootööorganisatsioonide vahel. Projekti raames soovivad selles osalevad riigid arendada ühtset Euroopas kasutatavat digitaalset noorsootöö dokumenteerimise süsteemi.

„Hetkel kasutavad logiraamatuid Rootsi ja Eesti, kuid nüüd plaanitakse oma kogemused ühendada ja luua ühtne suuremate võimalustega süsteem,“ ütles Eesti ANK tegevjuht Heidi Paabort. „Suurem eesmärk on, et me saaksime projektis osaleva nelja riigi noorsootöö kogemust tänu ühtsele dokumenteerimissüsteemile ja analüüsile võrrelda ja edasi arendada.“ Digitaalne logiraamat aitab paremini juhtida ja mõtestada noortekeskuste tööd. Samuti aitab see vähendada bürokraatiat ning võimaldab noortekeskustel esitada kergemini vajalikke andmeid erinevate aruannete jaoks.

Projekt kestab 2016. aasta detsembrini ja seda teostatakse Erasmus+ programmi strateegilise koostöö raames. MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus on üleriigiline eestkosteorganisatsioon, mis ühendab 130 Eestis tegutsevat noortekeskust.

“Tagasi kooli” nädal ootab külalisõpetajaid

16.-20. veebruaril on õpetajad oodatud avama oma klasside uksi üle Eesti ühe korraga ning külalisõpetajad on oodatud neist sisse astuma.

“Tagasi kooli” nädala põhimõte on aastate jooksul välja kujunenud: tunni teema saavad iga külalisõpetaja ja õpetaja omavahel kokku leppida – olgu see tööst, hobidest või muust. Kõike olulisem on see, et teema on külalisõpetajale südamelähedane – et ta sellega ka õpilasi sütitada saaks.

Lisaks on tänavu külalistundide jaoks ka fookusteema: “Inimene ja ühiskond”. See on vabatahtlik võimalus neile, kes soovivad sellest kinni haarata. Selja taga on tormiline 2014. aasta koos sündmustega, mis meie ühiskonda raputasid. Ees on riigikogu valimised. On oluline aeg inimeseks ja kodanikuks olemise mõtestamiseks ning ühiskonna ja Eesti elu üle arutlemiseks. Oodatakse kõiki, keda need märksõnad kõnetavad, võimalusel oma tundi nendega seostama just niisugusel viisil, nagu teile sobib.

Et sel aastal leiavad vabariigi aastapäeva tähistamise suured sündmused aset Ida-Virumaal, kutsutakse kõiki külalisõpetajaid, kelllel see on võimalik, andma mõnd külalistundi samuti just seal piirkonnas.

Lisaks tasub meeles pidada, et külalistundi ei pea andma külalisõpetaja üksi – seda saab teha koos hea sõbra või kolleegiga.

Külalistunni kokku leppimiseks tuleb sisse logida “Tagasi kooli” infosüsteemi ning leida sobiv koostööpartner – õpetajatel külalisõpetaja ning külalisõpetajatel õpetaja.

Uudne MoNo buss sõidutab kolme valla noortevolikogu noored Luunjasse koostööseminarile

6. ja 7. veebruaril kohtuvad Luunja noortekeskuse ruumides Luunja, Puhja ja Rannu valla noored, et üheskoos jagada kogemusi ning arutleda noortevolikogude teemal. Tegemist on Luunja noorte poolt kokku kutsutud koostööseminar-talvelaagriga, mille tulemusena soovivad noored olla pädevamad valla noorte esindajad.

MTÜ Noored Toredate Mõtetega projekti “Tartumaa elanike elukestev mobiilsus – Tartumaa VEEMO” raames alustasid Luunja noored möödunud aasta novembrist oma vallas noortevolikogu taasloomisega. Noorsootöötaja toel on iganädalastest kohtumistest välja arenenud aktiivgrupp, keda peagi võib ametlikult Luunja noortevolikoguks nimetada.

Koostööseminari idee tekkis noortel soovist laiendada oma teadmisi ning kogemusi just õppides teistelt Tartumaa valdade noortevolikogudelt. Kahe päeva jooksul koolitatakse end avaliku esinemise teemal, arutatakse ja arutletakse noortevolikogude tegemiste ja tulevikuplaanide üle. Kohtumisele oodatakse Rannu valla noortevolikogu ning Puhja noortekeskuse aktiivgrupi noori.

