Külauudised

Kultuuriministeerium ootab aasta kodaniku kandidaate

Aasta kodanik 2013 on folklorist Marju Kõivupuu. — Eelmisel aastal pälvis aasta kodaniku tiitli folklorist Marju Kõivupuu.

2014. aasta kodanikupäeva moto on „Liikumine tervendab maailma“, mis lähtub Eesti liikumisaastast ning teadmisest, et igat laadi liikumine on tervislik nii kehale kui vaimule. Aasta kodaniku aunimetusega tunnustatakse tegusana ja Eesti ühiskonna suhtes hoolivana silma paistnud inimesi. Kandidaadi sobivust ja seost motoga tuleb esitajal põhjendada. Samuti peab kandidaat vastama aasta kodaniku statuudi tingimustele.

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. november. Aasta kodaniku 2014 kuulutab kultuuriminister välja kodanikupäeva tänuüritusel 26. novembril Eesti Tervishoiu Muuseumis. Aunimetus, mille traditsioon sai alguse 2003. aastal, antakse tänavu välja 12. korda.

Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril ja see on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele.

Aasta kodaniku kandidaate saab esitada Kultuuriministeeriumi veebilehe kaudu SIIN.

Vaata lisa aasta kodaniku aunimetuse ja statuudi kohta SIIT.

Algavad tänavavalgustuse väljavahetamise tööd seitsmes Eesti linnas

Lähinädalatel algavad seitsmes Eesti linnas vana ja ebaefektiivse linnavalgustuse välja vahetamise tööd, mis saavad teoks tänu kvooditehingule Austriaga. Kokku vahetatakse välja 11 250 valgustit, mis on vanemad kui viis aastat. Uue tehnoloogilise lahenduse saavad enda kasutusse Keila, Jõhvi, Kuressaare, Võru, Paide, Valga ja Haapsalu inimesed ning kõik tööd peavad olema lõpetatud 2015. aasta oktoobri lõpuks. Tööde kogumaksumus on 15 miljonit eurot. Valgustussüsteemide väljavahetamiseks on kõikides linnades tehtud 12 riigihanget. Lisaks energiasäästlikele lampidele vahetatakse välja ka terve valgustuse juhtimissüsteem, mis võimaldab edaspidi linnavalgustust juhtida IT-lahenduse kaudu. Elektrienergia kokkuhoidu saavutatakse ligi 5000 MWh aastas, õhku heidetakse tänu sellele ligi 5500 tonni vähem CO2-te. Seitsme linna valgustuse projekt on üks suurematest 2015. aastal tehtavatest keskkonnavaldkonna uue tehnoloogia projektidest. Projektide läbiviimise korraldajaks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Berit-Helena Lamp

Tartese Heino sai valmis Võromaa lõõdsaraamadu

Tartese Heino om kokko säädnü raamadu Võromaa lõõdsamängjist.

«Seo oll’ väega suur tüü, aigu võtt’ pia viis aastat,» kõnõl’ Tartese Heino. «Oll’ vaia vanõmba mehe ütekaupa läbi kävvü ja näidega juttu aia. Väega uutsõva, et näide mano tultas, mõnõl oll’ laud katõtu. Ku ma esi kah mõnõ luu mängse, sis oll’ näil väega hää miil. Õkva tundsõ, kuis inemine läts’ vallalõ, võõralõ tä es olõs kõiki asjo kõnõlnu.»

Raamadu jaos valisi Tartes vällä huvitavamba juhtumisõ pillimiihi elost, mängmisest ja pille tegemisest. Raamatun om juttu ka lõõtsu võikimängmisest, midä om Võromaal tettü joba päält 40 aasta.

«Põlvan oll’ joba 1972. aastal, tuust omma mul pildi olõman,» kõnõl’ Tartes. «Võrol oll’ edimäne võikimängmine 1974. aastal.»

Raamatun om hulga esieräliidsi vanno pilte ja dokustaatõ. Näütüses saiva Teppo Augusti tettüisi pille umanigu Vinne aol Teppo lõõdsa passi. Viil pääle raamadu trükmist näkk’ Tartese Heino üte Tarto mehe käen edimäst säänest passi.

Raamatulõ sai pantus pia 150 lõõdsamängjät Teppo Augustist täämbädse pääväni vällä. Peris noorõkõsõ siski raamatulõ es saa. Loe edasi: Tartese Heino sai valmis Võromaa lõõdsaraamadu

Uma Lehe 2014. aasta suur jutuvõistlus

Ku sul om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus, õkva elost peri jutt, saada tuu Uma Lehe 11. jutuvõistlusõlõ! Parõmba kirätükü saava avvohinna ja trükümi neo lehen är 2015. aastaga joosul.

Võistlusjuttõ sordi:

1. Periselt elon juhtunu nal´alinõ vai tõsinõ lugu
Lugu, miä om olnu kas nal’alinõ, oppusõga, saatuslik vai muido ummamuudu.
Juhtuminõ olku peri kas hindä vai mõnõ tutva-sõbra perrest, umast küläst-liinast, bussist, tüükotussõst… Lugu piäsi olõma juhtunu kas kirotaja hindä vai mõnõ timäle tutva inemisega vai olõma päält kuultu-nättü.