Koostööseminar saab teoks tänu Luunja kultuuri- ja vabaajakeskusele ja MTÜ-le Noored Toredate Mõtetega, kes sõidutab noored kohale oma uuendusliku Mobiilse Noorsootöö bussiga. MoNo buss ja Luunja noortevolikogu taasloomise toetamine on osa projektist “Tartumaa VEEMO”, mida rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Mariliis Maremäe

Mõtisklus: rahvastikust Raplamaal

Jaan Viska,

Vängla külavanem, Vigala vald

“Maa tuleb täita lastega…” – nii algab Hando Runneli luuletus. Eestlased olid oma taasiseseisvumise algul lootusrikkad, nüüd ollakse maaelu hääbumise pärast tühjenevates külades mures pärast üht inimpõlve kestnud iseseisvust.

Võib küsida, et miks lähevad sõnad ja teod lahku. Miks on usk tulevikku kadunud ja otsitakse mujalt tuge ja raadio ütleb just praegu, et Soomes väärtustatakse töötajat? (29. jaan. kell 10.02) Meenutame veel laulusõnu: maa tuleb täita lastega, maa oma enda lastega, sest lastele jääb tulevik.

Tavaliselt öeldakse, et ega naabritel paremini lähe. Vaatame ja veendume. Kõige algus on Vigala mehelt doktor Jaak Uibult, kes on öelnud: “Olen juba kaks aastakümmet riigivõimu hoiatanud Eesti üha kahaneva rahvaarvu pärast – trendi jätkudes pole rahvas enam jätkusuutlik.” Appi on ta kutsunud ühisele arutelule riigikogu liikmeid, ministreid, loomeliitusid, ülikoole…. Pöördumised on jäänud peamiselt vastuseta või on vastatud mitte midagi ütleva vormitäitena. Uibu viimane teleesinemine jaanuaris pani kaasa mõtlema, sest kohalikke volikogusid huvitab rohkem palganumber kui elanike arv omavalitsustes. Loe edasi: Mõtisklus: rahvastikust Raplamaal

Otepääl on avatud avalik mootorkelgurada

Otepää avalik mootorsaanirada on avatud. Tegemist on Eesti seni ainukese avaliku mootorsaanirajaga.

Vaatamata heitlikele ilmaoludele on Otepääl nüüdseks veekogud kindlalt kaanetatud ning külma ja lund on sedavõrd palju, et eesolevast nädalavahetusest alates on Otepää avalik mootorkelgurada kõigile mootorsaanituristidele avatud. Avalik mootorkelgurada on 16 km pikk ning ühendab Otepääd ja Kuutsemäed juba alates 1994. aastast.

Tähistatud mootorkelgurajal toimub liiklemine sõitjate omal vastutusel ning rada on ette nähtud liiklemiseks vaid mootorkelkudega. Raja kasutuseks peab juht omama mootorsõiduki juhtimise õigust ning olema kaine. Järelevalvet mootorkelkude liikluse üle teostab politsei.

Otepääd külastavatel mootorsaanisõitjatel on võimalus toetada mootorkelguradade hooldust ning arendust, lunastades spetsiaalse kleebise Kuutsemäe kelgukeskusest.

Lisaks avalikule mootorsaanirajale pakuvad saanisõiduks lisavõimalusi nii Otepääl kui ka Kuutsemäel asuvad safarikeskused.

Täpsem info www.kelgukeskus.ee ja www.paap.ee

Seminar “Mereloodusturism ja kalavarude seisukord Lahemaal”

Seminar teemal “Mereloodusturism ja kalavarude seisukord Lahemaal” toimub Viinistu kunstimuuseumis 13. veebruaril kell 12.

Päevakava:
11:45 Tervituskohv
12:00 Kalavarude uuringud Lahemaa vetes (Lauri Saks, TÜ Eesti Mereinstituut)
12:30 Räime ja lõhekvoodid ning püügivahendite piirarvud (Liivika Näks, Keskkonnaministeerium, kalavarude osakond)
12:50 Kutseline kalapüük ja väljapüük Soome lahes (Gunnar Lambing, Põllumajandusministeerium)
13:15 Kohvipaus
13:30 Harrastuspüügi ja turismi potentsiaal Lahemaal (Jarko Jaadla, Keskkonnaministeerium, kalavarude osakond)
13:50 Meremajandus tundlikus Läänemere keskkonnas (Kaja Peterson, Säästva Eesti Instituut)
14:30 Vabatahtlik merepääste – kellele ja kuidas? (Haivo Laulik, Käsmu Vabatahtlik Merepääste)

Info ja üritusele registreerimine: Krista.Kingumets@keskkonnaamet.ee või tel 5562 4391.

Seminari korraldab Keskkonnaamet, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Otepääd väisas Jaapani suursaatkonna kultuuriatašee Takashi Ato

3. veebruaril külastasid Otepääd Jaapani suursaatkonna kultuuriatašee Takashi Ato ja saatkonna kultuuriassistent Marion Karro.