2. Mõtsalugu
Esieräline juhtuminõ mõtsan vai muud muudu mõtsaga köüdet lugu.
Tuu või olla näütüses ummamuudu juhtuminõ seene- vai mar’akorjamisõ aigu (või panda mano pilte suurõ vai ummamuudu saagiga).
Jahimehelugu.
Esieräline ja seletämäldä lugu, kon mõts om umma väke näüdänü. Kuis inemine om mõtsa abiga hädäst päsnü vai muud muudu api saanu. Vai vastapite, mängun om olnu essütäjä – inemine om väikun vai muido tutvan mõtsanukan tävveste är essünü. Loe edasi: Uma Lehe 2014. aasta suur jutuvõistlus

Uma Meki märgi om saanu 90 söögiasja

Uma Meki märgi all naatas pakma ka Mooska talo sannan suidsutõdut lihha. Karu Kadri pilt.

Nelä aastaga om Uma Meki märgi saanu joba 90 süüki, söögiainõt vai söögikaarti.

Tuu märk näütäs, et tego om hää söögikraamiga, miä om Vanal Võromaal kasvatõt vai tuust kasvatõdust edesi söögis tettü.
Võromaa partnerluskogo jagi perämädse vooriga (25.09.) vällä 14 Uma Meki märki. Seokõrd oll’ märgijagaminõ Urvastõ kihlkunnan Uhtjärve Nõiariigin.

Nõiaküük oll’ seokõrd kõgõ suurõmb märgiküsüjä. No om Uma Meki märk sändsil süükel nigu Nõiasepik, siimnidega rüäleib, Nõiariigi nõgõssõsupp, Uhti läädsepada, krõmpsva kaarapätsikese, Nõiariigi kamarull, kodojuustu-kamakuuk ja kamatort (Nõiaköögin pruugitas Urvastõ kamma).

Viil saiva Uma Meki märgi Vahtsõliina kihlkunna Piiri köögi küümneleib, Haanimaa Mooska talo sannan suidsutõt liha ja Harglõ kihlkunna Taheva valla Ööbiku ürditalo neli hainatsäisorti. «No om Uma Meki märk lännü üle Võro maakunna piiri muialõ Vanalõ Võromaalõ,» rõõmust’ tuu perämädse märgisaaja üle Uma Meki ettevõtmisõ vidäjä Karu Kadri. Loe edasi: Uma Meki märgi om saanu 90 söögiasja

Tartu Sügispäevade 100 sündmust liigutavad linna

Täna algab linna- ja tudengifestival Tartu Sügispäevad, mis toob ühe nädala jooksul linnarahvani enam kui sada kultuuri-, spordi- ja haridussündmust.

13.-19. oktoobril vältava festivali peateema on liikumine ja liigutus. Tartu Sügispäevade projektijuht Tiit Pikk rääkis, et igaüks leiab kavast mõne ürituse, mis teda sügavalt liigutab või kus saab liigutada iseennast. „Või miks mitte ka mõlemat korraga!“ ütles Pikk.

Tartu Sügispäevade programmijuhi Aleksander Tali sõnul avavad liikumise teemat ka uued üritused. “Otse Tartu kesklinna püstitame ekstreemspordiraja nimega TitaanTudeng ja mängime esmakordselt Eestis täiselusuuruses inimlauajalgpalli,“ rääkis Tali.

Festivali kavas on omal kohal ka traditsioonilised sündmused, näiteks üliõpilaste omaloomingukonkurss Tudengifilm ja Tudengibänd. Vanad üritused on kavas ka peale uuenduskuuri, näiteks mälumäng Mälukas laieneb õuealale.

Tartu Sügispäevade kava rullus lahti täna hommikul traditsioonilise ühisvõimlemisega Avatuut ja sellele järgneva pannkoogihommikuga Raekoja platsil. Festivali ametlikku algust märgib õhtune priipääsuga avapidu Tartu Elektriteatris, kus kõlavad linnapea ja rektori tervitused, lavale astuvad Galvanic Elephants ja KRUUV.

Tartu Sügispäevade peakorraldaja on Ülikooli Kultuuriklubi koostöös mitmekümne organisatsiooniga. Tudengipäevade nime alla koonduva kevad- ja sügispäevade festivali korraldab Ülikooli Kultuuriklubi alates 1989. aastast, traditsiooni juured ulatuvad 60ndatesse. Tartu Tudengipäevade suurtoetajad on Saku, Swedbank ja Tartu linn.

Tartu Sügispäevade festivalinädala kava leiab kodulehelt: www.studentdays.ee/programm.

Tartu Sügispäevade värskeim info jõuab ka Facebooki https://www.facebook.com/Studentdays ja ja eredaid hetki kajastab galerii Instagramis http://instagram.com/tartutudengipaevad.