Kultuuriatašee kohtus Otepää vallavalitsuses Otepää vallavolikogu esimehe Jaanus Raidali ja vallavanema Kalev Lauliga, kes andsid talle Otepääst ülevaate. Edasi suunduti juba Pühajärve Põhikooli ja Otepää Gümnaasiumi, kus Takashi Ato kohtus kooliperega ja tutvustas õpilastele Jaapani kultuuri ja sealseid kombeid. Eriti suurt elevust tekitas õpilastes video, mis rääkis Jaapani kooliõpilaste elust. Hiljem tutvustasid koolide direktorid kultuuriatašeele koolimaja.

Külaskäigule koolidesse järgnes küllakutse Otepää valla koolide õpilastele külastada Jaapani saatkonda märtsikuus, mille mõlemad koolid ka vastu võtsid.

Hiljem tutvusid külalised Otepää Talispordimuuseumiga, Tehvandi Spordikeskuse, Väikese Munamäe suusakeskuse, Eesti Lipu toa ja Otepää kirikuga.

Loe edasi: Otepääd väisas Jaapani suursaatkonna kultuuriatašee Takashi Ato

Vanemuine kutsub osalema konkursil „Nägin teatrit“

Juba seitsmendat korda toimuvale konkursile “Nägin teatrit” on oodatud kõikvõimalikes erinevates tehnikates teostatud pildid. Osaleda võivad igas vanuses lapsed. Selleaastane keskne teema on “Heli ja valguse mäng”.

Kõik tööd pannakse vaatamiseks välja Vanemuise suure maja ülemise fuajeesse. Parimad autoreid autasustatakse teatrimeenetega ning tööde autorid on palutud koos juhendajaga näituse pidulikule avamisele.

Tööd palume tuua või saata aadressil Vanemuise 6, 51003 Tartu (Vanemuise teatri suur maja), esitamise tähtaeg on 1. märts 2015.

Kõikidele töödele palume kindlasti lisada autori ning juhendaja nimi ja kontaktandmed (telefoni nr, e-posti aadress).

Küsimuste korral kirjutage meile aadressil kollanekass@vanemuine.ee

Rõuges toimuvad looduslike väljakute Eesti meistrivõistlused jäähokis

Eesti meistrivõistlused jäähokis looduslikele väljakutele

Laupäeval, 7. veebruaril Rõuge jääväljakul algusega kell 11.30 alagrupimängud.
Osalevad Rõuge, Saku, Äksi ja Viljandi hokimeeskonnad.

Pühapäeval, 8. veebruaril algusega kell 11.30 poolfinaalmängud, III koha mäng ja finaal.

Kohapeal toitlustus. Ootame kõiki kaasa elama!

Seoses võistlustega on jääväljak laupäeval ja pühapäeval tavauisutajatele suletud, vabandame!

Lisaks: kuna ilmaolud on muutlikud, soovitame jälgida Rõuge valla Facebooki lehte, kuhu postitame jääväljaku kohta kõige värskemat infot!

Naerata Ometi aitab kahte töövõimetuspensionäri

MTÜ Naerata Ometi aitab kahel töövõimetuspensionäril – 49-aastasel Pillel ja 69-aastasel abikaasal Peetril vannitoa korrastustööde tegemist.

Pille ja Peetri koduks on Tallinnas kesklinna piirkonnas asuv 35,2 m2 suurune 2-toaline korter. Nende kodu on ajahambast puretud ning erivajadustest tingitult ja oskamatuse tõttu väga halvas seisukorras.

Suurimaks mureks on vannituba. Hetkel ei ole nende korteris sooja vett, selle saamiseks keedetakse vett. Pesemine toimub köögis, erinevaid anumeid kasutades, sest vannitoas on äravooluga probleem. Pesu pesevad nad käsitsi, suuremate esemete pesemisel abistab neid peretuttav.

“Kuna proua Pille on 80% töövõimetu ning terviseprobleeme valmistab astma ning ebamugavust uriinipidamatus ja tema abikaasa Peeter on 69-aastane ning alates 1963. aastast 100% töövõimetu, siis otsustasime koostöös Mumm MTÜ-ga antud olukorras õla alla panna ning teostada vannitoas vajalikud remonditööd,” selgitab projektijuht Heiki Lutschan.

Kõikidel headel kodanikel on ka projektile võimalik omalt poolt õlg alla panna, toetades projekti rahaliselt või ehitusmaterjalide näol.
Vaata lähemalt!