Allikas: Tartu Sügispäevad 2014

Kadrina Saunaklubi tähistab hõimupäeva talgutega

Kadrina Saunaklubi KSK korraldab pühapäeval, 19. oktoobril hõimupäeva tähistamiseks ja sauna küttepuudevaru rohkendamiseks aleviku avalikud saunatalgud.

Ühistöös mõeldakse soome-ugri hõimlastele, kes on jõudsalt maailma saunakultuuri edendanud, ühistöös tegutsetakse selle nimel, et sauna küttepuud saaks eelolevaks hoojajaks saetud ja lõhutud. Heisatud on unikaalne soome-ugri maailma lipp.

Talgud algavad pühapäeval kell 11 Lääne-Virumaal Kadrina avaliku sauna juures aadressil Sauna / Tehnika 8. Kõik huvilised, kel töökäed sügelevad on teretulnud.

Lõhutakse ja saetakse küttepuid, riisutakse puhtaks sauna ümbrus, huvilistele korraldatakse ekskursioon sauna ja tutvustatakse neid KSK traditsioonidega ning KSK saunamuuseumiks saavate kollektsioonidega.

Kõiki talgulisi ootavad soe supp ja õhtune tasuta saunakülastus. “Vihaga, kuid vihata” – nii kõlab KSK hüüdlause.

Autor: Rein Sikk

Sellel nädalavahetusel toimub esimene Tõrva Dokfest

17.-19. oktoobrini toimub I Tõrva Dokfest, mille eesmärgiks on tõsta dokumentaalfilmide vaadatavust, inspireerida inimesi huvitavate eeskujude kaudu ning suurendada arutelu ühiskondlikel teemadel.

Linateoste hulgast võivad leida endale põnevat vaatamist nii väiksemad kui ka suuremad filmisõbrad. Lisaks filmiseanssidele on võimalik külastada joonistusnäitust Millest teha dokumentaalfilmi?” ning osaleda töötubades, kus saab tutvuda foorumteatri ja
visualiseerimiskunstiga.

Mõlemad festivaliõhtud saab veeta omanäolises Tõrva pubis Juudas, kus on dokfilmifestivali auks eriprogrammid. Reedel astub Juudases lavale ansambel Vennaskond ning 18. oktoobri õhtul toimub sealsamas PööLoY GLääNZ albumiesitlus, mille puhkepausidel esineb Contra.

Tõrva Dokfesti korraldajaks on MTÜ Rabarebased, mille kõik liikmed õpivad Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurikorralduse erialal. Festival toimub koostöös Tõrva Linnavalitsususe, mittetulundusühingu Mondo ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiaga.

Dokumentaalfilmi festivali keskseks toimumiskohaks on Tõrva kesklinnas paiknev kinohoone, mis on üks kolmest ainulaadsest kinomajast Eestis. Stalinistlikku arhitektuurijoont jälgiv hoone avati 1953. aastal. Kinomaja omanikuks on alates
2013. aastast Tõrva Linnavalitsus.

Allikas: Tõrva Dokfest

Võro kirävara sai tävvendüst

Mitmõl Uma Lehe jutuvõistlusõl avvohindu saanu Antoni Annika sai kaasi vaihõlõ uma edimädse raamadu «Elu om illus/Elu on ilus».

«Sõbrapääväs tei sõbrulõ 20 lehekülega raamadu, kon olli õnnõ luulõtusõ. Tuust sai härgütüst, et peris raamat tetä,» selet’ Antoni Annika. «Pall’o tutva olli Umast Lehest mu juttõ lugõnu ja härgüdi, et panõ no raamat kokku.»

Puul raamatust om võrokiilne, tõnõ puul om eesti keelen (sõltus tuust, kumba pite raamatu kätte võtat). Raamadun omma jutu ja luulõtusõ.

Et Annika om talopernaanõ, sis omma pall’o luu eläjist. «Talun juhtus kõik aig midägi,» muheli Annika. «Tulõ kirja panda, perän om latsilatsilgi hää lukõ!»

Harju Ülle, Uma Leht

Rahvusraamatukogu esitleb ajalehtede portaali

Kolmapäeval, 15. oktoobril kell 11 algaval infopäeval esitletakse Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis äsja avatud portaali DIGARi Eesti ajalehed (dea.digar.ee), mis on maailmas üks väheseid sõnaotsingu ja kavandatava infomahu poolest riigi tasandil.

DIGARi ja Europeana ajalehtede infopäeval „Ajalehtede päralt on ajalugu!“ räägivad Ragne Kõuts, Fred Puss, Krista Aru ja Aadu Must ajalehtedest kui info- ja uurimisallikast ning väärtuste kandjast, Krista Kiisa tutvustab üle-euroopalise Europeana Newspapers projekti tulemusi ning Kristel Veimann ja Maie Ristissaar esitlevad Rahvusraamatukogu uut portaali DIGARi Eesti ajalehed.

Uus ajalehtede portaal on loodud, pakkumaks igapäevase info tarbijatele, keele-, meedia- ja ajaloouurijatele, genealoogidele, infospetsialistidele, loovsektorile jt. huvilistele otsitavaid täistekste Eesti ja väliseesti ajalehtedest alates nende ilmumisest. Täielikult jõutakse selle eesmärgini 2015. aasta lõpuks, esialgu puuduvad lehed aastatest 1944–2013 ning tegeletakse selle perioodi sisu lisamisega.

DIGARi Eesti ajalehtede portaalist tehakse kättesaadavaks ka Rahvusraamatukogu koostööpartnerite, esmalt Tartu Ülikooli Raamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumi digiteeritud ajalehed. Värsked lehed on portaalist leitavad hiljemalt ilmumisele järgneval tööpäeval, kuid nende täistekstid avaldatakse vastavalt väljaandjate nõusolekule.

Viited:
Portaal DIGARi Eesti ajalehed: http://dea.digar.ee
Registreerumine DIGARi ja Europeana ajalehtede infopäevale: http://www.nlib.ee/?id=23283

Allikas: Rahvusraamatukogu

Söögi-kuuntüü arotus

Uma Meki märgi saanu Uhtjärve nõiaköögi kamakuuk. Karu Kadri pilt.

Võro instituut ja Võromaa partnõrluskogo kutsva Vana Võromaa paikligu söögikraami tegijit ja müüjit nõvvopidämisele 13. rehekuul kell 13 Võromaa Toidukeskusõn (Katariina saalin).

Juttu tulõ tuust, midä om paikligu söögimajandusõ edendämises joba är tettü, mis tegemise omma poolõlõ ja kuis võinu asjo edesi kõrralda.

Kava: ülekaehus UMA MEKK söögivõrgu toimõnduisist ja plaanõst (Oti Anneli, Võromaa partnõluskogo juht). UMA programmi plaanitu tsihi, säälhulgan tuu, kuis plaani paikligu söögi ja luuva ettevõtlusõ tegejide kuuntüüd (Eichenbaumi Külli, Võro instituudi projekte-vidäjä). UMA MEKK tegemise edespite arõndusõ- ja müügivõrguna – määnest api ja tukõ olõsi vajja väiksil tuutjil/kasvatajail? Söögi pakmisõ ja müügikotus Võro liinan: kas säänest om vajja väiku tuutja toetusõs ja paikligõ kaupu müümises?

Nõvvopääväle tulõkist pallõldas teedä anda ildambalt 10. rehekuu pääväs Võromaa partnõrluskogo Uma Meki ettevõtmisõ vidäjäle Karu Kadrilõ kadri@voruleader.ee.

Uma Leht

Kursi jahilossi perenaine kavatseb Pakaste mõisa restaureerida ja kasutusele võtta

Jaan Lukas

Turismi- ja toitlustusettevõtja ja mõisate eest seisja Alikee Kubi on otsustanud korrastada ja restaureerida Pakaste mõisa, kuhu kavatseb rajada hotelli koos konverentsikeskuse ja omanäolise restoraniga.

Alikee Kubi on alustanud koo abilistega Pakaste mõisahoone ja selle ümbruse korrastamist. Pakaste mõis paikneb Jõgeva vallas Painkülast Puurmani viival teel. Mõisahoonet on mitmeid kordi ümber ehitatud ja viimased elanikud pole seda kõige heaperemehelikumalt hoidnud. Tööd jätkub siin õige mitmeks aastaks.

Praeguseks on eemaldatud vundamendist ja maja lähiümbrusest parasiitpuud ja võsa, niitnud kohati rinnuni heina ja parandanud mitmest kohast katust. Palju aega ja vaeva kulub tubade puhastamisele prahist ja muust rämpsust. Lähitulevikus on plaanis hoonele uus kivikatus paigaldada. Pr. Kubi lisas, et tema visioonis tuleks mõis virsikuroosa koos pruunide aknaraamidega.

Sarnaselt talle kuuluva Puurmani vallas asuva Kursi jahilossiga kavatseb Kubi ka Pakastele rajada konverentsikeskuse koos hotelli ja restoraniga. Alikeele meeldib Pakaste mõisa logistiliselt soodne asukoht, milleks on lähedus Jõgeva linnale ning ajalooline Piibe maantee, millest Pakaste mõis jääb meeldiva kõrvalepõike kaugusele.

„Mõisakeldrisse plaanin rajada esindusliku õllerestorani. Õlut võin ka ise pruulida, Kursis olen seda tegevust juba praktiseerinud. Kõrvalhoonetesse sobivad aga hästi lisamajutustoad, saunad ja vajalikud toad erinevate tervist tugevdavate protseduuride jaoks,“ täpsustas Kubi oma plaane.

Mõisad kui kaubamärk

“Mul on suur armastus ja kirglik huvi mõisate vastu. Olen käinud paljudes Eestimaa mõisates ning jätnud igasse neist tükikese oma südamest. Valu, mida tunnen neid majesteetlikke hooneid hääbumas nähes on reaalne. Minu ümber on tekkinud grupp noori, kes mu entusiasmi jagavad ning kellega õnnestub ehk veel päästa nii mõnedki neist kompleksidest. Eestit iseloomustab väga tugev mõisakultuur. Kahjuks on aga väga paljudel mõisatel laguneda ja nende ümbrusel võssa kasvada lastud.

Loe edasi: Kursi jahilossi perenaine kavatseb Pakaste mõisa restaureerida ja kasutusele võtta

Pühapäeval toimub Harku rabas Rabajooks

Rabajooksu algatajad ja korraldajad 2003 aasta kokkusaamisel. Fotol vasakult Ants Vikerpuur, Uno Martinson, Väino Ermel, Oskar Lindt, Enno Raag, Valeri Vesselov ja Ants Jakobson.

Pühapäeval, 12. oktoobril toimub Harku raba teedel 82. Rabajooks. Rabajooks on traditsiooniline Nõmme spordiüritus, mis toimub kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta ning üritusele on oodatud ka kepikõndijad.

Rabajooksu stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Raja pikkus on 6,3 km. Esimene ühisstart antakse kell 11. Järgnevad stardid on iga 5 minuti tagant kuni kella 12ni. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut. Esimesed 1600 lõpetanut saavad vimpli.

Rabajooksu korraldustoimkond juhib tähelepanu, et tegemist on eelkõige rahvaspordiüritusega, osalejatel tuleks võimalike vigastuste vältimiseks valida kindlasti sobiv jooksutempo. Samuti on palve kõigile koeraomanikele, et loomi rajale kaasa ei võetaks, sest see häirib teisi jooksjaid.

Üritust korraldavad Nõmme linnaosa valitsus ja Sweco Projekt AS. Toetajad on AS Jalajälg, Viking Line, Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Fortuna Optika, Postimees, AS Ilves-Extra, Kaitseliidu Nõmme malevkond.

Rohkem infot leiab Rabajooksu koduleheküljelt www.rabajooks.ee.

Keskkonnaamet alustab Võrus loodusõhtute sarjaga

Loodusõhtud saavad toimuma üks kord kuus Võru Kultuurimajas Kannel. Esinejateks on kutsutud looduse tundjad, oma ala eksperdid, loodusfotograafid – inimesed, kes soovivad oma kogemusi ning teadmisi jagada.

Kuulama ja vaatama on oodatud kõik loodushuvilised!

Esimene loodusõhtu “PÄEVALIBLIKAD” toimub Kultuurimaja Kannel II korruse väikeses saalis teisipäeval, 14. oktoobril kell 18.00-20.00.

Külla tuleb bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes, kes näitab pilte ja räägib erinevatest Eesti päevaliblikatest. Juttu tuleb liblikate elupaikadest, elukäigust ning sellest, mis mõjutab liblikate mitmekesisust.

Loodusõhtul osalemine on tasuta!

Loodusõhtut korraldab Keskkonnaamet SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Taskukoerad aitavad metsloomi

Chihuahua Sõprade Liit korraldab 12. oktoobril kell 14 väga erilist heategevuslikku moeshow’d Solaris Keskuse aatriumis, kus punasel vaibal on modellideks taskukoerad chihuahuad ja ka üks toekas mops.

Sel aastal kogub üritusel annetusi Imeloomade Selts, mille tegevuseks on traumajärgsete metsaloomade järelravi. Selts vajab raha eelkõige puuride ostmiseks, milles erineva suurusega loomad saaksid enne metsa tagasilaskmist rahulikult paraneda.

Laval annavad endast parima 9 üliarmast chihuahuat ja mops Jassu, kes kannavad Cedrelle ja Glamuursed Käpakesed toodangut ning Rootsis alustatud firma MERÏKH nahast kotte ja koertele mõeldud tarvikuid.

Õhtut juhib Miss Estonia Madli Vilsar.

Kõikide kohalviibijate vahel loosib ajakiri Mood vastutav väljaandja Tiiu Järviste välja ajakirja Mood tellimuse kuueks kuuks.

Kogupereüritusele on oodatud ka koerad ja kassid.

Toidupank kutsub toidukogumispäevale järgmisel nädalavahetusel

18. oktoobril on Toidupanga toidukogumispäev. Kampaaniaga liitunud 31 kaupluses, millest viis osaleb esmakordselt, on võimalik kohalikule toidupangale kaupa annetada kell 10-19. Käimas on vabatahtlike registreerimine, kõik on oodatud.

Toidukogumispäev on üle-eestiline toidupankade heategevusaktsioon, mis annab eraisikutele võimaluse aidata kohalikke puuduses elavaid peresid. Allpool loetletud kauplustes saab kohaliku toidupanga jaoks annetuse teha laupäeval, 18. oktoobril, kuid siin-seal on võimalik Toidupanga punaseid põlli kandvaid vabatahtlikke kohata juba ka reedel või siis hoopis pühapäeval.

Vajatakse juurde vabatahtlikke!
Toidukogumispäeva heaks õnnestumiseks kustume appi kõiki tegusaid inimesi, kes on valmis kinkima oma nädalavahetusest kolm tundi ning aitama aktsiooni läbi viia.
Tegevus toimub kolmes vahetuses: kell 10-13, 13 -16, 16-19.
Registreerumine!

Registreeruda saab nii üksi kui grupiviisiliselt. Hea mõte on panna kokku oma väike meeskond (kolleegid, sõpruskond vm) ning veeta koos üks heategus ja tore päev.

Vabatahtlike ülesanne on jagada infot ning aidata Toidupangale annetatud toidukaup kokku koguda ja transpordiks valmis panna. Pärast toidupanga lattu jõudmist jagatakse kogutud toidukaup iganädalaste toiduabipakkide koostises kohalikele puuduses elavatele peredele.

Annetustena on oodatud “parim enne”-tüüpi toidukaup, näiteks konservid, toiduõli, purgisupid, kuivained, hommikusöögihelbed, pudrumaterjal. Ka moosid-mahlad ja tervislikud maiustused.

Loe edasi:

KÜSK: vabaühenduste arenguhüppe taotlusvoor 2015

Taotlusvooru raames toetatakse projekte, mis keskenduvad vabaühenduse tegevusvõimekuse suurendamisele, saavutamaks ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel olulise arenguhüppe. Toetuse taotlemise eelduseks on vabaühenduse analüüs (kirjapanduna taotlusvormis):

oma ühenduse arenguvajadustest – tegevusvõimekuste erinevatest komponentidest, mis arendamist vajavad. Ühenduse eneseanalüüs peab olema põhjalik ning tulevikku vaatav, sihiks organisatsiooni põhikirjaliste eesmärkide kõige efektiivsem ja operatiivsem saavutamine
oma tegevuse mõju senisest hindamisest ning selle kommunikatsioonist.

Toetust saab taotleda vähemalt üheaastane avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus, kes ei ole avaliku sektori ega äriühingute valitseva mõju all. Taotlema on oodatud nii piirkondlikult kui üleriigiliselt tegutsevad vabaühendused, taotlusi hinnatakse kahes grupis eraldi. Ka katusorganisatsioonid ja võrgustikud on taotlema oodatud.
NB! Ei toetata taotlejaid, kes taotlemise hetkel on ellu viimas KÜSKi toel eelmist arenguhüppe taotlusvooru (AH14) projekti.

Soovitame projekti elluviimisesse kaasata eksperte/konsultante, kes ühingut projektiperioodi jooksul nõustavad saavutamaks eesmärgiks seatud arenguhüpet ning hindamaks projekti tegelikku mõju. NB! Oleme loomas soovituslike konsultantide andmebaasi – info loodame üles panna novembriks. Kindlasti on ühingu arengu kavandamise teemal kompetentsed maakondlike arenduskeskuste konsultandid, kelle poole pöörduda nii projekti ettevalmistamisel kui ka elluviimisel. Andmebaas saab aga kajastama lisaks neile teistegi konsultantide kontakte. Sellesse baasi kandideerimiseks kuulutame konkursi välja oktoobri alguspoolel.

Loe edasi:

Täna mälestati Metsakalmistul Mihkel Aitsamit

Täna mälestati Tallinna Metsakalmistul 85. sünniaastapäeva puhul Eesti invaliikumise algatajat ja eestvedajat Mihkel Aitsamit, kellest on valminud raamat pealkirjaga “Invavanaisa. Mihkel Aitsami lugu”. Kogu raamatu müügitulu läheb heategevuseks sotsiaalpsühholoogilise rehabilitatsiooni toetuseks.

“Mihkel Aitsam oli minu õpetaja ja ma usun, et ka paljude teiste esimene õpetaja – seda mitte koolis, vaid tutvustades puudega inimeste maailma kõigi selle murede ja rõõmudega,” ütles Riigikogu esimees Eiki Nestor . “Mihkli elutöö suurus seisnebki selles, et piltlikult öeldes tõi ta puudega inimeste elu põranda alt maa peale. Pani eelkõige oma saatusekaaslased uskuma, et saab ja peab paremini. Tõestas ühiskonnale, et ratastoolis liikuja on sama väärtuslik kui sell, kes jookseb sada meetrit kümne sekundiga.”

“Olen tänulik, et tundsin Mihkel Aitsamit 1996. aastast,” lausus sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt . “Mul on väga hea meel, et raamatuks on saanud olulise mehe mõtted ja tema elulugu. Vaatamata sellele, et juba lapsepõlvest peale oli Mihkli liikumine raskendatud, ei seganud see tal elada täisväärtuslikku elu. Anda oma panus puudega inimeste õiguste eest seismisel. Tundub, et tema elu motoks oli alati võimaluste otsimine kuidas saaks teha, mitte põhjuste otsimine, miks mitte teha. Oma tegutsemistahte ja sihikindlusega on Mihkel Aitsam kindlasti eeskujuks paljudele inimestele.” Loe edasi: Täna mälestati Metsakalmistul Mihkel Aitsamit

Vähiravifond “Kingitud Elu” toetab 29-aastase naise võitlust käärsoole kasvajaga

Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” nõukogu annab välja järjekordse toetuse. Sel korral toetab fond 29-aastast Jõgevamaalt pärit noort naist, kes vajab käärsoolevähiga võitlemisel ravimit Erbitux (Cetuximab).

“Raske on leida õigeid sõnu kirjeldamaks, mida tähendab fondi toetus kõnealusele patsiendile ja tema lähedastele. Lapsel on ema ja emal laps. Väga noorel inimesel on trööstitus võitluses uus lootus. Olen südamest tänulik eelkõige kõikidele fondi toetajatele. Ainult tänu teile saame taas teha ühele perele hindamatu kingituse,” ütles fondi nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.

Patsient on 3-aastase poja ema, kes on võitlust vähiga pidanud seitse kuud.

Patsiendi ütles: ” Saades teada, et vähiravifond toetab minule vajaliku ravimi ostmist valdas mind õnnetunne. Sain tagasi jõu elamiseks ning uus lootus täitis minu ning minu lähedaste hinge. See on kirjeldamatu, vaatasin oma lapsele otsa ning lihtsalt nutsin õnnetundest, et saan olla tema kõrval ning tema elust osa võtta. See on minu jaoks ülioluline, sest meil on pojaga meeletu side ja kõige raskem oleks mul temast loobuda, siis kui ta veel nii pisike on.” Loe edasi: Vähiravifond “Kingitud Elu” toetab 29-aastase naise võitlust käärsoole kasvajaga

Aasta Kaubandustegu 2014 konkursi võitis Statoil

Kaupmeeste Liidu poolt korraldatud konkursi Aasta Kaubandustegu 2014 võitis Statoil Fuel & Retail Eesti AS klienditeenindaja töö tähtsustamise kommunikatsiooni eest meedias.

“Statoil on viimase aasta jooksul meedias esile tõstnud klienditeenindaja töö tähtsust kaubanduses ja aidanud kaasa positiivse kuvandi järjekindlale loomisele ning kaubandussektori maine kujundamisele,” ütles Kaupmeeste Liidu tegevdirektor Marika Merilai . “Selgelt on tähelepanu äratanud sõnavõtud teenindajast parema kuvandi loomiseks. Statoil juhtkond rõhutab tööandjate panust töötajate motivatsiooni ja arengusse, koolitusse, ettevõttesise karjääri võimalustesse. Kaubandus on hea ja huvitav koht töötamiseks ning tegemist on väga olulise ja mitmekülgse majandusvaldkonnaga.”

Aasta Kaubandustegu 2014 konkursil leidsid Marika Merilai sõnul Statoili kõrval enim mainimist Selveri iseteeninduskassade kiire areng ja Baltika Grupi veebikaubamaja andmorefashion.com lansseerimine, kui ka H&M kaupluste avamine Eestis ning Eesti päritolu mahe- ja talukaupade müügiala Talu Toidab läbilöök Rimi kauplustes.

Naiskodukaitse kutsub üles kuduma sokke ja sõrmkindaid Ukraina abistamiseks

Naiskodukaitse on alates 2010. aastast saatnud igal aastal paarsada isetehtud sõrmiku- ja sokipaari Afganistanis ja mujal välismissioonidel viibivatele Eesti kaitseväelastele. Kuna suuremahuline Afganistani missioon on Eesti jaoks lõppenud, aga naiskodukaitsjate tahe aidata ja panustada ei ole kadunud, siis sellel aastal suuname oma energia sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse – Ukrainasse!

Naiskodukaitsjate eesmärgiks on kokku koguda võimalikult suur hulk Ukraina-Eesti värvides isetehtud villaseid sokke ja sõrmkindaid, lisada neile soojad tervitused ning saata asjad piirkonda, kus neid kõige enam vaja läheks. Kudumisprojekti kaudu saame näidata sümboolset toetust Ukraina Rahvuskaardi ridades võitlevatele meestele ning kriisipiirkonnas abivajavatele tsiviilelanikele.

MTÜ Vaba Ukraina esindaja Lauri Lemmingu sõnul on meestel külmade ilmade saabudes puudu peamiselt villastest sokkidest, aga üksused võtavad hea meelega vastu ka sõrmkindaid. „Naiskodukaitse abiga kokku kogutud sokid ja kindad saadetakse pataljonidele Aidar ja KievskajaRuss-11,“ ütles Lemming. Loe edasi: Naiskodukaitse kutsub üles kuduma sokke ja sõrmkindaid Ukraina abistamiseks

Tartu Luterlik Peetri Kool kutsub kõiki heategevuslaadale

Tartu Luterliku Peetri Kooli lõikustänupüha laat toimub eeloleval pühapäeval, 12. oktoobril kell 11.00-14.30 Peetri kooli ajaloolise koolimaja ees ja sees (Peetri 33). Sellele eelneb algusega kell 10.00 lõikustänupüha jumalateenistus Peetri kirikus.

Laadal kaubeldakse sügisandide ja käsitööga, lastele toimuvad meisterdamise töötoad, osa saab võtta õnneloosist ja kunstioksjonist ning nautida etteasteid ja hõrgutisi, mida saab osta laada kohvikust. Kogu laadakaup on Peetri kooli õpilaste, õpetajate, lastevanemate ja toetajate poolt kasvatatud, valmistatud või meisterdatud ning kogu laada tulu läheb Tartu Luterliku Peetri Kooli heaks.

Kooli direktor, Tarvo Siilaberg: „Möödunud aastal, kui laadatraditsioon alguse sai, tõi see kokku kogu meie haridusasutuse pere, samuti sõbrad ja toetajad Tartu linnast ning mujaltki. Kogutud tulu toetab meie noore haridusasutuse, taasloodud Peetri kooli kasvamist ja arenemist. Möödunud aastal kogusime heatahtlike inimeste abiga 1200 eurot, millega katsime lasteaeda voodite ja kooli klassiruumi mööbli ostmiseks tehtud kulutusi. Tänavuse laada tulu on mõeldud katma lasteaia rattaparkla rajamiseks tehtud kulutusi, toetama õpetajate ja lastevanemate koolituspäevade korraldamist ning ehk saame osta lasteaeda ka õueriiete kuivatuskapi. Kõik lõikustänupüha heategevuslaada korraldamisele ja kordaminekule kaasaitajad on meeles peetud ja ette tänatud.”

Noori kutsutakse osalema loovusfestivalil

Tänasest kuni 10. oktoobrini saavad kõik 14-20-aastased huvilised registreeruda sügisvaheajal aset leidvasse rahvusvahelisse loovuslaagrisse “C.A.M.P. – Creative Actions – Meaningful Performances”.

Laagri eesmärk on näidata õpilastele matemaatika elulisust ja olulisust mitteformaalsete meetoditega, tuues nad harjumuspärasest õpikeskkonnast välja.

Laagri vormis toimuval festivalil ühendatakse matemaatika huvialadega, millel esmapilgul rehkendamisega seost pole: muusika, foto, tants, ekstreemsport, draama, maateadus. Õpitubade tulemusena valmib 23. oktoobriks grande performance, kus antakse loominguline ülevaade loovusfestivalil toimunust. Lõpuüritus leiab aset Tartu skatehallis ning kõik huvilised on oodatud! Suhtluskeeleks on inglise keel.

Õpitubasid on oodatud kaema ka Tartu linna õpetajad, et saada inspiratsiooni ning tutvuda töötubades kasutatavate meetoditega.

Projekti valmimist on toetanud Tartu linn, Euroopa Komisjon, Erasmus+ ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Registreerida saab siit ja lisainfot leiab siit.

Rahvusraamatukogu korraldab traditsioonilise oskuskeelepäeva

Kolmapäeval, 8. oktoobril toimub Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis 9. oskuskeelepäev. Seekordse seminari ettekanded illustreerivad terminoloogiakoostööd riigi eri tasanditel.

Terminolooge, keelenõustajaid, spetsialiste ja ametnikke kaasaval oskuskeelepäeval saab kuulda riiklikust terminoloogiaprogrammist, toetusvõimalustest, kogemustest terminoloogia vallas ja uuest e-keelenõu portaalist.

Seminari korraldab Eesti Rahvusraamatukogu Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel “Eestikeelse terminoloogia programmi (2013-2017)ˮ kaudu.

Rahvusraamatukogu on oskuskeelepäevi korraldanud 2006. aastast koostöös Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu terminoloogiatoimkonnaga jt. partneritega, et ärgitada aktiivset arutelu eri valdkondade oskussõnavara ja terminite korrastuse üle.

Kosel selguvad kiireimad murutraktoristid

Laupäeval, 11. oktoobril kell 13.00 toimub Kose vallas Alansi Offroad Pargis Eesti meistrivõistluste finaal murutraktorite kestvuskrossis. Kohal on nii Eesti kui ka Soome murutraktoristide paremik.

Habajal asuvas Alansi Offroad Pargis panevad oma võimed ja võistlusmasinaid proovile Eesti ja Soome parimad murutraktoristid. Võistlus toimub 500 meetri pikkusel väga tehnilisel rajal. Võisteldakse vaba- ja standardklassis ning toimub kolm 40-minutilist ühisstardist sõitu. Vabaklassis on tiitlit on kaitsmas Võtikmetsa tiim nr 18 (J. Kokkar, I. Schaffrik, A. Köönverk), kes on mitmekordsed Eesti ja Soome meistrid murutraktorite krossis. Standardklassis on tiitlit kaitsmas Põlvamaalt pärit tiim nimega Vennad (J. Raudsepp). Lisaks on võistlustules ka naiste tiim, kes on nii mõnelgi võistlusel meestele tõestanud, et neid ei tohi rajal alahinnata.

„Alansi rada on tehnika ja võimete proovikiviks igale võistlejale ning pakub häid elamusi ja põnevust nii sõitjatele kui ka pealtvaatajatele“ tutvustab rada ürituse korraldaja Ain Salupõld.

„Meie eesmärgiks on tutvustada spordiala rahvale ning tuua spordiala juurde just noori. Ootame võistlust vaatama nii tulevasi võistlejaid, motospordihuvilisi kui ka võistlusele kaasaelajaid“ kutsub võistlusele Võtimetsa tiimi eestvedaja Janek Kokkar.

Stella Netse